Suur Vend jälgib meid ja teisi lugusid aprilli ajakirjanduses (+video)
- Presidendi kantselei tellis Facebooki jälgimise teenuse
Aprillis hakkab presidendi kantselei saama peale ajalehtede ülevaadet ka sellest, mida kirjutavad või säutsuvad inimesed president Toomas Hendrik Ilvese, proua Evelin Ilvese või presidendi kantselei kohta Facebookis, Twitteris ja blogides.
Varsti peaks siis uuesti midagi Evelin Ilvese posijasõbralikkuse kohta kirjutama.
- Aga anname kohe Suurele Vennale ainest:
Puukborrelioos võttis Evelin Ilveselt viimasegi jõuvaru, Õhtuleht, algselt ja pikemalt ajakirjas Eesti Naine aprillinumber (esikaanel Krista Lensin).Tervislikult sööva ja sporti harrastava inimesena polevat Ilves enda sõnul kartagi osanud, et haigus ta nii võimsalt maha murrab.
Jah, tervisliku eluviisi fänn võib omada väärkujutlust, et ta on kaitstud nakatajate eest. Evelin Ilves küll väidab, et ta on oma nakatumisest õppust võtnud, aga ei — see annab hoopis hea võimaluse mõningaid müüte üle korrata ja süvendada:
Selgub, et sellest [tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus] on vähe. Toit peab olema võimalikult keemiavaba ja värske.
Kui ma kuulen, et keegi ütleb “keemiavaba”, siis mõtlen, et mis veidrusi küll veel tulema hakkab või mismoel ta end sisse räägib.
Pimedal ajal tuleb rohkem magada ja rõhku peab panema C-, D- ja B-vitamiinile.
Ha! See oli siis lausa järgmine lause, kus ta juba kirjutaski keemiast, millele peaks rõhku panema (eeldan, et “rõhku panema” sisaldab ka nende nimetatud kemikaalide suukaudset manustamist ehk söömist). Mitte miski, mida me sööme, pole keemiavaba. Sõnapaar “keemiavaba toit” on mõttetus, sellist asja pole olemas. Küll aga annab “keemiaga” hirmutamine (sest “keemia” on mõnede meelest olemuslikul halb) teatud keemiafoobidele ja e-aine-põlguritele võimaluse end tähtsaks ja targaks teha. Evelin Ilves oli ka üks e-ainete vastu võitlejatest. Ja kellelt ammutas ta selleks puhuks teavet? Teadlastelt ja oma ala spetsialistidelt? Sugugi mitte. Tema meelest sobis inimesi keemiaga hirmutama lasta isehakanud interneti-tarkadelt, kes koguvad andmeid vandenõuteoreetikutelt ja libateaduste apostlitelt, inimestelt, kel puudub arusaam infoallikate usaldusväärsuse hindamisest, teadustöö spetsiifikast, ilmselt ka teaduslik lugemisoskus üleüldse. Sedasorti tegelased on pääsenud meie esileedi arvamusi kujundama.
No olgu. Häid nõuandeid muidugi jagub tal ka ja loomulikult on oluline see, mida me sööme ja kuidas kehakultuuriga tegeleme, aga arvamine, et toidu, “õige mõtlemise”, liigutamisega on võimalik ära hoida nakkushaigusi, liigitub eluohtlikuks posijameelsuseks. Selle mõtteviisi kohaselt on haigestumises süüdi inimene ise, kuna ta sööb valesti, mõtleb valesti — vaatamata sellele, et inimene võib olla lausa eeskujulik nn tervislike eluviiside järgija. Ilmselt siis pole vaimne tase nii kõrgete vibratsioonide püüdmisele veel arenenud, et nakkushaigused külge ei hakkaks. See on vanaaegne ja inimest asjatult süüdistav mõtteviis, et haigus on karistus valesti mõtlemise, halva iseloomu, pahade tegude eest ja mis on inimese peale saadetud jumala, saatuse, vaimu, kvantteadvuse, karma või mingi muu üleloomuliku olluse poolt.
Lisan veel juurde, et kuigi ta tunnistab artiklis, et tegi läbi perearsti poolt määratud antibiootikumikuuri, ei jätnud ta kasutamata võimalust lisada posijatele nii meeltmööda hinnangut ravimitele — “keemiline tapatöö”. Ja just seda “keemilist tapatööd” ehk “keemiakompleksi” seostab ta jõuetusega trenni teha, kuigi veel mõned lõigud tagasi möönis ta, et ainus sümptom, mida ta borrelioosi põdedes endal tähele pani, oli just seesama jõuetus.
Vaatasin võrdluseks ka märtsikuises Eesti Naises ilmunud Evelin Ilvese püsikolumnit ja see vaid süvendab mu kahtlusi selles osas, kuhupoole kuulub tema sümpaatia teljel posimine-teaduslik meditsiin. Märtsikuus on juttu paastust, konkreetsemalt ühest paastuteenuse pakkujast, keda soojalt ja hellalt meenutatakse.
On paastukuu. Too perenaine on paastude meister, aidates kurnatud või tõbistel ravipaastudega jälle järje peale saada. Kuid paastukuu pole vanarahva kalendris oma nime saanud sugugi nii äärmusliku nähtuse järgi, nagu seda üknes vee varal päevade või nädalate kaupa organismi puhastamine ju tegelikult on.
Ei mingit “keemilist tapatööd”, vaid idamaine terviklik ihu-hing-ümbritsev, maksapuhastus, suhkru ja jahu üle kurjustamine (“Valge jahu ja suhkur olid luksuskaup ja tavainimese toidulaualt õnneks kaugel”), vanarahva tarkuse idealiseerimine ja võibolla ka eluolu vildak tõlgendamine:
Vanarahvas teadis seda ning kui karm külm ja pimedus järele hakkasid andma, saabus aeg ka enese jaoks. Peamiselt loobuti valgust ja rasvast.
Loobuti või polnud neid enam kusagilt võtta, kuniks see sesoonne puudujääk kinnistati rahvatraditsioonis? Ikka on ju sedasi olnud, et loodusest tingitud asjaoludele on inimene oma tähendusi ja lugusid juurde pookinud.
Ja jälle jõudis jutt ühele alternatiivsele haiguste tekkimise ja parandamise teooria juurde:
Koormusvaba toit, värske õhk ja päike, pikk uni ja kurjusest priid mõtted ongi need, mis meid kõige paremini taastavad. Ja õlitavad uuesti ära ka immuunsüsteemi ragisevad rattad, ilma milleta anname võitluseta alla üha arenevale viirus- ja muude haiguste armeele.
Palun saage aru — nüansid on peened, ta jutus on nii mõnigi iva ja Evelin Ilves suudab kõigest hoolimata hoiduda kõige otsesemast posimisele takkakiitmisest, aga tema levitatav mõtteviis, millega ta idealiseerib mitteteduslikke raviviise, levitab haiguste alternatiivseid teooriaid ja tunnustab nende praktiseerijaid võrreldes teadusliku meditsiini esindajatega, kelle poole on ta nõus pöörduma viimases hädas ja ennast süüdistades, et ei suutnud seda õige mõtlemise ja toitumisega ennetada.
Õite mõtlikuks tegi aga see soovitus:
Mida siis teha, et olla taas iseenda särav peremees? […] Hoiduda halbadest inimestest ja kurjadest tunnetest.
Eks ma mõtlesin sellega seoses ka iseenda peale ning hiljuti juhtunud intsidendile Facebookis, kus Epp Petrone ütles minu FB sõprusest lahti, kuna ma poetasin ühe tema Indias tehtud pildialbumis Sai Babat kritiseeriva märkuse, mille ta kustutas ja millise fakti ma oma seinal teatavaks tegin. Eemaldamise põhjus oli sarnane Evelin Ilvese poolt soovitatule — hoidu halbadest inimestest, kelleks antud juhul olin siis mina, ja kurjadest tunnetest, milleks oli siis halvasti arvamine tema praeguseks iidoliks oleva Sai Baba kohta. Ma ise muidugi ei arva, et ma halb inimene oleksin ja kuidas üldse otsustada teise inimese üle, et ta halb on? Kas umbes nagu Pendli-Veeliks kuulutab pildi ja pendlivõnke abil suvalisi inimesi energiavampiirideks?
Mille alusel võtab meie esileedi või Pendli-Veeliks endale õiguse kedagi talle võõrast inimest halvaks pidada ja soovitada kaasinimestel suhteid katkestada? Miks kuulutab ta eskapismi, suure osa reaalsuse väljalülitamist, inimeste sildistamist ja halvustamist? Ja nagu kräpiskandaaliga nägime, ei piirdu ta sugugi ainult inimestega.
Evelin Ilvesest varem skeptik.ee-s:
Presidendiproua Ilves imeravitsejate küüsis - Äratuskoosolek ravimifirma moodi (meeleolukas video Äripäevalt):
Salavideo arstide ajupesust
Lõpus kostab ka siras soovitus Kuu peale minna. Jõudu MSD ja Nuvaring! - Arstidele ajupesu teinud firmat võib oodata kopsakas trahv
Ravimiameti ravimite osakonna juhataja asetäitja Ott Laius ütles, et amet alustas täna MSD suhtes väärteomenetluse ravimiseaduse paragrahv 107 lg 2 alusel „Ravimireklaami nõuete ning ravimi väljakirjutamise ja müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumine.“
Selle teo eest võib juriidilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 32 000 euro ulatuses.
Võibolla toimib kergendava asjaoluna ürituse kuupäev — 1. aprill.
Postimees kirjutab mullatoidust:
Postimees kirjutab, et Fukushima tuumaelektrijaamas märatsevad ikka veel stiihiad: Probleemse tuumajaama töötajad tuli taas evakueerida
Arko Olesk räägib Postimehes hormoonidest, pahadest kemikaalidest ja teaduslikest tõenditest:
American Independent kirjutab kampaaniast mõiste ‘isik’ Alabamas ümber defineerimiseks.
Kahjuks jääb ebaselgeks, kas pärast seaduseelnõu vastuvõtmist peaks seda, kui rase naine Alabama piiridest välja astub, käsitatama isikuvastase kuriteona. Teadmata on ka, milliseid makse sündimata isikutelt nõuda plaanitakse.
Mina tulin siia seda rääkima, et ega te selle teaduslikkusega mitte tiba liiale ei lähe. Ma muidugi saan aru, et end teaduslikkuse sulgedega ehtides on kohe kindlam ja kuivem tunne, aga ise jääks nii mõnigi kord lihtsalt terve mõistuse manu.
Nüüd võiks veel lahendada müsteeriumi “võimalikult naturaalne”.
Kui kiigata võõrsõnade leksikoni, siis leiate sealt mõistele “naturaalne” sellised toredad vasted, nagu “loomulik; looduslik”, mida mina siinjuures julgeks tõlgendada kui säilitus- ja värvainete ning maitsetugevdajate vaba. Kui on võimalus, asendage näiteks vorst lihaga, puljongikuubik lihapuljongiga, sünteetilised (sünteetiline kui tehislik, vt Võõrsõnade leksikoni) siirupid naturaalse mahlaga jne.
Kõik selleks, et 30 aasta pärast teie matuseid ei tekiks teie järglaste pealematmisel skandaali, et kuidas see värske laip sinna alla sai. Milline teadusharu surnumatmise metoodika ja selle teadusliku tõestamisega tegeleb, seda ma tõesti ei tea.
vice versa ütles:
“Liialeminek” on siis eufemism niisuguse teaduse kohta, mille tulemused Su isiklike eelarvamustega ei ühildu?
Seoses Gagarini lennu juubeliga on üha rohkem kuulda olnud võimalusest, et Gagarin ei olnud esimene. Kuidas peaksid skeptikud suhtuma vendade Judica-Cordigliate juttu — kui tõenäoline on, et venelased lennutasid inimesi planeedilt salaja minema juba varem?
Kui uskuda, et Gagarini lennu juures “Nõukogude ametiisikute üks suuremaid hirme olla olnud, et kosmonaut kaotab kaalutuse tingimustes teadvuse,” siis pole see vist eriti usutav — nad ju juba teadnuks, et see on hoopis meeldiv.
vice versa ütles:
Kui see on ainuke põhjus vältida töödeldud toitu, siis — tuhastamine või muu mitte-matmispõhine põrmustusviis peaks kõik probleemid lahendama.
vice versa ütles:
“naturaalne”…
Okei, võttis pitsitamist, aga definitsioon tuli ära. Tõega, minge nüüd, palun, edasi ja jätke selle “teadusliku” sõna kallal nikerdamine; see pole enam ammu sisukas olnud.
Siirupitesse pandavaid estreid sünteesitakse muidugi täiesti looduslikest toorainetest, aga tõsi, mõningase tarbimise järel jõuab pärale, et nende maitse on sellest hoolimata rõve.
Mart K. ütles:
Jah, nüüd tuleb välja, et kõrgeim karistusmäär polnud mitte riigist vaid planeedilt väljasaatmine.
Ingmar ütles:
Kus Sa definitsiooni näed?
Telegraph kirjutab, et Prantsusmaal on alustatud vanamoodselt riietunud naisterahvaste pokripistmisega.
Küllap on kampaania taga kellegi kommertshuvid.
Martin kirjutas:
Respectful Insolence annab teada, kuidas Orac kahest FB-sõbrast lahti sai.
Dogbert lahkab tänase päeva puhul Facebook’i-teemat. Asjasse puutuvad ka kummitused.
Siinkohal on ehk paslik meenutada ka vana The Guardian‘i artiklit:
Liina ütles:
Igaks juhuks olgu ära mainitud, et see siin on loll jutt. Kriku ei pruugi küll nutritsionist olla, aga arusaamiseks, et “võimalikult naturaalne” ei seostu mingisuguse realistliku toitumisviiside hierarhiaga, ei olegi tegelikult tarvis muud kui keeleoskust ja natukest järeldamisvõimet.
Kõverat tahad?
@dig:
vice versa äpardunud fraas “võimalikult naturaalne” tekitas ka minu arust õigustatud küsimusi, mida ta selle all mõtles, ja mingi muarust tobeda vastastikuse jonnimise kasutatud fraasi (eba)küllaldase teaduslikkuse ja sellise teaduslikkuse nõudmise põhjenda(ma)tuse teemal. Lõpuks ta ütleski välja, mida ta selle fraasiga mõtles. Kui see ei vasta definitsiooni definitsioonile, siis noo hää küll, jonnige edasi – vahel mulle tundub, et uugabuugalaste kurtmisel skeptik.ee ärapaneva atmosfääri üle on väike tõetera ka sees.
Äripäev: Töötervishoiuarst: Veerpalu võib tõesti olla süütu
Äripäev: Salavideo arstide ajupesust
Ravimifirma värbas arste Nuvaringi-sekti
Ingmar ütles:
Ei vasta. Definitsioon on filosoofiline instrument, mis võimaldab jagada mingisuguste nähtuste hulga kaheks: definitsioonile vastavateks ja definitsioonile mittevastavateks. Kriteeriumite väljakäimise asemel üritas Vice Versa esitada feel good udujuttu säilitusainetest, aga maailma tükeldamine paistab talle vastukarva olevat.
dig ütles:
Siis ta oleks võinud ju nii öeldagi. Miks on vaja ajada igast jama lihtsale küsimusele vastamise asemel?
Vice Versa kirjutas:
Nii on kindlasti võimalik tõlgendada, aga sul pole alust eeldada, et kõik lisaselgituseta niimoodi tõlgendavad. Seetõttu oligi sinu väljendusviis mitteteaduslik. Tõin selle välja, sest sa ise küsisid.
Liina kirjutas:
See põhimõte – mida sa isegi selgitada ei suutnud – oli VV poolt nii uduselt sõnastatud, et ei ole üldse võimalik öelda, kas sellel võiks kuskil koht olla või ei. Seda ma püüangi sulle kogu aeg selgitada.
Ingmar kirjutas:
Jah ja ei. Minu arvates kasutab ta selliseid uduseid määratlusi meelega ja kuulutab oma sellise udujutu kangesti teaduslikuks kah meelega.
Juhin sinu tähelepanu asjaolule, et ta ise küsis, mis on tema jutus mitteteaduslikku. Ma siis ütlesin. Vaieldamaltult on niisuguste arusaamatute fraaside kasutamine mitteteaduslik. Muide, ega see tema “definitsioon” asja nüüd palju paremaks ka ei teinud, sest seal on ka hulk erinevaid asju lähemalt põhjendamata ühte patta pandud.
Liina ütles:
Sellepärast, et Kriku on ajaloohuviline ja mäletab Kalinini kuulsat sõnakõlksu, mille järgi trolliga olevat kõige mõnusam rääkida trollikeeles?
Mitte, et Kriku soovitus teadusuuringute aluste alast õppeainet võtta väärtusetu oleks, muidugi mõista. See on täitsa hea nõuanne.
Kriku ütles:
Tont teda teab. Võib-olla ongi teadlik troll ja ajab meelega udujuttu, aga see konkreetne udujutt on tegelikult üsna levinud meem. Kui päristeadus peab selge olema, siis nakkava meemi jaoks on ebaselgus sageli evolutsiooniline eelis — ebaselge vormi sisse saab iga nakkuskandja omaenda mõtte panna. See suurendab meemi potentsiaalsete kandjate arvu mitmekordseks ja lubab erinevate ideedega inimestel tunda, et neil on sama idee. Sokratese suure fännina eelistab dig säärase segasuse kõrvaldamisel muidugi Diogenese meetodeid.
Ingmar ütles:
Vaata, selguse tagaajamist võib troll küll jonnimisega võrrelda, aga teadustööd on raske teha, kui Sa ei tea, kas kolleeg peab “penist” rääkides silmas katsealust kutsut või hoopis esteetiliselt lummavat süstimisseadeldist. Skeptikud on ikka lingvistilist udu laiali ajanud ja kuna Lojban ei ole kuigi perspektiivikas, ilmselt jäävadki seda tegema — aga selles “ärapanevat atmosfääri” süüdistada ei ole lihtsalt produktiivne.
@dig:
See ei ole ju teadusajakiri, see on suhtluskoht. Kui on selgeks saanud, mida teine mingi väljendiga silmas pidas, on aeg edasi minna, mitte jäädagi teda selle väljendi pärast näägutama. Minna edasi näiteks silmaspeetu kallal norimisega.
vice versa ütles:
Üks populaarne säilitusaine ja maitsetugevdaja on NaCl. Kardetavasti on meie Väike My üks väga vähestest inimestest, kes seda kemikaali toidu sees võimalikult vähe eelistab. Värvained pakuvad veel nii palju norimisainest, et mõtegi sellest tundub terake perverssena. Köhatagem “kakao”.
Jah, Ingmar, igas teises olukorras oleks sul õigus. Siin ei ole teadusajakiri ja siin võib rahumeeli kõnekeelt rääkida. Aga subjekt ise küsis, et mis on tema avaldustes mitteteaduslikku. Sellega seadis ta ise enda standardiks teadusteksti ja esitas ühtlasi ka vastava pretensiooni. Ei ole mõtet minuga riielda, et ma talle seda ütlesin, mida ta küsis.
Noh, okei. Ega ma täpselt näpuga rida ajanud küll, kes nimelt algatas tähtsa küsimuse, kas üks väljend oli teaduslik.
Epp Petrone ütles:
Sõna “õige” lisasid seekord ise, mina pajatan teaduslikust ja tõenduspõhisest meditsiinist, mis areneb läbi teaduse tegemise, eksimuste ja nende korrigeerimise teel, ning sellele alternatiivsest ehk mitteteaduslikust ja tõenduspõhjata meditsiinisarnasest tegevusest.
Vaata artiklis viidatud Tim Minchini videot, minumeelest päris iseloomulik ja sugugi mitte “halvustav”, nagu nii mõnelegi tunduda võib, vaid omab täiesti selget ja arusaadavat positiivset programmi, mis on olemas ka skeptik.ee-l ja minul isiklikult.
Sildistamisest sedapalju, et pole see võte võõras kellelegi. Posijameelsed kasutavad hea meelega silte nagu “tavameditsiin” (nende tegevus on siis “eriline”), “keemiline tapatöö”, “kräpp”, “ohtlikud ja mürgised e-ained”, “keemia” ja “looduslik” (esimene on halb ja teine hea), “halvad inimesed”; isegi “lääne” ja “ida” on sagedased sildid, rääkimata teadususklik vs avarameelne tunnetaja jne. Ja sellesuunalist sildistamist ning enesekeskset üleolekutunnet kitsrinnaliste teadusekummardajate suhtes on jagunud juba pikemat aega, sellele laulavad kaasa paljud ajakirjanikud, kel teadusest habras arusaam ja nagu näha, isegi mõned inimesed, kelle hääl ühiskonnas positsiooni tõttu kaugemale kõlab. Arstid ja teadlased harva, kui üldse, ei tegele sellesuunalise tõrjetööga, nende jutud on väärikalt põhjalikud, üldjuhul peetud ja viisakas toonis, püütakse vältida vastandust jne, aga emotsioonide sõjas jääb sellise lähenemise kasutaja kaotajaks, sest vastaspool ehk posijad ja libaravimite müüjad ei mängi ausalt, nad isegi ei tunne mängureegleid.
Selles mõttes ei ole minul pretensiooni olla parem ega viisakam, vaid vastata sildistamise mõttes esimeses lähenduses samaga; parem olen omaarust selles osas, et lisaks sildile on mul tänu usinatele teadlastele pakkuda ka tõepärast teavet. Näiteks kui ma ütlen sildistavalt, et homöopaatia on posimine ja ohtlik jama, siis see on pikema uurimistöö lühike kokkuvõte, aga jälgi sellest uurimistööst leiab skeptik.ee arhiivis päris mitu ja need põhinevad paljudel uuringutel. Homöopaatiausklikul posijal ei ole oma veendumusele, et tema lemmikumbluu töötab, peale tühjade teaduskõlaliste sõnade ja filosoofiana näiva arutluse tänapäeva teaduse võimetusest nende delusiooni aktsepteerida, mitte midagi lisada.
“Värdjas” on jällegi sõna, mille Sina esitad. Seekord pole mina sellist sõna kasutanud. Võtad vist asja väga isiklikult ja reageerid üle. Seda nimetatakse vist tõsiuskliku sündroomiks. See selleks, aga mu väike lauseke, nagu ka ülalpool juba vihjatud, oli u 10-aastase jälgimise lühike kajastus.
dig ütles:
Tuletan meelde, et väidetav töötervishoiu spetsialist Jaan Suurküla on agar vaktsiinivastane, kvantmüstik ja transtsendentaalse meditatsiooni müügimees.
WADA pisaraid ei usu
Martin Vällik ütles:
Ära paku tõest teavet ainult lisaks sildile, hoolitse ka, et Su sildid ise oleksid korrektsed ja akuraatsed. Lõppude lõpuks ei ole ju sildistamine midagi ebatavalist ja paha, mida iga hinna eest vältima peaks. Sildistamine on osa täiesti normaalsest mõtte- ja kõnetegevusest. Kui meil ei oleks sõnadeks nimetatavaid silte kõikvõimalike mõistete kohta, ei ajaks me siin juttu ka.
Naljakal kombel on Orac just sildiprobleemidest kirjutanud. Sissejuhatuseks tsiteerib ta kedagi Oryoki Bowl’i Salon’is SkepDoc’i kritiseerimas:
Kuna doktor Hallil puuduvad jaanalinnule omased tunnused, on seesinane silt täiesti jabur. Aga põnevamaks läheb siis, kui Orac tsiteerib Bowli välja vihastanud Halli kirjatükki ebamäärastest siltidest:
Jah, “naturopaatia” on tõesti kehv silt. See ei tähenda midagi ja sisutu sõnana on ta teaduslikus või meditsiinilises mõttes kasutu. Nagu “võimalikult naturaalne” või “keemiavaba”, nii ka “naturopaatia” on kasutatav ainult poliitilises kontekstis.
Edasi läheb sildijutt küll igavamaks:
aga Orac’i kommentaaride pärast tasub artiklit siiski lugeda. SkepDoc’i algne artikkel on saadaval FAQS.org’ist.
Gripp võimaldab kopsupõletikul levida
Mart K. ütles:
Mulle isiklikult tekitab hämmastust asjaolu, miks on võtnud Kuul käigust kui stuudios filmitud lugudest rääkivad vandenõuteoreetikud tegevuskohaks sellise avatud organisatsiooni nagu NASA ja mitte N. Liidu kosmoseprogrammi, kus ränk salastatus oli elu loomulik osa :)
See polnuks huvitav. USA-s, vabas ühiskonnas kasvanutele, läks (läheb?) väga hästi peale kujutelm totalitaarses ühiskonnas elamisest. See seletab ka Ludlumi edu. Et sind kogu aeg jälgitakse, et on olemas salaorganisatsioonid, mis kodanikke süstemaatiliselt jälitavad, et kedagi usaldada ei või – nõukogude inimesele oli see igapäevane reaalsus, ameeriklasele põnev eksootika.
Rahvaravim aaloe võib tervist kahjustada, vahendab Forte.
Delfi Forte kirjutab sõltuvust tekitavatest mõnuasjadest, mis millegipärast veel ära keelatud ei ole:
Kriku ütles:
Jah, kui Nõukogudemaal oleks vandenõuteooriaid olnud, olnuks need teemal “tegelikult ei ole KGB pooltki nii tugev kui inimesed arvavad” või “välismaised kapitalistid on nii kitsid, et nad ei raatsi isegi totalitaarkontrolli peale raha kulutada”. Ainult mõtegi sellest, et teda ei pruugitagi igal sammul jälgida, tekitaks homo sovieticusele (või homo facebookicusele) tõsist agorafoobiat.
Postimees vahendab Kapo tähelepanekuid propagandategevuse alalt:
Martin Vällik ütles:
Enne jättis see teema mind suhteliselt külmaks, aga nüüd tekib juba küll küsimus, et kas selleks, et teada saada, milleks täpselt nimetas hr Vällik isikut, kes ise end Sathya Sai Babaks nimetab, peab endale Facebooki konto orgunnima. “Värdjas” (peamises tähenduses “soerd, ebard”; jätaksin sekundaarsed määratlused magu “väärastunud psüühikaga inimene” ja “sohilaps” praegu selguse huvides kõrvale…) on väga laetud termin ja mul on tõesti raske kujutleda Martinit seda pruukimas — isegi sõna otseses tähenduses värdjate kohta.
Pealegi poleks see Babale sobiv kirjeldus. “Amoraalne posija”, “isikukultuse hüvedes suplev silmanoondaja”, “elukutseline mahhinaator”, “vastutustundetu vibuthiparisnik” — palun väga. Isegi sellised jõledapoolsed sildid nagu “pühak” või “guru” ei pruugi olla valed. Aga “värdja” või sellega samasse kategooriasse lahterduvate epiteetidega ei saa nõustuda.
Andres Valkna: Kas tõesti Veerpalu kiusatakse?
Mulle ütles üks kunagine Eesti meister üle 10 a. tagasi, et ole rahul, kõik pruugivad. Küsimus on ainult selles, kes suudab maksimaalselt ära kasutada aega, mis jääb viimaste jälgede kadumise ning sooritusvõime languse vahele. Ei näinud põhjust tema sõnades kahelda ei siis ega näe selleks põhjust ka nüüd. Ära hakkab tüütama kogu see teema.
Kriku ütles:
Broscience? Korralikku allikat ju ei ole.
Üldse mitte science. Lihtsalt inimese arvamus, kes on sügavalt spordimaailmas sees olnud ja pärast huviga jälginud, mis toimub.
Mina tegelikult saan üldjoonetes aru küll, millest räägitakse, kui üteldakse “võimalikult naturaalne toit”, siis kui seda võtta terve mõistusega (ja ma arvan, et igas arutelus tuleb lähtuda tervest mõistusest, muidu läheb mudaloopimiseks). See siin ei ole teadustekst, seega võib ju ka kõnekeelseid väljendeid kasutada.
Teisest küljest, arvestades interneti konteksti ja väga erineva taustaga lugejaskonda, siis ei tee paha küll osutada, kas peetakse silmas seda, et toit võiks olla maksimaalselt algkoostisosadest tehtud, mitte pidevalt poolfabrikaate tarbida või hoopis seda, et “toitu ei tohi üldse töödelda…” Seega, taas, terve mõistus, väljenduda võimalikult täpselt, et võõrad inimesed aru saaksid.
Epp Petrone ütles:
Mina küll ei ole kunagi arvanud, et skeptik.ee peaks olema mingi koht, kus “posijaid” ja “teadlasi” lepitada, juba selle pärast, et kõneallolev tegevus ei kipu palju villa andma. “Posijad” ja “skeptikud” on teatud aspektides maailmavaateliselt vastandlike eeldustega ja kui nad kuidagi peaksid saama selles osas kokkuleppele, siis võidaks ikka üks, see, kes rohkem vastu astub. See muidugi ei tähenda, et neil mingites muudes asjades ei võiks olla ühiseid aluseid tegutsemiseks, aga see on teine asi.
Mina olen aru saanud, et skeptik.ee tegeleb teaduslike seletuste pakkumisega või siis nende olemasolule osutamisega teatud valdkondades, eriti neis, kus avalikkust üritatakse veenda usuga. Seega, see on suunatud a) teadusliku mõtteviisiga inimestele b) liinil teadus-usk mitte kindlat seisukohta omavatele inimestele c) teatud küsimustes mitteusku pooldavatele inimestele. Seega, kui keegi usub Sai Babasse, ega teda siin ümber ei pöörata.
Miks FB-st eemaldatakse, see on privaatasi. Mina olen ühe inimese eemaldanud, sest meie vaidlused teemal kuidas pasta carbonarat teha viisid paratamatult vastastikuste valusate solvanguteni ja seda ei olnud ju vaja
Veel: mis puutub ülalolevatesse soovitustesse toitumise
teemal, nimelt “süsivesikuid (teravili, puuvili, kartul jne) ei ole tark süüa pärast viit õhtul, pikki söögivahesid pole mõistlik pidada ja portsud peavad jääma väikeseks.”, siis tegelikult ka see ei ole päriselt mingi vastuvaidlematu tõde. Kuna ma kokkamist armastan, siis ma üritan ennast mõnevõrra ka uuringutega kursis hoida – õnneks Itaalias on see lihtne. Ja loomulikult, Itaalia köök ei vasta ühelegi neist nõuetest, samas on oodatav “tervena elatud elu” üks maailma pikimaid (kuues, kui viimati WHO indeksit vaatasin, Eesti on kuskil 70. koha kandis), ülekaalulisust on siin väga vähe jne. Muidugi on see paelunud nii toitumisteadlaste kui kokkade tähelepanu ja seletusi on igasuguseid huvitavaid (igaüks googeldab allikaid ise, sest praegu on öö), näiteks see aspekt, et ei ole niivõrd oluline, kunas kaloreid manustatakse vaid ööpäevane kalorite hulk, küsimus ei ole niivõrd portsjonite suuruses vaid mitmekesisuses ja tasakaalustatuses (kõiki organismile vajalikke aineid võiks ideaalis ühest toidukorrast saada, seepärast ongi olulised mitmekäigulised lõunad, kus portsjonid tõesti võivad olla väiksed, aga kokku on omajagu) ning lisaks ka toitumisaegade regulaarsuses.
Muidugi, kui inimene enne sõi kuidas juhtus, siis sellest viimasest tulenebki see, et parem suvaline reegel kui üldse mitte reegel, seega, ega need soovitused paha ei tee. Mind lihtsalt pani seda kommentaari kirjutama väide “alustame kõige lihtsamast” ja siis väited, mis pole sugugi lihtsad ja ilmsed….
Suhkru ja soola kohta on ka eraldi palju uuringuid – mina isiklikult ka limiteerin soola võimalikult palju, märgatavalt rohkem kui keskmine “vahemere köök” nõuab. Aga see on vist maitseeelistus ka, mitte niivõrd rahvatarkus “sool lühendab eluiga” (mis ei ole ka üldse nii lihtne)
Väide: Jeesuse ristilöömise naelad leiti
Jälle.
Tiit Kändler kirjutab EPLis tuumaväest ja turvalisest ühiskonnast (ja kuningatest ja kapsastest, vabandust, Lyoni trollist ja Loti naisest…); sakutada saavad ka õhukvootidega äritsevad poliitikud.
Oudekki ütles:
“Peni” on kõnekeelne väljend. “Võimalikult naturaalne” ei ole kõnekeelne, see on sisutu väljend. Kõnekeelsete väljendite üle ei haugu siinkandis ükski peni, sisutu jutu üle ebaviisakalt irvitamine on aga skeptikute jaoks rutiin.
CNET kirjutab järjekordsest põnevast viisist tööotsijaid diskrimineerida. Inglismaal tegutsevat nimelt tarkvarafirma, kus riietega inimesi tööl näha ei taheta.
Nagu juba heaks kombeks saanud on, leidub ka kirik, kes uue kitsarinnalisuse vormi heaks kiidab. Manchester Evening News toob uudiseid kohalikust katedraalist:
Alles märtsi lõpus teenis Manchesteri katedraal tähelepanu Daily Mail’ilt: Church of England row as cathedral opens doors to tarot card readers and crystal healers in ‘new age’ festival (see oli pealkiri):
Miks tuldpurskavad vikaarid kunagi Eestis turneesid ei tee?
Nõukogudemaal oli mäletatavasti kummaline komme turul katkisi lambipirne müüa.
Täiesti teisel teemal kirjutab Thinq:
dig ütles:
Dig, see on jama jutt, mida sa ajad. Inimesed kasutavad oma toitumisvalikutes seda põhimõtet. See on nende inimeste jaoks nende igapäevase praktika osa.
Kes oled sina, et haugud nende tegevuse ja kasutatavate väljendite üle?
Liina ütles:
Selle silmnähtavalt eksliku väite üle olen ma juba irvitanud.