Kütuse magnettöötlemine – seda naftafirmad kardavad
Ajal, mil mootorikütuse hinnad uusi rekordeid püüavad, on oportunistid Riiast taasavastanud uskumatu kütuse “säästmise” võimaluse. aktiv25.com pakub oma eestikeelsel veebilehel müüa “AUTOKÜTUSE PÕLEMISE AKTIVAATORi” nime kandvat vidinat, mis võimaldab kõigi kütuseliikide puhul säästa viiendiku kütusest. “Iga 5-nda kütuseliitri saate tasuta,” nagu reklaamtekstis väidetakse.
Mida selle 35 euro eest siis saab?
Tööpõhimõtte aluseks väidetakse olevat rida plastikusse valatud magneteid, mis paiknevad erilises (patenteeritud!) asendis ning mis nagu imeväel joondavad kõik kütusemolekulid rivisammul mootori poole astuma. Selliselt “mõjutatud” kütus pidavat põlema hoopis efektiivsemalt.
Toimimise põhimõtte kohta lugedes ei pea tekstis minema kaugemale teisest lausest. Seal väidetakse julgelt, et magnetvälja sattudes tõmbuvad elektronid magneti lõunapooluse (S), aatomi tuum põhjapooluse (N) suunas. Vaatame siis natukene lähemalt, kuidas need magnetid ja laetud osakesed tegelikult omavahel läbi saavad.
Magnetid ja laetud osakesed
Magnetväljas liikuvad laetud osakesed mitte ei tõmbu ega tõuku ühe või teise magnetpooluse poole, vaid kalduvad oma liikumissuunalt Lorentzi jõu mõjul. Lorentzi jõu mõjumise suuna saab leida nn “vasaku käe” reegliga: magnetinduktsiooni vektor suundub peopessa, positiivse laenguga osakese liikumissuunda näitavad välja sirutatud sõrmed ja jõu suunda osutab pöial. Negatiivse laenguga osakese puhul kehtivad samad seosed vaadeldes paremat kätt. Kuna Lorentzi jõud mõjub risti osakese kiiruse ja magnetinduktsiooni vektoriga, siis põhjustab see jõud osakese ringjoonelist liikumist magnetväljaga ristuvas tasandis, mitte aga liikumist magnetvälja suunas (ühe või teise magnetpooluse poole).
Püsi- või elektromagneti lõuna- või põhjapooluse poole tõmbuvad teised magneeditud kehad (püsimagnetid) või elektromagnetid niimoodi, et ühe magneti põhjapoolus tõmbub teise lõunapooluse poole (ja vastupidi). Seda nähtus uurib magnetostaatika. Laetud osakesed või kehad tõmbuvad teiste laetud osakeste või kehade poole, millel on vastasmärgiline laeng, ning selle nähtuse kirjeldamisega tegeletakse elektrostaatikas. Antud toote autoril puudub ilmselgelt arusaam elektromagentismi põhiprintsiipidest ning on suvaliselt kokku miksinud elektrostaatika ja magnetostaatika. Sealt edasi muutub jutt veelgi segasemaks ning võõrsõnu ja teduslikku terminoloogiat on lihtsalt meelevaldselt kokku klopsitud. Juhuks, kui lugeja ei suuda mõista seda “keerukat” ja “teaduslikku” mõttekäiku, siis on illustratsiooniks vahele pikitud värvilisi pilte molekulidest ja magnetite kavalast paigutusest.
Kuidas ära tunda klassikalist õhumüümise projekti?
Vaatame lähemalt, millised on selliste toodete müümise puhul meetodid heausklike usalduse võitmiseks:
- Suured korporatsioonid teevad sulle, väikesele vaesele inimesele, karmi ülekohut. Kõik “liiga-hea-et-olla-tõsi” toodete pakkujad väidavad, et nad on represseeritud suurte ja kurjade kapitalistide poolt. Eks lihtsad tööinimesed suudavad seda ideed enda arusaamadega mugavalt sobitada. Selles peitub ka paljude vandenõuteooriate populaarsus teatud ühiskonna segmentides. Kujund suurest, alistamatust, pahatahtlikust ja nähtamatust võimust on psüholoogiliselt hea viis, et eksternaliseerida oma isiklikud probleemid või puudujäägid.
Ärge unustage, et kuna arvestatav osa autogigantide aktsiatest kuulub kütusetootjatele, kes mõistagi ei ole väikese kütusekuluga autode tootmisest huvitatud, ei hakata sääraseid aktivaatoreid autotööstuses kunagi kasutama.
- Lugeja ujutataks üle tehnilise terminoloogiaga. Sellega tekitatakse tunne, et tegemist on ülimalt tehnoloogilise/innovatiivse tootega ning kui keegi on sellise pika jutu juba kokku kirjutanud, ju see siis peab ikka tõsi ka olema.
- Loomulikult esitame pilte patentidest, sest mittetöötavale seadmele ja kontseptsioonidele ju ometi keegi patenti ei annaks! See on üks tüüpilisi samme võitluses usalduse ja autoriteetsuse pärast. Millal sa viimati autot või telerit ostes patendi dokumente lappasid, et veenduda kauba omaduste õigsuses ja innovatiivsuses?
- Toode maksab ainult 35 eurot! Seda just sellepärast, et hind oleks piisavalt madal (samas piisavalt kasumlik), et keskmine tünga saanud tellija ei viitsiks hakata jamama toote tagastamisega. See läheks talle kokkuvõttes rohkem maksma, kui kaotuse alla neelamine.
Peatükk “Toimimise põhimõte” algab antud ideed illustreeriva lausega:
Kes siis ei teaks, et elektronid aatomis on negatiivse, aatomituum aga positiivse laenguga.
Siit tuleb välja lugeda seda, et tegelikult on tegemist täiesti loogilise jutuga ning tõsiasi, et sa järgnevatest lausetest midagi aru ei suuda saada, on sinu vähese hariduse probleem. Meie oleme ausad leiutajad ning räägime avatult ja põhjalikult oma imelise loomingu saladustest. Analoogiaks võiks tuua näiteks lepingute sõlmimise. Kas leping on seda usaldusväärsem, mida pikem ja segasem on tema tekst? Paljud “teadusartiklid”, mis tegelevad selliste müütide purustamisega on lühemad, kui nende müütide autorite poolt kokku kirjutatud fiktsioonid.
Kokkuvõtteks
Ameerika mandril on mõned aastad tagasi sarnaseid “säästmise” vidinaid ka eksperimentaalselt testitud:
Looking For A Miracle: We Test Automotive ‘Fuel Savers’ – Popular Mechanics
Nad on läbi uurinud ja testinud peaaegu kõik turul saada olevad kütuse “säästmise” seadeldised ning mitte ükski neist ei tööta. Füüsikaseaduste vastu paraku ei saa ning väga oluline on märkide, et tänapäeva sõidukid põletavad nagunii üle 99% mootorisse jõudvast kütusest. Kui ka mõni selline “ime-seade” isegi töötaks, siis oleks maksimaalne võit ikkagi alla 1%.
Tanel Ainla kirjutas:
Miks just lihtsad ja miks just tööinimesed?
Millistes ühiskonna segmentides täpsemalt? Kas autoril on tegelikke andmeid selle kohta, et “lihtsad tööinimesed” usuvad vandenõusid rohkem kui keerulised valgekraed ja tüsilikud töötud, või rajaneb taoline arvamus “sisetundel”?
Vabandust norimast, aga minu meelest on natuke hooletu ja ohtlikki kanda suurem osa vandenõu-uskujaist maha kui mingid alaväärtuslikud “lihtsad inimesed” või “teatud segment”. Kahjuks puudub minulgi tsiteeritav allikas, aga isiklik kogemus ütleb küll, et üsna pentsikutesse vandenõudesse usub igasuguseid inimesi, ka kõrgelt harituid ja kõrgetel kohtadel töötavaid spetsialiste.
Mart K. ütles:
Nõustun Sinu selle kohaste kahtlustega. Minu abikaasa (näiteks) kes on lihtne tööinimene vaevalt küll endale bensiinipaaki mingeid plastikus magneteid toppima hakkab ;) ei kuulu ta ka muidu vandenõuteooriate pooldajate hulka (ei eita holokausti ega miskit muud)
Aga muidu oli kena selge artikkel, minagi sain kõigest aru.
@Mart K.:
Vabandan oma veidi radikaalsena kõlava väljenduse pärast. Minu mõte baseerus paljuski isiklikel kogemustel, et just kõige raskemaid ausaid töid tegevad ning selle eest minimaalset tasu teenivad tööinimesed, kes oma saatusega rahul ei ole, kipuvad selliseid teooriaid uskuma.
Väljendiga “lihtsad tööinimesed” ei ole kindlasti mõeldud kedagi halvustada, sest just tööinimeste najal meie ühiskond ju toimivana püsib. Tööinimene on minu mõttes see, kes vahetab oma tööaega raha vastu ilma erilise võimenduseta. Teme tootlikus on seega suhteliselt kitsastes piirides. Keegi meist ei jõua töötada 8 tunni asemel 24 tundi päevas ning sarnaste oskustega sarnast tööd tegevate tööinimeste tootlikus ja palgatase ei erine enamasti üle paari korra.
Tööinimese vastandiks on ettevõtjad, kes kasutavad kas oma materjaalsete/immaterjaalsete varade tootlikust või oma töötajate aega, et võimendada enda tööle kulutatu aja tootlikust. Siin võivad sissetulekute erinevused olla sadades või tuhandetes kordades.
Kuna meedia tegeleb paljuski ettevõtliku “eliidi” eksponeerimise ja materjalismi propageerimisega, siis tulemuseks ongi see, et OSA tööinimestest, kes tahaksid, aga ei suuda oma sissetulekute kasvatamiseks võimendust kasutada, näevad enda enesetunde parandamiseks ja väljaelamiseks võimalust vandenõuteooriates jms.
Tänan põhjaliku vastuse eest! Hüpotees kõlab üsna veenvalt, ent kirjeldab vaid üht tegurit, mis indiviidi vandenõulise mõtlemise suunas kallutada võib. Nt Michael Shermer kirjutab:
Ja need tegurid on üldinimlikud sõltumata suuremat ühiskondlikust positsioonist, haridustasemest või materiaalsest kindlustatusest.
Ma pakuks pigem vastupidist versiooni. Lihtne tööinimene ei suuda või ei viitsi maailma hädadesse süüvida ning rahuldub peavoolumeedia poolt pakutavaga, kus teadupärast vandenõuteooriaid pole ning kõik on puhas kuld, TVshopi tervisetoodetega ja Iraagi massihävitusrelv ning igavene majandusedu ja tõusvad kinnisvarahinnad.
Soome laeva peal pole ju tinapaberist mütsiga kodanikke, professoreid ja intellektuaale vaid korralikud terve mõistusega töömehed, kes mõned aastad tagasi uskusid majandusmehi ja analüütikuid, mitte paranoikude sonimisi mingisugusest mullist, mis kohe kohe kokku kukub.
Konspiraator ütles:
Missugune allikas tõendab, et Postimehes ei ilmunud artiklit kuritegelikust vandenõust, mille osas Kapo teooria koostanud on?
artikkel tore, aga kommentaarid tegelevad miskipärast aiaauguga, mitte aiaga. põhiteema oli ju siiski petuskeem kergeusklike ümber, mitte “kuidas lahterdada kergeusklikke”
Aitüma selge kirjelduse eest – kusjuures minu skeptitsism hakkab pihta siinkohal selle artikli paigutusest. Need, kes ostavad igasugu pahna, need siia lehele lugema ei satu.
@Mart K.:
Lihtne tööinimene ei ole jah päris täpne liigitus. Tuleks täpsustada “inimesed, kes koolis füüsika ja matemaatika tunnis õppida ei viitsinud”.
Ja reklaamis vähemasti ei ole väidetud, et vidin on patenditud. Väide on: “läbis patendiekspertiisi”. Kas ja kuidas ekspertiis lõppes (leiutis või mitte) ei ole ju öeldud. Nii et ei ole välistet, et kodanikud üritasid oma igiliikurit patentida :)
Indrek Saul ütles:
Arvatavasti vihjatakse siinkohal, et kurikuulus lihtne tööinimene ei pruugi teada, et patendiekspertide ülesanne ei ole uurida, kas tegemist on kasuliku ja laheda riistaga vaid ainult, kas tegemist ei ole mõne juba leiutatud jupstükiga. Patendivärgendus puudutab ju ikkagi neid, kes üritavad tootlikku kapitali kokku panna, mitte neid, kes iga päev lihtsalt oma tööjõu maha ärivad.
Mikk Rand ütles:
Jah, kurb küll, kui inimesed ei oska õigesti palvetada:
meie Google, kes sa elad pilves — mida sa autokütuse põlemise aktivaator‘ist kostad?
Siiski on sellel leheküljel rubriik “vastused küsimustele”, kus on selge sõnaga öeldud :
Kusjuures antud lõigus põhimõtteliselt ei aetagi tagasi, et tegu on pettusega. Pigem kinnitatakse seda ja öeldakse, et kui see teile ei meeldi, siis tooge tagasi.
Samale viitab ka järgmine lõik:
Samas rubriigis liigitatakse ka tüüpilised skeptikud.
Kumb sina oled?
G ütles:
Kui Sa skeptika vastu sügavamat huvi tunned, siis võib olla märkad, et kütusesäästjad on ise skeptikud.
Laimamine, demagoogia, sildistamine ja üldteada asjaolude eitamine on ju skeptika üks põhitunnuseid. Võtame kasvõi selle “enamus transpordifirmasid on kütusemüüjate omanduses, kes pole kütuse säästust huvitatud”
See on ju skeptikute tavaargument. Võtame kasvõi kliima soojenemise. Kes umbluud ei usu, on naftafirmade poolt kinni makstud või lihtsalt loll.
Nii et magnetimüüjad on skeptikud mis skeptikud ja kui keegi vastu vaielda tahab, siis siis on nad naftakompaniide poolt kinni makstud või lollid, kes ei suuda aru saada kui tähtis on CO2 emiteerimise vähendamine.
Aitäh, Konspiraator, toreda ja õpetliku näite eest, aga solvamisriituse toimetamine ei ole vist kütuse- ega magnetiteema.
Vaadelgem nüüd hüpoteesi, et naftafirmad kardavad vidinat, mis bensiini kasutamise efektiivsust tõsta lubab.
Ilmselt võime julgelt postuleerida, et kurjad naftafirmad palkavad endale — olgu siis puhtast õelusest või muudel kaalutlustel — maailmaklassi majandusteadlasi. Küllap on säherdused tegelased tuttavad kõigi värskemate tähtsamate majandusalaste avastustega. Siis aga saame interpoleerida, et nad teavad ka, mida William Jevons 1865. aastal avastas: söekasutuse efektiivsuse kasv ei too kaasa mitte söetarbimise langust vaid söe laialdasemat ekspluateerimist. (C. N. Parkinson väljendanuks seda umbes kütusetarve kasvab kulutamaks ära kogu kütuse ostmiseks mõeldud raha.) Jevons’ist ja sarnaseid tehteid naftaga teinud Len Brookes’ist kirjutas veidi üle aasta tagasi New Yorker:
Nagu näha, ei ole naftafirmadel efektiivsuse kasvust midagi karta, naftamagnaadid hõõruksid hoopis pahatahtlikust heameelest oma käsi kokku. Aga seekord vaesekestel ei vedanud, magnetid nende rikastumist ei kiirenda ega sea naftadollareid marsisammulistesse ridadesse, et nad kiiremini pangaarvele jõuaksid.
Kusjuures näiteks elektriautode turule toomine autogigantide poolt on ilmselt ka põhjustatud nende kütusetootjate mingist eriti kavalast ja kurjast plaanist.
Milleks vaielda luuseritega? Kui terve elu on üks lõputa hapukurgihooaeg, on ju vaja teha seda huvitavamaks kõiksugu “gigantide” ja “kallutatud jõududega”. Vaielda pole sellistega mingit mõtet, kui vaidled, oled järelikult naftafirmade või valitsuse agent. Loogilised argumendid aga (miks promotakse elektriautot nt) on nagu hane selga vesi, kuna nende aktsepteerimisel variseks kogu põnev elu kokku ja järele jääks ainult mage reaalsus.
m. ütles:
Vaidlemine on üks asi, hoopis midagi muud aga luuserluse üle kõvasti ja ebaviisakalt irvitamine lootuses, et kaaskodanikel on siis vähem tahtmist ise luuseriteks hakata.
Äsja lõppenud “Võsareporteris” sooritati 2 katsesõitu, üks koos kütuse aktivaatoriga ja teine ilma selleta, mingit vahet kütusetarbimises ei ilmnenud.
kuidas sa siis ei tea, et iga umbluutoode vajab toimima hakkamiseks (ja märgatava kokkuhoiu andmiseks) alati veel natuke rohkem kasutamist. antud juhul oleks lihtsalt pidanud veel ühe paagitäie silindritest läbi laskma – küll siis ka kokkuhoidu näha oleks olnud.
@Jason:
no vaat siis, aga eks ma vaatan kordussaate ka ära, siis on sama hästi, kui et teine paagitäis ka läbi lastud.
sama "töö" teeb ära ka üks lihtne vana valjuhääldi rõngasmagnet, mis on asetatud kütusevooliku ümber( enne karbussi) ja selle saab pea igast raadioparandusest tasuta…