Maailma lõpust ja prootoni lagunemisest
27. novembri oli au jutustada Tartu tähetornis suurele hulgale kohale tulnud inimestele võimalikest maailmalõppudest. Alguses sai viidatud ka 2012. aasta lõpuootustele ning nende ootuste päritolule ja evolutsioonile. Selle osa peamiseks allikaks on John W. Hoopes’i artikkel A critical history of 2012 mythology. Artikkel annab ülevaate allikatest ja akadeemilistest inimestest, kes on andnud oma panuse maailmalõpuootuste tekkimisele ja levimisele 2012. aasta ning maiade kalendriga seoses.
Loeng salvestati videole ja on vaadatav Tartu Ülikooli telekanalilt:
Maailmalõpp – teaduslikult võimalikud kosmilised kataklüsmid
Algusega ajamärgil 1:06:25 algab osa, mis pajatab prootoni lagunemisest. Hääl publiku hulgast avaldas kahtlust, et sellist asja ei saa juhtuda. Viitan oma vastuväites elementaarosakeste standardmudelile, mille raames justnagu prootoni lagunemine teoreetiliselt olemas võiks olla.
Minu väide ei vasta muidugi tõele. Prootoni võimalik lagunemine on standardmudeli järgsete suurte ühendteooriate (GUT – Grand Unified Theory) üks sündmustest, mida saaks vaatlustega kinnitada.
Praegune standardmudel vaatleb leptoneid (elektronid, müüonid, neutriinod jt) ja kvarke (kvarkidest koosnevad neutronid, prootonid) üsna eraldiseisvatena. Eraldi seisavad ka elektronõrk ning tugev vastastikmõju. GUT-i eesmärk on ühendada elektronõrk ning tugev vastastikmõju analoogselt elektromagnetjõu ning nõrga vastastikmõju ühendamisega elektronõrgaks vastastikmõjuks. Elementaarosakeste standardmudelis, mis on praeguste katsete põhjal (sh CERN-is läbi viidavad katsed) üks väga hästi paika pidav teooria, on prootonid tänu barüonarvu jäävusele stabiilsed, nagu hääl publikust õigesti märkis.
Osad füüsikud aga, eriti teoreetikud, üritavad standardmudelist kaugemale piiluda ja pole kunagi rahul. Senised võtted – renormeerimine, kalibratsiooni-teooriad (ingl gauge) – on osutunud nõnda edukaks, et nende abil loodetakse leida tee ka kõiki vastastikmõjusid ühendava looni, GUTid nende hulgas.
Prooton on barüonidest (kvarkidest koosnev osake) kõige kergem (ehk madalaima energiaga olek) ning seetõttu ka kõige stabiilsem. Näiteks neutron, mis on massi poolest prootonist veidi raskem, laguneb vabas olekus (väljaspool aatomi tuuma) keskmiselt 15 minutiga. Erinevad GUT-id pakuvad prootonite poolestusajaks 1030 kuni 1036 aastat. Selleks, et avastada prootoni lagunemist, et pea just nii palju aastaid ootama, vaid piisaks sellest, kui meil on selline hulk aatomeid ning võimalus neid jälgida aasta või paar. 1030 nukleoni on umbes 1,6 tonnis aines. Siis oleks vaja teada ka seda, milline on ühe prootoni lagunemise jälg ja seda jälge siis detektoritega tuvastada ning eristada muust taustamürast (muud radioaktiivsed lagunemised, kosmiliste müüonite sadu).
Üks võimalikest lagunemiskanalitest on väljendatav järgneva Feynmani diagrammiga:
Prooton (p) koosneb kahest u-kvargist ja ühest d-kvargist. Oletatava lagunemise käigus saab prootonist positron (e+) ja neutraalne pii-meson (π0), mis omakorda kiirelt (8,4×10-17 s) kaheks gammakvandiks laguneb (γ).
Võimalikku prootoni lagunemist on püütud eksperimentaalselt avastada alates 1950. aastatest, seni edutult.
Sarnaseid ebatäpsusi või siis eri teemade pinnapealseid puudutusi (ega seegi lugu siin ei pajata liiga detailselt elementaarosakeste kirjust elust) oli loengul teisigi ning igaühest neist saaks omaette pikemaid lugusid kirjutada. Tänan kuulajaid ja eriti küsimuste esitajaid!
Allikaid
- Wikipedia: Proton decay
- Super-Kamiokande
- Jaak Lõhmus, Laur Palgi: “Osakestest osakestes”, kirjastus Valgus 1985, sari Mosaiik nr 40
Kunagi olin (noorena) üpris kursis selle nn. elementaarosakeste mudelitega. Praegu pole nagu “asja” olnud, tutvumaks.
Arvuti soetamisest (ja sellega umbmääraselt tutvumisest) saadik olen püüdnud edastada LIHTSAIMAT – pöördelist – arusaama: Erirelatiivsusteooria (koos nn. MInkowski maailma “sündmuste ruumiga”) – puudulikkust (matemaatiliselt väljatöötamatut) kui ka selle järelduste rumalust, eelnevast tulenevas Lorentz-teisenduste primaarsuses (mis absolutiseerib valguse kiiruse c, sest ruutjuuravaldis Lorentz-faktori nimetajas – ei võimaldagi muud vaatlust!?).
Olen proovinud: järgnevalt esitatav funktsioon f – võimaldab aegruumi teisendust, eukleidilist, sellist, mille pöördfunktsioon on nn. “sündmuste kirjeldus – Vaatleja taustsüsteemis”. Esitan, teades hästi, et Te ei taha ega (vist) tohigi kommenteerida midagi “uut”, kooskõlastamata seda nn. akadeemilistes ringides” – kuid selline ma juba kord olen. Nagu ütles Ita Ever: “Vanaks jäänud, lobisema hakanud!”
Lorentz-teisendusi VÕIB vaadelda funktsionaalseina, näiteks kujul: F(ct) = Lct[1 – (v/c)cosa];
//Jättes rahule ruumiteisendustes – AJA!//
Vaatleme Galilei-Newtoni kaalutlusi (Zenoni apooriate vastu):
kui f(ct) = ct[1 – (v/c)cosa]; peab olema faktor k = 1/L.
Näeme, et f = kF, kusjuures f “ei sea piiranguid”.
F ja F erinevusest saame selgema pildi, kui “laotame f Cartesiuse ristkoordinaadistikule” (F-ga on seda palju tehtud):
x`= ctcosa – vt; y`= ky; (y =ctsina).
Näeme, et aberratsiooninurk a`avaldub üheselt nii f kui ka F korral. Erinevused “peituvad” vaid intuitiivses arutluses:
kas lugeda ruumis E vaadeldavat “liikuvat ruumi F” mõõdistatuna k-ga (siis muutub vaid kiirusega v rist-dimensioon) või L-ga, muutes kõnekeelselt juba AEGA ja kiiruse v sihilist pikkust?! MINA eelistan otstarbekuse printsiipi: lihtsaim on k.
Kuidas see puudutab elementaartosiseid? Aga sedamoodu, et me võiksime (liikumist vaadeldes seosega f) mõttelises mudelis näha ka osiseid, millel absoluutselt puudub mass, liikumise aga määrab selle osise “haakuvus” – mingis liikumises oleva elementaaroasisega… .
Tänan tähelepanu eest!
Skeptiliselt tuleb suhtuda ka väitesse, et Universum paisub lõputult… Varianti nr 1 pole põhjust kõrvale jätta – st mass/energia võib ületada kosmoloogilise konstandi – järelikult asendub paisumine kokkutõmbumisega. Uued, Planci teleskoobi, andmed viitavad just sellele. Ainet ja tumeainet on seniarvatust rohkem ning tumeenergiat vähem.
Prooton ei saa olla igavene, vähemalt praeguste teadmiste kohaselt. Selleks peaks ta, nagu footon, liikuma valgusekiirusel. Ükski seisumassiga osake seda teha ei saa.
Klõbistaja ütles:
mnjaa, mõelda vaid, universum oleks siis nagu hiiglaslik kops, mis sissehingates paisub ja välja hingates kokku tõmbub.
Universum, kui Jumalik hingetõmme :)
@salvey.
Mul on teistmoodi võrdlused. Kui toimuks Suur Kollaps, siis eeldaksin olemasoleva aegruumi kadumist. Järgnev Suur Pauk tekitaks täiesti uue aegruumi. Eks siin ole palju probleeme…
Head nuputamist!
Mind huvitavad väga füüsikaalased küsimused. Tegelikult seostub ju praktiliselt kõik sellega…
Kas on leitud jälgi tumeainest?
http://teadus.err.ee/komment?id=8791&cat=1&pgk=1
“Aegruumi painutaks tõepoolest puudujääv mass, mis nähtava ainega vaid haruharva vastastikmõjusse astub. Positronide energia sõltub rangelt tumeaine osakeste massist, mistõttu peaks sõltuvalt mudelist alates teatud energiatest nende vaadeldav hulk kiirelt langema. Esimesi vihjeid prognoositud ülejäägist leidsid Fermi gammakiirteteleskoop ning antiaine ja aine vastastikmõjusid uuriv PAMELA eksperiment.”
Olen üsnagi kindel tumeaine olemasolus. Ka tavalised neutriinod kuuluvad selle hulka. Kuid midagi peab kindlasti veel olema. Osakesed, mis on iseenda antiosakesed? Omavahel kohtudes kaovad – kuid mitte jäägitult. Positronid (elektroni antiosake) on üheks märgiks.
Küllaltki hea saade:
http://etv2.err.ee/videod/dok_film/082e6342-b984-4106-a842-8f86d825d9ef
Täna õhtul on teine osa. Aga me vist eelistame seekord jalkat vaadata.
Teadmised ei tule ise – neid on vaja omandada.
Teine osa saatest “Kosmosekangas” – “Aja illusioon”
http://etv2.err.ee/videod/1553b605-5e60-4c99-b79d-0c0ec777aff7
Homme on kosmonautikapäev. Tartlastel (ja mitte ainult) soovitan AHHAA vastavale üritusele minna. Tasuta ka veel…
Kolmas osa sarjast “Kosmosekangas” – kvantnähtustest.
http://etv2.err.ee/videod/1d456dfa-551f-4837-be67-588be2126695
Üsna arusaadav jutt, visualiseerimine aitab kaasa. Ei pea kõigega nõustuma, kuid mõtlemisainet annab. Kvant- multiversumi hüpotees on on minu jaoks ammu juba sümpaatne olnud. Et osakese kõik olekud realiseeruvad, kuskil.
Artikli juures on pilt homöopaatilistest ravimitest ja keegi ei virise, et tegemist võiks olla ravimireklaamiga.
Telegram.ee vahendab sekka tõesti ka päris korrektsid artikleid.
Aga see:
http:www.telegram.ee/maavaline/lounapooluselt-leiti-neutriinod-mis-parit-valjastpoolt-paikesesusteemi#.UZ4vcmcqKeg
“Nende energiatase oli umbes üks petaelektronvolt. Selliste neutriinode kiirus on palju suurem kui osakestel, mis liiguvad inimeste ehitatud kiirendites.”
Ei olene neutriinode kiirus nende energiast . Samahästi võiks arvata, et gammakvant (kõrge energiaga, lühikese lainepikkusega) liigub tavalisest footonist kiiremini.
LHC-s on niigi osakesed (prootonid ja ioonid) kiirendatud 99,9999991 % valguse kiiruseni. Neutriinod liiguvad vaakumis valgusest pisut aeglasemalt. Nii et tsiteeritud lõigu teine lause kõlab jaburalt.
Lugu oli vahendatud Novaatorist. ERR-is on teistmoodi…
Aga ehk oskeb keegi seda kommenteerida?
Vabandust – link läks valesti! Võib lugeda ka Novaatorist.
http://novaator.ee/ET/kosmos/lounapooluselt_leiti_neutriinod_mis_parit_valjastpoolt_paikesesusteemi/
Mul pole facebooki kontot, ja seepärast jään paljustki ilma? Jäänvõi? Ehk säästan sellega ennast?
Suvist nukrust!
http://www.youtube.com/watch?v=rBLztD48B8c
Ei haarata kinni keerulistest teemadest.
Kõike head!
@Klõbistaja:
See küll ei sobi! Arvestades viimase nädala peadpööritavat vandenõuteoreetikute rehabiliteerimist sobiks pisut teistsugusem muusika, tunduvalt kerglasem . Näiteks see: http://www.youtube.com/watch?v=7LUm-E4GPU8
Panen ka muusikat, sest teised panid enne, kuna see on õudselt hea laul, ja muidugi seetõttu, et prootonieid ootab tulevikuks ees tõenäoline lagunemine ja maailmalõpp: https://www.youtube.com/watch?v=XDphyrGiaJE
@salvey:
Prootoni lagunemisega läheb veel jupp aega. Arvatavasti ei toimu see varem kui 10 astmes 32 aastat.
Muudame selle koha muusikanurgaks? :)
Mind ei huvita kuigivõrd need kõikvõimalikud vandenõuteooriad. Aga kas neil on mingi tõepõhi all?
Rumal oleks öelda, et üldsegi ei ole…
Lisada siia veel üks muusikapala?
http://www.youtube.com/watch?v=1PtwjqoSkwY
Klõbistaja ütles:
No näed siis, polegi enam paljut jäänud :P
nii see aeg lendab
Elagu totalitarism! Hurrraaa …. Kestvad kiiduavaldused … http://www.youtube.com/watch?v=Qgyfn_eHfoo
Delfi tegi lühukokkuvõtte “Hallo Kosmose” sünnast. Vist valitigi tähtsamad esinejad.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/video-heida-pilk-hallo-kosmos-sunnipaevaesinemistele-ehk-miks-on-ene-ergma-kosmosemutt.d?id=66298206
Võõral sünnipäeval pole kindlasti viisakas võõrustajat eriti kritiseerida… Nii et seda tehtigi väga mõõdukalt ja läbi lillede.
Ma ei ole kordagi seda saadet kuulanud. Ei viitsi raadio laineotsimisnuppu kruttida. Ja nagu ma olen aru saanud, aetakse seal väga palju jama. Vähesed arukad saatekülalised vist ka midagi täitsa uut ei teata.
Tegelikult peaks vist täna erandi tegema ja saadet kuulama. Arvatavasti on selles saates põhjalikum ülevaade esinemistest. Forte lühiülevaates oli ehk kõige sisukam esineja Kristjan Port. Aga et selle üle päriselt otsustada, on vaja rohkem infot.
Lõpus kõlnud muusikapala erilist vaimustust ei tekitanud, ehk kuuleb samalt muusikult ka midagi meeldivamat, see on muidugi täiesti subjektiivne asi…
@Klõbistaja:
Kas saadet kuulasite? Ma ise ei kuulanud (ei saanud) Millised muljed on, midagi meeldejäävat ka oli?
muusikat ikka ka no lihtsalt ilus lugu ja ajast on ka juttu :)
@salvey:
Muidugi kuulasin. Saad ka seda teha.
http://r2.err.ee/jarelkuulamine
Neli esimest esinejat olid päris huvitavad. Ehk kõige asjalikumat juttu ajas K. Port. Selles mõttes, et peame suurendama pingutusi teisele planeedile minekuks.
Helifailid on selle poolest veel head, et samal ajal saab netis ka midagi muud teha.
@Klõbistaja:
Te olete rõõmsalt teaduseusku, aga Teid huvitab ka avalikkuse eest mingil põhjusel varjule jäänu (vaevalt et tahtlikult varjatu, aga enamiku inimeste jaoks lihtsalt arusaamatu, kuna enamik inimesi ei koge sellist seisundit mitte kunagi oma elu jooksul – nimelt kundalini energia ärkamist. Mida ei teata, sellest ka ei räägita). Pakun Teile teeotsa uhhuutajate nii armastatud energiate maailma … Ma sattusin kaevule, kust võib leida vastuseid, millisest energiast räägivad uhhuutajad. Võib kahelda nende oskuses selle energiaga, tegelikult elektriga manipuleerida, seega peaks neist hoidma nii kaugele kui võimalik.
Alustuseks natuke kaugemalt – elik müsteeriumiusundite alusest (sõna satanism asendada religiooniga!) Satanism and the Kundalini Serpent, Bioelectricity, what it is and what it does http://www.angelfire.com/empire/serpentis666/Kundalini.html.
Saladusekatte all võin öelda, et igasugused totrad loitsud, rituaalid ja muu huina-muina on kasutud, aga pealtnägijatele muljetavaldavad! Irw, irw, irw. Kundaliniga pole neil midagi pistmist.
Et teaduses selline asi nagu “bioelekter” eksisteerib, võib lugeda artiklist bioelectricity http://www.britannica.com/EBchecked/topic/65834/bioelectricity
Natuke ka eesti keeles: Bioelekter ja elusorganismide elektrofüsioloogia. http://www.elin.ttu.ee/mesel/Study/Courses/0220PhEn/Content/02-Physio/Bioelect/Bioelect.htm
@O cookievaba Kameelion:
Eks ma ikka ka olen veidi kursis bioelektriliste nähtustega.
Kõik elusolendid, loomulikult ka taimed, eritavad elutegevuses footoneid. Kas pole veider, et need valguskvandid hulguvad Universumis muudkui edasi?
Inimene saab mõttejõul oma bioelektrit kontrollida? Ma ei vasta sellele küsimusele.
Muusikat kaunisse suvepäeva?
http://www.youtube.com/watch?v=OUbNYBe3Vas
Lihtsalt niisama lisan siia veel ühe muusikapala.
http://www.youtube.com/watch?v=vK-hsmTROUY
Aga kuulake seda tähelepanelikult. Mida te kuulete? Protesti.
Kuulake mitu korda.
Ütleks veel midagi?
Muusika ütleb…
@Klõbistaja:
Inimene saab mõttejõul oma bioelektrit kontrollida? Ma ei vasta sellele küsimusele.
Egiptuse esimesed vaaraod kandsid oma riiete küljes sõnni saba, mis tähendas, et nad kontrollivad oma kundalini energia liikumist (täpselt ei mäleta millisest raamatust ma seda selgitust lugesin. Netist ei leidnud kiire otsimisega). Egiptuses kutsuti Kundalini energiat Mao energiaks. Siin on päris hea ülevaade (alates 10 leheküljest!) Egyptian Serpent Power – Words and Images of Joan Lansberry http://www.joanannlansberry.com/other/s-power2.pdf
Kui võtta kõrvale mütoloogias toodu, siis peaks energiatega hakkama saamine võimalik olema, lisaks avastati ju hiljuti, et inimene võiks peaaegu igavesti elada, kui osataks mõjutada telomeraasi tegutsemist (Nobeli meditsiinipreemia 2009):
Loogiliselt peaks “see igavese elu lüliti” olema sisse ehitatud meie DNAsse. Kas ei ole võimalik, et see Kundalini energia on selles mängus oluline komponent? Selle ärkamise käigus (siis kui see liigub mööda selgroogu üles või ka hiljem, kui see liigub lainetena inimese organismis) võib ta ju mõjutada seda looduslikku lülitit, mis võib asuda kasvõi rämps-DNA hulgas. Kas ei ole mitte Kundalini energia see trepp, mida mööda pääseb jumalikkusele lähemale? Irw, irw, irw. Õudsalt suur saladus!
Ma ei oska mitte millegi muuga seletada kiriklaste vastuseisu normaalsele seksuaalelule, kui hirmuga Kunadalini ärkamise pärast. Algsed kirikuisad olid enamuses pühendatud orgastilistesse müsteeriumiusunditesse. Seega pidid nad seda “saladust” teadma. Siin lehel valati mind sopaga üle, kui proovisin sama tõestada usklikule/uhhuule. Aga … ma ei jäta jonni.
Kuni kristluse ja hiljem ka islami, tekkimiseni olid kõik religioonid orgastilised. Kas ei ole selle hr. Karo tööga kaudselt tõendatud, et enne oli seksuaalelu ning religioon kui selline, tekkis hilisemal arengu etapil. Jabur on kiriklaste kisa, et religioon oli esimene, millega inimesed tegelema hakkasid! Irw, irw, irw.
@Klõbistaja:
Ehh, nigust rusikas silmaauku! Postimeest tuleks tihedamini lugeda … Ahh, tõest ollakse veel väga kaugel!
Lohutuseks midagi ilusat ka: http://www.youtube.com/watch?v=8pPvNqOb6RA
@O cookievaba Kameelion:
Vastus on ju olemas.
Mitte keegi ei ela igavesti. Ükskõik kui targad me ka iseendale tundume. Võib ajada jura millegi kontrollimisest. Kuid praktika siiski näitab halastamatut reaalsust.
Illusioonid on ilusad. Toitume nendest? Idealism võidutseb materialismi üle? Ma ei viitsi siin pikemalt jahuda…
@Klõbistaja:
Mitte keegi ei ela igavesti.
Aga need õnnetud 60-70 aastakest on ikka armetud küll. Tervisest pensionäride puhul rääkida on üldjuhul kurjast. Viimased aastakesed hoiavad neid vegeteerivaid olendeid elus peotäite kaupa söödavad tabletikesed …
Illusioonid on ilusad. Toitume nendest?
Illusioone loovad meile kodukootud poliitikud, kes manitsevad inimesi alandlikult kõiki nende jaburaid otsuseid heaks kiitma …
Idealism võidutseb materialismi üle?
Kas inimkeha ei olegi materiaalne? Kõik energiad on mõõdetavad, seega ka materiaalsed. Kus te siin idealism näete?
Või olen mina idealist? Kuidas on igasuguste salaseltside, ordude, religioossete sektikeste ja muu jabura huina-muina liikmetega, kellest mõni kõva häälega pasundab igasuguste rituaalide vajalikkusest? Et kommete täitmine on elus esmatähtis … kes peavad ennast eliidi hulka kuuluvaks. Irw, irw, irw. Seal pesitseb Teie poolt laidetud idealism.
Ma olen enam kui kindel, et Kundalini (mao-) jne. energiat tegelikult uuritakse ja üritatakse kasutada ülirikaste elukeste pikendamiseks. Igasugused “väljavalitud” oleksid sellest väga huvitatud, seega on mul hea meel, et teadus on just sellisel arengutasemel nagu ta on. Oleks tragöödia, kui mõrvarlike ja hävitajalike kalduvustega inimeselaadsed olendid igavesti elaksid. Siiani on nad silma paistnud ainult sellega, et on suutnud maailma kaose ja katastroofi veerele trügida.
@O cookievaba Kameelion:
Ega ma teadnudki, et misasi see Kundalini energia on. Lihtsamalt öeldes on see jooga (või üks haru joogast?). Kui jutt jõuab mingite tšakrate avanemiseni, siis… Selge see, et enesesisendus mõjub (vähemalt teatud määral). Aga maksta raha selle eest?
Hiljuti kohtasin tuttavat. Kunagi olime parimad sõbrad, kui veel naabrid olime. Ütles, et käib minu linnaosas joogatrennis. Tundsin huvi, mis see maksab ka. Ainult 15 euri kuus…
Pole need suured gurud ka keegi väga vanaks elanud. Nii et ei maksa seda ületähtsustada.
@Klõbistaja:
Ega ma teadnudki, et misasi see Kundalini energia on.
Te ei ole ainuke ja seda ei saa pahaks panna. Mis see on? Luurajaid vihastades võib väita, et see on nigust lõhkeainet täis pakikene sabajuurika juures. Kogum energiat, mida enamik inimesi kunagi tunda ei saa.
Lihtsamalt öeldes on see jooga (või üks haru joogast?
Ei, ei, ei ja veelkord ei! Jooga oli kunagi vahendiks, millega seda energiat sai äratada. Skandinaavias on nende õnnetute abistamiseks loodud lehekülg: http://kundalini.se/eng/engbrosch.html, siin on natuke seletatud selle jubeda fenomeni tegelikke tagapõhju, millest meie vastutustundetud uhhuudest jooga ja tantraõpetajsd kuulnudki pole. Tragöödia on see, et puuduvad sellised õpetajad, kellel oleks Kundalini energia ärganud ja aastate jooksul on nad saavutanud kontrolli energiate üle. Äratamine on süütu tegevus, kuid hilisem kirgede põrgusse kukkumine on ebainimlikult raske ja sellel etapil oleks vaja kedagi, kes suudaks inimesi aidata. Rock-staarid on hea näide sellest võimetusest enda käitumist kontrollida. Sel perioodil peaks olema rangelt keelatud nii alkohol kui narkootikumid, mis teevad olukorra veelgi keerulisemaks.
Kui jutt jõuab mingite tšakrate avanemiseni, siis
Siin lehel tšakratest rääkimine võib lõppeda sapöörilabida rünnakuga, aga … Miks nad peaksid avanema? Energia/elektrivool sõidab neist lihtsalt läbi ja nad aktiveeruvad. See energia liigub pideva vooluna, mitte ei jõnksuta ühest tšakrast teise. Üks tähelepanek on küll: kui energia ärkamine peaks juhtuma, siis tuleks hinge selle aja kinni hoida, vastasel juhul võib lämbuda. Kogemus olemas!
See avanemise jutt on rumalate, ajupestud õpetajate pettus, et lollikestelt raha kätte saada. On ka tõenäoline, et nad ise ei saa sellest pettusest arugi, kuna ka nemad on õppinud teooriat aga praktika puudub. Mida teha? Irw, irw, irw.
Selge see, et enesesisendus mõjub (vähemalt teatud määral). Aga maksta raha selle eest?
Teil on õigus, tänapäeval pakutavad Kundalini energia äratamise viisid on väärtusetud ja põhinevad enesesisendusel. Hea enesetunde põhjustavad lisaks enesesisendusele ka võimlemisharjutused. Kerge on ennast sellega petta. Seda võiks võrrelda titepuuksuga, tegelik ärkamine on nagu võimsa pommi plahvatus inimese sisemuses. Aga miks mitte raha maksta, kui seda palju on ja sellega midagi targemat teha pole? Kas peaks selle rahapuruga seinu tapetseerima hakkama?
Joogaga on see problem, et see ergastab, aga eurooplasele on vaja midagi rahulikumat. Peata kanana ringi sibavaid tüüpe on juba piisavalt.
Pole need suured gurud ka keegi väga vanaks elanud
See ongi tõenduseks, et nad võltsid on. Aga püüdke seda mõnele jüngrile selgeks teha … Irw, irw, irw.
Kas on sobilik siin pikalt targutada? Aga kus siis?
Toon lõigu I. Novikovi raamatust “Mustad augud ja universum” :
“Arvukad Einsteini teooriat populariseerivad raamatud saavad anda teooriast vaid üldise ettekujutuse. Ausalt öeldes sarnaneb selle ettekujutuse saamine teooria enda tunnetamisega niisama vähe, kui sarnanevad “Sixtuse madonna” reproduktsiooni ja geniaalse Raffaeli originaali vaatamisel tekkiv elamus.
Ent kui pole võimalik imetleda originaali, võib (ja tuleb) leppida reproduktsioonidega (parem muidugi, kui nad on head).”
Einsteini teooriad on väga kaunid, nii elegantsed. Maxwelli valgusevõrrandid on ka väga ilusad. Ja veel paljud asjad.
Kaunid nagu kujutav kunst. Veelgi rohkem puudutab muusika.
http://www.youtube.com/watch?v=SdO4vl82qFM
Täna pandi mu usk inimkonna püsimajäämise põhjendatusest tõsiselt proovile.
Abikaasal on kombeks jalutada linnapargis. Tuli koju nägu ja käed üleni verised. Pargis astusid tema juurde kaks noormeest. Üks küsis 40 senti. Tal polnud ühtegi senti kaasaki. Siis virutas küsija näkku. Teine siiski taunis seda.
Nina on paistes. Tundub, et ninaluu ikkagi pole katki.
Inimloom on üks jõledus? Ajaloost näeme reetmiseid, mõrvu, genotsiide… Aga on ka kaunis muusika, maalikunst, skulptuurid…
Pole võimalik, et oleme läbinisti halvad.
Klõbistaja ütles:
Ega ta vist siiski teistest loomadest väga palju hullem ka pole.
Abikaasale head paranemist.
Tulen selle oma viimase teema juurde veelkord tagasi. Läksin päeval poodi. Teekond kulgeb läbi haljasala. Pingil istus paarike – rüüpasid õlut. Mulle täiesti tundmatu meesterahvas küsis järsku: kuidas on teie tervis? Vastasin, et justkui praegu väga ei kurda. Ta jätkas üliviisakat vestlust: annate ehk 10 senti? Naeratasin säravalt vastu: mul pole raha. Ma ei viitsinud kotist rahakotti otsida. Ja pealegi võib ehk sellele järgneda kogu rahakotist ilmajäämine.
Kerjustele olen mõnikord veidi poetanud. Et siis mõtled veel mitu päeva – kui tubli ma olin. :)
Keegi vist andis juba lingi multiversumite hüpoteesi kohta. Aga ma annan selle koos eestikeelsete subtiitritega. See on viimane osa sarjast Kosmosekangas.
http://etv2.err.ee/videod/dok_film/add16540-78ed-4e86-aa50-fdb3e5a25b00
Vähemalt praegu see link veel toimib. Mingi aja pärast ehk enam mitte.
Kujutluspilt seebimullidena mingis lõputus ruumis hõljuvatest universumitest mulle päriselt ei sobi. Mis muidugi kaugeltki ei välista sellist võimalust.
@Klõbistaja:
Naljakas, kirjutasin “multiversumite hüpotees”. Siit võibki ju järeldada, et ka multiversumeid on lõputu hulk. Sedasi mõeldes on vist hullumaja päris lähedal. :)
Vast oleks mõistlikum piirduda ühe multiversumi oletamisega.
Kui igavesti eksisteeriv inflatsiooniline multiversum on, siis me ei näeks selles seebimullidena hõljuvaid universumeid. Ei näeks, sest nende eemaldumiskiirus ületaks valguse kiirust.
Vaat kus lugu – samal ajal kui ma uuesti mälusin multiversumi hüpoteesi, oli sama teema aktuaalne Sirbis. Märkasin seda artiklit alles täna.
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=18765:teoreetilise-fueuesika-muinasjutud&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3449
Keemiaprofessor lahkab teoreetilist füüsikat… Multiversumile on pühendatud pikk lõik, sealhulgas ka Kosmosekanga autorile Brian Green’le viidatud.
Aga huvitavam oli kvantmehaanika osa.
“Müstika tuleb sisse sellest, et ideed on omavahel vastuolus (hästi teada näide on osakese/laine dualism). Tundub, et inimene lihtsalt ei suuda mõelda väljapoole oma igapäevakogemust.”
Ilmselt on põhjus minu haruldases rumaluses ja võhiklikkuses, kuid see duaalsus pole mind kunagi häirinud.
Õnnestus just, jällegi, UFO-t jälgida. Alguses vaatasin, et taevasse on uus täht siginenud. Siis märkasin, et ta liigub, läänest itta, horisontaalselt. Perseiid? Aga kuidagi aeglaselt kulges see lend…
Eile nägin, päevavalguses, lendavat “hiina laternat”. Selle kohal tiirutas üks kajakas, aegajalt krääksatas nördinud toonil.
Praegu tasub küll taevasse vaadata. Lühikesa ajaga nägin kolme langevat “tähte”. Need olid pigem sähvatused. Viimane kestis pisut kauem. Langes ülalt alla, ja siis kustus.
Taevas on üsnagi selgeks läinud. Selle, horisontaalselt kulgeva asjanduse ajal, oli rohkem pilveid. Aga isegi läbi pilvede oli näha.
Mina ei pea tundmatuid lendavaid objekte tulnukate lennumasinateks. Pigem on neil muud selgitused.
Tähed on kõik kenasti ülevaadatud, sealhulgas ka langevad. Ikka päris võimas vaatepilt oli. Kuid see oli ebaühtlane – mõnikord langes 10-s sekundis kolm, mõnikord polnud kaua aega mitte midagi.
http://www.youtube.com/watch?v=evfZer3-TeA
Võimsaid detsibelle ka. :)
Peaks magamakerima.
Võib-olla kunagi hakkavad heliloojad kirjutama muusikat helikvantides? Noodiredel on kohmakas. Kuid pole ka preagu viga. Iga esitaja muudab pisut algallikat. Noodid on vaid fiktsitsioon…
Interpreteerimine on igati loomulik. Võib edasi ka nii jääda.
@Klõbistaja:
Tundub toredasti mööda saadetud öö teil olnud ja vahvad märkmed :)
Kirja pandud linkide tagust alles asun lähemalt uurima.
(Mina lihtsalt magasin :)
@salvey:
Tähesajustel öödel pole mõtet aega magamise peale raisata (seda võib hommikul teha). Ehk veab, läheb taevas ka täna õhtul selgemaks.
Muidugi võib tähesadu vaadata videopildis. Kuid see pole üldsegi sama elamus.
Väike hirm oli ka, et äkki langeb mõni täht mulle pähe. Peaks kuskilt kiivri hankima. :)
Poliitika on minu jaoks liiga keeruline. Meeldivam on mõtiskleda selliste lihtsate ja arusaadavate asjade üle nagu mustad augud ja kvantmääramatus ning vaakumi olemus…
http://teadus.err.ee/artikkel?id=9948&cat=1
“Kuigi ülekande detailid jäävad veel häguseks, hõlmab see töörühma hinnangul tõenäoliselt magnetvälju.”
Selge!
Lausa kahju sellest nälgivast õgardist.
Head teadmistepäeva!
Ma ei pea ehk põhjendama?
http://www.youtube.com/watch?v=nstwOyhIC-g
Polegi mingit loogikat, mitte kuskil.
Ainult nootidekeel.
Mulle ikkagi meeldib just see:
http://www.youtube.com/watch?v=WqqBxEMiBsk
Pöörasuste integreerimine? Või on need kõik tupikteed? Ei ole, sest paljud ikkagi leiavad midagi sellest. Leiavad tavapärasest erinevaid mõtteid. Kogu seeeeee muusika on niivõrd kummaline. Ja seda peaks eriti tugevatest kõlaritest kuulama.
http://www.youtube.com/watch?v=IyAHDpjDqcs
Talv ju ikkagi ka tuleb. Kaks suurepärast viiuldajat on Vanessa ja David. Kumb on parem? Kumma muusikat parajasti kuulad, see ongi parem.
http://www.youtube.com/watch?v=nQ798THmR5Y
Seostub see kuidagi füüsikaga?
Kaks linki juba andsin, nüüd toon uuesti ka kolmanda, väga uuesti.
http://www.youtube.com/watch?v=AtlGQBFhVFs
Kui juba andmiseks läks:
http://www.youtube.com/watch?v=4MR6D7tL38U
Ma ju ikkagi mölisen ka edaspidi midagi teduseteemadel.
Paar pitsi konjakit aitab hommikul elluärgata? Mõistlikum on magama minna, ja millalgi ärgata. Enne seda ajada veel lolli juttu? Helikvantidest? Mustas augus toimuvast negatiivsest aegruumist? Kvantgravitatsioonist? Stringiteooria on sild relatiivsusteooria ja standardmudeli vahel? Oeh, peaks tõesti arvuti lõpuks kinni panema.
@Klõbistaja:
Teil on hea maitse! Aga praegusel ajal oleks inimestel aeg aru saada, et nad on oma lühikese elu jooksul ainult tolmukübemed tuules. http://www.youtube.com/watch?v=tH2w6Oxx0kQ
Viimasel ajal on nii kiire olnud, et pole aega olnud hõisata: Me oleme ametlikult meie päikesesüsteemist välja murdnud. Elagu vabadus!
@O cookievaba Kameelion:
“Teil on hea maitse!”
Tean, tean. :) Kuid tänan komplimendi eest! Sinu vahendatud muusika on ka kvaliteetne. Internetis on tohutult muusikat. Vanasti ma ostsin helisalvestusi, nüüd ei osta. Ebaõiglus autorite suhtes? Laps siiski vahel ostab mingi CD.
Kuidas leida head muusikat? Selleks on aega vaja. Paljud palad ei meeldi juba esimestest taktidest. Väljapraakimiseks on neid siiski vaja pisut kuulata.
http://www.youtube.com/watch?v=_1P2EJj_jJY
Paljud on rääkinud, et see oli profetlik…
Teiselpool vett. Nii palju on vett…
Hainsalu ju ei uppunud. Lihtsalt kurblik muusikapala. Ja ilus. Nukrus on lõbususest ilusam? Minu jaoks on. Alender oli minu lapsepõlves tähtsal kohal. Väga paljud tema lood. Neid ikka lasti raadios. Raadio oli pidevalt sees, et mitte mahamagada.
Ma pole mitu päeva lisanud muusikapalasid.
http://www.youtube.com/watch?v=CJuZDFwSeJY
Muudab see midagi arusaadavamaks? Ei muuda. See lihtsalt on.
http://www.youtube.com/watch?v=fulC4MuO9bw
Ilus muusika ja ilusad pildid. Seda võiks ju teistega jagada. Muutub see tüütuks, teistele?
@Klõbistaja:
Kui kedagi tüütab, siis ta ei pea ju vaatama ja kuulama, eks ole..
Aga mulle endale meeldib see tsipa rohkem.
Beethoven Symphony 7 + Hubble images
@salvey:
http://www.youtube.com/watch?v=nITJpWyN8bQ
Ehk saad siin paremini huntidest aru?
@Klõbistaja:
Oleksite huntide mõistmiseks siis vähemalt E. Seton-Thompsoni “Lugusid Loomadest” või Jack Londoni “Ürgset Kutset” soovitanud.
Tõsi küll, nood teosed on sama vähe huntide kirjutatud, kui teie poolt soovitatud muusikapalas hundid viiulit mängivad :)
Ja ma pole ju öelnudki, et ma ei saa huntidest aru :)
@salvey:
“Valgekihv” jäi puudu. Muidugi olid/on kõik need raamatud mu lemmikud. “Põhjahulkurid” ka.
Koerad on hundid? Ma ei oska vastata.
See minu sõbralikkuse etalon oli üldiselt ida- euroopa lambakoer (saksa lambakoer), kuid temas oli pisut kollit.
Koerad on hundid? Mõned ongi, sest jätkuvalt saavad hundi ja koera järeltulijad kutsikaid. Erinevus pole suur.
Mina hulkusin lapsena rahulikult metsades ringi, sest mu saatjaks oli puhtatõuline hundikoer.
@Klõbistaja:
“Põhjahulkurid” meeldisid mulle ka. Kui aga raamatutele jutt läks, siis tuleb ka “Mowgli” kindlasti ära mainida, siit jõuab juba tõestisündinud lugude juurde ka, sealt selgub, et lapsi on kasvatanud/hoidnud elus ühtviisi nii kodu- kui metsloomad:
6 cases of children being raised by animals
P.S. Loetu põhjal jäin mõtlema, kas ahvide keskel kasvanul on hiljem inimühiskonnas kergem adapteeruda, kui huntide keskel?
Igatahes on Marina Chapmani lugu erakordselt põnev küll, ei jää Mowglile mitte üks põrm alla.
Huntidest ja koertest mõeldes ei saa ma ise üle ega ümber Tove Jannsoni “Trollitalvest” kus oli väike koerake Niru, kellele igatsus huntide järele oleks elu maksnud, kui mitte üks koduvana poleks teda ära päästnud.
@salvey:
““Põhjahulkurid” meeldisid mulle ka.”
Teemaga haakub päris hästi see:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/fotod-loodusfotograaf-puudis-karu-ja-hundi-sopruse-kaamerasse.d?id=66919496
“Fotograaf pildistas karu ja hunti kümnel järjestikusel õhtul, kui nad koos hirvekorjuse kallal maiustasid. Karu ja hunt veetis teineteise seltskonnas aega igal õhtul kella kaheksast hommikul kella neljani.”
Pole ju väljamõeldis.
Klõbistaja ütles:
Kõiketeadev Wikipedia kasutab taksonoomiat, mille järgi koer on hundi alamliik: koer on Canis lupus familiaris, hunt on Canis lupus.
Seejuures on mu arust masendav, et inglise Wikipedia räägib hundi 37 alamliigist, aga eesti Vikipeedia sellest, et hunt on metsa sanitar (allikaviiteta).
(Kes aru ei saanud, võrrelgu ka ankru artiklit: eesti artiklis on ankru kasutamisele, tüüpidele ja sümboolikale pühendatud tekstiridade suhe sissejuhatuse järel 0 : 4 : 31, inglise artiklis 79 : 169 : 7 ehk protsentidena 0% : 11,4% : 88,6% (eesti) ja 31,0% : 66,3% : 2,7% (inglise). Kohe näha, kus teevad Vikipeediat filosoofid ja kus mitte ;) .)
@Andres Valdre:
Tänan täpsustuse eest!
Kui ma milleski kõhklen, siis tavaliselt vaatangi Wikipediasse ja Vikipeediasse. Seekord millegipärast ei vaadanud. Esimeses on üldiselt põhjalikumad artiklid. Kui tõsiselt saab neid võtta? Oleneb teemast. Päris kindlasti on neid kasulik lugeda.
@Klõbistaja:
need karu ja hunt seal piltidel on lahedad küll jah. Eks elu teebki nii mõnigi kord väljamõeldistele silmad ette.
Selline pala:
http://www.youtube.com/watch?v=1ubOws53UDw
Sügav filosoofia. Lisandub suurepärane nooditunnetus.
Mis tänaseni kostab minu sees…
@Klõbistaja:
Tuli tahtmine ka muusikat postitada, mille Internetis surfates leidsin, teie valikut pole veel kuulata jõudnud, aga kindlasti kuulan. Ma ise suuri sõnu väga ei armasta, aga teile sobivad.
Zbigniew Preisner – Labirynt (Labyrinthe)
@salvey:
Teie leid on fantastiline! Sõnade autoriks Ezra Pound – De Ægypto, kes omakorda sai inspiratsiooni Egiptuse Surnute raamatust, kasutades ka seal toodud maagilisi vormeleid. Voices from ancient Egypt? Persona, text, and … http://www.disclic.unige.it/pub/15/02.pdf
@O cookievaba Kameelion:
aitäh, tähelepanu juhtimast, päris huvitav, enne sõnadele mingit tähelepanu ei osanudki pöörata, mulle meeldis muusika, säärane saabuvasse hingedeaega sobiv ja kriipiv. Kahjuks teie link ei tööta, vähemalt mul :-/
@salvey:
Samad sõnad ka minu poolt. Ja link ei tööta.
Sorry! Ma ei kontrollinud.
Nii peaks ligi pääsema https://www.google.ee/?gws_rd=cr&ei=5wBtUv6JLcvn4QTnlIHYAw#q=VOICES+FROM+ANCIENT+EGYPT%3F+PERSONA%2C+TEXT%2C+AND+…
Dig!!!! APPI, miks seda dokumenti kätte ei saa? Ma ju tõmbasin selle natuke aega tagasi omale arvutisse. Avanes ja kõik oli korras. Minu mõistus sai otsa … piip, piip, piip …
@O cookievaba Kameelion:
paistab, et masinat nimega
www.disclic.unige.itei ole. Võib-olla suunati ta vahepeal teisele tööle?@dig:
Järsku segab neti tööd tulejumala märatsemine Etna mäes asuvas põrgu sepikojas!
Proovime veelkord: http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Db3OkBptyAAJ:www.disclic.unige.it/pub/15/02.pdf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Laps kogus netist väga mahuka muusikakogumiku. Imestasin, et miks selles oli vaid üks U. Alenderi pala. Ta vastas: tema muusika on liiga masendav. Aga kummalist valikut leidub ka temal kuhjaga. Mõned muusikamaitsed meil täitsa kattuvad. Näiteks see:
http://www.youtube.com/watch?v=Yi52HjJbwVQ
Mood on ülimalt tähtis? :)) Pole sest kunagi eriti hoolinud. Praktilisus ja mugavus on alati esiplaanil olnud. Laul sellest ka:
http://www.youtube.com/watch?v=HvLAEp89gs8
@Klõbistaja:
Minu poolne nö glamuuripostitus:)
Lou Reed – Walk On The Wild Side
Teie lugu läks tagasi meie mõlemi teismelise aastatesse, ilmselt.
Minu oma viib enam-vähem mudilase ikka, mil minu vanemad kodus vinüülplaadilt “Dilailat” armastasid kuulata ning ma Lou Readist polnud kuulnud veel miskit. No ei olnud temast tegelikult veel mõned aastad tagasi midagi kuulnud, aga ükskord avastasin Toomemäel kõndides huvitava tunduva grafiti kirjaga: Walk On The Wild Side. Grafiti jäi mulle meelde ( pilti tegin ka) aga mis see tähendama pidi õigupoolest, seda ma muidugi ei teadnud, enne kui youtubest juhuslikult mõniaeg hiljem selle loo avastasin. Umbes nädalapäevad tagasi hakkas see lugu mind kummitama, nii et kaalusin siia postitamist ka, aga kuna ma mõistuspärast põhjust siiski päriselt ei suutnud leida, ja lugu ikkagi mõnevõrra ee.. intrigeeriv, siis jäi ära. Nüüdseks on Lou Read elavate hulgast lahkunud, nii et põhjus kuulamiseks olemas.
Mis kergemeelse muusika levitamine siin käib? :) Muusika olgu ikka… kõrgdimensioonilne?
http://www.youtube.com/watch?v=5TfCbiHJybI
Me ütleme, et meeldib sügavmõtteline muusika, kuid kuulame rohkem “sülti”? Ma võin kuulata igasugust muusikat, aga liigutab rohkem midagi sellist.
Liigutavatest lauludest rääkides meenus mulle jällegist säärane :)
Üks väike laul – Tallinna Linnateater
oma suurepärasusele vaatamata on eelnev laul üpris lühike, nii et otsin miskit veel: Maia Vahtramäe – Marju Kuut Su nägu kõlab tuttavalt
No minu jaoks pole sült :)
@salvey:
Loomulikult on olemas kergemuusika klassika, kullafond. Kui ikka mõni pala pakub laiemat huvi ka aastakümneid hiljem, siis ei saa tegemist olla viletsa muusikaga.
Aga selle saate (nägu) avastasin praegusel hooajal. Ja hakkas meeldima. Möödunud aastal lihtsalt ei sattunud kordagi seda vaatama.
Kas seda muusikapala veel aastakümnete pärast kuulatakse, ei tea öelda, praegu ta vanus napp veel, aga mulle meeldis päris hästi: Robin Schulz – Sunset (Original Mix)
Kui mitu erinevat varianti on nootide rittapanekuks, et mingi originaalne heliteos sünniks? Kui palju erinevaid sõnakombinatsioone on olemas, et oleks võimalik uusi mõtteid väljendada? Uusi sõnu on küll võimalik juurde leiutada, aga tähekombinatsioonide võimalused seavad siingi piirid ette?
@salvey:
“Kui mitu erinevat varianti on nootide rittapanekuks, et mingi originaalne heliteos sünniks? Kui palju erinevaid sõnakombinatsioone on olemas, et oleks võimalik uusi mõtteid väljendada?”
Probleem on täitsa olemas. Mõtlen selle all just tahtmatut jäljendamist ja juhuslikke kokkulangevusi. Teadlik plagiaat on teine teema.
Tsiteerin (umbes) Piiblit: pole midagi uut siin Päikese all – kõik on juba olnud – ja tuleb jälle. (Ja veel: kõik on tühi töö ja vaimunärimine…)
Piibli lugemine on mõttetu tegevus? Minu jaoks ei olnud. Kahte osa sellest pean lausa kasulikuks – Õpetussõnad ja Koguja.
Klõbistaja ütles:
Neid väljendeid olin kuulnud muidugi, aga ei teadnudki varem, et need piiblist pärinevad. Miskipärast muudab selline päritolu nad minu kõrva jaoks justkui masendavamaks kah veel… Ma arvan küll, et ma ise Piiblit lugemiseks ette ei võta, eks neid peamisi sealt pärinevaid õpetussõnu peaksin vististi niigi teadma. Palju teisi raamatuid ju ka ja kirjutatakse järjest juurde :)
@salvey:
“Ma arvan küll, et ma ise Piiblit lugemiseks ette ei võta, eks neid peamisi sealt pärinevaid õpetussõnu peaksin vististi niigi teadma.”
Egas Piiblit ainult usklikud loe. Paljudest kunstiteostest on keeruline aru saada, kui ei tea umbeski Piibli sisu. Tegelikult, tänapäeval see vist probleem pole, sest igasuguse (kuulsama) kunstiloomingu kohta leiab Internetist rikkalikult infot. Et mida sellega mõeldud on ja millised olid tagamaad… Aga sellest ehk ei piisa.
Klõbistaja ütles:
Tean seda. Umbeski ma sisu siiski tean. Klõbistaja ütles:
Eks leiab, kui otsida, ma arvan küll.
Aga kui, ei piisa, kas pooldate siis koolis usuõpetuse õpetamist?
P.S. Olen kuigivõrd miskit lugeda ikka üritanud ka, aga kuidagi liiga vägivaldne tundus mulle. (vanemale lapsele kunagi ammu lasteaias kingiti )
Mul on olemas ka raamat “Piiblilood” 542 lk paks, kus ilmselt kogu piibel kenasti ümber jutustatakse, välja antud Rootsi piiblitõlke Instituudi poolt 1992. Soetas millalgi soodushinna eest. Tükati olen ikka lugenud.
@salvey:
”Aga kui, ei piisa, kas pooldate siis koolis usuõpetuse õpetamist?”
Kindlasti mitte. Sest alles teatud vanusest osatakse tähtsaid valikuid teha. Lapsed on väga mõjutatavad. Kas on sobilik väiksemaid lapsi kirikusse kaasa võtta. Ega seda muidugi keelata ei saa.
”Piiblilood” on minul ka. Tore raamat – hästi palju värvilisi pilte. :)
@Klõbistaja:
Mulle meeldib neile lisaks veel Hiobi raamat, seal on näha kuidas perverssete sadistidest jumalate Jahve ja Saatana kihlveo tagajärjel tekitatakse jumala lemmikule Hiobile mõttetuid kannatusi. Kusjuures naljakas on see, et peaperverdile meeldivadki inimesed, kes talle vastu hakkavad. Väga õpetlik raamat.
http://www.piibel.net/#q=Ii%201
8 Siis Issand ütles saatanale: „Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast.”
9 Saatan vastas Issandale ning ütles: „Kas Iiob asjata Jumalat kardab?
10 Eks sa ole teinud igast küljest aia ümber temale ja ta kojale ning kõigele, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta kari on siginenud maal.
11 Aga pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Kas ta siis õnnistab su palet?”
12 Siis Issand ütles saatanale: „Vaata, kõik, mis tal on, olgu sinu käes! Ära ainult pista kätt tema enese külge!” Ja saatan läks Issanda juurest ära.
2 pt 4 Aga saatan vastas Issandale ning ütles: „Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest.
5 Aga siruta ometi oma käsi ning puuduta tema luud ja liha! Kas ta siis õnnistab su palet?”
6 Ja Issand ütles saatanale: „Vaata, ta on su käes! Säästa ainult tema hing!”
@salvey:
Tegelikult on kunstiga asjalood natuke keerulisemad, tunda tuleks ka müsteeriumiusundeid. Borrowing from the Neighbors http://www.biblicalarchaeology.org/daily/ancient-cultures/ancient-near-eastern-world/borrowing-from-the-neighbors/
Neitsi Maarja on Egiptuse jumalanna Isis, isegi tema atribuudid on üksühele üle võetud. Ka neitsist sündinuid on terve hulk erinevaid jumalalaadseid, kes hiljem surid ja uuesti ellu ärkasid.
Üheks Kristuse prototüübiks on päikesejumal Helios/Apollo/Mithras või Sol Invictus (võeti üle atribuudid), kelle sünnipäev tehti Jeesuse omaks 4 sajandil. Christmas Wikipedia: By the early-to-mid 4th century, the Western Christian Church had placed Christmas on December 25,[17] a date later adopted in the East.[18][19]
Vee muutis veiniks Dionysus.
Heaks karjaseks on Hermes. Wikipedia: In ancient Greek cult, kriophoros or criophorus (Κριοφόρος), the “ram-bearer” is a figure that commemorates the solemn sacrifice of a ram. It becomes an epithet of Hermes: Hermes Kriophoros. In two-dimensional art, Hermes Kriophoros transformed into the Christ carrying a lamb and walking among his sheep
Klõbistaja ütles:
Valedeks valikuteks ei pruugita iial liialt vana olla, ma arvan :) Elu algul on su valikuvõimalused tugevasti piiratud, sõltuvus ümbritsevast suur. Lapsepõlve aga kantakse vististi endaga terve elu kaasas. Puberteedi ikka jõudes hakkavad juba hormoonid möllama, ent elukogemus on veel napp. Järgneb täiskasvanuiga, kus vabadust ja teadmisi ning arusaamist ilmaasjadest justkui teoreetiliselt peaks rohkem olema, kui lapsepõves, aga ega see valede valikute tegemist veel ei takista. Olete neid ju isegi teinud, nagu siin kirjutanud olete :) Ja isegi kui sääraseid drastilisi vigu mitte teha, siis on päris raske öelda hiljem, kas su valikud mingil momendil olid siis ikkagi õiged või valed või kui palju valikut mingis olukorras õieti oligi. Järgneb vanadus, vanainimeste hanitamist ja ärakasutamist aga teatavasti peetakse sagedasti hõlpsaks tegevuseks, nii et valede valikute tegemise võimalus pole siingi kusagile kadunud. Korduskatset elus aga ei anta teatavasti. Pead kohe tark olema :)
@O cookievaba Kameelion:
Jah, olen sellega enamvähem kursis ka.
@salvey:
”Valedeks valikuteks ei pruugita iial liialt vana olla, ma arvan :)”
Õigus, õigus. Tahtsin vist öelda, et täiskasvanul on rohkem eelduseid mõistlikke otsuseid vastu võtta. Tark õpib teiste vigadest, rumalam enda omadest – või ei õpi üldsegi. Lollides valikutes kiputakse ikka kõiki teisi süüdistama, ainult mitte iseennast. Küll on kurjajuureks halvad sõbrad, valitsus, globaalne vandenõu… :)
Kas selline targutamine midagi/kedagi aitab. Noh – mõttevahetus on iseenesest huvitav.
Muusikaga on väike paus sisse tulnud:)
Jälle üks üpris uus lugu: Stefan Biniak – The Read All About It Bootleg
Kuna aga päikese all uut on vähe või polegi, siis kui paralleele minevikust otsida, ma arvan, Jeesusel võis ka säärast sorti hääl olla:) Huvitav, kas ta laulis ka või pidas ainult jutlusi? (Jättes ta väidetava pooljumaliku päritolu täiesti kõrvale ja oletades, et ta ajaloolise iskuna ikkagi eksisteerida ju võis)
@salvey:
Ei oska selle muusika ja lauluhääle kohta praegu midagi kosta. Laps põõnab veel magada ja kui ma kõlarid üürgama panen, siis see võib teda häirida. Kõrvaklapid on tema toas.
Tõesti ei tea, kas Jeesus oligi konkreetne isik. Rohkem kaldutakse arvama, et see oli mingi kokkukirjutatud koondkuju. Erilist vahet ma ei näe. Igasuguse müstika saab saab ju tõele hiljem juurdeluuletada. Rooma riik avastas millalgi, et kristlus on neile kasulik. Et kes on loodud orjama, need orjaku heameelega.
@Klõbistaja:
Arvasite, küsisite retooriliselt millalgi, kas muusika ei peaks olema mitte kõrge dimensiooniline. Ka olete alati oma klassika arnastust rõhutanud. No mina jälle juhtumisi vaatasin eile ETV-st Wagneri dokfilmi ja sain aimu, et kui keegi eales kõrgema dimensiooni muusikat on teinud, siis vbl Wagner :) Nietzsche olla teda ka jumalikuks nimetanud. No aitab siis teie vaevamisest selleks korraks moodsa aja kergemeelsete muusikapaladega ja kuulakem hoopiski Wagnerit.
The Best of Wagner
Sain ise selle postitamise ajal jupi aega ära kuulatud, ja peab vist ütlema, et see muusika ju päris kena on, aga minu jaoks ei enamat. See tähendab, ei saa must ei Wagneri vihkajat ega ka mitte tema jüngrit. Niiviisi tolle dokfilmi järgi inimesed Wagnerisse ja tema muusikasse suhtumises jagunevat. Aga tema mõnd ooperit tahaks muidugi vaatama minna ikka.
@salvey:
“Arvasite, küsisite retooriliselt millalgi, kas muusika ei peaks olema mitte kõrge dimensiooniline. Ka olete alati oma klassika arnastust rõhutanud.”
Pole see päris nii ikka ka. Oleneb ju meeleolust. Aga Wagner ei kuulu mu lemmikute hulka, kuigi mul pole ka midagi tema vastu.
Mõnikord klõpsin puldiga mööda muusikakanaleid. Sealt leiab vahel täitsa uut ja huvitavat (kerge)muusikat. Kuid üldiselt ei teki tahtmist neid hiljem väga korduvalt kuulata.
Mõned aastad tagasi kuulasin siiski tihti seda esinejat:
http://www.youtube.com/watch?v=ukeRe0cyyv8
P.S. See Stefan Biniak on päris hea. Omapärane hääletämber.
Wankelmut – One Day
Aga sel tädil on alles hääl, eks ole ;) Nagu kolm kassi oleks korraga aia vahele jäänud :) Mu täna õhtune lemmik!
@salvey:
Kassid vist ei jää aiavahele? Oli nagu teisest loomast vanasti juttu. Lahe muusikapala. Aga midagi tuttavlikku oli seal. Otseselt seostada ei oska. Sellest pole midagi, sest lugu ju ei pretendeeri nt Eurovisioonile? Mõned taktid on väga tuttavad. Või midagi muud (üleminekud).
Ah, mis seal ikka juurelda – tänan põneva ja meeldiva leiu eest!
@salvey:
Ma vist ikkagi eksin – need ei ole sarnased palad?
http://www.youtube.com/watch?v=1FE_dxZi9pE
Või assotsieerus mul Wankelmut-iga midagi muud? Äkki mingi sellest tehtud kaveriga rohkem, midagi seal oli? Aga seda kaverit (kiiremat) ma ei leia.
@Klõbistaja:
Minu meelest ei ole sarnased, vähemalt selle kiirusega küll mitte.
@salvey:
Uhh, selle kiirusega pole sarnased. Mõtlesin, et ajan rahulikult pada (kes seda ikka märkab), sest mulle tundus nii…
Mingi väga kiire ja sünteetilise kaveri puhul oli siiski vaikusest üleminek sarnane. Oli. Aga see pole tähtis. Edaspidi püüan madalamat profiili hoida. :)
@salvey:
Tee siiski lihtne katse – kuula mõlemat pala korraga. Võib-olla ma leidsin seejuures mingi imeliku nihke. Et nad ei alanud päris samaaegselt. Tulemus on huvitav. Ma kaua ei kuulanud, kuid esialgu justkui harmoniseerus. :)
Kuna siin piibel jutuks tuli siis seoses sellega üks uudis: Vello Salo ja Indrek Hirv vestlevad piiblist, poeesiast ja pildist
Her Name Is Calla – Long Grass
kurvatoonilist kaasaegset muusikat ka.
@salvey:
Minupoolt siis ka kurvatoonilist kaasaegset muusikat. Pealegi sajab novembris tõesti vihma.
http://www.youtube.com/watch?v=IXOn_v8yRxM
Stellardrone – Invent the Universe
üpris hea mu arust ja sobib vast antud teema all mängimiseks ka üpris hästi.
Carbon Based Lifeforms – Hydroponic Garden
hea, mu arust, eriti enne uinumist :)
@salvey:
Ka see kogumik on vist hea enne uinumist:
http://www.youtube.com/watch?v=c_2Fp8wYKl8
Ei maksa ehmuda selle relax musica (muusikateraapia) alla liigitamisest. Et kutsub mediteerima? Miks ka mitte…
Kuulsin just raadiost ja hakkas meeldima, tekkis tahtmine paar korda üle kuulata, viis on juba nii hea mu meelest:
J.M.K.E – Elab veel Beria
Suundugem tagasi instrumentaalmuusika juurde: The Glitch Mob – Drink the Sea
@salvey:
Ei arva, et vokaalmuusika oleks instrumentaalmuusikast kuidagi halvem või parem.
Väga palju oleneb konkreetselt esitajast. Meisterlik esitus (ja ühtlasi muidugi ka interpretasioon) võib muuta ka keskpärase muusikapala pärliks.
http://www.youtube.com/watch?v=6-dtkb0b6Kw
Klõbistaja ütles:
Mina ka ei arva.
.
Seadmata kuidagi kahtluse alla teie lemmiku suurepäraseid oskusi ja võimeid muusikuna, tekitab mus pisut (puht teaduslikku, muidugi mõista ;) uudishimu küsimus, kas ka David Garrett`i kaunis välimus tema kasuks räägib või üldse mitte ja oleksite märksa vähem atraktiivse isiku sama heast mängust samal määral vaimustatud?
P.S. Ise kuulan seda praegu: God is An Astronaut – Age of the Fifth Sun
@salvey:
“Seadmata kuidagi kahtluse alla teie lemmiku suurepäraseid oskusi ja võimeid muusikuna, tekitab mus pisut (puht teaduslikku, muidugi mõista ;) uudishimu küsimus, kas ka David Garrett`i kaunis välimus tema kasuks räägib või üldse mitte ja oleksite märksa vähem atraktiivse isiku sama heast mängust samal määral vaimustatud?”
Oihhh, sellised hirmsad kahtlustused siiski ei vasta tõele. Minu muusikamaitse põhineb ikkagi kõrvadele, mitte silmadele. Paljude esinejate välimusest mul polnud/pole õrna aimugi.
Oleksin küll inetu välimusega isiku heast noodikäsitlusest vaimustuses. No ja lisaks D. Garrett’ile meeldivad mulle väga paljud naissoost interpreedid.
Visuaalne ilu on teistmoodi oluline. Sisemine ilu on kahtlemata olulisem. Kõik räägivad nii, aga kuidas tegelikult on?
Klõbistaja ütles:
Kas retooriline küsimus? Teie küsimustega ongi säärane lugu mul tihti peale, et ei tea, kas ootate vastust ka või ei :)
No öeldakse ju ka vististi, et väline ilu räägib heast tervisest, nii et eks see võib ka partneri valikul rolli mängida, paljunemisaspektist lähtudes.
Aga kunstis – väline atraktiivsus võib ju teatud juhtudel isiku loomingu paremale peale minekule kaasa aidata küll.
Teoreetiliselt peaks võiks sisemine ilu ka väljapoole kiirata ja inimese kui mitte ilusaks siis meeldivaks ikka muutma, ma arvan :)
@salvey:
Öeldakse veel ka seda, et ilu on vaataja silmades… Ma võin küll imetleda mõnede inimeste välimust, kuid kui sellega ei kaasne piisavas koguses nt mõistust, siis jätab see väline ilu üsna ükskõikseks. Aga tarkus iseenesest pole kõige olulisem. Psühhopaadid on sageli päris arukad – sisemisest ilust on neil lugu siiski kaugel.
Muusikat ilusalt naisesitajalt:
http://www.youtube.com/watch?v=yAsDLGjMhFI
Klõbistaja ütles:
jah, öeldakse ning igale ühele oma, muidugi, aga raske oleks vist leida naisterahvast, kelle meelest David Garrett nägus poleks.
Eestlastel on ka ütlus – ilu patta ei panna – mida kuigi tihti nüüdsel ajal sel kujul küll ei korrata, aga mõte ise on muidugi täiesti aktuaalne tänapäevalgi.
Vahelduseks maailmalõpust ikka ka:
http://etv2.err.ee/videod/dok_film/36665370-97c0-47e6-a1b5-c95f1cf0e60a
Rohkem on siin juttu entroopiast ja selle seotusest ajanoolega. Paljust muust ka. Päikesest, Kuust, mustadest kääbustest…
Selle saate lõppjäreldus ei pruugi siiski 100% tõene olla. Võib-olla polegi Universumi paisumine lõputu.
Kuniks elu, seni kuulame muusikat ikka ka: Zoë Keating: Radical Cello
Igatsorti õudused ja kollid on üldiselt alati populaarsed. Olgu nad siis seejuures stiilsed. Ja mõningad džässi -elemendid ei tule kahjuks.
http://www.youtube.com/watch?v=Jdjtqu3XK4U
Lapsuke soovitas seda pala.
Nuiasin siis oma lapsukest, et soovitagu miskit muusikapala. Lõpuks ta soostus: Rammstein (“Das Model”)
@salvey:
Eksole veider, et meie lapsed ei anna soovitusi nt Beethoveni kuulamiseks? Aga üks 13-aastane tüdruk tõlgendas Kuupaistesonaati väga sümpaatselt.
http://www.youtube.com/watch?v=Ey4n8vqlX_o
Klõbistaja ütles:
Minu meelest ei ole. Kuupaistesonaadi kuulamiseks ei lähe ju soovitusi tarvis.
Aga mulle meeldib see versioon ka täita hästi:
Ludwig van Beethoven – Moonlight Sonata – 3rd Movement for elect
Aga seda ma tahaks ise soovitada: Arvo Pärt – Fratres / Sorores – Tiiu Kiik versioon
Klõbistaja, siis teile üks hundi pilt: Big Bad Wolf Mäletatavasti meil oli kunagi huntidest juttu, ja selle tagajärjel hakkasite teie mul Punamütsikesega seostuma :)
Ei mäleta enam, mis teema all need hundid jutuks tulid, aga olgu siis kunst koos muusikaga siin maailmalõpu teemas koos – no kui maailma ühestükis tema lõpuga suureks (jumalikuks või mitte nii väga) happeningiks pidada, siis sobib vast küll…
Aga mis te muidu säärasest kunstiteosest arvate, kas eelistate taolistele pigem vanade meistrite teoseid, nagu muusikaski?
@salvey:
Jah, eelistan tõesti vanade meistrite kunstiteoseid. Need moodsad kunstivoolud on ka huvitavad, kuid nad pole nii ilusad.
Hundid tulid teemaks justkui fraasi peale: hunt lambanahas, mis omakorda seostus muidugi poliitikaga.
Igal asjal on algus ja ots nagu öeldakse ja ka piiblis vististi kirjas on ja isegi maailm lõppeb ning prooton ükskord laguneb, tuli tahtmine täna seda vana lugu kuulata: Kukerpillid – Pillimehe Elu
The Sounds Of Comet ISON – Saturday November 23, 2013
Komeet ISON`i auks juba pooletunnine heliteos valmis tehtud.
Täna maailmalõppu ei toimu, kuid (endine)kultuuriminister annab riigikogus monoetenduse.
http://uudised.err.ee/index.php?06292371
“”Mul on, mida öelda. Mul on vaieldamatult, mida öelda. Mul on öelda ka personaalselt paljudele Eesti ajakirjanikele üht-teist. Ma kavatsen seda kõnet pidada kirglikult, nagu mul kombeks on,” lubas Lang saates “Kahekõne”.
Kellest saab Langi mantlipärija, pole veel teada, sest peaminister Andrus Ansipi sõnul oleks enne ministri taandumist kohatu juba uus kandidaat välja valida.
“Kui kadunuke alles mõtleb lahkumisele, pole keegi haudagi kaevanud, on kohatu sussi jalast ära kiskuda ja hakata tema vara jagada. Ootaks selle asjaga pisut,” palus ta neljapäeval ajakirjanikke.”
Oootame põnevusega.
@Klõbistaja:
Ähh, Te jõudsite minust ette, aga ikkagi …
Täna on Riigikogus suur päev! Pealik Lang hakkab kell 15.00 kõnet pidama, mille Postimees üle kannab … Otseülekanne: ametist lahkuv Lang teeb riigikogus poliitilise avalduse
Selle peale kuulaks muusikat – http://www.youtube.com/watch?v=cQ2S9DLUgBw
Riigikogus toimunud etendus jäi pisut lahjaks. Ootused olid suuremad. Mingeid luukeresid kappidest välja ei marssinud. Näitleja oli ka tavapärasest veidi vähem emotsionaalne. Tekib küsimus, et milleks seda üldse vaja oli?
Aga võib-olla jäi teistel teistmoodi mulje. Eks peab kuskilt kommentaare lugema.
Klõbistaja ütles:
No kui jäi lahjaks, vaadake siis see O`Cookie pandud video ka ikka ära. Mina vaatasin ja kohe kindlam tunne, st, kui ka viimne prooton on lagunenud, elab hevi-metal ikka edasi :))
@salvey:
Heavy metal tuleks laulusõnades asendada kultuuriga, mis oli, on ja jääb. Hea ja kindel tunne aegade lõpuni! Irw, irw, irw.
Internetist maalikunsti näiteid polegi nii väga lihtne leida. Ega ma olegi eriti otsinud, sest kodus on päris mitmeid kunstiraamatuid.
Aga mõnda Aivazovski maali ma polnudki varem näinud.
http://handoinvestments.com/Aivazovski.htm
Tormist merd on keeruline maalida või joonistada, vaikse veega on lihtsam.
Seegi ansambel ju pärit meie noorusajast. Seda lugu, kuigi teises esituses on siia lehele enne ka linkinud, aga ta on nii hää lihtsalt. Eks kõigil ole oma lemmikud – mis teha, mis teha :)
Singer-Vinger Vastandite ühtsus ja võitlus 2010
P.S. Kas pole, mehed nagu ei vananeks – nad jäävad surmani rockstaarideks, nagu nooruses, ainult nende publik, kes lava ees hüppab, on nüüd noorem. Väliselt võivad muidugi naistest rohkem vananeda ja varem surra, aga see ei loe. Naiste põhiline kapital meelelahutusmaailmas ja popmuusikas vähemalt, oleks justkui ikkagi noorus, väljaarvatud mõned erandid, nagu Tina Turner vbl. Ebaõiglane küll, mu arust, aga ega soovolinikust siin abi ei ole :))
Muide Klõbistaja, kas teil naissoost lemmik maalikunstnikke ja heliloojaid ka on? Ega vist, pakun, sest tollel vanal ajal, kui teie lemmikud tegutsesid, neid vist ju ei leidunudki, vbl on mõni erand ka. Ja eks nad ole vististi tänapäevalgi kõige tuntumate nimede hulgas ikkagi vähemuses.
@salvey:
“Muide Klõbistaja, kas teil naissoost lemmik maalikunstnikke ja heliloojaid ka on? Ega vist, pakun, sest tollel vanal ajal, kui teie lemmikud tegutsesid, neid vist ju ei leidunudki, vbl on mõni erand ka.”
Imelik, kuid ei ole tõesti. Naiskirjanike hulgas on küll lemmikuid. Vanasti polnud ka sellist nähtust, 19-l sajandil siiski ilmusid juba mõned.
Aga mulle meeldivad ka mitmed tänapäeval elavad heliloojad. Olen mitmeid kordi andnud linke nt A. L. Webberi muusikast.
Ja muidugi Arvo Pärt.
http://www.youtube.com/watch?v=FK-KC2aQpcI
Sellest muusikavideost võib mu uus lemmik saada. Pisut omapärane pala. Soovitan seda lapsele ka.
http://www.youtube.com/watch?v=YOIdB-GPa24
Eels – Mystery Of Life hea muusika
Üks igihaljas meeloodia siia:
http://www.youtube.com/watch?v=VEwVAV3VPw4
See ei seostu meie kahe vaidlejaga? Teen nalja, kuid illustreerib kenasti savey lõbusat jutukest. Aed ka kenasti pildil…
Suurest üllatusest lähevad kõik tähed sassi. Täitsa uus sõna: “meeloodiad”. Palun vabandust kirjavigade pärast, ja kõikide muude vigade pärast.
Amelie Soundtrack – Yann Tiersen
Laipadest ja lahkumistest oli siin juba juttu… Mul oli päris hea muusikaõpetaja – muuseas tõlkis arusaadavaks ka Beethoveni viienda sünfoonia.
http://www.youtube.com/watch?v=kBpc3WZOubQ
Ei maksa teisi kiusata liiga pikkade muusikapaladega. :)
@Klõbistaja:
Laipadest ja lahkumistest oli siin juba juttu…
Ma pakun parema variandi välja http://www.youtube.com/watch?v=nIIPsZkp_9Y
@O cookievaba Kameelion:
Peab ütlema, et Queen meeldis/meeldib mulle küll. Nooruserumalates laristamistuhinates ostsin lausa mitu kassetti ja kinkisin ka teistele.
http://www.youtube.com/watch?v=VMO3YNoNyTY
Peaks ju huvi pakkuma, et millest koosneb u 85% Univeresumist olevast ainest. Asjaolu, et varjatud mass pole nähtav, ei muuda teda mitte kuidagi tavalisest ainest vähemreaalseks.
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10741&cat=1
“Peaaegu massituid ja üliharva teiste osakeste üliharva vastastikmõjju astuvaid osakesi loodi Suure Paugu käigus teooria kohaselt äärmiselt palju. Nende kogumass oleks sarnastest kummitusosakestest – neutriinodest – tunduvalt suurem, misläbi piisaks neist vähemalt osa varjatud massi selgitamiseks. Ennustuste kohaselt peaks aksionid tugevas magnetväljas muunduma valguosakesteks, kuid üheski spetsiaalselt nähtuse ilminguid otsivas eksperimendis pole vastavat signaali täheldatud.”
Suurest õelusest valisin tsiteerimiseks kahe näpukaga lõigu? Justnagu mul endal neid pidevalt ei juhtuks… Sõna “valguosake” tundub antud kontekstis lihtsalt naljakana.
Ma eelistan igakell mõnede kirjavigadega teksti faktivigadele. Muidugi on parem, kui kumbageid pole.
Aga miks ma arvasin, et just neutriinosid on Universumis kõikidest teistest osakestest rohkem? Sest nii on targas raamatus kirjas. Võib-olla pole see nii. Või on jutt sellest, et hüpoteetlised aksionid on neutriinodest suurema seisumassiga ja seega on nende kogumass suurem, kuigi neid on neutriinodest vähem?
Lingin kohe terve ooperi : Rockooper Ruja
kaasaegset kunsti: Andrea Kowch
@salvey:
Jah, need pildid sobivad iga lossi seinale. Jõulud lähenevad – hea kingiidee on muidugi nt Rembrandti maal…
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rembrandt_-_The_Philosopher_in_Meditation.jpg
Klõbistaja ütles:
täitsa nõus :) Hämmastav kokkusattumus, muideks,hakkasingi parajasti seda videot vaatama: REMBRANDT – Master of Light & Shadow
vaatamiseks tuleb pool tunnikest aega varuda.
Rõõmustav sõnum – eluks sobivaid planeete on seniarvatust rohkem.
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10764&cat=1
“Uus kliimamudel näitab nüüd, et vesised planeedid saavad pöördumatut kasvuhooneefekti kogemata asuda Päikese-sarnastele tähtedele seniarvatust nelja protsendi võrra lähemal, mis tõstab kriteeriumitele vastavate planeetide hulka miljonite võrra./…/
Töörühm uuris ka, milline saatus Maad tulevikus ootab, kui Päike oma eluea lõpule lähenedes üha rohkem valgust kiirgama hakkab. Kui 850 miljoni aasta pärast planeeti tabava kiirguse hulk praegusest ruutmeetri kohta 30W suurem on, jääb keskmine temperatuur veel alla keemispunkti. Kui 300 miljonit aastat hiljem kiirgushulk ruutmeetri kohta veel 9W kasvab, tõuseb keskmine temperatuur üha võimenduva kasvuhooneefekti tõttu 1350 °C piirimaile.”
Huvipakkuv artikkel tõepoolest maailmalõpst. Selle sisu peab pikemalt seedima.
http://www.sciencedaily.com/releases/2013/12/131212113034.htm
“Maybe it happens tomorrow. Maybe in a billion years. Physicists have long predicted that the universe may one day collapse, and that everything in it will be compressed to a small hard ball. New calculations from physicists at the University of Southern Denmark now confirm this prediction — and they also conclude that the risk of a collapse is even greater than previously thought.”
Varuge tikke ja konserve! :)
Mulle väga meeldib see hüpotees. Alternatiiv oleks lõputult paisuv Universum.
@Klõbistaja:
Suurest ehmatusest jäi kohe alguses üks täht vahele. Tegelikult räägiti ka varem sellest, et Higgsi boson viitab võimalikule faasisiirdele. Ehk ongi see juba kuskil alanud? Selle mõju ei saa levida valgusekiirusest kiiremini? Ei saa, vist.
“The theory of phase transition is not the only theory predicting a collapse of the universe. Also the so-called Big Crunch theory is in play. This theory is based on the Big Bang; the formation of the universe. After the Big Bang all material was ejected into the universe from one small area, and this expansion is still happening. At some point, however, the expansion will stop and all the material will again begin to attract each other and eventually merge into a small area again. This is called the Big Crunch.”
“The latest research shows that the universe’s expansion is accelerating, so there is no reason to expect a collapse from cosmological observations. Thus it will probably not be Big Crunch that causes the universe to collapse,” says Jens Frederik Colding Krog.”
@Klõbistaja:
“Tegelikult räägiti ka varem sellest, et Higgsi boson viitab võimalikule faasisiirdele. Ehk ongi see juba kuskil alanud? Selle mõju ei saa levida valgusekiirusest kiiremini? Ei saa, vist.”
Faasisiire ise ei levi valgusekiiruset kiiremini. Aga see viib musta augu tekkimiseni. Ja seal ületab aegruumi kokkutõmme kiirust c?
Olen saanud sõimata arvamuse eest, et mustas augus võib see toimuda. Kui aegruumi inflatsiooniline paisumine Suure Paugu alguses on siiski üsnagi aktsepteeritav, siis miks vastupidine protsess tekitab rohkem põlgust?
Külvasin nüüd maailmalõpuootust? Selle asjaga vist ikka kiiret pole. Mingid märgid näitaksid seda ikkagi palju, palju varem.
Maailmalõputeema ilmus ka Delfis. Muidugi ei maksa sealt oodata teabmis kvaliteeti.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/meie-universumi-havitav-faasisiire-voib-saabuda-ootamatult-varsti.d?id=67447770
“Ning see teooria on üsna hirmutav — taanlaste osutusel saabub universumi kollaps nüüd tõenäoliselt varem. Pole välistatud, et see juba toimubki, olles alguse saanud universumi äärealadest, kust see aina edasi levib.”
Sellise jutu peale tekib küll suur tahtmine sõimama hakata. Ikka on mõnede võhikute arvates Universumil mingid äärealad…
Miks mulle see hüpotees meeldib? Sest lõpmatult korduvad Suured Paugud tunduvad olevat loogilisemad ühekordsest sündmusest. Muidu tekib tõesti õigustatud küsimus, et kuidas kogu see asjandus alguse sai. Selle koha peal võib mõtlemine ummikusse joosta ja otsitaksegi abi müstikast. Aga kui jätta kõrvale mõisted “algus/lõpp” (teatud mõttes), siis on pilt selgem.
@Klõbistaja:
Millegipärast arvasid Delfis päris mitmed, et pole õige selliseid maailmalõpu “hüsteeriaid” üldse avaldada. Ja ragistati muidugi selle kallal, et võibolla tuleb, võibolla ei tule, ning üldse ei tea teadlased mitte midagi. Minu arust pole see lugu nii hull midagi. Aga ilmeksimatu tõena esitavad oma väiteid usudogmaatikud, mitte teadlased. Uued avastused võivad eelnevaid oletusi muuta.
Faasisiirde võimalikkus ja aeg pole teada, kuid Maa muutumine elukõlbmatuks u miljardi aasta pärast on üsnagi kindel. See suurendab huvi teistele taevakehadele kolimise võimaluste suhtes. Eksoplaneedid on kaugel. Lähim teadaolev on u 4 valgusaasta kauguses, kuid ta ei asu sobivas tsoonis. Küllaltki lähedal võib asuda veel üks:
http://www.sciencedaily.com/releases/2013/12/131216142805.htm
Meist ainult 6,6 valgusaasta kaugusel tiirutavad kaks pruuni kääbust (on vaidlus, et kas sellised “pisikesed” on tähed, kuna seal ei toimu termotuumareaktsiooni, päris üksmeelt selles küsimuses pole). Vaatlused viitavad seal olevale planeedile.
Klõbistaja ütles:
üks vana laul tuli meelde, vist seetõttu, et seda maailmalõpu juttu olen juba lapsest saati aina kuulnud ja ära harjunud, ajapikku, muidugi on minu eluaastad tühised universumi eluea kõrval. kasvagu ta siis parasjagu või hakaku kahanema, sest – meie elu on siin ilmas niikui linnul oksapeal nagu juba ennevanasti öeldi
.Anne Arrak “”Kui mina alles noor veel olin”
A collection of beautiful instrumental Christmas songs and winter scenes. Rõõmsaid Jõule!
This Will Destroy You: Quiet sest ilus video ja hea muusika.
SYSTEM OF A DOWN – TOP 30 (Full Album) Jõulud möödas, aastalõpp ligi, aeg vähe karmimaid helisid kuulata.
Michael Fitzpatrick | painter
Aastalõpu kunstiminutid.
Solidaarsus ei olegi maailmast kadunud http://vimka.delfi.ee/169566/maailma-parimad-sobrad-on-koerad/?id=169566&com=1&no=0&s=1
Maailmalõpuga pole lood üldsegi selged… Mitmeid erinevaid variante on.
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10861&cat=1
“Plancki satelliit võimaldas lisaks täpsustada universumi kiirenevat paisumist põhjustava tumeenergia osakaalu. Universum paisub vaatluste alusel aeglasemalt, kui seni valdavalt arvati.
Pan-STARRS’i projekti tulemused sunnivad aga ettevaatlikke pilke heitma keerukamate tumeenergia mudelite poole. Kosmoloogilise konstandi w väärtus, mis seob ruumi paisutava rõhu tumeenergia tihedusega, näib olevat -1 asemel -1,186. Juhul, kui tegemist pole süstemaatilise veaga ja tulemusi suudetakse korrata, muutub tumeenergia aja möödudes üha tugevamaks. Universum lõppeb sellisel juhul Suure Rebenemisega.”
Artiklist leiab veel palju põnevaid asju lõppeva (teadus)aasta kohta.
@O cookievaba Kameelion:
tõeline nunnulaks.
Aasta uus on on ukse ees
mida toob küll meile see
kas ka lumi maha sajab
kas nad raudtee ehitavad
oh, kas suvi tuleb soe
vitamiinid õiged moel?
universum, mis küll ta
uuel aastal kavandab
kas veel ikka kasvamas
või end äkki kahandab
äkki nõnda tume meel
võtab kätte, rebeneb
või kui sellest vähe veel
uue suure paugu teeb?
Head vana-aasta lõppu kõigile!
@salvey:
Tänan! Ka minu poolt kõigile head vana-aasta ärasaatmist ning paremat/targemat uut aastat!
„Jeesus“ ja mina soovime kõigile head vana aasta ärasaatmist ja veel parema uue aasta saabumist!
http://www.huffingtonpost.com/2013/06/13/dog-butt-looks-like-jesus-photo_n_3436086.html
Ma ei ole oma elus midagi sarnast näinud ….
@O cookievaba Kameelion:
“Ma ei ole oma elus midagi sarnast näinud ….”
Sul jätkus viisakust, et mitte tulla selle pildiga lagedale jõulude ajal.
Olin seda (fotot) varem näinud. Tead, kui kasutada nt kohvipaksu pealt ennustamist, siis “näed” ka palju kummalist. Või ka lihtsalt pilveid vaadates…
Aastavahetuse pidustused niiväga Jeesusega ei seostu.
Õues on üsnagi vaikseks jäänud. Hoolivamad koeraomanikud jalutavad nüüd oma hoolealustega. Ei mõju kutsude kõrvadele ja psüühikale hästi need üsnagi rumalad püssirohu taevasselennutamised.
@Klõbistaja:
Sul jätkus viisakust, et mitte tulla selle pildiga lagedale jõulude ajal.
Asi pole viisakuses, ma lihtsalt ei sattunud varem sellise superjama peale.
Ma lugesin Malle Pärna artiklit Sõda Jumalaga on kui sõda iseendaga http://www.ohtuleht.ee/558778/soda-jumalaga-on-kui-soda-iseendaga. See on vist esimene kord, kui teoloog tunnistab (tõsi tahtmatult), et jumal on väljamõeldis.
Religiooni eesmärk on samuti välja toodud – ühiskonna vaoshoidmine???
Üldinimliku eetika kaaperdamine kristlaste poolt. Pr Pärn pole vist kunagi antiikaja religioonide vastu huvi tundnud?
Selle jama peale ei ole kiriklaste solvamine vist mingi ebaeetiline tegu?
@O cookievaba Kameelion:
“Selle jama peale ei ole kiriklaste solvamine vist mingi ebaeetiline tegu?”
Lugesin selle loo läbi. Minu meelest ka jama, kuid meil tohivad kõik oma arvamust avaldada (teatud piirangud siiski on – nt otseselt vägivallale õhutavad üleskutsed).
Kiriklaste solvamine on siiski üldiselt ebaeetiline. Aga see oleneb… asjaoludest. Kui usklik avaldab mitteusklike suhtes valjuhäälset põlgust ja loeb end tohutult palju targemaks ning üleüldse täiuslikumaks inimeseks, siis võib sellele ikka ühtteist vastata. Parem seda siiski teha teist solvamata.
@Klõbistaja:
Minu meelest ka jama, kuid meil tohivad kõik oma arvamust avaldada
Oh, see sõnavabaduse ajajärk läheb mööda. Tuletage meelde ACTA’t, sellega üritati suruda inimesi hästi kitsastesse raamidesse. Küll nad varsti üritavad millegi muuga ja siis on vaikus. Meie valitsejad unistavad vaikselt kõiki lollusi heaks kiitvast lambakarjast, noh sellisest milliseid kirik toodab. Irw, irw, irw.
Kiriklaste solvamine on siiski üldiselt ebaeetiline. Aga see oleneb… asjaoludest.
Aga pilt oli ju hea! Olen tegelikult solvunud, et siin vahepeal osalenud kiriklased ära kadusid. Nad nimelt jätsid vastamata mu küsimusele, kuidas sai inimene Jeesus ajusurmast (see toob kaasa pöördumatud muudatused ajus) üles tõusta. Kooma ei ole surm, kuna sellest tulevad paljud tagasi. (F1 Schumi võitleb praegu oma elu eest. Tahaks et selline legend leiaks tee ellu tagasi. Teadete ootamine on vastik ja kurb!)
Kas Te/Sa teadsite, et pervert (suhtus halvasti naistesse ja abielusse) Paulus needis ära jumala ingli, kui see peaks kuulutama teistsugust evangeeliumi kui tema? Pauluse kiri galaatlastele 1:8-9. http://www.piibel.net/#q=Gl%201
Siin on järjekordne piibli solkimine!
Algne oli“ilmutada minus oma poega“ Arne Hiob Mida teadis Paulus Jeesusest? Lk 70. http://www.usuteadus.ee/failid/1_2009/Hiob.pdf
@O cookievaba Kameelion:
Oh, Piibli sisu üle ma võin vaielda ainult naljapärast. Ei võta vist ka usklikud seda sõna-sõnalt, fanaatikud vast ainult. Nii et sellel teemal oota ja looda, et kiriklased ilmutavad end jälle.
Usku eriti argumentidega ei kummuta. Võib küll vaidluses peale jääda, kuid teise inimese (ümber)veenmiseks sellest vist ei piisa. Pealegi võivad sellised püüdlused tekitada teises hoopis trotsi. Ometigi pole välistatud, et mõne arukama uskliku (leidub ikka) peas hakkab idanema mingi tarkusetera, mis sunnib kahtlema igasuguses müstikas. Pigem teadmiste lisandumise tagajärjel – mitte sellest, et keegi on ateist ja lihtsalt kutsub teisigi seda olema.
@Klõbistaja:
Piibli sisu üle ma võin vaielda ainult naljapärast. Usku eriti argumentidega ei kummuta.
Ma ei taha vaielda. Olen oma vaidlemised ära vaielnud ja veendunud, et usuhullule on võimatu midagi seletada (seda nii suuliselt kui kirjalikult). Kurvaks teeb, et paljud usuhullud tahaksid ära rikkuda kõigi eesti laste elu, muutes nad endasugusteks zombideks, seda juhul, kui usuõpetus õppekavadesse satuks.
Ometigi pole välistatud, et mõne arukama uskliku (leidub ikka) peas hakkab idanema mingi tarkusetera, mis sunnib kahtlema igasuguses müstikas.
Ma loodangi sellele, et ehk mõni hakkab kahtlema kiriklaste poolt pakutavas „patust pääsemise“ utoopias.
Uskumatu, me elame vist ikka veel 21. sajandil (vahel tundub, et elame „kõverpeeglite kuningriigis“), aga meie hulgas on inimesi, kes usuvad keskaegset hirmujuttu, igasuguseid New Age väljamõeldisi, deemoneid, ingleid, kummitusi … Üritan sellele vähem mõelda, siis tundub elu ilusam.
O cookievaba Kameelion ütles:
usuõpetust meie kooli enam ei tule, kui just midagi väga ekstreemset ei peaks tulevikus toimuma, näiteks islamiriigiks muutumine. Aga usundiõpetus valikainena on täiesti olemas praegugi ja eks seda peetakse ju oluliseks haritud inimese juures ilmselt, et ta Piiblit tunneks, aitab paremini kunsti mõista jne.
@salvey:
“Aga usundiõpetus valikainena on täiesti olemas praegugi ja eks seda peetakse ju oluliseks haritud inimese juures ilmselt, et ta Piiblit tunneks, aitab paremini kunsti mõista jne.”
See oli hea link. Hirm on ainult selles, et usundiõpetuse õpetaja võib kallutatud olla. Äkki hakkab lapsukestele kärbseid päheajama? Aga erapooletu ülevaade erinevatest religioonidest tuleb kasuks. Ma kuskilt juba lugesin, et ajalootunnis seda ju niikuinii käsitletakse.
Nii et usundiõpetuse kohustuslikuks muutmise osas pole üksmeelt. Mina arvan, et seda pole vaja. Õigemini – on vaja, kuid mitte koolis.
Klõbistaja ütles:
Kellega pole üksmeelt? Mina küll selle kohustuslikuks muutmist ei poolda, kui säärane mulje jäi. Ei usu ka, et see teema üldse päevakorraski oleks.
Leidsin ühe kuulsamat sorti vanemast ajast pärineva (eluaastad 1741 – 1807) naissoost maalikunstniku Angelica Kauffmann paintings
@salvey:
Ei, ei jäänud sellist muljet. Hoopis lugesin kuskilt mingi küsitluse tulemust ja selle põhjal pooldavad päris paljud usundiõpetuse kooliprogrammi panemist. Vastuargumentideks on see, et seal võidakse tõepoolest hoopis mingit jura ajama hakata; õppekava on niigi tihe ja ajaloos on teema olemas…
Las lapsevanemad ise harivad oma võsukesi selles küsimuses. Ja loodetavasti teevad nad seda erapooletult. Aga mulle tundub, et usklikud püüavad ka teisi usklikeks kasvatada. Ateist võib ehk isegi erapooletumaks jääda.
Muusikast on alati midagi rääkida, aga täna ehk on veidi rohkem põhjust.
http://www.postimees.ee/2653566/part-oli-kolmandat-aastat-enim-esitatud-elav-helilooja-maailmas
” Suurbritannias tegutseva maailma suurima klassikalise muusika sündmuste andmebaasi Bachtrack ülevaate põhjal oli Arvo Pärt kolmandat aastat järjest enim esitatud elav helilooja maailmas.
Kokku oli Pärt 38. kohal. Esmakordselt esitati enim ehk 2512 kontserdil Wolfgang Amadeus Mozarti loomingut.
Järgnesid senine esikohaomanik Ludwig van Beethoven, kelle loomingut esitati 2475 kontserdil, ja 3. kohal Johann Sebastian Bach. Benjamin Britten, kelle 100. sünniaastapäeva mullu tähistati, tõusis 22. kohalt 4. kohale.”
Oijah, maailmalõpp vist ikka ligineb, sest taevasse on ilmunud “Jumala Käsi”. :)
http://www.space.com/24225-hand-of-god-photo-nasa-telescope.html
” Religion and astronomy may not overlap often, but a new NASA X-ray image captures a celestial object that resembles the “Hand of God.”
The cosmic “hand of God” photo was produced when a star exploded and ejected an enormous cloud of material, which NASA’s Nuclear Spectroscopic Telescope Array, or NuSTAR, glimpsed in high-energy X-rays, shown in blue in the photo. NASA’s Chandra X-ray Observatory had imaged the green and red parts previously, using lower-energy X-rays. /…/
The Hand of God is an example of pareidolia, the psychological phenomenon of perceiving familiar shapes in random or vague images. Other common forms of pareidolia include seeing animals or faces in clouds, or the man in the moon. Despite its supernatural appearance, the Hand of God was produced by natural astrophysical phenomena.”
Tikkimiskunst ja tänapäev: http://xvae.tumblr.com/post/72281306605
Kas 10 eurot on suur summa? Kui jääd sellest totral kombel ilma, siis teeb meele ikka päris mõruks küll. Käisin eile poes. Kassas asetasin Maxima aitäh kaardi letile ja kasutasin pangakaarti – kõik nagu tavaliselt. Panin pangakaardi tagasi rahakotti ja avastasin, et aitäh kaarti seal pole, polnud ka letil, polnud ka põrandal – mitte kuskil. Lausa müstika. Tšekk näitas kaardi rahajäägiks üle 10 euri… Palusin müüjat vaadata, kas ta pani ehk kogemata selle kuskile. Müüja arvas, et pistsin selle ise kuskile. Teha polnud mitte midagi. Aga müstikat siiski polnud – meenus, et kui valisin PIN- koodi, ostis üks väljaspoolt järjekorda paki suitsu. Ta sai mõned sendid tagasi – neid võttes kahmas ilmselt automaatselt ka minu kaardi.
Selle pika halamise moraal – ära lase kaardile koguneda suuremat summat ja ole tähelepanelikum.
Täiesti asjakohane laul ka siis:
http://www.youtube.com/watch?v=oYFFcvDJt9s
@Klõbistaja:
Oletasingi, et Delfil ei jää selline uudis märkamatuks. Kas mõnerealist nupukest kuidagi teistmoodi ei saa toimetada?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nasa-teleskoop-leidis-kosmosest-jumala-kae.d?id=67596708
“Tuumaline spektroskoopiline teleskooprida (NuSTAR) lendas satelliite valmistava ja nende kosmosesse lennutamisega tegeleva firma Orbital Sciences lennukiga L-1011 taevasse juba kahe aasta eest suvel.
Masina eesmärk ongi suure energiaga röntgenkiirte abil jahtida universumi musti auke, hiidtähtede plahvatusi ja teisi energiafenomene.”
Jeerum – kõigealt tõlgitakse nuclear “tuumaliseks”, siis tuleb ju normaalne jutt, et otsitaksegi röntgenkiirtega…
Tegelikult saab seda pilti mitutpidi pöörata – pöial all, pöial üleval. :)
Infosse tuleb rahulikult suhtuda, ja prahi seest terad välja sõeluda.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/maailmaruum-on-99-protsendilise-tapsusega-kaardistatud-see-on-lapik-ja-loputu.d?id=67599256
“Astrofüüsikud kaardistasid universumit enneolematu täpsusega; universum on väga lapik ja tõenäoliselt lõputu.”
Vohh – koguni väääga lapik! :) Mõte on selles, et kaks paralleelset sirget jäävadki siis kulgema paralleelselt… Aga praegune “lamedus” võib ehk muutuda…
Viimane lõik:
“Universumi lapik olemus tähendaks, et tumeenergia — kui see üldse olemas on —, jaotub maailmaruumis ühtlaselt, käitudes võib-olla suisa kosmoloogilise konstandina, ning et selle tugevus ei muutu (sest muidu peaks universum rohkem kaarduma).”
Nobelleeritud supernoovad siiski viitavad sellele, et tumeenergia pole konstantne. Viimastel miljarditel rohkem kiirenenud (kui see ikka on nii) paisumine ei saa lõputult kesta?
Oijah, minuarust peab ikka millalgi vaakumi faasisiire toimuma. ;)
@Klõbistaja:
Pikk artikkel ilmus samal teemal juba mitu päeva tagasi, kuid selle pealkiri ei pakkunud siis erilist huvi.
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/01/140108154456.htm
“Combined with recent measures of the cosmic microwave background radiation (CMB) and supernova measures of accelerating expansion, the BOSS results suggest that dark energy is a cosmological constant whose strength does not vary in space or time. Although unlikely to be a flaw in Einstein’s General Theory of Relativity, the authors of the BOSS analysis note that “understanding the physical cause of the accelerated expansion remains one of the most interesting problems in modern physics.”
Among other cosmic parameters, says White, the BOSS analysis “also provides one of the best-ever determinations of the curvature of space. The answer is, it’s not curved much.”
Calling a three-dimensional universe “flat” means its shape is well described by the Euclidean geometry familiar from high school: straight lines are parallel and triangles add up to 180 degrees. Extraordinary flatness means the universe experienced relatively prolonged inflation, up to a decillionth of a second or more, immediately after the big bang.”
Siin väidetakse, et tumeenergia on konstant (muutumatu). Noh, olgu siis muutumatu – kuid Universumi ainetiheduse vähenemise kaudu võib selle konstandi mõju suureneda.
The Flaming Lips – In The Morning Of The Magicians
muusika koos kosmosefotodega. Tasub vast võimalust vaatamiseks-kuulamiseks kasutada, kuniks elu ja ilmaruum alles on.
Võimalikust Maalõpust ka, vahendab Postimees: NASA: Maa suunas liigub 650-meetrine asteroid
See uudis tuletas muidugi Lars von Trieri “Melanhoolia” meelde.
@salvey:
“See uudis tuletas muidugi Lars von Trieri “Melanhoolia” meelde.”
Haiglane film oli, aga päris põneva lõpuga.
Dinosaurustele sai saatuslikuks u 10 km läbimõõduga asteroid. Inimesed märksa nutikamad – ka palju suurem kamakas ei kaotaks meid päriselt maapealt ära. Kuid Universumis on tõepoolest hulkurplaneedid ja -tähed. Pole vajagi otseselt pihta saada…
Gravitatsioonijõust arusaamist saab testida küsimuste kaudu:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kontrolli-oma-fuusikateadmisi-selle-kusimusega-seljatas-tartu-abiturient-haridusministeeriumi.d?id=67606700
Sajab lund – pruunkaruke näeb und?
Kuidas mõjus meie mõmmikutele ebaharilikult pikk sügis? Kas/millal nad jäid talveunne? Kas kõik loomaliigid näevad unenägusid?
Unenägusid saab “näha”, kuid saab ka “kuulata”. Kuulsin unes seda tuttavat pala:
http://www.youtube.com/watch?v=39DNaNAMKAU
Aga unes kõlas see veel ilusamini. Ja tegemist polnud klaveriga – midagi mahedamat oli.
P.S. Ühele videole on lisatud veel kaunimad loodusfotod, kuid seal on heli kahisev.
Postimees: Marek Tamm: vana muusika uus elu
Otsisin ka ühe loos toodud muusikanäite youtube`st: Vox Clamantis & Weekend Guitar Trio
@salvey:
“Kunst on üks neid valdkondi, kus uus sünnib tihti vanast, kus matkimine on vältimatu ja laenamine soositud.”
Mulle tundub, et üks sõbralik paroodia sobib siia nagu rusikas silmaauku. Või ehk ikka ei sobi, sest huumorist saadakse erinevalt aru?
http://www.youtube.com/watch?v=KuYxiWv59Ys
:)
@Klõbistaja:
Tõepoolest, Sinu lingitud video on viidatud loo juurde iseäranis sobiv näide, mitte ainult seetõttu, et ta ühe vana ja ühe uue loo vaheliste sarnasustele viitamiseks üldse valmistatud oligi, vaid ka kuna ta ise paljudest erinevatest filmilõikudest andekalt kokku oli pandud. Nõnda see kultuur aiva moodustubki.
Näed siis. Täna/homme jälle maailmalõppu oodata.
http://www.youtube.com/watch?v=NYm0Fr0ePjQ
Näed siis. Täna/homme jälle maailmalõppu oodata.
http://www.youtube.com/watch?v=NYm0Fr0ePjQ
@lnc:
“Näed siis. Täna/homme jälle maailmalõppu oodata.”
Suur tänu õigeaegse hoiatamise eest! Ilmselt jõuan veel mitu korda poes ära käia, et varud maailmalõpuks ikka piisavad oleksid. :)
Aga siin on üks ilus video:
http://www.space.com/24324-breathtaking-night-sky-time-lapse-video.html
J.S.Bach. Partita for flute solo
midagi tõsist pühapäeva hommikul,
Sotši olümpial esineb Vanessa Mae – see poleks üldsegi üllatav uudis, kuid ta on seal hoopis võistlejana. Mäesuusatamisega alustas ta juba neljaastaselt. Kodakondsuse probleemide tõttu eelmisele taliolümpiale ei pääsenud. Nüüd lubas Tai tal jätta ka briti kodakondsuse. Lugesin seda uudist NEWSru, aga Postimehes on ka.
Viiulimängus on ta maailma üks parimatest.
http://www.youtube.com/watch?v=N7zEY7RFH1s
@Klõbistaja:
Selle peale tuli “Agu Sihvka annab aru meelde” (või oli hoopiski “Salu Juhan ja ta sõbrad”?) Poisid peavad parajasti mingite pattude üle järele mõtlema ja nemad unistavad – üks oli end mõelnud maailma kiiremaiks jooksjaks ja erakordselt heaks lauljaks korraga, teine vaidles vastu, et ei saa korraga nii mitmekülgselt andekas olla. Aga näedsa, saab küll, tuleb välja :)
@salvey:
Suur andekus mingil alal viitab võimalusele, et kõrged võimed on mitmekülgsemad. Nt Leonardo da Vinci. Vikipeedia:
“Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius.
Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud.”
Aga kasside psühholoogia on ka jätkuvalt põnev teema.
http://forte.delfi.ee/news/maa/miks-kass-oma-saagi-sinu-ukse-taha-voi-lausa-tuppa-toob.d?id=67568484
salvey ütles:
Valetasin. Järgi mõeldes ja meelde tuletades ütles teine poiss, et võib ühel inimesel olla nii jooksuanne kui lauluanne, aga jooksurekordit pole võimalik ühekorraga nii palju parandada, kui esimene poiss lubas.
Aga kasside kohta arvan ise, et olles hiire kinni püüdnud, on nende järgmiseks mõtteks leida võimalikult turvaline paik rahus söömiseks, seetõttu nad võimalusel koos saagiga tuppa tulevadki. Toas olles selgub õieti, kas on parasjagu hiiresöömisisu või mitte ja siis võibki hiir koguni putku pääseda. Meil hüppas ka kass kord suvel läbi lahtise akna, elus hiir suus ja laskis tolle kööki lahti. Abkaasa oli sunnitud hiire ise maha lööma, muidu oleks see kusagile kapi taha putkanud, Aga vbl tahtis kass meile ka hiirte püüdmist õpetada, mine võta kinni.
(Liba)huntidest kah: David Guetta – She Wolf
kaunis video
Mustadest aukudest ikka ja jälle. Ja sellest, et kas info seal kaob igaveseks.
http://www.space.com/24418-stephen-hawking-no-black-holes.html
“Hawking thinks that the idea behind the event horizon needs to be reworked. Rather than the event horizon being a definite line beyond which even light cannot escape, Hawking invokes an “apparent horizon” that changes shape according to quantum fluctuations inside the black hole — it’s almost like a “grey area” for extreme physics. An apparent horizon wouldn’t violate either general relativity or quantum dynamics if the region just beyond the apparent horizon is a tangled, chaotic mess of information.”
Artikli alguses on joonis. Sellest võib veidi rohkem rääkida. Välimine ring tähistab musta augu gravitatsioonihaardesse jäänud seisumassiga keha/osakest (ilma selleta polegi keha) liikumist. Jääb ringorbiidile kahekordse Schwarzshildi raadiuse kaugusel. Footonite jaoks sulgub ringorbiit 1,5 Schwarzschildi raadiusel (seda ehk võibki nimetada musta augu nähtavaks horisondiks, või siiski mitte?), sest kiirus väledam. Kuid nii keha kui ka footon saavad sealt ringorbiidi häirituse korral veel lahkuda või langeda üle sündmuste horisondi. Tagasi tulla sealt ei saa. Sümdmuste horisont asub muidugi just vastaval raadiusel.
Tuleb vahet teha pöörleval ja mittepöörleval mustal augul ning ka pöörlemiskiirusel – see muudab ühtteist – aga läheb juba liiga keeruliseks…:)
FORTE järjekindlus iseseisvalt mustade aukudest kirjutada on iseenesest tore. Saaks need toimetajad teemast veel aru ka…
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/stephen-hawking-musta-augu-hupotees-on-mu-suurim-eksitus.d?id=67691351
Selgub, et mustadest aukudest vuhisevad muudkui gammakvandid välja. :)
Kuid mingit infot sellest artiklist ikkagi sai.
Tumeainest, tema võrgustikust ja veel mõnest tähtsast asjast saab kuulata siit:
http://teadus.err.ee/v/uudiseid_saatest_labor/5dd29af3-e742-4316-a018-0553ff78fd8f
Huntidest ja lammastest võib kuulata alates 18.29.
Vennaskond – Maailma Hümn
Ilus lugu, nii sõnad kui viis on väga head, IMHO.
@Klõbistaja:
Jutuga tumeainest seostub hästi artikkel galaktikaid ühendavast gaasivõrgustikust.
http://www.space.com/24431-dark-matter-cosmic-web-first-image.html
Sellest oli eelmisel nädalal põgusalt juttu ka ERR-is ja FORTEs. Huvi uudise vastu jäi üllatavalt leigeks. On ju niii raske tulla järeldusele, et esmakordselt nähti tõestust sellele, et Universumis ongi tumeaine niidistik (või kuidas teda täpsemalt nimetada). Gaas järgib seda gravitatsiooni tõttu.
@Klõbistaja:
Hawkingi uus tõlgendus mustade aukude horisontidest jõudis nüüd ERR-i:
http://uudised.err.ee/v/valismaa/895e00d7-bdf0-4de8-86a9-a09a455864d6
“Oma töös “Informatsiooni säilitamine ja ilma ennustamine mustade aukude jaoks” oletab kuulus teadlane, et mustad augud võivad eksisteerida “sündmuste silmapiirideta” – nähtamatu katteta, mis arvatakse ümbritsevat iga musta auku ning millest väljapoole ei pääse miski, vahendas The Independent ajakirja Nature.
Ühes oma varasemas loengus “Musta auku” kujutas Hawking sündmuste silmapiiri musta augu piirina, “kus gravitatsioon on just nii tugev, et tõmbab valguse tagasi ega lase tal põgeneda”. /…/
Nüüd aga on Hawking püstitanud hüpoteesi, et eksisteerivad “näivad silmapiirid”, mis võivad valgust ja informatsiooni kinni hoida vaid ajutiselt, enne kui lasevad need tagasi kosmosesse “moonutatud kujul”.”
Mulle tundub, et teemast on “moonutatud kujul” aru saadud.
“Hall ala” jääb sündmuste horisondi ja footonite ringorbiidi vahele – see polegi kindlapiiriline. Ning sealt saab informatsioon “moonutatud kujul” lahkuda.
Kindlasti ei käi jutt sellest, et musti auke polegi olemas.
Või saame me kõik asjast hoopis valesti aru…
Tahaksin küll paremini aru saada, et mida ikkagi Hawking täpselt selle “halli ala” all silmas peab. Praegu vist ei saa keegi sellest hästi aru? Kas sõna otseses tähenduses “kõikuv horisont” või selle ala ebastabiilsuse kirjeldus? Mitmeid artikleid saab siiski selle kohta lugeda.
http://www.space.com/24478-grey-is-the-new-black-hole-is-stephen-hawking-right.html
” In reality, the headlines should not be “black holes don’t exist” but “black holes are more complicated than we thought, but we are not going to really know how complicated until gravity and quantum mechanics try to get along”.
But one last vexing question – is Hawking right? I started this article by noting that science is often compared to religion, with practitioners awaiting pronouncements from on high, all falling into line with the latest dogma.”
But that’s not the way science works, and it is important to remember that, while Hawking is clearly very smart – to quote the immortal Tammy Wynette in Stand By Your Man, “after all, he’s just a man” – and just because he says something does not make it so.
Hawking’s proposed solution is clever, but the debate on the true nature of black holes will continue to rage. I’m sure they will continuously change their spots, and their properties will become more and more head-scratchingly weird, but this is the way that science works, and that’s what makes it wonderful.”
Hea ikka, et musta augu silmapiiri probleemist saab eesti keeles pikemalt lugeda:
http://teadus.err.ee/v/universum/f17be7e2-f851-45b0-bf3e-cca33df36595
“Hawkingi uus tõlgendus eemaldab tulemüüri vajaduse. Absoluutne sündmuste horisont asenduks näiva sündmuste horisondiga. Erinevalt eelnevast horisondi kontseptsioonist ei vii see piiri ületava kiirguse ja osakeste lõpliku kadumiseni. Selle asemel lõigataks need universumist ära vaid ajutiselt. Informatsioonil poleks head põhjust hävineda. Universum saaks sellest kõigest taas teadlikuks, kui must auk viimaks aurustub.
Samas tähendab see aga, et näiva sündmuste horisondi ruumiline paiknemine muutuks vastavalt sellele, kuidas selle poolt vangistatud osakesed käituvad. Isegi kui informatsioon viimaks vabaneb, oleks see liiga tundmatuseni tükkideks hakitud, et selle päritolu kohta lihtsalt midagi kindlat öelda saaks. Klassikalised Schwarzschildi mustad augud oleksid sellisena kadunud. Küll aga jätkavad mustad augud eksisteerimist astrofüüsikalises mõttes, kujutades endas ülimalt tugeva gravitatsiooniväljaga objekte, mis mitmed tavatingimustel võimatuna näivad protsessid võimalikuks muudab.”
Tänase lumetormise õhtu puhul tahtsin siia postitada H. Laksi loo “Tule kui leebe tuul”. Aga tuli teine muusikapala meelde (seitsmendasse):
http://www.youtube.com/watch?v=gZdoZwI6_Vg
Eelnevalt mainitud “Leebet tuult” meeltesse tuletades (ega kuulata vaja polnudki, lugu ikka suht pääs) hakkas sääl mängima miskil arusaamatul põhjusel või hoopiski põhjuseta paralleelselt üks teine lugu, mis muud kui lingin siia ka siis:
Kuldne Trio – Seal Kus Lõppeb Asfalt
mulle meenus küll “Kuldse trio” poolt lauldu, aga otsingu käigus selgus, et ka Vennaskond on seda lugu mänginud ja pikemas versioonis. Seda kuulates on võimalik ka mööda talvist Võrumaa teid kaasa sõita: Vennaskond.Seal,kus lõpeb asfalt
Maailmalõpu teemasse linkimise õigustuseks saab ära tuua sõnades mainitud “viimse hetke”, näituseks :)
Kui parajasti telekast tulev ei huvita, kuid midagi lõbusat ajaviiteks nagu tahaks vaadata, siis sobib ehk see igivana kosmoseteemaline multikas. Kenasti tuntud näitlejate poolt eesti keelde dubleeritud ka.
http://www.youtube.com/watch?v=m1-hUcWDj3s
@Klõbistaja:
Sellel teemal arutlemine ähvardab kohutavate “ämbritega”. Aga ikkagi… Musta augu sündmuste horisont ei saagi päris kindlal piiril asuda, sest sõltub tema pöörlemiskiirusest, see võib muutuda. Horisondist seespoolt ei tule mitte midagi tagasi, nihkugu see piir ise pealegi. Ei jää ju osakesed hõljuma sündmuste horisondi ja singulaarsuse vahele – ikka otse (või spiraalselt) tsentrisse põrutavad. Ja täitsa võimalik, et valguse kiirusest kiiremini.
Mustale augule lähenev keha laguneb väga kiiresti osakesteks. Mitte gravitatsioonijõu pärast – vabalanguses olev keha seda teatavasti ei “tunne” (mikrogravitatsioon). Lammutajaks on loodejõud – mõjub nii liikuvale kui ka liikumatule kehale ühtemoodi.
“Näiv horisont” ikkagi kuskil seal aegruumi ringiks muutumise/paindumise kandis? Mida väiksema massiga must auk, seda väiksem oleks vahemaa sündmuste horisondi ja “näiva silmapiiri” vahel. Eks võib ju kaua sedasi heietada… Päris puhtakujulist lollust ma loodetavasti siiski ei ajanud.
@Klõbistaja:
Colorado teadlased rahustavad inimkonda – meil on aega veel. Ainult et… see mudel on vigane.
http://forte.delfi.ee/news/maa/maa-ei-kuiva-veel-niipea-pusib-elamiskolbulikuna-uks-kuni-kaks-miljardit-aastat.d?id=67734017
“Nende kalkulatsioonide järgi ei ole me sunnitud planeedilt lahkuma veel üks kuni kaks miljardit aastat.
Mudeldamise juures ei võetud eelduseks Maal valitsevaid temperatuure samuti tõstva globaalse soojenemise kasvu. Teadlased arvavad, et Päikese soojuskiirguse kasv on antud juhul olulisem tegur, mistõttu keskendutigi sellele.”
Kasvuhoonegaaside mõju soojenemisele ei saa ignoreerida.
Kosmikud- Ainus, mis jääb on Beat
Mida rohkem tumeainest räägitakse, seda selgemaks saab üks asi – ta on olemas.
http://www.uttv.ee/naita?id=19082
Kuid ka tumeaine mõningatest omadustest on juba ühtteist teada.
Ka tumeenergiast on juttu. Sellest, et tema mõju muutub/muutuks seoses Universumi paisumise tagajärjel toimunud ainetiheduse vähenemisega.
Maailmalõputeema jälle aktuaalne – sedapuhku viikingite kaudu.
http://reisijuht.delfi.ee/news/news/15-paeva-jarjekordse-maailmalopuni-viikingite-ragnarok-saabub-22-veebruaril.d?id=67762413
“Viikingite legendide järgi lõpeb see maailm, mida me seni tunneme Ragnarökiga ehk suure hävinguga. Norra mütoloogia uurijad on välja arvutanud, et see päev võiks olla 22. veebruaril 2014. Just samale päevale on planeeritud ka suur Jorviki viikingifestival. /…/
Enne viimse päeva saabumist söödetakse korraliku viikingieinega kõigil kõhud täis ja siis asutakse ootama, mida saatus järgmisena toob. Kas see on turundustrikk, järjekordne ajaloouurijate möödapanek või tõesti maailmalõpp, see selgub juba mõned tunnid rohkem kui 15 päeva pärast.”
:)
http://en.musicplayon.com/play?v=314994
Väga vana täht on avastatud. Ta tekkis u 200 miljonit aastat pärast Suure Paugu algust.
http://teadus.err.ee/v/universum/cdbdb7fd-062b-4b79-882e-c2d239824636
“Suure Paugu käigus sünteesiti vaid berülliumist väiksema massiga elemente. Raskemate elementide süntees nõudis esimeste hiiglaslike tähtede supernoovana plahvatamist. Aja möödudes leidub seega ilmaruumis neid üha rohkem. SMSS J031300.36-670839.3 keemiline koostis on iseloomulik 13,6 miljardit aastat tagasi universumis valitsenud tingimustele.
Seega pidi täht süttima isegi enne Linnutee moodustumist. Koostise analüüsi põhjal oli selle eelkäijaks Päikesest umbes 60 korda suurema massiga täht, misläbi kuulub SMSS J031300.36-670839.3 II põlvkonna tähtede hulka. Astronoomide optimislikuma hinnangu kohaselt on tänapäeval vaadeldavad neist vaid tosin. Täiendavad vaatlused võimaldavad midagi kindlamat öelda ka esimese põlvkonna tähtede kohta, millelt lähtunud valgust on kaasaegsete teleskoopidega võimatu otseselt märgata.”
Mujalt saab muidugi ka pikemalt sellest tähest lugeda. Oletatakse, et tema eelkäija muutus mustaks auguks. Esimese põlvkonna tähti pole vist võimalik näha, sest nende eluiga oli üsna lühike. Just teise põlvkonna tähtede kaudu saab aimu esimestest.
@Klõbistaja:
Põhjalikum lugu on nt siin:
http://theconversation.com/the-oldest-star-discovery-tells-much-about-the-early-universe-22944
“The explosion was of surprisingly low energy, such that although the star disintegrated, almost all of the heavier elements, such as iron, that form near the core of the star, were swallowed by a black hole formed at the heart of the explosion.
The shockwave from the dead primordial star spread its outer layers, enriched with carbon and magnesium formed over its lifetime, into the surrounding gas. Some of this gas subsequently condensed leading to the star we have discovered.
In this way, our star is a member of the second generation of stars in the universe and is unique in that it unambiguously incorporates material from the first stellar generation.
The early stars
The first generation of stars to light up the universe are understood to be fundamentally different from the generations that followed. Formed from the pristine hydrogen and helium of the Big Bang, the first stars were massive, hundreds of times the mass of the Sun.
Without iron and molecules of carbon and oxygen, condensing stars cooled very slowly and small stars could not form. A first generation of mammoth stars lived fast and died after only a few million years (compare this to the nine-billion year lifetime of the Sun).
For this reason we don’t expect to find any member of the first star generation today. But we can use the forensic evidence left in the wake of their explosive deaths – as encapsulated in the second-generation stars such as the one we have found – to describe what they were like.”
Ohjah, mõned artiklid on pisut naljakad – inimesed on hajameelsed – lause alguses mõlkunud mõte formuleerub lõpus juba järgmiseks. :)
http://novaator.ee/ET/kosmos/universumi_vanim_taht_asub_linnuteel/
“Linnutee galaktikas leidub täht, millel vanust 13,6 miljardit aastat vanune.”
Küllap see viga parandatakse. Lugu ise on ikkagi informatiivne.
“Uurimisrühma juhi Stefan Kelleri sõnul on vastleitud täht nii vana, et selle spektris on rauale iseloomulikud jooned vaevu märgatavad. Täht kuulub universumi niinimetatud teise tähepõlvkonda, mis sai alguse esimeste tähtede supernoovadena plahvatamise järel.
Uurija kinnitusel polnud ürgsed supernoovaplahvatused ilmselt nii võimsad, kui senised mudelid on ennustanud. Energiatasemed jäid madalaks ja tõenäoliselt tekkis plahvatuse käigus must auk, mis sõi kõik tekkivad rasked aatomid ära. Nii tekkisidki ülimalt rauavaesed tähed.”
Hei Teie siin, miks nii tõsiselt? 15 kõige nõmedamat seksinippi, mida naisteajakirjad on meile soovitanud http://naistekas.delfi.ee/archive/article.php?id=67791163
15. Kui mees sõidab töölt koju, hakka end vaikselt rahuldama ja vali “kogemata” mehe number, et ta kuuleks su oigeid ja mõnuhäälitsusi.
See mees ei torma koju mitte sinuga seksima, vaid armukest maha lööma.
Ma olen siin vahepeal tegelenud intensiivselt oma ajude tagaotsimisega. Võin raporteerida, et alumises mõtlemoisorganis ajud tõesti puuduvad, aga ülesse pole ma veel jõudnud. Põhjuse andis 10. jaanuaril 2014 artikkel: Saksamaa välisminister nimetas euroskeptikuid ajudeta inimesteks. http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=67588292
Kui ma varemalt olin selline kahtlev kuju, siis peale sellist solvangut olen veendunud euroskeptik ja soovin selle sotsialistliku monstrumi kiiret kokkukukkumist.
@O cookievaba Kameelion:
“Ma olen siin vahepeal tegelenud intensiivselt oma ajude tagaotsimisega.”
Eks paljud otsivad oma “ajusid” taga. Seda võiks teha mitteniiväga mornilt:
http://www.youtube.com/watch?v=XI0R0Hrow6E
Kas suured koomikud tegelikult olid/on rõõmsameelsed?
@Klõbistaja:
Ma õnneks ei ole koomik, seega rõõmsameelsus ei ole patt.
Te siin viitate tihti kosmose teemadele, mis ka mulle lähedased on. Kosmos on kirjeldamatult ilus ja imeline. Oh, saaks ometi mingil kombel sinna reisima … Kosmose pilte vaadates tundub elu maal tõelise karistusena vanglaplaneedil.
Leidsin vahvad pildid Marsist. „Marsi nägu“ on varasemast ajast teada, aga toodud lingil on ka pilt, kus paistab ringi silkavat ehtne marslane. Sellele on ring ümber tõmmatud. Hi, ha, ha.
Mars Illusion Photos: The ‘Face on Mars’ and Other Martian Tricks http://www.space.com/11947-photos-mars-illusions-martian-face-images.html
Kena Valentini päeva ja üks vana hea lugu: Jaak Joala kauge kella kaja
@salvey:
Jah, minu poolt ka head sõbrapäeva! Viisakas oleks vist teistele sel puhul midagi hüva veel soovida. Et jätkuks mõistust vältida välditavaid haiguseid! Vaktsineerimine on selleks parim vahend!
Klõbistaja ütles:
puukentsefaliidi vastu võiks ju vaktsineerida, aga kallis on :) Lastehaigused ammu ju läbi põetud. Gripi vastu ei teagi – ehk läheb õnneks (ptüi ptüi ptü) Kas ise oled end viimasel ajal millegi vastu vaktsineerinud või on lähiajal plaanis?
Head soovimast aitäh ja et samaga vastata, siis nende haiguste ärahoidmiseks, mille vastu (veel) vaktsiini pole, toitu tervislikult (näiteks II tüübi diabeet) liigu piisavalt ja täida alati hügieeninõudeid :) Palju abi on alati ka heast muusikast ja raamatutest.
@salvey:
Kui gripi vastu saaks tasuta vaktsineerida, siis teeksin seda kindlasti. Kuigi gripiviirus muteerub üsna kiiresti ja seetõttu ei pruugi vaktsiin 100% efektiivne olla. Ometigi põevad sel juhul vaktsineeritud reeglina kergemini ja tüsistusi on vähem. Teatud ametite puhul, kus on palju inimestega (eriti lastega) otsest suhtlemist, on vaktsineerimine vägagi soovitatav. Vist isegi mõned asutused kompenseerivad oma töötajatele selle.
Viimati olin gripis u 10 aastat tagasi. Eks ma olen ettevaatlik ka olnud – ikka hügieeninõudeid täitnud. Jaa – lisaks veel rahvameditsiini nippe kasutanud. Ema õpetas.
Reptiilide/reptiloididega seoses üks kiriklaste prohvetlik foto. Kas III MS on kavandatud tuumasõjana???
Veidraid tähelepanekuid seoses Vatikaniga http://www.telegram.ee/nwo/veidraid-tahelepanekuid-seoses-vatikaniga#.UwCPqvtQjlc
Kurt Cobainil ((20. veebruar 1967 – u 5. aprill 1994) oleks homme sünnipäev olnud Nirvana – Smells Like Teen Spirit
Kosmilise mikrolainelise taustkiirguse avastamisest täitus 50 aastat. See on kõige tugevam kinnitus Suure Paugu teooriale. Paljud nimetavad seda ikka veel hüpoteesiks. Midaiganes…
http://www.space.com/17933-nasa-television-webcasts-live-space-tv.html
“The Harvard-Smithsonian Center for Astrophysics will host a live webcast symposium tonight at 7:30 pm ET (0030 GMT) to discuss the 50th anniversary of the discovery of the Big Bang. Watch it live here in the window below:
Tonight’s webcast will feature major players in the quest to understand the Big Bang, including celebrated astrophysicists Alan Guth, Robert Wilson, Robert Kirshner and Avi Loebhttp://www.space.com/15693-telescopes-beginners-telescope-reviews-buying-guide.html. The webcast will run from 7:30 p.m. to 8:50 p.m. EST (0030 to 0150 Feb. 21 GMT), with each scientist speaking for 20 minutes followed by a question and answer session, CfA officials said. [7 Surprising Things About the Unihttp://www.space.com/15693-telescopes-beginners-telescope-reviews-buying-guide.htmlverse] ”
Otseülekanne konverentsist peaks algama 9 tunni pärast, kui ma õigesti aru sain.
Seni ei teadnud, et mõnedest tekstidest copy pastet tehes on tulemus ootamatu. Ilmusid lingid, seejuures mittefunkkavad.
Aga reliktkiirguse teema on huvitav ja sellest võib veel heietada.
http://www.space.com/17933-nasa-television-webcasts-live-space-tv.html
WATCH LIVE @ 7:30 pm ET Tonight: 50 Years of the Big Bang Theory
“In 1964 Smithsonian astronomer Robert Wilson (then at Bell Labs) and his colleague Arno Penzias discovered a mysterious radio hiss coming from all directions of the sky,” CfA officials said in a statement. “They thought there was a problem with their equipment, and even cleaned out pigeon droppings to make sure there was no interference. The hiss remained. It turned out to be the whisper of the Big Bang—an afterglow known as the cosmic microwave background.”
Avastuse eest said nad loomulikult Nobeli preemia (1978 a). Tegelikult on üllatav, et taustkiirgust ei otsitud juba palju varem. Selle üle on arutletud küll. Üheks põhjuseks oli teoreetikute ja praktikute puudulik side. Ja G. Gamow oletas, et kuigi reliktkiirgus peab olema, ei saa seda eristada muudest kiirgustest (1948 a). Foonkiirgust mõõdeti siiski kaudselt juba 1941 a, aga tol ajal polnud sellest õrna aimugi. Ja ka 1957 a Venemaal mõõdetut ei osatud siis seostada nii olulise avastusega. Nii et kommunikatsioonihäired võivad teaduse arengut pidurdada.
Suure Paugu hüpoteesi muutumist teooriaks võib pidada just 1964 a. Muidugi on veel palju teisi seda kinnitavaid asju.
Jäin tõsiselt mõtlema, et kas tõesti on olemas mittepöörlevad taevakehad (eriti neutrontähed, mis teatavast just ülikiirelt seda teevad).
http://teadus.err.ee/v/universum/58ac38db-3ada-4ab6-86d1-1f022b638f5b
“Kuid teised taolised neutrontähed pole sellisel kiirusel liikudes seejuures pöörelnud.”
Olen ehk täitsa loll, sest ikka nagu eeldaks pöörlemist? Uurisin originaali. Mittepöörlevatest tähtedest juttu polnud, küll aga sellest, et seni pole nii kiiresti liikuvaid pulsareid (neutrontähe liik) nähtud.
Aga võibolla ma eksin…
@Klõbistaja:
Tegelikult vist on asi selles, et pöörlevad küll kõik taevakehad, kuid osadel muutub seejuures kiiresti pöörlemistelje kalle, nagu loperdav vurr. Ehk need eelmised kiired ei vurritanud nii. Lahenda nagu ristsõnamõistatust. :)
Elektronil on mass. Mida saab mõõta, seda tuleb mõõta – ja võimalikult täpselt.
http://teadus.err.ee/v/tehnika/e60f7cc9-bcbf-44f9-ad26-3b85e7197305
“Max Plancki tuumafüüsikainstituudis resideeriva Sven Sturmi uue hinnangu kohaselt on elektroni mass 0,000548579909067 aatommassi, mis moodustab omakorda ühe kaheteistkümnendiku süsiniku aatomi massist.”
Vikipeedia:
“Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist.”
See number (0,000 548579909067) peab igal haritusega inimesel nüüdsest unepealt meeles olema. Pole ju keeruline.
Lindpriid – Kuhu küll kõik lilled jäid (Öölaulupidu 2008)
veel sõjalaulu: Marlene Dietrich – Lili Marlene Original Song !
Cabaret. Part one.
Selle peaks täitsa ära vaatama, paistab et kõik on ülal ka.
Ja kus on maailmalõpp???? Meid petetakse …. nuuks, nuuks, nuuks! Aga päev pole veel õhtal, küll jõuab. Irw, irw, irw.
Jälle maailmalõpp! http://ekspress.delfi.ee/archive/article.php?id=68084139
@O cookievaba Kameelion:
“Ja kus on maailmalõpp????”
Olen hajameelne – maailmalõpud kipuvad ununema. Eile veel oli meeles, kuid täna kargas pähe alles Sinu kommentaari lugedes.
Ootame rõõmsalt edasi.:)
Janukovitši asukoht on nagu määramatuseprintsiip – kui kiirus teada, siis asukoht määramatu… Kuskil esines – asukoht teada – millal see täpselt oli? :)
Ukraina valib läänemeelsuse? Paljud ukrainlased tahavad seda, kuid kas see õnnestub?
Gravity, Multiple Dimensions, & Micro Black Holes
“Maailmast ja tema mõeldavad mastaabid” ehk, kui kõikvõimalik päevapoliitika mõistust kui oravat rattas ringi ajab, siis vaata üles, taeva poole… ei, kui gravitatsioon siis ikka pigem maha ju, sinna kus on jalad ja kuhu harilikult õunad kukuvad… oh, üpris keeruline ühe lolli jaoks… ;)
Radioaktiivne lagunemine pole päris konstantne (?). Teatud määral oleneb see Päikes toimuvast.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/paikeseloidete-seletamatu-moju-radioaktiivse-lagunemise-kiirusele-maal.d?id=68090171
“Hiljem oma leiust ajakirjas Astroparticle Physics teatanud Jenkins ja Fischbach väidavad, et leitud muutlikkus radioaktiivse lagunemise kiiruses jääb vaid kümnendiku protsendi piiresse ning midagi radikaalset see näiteks radiosüsiniku meetodil dateeritud antropoloogiliste leidude vanuse suhtes ei tähendaks. Samuti polevat ka põhjust hakata lööma alarmikella sellepärast, et näiteks kiiritusravil võiks keegi seetõttu tugeva üle- või pigem siis aladoosi saada. /…/
Jenkins ja tema kolleeg Fischback oletavad, et põhjuseks võiks olla Päikeselt pärit neutriinod, ehk osakesed, mis on peaaegu massita ja võivad lennata täiesti segamatult läbi inimeste, ookeanite või tervete planeetide, omamata nendega mingisugust vastastikmõju. Hinnanguliselt lendab ühes sekundis selliseid peaaegu valguskiirusel liikuvaid osakesi läbi inimese küüne suuruse ala umbes 60 miljardit, ehk ei saa öelda, et neid vähe võiks olla.
“Pole olnud siiani teada, et Päikeselt pärit neutriinod võiksid omada millegagi märgatavat vastasmõju, kuid see sobib me andmetega kui tõenäoline põhjus sellisele muutlikkusele” ütleb Jenkins “Asi millele viitame, on midagi sellist, et miski millel pole mingit mõju mittemillelegi, mõjutab midagi mida ei saa mõjutada” /…/
Et paistab et Päike mingil moel “suhtlebki” maapealsete radioaktiivsete elementidega. Jääb aga selgusetuks, kuidas ta seda teeb. Samas pole välistatud ka võimalus, et radioaktiivse lagunemise kiiruse muutlikkuse põhjuseks pole mitte netriinod, vaid mingisugused teised Päikeselt pärit seni avastamata osakesed.”
Ka nõrk vastasmõju on siiski vastasmõju… Aga mitte see pole vist siin oluline. Kui see vaatlus on korrektne (ja paistab olevat), siis peavad tõesti olema senitundmatud osakesed. Ja miks peaks selline asi kedagi üllatama?
@salvey:
Andsid huvitava lingi. Kuid ma lepin täitsa kõigest nelja dimensiooniga. Et mida rohkem, seda uhkem? Mõnede arvates saaks lisadimensioonide kaudu maailma selgemini/paremini mõtestada. Loodetavasti selgub tõde juba mõne tuhande aasta pärast…
@Klõbistaja:
Kõik pulsarid pöörlevad väga kiirelt. Aga magnetväli nõrgeneb ajapikku ja pöörlemine aeglustub, väheneb ka kiirgus. Magnetvälja kaotanud neutrontäht on “surnud”? Pöörlemine loomulikult ei lakka – toimub edaspidi gravitatsiooniseaduste järgi. Neutrontähe “surm” võib ajutine olla…
http://teadus.err.ee/v/universum/f75a2311-5cfb-4591-9cda-12556c5791b8
“Tihti lahutab üksikute vihkude Maal registreerimist vaid mõni millisekund. Seega on võimalik märgata isegi kõige väiksemaid pöörlemises tekkivaid häireid. Viimane on andnud lootust, et pulsarite käitumise uurimise läbi on võimalik kinnitada gravitatsioonilainete olemasolu, mis aegruumi enda lainetama panevad.”
Praeguseks on Universumisse jäänud vähe pulsareid – nad on oma magnetvälja kaotanud. Aga kõik pole nii lihtne – miljardeid aastaid tagasi toimunud sündmustestest jõuavad valguskvandid/footonid meieni alles praegu – mõju möödanikust on reaalajas.
Mulle meeldib varpajami võimalikkusest mõtisklemine. Et kas see ka praktikas oleks teostatav. DELFIs muidugi langes kõigepealt teemale kallale võhikute laviin (teaduslikku lugu ei maksa esilehele panna – aga noh, klikke on ju vaja).
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/nasa-kosmoselaeva-prototuup-hakkab-liikuma-valgusest-kumneid-kordi-kiiremini.d?id=68109013
“Einsteini relatiivsusteooria järgi ei saa miski liikuda kiiremini kui valgus. Kuid NASA füüsikud tahavad seda siiski teha, seejuures füüsikaseadusi rikkumata, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Nimelt lubab relatiivsusteooria kõverdada aegruumi ja luua mulli, mis kannaks kosmoselaeva edasi valguse kiirusest kümneid kordi kiiremini. /…/
Esmapilgul tundub, et tegemist on loodusseaduste rikkumisega. Einsteini relatiivsusteooria järgi ei saa miski liikuda kiiremini kui valgus. Mida lähemale jõuab massiga objekti kiirus valguse kiirusele, seda rohkem energiat tuleb kulutada kiiruse suurendamisele ja seetõttu jääb valguse kiirus Universumi ülimaks kiirusepiiranguks.
Aga Harold White kavatseb kasutada relatiivsusteoorias olevat “ussiauku”. Selge see, et miski ei saa liikuda läbi tühja ruumi valgusest kiiremini, kuid Einsteini võrrandid ei sea takistusi aegruumi enda (kolm ruumimõõdet koos ajamõõtmega) palju kiiremale laienemisele.
Tegelikult ongi see juba toimunud. Nn inflatsiooniteooria kohaselt laienes sekundi murdosa vanune Universum tohutu kiiresti ülilühikese aja jooksul.
Küsimus seisneb nüüd selles, kas teadlased suudavad looduse kasutatud võtet väikeses ruumiosas korrata.”
EE –
Hawkingi universumi mütoloogiline ilmumine Eestile
@salvey:
Kahju, et artikkel tasuline on, muidu loeks kindlasti lõpuni. Hawkingist hakkasin väga lugu pidama juba 1991 a, kui lugesin I. Novikovi raamatut “Mustad augud ja universum”. Nende vaated astrofüüsaikale olid/on (vist praegugi) väga sarnased. Raamatus ei mainita kordagi, et Hawking oli siis juba ratastoolis – sain tegelikult sellest alles mõned aastad tagasi teada.
Veel paarkümmend aastat tagasi kahtlesid päris paljud üldse mustade aukude olemasolus (10 a tagasi oli kahtlejaid juba vähem), aga Hawking püstitas hüpoteesi mustade aukude kvantaurustumisest juba 1974 a…
Klõbistaja ütles:
Minu meelest pole tasuline, proovi punast kolmnurka vajutada, peaksid edasi lugeda saama küll.
@salvey:
Ei õnnestunud – ikka tahetakse raha. Vot ei maksa – infot saab ka ilma juurdemaksuta küll ja küll.
Eilne Tartu Tähetorni ringi loeng sobib siia rubriiki väga hästi. Ma pole seda veel päris lõpuni kuulanud/vaadanud, kuid soovitan väga. Jutt on huvitav ja pole üldsegi keeruline.
http://www.uttv.ee/naita?id=19319
“Komeedid avastatakse tänapäeval kutseliste astronoomide poolt tükk aega enne seda, kui nad muutuvad nähtavaks palja silmaga nähtavaks või amatöörile kättesaadava teleskoobi abil. Siiski satuvad nad meediauudiste vahendusel avalikkuse tähelepanu alla juba enne taevas nähtavale ilmumist ning peaaegu iga komeedi puhul levib kohe ka maailmalõpu- ja katastroofiennete laine. Loengus räägimegi erinevate komeetidega seotud paanikalainetest ning neid ümbritsevatest riskijuttudest,” tutvustab Kõiva loengu teemat.”
http://www.youtube.com/watch?v=YOmjWe-3FZM
Ahjaa, esmaspäeval õhtul (10.03) on NG-s midagi uut – peaks vist vaatama.
Mustade aukude pöörlemiskiirus ei sõltu nt Ukraina kriisist.
http://teadus.err.ee/v/universum/a3661dd8-223e-40c0-aab4-3b29818b4ae7
“Töörühma huvitas eriliselt RX J1131-1231 lähistel paiknevatelt raua aatomitelt peegeldunud valgus. Aatomite ülikiire liikumine ja musta augu poolt läbiviidav aegruumi väänamine jätab sellele oma jälje, millest on võimalik omakorda tuletada musta augu pöörlemiskiirus. Selle abil saab kaudselt pilgu heita ka selle arengule. Väiksema pöörlemiskiirusega objektid on massi kogunud kaootilisemalt väiksema massiga mustade aukudega ühinemise ja juhuslike gaasipilvede kugistamise läbi. Suurem pöörlemiskiirus viitab ühtlasemale gaasi õgimisele ja kokkupõrgetele suuremate ülimassiivsete objektidega.
Linnutee lähiümbruses on mustad augud kasvanud valdavalt viimaste mehhanismide läbi. Värsked andmed lubavad oletada, et sarnaseid kasvumehhanisme võis näha ka kuus miljardit aastat tagasi.”
Liiga kiiresti pöörlevast objektist must auk ei moodustu.
@Klõbistaja:
“Liiga kiiresti pöörlevast objektist must auk ei moodustu.”
Põhjus ilmselt ei huvita mitte kedagi, aga igaks juhuks siiski tsiteerin raamatut “Mustad augud ja universum”:
“Must auk ei saa pöörelda kuitahes suure kiirusega. Liiga kiiresti pöörlevast kehast ei saa musta auku tekkida, sest keha ekvaatoril tekivad kesktõukejõud, mis takistavad keha kokkutõmbumist ekvaatori tasandi sihis. Keha muutub “pannkoogiks”, mille raadius on Schwarzschildi raadiusest palju kordi suurem ja mis järelikult pole must auk. Musta augu pinna ekvaatori punktide joonkiirus ei saa ületada valguse kiirust.”
Asteroid lagunes footonite rõhu tõttu. Ennem muidugi pidi korduvalt muude taevakehadega kokkupõrkuma, mis põhjustas mõrade teket. Valguse rõhk pani asteroidi üha kiiremini pöörlema – tsentrifugaaljõud (kesktõukejõud) suurenes ja taevakeha hakkas aeglaselt tükkideks pudenema.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/video-kosmoseteleskoop-hubble-pildistas-kummalist-asteroidi.d?id=68198991
“P/2013 R3 on esimene asteroid, mille aeglast purunemist on kunagi vaadeldud.
Tavatut objekti panid möödunud aasta 15. septembril tähele Arizona ülikooli teadlased. Seejärel tegi Havail asuva Kecki observatoorium fotod, millel olid näha peaaegu Maa-suuruse tolmukogumiku sees liikuvad kivitükid. See tekitas teadlastes huvi ja asteroidi hakati vaatlema Hubble´i kosmoseteleskoobiga.
Kosmosest tehtud fotodel paistsid kümmekond erinevat objekti, igaühel komeedilaadne tolmusaba järel. Mitme kuu jooksul tehtud piltidel on näha, kuidas tükid aeglaselt üksteisest eemalduvad ja lisanduvad uued väikesed killud.”
Selliseid teadmiseid saab ehk tulevikus rakendada mõne Maa jaoks ohtliku taevakeha puhul.
Homme NG-s algavast universumiteemalisest saatesarjast on juba juttu olnud, aga siin on pisut põhjalikum ülevaade:
http://www.space.com/24997-cosmos-reboot-carl-sagan-spacetime-odyssey.html
” The first episode of the new “Cosmos,” titled “Standing Up in the Milky Way,” gives viewers an introduction to the updated Spaceship of the Imagination; tells the story Giordano Bruno, an Italian philosopher burned at the stake in 1600 for publicizing his theory that planets like the Earth orbit other stars (scientists have since confirmed nearly 1,700 exoplanets, so far); and runs through a new Cosmic Calendar, which reveals humanity has only used science to explore the universe for the last second of the last day of the cosmic “year.”
There’s a touching tribute to Sagan in the first episode of the new “Cosmos.” In it, Tyson sits on a coastline with the personal calendar owned by Sagan in 1975. In it, there’s a date penned in to meet with Tyson, then a 17-year-old kid from the Bronx with a dream of becoming a scientist.”
Pilves ilm võib mõnikord veidi kurvastada, kuid meil ei kaasne sellega siiski erilisi probleeme. Moslemitel on pisut teistsugune maailm, selles olemine pisut omamoodi.
http://teadus.err.ee/v/yhiskond/b174d638-dbcf-40fd-89f8-6b90d31b04e6
“Millal märtsikuu lõppeb ja aprillikuu algab? See ei ole küll mingi keeruline küsimus – tuleb lihtsalt kalendrist järele vaadata. Aga islamimaades on lugu küll natuke keerulisem. Seal on kasutusel kuukalender ja selleks, et teada, millal uus kuu algab, tuleb vaadata taevasse.
Kui seal õnnestub kohe pärast päikeseloojangut näha uue noorkuu sirbi kõige õhematki viirgu, siis on uus kuu alanud. Kui aga mitte, siis tuleb veel päevake oodata. Ja kui taevas on pilves ja Kuud pole näha, ka siis ei saa uut kuud kohe välja kuulutada./…/
Nüüd aga pakuvad Saudi Araabia teadlased välja uudse teaduspõhise vaatlusmeetodi, mis võiks aidata kalendreid paremini sünkrooni saada. Yaser Hafez Ryadhis asuvast kuningas Abdulazizi teadus- ja tehnikalinnakust ja ta kolleegid kirjutavad Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas, et abi võiks olla raadiokiirguse mõõtmistest. Kuu pealt Maale peegelduva päikesekiirguse raadiolaineline osa tuleb pilvedest läbi ja on raadioastronoomidele täiesti vaadeldav.”
Infrapunase valguse vaatlemine annab tavalisest lainepikkusest paremaid tulemusi. Kahjuks mingit “nähtamatut” planeeti Päikesesüsteemist ei leitud.
http://novaator.ee/ET/kosmos/kas_paikesesusteemi_aarealadel_on_veel_uks_planeet/
“Planeet X, Transpluuto, Tyche – heal lapsel on mitu nime. Paraku jäävad need kasutamata, sest Päikesesüsteemi äärealadel planeeti pole. Seda kinnitasid NASA infrapunateleskoobi WISE (Wide-Field Infrared Survey) andmed.
2009. aastal kosmosesse lennanud WISE uuris kogu taeva kahe aastaga läbi ja nüüd avaldati tulemused ajakirjas Astronomical Journal. Ühtegi salapäraseks planeediks sobivat taevakeha WISE infrapunasilma ette ei jäänud.
See-eest kubiseb Päikese lähiümbrus erinevatest tähtedest. Nende hulgas on arvukalt madala massiga pruuni kääbuseid – niinimetatud läbikukkunud tähti, milles pole termotuumareaktsioonid tööle hakanud.
Näiteks avastati WISE vaatluste abil kahest pruunist kääbusest koosnev tähesüsteem, mis asub meist ainult 6,5 valgusaasta kaugusel.”
Ei leitud ka Nemesist – oletatavat Päikese õde. Hüpoteetiline Nemesis võib mõnede arvates olla pruun- või punane kääbustäht. Wikipedia:
“Using newer and more powerful infrared telescope technology, able to detect brown dwarfs as cool as 150 kelvins out to a distance of 10 light-years from the Sun,[10] results from the Wide-field Infrared Survey Explorer (WISE survey) have not detected Nemesis.[11][12] In 2011, David Morrison, a senior scientist at NASA known for his work in risk assessment of near Earth objects, has written that there is no confidence in the existence of an object like Nemesis, since it should have been detected in infrared sky surveys.”
Natuke kummalist muusikat – selles on mingi sisu, kui sõnu kuulda.
https://www.youtube.com/watch?v=oAm5sZrkgMM
Lähengi rohkem kergemuusika poole? Mikskamitte.
Postimees: Teadlased tegid kindlaks Suure Paugu kajad
@salvey:
Ei ole selle uue uudisega veel üldsegi kursis – muud asjad tunduvad koguni tähtsamatena. Aga siin on teemast veidi pikemalt, eks millalgi võib süveneda.
http://www.space.com/25078-universe-inflation-gravitational-waves-discovery.html
“So multiple teams have been hunting for the B-modes; indeed, Bennett last year referred to their detection as “the current Holy Grail of the business.” In the new study announced today, Kovac and his team report that they have spotted the characteristic swirls of B-mode polarization using the BICEP2 telescope in Antarctica. (BICEP is short for “Background Imaging of Cosmic Extragalactic Polarization.”)”
@salvey:
Siin veel ka midagi:
http://teadus.err.ee/v/universum/1c9a5626-0f98-4999-92c9-921a4c18802d
“Senikaua pakuvad BICEP2 teleskoobi poolt kogutud andmed aga kindlat tõestust sellest, et E- ja B-moodi suhe on nullist suurem, mis viitab äärmiselt kindlalt ürgsete gravitatsioonilainete ja sellest lähtuvalt ka inflatsiooni reaalsusele. Mõned kosmoloogide kogukonna liikmed on avastust kinnitamise korral pidanud Nobeli vääriliseks ja isegi Higgsi bosoni olemasolu kinnitamisest tähtamaks.
Uudis on täiendamisel.”
Vaatlused paistavad teooriat kinnitavat. Kinnitavad gravilaineid ja inflatsioonilist paisumist (päris alguses).
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/03/140317125850.htm
“They were surprised to detect a B-mode polarization signal considerably stronger than many cosmologists expected. The team analyzed their data for more than three years in an effort to rule out any errors. They also considered whether dust in our galaxy could produce the observed pattern, but the data suggest this is highly unlikely.
“This has been like looking for a needle in a haystack, but instead we found a crowbar,” said co-leader Clem Pryke (University of Minnesota).”
Et siis väga veenvalt kinnitavad. Võrdlus nagu otsitavast nõelast ja tegelikult leitud raudkangist.
Taustkiirguse muster näitab tõepoolest vägagi selgelt gravilainete olemasolu. Ja näitab nii selgelt, sest algushetke paisumine ületas valguse kiirust – muidu poleks sellist pilti (lainete tugevus). Gravilainete otsene vaatluslik fikseerimine on keeruline, kuna selleks vaja tohutultsuurt detektorit – seda siis suure massiga ja lähestikku asuvate taevakehade puhul. Aga kaudselt on see ikkagi ammu teada (ja muidugi matemaatiliselt). Raamatust “Mustad augud ja universum”:
“Kuigi Maal pole gravitsatsiooniantennide abil gravitatsioonilaineid avastatud, näitavad mõned astronoomilised vaatlused selgelt, et taevakehad kiirgavad liikudes gravitatsioonilaineid.
Kaksiktähe (kahest tähest koosnev tähesüsteem) komponendid kiirgavad gravitatsioonilaineid, mis viivad ära energiat. Energiakadu on küll tühine, kuid mida suurem on liikuvate taevakehade mass ja mida väiksem on nendevaheline kaugus, seda intensiivsem on kiirgus. Energiakao tõttu lähenevad kaksiktähe komponendid pidevalt teineteisele ja lüheneb periood, mis kulub neil ühise massikeskme ümber tiirlemiseks. Loomulikult toimub see erakordselt aeglaselt, kuid sellegipoolest on tiirlemisperioodi lühenemist ühel juhul õnnestunud kindlaks teha, kusjuures see lühenemine oli Einsteini teooria põhjal ennustatuga täpses vastavuses.”
@Klõbistaja:
Eelnevale lisaks ja samast raamatust:
“Gravitatsioonillainete registreerimist takistab see, et kehad, mis ümbritsevad meid igapäevases elus, tekitavad erakordselt nõrku gravitatsioonilaineid. Tugevat välja tekitavad suure massiga ja kiirendusega liikuvad kehad. Isegi taevakehade liikumine tekitab väga nõrku gravitatsioonilaineid. Näiteks Päikesesüsteemi planeedid ei kiirga liikudes rohkem gravitatsioonienergiat, kui tarbib mõnisada põlevat elektripirni.”
Nõrgad signaalid sumbuvad muu müra sisse.
Gravitatsiooni mõjukvant peaks graviton olema (nimi pole tegelikult oluline – ehk on see ruumikvant, või siiski erinevad asjad).
Siin veel üks lugu gravilainetest:
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/uus-ajastu-fuusikas-teadlased-avastasid-suure-paugu-esimesed-lained.d?id=68265851
“Imepisikesed lainevirvendused aegruumis on kõige värskemalt kontrollitud märgid Albert Einsteini 1916. aasta relatiivsusteooriast. Siiamaani on olnud vaid kaudseid tõendeid nende olemasolu kohta. Avastus loob ka tugeva sideme üldrelatiivsusteooria ja teise tähtsa füüsika tugisamba, kvantmehhaanika, vahele. /…/
Avastus annab samuti otsese tõendi ammusele paisumise hüpoteesile, mille kohaselt hakkas universum sekundi murdosa pärast Suurt Pauku tohutult laienema. Ilma selle kiire kasvuspurdita ei oleks gravitatsioonilained piisavalt suurenenud, et olla märgatavad. /…/
Siiamaani arvati, et gravitatsioonilised lainesignaalid peaksid olema väga tugevad, et neid saaks olemasoleva tehnoloogiaga Maa pinnalt avastada. Bicep2-i meeskond on signaali analüüsinud kolm aastat, et olla kindel. “See on olnud nagu nõela heinakuhjast otsimine, kuid selle asemel leidsime hoopis kangi,” ütles meeskonna kaasjuht Clem Pryke Minnesota ülikoolist.”
Viimase lõigu algus on ebatäpne…
Eesti keeles vist hakkab levima uus sõna – “gravilained”. Paar inimest on kommentaarides veel seda sõnakuju kasutanud.
Mida rohkem teema kohta lugeda, seda selgemaks peaks pilt muutuma.
http://www.fyysika.ee/uudised/?p=36810
“Et kosmiline taustkiirgus on valguse üks vorm, on sel ka kõik valguse omadused. Nende hulgas polarisatsioon, mis kirjeldab elektromagnetlaine võnkesuunda ning põhjustab hulgi huvitavaid füüsikalisi nähtusi. Ka Maale jõudnud päiksekiirgus on polariseeritud. Selle tingivad hajumisnähtused atmosfääris. Iseäranis avaldub valguse polarisatsioon peegeldumisel. Osad päikseprillid on varustatud polarisaatoritega, mis eemaldavad muidu ereda, näiteks veepinna peegelduse. Taustkiirguse polarisatsiooni põhjustas hajumine aatomitel ning elektronidel.”
Otsene tõend aegruumi valguse kiirust ületanud paisumise kohta. Kas ei järeldu sellest, et ka aegruumi kokkutõmbumine (lõppfaasis) ületab piirkiirust.
Muusikat ka, Singer Vinger – Eelviimane
hea hoogne lugu. Kas seda enne ka linkinud olen, seda ei mäleta.
Ürgsete gravilainete avastamise kohta on kuulda ka kahtlevaid noote. Et peaks ära ootama teiste mõõtmiste tulemused. Ja et kas üldse signaali õigsusegi puhul saab järeldada inflatsioonilist paisumist. Aga mulle tundub, et kaudsed tõendid (just mitmuses) pole halvemad otsestest. Kui vaatluste põhjal on ammuilma kaudselt olnud näha mõlemad, siis miks peaks otseselt neid kinnitav mõõtmine vale olema?
http://teadus.err.ee/v/universum/aeb26cda-f89b-4908-afd5-9072117d30d1
“Andi Hektor
osakestefüüsik, KBFI teadur
Teaduses ei ole kindlasti midagi muidugi lõplikku, aga põhimõtteliselt saame me küll väita, et inflatsioon toimus. Inflatsiooni kohta olid väga kindlad kaudsed tõendid juba olemas, aga uute tulemuste kohta võib öelda, et see on esimene otsene, nii otsene kui saab olla, tõend inflatsioonist. Lisaks on see tõend ka inflatsiooni energiaskaalast, mis on hästi palju kõrgem, kui meid ümbritsevad energiaskaalad.
Kuid alati võib olla ka nii, et mõnel aparaadil võib olla süstemaatiline viga. See tähendab füüsikute keeles sellist asja, et aparaat lihtsalt mõõdab valesti. Selliseid asju on ikka juhtunud, aga üldiselt on viis sigmat statistiliselt niivõrd väike tõenäosus, et tegu on juhusega (1:3,5 miljonile; toim).
Polarisatsiooni uurimisega saame me teada, millal või kui vara inflatsioon toimus. Eksperiment näitas ka, et need gravitatsioonilained on seotud mingisuguse füüsikaga, mis juhtis inflatsiooni. See viitab kaudselt gravitatsiooni ja muu füüsika vahelisele interaktsioonile, mida samuti ei ole siiamaani üheski eksperimendis suudetud näidata.”
Kuid artikli lõpus on link, mis pidavat kainestavalt mõjuma. Eks võib läbi lugeda.
Gravilainetest jätkuvalt juttu. Ja kvantgravitatsioonist.
http://www.postimees.ee/2736478/arko-olesk-jaljed-ilmaruumi-lainetusest
“Lisaks avab gravitatsioonilainete olemasolu inflatsioonis füüsikateoreetikutele veel ühe ahvatleva ja kauaoodatud võimaluse: siduda üheks kõik looduses esinevad fundamentaaljõud. Kolme neist jõududest – tugev ja nõrk vastasmõju ning elektromagnetjõud – saab kirjeldada kvantfüüsika raamides ja seeläbi omavahel ühenduses. Ent ka Einstein ei suutnud sellesse mudelisse hõlmata gravitatsiooni.
«See on esimene kvantgravitatsiooni eksperimentaalne tõestus,» märkis kosmoloog Max Tegmark Nature’ile. Kuna inflatsioon on kvantnähtus, viitab selles keskkonnas gravitatsioonilainete tekkimine, et ka raskusjõu, nagu kõigi teiste fundamentaaljõudude alus on kvantfüüsikas.
«Inflatsioon eeldab, et kõik sai alguse kvantfluktuatsioonidena, mida inflatsioon hiljem võimendas,» selgitab Kovac. «See leid toetub väga sügaval tasandil sellele, et seos kvantmehaanika ja gravitatsiooni vahel on olemas.”
Mõnikord võib jälle klassikat kuulata, ja vaadata.
http://www.youtube.com/watch?v=1PCmhXp1ztQ
Postimees: Mitte kas alustab loodus sõda inimkonna vastu, vaid millal?
instrumentaalmuusikat: Ryuichi Sakamoto – Happy End
Kes veel väga unine ei ole ja kes argipäevaaskeldustes unustas vaadata NG-lt saadet “Kosmos: Aegruumi odüsseia”, siis kell 02:00 võib seda teha. Võib ka kell 12:00 või nt koilmapäeval kell 14:00
Ehk on Päikesesüsteemis veel üks planeet? Meist väga kaugel…
http://teadus.err.ee/v/universum/b4db776c-0e21-4238-9aa5-cada502c958b
“Astronoomid teatavad, et on leidnud uue Pluutost oluliselt pikema tiirlemisperioodiga jäise kääbusplaneedi. Keha orbiit vihjab, et Päikesesüsteemi välisosas võib leiduda seni tabamatuks jäänud planeet, mille mass saab Maa oma kuni kümnekordselt ületada./…/
Arvutisimulatsioonide kohaselt pakuks orbiitide seletamiseks lihtsaimat väljapääsu seni tabamatuks jäänud super-Maa tüüpi planeet, mille mass oleks Maast 2-10 korda suurem. Viimane oleks samas kooskõlas NASA hiljutise teatega, et on välistanud võimaluse, mille kohaselt tiirleb Päikesesüsteemi välisosas Saturni massiga planeet. Kuid vaatamata sellele, et simulatsioonid üheksanda planeedile olemasolule viitavad, on see vaid üks hüpotees, mida tänapäeval astronoomide käsutuses olevate teleskoopidega kontrollida ei saa.”
Tumeenergia olemus on päris tume. Aga eks ta ikka vaakumi omadustest tuleneb…
http://www.space.com/25238-dark-energy-quantum-vacuum-theory.html
” Basilakos and Sola instead suggest that dark energy is a type of dynamic quantum vacuum energy — something different than Einstein’s cosmological constant , which describes a static vacuum energy density and is another possible explanation of dark energy’s nature.
Basilakos and Sola acknowledge there are some issues with the quantum vacuum energy theory but say it’s a promising idea.”
Dünaamiline.
@Klõbistaja:
Forte tase paistab iga päevaga langevat, kahju. Eilne artikkel oli täielik ämber.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/1-aprill-saabus-vist-enneaegselt-asepresident-bideni-nimeline-planeet.d?id=68322333
“Esmapilgul kõlab see tüüpilise libauudisena, mis sobiks rohkem 1. aprilli, kui märtsikuisesse argipäeva. Aga lähemal vaatamisel paistab tõesti olevat nii, et 80 korda kaugemal kui Maa tiirleb Päikese ümber tilluke taevakeha, mida võiks pidada ka kääbusplaneediks – 2012 VP113, hüüdnimega “Biden”.
Pealkirjad: “Pluuto taga leiti hiigelsuur planeet” on igal juhul eksitavad, sest tegemist on äärmisel juhul Sedna-mõõtu taevakehaga, tõenäoliselt aga veel viis korda väiksemaga kui Kuu.”
Uudise sisust pole üldsegi aru saadud ju.
Täna vahendati Novaatori lugu, kuid kollasele ajakirjndusele iseloomulikult pandi eksitav (aga sensatsiooniline) pealkiri:
“Päikesesüsteemi äärealadel reisib veel üks planeet”
Küsimärk pole ilmaasjata väljamõeldud.
Peauudis oli sellel nädalal muidugi Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige kaugema taevakeha (“Biden”) avastamise teade (periheelis kõige kaugem – afeelis on Sedna kaugemal). Ja et sellest (nende orbiitidest) võibolla järeldub veel kaugemal olev planeet.
Kuskil avaldati jälle kahtlust, et kas ikka 1A- tüüpi supernoovad kõlbavad “standardküünaldeks”.
Kahtluse alla seati otseloomulikult ka värske teade kosmilise taustkiirguse polarisatsioonist järelduva gravilainete ja inflatsiooni olemasolu tõestus.
Mõtiskluste taustaks sobib vast ikka muusika. Olen selle sama pala kohta juba lingi andnud, kuid see on jällegi veidi teistmoodi.
http://www.youtube.com/watch?v=bZ_BoOlAXyk
@Klõbistaja:
Forte otsustas täna vahendada juba 19.03. fyysika.ee ilmunud artikli. Pealkiri muudeti selliseks: “Teadlased rõõmustavad: universumi päritolu on taas natuke selgemaks saanud”
Sellise muudatuse üle võib norida, aga võib ka mitte.
Siin üks lugu, mis soovitab šampust veel mitte avada:
http://phys.org/news/2014-03-cosmologists-inflation-evidence.html
“And so, for better or worse (just kidding—it’s definitely better) this is how science works and how science is supposed to work. A claim is presented, and, regardless of how attractive its implications may be, it must stand up to any other possibilities before deemed the decisive winner. It’s not a popularity contest, it’s not a beauty contest, and it’s not up for vote. What it is up for is scrutiny, and this is just an example of scientists behaving as they should.
Still, I’d keep that champagne nicely chilled.”
Ärge siis unustage NG-lt vaadata täna kell 19:00 Kosmose järgmist osa, praegu on kolmanda osa kordus. Aga mõned päevad tagasi oli NG telekava vale – näidati hoopis teisi saateid.
Teadussaateid on alati kasulik vaadata mitu korda, sest siis saab sisust paremini aru. Ja üldse on see meeldiv tegevus…
Aa, kell 23:00 peaks ka huvitav saade tulema – otse kosmosest.
@Klõbistaja:
Neljas osa oli (lõpuks ometi) päris põnev. Kui jutt mustadest aukudest tundus keerulisena, siis saab uuesi vaadata juba kell 22:00.
Saade ISS-ist on praegu, kordus on pärast. Praegu on ka huvitav saade TV3-l – vaatan seda.
Miks pole tulnukad planeeti Maa külastanud (vähemalt seni teadaolevalt)? Isegi meie kodugalaktikas peaks matemaatilise arvutuse kohaselt olema arvukalt elu arenemiseks sobivaid paiku.
http://www.space.com/25325-fermi-paradox.html
“The Fermi Paradox seeks to answer the question of where the aliens are. Given that our star and Earth are part of a young planetary system compared to the rest of the universe — and that interstellar travel might be fairly easy to achieve — the theory says that Earth should have been visited by aliens already./…/
It took at least 3.5 billion years for intelligent life to evolve, the theory by Princeton University researchers David Spiegel and Edwin Turner said, which indicates it takes a lot of time and luck for this to happen.”
Üks kord olin peaaegu kindel, et näen tulnukate tähelaeva – tundmatu helendav objekt tiirutas öises taevas, täielikus vaikuses. See harras tunne kestis mitu minutit, kuni “objekt” krääksatas. Tegemist oli kajakaga – linnatulede valgus peegeldus tema kõhult.
Sõber Kuu on täna üsna peidus. Paar korda õnnestus kitsast kuusirpi siiski silmata. Tänapäeval leiab pea igast kalendrist kuufaaside kohta vähemalt kuupäevaliselt täpset infot. Ema õpetas Kuu kahanemise ja kasvamise kohta – juurde ja ära – täht “j” on kavava Kuu märk, “ä” on kahanev. Kuud võib praegu näha minu vastasmaja katusest veidi paremal pool – kellaajaga muutub vahemaa suuremaks.
Kuidas tekkis meie koduplaneedi kaaslane?
http://teadus.err.ee/v/universum/9734d7de-5fcf-45c2-9307-a85df035c136
“Seni Kuu vanuse määramiseks kasutatud meetodid on traditsiooniliselt hõlmanud radioaktiivsete elementide, näiteks uraani, lagunemist ja selle tagajärjel tekkivate erinevate keemiliste teisendite suhteliselt sisaldust. Lähenemisviisil on aga omad probleemid. Ideaalses maailmas oleks Maa iga piisavalt energeetiline kokkupõrge mõne suurema kehaga kronomeetri tagasi nulli keeranud – sulaolekus oleksid elemendid taas segunenud.
Reaalses maailmas pole aga teada, kui ulatuslikult vahevöö ja Maa tuuma moodustav materjal seda tegi. Lisaks võisid kokkupõrked osa kellana käituvast materjalist avakosmosesse paisata. Seeläbi valitseb hinnangu osas suhteliselt suur määramatus. Seth Jacobsoni töörühm otsustas kasutada teistsugust lähenemisviisi – Päikesesüsteemi kiviste planeetide kasvu mudeldamist.”
NG-lt tuleb praegu Kosmose kolmanda osa kordus. Kui kava uskuda, siis on kell 21:00 juba viies osa. Ehk on see eksitus – loogilisem oleks ju neljas osa uuesti…
Meie kodugalaktika keskel asuv must auk valmistub kergeks suupisteks. Gaasipilv, mis talle läheneb on küll mitme Maa massiga, kuid auguke on u 4 miljoni Päikese massiga. Ja seda vähestki ei õnnestu terviklikult nahka panna – osa õgitavast paiskub kahe vastassuunalise joana mustast august eemale. Need joad võivad sageli väga pikaks venida.
Seda gaasipilve (G2) on juba mitu aastat huviga jälgitud – võimaldab see ju paremini aru saada mustade aukude lauakommetest…
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/04/140404085807.htm
“At the APS meeting, she also will make a presentation, “Hot News from the Milky Way’s Central Black Hole,” as part of the session “Hot Topics in Astrophysics.”
“This work is fascinating because it will teach us about the growth and feeding of supermassive black holes,” said Haggard, a postdoctoral fellow in Northwestern’s Center for Interdisciplinary Exploration and Research in Astrophysics (CIERA). “We know they are big, and we know they are out there — in vast numbers — but we aren’t sure in detail how they get their mass.
“Do they grow rapidly when they are young, like our kids do, or do they grow in fits and starts, whenever fuel becomes available? In watching the encounter between Sgr A* and G2 we may catch a massive black hole in the act of snatching its next meal,” she said.”
Täitsa võimalik, et Fermi tabas signaali tumeaine osakeste annihileerumisest. Muidugi on keeruline eristada, kust/miks täpselt need kõrge energiaga gammakvandid…
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/04/140403123628.htm
“The galactic center teems with gamma-ray sources, from interacting binary systems and isolated pulsars to supernova remnants and particles colliding with interstellar gas. It’s also where astronomers expect to find the galaxy’s highest density of dark matter, which only affects normal matter and radiation through its gravity. Large amounts of dark matter attract normal matter, forming a foundation upon which visible structures, like galaxies, are built.
No one knows the true nature of dark matter, but WIMPs, or Weakly Interacting Massive Particles, represent a leading class of candidates. Theorists have envisioned a wide range of WIMP types, some of which may either mutually annihilate or produce an intermediate, quickly decaying particle when they collide. Both of these pathways end with the production of gamma rays — the most energetic form of light — at energies within the detection range of Fermi’s Large Area Telescope (LAT).”
@Klõbistaja:
Tuligi uuesti neljas osa. Senistest ikkagi kõige huvitavam. N. Tyson ütles, et teatud osa saatest on spekulatsioon (eelnevates seda üldiselt polnud, oli ajalugu, niivõrdkuivõrd). Igas mustas augus saab moodustuda uus universum? Võibolla. Kuid võibolla on uue universumi tekkimiseks vaja nn kriitilist massi – ja selleks on vaid eelmisest universumist jäänud kogumass, mis on koondunud singulaarsusesse? Mis rebiks välja inflatsioonilise paisumise kaudu sündmuste horisondist?
Kord toimus – võib lõputult…
Ma võin rääkida veel paljudest asjadest. Sest ma tegelikult ka saan aru paljudest asjadest keskmiselt paremini? See vaid minu upsakas subjektiivne arvamus…
http://www.youtube.com/watch?v=MySTGxD-v6g
Võtke või jätke.
@Klõbistaja:
Ahh, lõppudelõpuks mul siiski sai ikkagi kõrini see iseendaga rääkimine. Mul sai kõrini rääkimine üldse. Tõsiselt.
@Klõbistaja:
Need sõnad olid kirjutatud mingis seletamatus ägedusehoos (veidrad hood käivad mul mõnikord kallal).
Kui siia ilmub mingi asjalikum jutt, siis reageerin sellele.
@Klõbistaja:
U poolkuu on vastasmaja katusekolmnurga keskpunkti kohal. Kalender ütles, et täpne poolkuu oli eile (07.04).
Miks ma kirjutasin, et N. Tysoni ajalookäsitlus on niivõrdkuivõrd?
Mitchell polnud ainus peittähtedest rääkija – Laplace 1795 a. Kuid jah, J. Mitchell tegi seda juba 1783 a. Aga väidetavalt ei teadnud prantslane, et inglane oli varem samale järeldusele jõudnud.
Kui kirjutaja ise ei saa teemast päris hästi aru, siis on ka lugejatel raskusi sellisest tekstis aru saamisega. Kuid mõningad raskused on siiski ületatavad…
http://teadus.err.ee/v/universum/471e62bf-6341-44fb-b124-e79916606473
“Järg sotsiaalteadlaste käes
Mart Noorma sõnul on reaalteadlased teinud kõik, mis suudavad. Edasine on sotsiaalteadlaste kätes (pidades silmas sõjalisi väljaminekuid). CERN-i kümme miljardit on umbes sama suurusjärk kui pidada teatud hulk päevi Iraagi sõda. Ehk teisisõnu: sotsiaalteadlaste töö ja tegu oleks mõjutada inimkonna arengut selles suunas, et mitte kasutada oma ressursse kasutult.”
Ikka tasub see küllaltki pikk lugu läbi lugeda, kuigi seal on päris palju ebatäpsuseid.
@Klõbistaja:
Jutuajamise enda avastasin siit:
http://www.uttv.ee/naita?id=19589
Kindlasti tuleb kuulata, aga lähimatel tundidel pole selleks aega.
Me vist ikkagi tahaksime, et elu oleks Universumis rohkemates kohtades? Mingis mõttes on naaberplaneet Marss selle indikaatoriks. Et olid väga soodsad tingimused seal elutekkeks/kinnistumiseks? Aga praeguste teadmiste kohaselt seda ei toimunud. Järelikult ka mujal… Aga ehk ikkagi pole Marss parim näide.
http://teadus.err.ee/v/universum/8e0a09b4-a6dd-4335-80ec-c1ff1125818e
“Aastate vältel Marsi uurimisel leitud tõendid, et planeedi pinnal leidus vedelas olekus vett, on ümberlükkamatud. Ent Marsi pinnal leiduvate meteoriitide poolt jäetud armide uurimine viitab, et selle atmosfäär oli vee pikemat aega vedelas olekus hoidmiseks kaugelt liiga hõre.”
@Klõbistaja:
Kas mustad augud saavad moodustuda tumeainest? Nõustun Jaan Einasto hinnanguga – ei saa. Ja mitte selle pärast, et tegemist on autoriteediga. Või siiski selle pärast? Kõike ei saagi sõnades selgitada – midagi tundub selgemana põhjendustest sügavamal – intuitiivselt – alateadvuses – muudest teadvustamatutest seostest.
Kell 13:00 on NG-s Kosmose sarja 6. osa kordus. Juttu on neutriinodest, aatomitest ja paljust muust. Nt Supernoova 1987 – neutriinod jõudsid Maale footonitest varem. Kuid sellest ei saa teps mitte järeldada, et nad ongi (vaakumis) nobedamad…
Maa-sarnaseid eksoplaneete on varemgi leitud, kuid seni pole ükski neist asunud elukõlblikus tsoonis. Kepler 186-f on vaid veidi Maast suurema läbimõõduga. Teda siiski ei nimetata Maa kaksikõeks – pigem nagu nõbu.
http://www.space.com/25530-earthsize-exoplanet-kepler-186f-habitable-discovery.html
“So, while it’s not an Earth twin, it is perhaps an Earth cousin. It has similar characteristics, but a different parent.” /…/
“What we’ve learned, just over the past few years, is that there is a definite transition which occurs around about 1.5 Earth radii,” Quintana said in a statement. “What happens there is that for radii between 1.5 and 2 Earth radii, the planet becomes massive enough that it starts to accumulate a very thick hydrogen and helium atmosphere, so it starts to resemble the gas giants of our solar system rather than anything else that we see as terrestrial.”
Äsja oli NG-s uus Kosmose osa. Me vist üldiselt kõik teame, et emake Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Aga ma ei teadnud, kui keeruline ja aeganõudev oli tegelikult selle vanuse määramine. Ei teadnud ka seda, et plii on väga tugev närvimürk. Ja millised intriigid toimusid sellega seoses, sest tetraetüülpliid lisati bensiinile. Praegu ka kuskil vist lisatakse? Kas sellest ei järeldu, et väiksemates asulates ja maal kasvanud/elanud inimeste vaimne tervis peaks parem olema?
Kordust saab muidugi paljudel erinevatel aegadel vaadata. Mõned inimesed raiskavad raha telekava ostmisele. Internetis on siiski täitsa põhjalik kava olemas:
http://kava.ee/kanalid/
Delfi teavitab meid jälle ameeriklaste haridustasemest. Eestis vast siiski parem seis?
http://forte.delfi.ee/news/teadus/51-protsenti-ameeriklastest-ei-usu-suure-paugu-teooriat.d?id=68485199
“Associated Press-GfKküsitlus paljastas, et enamik (51 protsenti) ameeriklastest igatahes ei usu seda Einsteini üldrelatiivusteooriale rajatud käsitlust universumi kujunemisest 13,82 miljardit aastat tagasi toimunud Suure Pauguga.
Põhjuseks pole küll see, et rahval oleks rohkem teadmisi kui teadlastel, vaid mängu tuleb raudne teaduse-religiooni-poliitika kolmnurk.
Näiteks neli kümnest ameeriklasest ei taha uskuda, et inimtegevus soodustaks kliimasoojenemist, on ju tegemist terava poliitilise vaidlusega USA ühiskonnas. Ka ei taha paljud siiani uskuda, et inimkond on välja kujunenud loodusliku valikuga, on ju kreatsionismi-darvinismi vaidlus seal religioosse alatooniga. Õnneks avalik arvamus ei tee teadust, aga näitab, et teadlastel on siiski oma selgitustöös mõningasi lünki.”
Forte lugejad ei peaks ehmuma paljudest napakatest kommentaaridest – üsna traditsiooniliselt on lugu paigutatud ka rubriiki “Maailm”. Reeglina ei tea need Suure Paugu teooria üle ilkujad teooriast endast mitte tuhkagi. Reeglitel on muidugi ka erandid. Pole midagi halba selles, kui otsitakse tõsiselt alternatiivseid hüpoteese. Aga see eeldab väga head aluspõhja.
Üldrelatiivsusteooria üheks tõestuseks on nt gravitatsiooniläätsed. Einstein ei näinudki reaalselt neid kunagi, aga nüüdseks on neid palju vaadeldud.
http://teadus.err.ee/v/universum/fca177a3-2ca2-4ab6-9866-d26fd9654527
“Washingtoni ülikooli astronoomia tudeng Ethan Kruse märkas tähekataloogis KOI 3278 nime kandvat kaksiksüsteemi ereduse muutust uurides aga midagi kummalist. Lisaks iga 88,18 päeva järel nähtavale varjutussignaalile muutus kaksiksüsteem sama ajavahemiku tagant ka 0,1 protsendi võrra eredamaks. Nähtus kestis veidi üle viie tunni. Tegu oli justkui pahupidi pööratud planeedisignaaliga.
Kruse leidis kolleegidega, et selle taga võib olla gravitatsiooniläätse efekt. Piisavalt suure massiga keha painutab aegruumi piisavalt palju, et muuta isegi valgusosakeste teekonda, käitudes hiiglasliku läätsena. Nagu Šveitsi astronoom André Maeder 1973. aastal ennustas, võib see viia olukorrani, kus vaatlejani jõuab varjutuse ajal isegi rohkem valgust, kui varjutav keha blokeerida suudab. Seni polnud aga keegi midagi taolist kohanud. Tavaliselt on valguse teekonda takistavate kehade läbimõõdu ja massi suhe selleks liialt suur.”
Valgus järgib aegruumi koolutust…
Meie kuubikul oli eile sünnipäev. Paneb imestama mõnede kahjurõõm/parastamine, sest elektrilise päikesepurje katsetust pole veel õnnestunud teha. Mitte keegi ei saa sedavõrd keerukate asjade puhul 100% kõike ette näha. Tal on isegi vedanud – pole kosmoseprügiga pihta saanud (üks teine kuubik hävis sel põhjusel paar nädalat pärast üleslennutamist), pole ka suured päikeseloited liiga teinud…
http://novaator.ee/ET/kosmos/kas_valed_poldid_nurjavad_eesti_tudengisatelliidi_pohieesmargi/
“Probleem peitub pisiasjades – satelliiti ehitanud meeskonnal soovitati kasutada titaanist polte, aga neid ei õnnestunud parasjagu hankida. Võeti rauast poldid. Rauast on ka akude ümbrised. Nii poldid kui ümbrised on Maa orbiidil tiireldes magnetiseerunud. See magnetväli vastasmõjus Maa magnetväljaga häirib satelliidi liikumist ning aasta hiljem möönab meeskond, et alles nüüdseks on pisike kosmosekuubik õnnestunud sedavõrd taltsutada, et sai Eestist korraliku pildi teha.
“Aga kui keegi ütleks mulle, et õigete poltidega satelliit Maa peal on parem kui valede poltidega satelliit kosmoses, siis ma poleks nõus,” nendib Noorma.”
Meie Universum on selline, sest ainet (sealhulgas muidugi ka tumeainet – seda nähtavast ju märksa rohkemgi) on just parajal määral ja tumeenergia ei ole liiga tugev. Vastasel korral poleks saanud mitte mingeid taevakehasid moodustuda. Või siiski – liiga suure ainetihedusega universum kollabeerub kohe pärast tekkimist mustaks auguks…
http://teadus.err.ee/v/universum/10201c74-6c88-4bda-901f-0f00949988f1
“Universum vajab moodustumiseks tumeainet ja tumeenergiat
Universumi moodustavad osakesed pidid arvesse võtma näiteks nii aine gravitatsioonilist tõmmet, gaasipilvede käitumist juhtivaid keemilisi protsesse, tähtede ja mustade aukude moodustumist juhtivat füüsikat, kiirgust kui magnetvälju. Kolmteist miljardit aastat hiljem oli segust moodustunud 41 416 üksikut galaktikat. Astronoomid leidsid lisaks, et galaktikatele nende reaalsetel vaatlustel nähtava kuju andmises mängisid supermassiivsed mustad augud ja supernoovad kriitilist rolli.
Pärast miniuniversumi mudeldamiseks kasutatud algoritmide kohendamist olid aga mudeli tulemused vaatlustulemustega kooskõlas paremini kui ükski teine sarnane arvutisimulatsioon. Universumi varajases nooruses moodustunud galaktikate kuju sarnanes Hubble’i kosmoseteleskoobi ülisüvavälja ülesvõtetel nähtuga. Tänases universumis laialt levinud elliptilised ja spiraalgalaktikad hakkasid tekkima alles hiljem. Samuti ennustas mudel suhteliselt täpselt metalliliste elementide ja ioniseerimata vesiniku ruumilist jaotust.”
On teistsuguste universumite moodustumine võimalik.
Tartu Tähetorni ringi loengud on alati huvitavad – ikka saab teada midagi uut. Kuid mõnikord kulutatakse info edastamiseks liiga palju sõnu või lihtsalt räägitakse liiga aeglaselt. Seda ei saa kindlasti öelda viimatise lektori kohta – jutt tuleb nagu kuulipildujast. :) Väga meeldis see loeng, kuigi olulisemad teemad on vist rohkem teises pooles.
http://www.uttv.ee/naita?id=19740
“Juttu tuleb erinevatest uudistest astronoomia vallas. “Ettekandes kuulete galaktikatest, kosmoloogiast, tähtedest ja planeetidest. Näiteks Plancki kosmoseobservatooriumi missiooni tulemustest ja Chariklo asteroidi rõngasüsteemi avastamisest,” tutvustab loengut Kipper.”
Kuidas tekib üks korralik spiraalgalaktika (Linnutee)? Arvutisimulatsioon näitab.
http://www.space.com/25878-spiral-galaxy-evolution-simulation-video.html
“A stunning new NASA video shows a spiral galaxy like our own Milky Way form and take shape, compressing more than 13 billion years of cosmic evolution into about 45 seconds.”
Ühineme mõne miljardi aasta pärast Andromeeda galaktikaga. Nimeks siis Androtee? See ühendgalaktika on elliptiline.
Millised teemad tulevad järgmises “Kosmose” osas? Keskkond, asteroidid, surematus, “Gilgameš”, võõrad …
http://www.space.com/25920-cosmos-episode-the-immortals-preview.html
“Tyson said today’s political and social climates are different than the ones Sagan dealt with, but many of the prevailing concerns about our fate remain the same: “What is our effect on the environment? Will we be good shepherds of this Earth as we go forward? Do we know enough to be good shepherds of this Earth? Do we understand the risk of asteroids that could render us extinct? These are broad questions, and ‘Cosmos’ takes some element of science and shows you why it is way more relevant to your life than you ever previously imagined.”
In the typical time-hopping fashion of “Cosmos,” the eleventh episode, titled “The Immortals,” will take viewers from ancient Mesopotamia — where the “Epic of Gilgamesh,” a tale about a quest for immortality, was written more than 3,000 years ago — to outer space to explore the possibility of interstellar travel and alien encounters.”
Teemad peaksid ka mõlemat vaidlejat huvitama.
Kas mõtleme, et kiirgus pole aine? Valem E= mc2 annab õige vastuse.
http://phys.org/news/2014-05-scientists-year-quest.html
“The new research, published in Nature Photonics, shows for the first time how Breit and Wheeler’s theory could be proven in practice. This ‘photon-photon collider’, which would convert light directly into matter using technology that is already available, would be a new type of high-energy physics experiment. This experiment would recreate a process that was important in the first 100 seconds of the universe and that is also seen in gamma ray bursts, which are the biggest explosions in the universe and one of physics’ greatest unsolved mysteries.”
Kõrge energiaga footonid (gammakvandid) saavad muutuda elektronideks ja positronideks.
@Klõbistaja:
Teema ka eesti keeles. Valem kahtlusi ei tekita – teame juba enne katset, et see peab õnnestuma.
http://teadus.err.ee/v/tehnika/5483ef46-8bee-4a2f-a5c2-ff2a1b71f06d
“Puhtast valgusest aine loomine võib tänu massi ja energia samaväärsust kirjeldavale võrrandi E=mc2 laiale kasutusele tunduda triviaalsena. Reaalsuses on aga laboris kahe valgusosakese kokkupõrkega aine tekitamine jäänud seni kättesaamatuks unistuseks. Briti teadlased kirjeldavad nüüd katseseadistut, mis selleks vähemalt teoreetiliselt võimalust pakkuda võiks.”
@Klõbistaja:
Kerget elevust tekitas see teema ka FORTE-s.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kuidas-valgusest-ainet-luua-80-aastat-vana-moistatus-sai-teoreetilise-lahenduse.d?id=68701835
Gammakvandid on otseloomulikult eredad footonkiired. :)
Mõned kahtlevad valemi õigsuses. Kuid mitmed teised katsed on seda ju kinnitanud. Milleks siis kahelda? Teaduses on väga paljud asjad kõigepealt matemaatilise hüpoteesina…
Pole tõesti mingit põhjust arvata, et elu on ainult Maal. Iseasi on selle leidmine (või meie leidmine teiste poolt).
http://elu24.postimees.ee/2803666/astronoomid-me-ei-ole-universumis-uksinda
” Samuti teeb SETI koostööd NASAga, uurides Kepleri satelliidi poolt avastatud Maa-sarnaseid planeete ja neilt tulla võivaid signaale.
Astrofüüsik Paul Daviesi sõnul mängivad SETI teleskoobid kosmiliste müsteeriumide uurimises tähtsat rolli.
«Ühiskond raiskab suuri summasid mõttetustele ja meelelahutusele. SETI uuringute summad on nendega võrreldes väikesed. Samas aga võivad need uuringud anda vastuse meie kõikide meeli erutavale küsimusele – kas me oleme universumis üksinda,» nentis astrofüüsik.”
Uudne meetod valguslainete muutmiseks helilaineteks. See võimaldab nt lennujaamades relvi otsida ja meditsiinilisi uuringuid teha. Eeliseks on kudede kahjustuse puudumine. Ka praegu saab tegelikult otsingutega väga väikese kiirgusdoosi…
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/05/140522150503.htm
“So-called T-rays, which are light waves too long for human eyes to see, could help airport security guards find chemical and other weapons. They might let doctors image body tissues with less damage to healthy areas. And they could give astronomers new tools to study planets in other solar systems. Those are just a few possible applications.
But because terahertz frequencies fall between the capabilities of the specialized tools presently used to detect light, engineers have yet to efficiently harness them. The U-M researchers demonstrated a unique terahertz detector and imaging system that could bridge this terahertz gap.
“We convert the T-ray light into sound,” said Jay Guo, U-M professor of electrical engineering and computer science, mechanical engineering, and macromolecular science and engineering. “Our detector is sensitive, compact and works at room temperature, and we’ve made it using an unconventional approach.”
Värske “Kosmos” oli pühendatud kliimale. Oli kord planeet, kus valitsesid üsna hubased tingimused – kuni ta muutus ülipalavaks kasvuhooneks… Selle planeedi nimi on … Veenus. Aga on oht, et juba mitteniiväga kauges tulevikus…
Arukad saavad arukatest argumentidest aru. Miks siis ikkagi nii paljud eitavad seda probleemi?
Põimitud/seotud kvantosakesed – mis siin keerulist – mõõdad/muutub ühte/üks – muutub kohe ka teine. Enne mõjutust on põimsüsteem superpositsioonis – kõik olekud korraga. Miks peaks see koosnema ainult kahest osakesest. Osakese-laine dualism eeldab ka lainepaketi (palju osakesi koos – kiired…) põimolekule. Aga ka molekulide… Segane jutt?
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/05/140525155318.htm
“Much research at JQI is devoted to the processing of quantum information, information coded in the form of qubits. Qubits, in turn are tiny quantum systems — sometimes electrons trapped in a semiconductor, sometimes atoms or ions held in a trap — maintained in a superposition of states. The utility of qubits increases when two or more of them can be yoked into a larger quantum arrangement, a process called entanglement. Two entangled photons are not really sovereign particles but parts of a single quantum entity.
The basis of entanglement is often a discrete variable, such as electron spin (whose value can be up or down) or photon polarization (say, horizontal or vertical). The essence of entanglement is this: while the polarization of each photon is indeterminate until a measurement is made, once you measure the polarization of one of the pair of entangled photons, you automatically know the other photon’s polarization too.
But the mode of entanglement can also be vested in a continuous variable. In Lett’s lab, for instance, two whole light beams can be entangled. Here the operative variable is not polarization but phase (how far along in the cycle of the wave you are) or intensity (how many photons are in the beam). For a light beam, phase and intensity are not discrete (up or down) but continuous in variability.”
Tervet artiklit pole ju mõtet kopeerida. Ma mõnikord ehk leian uuesti selle lingi ja mõtlen veel veidi.
Mida hüvastijätuks öelda? Oli küll mulle armas see koht. Aga kõik saab kord läbi. Ja nüüd ma jätan sellega hüvasti. Ei maksa laipa meeleheitlikult elustada – las ta läheb…
Aga mujal? Võib ikka kirjutada. Aga ei taha, sest…
@ Klõbistaja:
Ma mõtlesin, et lähen siit viisakalt ära. Et kirjutada ju tõesti võib ka nt FB-s – ei pea, aga võib. Kuid tekkis probleem – minu tavapärane tegevus osutus seal võimatuks. Pilte saab kenasti anda – linke ja tekste ma seal ei oska edastada. Olen kretiin? Teistel see ju õnnestub. Peaks mingitele kursustele minema? Raamatukogust vastava raamatu võtma?
Kui näen põnevat artiklit, tekib tahtmine sellest veidi muliseda. Kus küll võiks seda teha? :)
http://www.space.com/26078-how-many-stars-are-there.html
” The first sticky part is trying to define what “universe” means, said David Kornreich, an assistant professor at Ithaca College in New York State. He was the founder of the “Ask An Astronomer” service at Cornell University.
“I don’t know [the answer] because I don’t know if the universe is infinitely large or not,” he said. The observable universe appears to go back in time by about 13.7 billion light-years, but beyond what we could see there could be much, much more. Some astronomers also believe that we may live in a “multiverse” where there would be other universes like ours contained in some sort of larger entity.
Observable universe
Even if we narrow down the definition to the “observable” universe — what we can see — estimating the number of stars within it requires knowing just how big the universe is. The first complication is that the universe itself is expanding, and the second complication is that space-time is curved.
To take a simple example, light from the objects farthest away from us would take approximately 13.7 billion light-years to travel to Earth, taking into account that the very youngest objects would be shrouded because light couldn’t carry in the early universe. So the radius of the observable universe should be 13.7 billion light-years since light only has that long to reach us.”
Tähti tõesti lugematu arv… Kui kiiresti paisus Universum inflatsiooni perioodil (ja pole vaja mulle sellist jama ajada, et äkki seda perioodi polnudki)? Üldiselt on räägitud arvust 10 astmes 50 korda, aga on ka tagasihoidlikumaid numbreid pakutud.
PS. Jaaa, olen ülimalt viisakas ja sõbralik – umbes nagu käolaps võõras pesas…
Mitmesuguseid preemiaid on olemas. Kõige prestiižikam on muidugi Nobeli auhind…
http://teadus.err.ee/v/teaduselu/7bcb114d-f6f5-4276-871b-f1b375fffdb5
“Astrofüüsika vallas leidsid tunnustust Allan Guth, Andrei Linde ja Aleksei Starobinski. Füüsikud töötasid 1970. aastatel kosmilise inflatsiooni teooria kallal, mille kohaselt paisus universum vahetult pärast selle tekkimist lühikest aega kordades kiiremini kui praegu. Viimase tõttu näib see ka tänapäeval suurematel skaaladel lame ning ühetaoline olevat. Paar kuud tagasi teatasid kosmoloogid, et on teooriale ka otsest tõestust saanud, kuid tulemusi pole seni kinnitatud ega ümber lükatud.
Lisaks tänukirja ja kuldmedali samisele jagavad iga kategooria võitjad omavahel miljoni dollari suuruse preemia. Kavli preemiatele pani aluse Norra ärimees Fred Kavli.”
Mõtlesin, et see artikkel võiks äkki siia teemasse sobida, kuna juttu on bakterite hävitamisest ja see seostus mul prootoni lagunemisega :) Ajakirjandust kajastavat veergu justui pole õieti enam ka.
Postimees: Kas pesemata teksapüksid võivad tervist kahjustada?
@ salvey:
Jah, põnev teema – ja väga praktiline. Mu laps avastas selle tuulutamise juba väga ammu. Aga päikesevalgus (footonid) pleegitab ja kahjustab kangast/materjali. Nt maale on mõistlik pimedas hoida…
Mind paneb imestama, et mõned kasutavad pesumasinat paari hilbu pesemiseks. Milleks sedasi elektrit raisata? Pealegi on käelihaste treenimine kasulik.
@ Klõbistaja:
Olen elus küll ja küll käsitsi pesu pesnud, enam ei taha, nüüd küll automaatmasinaga ainult, aga trumli panen muidugi täis ikka. Ja kui on must, siis ikka pessu, ei tuuluta ega pleegita seal enam midagi.
veel üks põnev teema Õhtulehe vahendusel. Koletislik juhtum Uurali mäestikus on saanud viimaks seletuse?
oleks pidanud vbl sinna reptiloide käsitlevasse veergu panema, aga olgu peale, hoitkem reptiloidid lumeinimestest lahus
Oligi viimane osa sarjast “Kosmos”. Väga paljust oli neis 13-es osas juttu. Prootoni lagunemisest ei olnud.
Me vastutame oma liigikaaslaste ees – ja kogu Maal elava ees. Ei saa midagi muuta? Midagi saab.
Kui palju kasu oli sellest sarjast? Kas seda vaatasid/vaatavad need, kes neist teemadest vähe teavad? Loodan. Midagi ju muutub selgemaks. Sageli kipuvad teaduslikku maailmavaadet kritiseerima just teadusvõhikud (kuigi reeglil on erandid).
Ega`s teadust tehta ainult uurides kosmost ning musti auke ja teaduslikke vaidlusi ei põhjusta mitte ainult näiteks hüdrogeo/bioloogia alased uurimustööd vaid tõsine teaduslik debatt /viimse veretilgani/ käib kõige muugi ümber, kaasaarvatud valimisplakatid. Muidugi toimuvad ka ekspertiisid. Tallinn tellis Priimäelt vaidlusaluste reklaamide ekspertiisi
Mõnikord õnnestub FORTE-l artiklite vahendamisel teha positiivseid muudatusi.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/astronoomid-leidsid-eriskummalise-godzilla-planeedi.d?id=68804487
Astronoomid leidsid eriskummalise “Godzilla-planeedi”
Aga ERR-i pealkiri:
“Astronoomid leidsid Godzilla-planeedi ”
Ja see võimaldab teha totakaid nalju teemal, et leiti kuulsa monstrumi koduplaneet. Kuid need “vaimukused” ehk ikkagi Delfis tulevad…
Lisatud on asjakohane video.
Pole vist siiski päris kindel, et see planeet tekkis just Kepler 10 juures. Hulkurplaneete leidub küll – ja mõnikord ehk leiavad endale uue staari. On ka selline hüpotees, et planeedi tekkimiseks pole ematähte vajagi.
See peaks huvitav saade olema:
http://teadus.err.ee/v/saated/aegruum/5e54e0f3-2983-435b-98a7-8f37bde6b6ff
“Esimeses osas tuleb ilmsiks, et kogu loodus tugineb varjatud arvulisele koodile, mille abil saab kõike seletada – alates arvudest ja vormidest, mida me enda ümber näeme, kuni seaduspärasusteni, mis valitsevad ka meie elu.
Miniseriaali „Kood“ (The Code, Inglise 2011) esimene osa on eetris teisipäeval, 3. juunil kell 21.00, kordus kolmapäeval, 4. juunil kell 10.00.”
Kuid TV3: “Täna õhtul jõuab TV3 vaatajateni uus sari „Kupli all“ – põnev, emotsionaalne ja haarav lugu väikelinnast, mille saatust hakkab mõjutama nähtamatu salapärane jõud.”
Eelistan mingit parajura tõsisele teadussaatele? Kuid ma ei tea ühtegi S. Kingi viletsat raamatut…
Kui piinlik – hakkasin rääkima hiljuti helikvantidest – ja mõtlesin, et see on päris originaalne. Ja, ma totakas, ei taibanud guugeldada seda sõna.
“Bixpoku
11.01.2011 13:48
Sarnaselt sellele, kuidas must auk footoneid lõksu püüab, võivad helilise musta augu ülehelikiirus-piirkonnad püüda lõksu footoneid ja laia valikut muid Bogljubovi ergastusi (ingl Bogliubov excitations)
Ma arvan, et siin peaks olema sõna “foonon”, ehk helikvant. Vaevalt, et see heliline must auk valgust neelab.”
See kommentaar pärineb ühest FORTE artiklist. Miks ma seda polnud lugenud? Lapsel vist oli siis koolivaheaeg ja käisin harva netis. Mitte kunagi ma ei taha end ehtida võõraste sulgedega.
Foononist veel:
http://www.fyysika.ee/uudised/?p=31248
“Soojus levib, nagu ka heli, aatomite või molekulide vibratsiooni abil. Heli levib madalatel sagedustel, soojus aga kõrgematel. Olenemata sagedusest on kvantmehaanika seaduste kohaselt määratud vähim võimalik võnkumiste energia. Suurem soojusenergia hulk on seega kvantiseeritud elementaarenergia hulga ehk kvandi kordarv. Füüsikud nimetavad elementaarselt väikseid võnkumisi foononiteks. Võib öelda, et foonon on virtuaalne soojusosake.
„Kristallisisese heli ja soojuse leviku kirjeldamiseks on foononid iseäranis olulised,“ selgitas Phys.org intervjuus MIT (Massacusetts Institute of Technology) mehhaanikaprofessor Gang Chen. Kristalli aatomid on korrastatud perioodilisse võrestruktuuri. Soojuse levikul võnguvad kristallisisesed aatomid kindlate sagedustega. „Võreaatomite vahelised sidemed on nagu vedrud,“ piltlikustas Chen. Kui üht aatomit tõmmata või tõugata, siis saadab see naaberaatomite suunas teele laine ehk foononi.”
@ Klõbistaja:
Saadet koodidest saab vaadata siit:
http://etv2.err.ee/videod/72d3730c-ee74-4944-9253-6ef4b5881592
“Selles miniseriaalis viib professor Marcus du Sautoy vaatajad põnevale aaretejahile, et avastada maailma salakoodid ning mõtestada lahti salapärased skeemid ja sümbolid. Esimeses osas tuleb ilmsiks, et kogu loodus tugineb varjatud arvulisele koodile, mille abil saab kõike seletada – alates arvudest ja vormidest, mida me enda ümber näeme, kuni seaduspärasusteni, mis valitsevad ka meie elu.
Sarja saab internetist järelvaadata seitsme päeva jooksul pärast eetrisolekut ainult Eesti territooriumil.”
Kas neutriinod võivad olla iseendi antiosakesteks (nagu footonid)?
http://teadus.err.ee/v/tehnika/da8f1125-5db9-4f52-b78c-4c70c0f51379
“Neutriinod on äärmiselt pisikesed elementaarosakesed, kuid neis on peidus nii mõnigi suur mõistatus, mida teadlased lahendada püüavad. Näiteks ei ole sugugi teada, kas neutriino on iseenda antiosake või ta seda ei ole. /…/
Katsetegijad eesotsas Joshua Albertiga Indiana ülikoolist annavad nüüd ajakirjas Nature aru, kuidas neil seni läinud on. Läinud on aga nii, et ehkki neutriinovaba kahekordset β-lagunemist nad avastanud ei ole, on senisest palju täpsemini teada, kui haruldane see nähtus peab olema, kui see üldse olemas on.
Ja selgub, et nähtus on tõesti haruldane. Kui me võtaksime näiteks mingisse topsi mingi hulga ksenooni ja otsustaksime oodata seni, kuni pooltes meie ees olevates ksenooni aatomites on see neutriinovaba kahekordne β-lagunemine aset leidnud, siis tuleks meil oodata miljon miljardit korda kauem, kui meie universum praeguseks ajaks kestnud on.
Teisalt, kui ikka suurt hulka ksnenooni tähelepanelikult jälgida, siis on ikkagi veel lootust, et mõne üksiku lagunemisjuhtumi peale me kunagi satume. Kui satume, siis saame seepeale juba päris kindlalt öelda, et neutriino ongi iseenda antiosake. Ja siis oleks see asi selge!”
Neutriinod tekivad beetalagunemisel. Kahekordne neutriinovaba beetalagunemine tähendaks siis seda, et kaks lagunemisel moodustunud neutriinot annihileeruksid (?)edasi omavahel ja tulemuseks on nt kaks positroni (tunnistan, et ei tea)? See saaks toimuda ainult läbi nõrga vastasmõju, mis juhtub üliharva. Isegi tavalise (barüonid) ainega toimub neutriinodel interaktsioon tolle nõrga vastasmõju kaudu väga harva, kahe neutriino puhul siis veel palju haruldasem (ka kahe footoni puhul sama). Kui üldse neutriino on seda.
Ma pidasin täiesti iseenesestmõistetavaks seda, et hüpotees muutub teaduslikuks teooriaks kui katsed/vaatlused seda kinnitavad. Vikipeedia väidab muud:
http://et.wikipedia.org/wiki/Teooria
“Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta.”
Ei ole adekvaatne vaste.
Hüpotees – Viki:
“Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.
Loodusteaduses ja teistes empiirilistes teadustes nimetatakse hüpoteesiks tavaliselt teoreetilist oletust, mille tõesuse või vääruse kohta on kas või põhimõtteliselt võimalik leida tõendmaterjali, mis põhineb kogemusel.
Induktsionistliku arusaama kohaselt on kogemuse abil võimalik hüpoteesi sellisel määral õigustada, et selle tõesust võiks pidada kindlakstehtuks. Mõnikord öeldakse sellisel puhul, et hüpoteesist on saanud teooria.
Karl Popper väitis, et teooria saabki olla ainult hüpotees. Kogemuse abil ei ole võimalik hüpoteesi tõesust kindlaks teha, küll aga ümber lükata.
Hüpoteesi ja teooria eristamine on küll seotud arusaamaga, et teooria on hüpoteesist usaldusväärsem, kuid sageli põhineb sõnavalik lihtsalt traditsioonil. Hüpoteesi nimetamine teooriaks võib tuleneda ka selle piisavast tunnustatuse astmest.”
Kuidas sellises supis arutleda? Vältida sõna “teooria”?
Suure Paugu mudel on selline, et päris alguses annihileerusid vastastikku peaaegu kõik aine ja antiaine paarid. Kuid iga miljardi paari kohta jäi üle üks aineosake – ja sellest allesjäänust (nähtav) maailm koosneb. On kolm võimalust – ülejääk aine kasuks – ülejääki pole – ülejääk antiaine kasuks. Kui ülejääki pole, siis pole mittetuhkagi. Antiainest koosnev universum on täiesti võimalik…
Mõningast huvi ju pakub küsimus, et miks meil ikkagi domineerib aine.
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/06/140606101952.htm
“Physicists succeeded in the first direct high-precision measurement of a fundamental property of the proton. The results will contribute to a better understanding of the matter/antimatter asymmetry.
One of the biggest riddles in physics is the apparent imbalance between matter and antimatter in our universe. To date, there is no explanation as to why matter and antimatter failed to completely annihilate one another immediately after the big bang and how the surplus matter was created that went on to form the universe as we know it. Experiments conducted at Johannes Gutenberg University Mainz (JGU) have contributed towards a resolution of this problem. For the first time a direct and high-precision measurement of the magnetic moment of the proton has been conducted successfully. The magnetic moment is one of the fundamental properties of protons, which combine with neutrons to form the nucleus of atoms. In principal, the method can also be used to measure the magnetic moment of an antiproton with a similarly high precision, making it possible to investigate matter/antimatter asymmetry. Related experiments are now being set up at the CERN research center in Geneva, Switzerland.”
@ Klõbistaja:
Prootoni ja antiprootoni magnetmomendi võrdlemisest ka eesti keeles.
http://teadus.err.ee/v/tehnika/9fdad250-97aa-40bf-9037-49e8c207305f
“Prootoni magnetmomendi mõõtmine aitab lahendada üht füüsika suurimat mõistatust – miks on ainet universumis rohkem kui antiainet. Aitab sel moel, et annab julgust. Kui me juba prootonil võime magnetmomenti nii täpselt mõõta, asi see siis pole ka antiprootoni magnetmoment sama täpselt üle mõõta ning kui tuleb välja, et need momendid kasvõi natukenegi erinevad, siis mõistame pisut paremini ka aine ja antiaine asümmeetriat.
Euroopa Tuumauuringute Keskuses Cernis, sealsamas, kus Higgsi osake leiti, seatakse praegu juba üles antiprootoni mõõtmise seadeldisi.”
Taevakehade orbiidid muutuvad. Kas ainult mõnikord või sageli?
http://teadus.err.ee/v/universum/fc6846c5-5c60-41f6-9ae3-0737166a5d56
“Astronoomid teatavad, et on tõenäoliselt avastanud eksootilise punase hiiu, mille tuum on asendunud selle lähistel tiirelnud neutrontähega. Thorne-Zytkowi objektide (TZO) olemasolu ennustati pea 40 aastat tagasi, kuid seniajani oli neid kohatud vaid arvutisimulatsioonides.
Füüsikust Kip Thorne’i ja astronoomist Anna Zytkowi toonase teooria kohaselt tekivad TZO’d, kui teineteise lähistel kaks tähte tiirlevad. Kui üks enne teist supernoovana plahvatab, võib juhtuda, et tekkiv ülisuure tihedusega neutrontäht neelatakse ajastute möödudes teise tähe poolt alla. Punase hiiu staadiumisse jõudes kasvab tähtede läbimõõt hüppeliselt. Hiiu väliskihi gaas muudaks oluliselt neutrontähe orbiiti, asendades lõppkokkuvõttes punase hiiu tuuma.”
Meil on põhjust rõõmustamiseks. Eesti teadus sai jälle tunnustust. Täpsemalt Jaan Einasto.
http://teadus.err.ee/v/teaduselu/3cff166b-f2bb-46a5-a5d9-c27f32f31fe2
“Tartu observatooriumi vanemteadur astrofüüsik Jaan Einasto nimetati Gruberi sihtasutuse kosmoloogiapreemia laureaadiks./…/
„Selle preemiaga tunnustatakse tegelikult meie Eesti astronoomide pikaajalist teedrajavat tööd lähikosmose uurimisel. Olen siin kui Ernst Öpiku ja Grigori Kuzmini õpilane ja mul on eriti hea meel, et seda tööd jätkavad noored astronoomid Tartu observatooriumi,” rõõmustas vastne laureaat Jaan Einasto.
Käesoleva aasta Gruberi preemia laureaadid uurisid üksteisest sõltumatult Linnutee galaktikat, kohaliku grupi galaktikaid ja teisi lähedasi galaktikaid, töötades välja uurimisstrateegiaid ja tehes avastusi, mis viisid kahele fundamentaalsele muutusele selles, kuidas me Universumist aru saame: tumeaine ja kosmilise võrgustiku avastamine.”
Ei ole teadlastele miski püha – isegi gravitatsiooniseadust vaadatakse mõningase kriitikaga. :)
http://teadus.err.ee/v/universum/3d14200b-7142-4b29-9f80-7359c66b9863
“Rühm astronoome väidab, et praegune levinuim galaktikate tekke teooria võib olla veidi vildakas./…/
Pawlowski ja kolleegid leiavad, et kaaslasgalaktikate tasapinnalist paigutust kahe suure galaktika juures ei saa enam panna kokkusattumuse arvele. Seetõttu tuleks võibolla uuesti au sisse tõsta vanem teooria, mille järgi on kaaslasgalaktikad tekkinud suuremate galaktikate omavahelise kokkupõrke tagajärjel.
Ent on ka teine võimalus, mille nad Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetistes välja pakuvad – võibolla on meie gravitatsiooniteooria natuke vale ja hoopi seda tuleks muuta.”
Fraktaalid… Kuidas on lood koodi realiseerumisega? Ongi täiuslik? Vaadake ja mõelge:
http://etv2.err.ee/videod/dd01d7cf-a939-471b-9807-cf2dccc71785
“Otsides edasi maailma toimimise salapärast koodi, avastab Marcus du Sautoy selle kiviformatsioonidest, mesikärjest, soolakristallidest ja seebimullidest. Samuti tuleb välja, et koodi vägi valitseb mägede, pilvede ja puude näivat juhuslikkust ning on aidanud elu sisse puhuda isegi menukatele animafilmidele.”
Kuidagi sattusin uuesti vaatama seda saadet. Ja pean tõdema, et see on väga kvaliteetne. Soovitan teistelgi (jälle) vaadata.
http://etv2.err.ee/videod/dok_film/36665370-97c0-47e6-a1b5-c95f1cf0e60a
“Uurinud meie Päikesesüsteemi saladusi, astub professor Brian Cox hoopis avaramale areenile – universumisse. Kes me oleme, ja kust me tuleme? Inimkond on otsinud neile küsimustele aastatuhandeid vastust religioonist ja müütidest, kuid nüüd on aeg anda sõna teadusele. Ja kui kõigel on algus ning ots, muutub eriti tähtsaks aeg…”
Õhtuleht: Simulatsioonid kinnitavad teooriat, et universum on hologramm
kommentaarides pakutakse seda artiklit algallikana
@ salvey:
“Värske uurimus võib viimaks leida lahenduse nüüdisaegse füüsika ühele pikaajalisimale probleemile – kvantfüüsika ning Einsteini gravitatsiooniteooria pakutud universumimudelite ebakõladele, vahendab ajakiri Nature.”
Ei mina tea seal mingeid ebakõlasid. Häda on vaid selles, et seni pole päris 100% mõnede arvates kindel gravitatsioonilainete (ja selle mõjukvant – graviton) olemasolu. Taustkiirgusest hiljuti leitud ürgsete gravilainete muster on nende arvates vaid kosmiline tolm…
See hologrammijutt pole üldsegi uus. Ikka võib igasuguseid oletusi teha. Aga katsed peavad neid kinnitama. Põrgutitest pole stringiteooriale vähimatki kinnitust saadud.
@ salvey:
Tundub, et Õhtuleht kaevas välja eelmise suve uudise. Pole nagu kuulda olnud, et jaapanlased vahepeal midagi juurde oleks leiutanud.
Igatsorti alternatiivseid hüpoteese ilmub pidevalt. Ja teadlased ei karda neid teha. Täielik jamajutt, et see võiks teadlaskarjäärile kriipsu peale tõmmata. Ja loomulikult näitab see seda, et teadus pole absoluutselt dogmaatiline.
Gravitatsioonilainete leidmine vajab muidugi veel kinnitust. Küllap see tuleb. Kvantgravitatsioon on puuduv lüli.
Pole aega pikemalt heietada – jalka algab. :)
Päris hea mõte on Europat uurida Jupiteri raadiolainetega.
http://novaator.ee/ET/kosmos/jupiter_aitab_elu_otsida/
“Galileo kosmosesondi mõõtmiste põhjal laiub Europa jääkatte all meri. Millised tingimused ookeanis valitsevad, pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt võib kauge meri sobida elusolenditele.
Europa olusid on üritatud jäljendada Maa peal. Kauge taevakeha veeproovi saamine on esialgu võimatu. Selleks peaks lendama kaugele kosmosse ning puurima läbi jääkatte, mille paksus ulatub kohati kuni 30 kilomeetrini. Ookeani oleks kergem uurida radariga, mille signaal tungib jääst läbi ja muutub jääkooriku ja vee piiril ning merepõhjas.
Selleks tuleb tekitada madala sagedusega raadiolained, mis ei sumbuks jääs ega kivimites. Neid tootvad saatjad on võimsad ning kulutavad liiga palju energiat, et neid Päikesesüsteemi teise otsa lennutada.
Ajakirjas Icarus ilmuvas uurimuses pakkusid NASA teadlased välja võimaluse kasutada Jupiteri enda toodetud raadiokiirgust.
Jupiter on üks tugevamaid raadiokiirguse allikaid Päikesesüsteemis. Raadiolaineid tekitavad laetud osakeste pilved, mis on planeedi magnetväljas lõksus. Jupiteri raadiolained jäävad dekameeteralale ehk nende lainepikkus ulatub mõnekümne meetrini.”
Mõnikord mõtlen ikka sellele, et ehk on mustas augus negatiivne aegruum. Ja ehk ületab aegruumi kukkutõmbumine vahetult enne singulaarsust valgusekiirust… Pole viisakas siin sellist jama ajada?
Kuid tegelikult on see matemaatika?
Noh, mingeid repressioone vast ei järgne. :)
Muusikat ka – vahelduseks.
http://www.youtube.com/watch?v=3AQJzxKTocs
Looduses pole negatiivsust.
On vastandid, mile summa pole kunagi null.
@ Klõbistaja:
Keda huvitab, siis raamat The Phantom of the Opera by Gaston Leroux asub siin http://www.literatureproject.com/phantom-opera/index.htm
Siin on natuke virisemist erinevuste üle! What’s the Difference between The Phantom of the Opera the Book and The Phantom of the Opera the Movie? thatwasnotinthebook
Kõik arukad inimesed eelistavad muidugi jalka vahtimisele tõsiseid teadussaateid. Head vaatamist!
http://etv2.err.ee/videod/1ca502e0-4127-40e4-a2c0-920eaa7a7c3e
“Seekord astub professor Marcus du Sautoy väga kõikuvale pinnale, püüdes ennustada seda, mis tulevikus juhtuma hakkab. See odüsseia algab lihtsast kuuvarjutusest, mida kunagi peeti üleloomulikuks, kuid nüüd ennustatakse koodi abil rutiinselt ette. Ent veelgi põnevam on see, mida avaldab matemaatiline kood meie kõigi tuleviku kohta.
Ai-ai, Kolumbus lollitas pärismaalaseid kuuvarjutusega. Aga mis teha, kui näljasurm oli muidu vältimatu.
Gravitatsioonikonstant (G) on oluline. Et kehadevahelist gravitatsioonijõudu täpselt teada, on vaja G täpset suurust teada. Ei piisa ainult esimese ja teise keha täpsest massist ja nendevahelisest täpsest kaugusest.
http://teadus.err.ee/v/tehnika/ffa3c24e-cc3d-4acd-96f6-7fb813254a67
“Hoolimata sellest, et universaalse gravitatsiooniseaduse looja sir Isaac Newtoni surmast on möödas pea kolm sajandit, ei tea teadlased veel endiselt täiesti täpselt, kui suur gravitatsioonikonstant on. Mõõtmised on tuginenud pea sama vanale katsele.
Füüsikud on aga nüüd välja mõelnud katse, mis võimaldab konstanti mõõta senisest oluliselt täpsemini.Uues meetod on klassikalisest füüsikast kaugel. Katsetehnika südameks on tõdemus, et aineosakestel on ka lainelised omadused./…/
Eksperimentaalne mõõtemääramatus on ligikaudu 0,015 protsenti ehk väärtus on hetkel vaid veidi täpsem kui eelnevate eksperimentide puhul. Töörühma hinnangul on aga seda võimalik edasiste katsetega oluliselt parandada. Samas ei ühti tulemus päris täpselt enamike eelnevate mõõtmistulemustega. Viimane ei kujuta aga endast suurt probleemi, kuna sama on täheldatud ka enamike teiste katsete puhul.”
Tore, et suurt probleemi pole…
Häda selle tolmuga – kodus segab – ja gravitatsioonilaineid ei lase hästi vaadelda…
http://teadus.err.ee/v/tehnika/82964724-e2a4-4938-b9d0-0017c183bcd9
“Selle aasta märtsis teatas rühm kosmolooge, et on täheldanud universumi algusaegadest pärinevaid gravitatsioonilaineid, mis oleks nähtuse avastajatele peaaegu kindlalt Nobeli preemia kindlustanud. Nüüd on töörühm tulemuste eelretsenseeritud teadusajakirjas avaldamiseni jõudnud ja nendib artiklis, et nähtud signaali taga võib olla ka Linnutee galaktikas leiduv tolm.
BICEP2 töörühma varasemast kergelt nõrgem sõnastus võtab arvesse kogukonnas esialgsete tulemuste avaldamise järel tekkinud arutelu. Oma roll on olnud ka hiljuti Plancki kosmoseteleskoobi kollektiivi poolt avaldatud tulemustel, mis vihjavad, et Galaktika on arvatust märgatavalt tolmurikkam. BICEP2 märkis ka varemgi, et osa nähtavast signaalist võib olla tekitatud galaktikas leiduva tolmu poolt. Kuid samas oli see liialt tugev, et tolm toona töörühma käsutuses olnud andmete põhjal seda täielikult seletada oleks suutnud. Kuid värskes töös nendib töörühm, et ei saa võimalust välistada.”
Kui miski on eesriide taga, kas seda pole siis olemas…
Forte: Higgsi bosonist järeldub hoopis, et universumit ei peaks enam olemas olema
@ salvey:
Ma ei tahtnud ise sellele artiklile viidata. Inimene, kes kirjutab mõiste “Suur Pauk” väikese algustähega, on täielik võhik. Vigu on seal muidugi veel… Pealkiri on sensatsioonihõnguline. Suure Paugu üldmudel ei ole mingi erilise kahtluse all. Osakeste standardmudel vajab täpsustamist. Mitte midagi üllatavat pole ju nt selles, et leidub seni avastamatuid osakesi…
Forte tõlgitud originaalartiklit ei hakanud otsima, kuid siin on sellest ka:
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/06/140624093246.htm
“Measurements of the Higgs boson have allowed particle physicists to show that our universe sits in a valley of the ‘Higgs field’, which describes the way that other particles have mass. However, there is a different valley which is much deeper, but our universe is preventing from falling into it by a large energy barrier.
The problem is that the BICEP2 results predict that the universe would have received large ‘kicks’ during the cosmic inflation phase, pushing it into the other valley of the Higgs field within a fraction of a second. If that had happened, the universe would have quickly collapsed in a Big Crunch.
“This is an unacceptable prediction of the theory because if this had happened we wouldn’t be around to discuss it” said Hogan, who is a PhD student at KCL and led the study.
Perhaps the BICEP2 results contain an error. If not, there must be some other — as yet unknown — process which prevented the universe from collapsing.
“If BICEP2 is shown to be correct, it tells us that there has to be interesting new particle physics beyond the standard model” Hogan said.”
Higgsi bosonist veel – omadused hakkavad ehk selgemaks muutuma:
http://teadus.err.ee/v/tehnika/c9d9db09-2196-43a0-a0e4-e0a5c170e144
“Suure Tuumaosakeste Põrguti CMS eksperimendi töörühm leiab seni kogutud andmete analüüsimise läbi, et 2012. aastal leitud Higgsi boson laguneb ka aineosakesteks. Tulemus kinnitab, et toona leitud osake käitub tõepoolest nii, nagu osakestefüüsika alustalaks olev standardmudel ennustab, mis võimaldab selle edasiarenduste ringi taas kitsendada./…/
Värske analüüs vihjab nüüd, et CMS detektor on näinud Higgsi bosonit lagunemas ka kahte tüüpi fermionideks – liitosakesi (nt prootone ja neutrone) moodustavateks ja kõigis vastastikmõjudes osalevateks kvarkideks ning tugevas vastastikmõjus mitteosalevateks leptoniteks (nt elektronideks ja elektronneutriinodeks). Viimane võimaldab teoreetikutel hüljata maailma täpsemalt kirjeldada üritavad teooriad, milles leitud Higgsi boson fermione ei mõjuta.
Samas ei anna leid teoreetikutele ka vihjeid, millises suunas standardmudeli edasiarendamises liikuda, kuna kinnitab vaid seda, mida mudel seni ennustanud on. Teadlased teavad, et välja- ja aineosakeste käitumist ülihästi kirjeldav mudel ei saa olla lõplik lahendus. Nõnda on loodetud leida olukordi, kus see paika ei pea. Nüüd peavad aga füüsikud uute vihjete jaoks ootama, kuni Suur Tuumaosakeste Põrguti järgmise aasta alguses osakesi senisest kaks korda suurema energiaga põrgutama hakkab.”
Loomulikult otsitakse gravitatsioonilaineid mitte ainult tolmusest reliktkiirgusest. Mustad augud ja neutrontähed on piisavalt massiivsed objektid…
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/06/140627112714.htm
“When Albert Einstein proposed the existence of gravitational waves as part of his theory of relativity, he set in train a pursuit for knowledge that continues nearly a century later.
These ripples in the space-time continuum exert a powerful appeal because it is believed they carry information that will allow us to look back into the very beginnings of the universe. But although the weight of evidence continues to build, undisputed confirmation of their existence still eludes scientists.
Researchers from University of Warwick and Monash University have provided another piece of the puzzle with their precise measurements of a rapidly rotating neutron star: one of the smallest, densest stars in the universe.
Neutron stars, along with colliding black holes and the Big Bang, may all be sources of gravitational waves.
In work published in The Astrophysical Journal, the Monash and Warwick scientists significantly improved the precision with which they could measure the orbit of Scorpius X-1, a double star system containing a neutron star that feeds off a nearby companion star. This interaction makes it the strongest source of X-rays in the sky apart from the sun.”
Oskus mõõta äärmiselt väikest jõudu aitab muuhulgas ka gravitatsioonilaineid tulevikus fikseerida (kui nad olemas on).
http://teadus.err.ee/v/tehnika/7226cc92-b93a-40a4-8ba5-a499c0315ae4
“Mõõdetud jõu suurus on umbes 200 sekstiljonit (200 tuhat-miljard-miljard) korda väiksem, kui maapinnale kukkunud õuna Maa keskpunkti poole tõmmatakse. Samuti on see vaid umbes neli korda suurem, kui Heisenbergi määramatuseprintsiibi alusel üleüldse mõõta saab. Võimekus niivõrd väikest jõudu sillutab teadlaste sõnul teed gravitatsioonilainete registreerimiseks. Lisaks loodetakse kontrollida, kas Newtoni poolt kirjeldatud universaalne gravitatsiooniseadus peab paika ka kvantmaailmas.”
Lõigus on üks sõna puudu, kuid see ei muuda teksti arusaamatuks.
Veider, et mõned ei mõista, miks õun langeb Maa keskpunkti poole (maapind jääb selle vahele). Maa ja õuna ühine massikese paikneb peaaegu täpselt Maa keskel…
Ja veel arvavad mõned, et Newtoni gravitatsiooniseadus polegi universaalne – et see võib Universumis muutlik olla. Praktilistes rakendustes peaks see seadus siiski täiesti korralikult kehtima.
Ma tean, et valguse kiirus vaakumis on konstantne. Ja mõjutab seisumassita osakest gravitatsioon? Lihtne on vastata valesti… Footonit mõjutab aegruumi painutus (see ju gravitatsiooni mõju). Footon liigub vaakumis alati valgusekiirusel, kuid tema teekonnapikkus sõltub gravitatsioonivälja tugevusest. Mustade aukude ümber(ring) peatub aegruum? Seespool muutub negatiivseks? Sest ringi raadius väheneb?
Võibolla pole sellel praktiliselt mitte mingit tähtsust – sest ehk polegi mustas augus vaakum? Ehk on seal totaalne osakestesupp? Kuidas saaks siis valguski (footonid) seal kihutada? Aga singulaarsus mustas augus? See olemas?
Gravitatsiooniline kollaps tekitab isoleeritud singulaarsuse? Kui Hawking ei kahtle, siis vast ikkagi kõik loogiline?
See oli vaid uitmõte – hullemaidki asju olen lugenud. Vabandust! :)
Ohjah – illusioonide purunemine teeb pisut nukraks. Mõtlesin tõesti, et Gliese 581 g on olemas – nii kenasti elukõlblikus tsoonis… Aga tuleb leppida natuke vähem heas tsoonis oleva Gliese 581 c-ga (Laura laulis sellest).
http://novaator.ee/ET/kosmos/planeedikutid_maadlevad_mootmisvigadega/
“Täht Gliese 581 asub Maast ligi 22 valgusaasta kaugusel. Selle ümber tiirlevaid planeete pole võimalik teleskoopidega näha ning kõik need on avastatud tähe valguse vaatlemisel. Kui planeet tähe eest läbi liigub, muutub selle valgus korraks tuhmimaks.
Paraku liiguvad ka tähed ning nende pinnal võivad olla samasugused plekid nagu Päikese pinnal. See võibki Maal vaatlusi tegevatele astronoomidele anda valesignaali.
USA Pennsylvania osariigi ülikooli astronoom Paul Robertson uuris mitme teleskoobiga kogutud Gliese 581 spektriandmeid ja mõõtis tähe pöörlemiskiirust.
Tuli välja, et tähe pinnal ongi tugeva magnetväljaga alad, mis tõenäoliselt sarnanevad Päikese laikudele. Ilmselt tekitasid need mulje, et tähe ümber tiirlevad elusolenditele kõige sobilikumaks hinnatud planeet Gliese 581g ja samuti üsna lootustandvaks peetud Gliese 581d.
Tähe plekkide ja pöörlemiskiiruse arvesse võtmisel ei saa neid kaht planeeti eksisteerida. Ülejäänud planeedid – 581b, 581c ja 581e – on siiski olemas.”
Otsitakse “Uut Füüsikat”. Osakeste Standardmudel on vigane/puudulik? Küllap ongi, sest selle järgi peaks neutriinod olema seisumassita…
http://phys.org/news/2014-07-higgs-quest-deepens-realm-physics.html
“Sifting through mountains of experimental data, they have now pieced together a partial sketch of the evasive boson’s traits and behaviour.
But, some of them admit to be puzzled.
The better they become acquainted with the Higgs at the infinitely small quantum level, the further the experts seem from explaining certain cosmic-scale questions, like dark matter.
“The observed characteristics of the Higgs boson, such as its mass, interaction strengths and life-time, provide very powerful constraints on our understanding of the more fundamental theory,” Valya Khoze, director of the Institute for Particle Physics Phenomenology (IPPP) at Durham University, told AFP.
From next year, scientists will smash sub-atomic particles at ever higher-speeds in the upgraded Large Hadron Collider (LHC) near Geneva, which announced the Higgs discovery on July 4, 2012.
Not only will they hope for new particles to emerge, but also for the Higgs to show signs of, well, weirdness.
So far, the Higgs has conformed well to the traits predicted in the Standard Model of particle physics, the mainstream theory of how our Universe is constructed.
Too well, for some.”
Higgsi boson on liiga “tavaline”.
Supersümmeetria on olemas?
Ärasamärgi! :)
Oleme siis nagu mingid kristallid kohe!
Aga minu usk ütleb, et liikumapanev jõud rikub sümmeetria ära.
M-i mehed on samuti eksiteel oma arvutute ajalugudega…
Apostel Havking aga on vist arvutamisest lolliks läinud, sest
ta jutlustab ikka päris palju jama.
@ valdek:
“Apostel Havking aga on vist arvutamisest lolliks läinud, sest
ta jutlustab ikka päris palju jama.”
Ei saanud aru. Mismõttes peaks Hawking olema lolliks läinud? Ja usuga on tal sedavõrd pistmist, et on konkreetselt teatanud oma ateistlikust maailmavaatest.
Viimati lõi laineid Hawkingi muutunud/täpsustunud pilt mustade aukude sündmuste horisondist – et see piir on hägune. Aga ilmselt teab ja saab aru just tema sellest kõige paremini… Mis muidugi ei välista, et ta ei võiks eksida…
Noh!
Eksib see S.Hawking.
Kunagi arvasin temast rohkem.
valdek ütles:
Ründad Einsteini ja Hawkingi. Newtoni füüsikaga ehk oled siiski rahul (see pole ju kuskile kadunud)?
Sul on vist paremad “teooriad” Universumi seduspärasuste kohta? Ehk valgustad ka teisi… :)
Alternatiivseid hüpoteese pakutakse päris tihti – puuduseks on vaid see, et seni pole katsed/vaatlused neid kinnitanud.
S.Hawkng on meediastaariks muutunud.
Arvan, et paljud füüsikud muigavad tema avalduste peale.
Maa magnetpooluste vahetumine muidugi pole mingi maailmalõpp, kuid siia rubriiki see teema ehk ikkagi sobib.
http://teadus.err.ee/v/universum/020a0ce5-cf19-4678-bf3c-11c604d8dd81
“Maa magnetvälja jälgiva Euroopa Kosmoseagentuuri satelliiditrio Swarm tehtud mõõtmised näitavad, et planeedi magnetväli on viimase poole aasta jooksul nõrgenenud kümme korda kiiremas tempos, kui mudelid ennustanud on. Tulemused viitavadd, et magnetpoolused võivad vahetuda arvatust peatsemalt.
Eelmise aasta novembris orbiidile saadetud satelliitide esimesed tulemused näitavad, et planeedi magnetvälja tugevus nõrgeneb kümnendi kohta umbes viis protsenti. Eelnevad Maa tuuma käitumist kirjeldada üritavad mudelid on aga ennustanud, et see nõrgeneb viis protsenti sajandi kohta. Nõnda võib magnetpooluste vahetumine toimuda vähem kui kahe tuhande aasta jooksul
Eriti kiires tempos võib magnetvälja nõrgenemist märgata läänepoolkeral, India ookeani kohal on samas magnetväli alates jaanuarist tugevnenud. Samuti võib täheldada, et magnetiline põhjapoolus jätkab Siberi suunas triivimist.
Kuigi magnetpooluste vahetumist on popkultuuris kujutatud millegi katastroofilisena, on seda minevikus mitmeid kordi juhtunud, viimati 800 000 aastat tagasi. Ulatuslikke liikide väljasuremisi pole aga sellega mitte kunagi kaasnenud. Samas võib pooluste vahetumine kaasa tuua elektri- ja sidevõrgu häireid.”
@ Klõbistaja:
Magnetvälja nõrgenemine muudab meie elektriseadmeid/-võrke haavatavamateks Päikese tujutsemiste suhtes.
http://teadus.err.ee/v/tehnika/ff41b64d-0c78-4f74-8db7-068e214bd1c8
“Kuigi magnettormid võivad satelliitide kahjustamise läbi ka otsest majandusliku kahju tuua, seostuvad need ikkagi pigem silmailu pakkuvate virmalistega. Magnettormide ja kindlustusnõuete vahelisi seosed uurinud teadlased leiavad aga nüüd, et Päikese kapriisid võivad kahjustada. ka maapealseid madalpingel töötavaid elektroonikaseadmeid. /…/
Schrivjeri ja kolleegide sõnul oli suur hulk taolistest nõuetest seotud just madalpingel töötavate seadmetega, mida on töörühma hinnangul Päikese tujude suhtes suhteliseks immuunseks peetud. Nii või teisiti hindab töörühm, et magnettormid ainuüksi Põhja-Ameerikas igal aastal paari miljatsi dollari suuruse kahju tekitada.”
Dollaritest saan aru, kuid mis number on “miljats”?
Tolm võib segada/moonutada vaadet, kuid ilma selleta vist ei saaks planeedid tekkida.
http://novaator.ee/ET/kosmos/kuidas_tekib_kosmiline_tolm/
“Galaktikates leidub suurel hulgal kosmilist tolmu, millest võivad tekkida planeedid. On teada, et suur osa tolmust pärineb supernoovadest.
Kuidas ja kus täpselt tolmuterakesed tekivad, on siiani selgusetu. Ajakirjas Nature ilmunud uurimuse põhjal hakkab tolm moodustuma kohe pärast supernoovaplahvatust, kuid terade teke võtab aastaid.
Astronoomidele tuli appi õnnelik juhus. 2010. aastal süttis Maast 160 miljoni valgusaasta kaugusel pisikeses galaktikas UGC 5189A erakordselt ere supernoova 2010jl.”
Puhtast õelusest norin viimase lause kallal. See supernoova ei tekkinud 2010 a – see toimus siiski juba 160 miljonit aastat varem…:)
U 300 miljoni valgusaasta kauguses paistab asuvat kontsentreeritum kõrge energiaga kosmiliste kiirte allikas.
http://teadus.err.ee/v/universum/a3fbd761-1c00-42c7-9d8f-c9785105c24d
“Kõige võimsama inimkonna poolt konstrueeritud osakestekiirendi Suur Tuumaosakeste Põrguti suudab järgmisest aastast anda selles ringlevatele prootonitele energia, mis küündib 7 TeV’ni (teraelektronvoldini). Kuigi umbes sama suurt energiat kannab kiiresti lendav sääsk, andis see aluse isegi kohtuasjaks, milles nõuti maailma hävitamise ohu tõttu põrguti töö lõpetamist.
Reaalsuses pommitatakse planeeti aga iga päev osakestega, mille kantav energia on kümneid miljoneid kordi suurem, teenides õigustatult hüüdnime ‘oh-mu-jumal-osakesed’. Juba ainuüksi USA-s Utahi osariigis asuvas kõrbes laiuva Teleskoobirivi moodustavad 1500 ruutmeetrit katvad detektorid on viimase viie aasta jooksul registreerinud vähemalt 72 taolist osakest.
Osakeste päritolusse selgust tuua üritanud teadlaste sõnul peaks neile piisava energia andmiseks magnetlõksu püütuna kiirendatama miljoneid aastaid. Kuna pärast looduslikust kiirendist vabanemist saavad nad vabalt mikrolaine taustkiirguse moodustavate footonitega vastastikmõjju astuda, peab nende allikas asuma kosmilises mõttes suhteliselt lähedal, vähem kui saja megaparseki ehk 300 miljoni valgusaasta kaugusel./…/
Osakeste allika leidmine jääb aga väljakutseks, kuna teadaolevalt ei asu piirkonnas midagi märkimisväärset. Regioon asub isegi kohaliku galaktikate superparve tasandist kergelt väljaspool.”
Valvas kodanik (või oli neid mitu) kaebas LHC tõesti kohtusse, sest põrguti võib ju ometigi tekitada musta augu – aga see ehk pole tervislik. Kohus siiski leidis, et muretsemiseks pole põhjust.
Kuidas leida uuesti hingerahu pärast vapustavaid sündmuseid? Seda ei leiagi? Kuid alati on leitud. Kunst pakub leevendust.
http://www.youtube.com/watch?v=YoycNjZ2MwE
Kuu pinna all on arvatavasti peidus pikad koopad. Aga kas seal jalutada ikka oleks päris turvaline? Meteoriidid tabavad Kuud päris tihti, sest puudub kaitsev atmosfäär. Ja see võib põhjustada varinguid.
http://teadus.err.ee/v/universum/e8425084-27e5-442e-8aa8-66c106f5aaef
“Kuu-uurded võivad viia maa-aluste tunneliteni
Kuu on armiline. Oma jälje on jätnud tuhanded meteoriidid. Ajakirjas Icarus ilmunud uurimus vihjab, et lugematute kraatrite seas võivad osa uuretest viia kilomeetrite pikkuste laavatunneliteni, mis võiksid toimida varjenditena, milles tulevased kuu-uurijad varju otsida võiksid./…/
Augud võiksid autorite sõnul tekkida laavatunnelite ja koobaste sisse varisemise tagajärjel, mille võivad tõuke anda meteoriitide tekitatud vibratsioonid. Laavatunnelid ise võiksid moodustuda sarnaste mehhanismide läbi kui Maal. Ainsa vahega viivad kivimid taevakeha sisesoojuse asemel sulaolekusse meteoriidi- ja asteroiditabamused. Kokkupõrgetel tekkivate kraatrite jahtumine võib võtta tuhandeid aastaid. Samal ajal, kui Kuu gravitatsioon kraatrite servi kokku pressib, kummub kraatri põhi taas üles, pannes seeläbi laava liikuma ja jättes alles tühimikud.
Autorite sõnul võiks need tuleviku astro-, kosmos- ja taikonautidele ideaalset redupaika pakkuda. Kaaslase pinnal kimbutavad kuu-uurijaid alaliselt kosmiline kiirgus, temperatuuri kõikumised, tolm ja mikrometeoriidid. Samuti aitaks süvendite uurimine paremini kaaslase geoloogilist minevikku mõista.”
Kui on hiiglasuur tahtmine viriseda, siis võib ju norida pealkirjas oleva sõna “maa-alune” kallal…
Natukene nuputamist, et kuidas see täpselt toimib. Ja kimbutamisi on ka päris palju.
http://teadus.err.ee/v/tehnika/ac7ed924-346d-4b96-ba17-5c875307fa84
“Marylandi ülikooli insenerid leiavad, et laserkiirte abil on võimalik puhtast õhust manada lainejuhte, mis kasvatavad õhu kaudu edastatava kasuliku informatsiooni hulka. Võimalike rakendusalade hulka kuulub nii kaugkommunikatsioon kui kaugseire.
Kuigi nähtava valguse abil on võimalik edastada tunduvalt rohkem informatsiooni kui näiteks raadiolainete vahendusel, on laserivalguse kasutamisel omad puudused. Lisaks paratamatule kiire laienemisele ja signaali nõrgenemisele kimbutavad laserkiiri ka atmosfääri kimbutavad gaasid. Probleemi on suudetud valguskaablitega leevendada. Erineva murdumisnäitaja tõttu ilmnev sisepeegeldumine hoiab kiirt hajumast. /…/
Howard Milchberg leiab nüüd kolleegidega Marylandi ülikoolist, et valguskaabli omadusi on võimalik jäljendada ka vabas õhus. Viimase tarbeks paigutas töörühm neli laserit nelinurgakujuliselt ja tõstis valgusimpulssidega õhu temperatuuri, muutes sellega ka selle tihedust. Suurema tihedusega horisontaalset ümbritses madalama tihedusega torujas õhumass. Informatsiooni kandev valguskiir hakkab mööda tihedamat õhusambas sarnaselt valguskaablile peegelduma. Õhust manatud lainejuhi eluiga jääb vaid paari millisekundi piirile, kuid sellest piisab informatsiooni edastamiseks täielikult.”
Kõik on muidugi juba näinud teadussaadet “Kõiksus ja tühjus”, kuid aegajalt tasub jälle uuesti vaadata.
Täna ETV2 kell 21:10
“(2011) [Kõiksus] Kaheosaline dokumentaalfilm viib eepilisele teekonnale avastama kõiksuse tõelisi mõõtmeid ja hämmastavat teadust mitte millegi kohta, ning kõik selle põimib haaravaks narratiiviks köitev jutuvestja professor Jim Al-Khalili. Esimeses osas uuritakse tähelepanuväärsete lugude kaudu ajaloost, kuidas oleme hakanud maailmaruumi mõistma ning milline roll on selles astronoomial ja matemaatikal. Filmi juhatab sisse Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv. Teda usutleb Aivi Parijõgi.”
Kultuuriteemal, arvustus Postimehest: Patti Smith korraldas punkrokipalvuse
No tundub küll, et oli igati lõbus, aga kel kontserti näha ei õnnestunud, eks sel tuleb youtube`ga läbi ajada: Patti Smith – Banga [2012] FULL ALBUM
Päikest tuleb hoolikalt jälgida. Päikespursked võivad lisaks virmalistele veel muudki põhjustada.
http://teadus.err.ee/v/universum/4ebb6f41-0b52-44d7-be70-ab8db33d1162
“Kaks aastat tagasi toimus Päikesel ulatuslik päikesekrooni massipurse, mis saatis avakosmosesse laetud osakeste vood, mille tippkiirus küündis 3000 km/s. Päikest uurivad teadlased leiavad järgnenud analüüside põhjal, et üheksa päeva varem toimunud purse oleks sajad miljonid inimesed kuudeks ilma elektrita jätnud ja tekitanud rohkem kui kahe triljoni suuruse rahalise kahju./…/
Maad tabades oleks planeedi magnetväli osakestevoo mõjul võbelenud tavapärasest päikesetormist enam kui 25 korda rohkem – häiritus oleks võinud ulatuda enam kui -1200 nanoteslani. Võrdluseks tekitas 1989. aastal osa Kanadast ja USA-st pimedaks jätnud purse tekitas -590 nanotesla suuruse häirituse. 2012. aasta purset uurinud Daniel Bakeri hinnangul oleks see Maad tabades enamiku vooluvõrku ühendatud elektriseadmetest lühisesse ajanud, häirinud oluliselt satelliitside ja GPS-i toimimist ning elektrivõrkude tööd. Voolukatkestuste likvideerimine oleks võtnud kuid. Suurlinnades tekitavad aga ise päevi kestvad vooluvõrgu häired väikese kaose.
Elektromagnetilise tormi mõjude vähendamiseks on tarviklik trafode lahti ühendamine ja klientide hoiatamine. Kuigi see põhjustaks ise ajutise voolukatkestuse, pakuks see samas ka võimalust vool kiiremini taastada. Elektritootjatel, võrguomanikel ja poliitikutel on tänaseks loodud eelhoiatussüsteemide juures selleks aega paar tundi. Tööstusriikides on elektromagnetiliste tormide võimalikku mõju võrkude uuendamisel juba mõningal määral arvesse võetud, misläbi on ohustatumad tõusva majandusega riigid.”
Postimees vahendas ka selle uudise, kuid vigaselt ja teistmoodi võtmes.
Aga kas tõesti on reageerimiseks aega ainult 2 tundi? Tavaliselt jõuab laetud osakeste voog Maani paari päevaga. Et võimsama purske korral on kiirus suurem? Valgus/footonid saabub 8 minutiga.
Päris kurb lugu kosmosest. Satelliidi asukad surevad mõne kuu pärast nälga.
http://teadus.err.ee/v/universum/d27714d3-42ac-4db1-a205-de8c5b3b9091
“Vene kosmoseagentuur Roskomos teatas, et on kaotanud kontrolli nädala eest orbiidile saadetud Foton-M4 satelliidi üle, mille pardal on viis gekot, äädikakärbsed, taimeseemned ja mitmed mikroorganismid. Kõik pole aga veel kadunud – teaduseksperimendid jätkavad endiselt teabe edastamist.
Satelliidi orbiidile saatmisega loodeti uurida, kuidas mikrogravitatsioon loomade paljunemist mõjutab. Uurimisteemat võib pidada suuresti ettevalmistuseks pikematele inimeste kosmoselendudele. Vaatamata müütidele on paljunemisega seotud bioloogilistele protsessidele ja mehhanismidele seni valdkonnas suhteliselt vähe tähelepanu pööratud.
Kuigi maapealne juhtimiskeskus kaotas satelliidi üle kontrolli, pole pardal olevad loomad selle suhtelise autonoomsuse tõttu hädaohus. Kosmoseagentuuri teatel on neli emast gekot ja üks isasgeko koos puuviljakärbestega täie tervise juures ja söövad regulaarselt. Paraku lõppeb sööt kahe kuu pärast./…/
Algse kava kohaselt oleks missioon pidanud kestma neli kuud, misjärel oleks kapsel koos kaheksa teaduseksperimendiga tagasi Maale naasnud.”
@ Klõbistaja:
Venelaste andmetel pidi eksperiment kestma 2 kuud. Satelliit ei ole õigel orbiidil. Loodetakse siiski mõlemapoolne side taastada.
http://www.newsru.com/russia/24jul2014/foton.html
“Биоспутник находится на опорной, а не на расчетной орбите, так как его собственную двигательную установку запустить не удалось, пояснили специалисты. Источник “Интерфакса” объяснил, что будет, если проблему с биоспутником так и не решат: “Если специалистам на земле не удастся установить с ним обратную связь и запустить двигатели для выхода на целевую орбиту, а в последующем – для спуска аппарата на Землю, он будет потерян и самостоятельно сойдет с орбиты через несколько месяцев”./…/
Космический аппарат “Фотон-М” номер четыре был запущен 19 июля 2014 года, на его борту пять гекконов, мухи-дрозофилы, семена растений и микроорганизмы, приземлиться они должны в Оренбургской области через два месяца.
На борту спутника установлено 22 комплекта научной аппаратуры, разработанной ведущими научно-исследовательскими организациями России. Запланирован ряд экспериментов и исследований.”
@ Klõbistaja:
Milline rõõm – mõlemapoolne side ongi taastatud! Vähemalt näljasurm neid kosmonaute ei ähvarda.
http://www.newsru.com/russia/26jul2014/fotonup.html
“Специалисты восстановили связь со спутником “Фотон-М”, сообщил ИТАР-ТАСС пресс-секретарь Института медико-биологических проблем РАН Олег Волошин. Глава Роскосмоса Олег Остапенко позже добавил, что связь с аппаратом устойчивая, и почти всю научную программу “Фотон” успеет выполнить: “Чтобы аппарат выполнил какие-либо функции, в него закладывается определенная программа. Мы восстановили связь, заложили определенные программы. Сейчас идет штатная работа с аппаратом”
Ma nii muretsen, et äkki keegi unustab õhtul teadussaadet vaadata. ETV2 kell 21:10
“(2011) [Tühjus] Teises osas kombib professor Al-Khalili inimliku mõistmisvõime piire ja võtab vaatluse alla teadused hoomatava ning hoomamatu serval, kus on peidus universumi sügavaimad saladused. Alustades küsimusest, mis on tühjus, jõuame loodusteaduste, filosoofia ja ajaloo kaudu arusaamisele, kuidas sai tühjusest kõiksus.”
Nii palju jama aetakse seoses kvantfüüsikaga. Sest ei saada teemast tuhkagi aru (mis pole üllatav)…
Tuleb välja, et Andromeeda galaktika mass on meie omast poole suurem. Vanasti arvati masside vahe väiksem olevat.
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/07/140729224959.htm
“Galaxies in the Local Group are bound together by their collective gravity. As a result, while most galaxies, including those on the outskirts of the Local Group, are moving farther apart due to expansion, the galaxies in the Local Group are moving closer together because of gravity. For the first time, researchers were able to combine the available information about gravity and expansion to complete precise calculations of the masses of both the Milky Way and Andromeda.
“Historically, estimations of the Milky Way’s mass have been all over the map,” said Walker, an assistant professor of physics at Carnegie Mellon. “By studying two massive galaxies that are close to each other and the galaxies that surround them, we can take what we know about gravity and pair that with what we know about expansion to get an accurate account of the mass contained in each galaxy. This is the first time we’ve been able to measure these two things simultaneously.”
By studying both the galaxies in and immediately outside the Local Group, Walker was able to pinpoint the group’s center. The researchers then calculated the mass of both the ordinary, visible matter and the invisible dark matter throughout both galaxies based on each galaxy’s present location within the Local Group. Andromeda had twice as much mass as the Milky Way, and in both galaxies 90 percent of the mass was made up of dark matter.”
Gravitatsiooniläätsed on vist Einsteini teooria üheks kõige paremaks tõestuseks. Me tõepoolest näeme, et massiivsed objektid painutavad aegruumi. Näeme seda muidugi valguse teekonna kaudu.
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/07/140731110944.htm
“Astronomers have unexpectedly discovered the most distant galaxy that acts as a cosmic magnifying glass. Seen in a new image as it looked 9.6 billion years ago, this monster elliptical galaxy breaks the previous record holder by 200 million years. /…/
The team suspects the lensing galaxy continued to grow over the past 9 billion years, gaining stars and dark matter by cannibalizing neighboring galaxies. Tran explained that recent studies suggest these massive galaxies gain more dark matter than stars as they continue to grow. Astronomers had assumed dark matter and normal matter build up equally in a galaxy over time, but now know the ratio of dark matter to normal matter changes with time. The newly discovered distant lensing galaxy will eventually become much more massive than the Milky Way and will have more dark matter, too.”
Loodetavasti tõlgitakse uudis eesti keelde.
Prantsusmaal püütakse surijate viimseid päevi kergendada.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/prantsuse-haigla-avas-surmahaigete-patsientide-jaoks-veinibaari.d?id=69463619
“Lõuna-Prantsusmaal asuv haigla on tulnud välja ebahariliku, kuid äärmiselt prantslasliku ideega surmahaigete patsientide elukvaliteedi parandamiseks. Avatud on nimelt veinibaar, kus toimub veinide degusteerimine meditsiinilise järelevalve all.
Puy-de-Dôme’is asuva Clermont-Ferrand’i ülikoolihaigla hooldusravihaigla veinibaar on avatud patsientidele ning nende sõpradele ja sugulastele, vahendab The Local.
Idee autori, keskuse juhi dr Virginie Guastella sõnul aitab veinibaar patsientidel ja nende lähedastel lõõgastuda ja omavahel vestelda.
Veini degusteerimine meditsiinilise järelevalve all võib haigla teatel patsientide muidu keerulist igapäevaelu helgemaks muuta.
Baaris pakutakse mitmesuguseid jooke, sealhulgas häid veine, šampanjat ja viskit. Personalil on eriline väljaõpe patsientide vajaduste rahuldamiseks.
Guastella viitab sotsioantropoloog Catherine Legrand Sebille’ uurimusele, milles tõestatakse, et veinil ja heal toidul võib olla positiivne mõju inimese viimastele päevadele.”
@ Klõbistaja:
Ei viitsinud meie teadusportaalides keegi (seni) kõige kaugema gravitatsiooniläätse leidmisest teatada. Venelased viitsisid.
http://www.newsru.com/world/01aug2014/lens.html
” Астрономы из Национального управления по аэронавтике и космическому пространству США (NASA) сделали очередное потрясающее открытие: при помощи телескопа Hubble они обнаружили галактику, обладающую редким визуальным эффектом гравитационной линзы, говорится в сообщении на сайте организации.
Эта галактика находится в 9,6 млрд световых лет от Земли и является самой далекой из всех подобных галактик, известных на сегодня. Свое необычное свойство она получила благодаря огромной массе, из-за которой свет, исходящий от находящихся поблизости объектов, искажается и увеличивается.
Этот эффект называется гравитационным линзированием. По словам астрономов, такое явление наблюдается крайне редко и специально обнаружить подобные галактики очень сложно.
Между тем сделанное астрономами открытие имеет огромное значение. С его помощью ученые рассчитывают понять, как видоизменялись галактики с течением времени. В частности, астрономов интересует процесс изменения массы темной материи в различных галактиках.”
Ja eile teatati uuesti, et “seks- sputnikuga” on kõik korras.
” Отметим, что за судьбой биоспутника следят не только в России. Англоязычный сайт IFLScience раскрывает подробности одного из экспериментов – он изучает то, как невесомость влияет на размножение гекконов. На спутнике находятся четыре самки и один самец. Они помещены в специальный контейнер под прицелом камер, которые должны отслеживать поведение животных.
Благодаря этому эксперименту многие англоязычные пользователи Сети называют “Фотон-М” “секс-спутником” и желают удачи “счастливчику”-самцу.”
Veider, et mõnikord tulevad väga vanad laulud meelde. Mõnikord neid enam ei õnnestugi internetiavarustest leida. Selle leidsin:
https://www.youtube.com/watch?v=GBeOPP51HOY
Rosetta uurib komeeti. See võimaldab paremini aru saada Päikesesüsteemi kujunemise käiku. Komeedi pind on seniarvatust vähem külm, sest temas on tolmu palju.
Euroopa kosmosesondi komeedini jõudmine oli nii oluline, et Euronews pidas seda peauudiseks koguni vahepeal.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/ajalooline-hetk-euroopa-kosmosesond-rosetta-joudis-komeedini.d?id=69497227
“Veetnud kümme aastat kosmoses ja läbinud 6,4 miljardit kilomeetrit, on kosmosesond Rosetta jõudnud ajaloolise sihtmärgini: esmakordselt lendab Maalt saadetud robotsond komeedi kõrval ning valmistub laskuma orbiidile.
Euroopa kosmoseagentuuri ESA kosmosesond saabus oma sihtmärgi, komeedi 67P/Churyumov–Gerasimenko juurde eile, 6. augustil pärast kümne aasta, viie kuu ja nelja päeva pikkust kosmosereisi läbi Päikesesüsteemi. Sond viis end rakettmootorite tõukel umbes saja kilomeetri kaugusele komeedi pinnast, vahendab Space.com.”
Peab mainima, et jaapanlaste sond tõi asteroidilt proovi. Seda peeti 2011 a üheks oluliseks teadussündmuseks.
Artikkel FORTE-S: Ajakiri Science järjestas 2011. aasta olulisemad teadussaavutused
31. detsember 2011 10:28
“Hayabusa edukas lend
Pärast mõningaid peaaegu katastroofilisi tehnilisi probleeme ja rabavalt edukat taastumist naasis Jaapani kosmosesond Hayabusa Maale, kaasas suurelt S-klassi asteroidilt pärit tolmuproov – esimene planetaarselt taevakehalt toodud aines viimase 35 aasta jooksul.”
Pärast oli Hayabusa proovist midagi veel juttu. Et toodi arvatust väiksem kogus? Ah jaa – tolmu kogumisega oli probleeme. Siiski saadi u 1,5 tuhat tolmutera. Ja näidistekapsel tuli Itokawa asteroidilt tagasi 2010 a. Vastav artikkel on paraku ERR-ist kadunud, kuid Delfi viitav jupike on olemas.
Klõbistaja ütles:
Youtube`s on see film ka olemas. Lõpetasin just vaatamise. Nii kurb :(( Linki ei hakka panema.
@ salvey:
Ma tean, et film on kurb. Ise pole näinud, kuid arutelu selle üle lugesin.
Aga see pole üldsegi imelik, et too vana laul meenus – sõna “kuumus” on päris aktuaalne. Samas, ilmakaarti vaadates selgub, et pole Eestiski temperatuurid ühesugused.
Sügisel hakkab uus huilgamine – miks mujal on soojem…:)
Mina omaarust märkan küll, et Kuu on u 10% suurem (seda muidugi vaid näivalt – tegelikult ta läbimõõt ei muutu perioodiliselt :). Praegu veel ei ole päris täiskuu, kuid atmosfäär teeb pildi tüsedamaks. Väga kenasti särab lõunapool.
http://elu24.postimees.ee/2881581/video-superkuu-voib-takistada-perseiidide-nagemist
“Järgmisel nädalal peaks olema näha peresiidide tähesaju tipphetk, kuid astronoomide sõnul võib liiga kirgas Kuu nende nägemist takistada.
Selle nädala pühapäeval on niinimetatud superkuu ning selle tõttu võib meteoorivoolust näha 20 – 30 meteoori tunnis, mis on tavapärasest märgatavalt vähem, edastab Soome astronoomiaühing Ursa.
Tavaliselt ulatub meteooride langemissagedus kuni 200 meteoorini tunnis.
Superkuu puhul on Kuu Maale lähimal ning paistab seetõttu suuremana ja heledamana.
Supertäiskuu ilmub taevasse 10. augustil, asudes Maast 356 896 kilomeetri kaugusel.
Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mille tipphetk igal aastal 12. augustil. Perseiididesadu on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda.
Kõige paremini on perseiide näha 11. – 14. augustini.
Perseiide põhjustab perseiidide pilv, mis asub Swifti-Tuttle’i komeedi orbiidil. See pilv koosneb osakestest, mis on nimetatud komeedist eraldunud Päikesest möödumise ajal.
Perseiidid on saanud oma nime Perseuse tähtkuju järgi.
Swift-Tuttle’i komeedi orbiidi asendi tõttu on perseiidid jälgitavad peamiselt põhjapoolkeral.”
Terve kuu oli taevas praktiliselt pilvitu – aga just enne “Superkuud” muidugi olukord muutub.
Astronoom selgitab täpsemalt Kuu heleduse ja näiva läbimõõdu protsente. Peab ütlema, et need ei muutu kuigivõrd.
http://www.space.com/26782-is-sunday-s-supermoon-full-moon-really-that-super.html
” No doubt by now you’ve likely heard about the excitement concerning what supposedly will loom large in our sky on Sunday night. It’s the “Super Moon!”
Well … maybe not quite. /…/
As Dr. Neil deGrasse Tyson, Director of New York’s Hayden Planetarium jokingly noted recently in a tweet: “The perennially hyped name ‘Super Moon’ insults the legacy of Superman, Super Volcanoes, Supernovae, and even Super Mario.” /…/
Point 1: “The supermoon will appear 14 percent larger than normal.”
This statement is false.
Assuming that “normal” refers to the moon’s mean distance from the Earth of 238,855 miles (384,400 km), Sunday’s supermoon actually will appear 7.2 percent larger than normal, not 14 percent!/…/
Point 2: “The supermoon will appear 30 percent brighter than normal.”
Again, another incorrect statement.
While the full moon’s distance from Earth is one factor in determining its brightness, an even more important factor is the sun itself. When the Earth is near perihelion (closest point to the sun) the moon receives more sunlight than under average circumstances. Conversely, when the Earth is near aphelion (farthest point from the sun) the moon receives less sunlight than average./…/
Now, remembering that the mean (“average”) distance of the Earth-moon is 238,855 miles and the Earth-sun 1 AU, and that the apparent brightness of a body varies inversely as the square of its distance, we find that Sunday’s full moon is (238,855/217,806)2 x (1.0/1.014)2 = 1.169 or 16.9 times as bright as a “normal” full moon, not 30.”
Supernoovaplahvatusi on mitut sorti. Kõige rohkem tuntud on Ia-tüüpi… Aga Iax-tüüpi on leitud vaid u 30 korda. Need on nõrgemad plahvatused. Nüüd on põhjust arvata, et meist 110 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas toimus Iax – kusjuures see valge kääbus ei hävinenud täielikult. Muutus “zombiks”.
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/08/140806142124.htm
“Using NASA’s Hubble Space Telescope, a team of astronomers has spotted a star system that could have left behind a “zombie star” after an unusually weak supernova explosion.
A supernova typically obliterates the exploding white dwarf, or dying star. On this occasion, scientists believe this faint supernova may have left behind a surviving portion of the dwarf star — a sort of zombie star.
While examining Hubble images taken years before the stellar explosion, astronomers identified a blue companion star feeding energy to a white dwarf, a process that ignited a nuclear reaction and released this weak supernova blast. This supernova, Type Iax, is less common than its brighter cousin, Type Ia. Astronomers have identified more than 30 of these mini-supernovas that may leave behind a surviving white dwarf.”
@ Klõbistaja:
Ei loe Delfi toimetajad portaali space.com
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/tana-oosel-korgub-taevas-voimas-supertaiskuu.d?id=69512927
“Teadlaste sõnul võivad taeva poole kiikajad taevalaotuses täna näha eriti suurt ja selget Kuud – seekordse nähtuse näol on tegemist supertäiskuuga.
Supertäiskuu ajal asub Kuu Maast 356 896 kilomeetri kaugusel, kirjutab AP.
Superkuu on olukord, kus Kuu on lähimal Maale, paistes oluliselt suuremana.
Sel aastal võib Kuu liikumist jälgivate andmete kohaselt superkuud näha veel ühe korra – septembris, ka siis on Kuu 14% suurem ja 30% eredam kui muidu.”
Kui apogees ja perigees oleva Kuu näiva läbimõõdu vahe on u 14%, siis on vahe “tavalisega” u 7%. Sama (kuid keerulisem pisut) ka heledusega…
Ja muidugi jäetakse lisatud pildi autor anonüümseks.
@ Klõbistaja:
“Kui apogees ja perigees oleva Kuu näiva läbimõõdu vahe on u 14%, siis on vahe “tavalisega” u 7%.”
Ma polnud space.com artiklit lugedes tähelepanelik – tegelik vahe on 12,4%, mitte 14%. Praegune täiskuu on keskmisest 7,2% kopsakam. Tundsin, et peaks põhjalikumalt uurima. Aga see arvuti on omadega…teadagi kus. Iga kommi kirjutamine võtab ülemõistusekaua aega. Pidevalt jookseb kinni või lihtsalt toppab.
Ilusaid pilte täiskuust leiab veel Delfist. Kuigi seal on endiselt protsendid vigased.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-augustitaevast-kaunistab-voimas-superkuu.d?id=69515079
Vahepeal oli üsnagi pilves – nüüd paistab küll hästi.
Kallab kenasti vihma. Vahepeal lõi välku ja müristas. Olen kurb, sest superkuud (tema jäänuseid) pole (näha)? Paduvihm praegu meeldib.
Need Kuu protsendid? Pole eriti tähtsad.
Põhjarannikul oli tavalisest veidi suurem ja heledam Kuu siiski päris hästi nähtav.
http://pr.pohjarannik.ee/?p=11011
Hobiastronoomid vaatlesid Toilas superkuud
12. august 2014 SIRLE SOMMER-KALDA
“Üle-eestilisel astronoomiahuviliste kokkutulekul, mis peeti seekord Toila gümnaasiumis, imetleti nii Päikest kui Kuud. Just superkuu tõi ligemale 70 hobiastronoomi Põhja-Eestisse.
Täna panevad hobiastronoomid punkti viis päeva kestnud kokkutulekule Toilas. Ida-Virumaal püstitati laager esimest korda. See on ühtlasi kõige põhjapoolsem koht, kus on 19 aasta jooksul kokku tuldud.
Põhja-Eesti valiti kokkutuleku kohaks tänu täiskuule, mistõttu meteoore − rahvakeeli langevaid tähti − ja meteoorivoolu ehk tähesadu niikuinii eriti ei näe. “Kui on ilus pime öö ilma kuuta, siis me läheme Lõuna-Eestisse − seal on taevas oluliselt pimedam,” selgitas astronoom Helle Jaaniste, üks kokkutuleku algatajaid, kes sai mullu koos abikaasa Jaak Jaanistega teaduse populariseerimise elutööpreemia − nad on Tartu tähetorni alustalad./…/
Päevasel ajal pandi aga püsti päikeseteleskoobid.
“Kes imetleb rohkem Päikest, kes Kuud − see on maitseasi,” nentis üks Toila kokkutuleku korraldajatest, astronoom Tõnis Eenmäe. “Minule isiklikult meeldib Kuu rohkem, sest seal on rohkem detaile, mida vaadata, ja 18 aasta jooksul kunagi vaade ei kordu.”
Tema sõnul pole täiskuu selles mõttes eriline vaatamisväärsus, et näeb ainult heledamaid ja tumedamaid laike ning kraatreid silm hästi ei seleta. “Aga pilti sai ikka teha ja kui meedia tekitab superkuust elevust, siis saab selle ära kasutada adekvaatse info edastamiseks: rääkida, kuidas asjad tegelikult on.”
Superkuu tekib seetõttu, et Kuu tiirleb mööda ellipsit ehk lopergust ringi ümber Maa, ning ajal, kui ta on meile lähemal ja veel ka täiskuu, näeme teda eriti hästi, ta paistab meile suuremana. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 ja suurim kaugus 406 700 kilomeetrit.
Astronoomia seltsi juhatuse esimees Martin Vällik lisas, et supertäiskuu puhul on positiivne, et kõik saavad minna õue ja seda imetleda. “See ajendab võib-olla otsima pildistamiseks ilusat kohta. Järve või mere pinnalt peegeldub valgus ja romantika missugune!” märkis ta.”
Ei maksa hetkekski unustada, et ükskord saabub maailmalõpp niikuinii. :)
http://teadus.err.ee/v/universum/e653c053-b395-4532-aac5-63a1c208b204
“Veidi vähem kui 866 aasta pärast ähvardab planeeti taas katastroof – tõenäosus, et asteroidi 1950 DA tee Maaga ristub, küündib 0,4 protsendini. Ent keha kujutab endas peamurdmist ka lühemal ajaskaalal. Asteroid pöörleb lagunemata kiiremini, kui füüsikaseadused seda esmapilgul lubaks. Kosmilist rusuhunnikut uurinud töörühm teatab nüüd, et on selle saladusele jälile jõudnud.
Teadlased on tänaseks Päikesesüsteemi siseosast leidnud umbes pool miljonit asteroidi, mil miljonid jäävad veel tabamatuks. Neist suur osa pole aga sugugi mitte sellised, nagu neid tüüpiliselt ulmefilmides kujutatakse. Selgelt määratletava monoliitse jäiga keha asemel võib eest leida hoopis kümnete meetrite kuni tolmukübemete suurustest üksikosadest koosnevad rusuhunnikud. Taolisi asteroide hoiavad koos gravitatsioon ja üksikosade vahelised hõõrdejõud.
See seab omakorda selged piirid, kui kiiresti need pöörelda saavad. Ent on anomaalseid erandeid, teiste hulgas (29075) 1950 DA, mille diameeter ulatub 1,3 kilomeetrini. Kui teoreetiliselt saavad asteroidid tiiru ümber oma telje teha minimaalselt 2,2 tunniga, siis 1950 DA’l kulub selleks täpselt 2,12 tundi. Tennesse ülikooli teadlased eesotsas Benjamin Rozitisega järeldavad värskes töös, et rusuhunniku-tüüpi asteroidide puhul mängivad olulist rolli ka van der Waalsi jõud, mida seostatakse näiteks gekode harukordse klammerdumisvõimega.
Nõrkade, kuid siiski oluliste jõudude ilmnemise taga on kvantmehaanika. Elektronide lainelise loomuse tõttu pole võimalik täpselt öelda, kus need täpselt aatomite ümber asuvad. Nii võib väga lühikeste ajavahemike korral märgata teineteise lähistel asuvate aatomite puhul kerget laengute tasakaalutust, mis viib omakorda nõrga tõmbejõuni. Kokkuvõtlikult oleks aga Rozitise sõnul jõud piisavalt tugevad, et asteroidi lagunemast hoida.”
Kvantnähtused on kõikjal – ka meie sees. Nt ei saaks ilma van der Waalsi jõuta moodustuda kindel ühendus antikeha ja vastava antigeeni vahel…
Mõned tolmuterad minu monitoril võivad pärineda Päikesesüsteemist väljastpoolt? Ehk isegi teisest galaktikast?
http://teadus.err.ee/v/universum/f38a4563-43ff-4599-9295-e77067848cf3
“Eelmise sajandi lõpus komeeti jälitama ja sellelt eralduvat tähetolmu koguma saadetud Stardusti sondi poolt Maale toimetatud kübemekeste keemilise koostise ja lennutrajektoori analüüs vihjab, et vähemalt seitse osakest pärinevad väljastpoolt Päikesesüsteemi.
Lisaks komeedi Wild 2 tuules lendamisele oli Stardusti ülesandeks ka eeldatavasti väljastpoolt planeedisüsteemi lähtuvast osakestevoost materjali kogumine. Seatud eesmärgi täitmiseks avati alumiiniumlehekestest ja aerogeelist koosnevad tolmukogujad lühikeseks ajaks ka enne komeedi lähistele jõudmist. Detektorid jõudsid tagasi Maale 2006. aastal. Alates sellest on astronoomid kümnete tuhandete tavakodanike silmapaaride abiga läbi kamminud miljoneid tolmukogujatest tehtud ülesvõtteid, et leida üles hinnanguliselt umbes miljon püünisesse sattunud terakest./…/
Kuigi hüpoteesiga on kooskõlas nii osakeste trajektoor, keemiline koostis ja liikumiskiirus kokkupõrke hetkel, valmistasid sõelale jäänud terakesed siiski üllatuse. Neist viiel on hästi eristatav kristalliline sisestruktuur. Eelnevalt arvati, et süvakosmose karm keskkond ja kokkupõrkel vallanduv energia oleks pidanud seda vähemalt mõningal määral kahjustama. Samuti on kübemed oodatust suuremad. Isegi kui nende kogumass ulatub vaid 10 triljondiku grammini.
Planeedisüsteeme lahutavas keskkonnas leiduva tolmu omaduste mõistmine aitab paremini selle poolt põhjustatavaid moonutusi teleskoopide poolt tehtavatelt piltidelt kõrvaldada. Galaktikasisese tolmu mõju on näiteks hiljuti Suurele Paugule järgnenud inflatsiooni kinnitavaid tulemusi puudutava debati südameks.”
Suure Paugu mudelile pakutakse rohkesti alternatiive ja variatsioone. Delfi tõlkis paar nädalat tagasi ilmunud loo. Lugesin seda siis, kuid ei arvanud sisust suurt midagi.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/suur-pauk-vois-lahtuda-hoopis-neljamootmelise-universumi-mustast-august.d?id=69580673
“Kanadas Ontario provintsis Waterloo ülikooli juures tegutseva teoreetilise füüsika Perimeetri Instituudi teadlaste värske töö püstitab hüpoteesi, mille kohaselt meie universum võis esile kerkida mustast august rohkemamõõtmelises universumis.
Suure Paugu teooria tõstatab väga olulise küsimuse: kui too kataklüsmiline sündmus tõepoolest 13,7 miljardit aastat tagasi meie universumi tekitas, siis mis selle protsessi käivitas? Instituudi uurijatel on uus ettekujutus sellest, mis võis toimuda n-ö enne Suurt Pauku, kirjutab ScienceDaily.
Hoolimata kummastavusest rajaneb hüpotees laitmatul matemaatikal, on katseliselt kontrollitav ning piisavalt kütkestav, et jõuda ajakirja Scientific American kaanele pealkirjaga “Must auk aja alguses”. Uurijad väidavad, et see, mida meie tajume Suure Pauguna, võib tegelikult olla kolmemõõtmeline miraaž kokkuvarisevast tähest universumis, mis on meie omaga võrreldes paljuski teistsugune. ”
Võtmesõna peakski olema “must auk” (ja tema singulaarsus). Ammu on püstitatud oletusi, et uued universumid võivad tekkida lausa igas mustas augus… Aga see ei tundu tõenäolisena. Kas pole kõige loogilisem selline pilt, et kollabeerunud universumist jääb alles üksainus must auk. Muidugi võib sellel teemal pikalt muliseda…
Universumi väga varajases lapsepõlves oli vesinikust ja heeliumist raskemaid keemilisi elemente äärmiselt vähe.
http://teadus.err.ee/v/universum/2d93fb06-fe61-4665-82cd-97ab63f74cb9
“Jaapani astronoomid teatavad värskes töös, et märkasid Linnutee galaktikas esimest korda jälgi paari-ebastabiilsus supernoovast. Leid annab kinnitust ennustustele, et universumi esimeste tähtede mass oli Päikesest enam kui sada korda suurem.
Eredad tähed kuhtuvad kiiresti. Poplauljate kohta tehtud tähelepanek peab paika ka kosmoses. Mida suuremad tähed on, seda kiiremini need ka oma tuumakütuse ammendavad. Teoreetiliste ennustuste kohaselt olid esimesed tähed niivõrd massiivsed, et suutsid seda teha sadade miljonite, mitte miljardite aastatega. Nii on ainus võimalus teooria kontrollimiseks registreerida esimestelt tähtedelt pärinevat valgust või leida nende kunagisest olemasolust muid märke.
Kuna optilises spektriosas valgust koguvad teleskoobid suudavad niivõrd kaugelt minevikust pärinevat valgust haruharva, rajanevad hetkel suuremad ootused tähearheoloogial. Kosmoses läheb kõik taaskasutusse. Nõnda peab esimestelt tähtedelt pärinevat materjali leiduma ka hilisemates tähegeneratsioonides. Kõige kergemini oleks see eristatav II põlvkonna tähtedes, milles leidub heeliumist raskemaid elemente koguseliselt küll rohkem kui esimestes tähtedes, ent siiski oluliselt vähem kui I põlvkonna tähtedes, mille hulka kuulub ka Päike.”
Uhuh – mõned on ikka väga hajameelsed. Päike on kolmanda põlvkonna täht – kindlasti mitte esimese. Kas peab vigade pärast irisema? Ega ma eriti mõnitagi – lihtsalt juhin neile tähelepanu.
@ Klõbistaja:
“Nõnda peab esimestelt tähtedelt pärinevat materjali leiduma ka hilisemates tähegeneratsioonides. Kõige kergemini oleks see eristatav II põlvkonna tähtedes, milles leidub heeliumist raskemaid elemente koguseliselt küll rohkem kui esimestes tähtedes, ent siiski oluliselt vähem kui I põlvkonna tähtedes, mille hulka kuulub ka Päike.”
No loe seda lõiku kuitahes hoolikalt, ikkagi pole see korrektne. Või olen mina mingi täitsa napakas – ei saa eesti keelest aru.
@ Klõbistaja:
Aa – paistab siiski, et siin peetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Vaieldav küsimus. Igal juhul peaks tekst arusaadavamalt esitatud olema.
@ Klõbistaja:
Nojah – põlvkond ja populatsioon pole samad mõisted. Nüüd muutus tekst arusaadavamaks:
http://teadus.err.ee/v/universum/2d93fb06-fe61-4665-82cd-97ab63f74cb9
“Kõige kergemini oleks see eristatav II populatsiooni tähtedes, milles leidub heeliumist raskemaid elemente koguseliselt küll rohkem kui esimestes tähtedes, ent siiski oluliselt vähem kui I populatsiooni tähtedes, mille hulka kuulub ka Päike.
Vikipeedia – Täht (astronoomia):
“Vanemad, teise populatsiooni tähed, on oluliselt madalama metallilisusega kui nooremad, esimese populatsiooni tähed. See tuleneb molekulaarudude koostisest, millest nad pärinevad. Aja jooksul vanemad tähed surevad ning heidavad osa oma ainest ilmaruumi, rikastades sedasi molekulaarudusid raskemate elementidega.”
Loomulikult tuleb kontrollitavaid asju katsetingimustes testida.
http://teadus.err.ee/v/tehnika/57637788-1cda-4dec-a9dc-43c7c4ab9439
“Maailm, milles inimesed elavad, tundub rahustavalt kolmemõõtmeline ja pidev. Ent taju on juba oma olemuselt petlik. Nõnda algab Illinois’ osariigis asuvas Fermilabis peagi eksperiment, mille eesmärgiks on kontrollida hüpoteesi, et universum on olemuselt hoopis hologramm, mis tekib kahemõõtmelisele pinnale jäädvustatud informatsioonist.
Hüpoteesi analoogiks võiks olla televiisor, milles nähtavad kujutised tänu aju täiendavale töötlusele kolmemõõtmelisena tunduvad. Sellele vaatamata võib nina vastu ekraani pistes märgata piksleid, millel eelnevalt nähtud pildiga esmapilgul mingit pistmist pole. Universumi moodustavad infot kandvad pikslid oleksid aga aatomitest kümme triljonit-triljonit korda väiksemad ehk meetrist 35 suurusjärgu võrra pisemad.
Kuna informatsioon on kvantifitseeritud, peavad taolised informatsiooniühikud alluma ka kvantmehaanika seaduspäradele ja määramatustele. Seeläbi paneksid kvantvõbelused ka maailma aluskoeks oleva aegruumi lainetama ja vibreerima. Muutused oleksid Craig Hogani töörühma sõnul kontrollitud tingimustel märgatavad ka makromaailmas.
Hüpoteesi proovile panemiseks loodud Holometer eksperiment on üldjoontes pea identne 1887. aastal Albert Michelsoni ja Edward Morley poolt eetri olemasolu kontrollimiseks ehitatud interferomeetriga. Toona oletati, et ka valgus vajab sarnaselt helile levimiseks mingisugust keskkonda. L-kujulises seadmega saadeti samast valgusallikast teele L-i otstesse teele kaks valguskiirt, mis L-i otstes asuvatelt peeglitelt tagasi peegeldusid ning interfereerusid. Juhul, kui kasvõi üks valguskiir oleks murdosa sekundi võrra hiljem kohale jõudnud, vihjanuks see eetri olemasolule.
Kuigi toonase katse käigus midagi taolist ei leitud, (viies sajandite vanuse maailmapildi lammutamiseni,) loodab Hogan kahe Michelson-Morley interferomeetriga kontrollida, et mõnevõrra teistsugune „eeter“ kahe silma vahele ei jäänud. Kui kvantvõbelused tõepoolest aegruumi vibreerima panevad, peaks ka uuesti kombineeruv valgus olema interferentsi tõttu tuhmim kui algne valgusallikas. Erinevalt Michelsonist ja Morleyst kasutab aga Fermilabi töörühm õlilambi asemel kahte laserit, mis on tüüpilisest laserpointerist 200 000 korda võimsamad.”
Aga ehk jaguneb aegruum ise kvantideks (ja on ikkagi 3 ruumimõõdet + 1 lisamõõde, mida nimetatakse ajaks)…
Kui külmad saavad tähed olla? Ja kas pruunid kääbused on tähed? Mõned delfiinid arvavad, et need taevakehad ei vääri staari seisust. Tegelikult nimetavad ka mitmed teadlased neid “äpardunud tähtedeks”.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/taht-millel-leidub-vett-pruuni-kaabuse-umber-on-maise-koostisega-pilved.d?id=69640061
“Maast umbes 7,3 valgusaasta kaugusel asub teadaolevalt kõige külmem täht. Pruuni kääbuse WISE J0855-0714 temperatuur sarnaneb Maa polaaraladega. Tavatu taevakeha atmosfäär on samuti põnev – vaatlused viitavad sellele, et tähte ümbritsevad pilved sisaldavad vett.
Pruunid kääbused on pisikesed tähed, mille sisemuses pole termotuumareaktsioonid kunagi alanud.”
See pole siiski päris täpne – pruunides kääbustähtedes sai toimuda termotuumareaktsioon, kuid deuteeriumiga ja lühiaegselt.
Kahju küll, kuid gekod saabusid Maale tagasi surnutena. Tegelikult olid nad juba peaaegu mumifitseerunud. Muidugi alustati juurdlust. Eile räägiti sellest, et vaesed sisalikud külmusid ära. See pole vist täpne – nende ainevahetus muutus madala temperatuuri juures liiga aeglaseks ja sedasi pikemat aega vastu ei pea.
http://www.newsru.com/russia/02sep2014/gekko.html
” В то же время заместитель директора Института медико-биологических проблем Владимир Сычев сказал, что гекконы на спутнике “Фотон-М” погибли, потому что перестали переваривать пищу из-за снижения температуры и замедления процессов метаболизма.
По словам ученого, которого цитирует ИТАР-ТАСС, температурный фактор смерти гекконов не вызывает сомнения, но они не замерзли насмерть. “Гекконы не могут замерзнуть, они холоднокровные животные. Но у них очень сильно зависит пищеварение от температуры. Если температура недостаточная, то пища просто не переваривается”, – пояснил Сычев. /…/
В ходе полета в космос на аппарате, который заслужил название “секс-спутника”, находились несколько биообъектов: пять гекконов, мухи-дрозофилы, семена растений и микроорганизмы. Как сообщается, мухи чувствуют себя нормально.
“У нас было более 20 экспериментов. Они все выполнены, кроме гекконов. Так как все эксперименты на “Фотоне” были проведены, то решили сажать аппарат раньше – 1 сентября, а не 15-го”,- сказал Сычев. По его словам, важные результаты будут получены по эксперименту с мухами-дрозофилами, по экспериментам “Биоэлектричество” и “Метеор”.
“Фотон” – это технологический спутник. Мы в этом аппарате гости. Когда мы туда вошли со своей научной программой, мы понимали, чем рискуем. В этом аппарате нет системы жизнеобеспечения. Там не поддерживается терморегуляция, там не поддерживается состав атмосферы. Мы согласились на некие риски, поскольку это дало нам новые возможности для исследования. Мы рисковали, с гекконами риск не оправдался, с остальными биообъектами риск оправдался”, – рассказал Сычев об отправке гекконов в космос.”
Laniakea superparvest põhjalikumalt:
http://www.astronoomia.ee/vaatleja/7107/laniakea-meie-suurim-kodu/
“Nii on Tully ja kolleegid esmakordselt defineerinud superparve mõiste. Nad tõmbavad superparvede piirid sealt, kus toimub kiirusväljade suundade lahknemine. Superparveks võib niisiis nimetada ruumi, kus kiirusvälja voolujooned on koondunud ühise tõmbepunkti poole, moodustades justkui hiiglasliku nõo, mida mööda veenired alla voolavad. Ka üksteise lähedal asuvad galaktikad võivad liikuda vastassuundades, kumbki naabritest suundumas erineva tõmbeallika poole ning seega kuulumas erinevasse süsteemi.”
Kuid siin on lõik, mille sisust ma ei saa aru:
“Tully ja kaasautorid rõhutavad, et tõenäoliselt on ka Laniakea omakorda osa millestki veelgi suuremast, mis on kosmilise taustkiirguse (relikt Suurest Paugust) suhtes liikumatu. Nende suurim eesmärk on kaardistada Universum meie ümber sellistes mõõtmetes, et selguks, mis paneb meid liikuma kosmilise taustkiirguse suhtes.”
Arvasin, et reliktkiirguse suhtes pole võimalik liikuda. Sest see justkui läheks vastuollu Universumi isotroopsuse ja homogeensusega.
Aga ehk on siin mingi seos: Kosmoloogia – Interaktiivne astronoomiaõpik – 5. Universum – 3. Kosmoloogilised paradoksid:
“Juba suhteliselt väike (lõpmatusega võrreldes!) piirkond raadiusega 5000 Mpc paisub ligikaudu valguse kiirusega; meie graafikul fotomeetrilise paradoksi kohta (vt. joonist) on see nii väike, et ei mahu isegi joonisele.”
Hoopiski väiksemates struktuurides on liikumine taustkiirguse suhtes?? Vikipeedia : Kosmoloogiline printsiip:
“Märtsis 2006 selgus kosmosesondi WMAP andmetest, et Maa liigub kosmilise mikrolaine-taustkiirguse suhtes kiirusega 600 m/s Neitsi tähtkuju suunas.”
No ei mõista! Aga häbeneda pole midagi – olengi võhik.
@ Klõbistaja:
“Vikipeedia : Kosmoloogiline printsiip:
“Märtsis 2006 selgus kosmosesondi WMAP andmetest, et Maa liigub kosmilise mikrolaine-taustkiirguse suhtes kiirusega 600 m/s Neitsi tähtkuju suunas.”
See lause on jama! Ei ole mingit põhjust Vikipeediat jäägitult usaldada. 2006 a taustkiirguse kaardistamine oli ebatäpne – sellest võis jääda mulje, et liigume reliktkiirguse suhtes. Hilisemad (palju täpsemad) mõõtmised näitasid, et kiirgus on äärmiselt isotroopne ja mingit eelissuunda pole (kuigi teatud anomaaliaid justkui leiti). Erinevus temperatuurikõikumistes on väga väike.
http://www.fyysika.ee/uudised/?p=30290
“Kosmiline taustkiirgus tekkis ligikaudu 400 000 aastat pärast Suurt Pauku, mil Universumi keskmine temperatuur oli 3000 K. Sel ajaperioodil, mida nimetatakse rekombinatsiooniajastuks, muutus aine kiirgusele läbipaistvaks. Vaatlustest on teada, et mikrolaine-taustkiirgus täidab Universumi väga ühtlaselt, homogeenselt ning isotroopselt. Kiirguse temperatuurikõikuvused erinevad keskmisest vaid 10 astmes miinus 5 %. Taolist ühtlaselt tasast Universumit oleks lineaarsete võrrandite abil hõlbus seletada.
Temperatuurihäiritused on aga omakorda võimalik siduda aine tiheduse häiritustega. Aja jooksul saanuks gravitatsioonilise interaktsiooni tõttu lokaalne tihedusehäiritus kasvada tuhandekordselt, mis on aga makroobjektide tekkeks ikka liiga väike suurus. Suuremad, galaktikate tekkeks vajalikud häiritused põhjendataksegi tumeainega, mis sai varem kokku tõmbuma (häiruma) hakata kui tavaline, nähtav aine, sest allub teadaolevalt vaid gravitatsioonilisele interaktsioonile. Nähtava aine kuhjumist takistas Universumi algusaegadel kiirgusrõhk.”
Üks väike “maailmalõpp” möödub homme Maast. Äkki arvutati midagi valesti…? Uhhuu – peab igaks juhuks poodi tõttama ja varusid täiendama.:)
http://teadus.err.ee/v/universum/c5ae2b2f-1665-412e-a92b-084027590bc7
“USA kosmoseagentuuri NASA teatel möödub Maa lähistelt sellel pühapäeval väike asteroid. Keha ei kujuta planeedile ega selle ümber tiirlevatele tehiskaaslastele ohtu, kuid võib pakkuda silmarõõmu astronoomiahuvilistele.
Ligikaudu 20-meetrise läbimõõduga asteroid 2014 RC avastati 31. augustil kahe sõltumatu töörühma poolt. Keha möödub Maast umbes 40 000 kilomeetri kauguselt. Võrdlusena tiirleb Kuu Maast keskmiselt 9,5 korda kaugemal. Asteroid ei ohusta erinevalt 2013. aastal Maast möödunud DA14’st isegi geosünkroonsel orbiidil tiirlevaid tehiskaaslasi.
2014 RC on selle palja silmaga nägemiseks liiga tuhm. Isegi kõige eredamana jääb näivaks tähesuuruseks vaid 11,5, misläbi nõuab selle märkamine vähemalt kuue tollist teleskoopi. Lisaks raskendab selle Kalade tähtkujus märkamist täiskuu faasi jõudev kuusirp ning asteroidi liikumiskiirus.”
Minuarust pole õige nii väikest taevakeha nimetada asteroidiks.
Vikipeedia/Asteroid:
“Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased (“kuud”), vaieldakse. /…/
Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.”
Õhtul vaatame ikka lootusrikkalt taevasse – ehk pandi meteoorkeha trajektoori arvutustes natuke mööda – äkki on teda siiski palja silmagagi näha.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/maa-lahedalt-moodub-18-meetrise-labimooduga-asteroid.d?id=69688331
“Nasa teatel lendab täna Maa lähedalt mööda umbes maja suurune asteroid. Umbes 18-meetrise läbimõõduga Asteroid 2014 RC lendab üle Uus-Meremaa Eesti aja järgi umbes kell 21.18. /…/
2013. aasta veebruaris plahvatas umbes sama suur meteoriit Venemaal Tšeljabinski linna kohal, selle tagajärjel sai üle tuhande inimese vigastada.”
Jah, isegi väikese maja suurune taevakeha võib palju pahandust põhjustada. Ja neid on päris keeruline varakult avastada.
Mingid väiksemad tükikesed sellest “majast” võivad ehk tõesti ka Maa atmosfääri sattuda.
Midagi langes tõesti taevast alla, kuid kas seda saab seostada möödalennanud “majaga”?
http://teadus.err.ee/v/universum/6bf57cac-d7e9-437a-b3b3-2c5cd5e0aa54
“Nicaragua võimud teatasid pühapäeval, et riigi pealinna Managua lennuvälja lähistel asuvale metsastunud alale langes väike meteoriit. Valitsuse pressiesindaja sõnul seostab vahejuhtumit uurinud komitee keha Maa lähedalt möödunud asteroidiga 2014 RC.
Meteoriit tabas Maad laupäeva südaöö paiku, tekitades kokkupõrkel 12-meetrise läbimõõduga ja rohkem kui viie meetri sügavuse kraatri. Vahejuhtum lõppes ohvrite ja vigastusteta, vaatamata sellele, et Managuas elab enam kui 1,2 miljonit inimest.
AFP teatel registreerisid Nicaragua geoloogia instituudi seismograafid kahte seismilist lainet, mis märkisid vastavalt esialgset kokkupõrget ja selle käigus vallandunud helilainet. Teadlased pole veel hetkel kindlad, kas meteoriit aurustus kokkupõrkel täielikult või leidub pinnases sellelt pärinevaid kivi- ja jäätükke.”
Horisont » Arhiiv » Horisont 5/2009
Ohtlikud naabrid
Tõnu Viik
“Igal aastal langeb Maale hinnanguliste rehkenduste põhjal 37 000 kuni 78 000 tonni meteoriitset materjali. Tõsi, enamik sellest kosmilise tolmuna.
Küllap toodud näited veenavad, et taevas meie kohal pole ohutu. Tegelikult on asi palju tõsisem, kui saab järeldada nendest kurioossetest juhtumitest. Taevast võib alla sadada palju suuremaid objekte ja siis ei piirdu kahju sugugi üksnes lõhutud supipotiga. Näiteid pole vaja otsida kaugelt – neid leiab Eestistki. Kaali järv ja Ilumetsa kraatrid on selged tõendid langenud taevakehade purustusvõimest.”
Ei ole Higgsi bosoniga lood päris lihtsad – kui muudmoodi maailmalõpp ei saabu, siis nemad ulatavad oma abikäe. :)
http://elu24.postimees.ee/2914053/stephen-hawking-jumala-osake-voib-teoreetiliselt-havitada-universumi
“Briti maineka füüsikateoreetiku Stephen Hawkingi arvates võib Higsi boson, mida tuntakse ka kui «jumala osakest» potentsiaalselt hävitada universumi.
Hawking andis väljaandele The Sunday Times intervjuu seoses oma uue teadusraamatuga, mis ilmub oktoobris.
Hawkingi arvates võib kõikidele teistele osakestele massi andev Higgsi boson muutuda ebastabiilseks. See võib tekitada kastastroofilised tingimused, milles aeg ja ruum sõna otseses mõttes kaovad.
Teadlane siiski rõhutas, et tegemist on teooriaga ning tõenäoliselt midagi sellist aset ei leia.
«Kuid sellise võimaluse teoreetiline olemasolu on huvitav, sest see viitaks täiesti uutele füüsikaseadustele,» selgitas Hawking.
Šoti füüsik Peter Higgs ennustas juba 1964. aastal, et on olemas osake, mis annab kõikidele teistele osakestele massi. Elementaarosakeste standardmudeli järgi Higgsi boson ongi selline osake.
«Jumala osake» on äärmiselt ebastabiilne, lagunedes koheselt pärast tekkimist. Higgsi boson laguneb kaheks Z-bosoniks, need omakorda aga müüoniteks.
Higgsi bosoni käitumist on uuritud suure hadronite põrguti abil.”
Delfi ühendas päris mitu asja – Higgsi bosoni omadusi uuritakse + Hawkingi sõnul on võimalik, et see leitud boson hävitab Universumi + ebastabiilsuse saavad põhjustada ülikõrge energiaga osakestekiired… Loomulikult sündis sellest põnev pealkiri:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/katsetused-higgsi-bosoniga-inimese-voimuses-oleks-universum-katki-teha.d?id=69717225
Katsetused Higgsi bosoniga: inimese võimuses oleks universum katki teha
“Kas mäletate Higgsi bosonit, mille avastamise üle kõik mullu rõõmustasid? Tuleb välja, et too elementaarosake võib veel meile kõigile otsa peale teha — vähemalt mõnede saatuslikult valede asjaolude kokkulangemisel.
Peatselt ilmuvas raamatus “Starmus, 50 Years of Man in Space” (“Starmus: inimkonna poolsajand kosmoses”) märgib tunnustatud füüsik Stephen Hawking, et saja miljardi giga-elektronvoldini küündivate või võimsamate energiatasemete juures võib too pikka aega end inimkonna eest varjanud osake muutuda vähem kui absoluutselt stabiilseks. /…/
Esialgu pole siiski põhjust sattuda pannikasse või karta, et teadlased universumi kogemata katki teevad.
Seni on isegi kõige võimsamad kiirendid nagu LHC põrgatanud kokku osakesi, mille energiatase on “ainult” 3,5 teraelektronvolti ühe kiire kohta. Ohtlike energiatasemete saavutamiseks tuleks ehitada osakestepõrguti, mis on suurem meie planeedist. /…/
72-aastane hr Hawking rõhutas, et taolise katastroofi tõenäosus lähitulevikus on kaduvväike.”
Mujal ma pole sellist pealkirja näinud.
Universumis on olemas looduslikud kiirendid, mille võimsus ületab kaugelt mingite ehitatavate oma.
Päike saatis meie poole teele päris palju laetud osakesi. Väga tõenäoliselt näeb kuskil virmalisi. Mingit pahandust see geomagnetiline torm ehk ei tee?
http://teadus.err.ee/v/universum/d984d5a5-52de-4175-b1a8-33e5e2819d7b
“Eile õhtul kell 20.46 Eesti aja järgi lahvatas päikeseplekk AR2158, tekitades X-klassi loite. Plekk asus purske hetkel Maa suunas, misläbi kaasnesid sellega Ameerika ja Okeaania kohal tunni kestnud raadioside häired. Kahe massipurske käigus vallandunud osakesed jõuavad Maani enne nädalavahetust.
USA Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni (NOAA) ennustuste kohaselt tekitavad 9. ja 10. septembril vallandunud päikesekrooni massipursked 12. septembril 80-protsendilise tõenäosusega polaaraladel geomagnetilise tormi. Virmalisi võib tõenäoliselt näha 55° laiuskraadil, laupäevaks paisub torm kahe purske kombineerumise tõttu G3-tormiks. Taevatulesid saab näha ka 50° laiuskraadil.
X1.6 loiteks klassifitseeritud purse kuulub kõige energeetilisemate pursete klassi. Vallandunud lööklainete raadioemissioonid vihjavad, et laetud osakeste algne liikumiskiirus küündis 3750 km/s, misläbi peaks need planeedini jõudma juba reede ööseks. Loite käigus vallandunud ultraviolettkiirgus ioniseeris Okeaania ja Ameerika kohal lisaks atmosfääri ülemisi kihte, mille tulemusena võis kõrgematel raadiosagedustel umbes tunni kuulda vaid sahinat.”
Kosmoses on praegu põhitegija NASA. Kuid ka ESA (Euroopa Kosmoseagentuur) teeb midagi. Roskosmos on alarahastatud ja teda tabavad järjest väiksemad või suuremad prohmakad. Jaapan ja Hiina…
Rosetta ülesanne on keeruline.
http://www.postimees.ee/2921085/euroopa-kosmoseagentuur-leidis-komeedil-sobiva-maandumispaiga
“Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) teatas täna, et on valinud välja koha komeedil, kuhu peagi üritatakse maandada robor. Tegemist on kõigi aegade esimese komeedil maandumise katsega.
100 kilogrammi kaaluval uurimisrobotil Philae kavatsetakse lasta Rosetta sondilt komeedile 67P/Churyumov-Gerasimenko maanduda tänavu novembris.
Nelja kilomeetri laiusel komeedil kaaluti viit erinevat maandumispaika, neist valiti välja üks, mille pinnavormid paistsid suhteliselt ohutud.
Projekti juhi Stephan Ulameci sõnul on tegemist siiski äärmiselt riskantse ettevõtmisega ning igaks juhuks on välja valitud ka varumaandumiskoht.
Kosmosesond Rosetta alustas enam kui seitsme miljardi kilomeetri pikkust retke 2004. aastal. Selle eesmärgiks on täita lünki teadmistes taevakehade koostise ja päikesesüsteemi tekke kohta. Missioon planeeritav lõpp on 2016. aastal.”
@ Klõbistaja:
Väitele, et NASA on põhitegija, võib siiski vastu vaielda? Mehitatud lende teeb kosmoses praegu ainult Venemaa. Kuid see oli vaid vahepealne mõistlik tööjaotus. Kindlasti oleks NASA võinud varem edendada seda valdkonda. Kes võis arvata, et kahe riigi koostööd pingestavad poliitilised asjaolud…
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/nasa-toi-lopuks-lagedale-oma-jargmise-kosmoselaeva-orioni.d?id=69749171
“Kosmoselennukite ajastu on esialgu möödas, kuna NASA järgmiseks kosmoselaevaks saab Orion, kanderaketiga teele saadetav kapsel, kuhu mahuks korraga kaks kuni kuus astronauti.
Algselt oli kanderaketiks kavandatud Ares I, aga selle programm peatati enneaegselt, kapsel ise toodi nüüd lõpuks laboratooriumist testidele välja, detsembris proovitakse ka esimest kosmoselendu.
Floridas, Cape Canaveralil asuva Kennedy kosmosekeskuse töötajail on üle mitme aasta jälle käed tööd täis, kuna 4. detsembriks kavandatud testilennuks on vaja kõik valmis saada, et USA jälle mehitatud kosmoselendude kaardile kanda. Katselennul peaks Delta IV rakett aitama Orioni-nimelise kosmosekapsli 600 kilomeetri kõrgusele orbiidile, et sealt kahe tiiru järel laskuda jälle Maa peale.
Teine test on kavandatud aastaks 2018, enne seda ei ole ka mehitatud lende oodata. Tulevikus oleks Orioni kanderaketiks hoopis uut tüüpi megarakett – SLS. Sisuliselt meenutab Orion pigem suuremat sorti Apollo-tüüpi kosmosealust, mis reeglina võimaldaks neljaliikmeliste meeskondadega kosmoselende ette võtta, arvatavasti aastast 2021 alates, tulevikus ehk ka Marsile.
Niikaua peab NASA ikkagi lootma kas Venemaa kosmoserakettidele või leidma võimalust kiirendada näiteks SpaceX-kosmoseprogrammi, mis paraku konkureerib Orioni-projektiga.”
Higgsi boson on liiga normaalne?
http://teadus.err.ee/v/tehnika/f760d481-cebe-4201-819f-780f37b73521
“Higgsi bosoni olemasolu kinnitamist peetakse üheks kaasaegse füüsika suurimaks triumfiks. Ent 2012. aastal nähtud bosonit vaevas identeedikriis, lisaks lagunes see veidi teistmoodi, kui teadlased ennustasid. Nii loodeti, et see sillutab teed veel tundmatuks jäänud seaduspärade avastamisele. Värske töö kummutab aga selle täielikult – boson osutus läbini normaalseks.”
Kuidas võiks ta siis maailmalõppu põhjustada? Ülitargad kommenteerijad jõudsid üsnagi üksmeelsele järeldusele, et kuna Higgsi bosonid pole varem ebastabiilseteks muutunud, siis ei muutu ka edaspidi. Aa minu rumal mõistus ütleb, et Universumi ainetihedus aina väheneb – ja kvantitatiivsed muutused viivad kvalitatiivsete muutusteni…Väga paljude miljardite aastate pärast.
@ Klõbistaja:
“Pardi” peale maandumine pole tõesti lihtne.
http://teadus.err.ee/v/universum/936b0e77-27cc-46c2-9942-54d14180c9af
“Komeedi 67P/Churyumov-Gerasimenko ümber tiirleva Rosetta tehiskaaslase tööd juhtiv teadlaste rühm teatas, et on valinud maandumispaiga automaatjaamale Philae, millest peaks eduka laskumise korral saama esimene inimtekkeline objekt, mis kunagi komeedil maandunud.
Kui kaksikkomeeti võrrelda kummipardiga, siis asuks sõelale jäänud maandumispaik pardi pealael (J). Juhul, kui novembri keskpaigaks selgub, et valitud piirkond on siiski ebasobiv, peaks Philae maanduma keha ja pead ühendava mõttelise vahejoone lähistele (C)./…/
Euroopa Kosmoseagentuur pole avalikustanud, kui tõenäoline on, et automaatjaam komeedil edukalt maandub. Ajal, mil eeldati, et 67P/Churyumov-Gerasimenko on kerajas, oli see 70-75 protsenti kindel.”
Gravitatsioonilained on teoreetiliselt olemas. Küsimus on nende praktikas tuvastamises.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kosmiliste-gravitatsioonilainete-puudmine-hiigeljoonlaud-annab-ehk-lopuks-ka-tulemust.d?id=69764349
“Seadeldis nimega Advanced LIGO, gravitatsioonilainete tuvastamiseks ehitatud iselaadne „laserjoonlaud“ areneb teadlaste kinnitusel hämmastava kiirusega, vahendab BBC.
Aastatel 2001–2010 tegutsenud LIGO esmaversioon ei tuvastanud mitte midagi. Viimased neli aastat on teadlased konstrueerinud tundlikumat detektorit, mille ehitus jõudis ennetähtaegsesse lõppjärku tänavu juunis. Uurijad andsid teada, et uus seadeldis on eelmisest suisa 30% täpsem ja hakkab laotust vaatlema juba 2015. aasta suvel.
LIGO, mis lahtiseletatult tähendab laserinterferomeetrilist gravilaineobservatooriumit (ingl Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory), töötab kahes USA linnas, Louisiana osariigis Livingstonis ja Washingtoni osariigis Hanfordis.
Gravitatsioonilained on virvendused aegruumi koes, mis levivad universumis sarnaselt maavärina-järgsetele helilainetele. Ainult et antud juhul on „värinate“ allikateks äärmiselt jõulised sündmused nagu supernoovad (surevate tähtede plahvatused), kiiresti pöörlevad neutrontähed (väga tihedad ja kompaktsed taevakehad) või teineteise lähistel tiirelnud mustade aukude ja neutrontähtede kokkupõrked. /…/
Tunnelite lõppu paigaldatud peeglid peegeldavad kiired tagasi detektorisse, kus need taas üheks liidetakse. Kuna tunnelid on täpselt ühepikkused, tähendab see, et kummagi poole kohtumisel detektoris ei ilmne signaalis mingisugust mustrit — seda aga ainult seni, kuni Maad ei läbista mõni gravilaine.
Ehkki LIGO eelmise versiooni instrumentidel ei õnnestunud gravitatsioonilainete signatuuri kümne tegutsemisaasta vältel tuvastada, usuvad uurijad, et täiendatud Advanced LIGO suudab oma tööperioodi vältel tuvastada vähemalt ühe gravilaine.”
@ Klõbistaja:
Galaktikas oleva rohke tolmu üle kirumine jätkub. Aga kuskil on ka puhtamaid piirkondi – eks tuleb gravilaineid sealt otsida.
http://teadus.err.ee/v/universum/6a196a08-e479-4336-a65d-9fcd44e55566
“Linnutee galaktika tolmujaotust kaardistanud Plancki satelliidi vaatlusandmed viitavad, et märtsis BICEP2 töörühma poolt avaldatud teade gravitatsioonilainete tabamisest seisab arvatust ebakindlamal alusel. Sarnase jälje oleks võinud jätta ka Galaktikas leiduvad tolmuosakesed.
Selle aasta märtsis teatas lõunapoolusel asuva BICEP2 raadioteleskoobi poolt kogutud andmeid analüüsinud kollektiiv, et on märganud mikrolaine taustkiirguses pööristele sarnanevat mustrit. Töörühma leidis pärast üksikasjalikku analüüsi, et polarisatsiooni taga olid vahetult pärast Suur Pauku vallandunud gravitatsioonilained. Kuigi aegruumi enda võnkuma panevaid laineid vabaneb teoreetiliselt ka tänapäeval, pole neid niivõrd kerge avastada.
Lisaks pakkusid varajasest universumist pärinevad gravitatsioonilained tõestust tänapäeva kosmoloogilise mudeli ühele tugisambale – inflatsioonile. Universumi paisus pärast selle teket isegi tänasega võrreldes ülikiiresti. Piisavalt kiiresti, et see tänapäeval lamedana tunduks.
Töörühm tunnistas toona, et sarnase signaali oleks võinud jätta ka kosmiline tolm. Ent samas pidasid nad võimalust küllaltki tühiseks, sest oletasid, et vaatluse alla võetud taevapiirkonnas leidub seda gravitatsioonilainetele iseloomuliku signaali matkimiseks liiga vähe. Oletus põhines toonaseks Plancki poolt kogutud andmete üldistamisel. Kogu taevast polnud satelliit jõudnud veel selleks hetkeks üksikasjalikult kaardistada.
Veebikeskkonnas ArXiv avaldatud töös teatab aga Plancki kollektiiv, et tolm polariseerib BICEP2 poolt uuritud taevalapil mikrolaine taustkiirgust siiski olulisel määral. Tolmu arvele saaks kirjutada valdava enamiku töörühma poolt nähtud signaalist. See ei välista siiski, et sellest osa gravitatsioonilainetele viitab. Samuti põhineb värskelt avaldatud analüüs sagedusel 353 gigahertsi nähtud polarisatsiooni laiendamisel BICEP2 poolt vaatlustel kasutatud sagedusele, milleks oli 150 gigahertsi.
Nii või teisiti annab Plancki uus tolmujaotust peegeldav kaart aimu, kus galaktikas peenosakesi kõige vähem leidub ja seeläbi gravitatsioonilainete tekitatav polarisatsioon kõige märgatavam oleks, mis on BICEP2 tulemuste kinnitamiseks hädavajalik. Järgmine küsimusse selgust tuua võiv Plancki analüüs ilmub selle aasta novembris.”
@ Klõbistaja:
Postimees muidugi ka võttis gravilainete teema käsile.
http://elu24.postimees.ee/2930021/tahetolmu-tottu-ei-pruugi-universumi-alguse-toendid-paika-pidada
“See polarisatsioon olevat esimene tegelik tõend varajases universumis toimunud inflatsiooni- ning gravitatsioonilainete kohta, mis tekitasid ruumis võbelemise.
Teadlaste selgituse kohaselt saab B-tüüpi polarisatsioon teoreetiliselt tekkida tänu aegruumi kõverdumisele. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi painutavad objektid gravitatsioonilainete abil aegruumi nii, et näiteks valguskiired ei liigu otse, vaid mööda kõverjoont.
BICEP2 teleskoobi abil saadud andmed jõuti juba kuulutada Nobeli preemia vääriliseks.
Nüüd aga avaldas Euroopa kosmoseuuringute keskus ESA 200 teadlasest koosnev grupp uue uuringu, mis esialgse pooleldi ümber lükkab.
ESA teadlaste raport ilmus eile ning selles seisab, et märtsikuine avastus ei pruugi 100 protsenti paika pidada. Nimelt olevat polarisatsiooni osaliseks põhjustajaks tähetolm ja kosmiline tolm.”
Esimeseks väga kaalukaks tõendiks Suure Paugu teooriale oli reliktkiirguse avastamine. Gravitatsiooniläätsed on otseselt vaadeldavad. Gravilainete olemasolu kohta on kaudsed tõendid.
Nobeli preemiagi 1993 a antud: Horisont Nr. 5/2004
Kihlveod mustade ja valgete aukude ümber
“Seda, et gravitatsioonilainete võimalikkus järeldub üldrelatiivsusteooria võrranditest, näitas Albert Einstein juba 1916. aastal: massiivsed kehad peaksid liikumisel üksteise suhtes tekitama aegruumi kõveruse säbrulaineid, mis levivad valguse kiirusega ja avalduvad raskusjõu säbrulainelise muutumisena. Kuid arvutused näitasid ka, et need muutused on nii kaduvväikesed, et aastakümneid tundus nende mõõtmine lootusetuna. /…/
Kümme aastat hiljem publitseerisid ameeriklased Joseph Taylor ja Russell Hulse oma vaatlusandmed kaksikpulsari orbiidi muutuste kohta, mis sobisid täpselt üldrelatiivsusteooria valemitega, kus arvestatud gravitatsioonilainete kiirgamist teineteise ümber tiirlevate pulsarite poolt. Selle töö eest said Taylor ja Hulse 1993. aastal Nobeli füüsikapreemia ja seda peetakse gravitatsioonilainete olemasolu kaudseks, kuid kindlaks kinnituseks.
Gravitatsioonilainete otsene kinnipüüdmine muutus sellega aga veelgi ihaldusväärsemaks sihiks. Weber pakkus välja oma esimesest detektorist täiesti erineva mõõteriista idee: asetada massiivsed peeglid teineteisest suurele kaugusele ja mõõta nendevahelise kauguse säbruvirvendusi (gravitatsioonilaineid) laserikiirte interferentspildi muutuste kaudu. Seda arendasid edasi ta õpilased ja 1990. aastate alguseks hakkas kuju võtma LIGO projekt – LaserInterferomeetri-Gravitatsioonilainete Observatoorium California Tehnoloogiainstituudi juures.”
@ Klõbistaja:
Kevadel märgitigi, et nii tugev signaal tuli üllatusena.
http://www.fyysika.ee/uudised/?p=36810
“Avastajaile tuli üllatusena, et B-mood polarisatsiooni signaal oli tugevam mistahes teooria ennustatust. Seejuures analüüsiti andmeid vigade välistamiseks enam kui kolm aastat. Välistati variant, mille järgi oleks lainetuse põhjustanud meie kodugalaktika tolm.
„Meie töö on olnud heinakuhjast nõela otsimine. Leidsime aga suurema raudsõra,“ ütles töörühma kaasjuht Clem Pryke.”
Eks vist tuleb jätkata nõela otsimisega…
Suure Paugu teooria (ja sellega seonduva) alternatiividest veel – et miks nad on tegelikult kasulikud:
http://phys.org/news/2014-09-universe-hyper-dimensional-black-hole.html
“No one is abandoning the big bang model. The original paper hasn’t even been peer reviewed yet and the paper doesn’t present a radical new theory to overturn the big bang. What the paper is actually about is higher-dimensional gravitational theory.
The standard theory of gravity (general relativity) describes our universe as a geometry of three-dimensional space with one dimension of time. This is sometimes called 3 + 1 space, and it gives a very accurate description of the universe we observe. But theorists like to play around with alternative models to see how they differ from regular general relativity. They may look at 2 + 1 space, a kind of flatland with time, or 2 + 2, with two time dimensions. There isn’t necessarily anything “real” about these models, and there certainly isn’t any experimental evidence to support anything other than 3 + 1 gravity, but alternative models are useful because they help us gain a deeper understanding of general relativity. In this particular paper, the authors were exploring 4 + 1 gravity. That is, a five-dimensional universe with 4 spatial dimensions and 1 time./…/
Just to be clear, this is good theoretical work. The model is interesting, and it shows a curious connection between the universe we observe and higher-dimensional gravity. It could also address some of the issues in cosmology, but it also predicts the universe is flat, which as I mentioned yesterday may not be the case. The authors note this problem, and are careful not to make broad claims. They also outline possible ways that such a model could be tested. This is what good theoreticians do.
But currently there is no experimental evidence to support higher-dimensions, much less hyper black holes. So don’t toss the big bang just yet.”
Tulnukate ootajad saavad lootust juurde – elu ei peaks Universumis nii hirmus haruldane nähtus olema.
http://teadus.err.ee/v/universum/8ca87709-b772-41db-bc6e-325a13fd2cf4
“Raadioastronoomid on leidnud esimest korda tõestust, et avakosmoses moodustuvad ka suhteliselt keerukad hargnevad orgaanilised ühended, mis rõhutab taas, et elu ehituskividest aminohapped ei vaja tingimata moodustumiseks planeetide kaitsvat rüppe.
Sõltuvalt vaatenurgast on elu tekkimine midagi väga loomulikku või harukordset. Suuresti sõltub ühe või teise vaatenurga põhjendatus end paljundavate suutvate molekulide eelkäijate hulgast. Pikka aega eeldati, et keerukad orgaanilised ühendid saavad tekkida vaid üksikutes kohtades, näiteks avakosmose raevu eest kaitstud planeedil Maa. Viimastel kümnenditel on aga leitud meteoriitide seest keerukaid orgaanilisi molekule, mis viitab, et eluks hädavajalikke orgaanilisi ühendeid saab tekkida ka avakosmose steriilses keskkonnas./…/
Belloche leidis kolleegidega, et Maast 27 000 valgusaasta kaugusel asuvas tähetekke piirkonnas Sagittarius B2 leidub propüültsüaniidi tavalist ja isovormi enam-vähem võrdses koguses. Viimane annab mõista, et tähetekke piirkondi iseloomustavad tingimused soodustavad keerukamate molekulide tekkimist. Eelnevalt on Sagittarius B2’st leitud näiteks vaarikatele maitse andvat etüülformaati ja rummi iseloomuliku lõhna eest vastutavat vinüülalkoholi.
Kuigi iso-propüültsüaniidi näol pole tegu veel tänaseks tuntud elu ehituskivideks olevate aminohapetega, läheneb see nendele juba oma keerukusega. Siiani polnud aga astronoomidel nende märkamiseks piisavalt tundlikke teleskoope. Lisaks tuleb tuhandete valgusaastate kaugusel asuvate vaevumärgatavalt võnkuvate molekulide olemuse mõistmiseks otsida nende raadioemissioone sadadelt erinevatelt lainesagedustelt.
ALMA raadioteleskoobi valmimise tõttu võib aga taoliselt tuvastatud ühendite koguarv lähiaastatel raskustele vaatamata mitmekordistuda.”
@ Klõbistaja:
Mida ma ikkagi arvan teistest tsivilisatsioonidest? Tõenäoliselt on nad olemas. Ehk on kuskil Utoopia?
https://www.youtube.com/watch?v=pADziBdbCpk
@ Klõbistaja:
Kas keegi kuulis keskkoolis midagi gravitatsioonilainetest? Mul oli tore füüsikaõpetaja, kuid ta ei rääkinud isegi Einsteinist mitte kunagi. Mustadest aukudest kaaa ei rääkinud…
Valdav enamus ei ole tõesti selliste teemadega päris hästi kursis, aga seda viga annab ju parandada.
http://teadus.err.ee/v/saated/uudiseid_saatest_labor/76876617-d433-4d1f-9fcb-a2054e96414b
“Kevadel levis kosmoloogide kogukonnas kulutulena teade gravitatsioonilainete olemasolu kinnitamisest, uued tulemused vihjavad aga, et tegu võis olla hoopis galaktikasisese tolmuga. Konteksti aitab luua KBFI teadur Andi Hektor. TTÜ meresüsteemide instituudi teadur Rivo Uiboupin räägib Läänemere lainete seiramiseks kasutatavatest meetoditest.”
@ Klõbistaja:
Väga rõõmustav oli teada saada, et Andi Hektor peab musti auke ikka reaalseteks asjadeks. Ja gravilaineid vist ka. Aga need teemad ei huvita peaaegu mitte kedagi. Teiste sõimamine ei aita. Kurvastab vaid see tölplus.
Kuulame parem rõõmsalt muusikat:
https://www.youtube.com/watch?v=sf6LD2B_kDQ
Oijah – seda oligi arvata, et Postimees võtab mustade aukude teema käsile.
http://elu24.postimees.ee/2937447/usa-teadlane-musti-auke-ei-pruugi-olemas-olla
“Levinud teooria kohaselt on mustad augud universumi osad, milles gravitatsioon on nii võimas, et sellest ei pääse massiga objektid enam välja, kirjutab Huffington Post.
Nüüd aga käis USA Põhja-Carolina ülikooli teadlane Laura Mersini-Houghton välja, et musti auke ei pruugi olemas olla. Teadlase sõnul näitab matemaatiline mudel ära, miks musti auke tekkida ei saa.
Mersini-Houghtoni sõnul oli tal seda avastust ka endal raske uskuda. Paljud ta kolleegid suhtuvad uude teooriasse skepsisega.
«Teadusringkondades on musti auke uuritud rohkem kui 50 aastat ning välja on pakutud erinevaid variante. Ka seda, et on mitut liiki musti auke. Nüüdne oletus on aga erinev,» teatas naine.
Ta uurimistöö kannab nime «Musta augu informatsioonikaotuse paradoks». Selle aluseks on nii Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille kohaselt mustad augud saavad tekkida kui ka kvantteooria, et mitte mingi informatsioon ei saa universumist lõplikult kaduda.
Levinud teooria kohaselt tekivad mustad augud siis, kui massiivne surev täht kollabeerub. Väidetavalt suudab must auk neelata ainet oma ümbrusest.
Mersini-Houghtoni sõnul aga kollabeeruv täht kaotab vaid massi ning mitte mingit musta auku ei teki.
Mersini-Houghton ja ta Kanada Toronto ülikooli kolleeg Harald Pfeiffer tegid arvutimudeli, mille kohaselt «tähe kokkukukkumine on piiratud ning tähe kest plahvatab».
Teadlased lisasid, et tegelikkuses ei teki ka singulaarsust, kus aine on väga tihe ja kuum, et seal ei kehti enam tavapärased füüsikaseadused.
«Me ei tea tegelikult, kas ja kuidas mustad augud tekivad. Oletatakse, et aegruum surutakse kokku ning universumisse tekivad augud, mis neelavad kõike, kuid ei anna enam välja midagi. Kui aga singulaarsust ei ole olemas, siis oleme tagasi nullpunktis. Me ei tea tegelikult, kas musti auke on olemas või mitte,» selgitasid teadlased.
Mitmed teised teadlased on sellise mustade aukude mitte eksisteerimise spekulatsiooni vastu.
Mersini-Houghtoni sõnul on ta kolleegide kriitikale avatud.”
Kuhu see info peaks mustast august kaduma? Ei kao – moonutub vaid.
Täna on rahvusvaheline muusikapäev. Kuni inimkond veel Universumis kestab, ei unustata Beethovenit?
https://www.youtube.com/watch?v=El8TEqRZ7ik
Huvitavad teemad saates “Puust ja Punaseks”. Isegi kui midagi uut ei kuule, on ikkagi põnev.
http://teadus.err.ee/v/saated/puustpunaseks/a7c4cd80-7f18-4b30-9ade-c7a6a902d25f
“Teadusajakirjanikul Arko Oleskil on saates „Puust ja Punaseks“ seekord külas Tartu Observatooriumi astronoom Tõnis Eenmäe, kellega lahatakse viimasel ajal kosmoloogia ja astronoomia valdkonnas laineid löönud uudiseid.
Algus – 05.11
Marss sai kaks uut tehiskaaslast – 06.50
Päikesesüsteemi vesi on Päikesest vanem, eksoplaneedilt leiti vett – 19.02
Kuidas eksoplaneetidelt elu leida? – 39.35
Gravitatsioonilainete signaal mattus tolmu sisse – 49.20”
Täitsa korralik artikkel Fortes:
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/kuu-pinna-alt-avastati-tohutu-ristkulikukujuline-moodustis.d?id=69872099
“Astronoomid on leidnud Kuu pinna alt tohutu 2600 kilomeetrit laia ristkülikukujulise moodustise, mille paljastasid USA kosmoseagentuuri NASA sondi Grail gravitatsioonimõõtmised.
„Kui me seda esimest korda Graili materjalides nägime, olime nagu puuga pähe saanud, nähes, kui suur see on ja kui selge see on, kuid ka sellest, kui ootamatu see on,“ ütles Jeffery Andrews-Hanna Colorado Minesi ülikoolist ajakirjale Nature./…/
Tavaliselt tekitab jahtumine eelkõige kuusnurki, millest on Maal mitmeid näiteid.
„See, mida me näeme Kuul, on kerakujulise geomeetria osav trikk. Selle mõõtkava moodustiste puhul on 120-kraadiste nurkadega hulknurgal kuue asemel neli külge,“ ütles Andrews-Hanna.”
Vot, pistame lõugama, et nelinurga nurgad on 90 kraadi, mitte 120 kraadi. Ah, ma eriti ei viitsi…
Nojah, kommentaarijum on hea ja halb.
Täitsa korralik artikkel Fortes:
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/kuu-pinna-alt-avastati-tohutu-ristkulikukujuline-moodustis.d?id=69872099
“Astronoomid on leidnud Kuu pinna alt tohutu 2600 kilomeetrit laia ristkülikukujulise moodustise, mille paljastasid USA kosmoseagentuuri NASA sondi Grail gravitatsioonimõõtmised.
„Kui me seda esimest korda Graili materjalides nägime, olime nagu puuga pähe saanud, nähes, kui suur see on ja kui selge see on, kuid ka sellest, kui ootamatu see on,“ ütles Jeffery Andrews-Hanna Colorado Minesi ülikoolist ajakirjale Nature./…/
Tavaliselt tekitab jahtumine eelkõige kuusnurki, millest on Maal mitmeid näiteid.
„See, mida me näeme Kuul, on kerakujulise geomeetria osav trikk. Selle mõõtkava moodustiste puhul on 120-kraadiste nurkadega hulknurgal kuue asemel neli külge,“ ütles Andrews-Hanna.”
Vot, pistame lõugama, et nelinurga nurgad on 90 kraadi, mitte 120 kraadi. Ah, ma eriti ei viitsi…
Nojah, kommentaarium on hea ja halb.
@ Klõbistaja:
“Vot, pistame lõugama, et nelinurga nurgad on 90 kraadi, mitte 120 kraadi.”
See siiski ovaal. Aganoh – paneme tasapinnale, siis nelinurk – kõigi oma 90 kraadiste nurkadega. :)
Naerma ajab Kuu natsidega seostamine ja tehisobjektiks pidamine.
Tegin isegi korra nalja, et Kuu tagumisel poolel on Hitler- Strasse – arvutimäng ju näitas seda. :)
Muusika siiski ei pea alati kurbusest nõretama – leidub ka lõbusaid, kuid seejuures kvaliteetseid palasid.
https://www.youtube.com/watch?v=zmlZ25wkrq8
Selle saatel võib teha hommikuvõimlemist. :)
Juba jälle on täiskuu. Mõjutab – ei mõjuta? Mingi uuring näitas justkui seda, et uneaeg lüheneb. Teine uuring (põhjalikum vist – eesti keeles pole ilmunud) seda ei kinnitanud. Nüüd on Delfi esilehel Alkeemia artikkel… Kas Delfi võttis Alkeemia oma tiiva alla juba ammu? Ei mäleta, millal ta tekkis Naisteka ja Rahva hääle vahele. Kas varsti lisandub Telegram?
Fortes on ka Kuust:
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/ilma-kuuta-oleks-elu-maal-sootuks-teistsugune-voi-puuduks-uldse.d?id=69899871
“Lihtne on pidada Kuud meie heasüdamlikuks naabriks, kellel on kombeks omaette hoida.
Kuu on osaliselt moodustunud meie koduplaneedi n-ö vundamendist. See juhtus siis, kui Maa oli alles vedelast laavast koosnev noorplaneet, kõigest 30 miljonit aastat vana. /…/
Ning ilma kuuvalguseta tähendaks see tõesti üsna pilkast pimedust.”
Mulle ei meeldi see jutt, et inimesed ei saa Marsile lennata (seal mitte kohe ära surra). Saavad ja peavad – tulevikus. Kui kauges tulevikus?
“Pealtnägija”:
http://teadus.err.ee/v/universum/26784c11-7a37-435d-945c-02d3a36b3952
“Eelmise aasta aprillis kuulutas vabaühendus Mars One välja konkursi esimesele mehitatud Marsi missioonile kandidaatide otsimiseks. Kutsungile vastanud enam kui 200 000 inimesest naeratas õnn teiste seas ka iiri astrofüüsikule Joseph Rochele. Pealtnägijale antud intervjuus räägib Teadlaste Öö raames Eestit külastanud mees ambitsioonikast missioonist ja sellega seonduvatest raskustest.
Kosmilise kiirguse ja äärmusliku temperatuuri eest kaitsvad ülikonnad. Hingamiseks hädavajalikku hapnikku pakkuvad balloonid. Võimalus nädalas eluhoonest nädala vältel vaid kuueks tunniks lahkuda. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis just nii ulmeline hakkab välja nägema täna 29-aastase Roche elu juba kümne aasta pärast. Elu ilma värske õhu ja sinise taevata, kuni 400 miljoni kilomeetri kaugusel oma lähedastest, sest Dublini Trinity College’i teadlane Joseph on üks 705st väljavalitust, kellest võib potentsiaalselt saada esimene inimene Marsil./…/
Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur ei näe mehitatud planeedil maandumist hõlmavat Marsi-missiooni enne 2030. aastate keskpaika. Vabaühendus loodab seda teha aga juba kümne aasta pärast, misläbi on skeptilised nii NASA kui Eesti marsimaja ehitajad.
„Ütleme nii, et see on optimistlik plaan,“ nentis Aabloo ja märkis et taolised plaanid inimestes õhina ja soovi tekitamiseks reeglina optimistlikud. Kakskümmend aastat oleks juba realistlikum. Tänapäeva tehnoloogiate kasutamine kätkeb endas aga väga palju riske. „Kui see inimene sinna ka nii-öelda kohale jõuab, siis üldiselt kujuneb see ikkagi enesetapu missiooniks praktiliselt,“ möönis ta.
Roche ei lase end aga taolistest mõtetest liigselt häirida. Kuid see ei tähenda, et ta halvimatele stsenaariumitele ei mõtleks. „Surm on teema, millest mõtlen palju. Ma ei karda surma, lõpuks tuleb see nagunii. Kui see juhtub ettevõtmises, et suurendada meie teadmisi ja mõista paremini meie kohta Päikesesüsteemis, siis oleks see väärt eesmärgi nimel. Ent peaksin ütlema, et missioon on muidugi ambitsioonikas, kuid sellega ei alustata enne, kui see on mõistuse piirides turvaline,“ laiendas astrofüüsik.”
Võibolla õpime kunagi pulsarite ja mustade aukude energiat kasutama. Seni vaid vaatleme neid.
http://teadus.err.ee/v/universum/be332b6a-95cf-4ba1-9eb9-8b618c1f492f
“NASA astronoomid on leidnud NuSTAR’i teleskoobivõrguga Linnutee lähedal asuvast galaktikast Messier 82 (M82) üliereda neutrontähe, mis kiirgab ilmaruumi Päikesest 10 miljonit korda rohkem energiat ehk umbes sada korda enam, kui eelnevate vaatluste põhjal oleks võinud oodata.
Astronoomid on seni oletatud, et valdavat enamikku ülieredatest röntgenkiirte allikatest võib klassifitseerida väikesteks või keskmise suurusega mustadeks aukudest. Viimastel aastatel on aga leitud röntgenkiirte allikaid, mille kiiratav valgus on eelnevalt nähtutest siiski veidi erinev, mis on vihjanud, et osa väiksematest mustadest aukudest käituvad lihtsalt veidralt.
Matteo Bachetti töörühma analüüs näitab nüüd, et ülieredate röntgenkiirte allikana võivad käituda pöörlevad neutrontähed – supernoovana plahvatanud massiivsete tähtede jäänused. Galaktikas M82 allika käitumine sobib kõige paremini pulsariga, mille pöörlemisperiood on 1,4 sekundit. Allika eredus on aga sada korda suurem, kui teoreetilise raamistiku poolt ennustatav piir, mis vihjab, et tähele langeb kümme korda rohkem ainet, kui ühelegi teisele seni leitud neutrontähele.
Analüüs sunnib leidma teoreetikuid uusi mehhanisme, kuidas neutrontähed niivõrd kiiresti massi koguda suudavad. Samal ajal teatasid kaks sõltumatut töörühma kahe röntgenkiirte allika käitumise põhjal, et ka väikesed ja keskmise suurusega mustad augud suudavad neelata tähtedevahelises ruumis leiduvat ainet arvatust kiiremini. Viimane võiks aidata ka seletada, kuidas galaktikate südames asuvad supermassiivsed mustad augud niivõrd kiiresti kasvasid.”
Oleme näinud vahvaid ulmekaid, kus pikal kosmosereisil ronivad astronaudid mingisse kirstu moodi asjandusse ja vajuvad “talveunne”. Mis on asja mõte? Keha energiavajadus väheneb…
http://teadus.err.ee/v/universum/08dd57f8-bcf0-4156-bf6e-4d4c54ed93b9
“Ideed inimeste kuudeks või isegi aastateks uinutamisest on inimkonda saatnud juba sajandeid. Nende väljendusi ei või kohata enam vaid välja mõeldud maailmades, vaid ideede elujõulisus on hakatud huvitama ka näiteks USA kosmoseagentuuri. Esialgsed uuringud vihjavad, et astronautide ainevahetuse aeglustamine pole käeulatusest väljas ka praeguse tehnoloogia juures./…/
Eraomanduses olev ettevõte SpaceWorks alustas eelmisel aastal USA kosmoseagentuuri NASA palvel ja selle toetuse najal sarnase kontseptsiooni detailset uurimist. Lend Marsile kestaks praeguse tehnoloogia ja keemilist kütust kasutatavate rakettidega minimaalselt kuus kuud, mis lisab mehitatud missioonidele uue probleemide kihi. Juhul, kui inimesed planeedilt tagasi pöörduvad, peaks toitu, vett ja hapnikku isegi viimase kahe taaskasutamise korral jätkuma enam kui aastaks. Lisamass nõuab aga omakorda rohkem kütust, mis kasvatab raketi kogumassi ja missiooni hinda.
SpaceWorksi poolt uuritav eluprotsesside aeglustamine on end olemuslikult juba ammu tõestanud, hõlmates kehatemperatuuri langetamist, mis aeglustab omakorda ainevahetust. Kunstlikult esile kutsutud hüpotermia kasutamist haavatud sõdurite paranemise kiirendamiseks soovitas juba kreeka arst Hippocrates 400 aastat e.m.a. Vahet märkas ka Napoleoni armee kirurg Dominique Jean Larrey, kes kinnitas, et kaminate soojust nautida saavatud haavatud ohvitserid heidavad hinge sagedamini, kui karmimates ja külmemates oludes paranevad lihtsõdurid.
Tänapäeval rakendatakse terapeutilist hüpotermiat tavaliselt infarkti või ajuinsuldi tagajärjel haiglasse sattunud patsientide peal, et vältida tüsistuste teket. Keha spetsiaalse masinaga jahutamine vähendab aju hapnikutarvet ja hoiab ära ohtlike kemikaalide nagu vesinikperoksiidi moodustumise, aeglustab rakkude surma ja aeglustab põletike teket. (Insuldi laastavaid mõjusid aitab leevendada isegi ohvri koljule jääkoti asetamine). Meetodi abil on inimesi tagasi toodud isegi surmasuust.
Harilikult hoitakse keha kuni 32 °C juures päev või kaks. Rekordiks on olnud aga isegi kümme päeva. Hiirtega tehtud katsetes pole kahjulikke mõjusid täheldatud ka nende eluprotsesside kaheks nädalaks aeglustamisel. Inimesi pole reeglina puhtalt teaduslikel eesmärkidel pikemat aega unes hoitud, misläbi pole kindel, kuidas pikaajaline hüpotermia kehale õigupoolest mõjub. Kuigi SpaceWorksi lõppeesmärgiks oleks inimeste kuude kaupa uinutamiseks, võiks kompromissiks olla ka lahendus, kus meeskonnaliikmeid vahetustega ‘unekambris’ korraga paar nädalat veedavad.”
Mida põnevat pakub täna NG? Õhtul on lausa 2 huvitavat saadet.
“20:00
24 tundi hiljem: Kokkupõrge asteroidiga
Me teame, et 65 aastat tagasi langes Maale meteoriit, mis hävitas dinosaurused. Aga kuidas see päev välja võis näha?”
Ema millegipärast sellest päevast ei jutustanud – ta oli 65 aastat tagasi noor… Ah, mis siin ilkuda – ikka juhtub, et sõna “miljon” jääb vahele (või kuus nulli pärast arvu 65). Asteroid pole meteoriit…
“23:00
Kogu tõde zombidest
Hollywoodi filmidest tuttavad zombid on ajuvabad inimliha ihkavad tapja-olevused. Zombisid tekitav viirus on peatamatu ja selle tulemusena jõuab maailm apokalüpsise veerele, kus napib toitu ja vett. Saade lahkab zombi tegelaskuju kohta käivaid müüte ja tegelikkust.”
Teema huvitab, sest olen sarja “Elavad surnud” vaataja.
Kui on tahtmist natuke mõtlemisvõimet testida, siis lugege tänast artiklit fyysika.ee-s:
Kõverjooneliselt levivad Airy valguskuulid
“Difraksioon on nähtus, mis alates valguse lainemudeli abil seletuse saamist on ootuspärane ja lausa paratamatuna näiv. Näiteks on difraktsioon põhjuseks, miks Maalt Kuu poole suunatud peenikese laserkiire läbimõõt kasvab teel sihtmärgini kilomeetritega mõõdetavaks, hoolimata sellest, kui hästi on laser valmistatud. Palju üllatavam võib tunduda difraktsiooni näiline puudumine, aga just see nähtus ilmneb niinimetatud mittedifrageeruvate valguskimpude puhul, mille ristlõige levikul ei muutu. Olgu selgituseks öeldud, et mittedifrageeruva valguskimbu levikut võib vaadelda kui valgusvälja pidevat difrageerumist uuesti iseenda sarnaseks. Tuntuimaks mittedifrageeruvaks valgusväljaks on Besseli kimp, mille ristlõike intensiivsuse terav peamaksimum moodustab pikisuunas nõeljalt peenikese valgusvihu.
2007. aastal sai mittedifrageeruvate valgusväljade perekond juurde uue liikme Airy kimbu näol. Ka selle kimbu ristlõikes on peenike intensiivsuse peamaksimum, mille suurus jääb levikul muutumatuks, kuid veelgi huvitavama omadusena liigub intensiivsusmaksimum piki kõverjoonelist trajektoori. Nähtuse mõistmiseks tasub pilk heita joonisele 1.a), millel on kujutatud vasakult paremale levivat kiirtekimpu. Antud juhul ei koondu kiired ühes punktis, vaid lõikavad üksteist riivamisi, moodustades nn kaustilise joone, millest kõrgemale ükski vaadeldav kiir ei jõua. Selle joone lähedal on valguskiirte tihedus suurim ning tekib intensivsusmaksimum. Üheks näiteks juhuslikult tekkivatest kaustilistest joontest on vonklevad valgustriibud ujumisbasseini põhjas.”
Edasi läheb märksa keerulisemaks…
Aga tegelikult leidsin toreda video kosmosepiltidest – koos juba tuttava muusikaga:
https://www.youtube.com/watch?v=gIuotFZnBtk
Kvantarvutid pole midagi ulmelist. Ja nad muutuvad üha täpsemateks.
http://teadus.err.ee/v/tehnika/4323d4e2-7430-449a-b440-fcebd5aab282
“Kvantarvutitel on potentsiaali muuta radikaalselt lugematuid valdkondi, alates interneti turvalisusest lõpetades uute ravimite välja töötamisega. Rahvusvaheline töörühm teatab nüüd kahes töös, et suudab teha kvantbittidega arvutusi enam kui 99-protsendilise täpsusega ja talletada neid üle 35 sekundi.
Ränil põhinevad transistorid tekitasid elektroonikatööstuses revolutsiooni. Pooljuhtseadeldised muutsid juurteni seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja erinevaid masinaid, nagu autosid, külmkappe, televiisoreid, kontrollivad. Ometigi on mitmeid probleeme, millest isegi kaasaegsemate klassikaliste arvutite võimsusest vajaka jääb. Eriliselt puudutab see mikro- ja nanomaailma, mille kirjeldamine on klassikalisest maailmast oluliselt keerukam. Kuigi teoreetiliselt saaks näiteks uusi ravimite toimeained disainida nagu uusi autosid, on see klassikaliste arvutitega sisuliselt võimatu.
Lahenduseks on kasutada arvutusteks andmekandjaid, mis on ise kvantosakesed. Kui klassikalised transistorid saavad võtta vaid kaks väärtust, siis kvantbitid kujutavad nende superpositsiooni, mis peegeldab võimalust leida seda mõõtmise järel ühest või teisest olekust. Kvantbittide eelis ei avaldu aga enne mitmete kvantbittide kaasamist. Lihtsustatuna peab kahe tavalise biti oleku kirjeldamiseks kasutama vaid kahte informatsiooniühikut. Kahe kvantbiti kirjeldamiseks aga nelja, kolme kvantbiti jaoks juba kaheksat jne. Paarisaja superpositsioonis oleva kvantbiti kirjeldamiseks kuluks juba 2E300 klassikalist bitti ehk rohkem, kui universumis osakesi leidub.
Samas ei hakka kvantarvutid klassikalisi arvuteid täielikult asendama, kuna eelised avalduvad vaid olukordades, kus on võimalik teha paralleelseid arvutusi. Klassikaliste algoritmide korral pole neist oluliselt kasu. Kvantarvutitega ei kahane mitte üksikute tehete tegemiseks kuluv aeg, vaid tulemuseni jõudmiseks tehtavate sammude arv.
Uut tüüpi arvutite kasutuselevõttu on samal ajal raskendanud tehtavate arvutuste täpsus. Mida rohkem kvantbitte kasutakse, seda ebatäpsemaks need reeglina muutuvad. Kui teadlased saavad arvutusi tehes vaid nentida, et saadud tulemus on 50 protsendi tõenäosusega õige, nagu paar aastat tagasi kordarvude algarvudeks jagamisel, ei saa kvantarvutite hooleks elu ja surma puudutavate otsuste tegemist usaldada./…/
Arvutuste täpsus ulatus 99,99 protsendini ja ühe kvantbiti eluiga 35 sekundini, mis on kvantmaailmale iseloomulike protsesside kiirust arvestades terve igavik. Töörühm leiab seeläbi, et kvantarvutid võivad olla reaalsusele lähemal, kui teadlased lootnud on.”
Võtke ikka aegajalt kompass kätte ja kontrollige, kas magnetpoolused asuvad veel traditsioonilistes suundades. Miski pole igavene… Aga mida see endaga kaasa toob?
http://teadus.err.ee/v/keskkond/e980fb8c-0ba6-42f9-bef3-3634d958a430
“Kompassinõel on juba iidsetest aegadest alates ikka põhja poole näidanud. Ainult et kui miljon aastat tagasi oleks maakeral kompasse olnud, siis oleks nende kompasside nõel olnud üsna täpselt teisipidi kui praeguste kompasside nõel, sest ligi 800 000 aastat tagasi vahetasid maakera magnetiline põhjapoolus magnetilise lõunapoolus asukohti.
Nüüd väidab rühm itaalia, prantsuse ja ameerika teadlasi, et see pooluste vahetus käis väga kiiresti – umbes saja aastaga. Seni kujutati ette, et see võis ehk aeg võtta isegi mõni tuhat aastat. Leonardo Sagnotti Itaalia riiklikust geofüüsika ja vulkanoloogia instituudist ja ta kolleegid uurisid Apenniini mägedes iidseid järvesetteid, mille terakestesse on talletunud Maa magnetvälja kunagine suund.
Settekihtide vanuseid täpselt ja hoolikalt määrates jõudsid nad järeldusele, et magnetpooluste vahetus leidis aset umbes 786 000 aastat tagasi. See on juba iseenesest palju täpsem arv, kui seni teada oli. Ent veel selgus, et pooluste vahetus ise võttis aega palju vähem, kui seni arvati. vaid umbes ühe sajandiga oli magnetvälja eelnev suund 180 kraadi muutunud. Teadlased kirjutavad sellest ajakirjas Geophyical Journal International.
Miks Maa magnetväli aeg-ajalt suunda vahetab, see pole ikka veel selge ja pole ka veel teada, kui hästi inimtsivilisatsioon võiks suuta seesuguse pooluse vahetuse üle elada. Mõned teadlased on magnetvälja praeguse nõrgenemise põhjal oletanud, et järgmine pooluste pööre võib tulla juba mõne tuhande aasta jooksul. Varasemate seesuguste juhtumitega ei ole mingeid suuremaid looduskatastroofe seostatud. Ent võib juhtuda, et tänapäevane vooluvõrk läheb suurte magnetvälja muutuste peale rikki.”
Täna on rahvusvaheline fotoonikapäev. Kõik valguskvantidega seotu on oluline ja huvitav.
Mõisteid on kasulik tunda.
http://novaator.ee/ET/tehnika/fotoonika_aabits/
“Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.
Koolifüüsikast on meeles, et footoniteks nimetatakse valguse osakesi. Fotoonika koondabki neid teadlasi ja insenere, kes uurivad valguse erinevaid kasutusvõimalusi. Nende tööviljadeks on nii laserid, LED-lambid, päikesepaneelid kui erinevad sensorid.
Näitamaks kui oluline on see teadusharu meie igapäevaelus aitas Ott Rebane Tartu ülikooli füüsika instituudist Novaatoril kirja panna fotoonika tähestikku.”
Novaatoris veel huvitavad ja teemaga seotud artiklid:
08.10.2014 16:33
Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad
“Eile teatas Nobeli komitee, et 2014. aasta füüsikapreemia pälvisid Isamu Akasaki (Jaapani Meijo ülikool ja Nagoya ülikool), Hiroshi Amano (Nagoya ülikool) ja Shuji Nakamura (USA Santa Barbara California ülikool).
Komitee otsuse kohaselt said preemia füüsikud, kes “… leiutasid tõhusad sinist valgust kiirgavad dioodid, mis on võimaldanud luua eredaid ja energiasäästlikke valgeid valgusallikaid.”
LED (inglise keeles light-emitting diode) ehk valgusdiood koosneb elektrivälja mõjul valgust kiirgavast pooljuhist. Tööstuslikult hakati neid tootma juba 1960ndate aastate lõpus.”
09.10.2014 16:47
Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut
“Nobeli preemiate komitee tundub sel aastal eelistavat praktilisi uurimusi. Kui füüsikapreemia said siniste LED-lampide väljatöötajad, siis keemianobelistid Eric Betzig, Stefan Hell ja William E. Moerner on aidanud paremaks muuta fluorestsentsmikroskoope.
Keeruka nime taha peituvad mikroskoobid, milles kasutatakse rakkudes toimuva nähtavaks muutmiseks lasereid ja helendavaid molekule. Eriti oluline on see tehnoloogia bioloogidele, arstidele ja neuroteadlastele./…/
Novaatori palvel selgitab preemia saanud uurimistööde tähtsust Tartu ülikooli tahkisefüüsika teadur Kristjan Leiger.
Need uurijad töötasid välja meetodid, mis võimaldavad tavalise valgusmikroskoopia vahenditega näha nanomeeterskaalas toimuvaid protsesse. Nagu nimigi vihjab, on mikroskoobi parim saavutatav lahutusvõime üldjuhul fikseeritud sinna kuhugi mikromeetri suurusjärku. Selle põhjuseks on optiline difraktsioon, mis paneb selle piiri umbes vaatamiseks kasutatava nähtava valguse poole lainepikkuse piirkonda. Nähtava valguse puhul on see parimal juhul 200 nanomeetrit (0,2 mikromeetrit).”
Jupiteri kuu Europa on päris põnev taevakeha. Aga ta on üsna kaugel. Päike aitab.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/kosmosesond-europa-clipper-laheb-jupiteri-kuult-elu-otsima-paikese-mitte-tuumajoul.d?id=69937615
“Päikese jõul Jupiterini
Europa Clipper on kosmoseaparaat, mis peaks tulevikus võtma suuna Jupiteri kuule Europa, mis võiks teoreetiliselt olla sobinud elu kujunemiseks palju paremini kui kuiv Marss. Ja nüüd on langetatud ka otsus, et sellise vahemaa läbimiseks Maast Jupiterini eelistatakse puhtalt päikeseenergiat, jättes tuumaenergia ideed kõrvale.
Päikesepaneelid on igatahes odavamad kui RTG-generaatorid, kuigi kaaluvadki rohkem, küsimus on pigem selles, kuidas päikeseenergiat maksimaalselt ära kasutada, et Jupiterini lendamine end ära tasuks. Veel kümmekond aastat tagasi ei tasunud päikesenergia end ära. Küsimus on ka selles, kas 50-ruutmeetrised päikesepaneelid võivad hakata kuidagi segama aparaadi seadmete tööd.
NASA lõplik otsus Europa Clipper missiooni kohta on veel tegemata.
Euroopa kosmoseagentuur(ESA) kavandab samal ajal oma Jupiter Icy Moon Explorer (JUICE) missiooni, enam-vähem samas tempos. Ja ka see kasutaks vaid päikeseenergiat. Radioaktiivsete isotoopide aeg Jupiteri-lendudel kipub minevikku kaduma.
Mehitatud lendudest Europa pinnale pole mõistagi juttu, ehk õudusstsenaarium, mis 2012. aasta ulmefilmis Europa Report sellisele missioonile lavastati (kokkupuude uudse eluvormiga, mis terve missiooni hävitaks), ilmselgelt ei teostu.
Praegu on Europat olnud võimalik uurida vaid kaugelt, seega pole meil ka selget arusaama, kas elu ikkagi on seal võimalik. Ka Europa Clipperi varustusse ei kuulu maandureid, aga vähemalt on tema seadmed suunatud otse Europa uurimisele. Venelased tahaks küll JUICE pardal saata maandurid Europale ja Ganymedesele, teisele Jupiteri kuule. Ka NASA kaalub võimalikke kohti Europa pinnal, kuhu tulevikus maandur maha panna.
Europa Clipper pole teerajajaks, samuti päikesenergia jõul sond Juno on juba kolmandat aastat Jupiteri poole teel ja peaks selle gaasihiiglase orbiidile jõudma 2016. aastal.
Europa Clipper saaks startida odavamate kavade järgi kõige varem 2022. aastal ja jõuaks Jupiteri orbiidile 2030. aastal. Hiigelraketi Space Launch System kasutamine võimaldaks kosmoseaparaati veelgi otsemas suunas Jupiteri suunas teele lähetada, ehk sel juhul võiks lend kesta vähem kui kolm aastat. Sel juhul poleks vaja ka kasutada linguefekti, et Veenuselt lisahoogu saada.”
Lugege artikleid alati väga tähelepanelikult, sest alati on võimalus leida apsakaid. Ja ohseda mõnitamist siis…
http://teadus.err.ee/v/tehnika/fd61a4e5-698d-4aa7-a3d6-2a77889efa01
“Laseritega relvastatud relvajõudude vahel toimuv võitlus oleks vähemalt visuaalselt igav. Impulsid on kaugelt liiga lühikesed, et inimsilm sihtmärgini kulgevat kiirt märgata jõuaks. Poola teaduseakadeemia egiidi all töötavad füüsikud on nüüd üritanud need sellele vaatamata nähtavaks muuta./…/
Impulsi liikumise filmimine oleks nõudnud kaamerat, mis teeb sekundis miljardeid ülesvõtteid. Taolist seadet pole aga hetkel veel olemas, mistõttu tegi töörühm pilte paljudest erinevatest pulssidest nende teekonna erinevates punktides. Iga järgnev pildile püütud impulss oli võrreldes teisega veidi nihkes. Kuna aga alusfüüsika jääb ülesvõtteid lahutava aja vältel samaks, saab kõigile ühe impulsiga seonduvatele nähtusele sellegipoolest valgust heita.
Näiteks võib fotodelt näha, kuidas impulss pea hetkeliselt selle teele sattuvad aatomid ioniseeris ja tekkiv plasma hõõguma hakkas. Kuigi õhumolekulid võivad viia kiire hajumiseni, saab seda ära hoida plasma murdumisnäitaja mõjutamisega, mida saab teha kiire omaduste sobivalt muutmisega.
Uutest katsetustest tõuseb praktilist kasu. Kuna uus laser hajub atmosfääris vähem, saab tehnoloogiat kasutada atmosfäärireostuse tõhusamalt jälgimiseks. Laserimpulsi ja plasma vastastikmõju käigus tekib mitme erineva lainepikkusega valgust, mis võimaldab õhus leiduvaid molekule ja aatomeid paremini tuvastada.”
Kindlasti on inimliik Universumis täitsa ainulaadne – mujal kujunenud/kujuneva elu DNA (kui seal üldse on pärilikkuse kandjaks desoksüribonukleiinhape) peab oluliselt erinema.
http://elu24.postimees.ee/2968847/briti-kosmoloog-inimesed-on-universumis-ainulaadsed
“Briti kosmoloog Brian Cox on veendunud, et universumis ei ole teisi inimsesarnaseid olendeid ning planeedi Maa elanikud on ainulaadsed.
Coxi arvates on Maal toimunud bioloogilised protsessid omased vaid meie planeedile ning mitte kusagil mujal universumis ei ole teisi selliseid toimunud, edastab Daily Mail.
Teadlane selgitas oma teistel planeetidel elu puudumise nägemust seeria «evolutsiooniliste pudelikaelte» abil.
«Inimkond sai tekkida tänu kahe raku ühinemisele. Meie galaktikas on vaid üks liik, mis on kõrge arengutasemega – need oleme meie. Oleme seega ainulaadsed,» teatas Cox.
Samas ta lisas, et kosmoses on miljoneid planeete ning võimalik, et neil on mingid elusorganismid, kuid mitte inimese sarnased.
«Meie planeedi eluteke on näidanud, et üheraksest hulgirakseks organismiks saamist ei saa võtta kui ettenähtut,» lausus Cox.
Ta lisas, et suurt rolli mängisid kataklüsmid nagu näiteks meteoriitide või asteroidide tõttu aset leidnud hiidsisalike väljasuremine.
See lubas esile kerkida varem varjus olnud imetajatel ning viis lõpuks inimeste arengu ja domineerimiseni.
«Me ei tea seni kindlalt, kuidas inimesed tekkisid. Veel on palju lahtisi otsi. Tegemist on ainulaadse arenguga. Elu tekkis esmalt ookeanides ning alles siis jõudis maale. Elu läbis mitu astet enne kui suutis lõplikult püsima jääda,» teatas kosmoloog.
Möödunud kuul käis maailma meediast läbi uudis, et teistel planeetidel ei tuleks otsida loomorganisme, vaid eelkõige taimi.
Astrofüüsikute arvates annab neist märku klorofüll, mis tekib taimedes päikesest. Samuti tasuks tähelepanu pöörata sellele, kas on olemas ka vett ja hapnikku.
Eksoplaneetidel asuda võivate taimede otsinguid kavatsetakse teostada USA kosmoseagentuuri NASA tulevase senisest võimsamate teleskoopide abil.
NASA arvamuse kohaselt võib meie galaktikas olla umbes üks miljon planeeti, mis on niiöelda elukõlbulikud.
Kosmoseuurijad loodavad mõnelt eksoplaneedilt leida elu järgneva 20 aasta jooksul.”
Ehk polegi vaja seda uudist kuidagi kommenteerida?
http://www.postimees.ee/2971261/paavst-franciscus-usub-suure-paugu-teooriat-ja-evolutsiooni
“Paavst Franciscus võttis sõna juba kaua aega katoliku kiriku ja teadlaste debatiks olnud teemadel nagu Suur Pauk ja darvinistlik evolutsioon.
Paavsti arvates on maailma ja liikide tekkimise teooriad õiged ning ei ole vastuolus jumala, religiooni ega kirikuga, edastab Reuters.
Paavst pidas esmaspäeval kõne Vatikani teadusakadeemias, kus ta just neid teemasid käsitles.
« Evolutsioon näitab liikide teket. Evolutsiooniteooria ei ole vastuolus piiblis kirjeldatud maailma loomisega,» selgitas paavst.
Paavst Franciscuse sõnul ei tekkinud maailm kaosest, kuigi kristlased ei taha sellega leppida.
Paavsti sõnul oli Suur Pauk 13,8 miljardit aastat tagasi jumala viis luua maailm. Ka evolutsioon olevat jumala loomiprotsessi sisse kirjutatud.
«Kui lugeda Esimesest Moosese raamatust maailma loomise kohta, siis on oht, et jumalast võib jääda mulje kui mustkunstnikust, kes võib oma võlukepikese abil kõike luua. See ei ole nii. Jumal lõi inimese ja andis talle võimaluse areneda evolutsiooni järgides. Igal liigil on suures süsteemis oma roll,» selgitas paavst.
Paavst Franciscuse seisukohad ei ole katoliku kirikus midagi ennekuulmatut. Juba 1950. aastal teatas tollane paavst Pius XII, et evolutsiooniteooria ja piibellik maailmaloomine täiendavad üksteist.
1996. aastal teatas paavst Johannes Paulus II umbes sama.
Paavst Franciscuse eelkäija Benedictus XVI nägi evolutsiooni ja loomisprotsessi erinevalt. Ta toetas kreatsionistlikke ideid, mille kohaselt loodus ja liigid on nii keerulised, et selle taga ei saanud olla evolutsioon, vaid ainult mingi kõrgem jõud, kes on jumal.
Benedictus XVI arvates on kreatsionistide ja evolutsionistide vaheline diskussioon maailma loomise teemal mõttetu. Ta küsis, et miks kreatsionisitid ei võiks võtta evolutsiooni omaks ning miks evolutsionistid jätavad jumala loomisprotsessi välja.
Itaalia astrofüüsika instituudi juht Giovanni Bignami sõnas, et paavst Franciscuse poolne maailma loomise teaduslike teema esiletõstmine on positiivne ning ei jäta kreatsionistide pesudoteooriatele ruumi.
«Me kõik oleme siin tänu Suurele Paugule. Evolutsioon sai toimuda vaid tänu sellele,» lisas teadlane.”
Vatikan loobus vastuseisust evolutsiooniteooriale. Pole ju tõesti mingit mõtet objektiivses reaalsuses toimuvate nähtuste eitamisel. Osad usklikud muidugi lasevad ikka vanas vaimus edasi. Kas nad on rumalad? Igal juhul on kasulik teaduspõhiseid teadmiseid põhjalikumalt uurida. Kui müstilisetena tunduvad asjad leiavad igati loogilised selgitused, kipub suur usutuhin veidi vaibuma.
http://teadus.err.ee/v/loodus/92b66baa-ca94-4ff5-a7ee-d58f13bf20d0
“Kui umbes kahe miljardi aasta eest kujunesid välja senisest palju keerukama rakuehitusega pisiolendid – eukarüoodid ehk päristuumsed, kulus veel umbes miljard aastat, enne kui saabus järgmine erakordselt tähtis evolutsioonisündmus ja tekkis plahvatuslikult juurde uusi hulkraksete olendite liike. Miks aga valitses vahepeal see miljard aastat igavust?
On arvatud, et selleks puudusid esialgu sobilikud keskkonnatingimused, näiteks polnud maailmameres ega atmosfääris veel piisavalt hulgal hapnikku. Ent teisalt on oletatud, et elusolendite evolutsioon oli eukarüootide tekkega jõudnud tasemele, kust jätkutee otste üles leidmiseks kulus lihtsalt n-ö sisemistel põhjustel terve hulk aega. Nüüd kirjutavad Noah Planavsky Ameerika Ühendriikide Yale’i ülikoolist ja ta kolleegid ajakirjas Science, et õigem tundub olevat esimene seletus.
Nad on mõõtnud iidsest settekivimist uudsel meetodil kroomi isotoopide sisaldust ja rehkendanud selle põhjal välja, kui palju oli selle nn igava aastamiljardi vältel vees ja õhus hapnikku. Hapniku tasemest õhus sõltub nimelt kiirus, millega üht kroomi isotoopi maismaa kivimitest välja uhutakse. Seega ka kogus, millesse see isotoopi merre valgub ja merepõhja settib.
Muistsete kivide kroomi mõõtmisest selgus Planavsky ja kolleegide mõttekäigu põhjal, et hapnikku oli pärast päristuumsete ja enne hulkraksete hulkade tekkeaega maakera atmosfääris kümme või isegi sada korda vähem, kui seni arvatud. Selle võrra tundubki nende sõnul nüüd usutavam, et evolutsiooni seisaku põhjustas hapniku puudus. Seda võime siis meiegi järgmiste uurimusteni praegu usukuma jääda.”
Vatikan ei vaidle ka Suure Paugu teooriale vastu. Kuid tobe oleks väita, et teame juba sellest kõike. Ikka see küsimus, et kas Universum paisub lõputult? Mul subjektiivne valik uudiste otsimisel?
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/10/141031082021.htm
“New research offers a novel insight into the nature of dark matter and dark energy and what the future of our Universe might be.
Researchers in Portsmouth and Rome have found hints that dark matter, the cosmic scaffolding on which our Universe is built, is being slowly erased, swallowed up by dark energy.
The findings appear in the journal Physical Review Letters, published by the American Physical Society. In the journal cosmologists at the Universities of Portsmouth and Rome, argue that the latest astronomical data favours a dark energy that grows as it interacts with dark matter, and this appears to be slowing the growth of structure in the cosmos.
Professor David Wands, Director of Portsmouth’s Institute of Cosmology and Gravitation, is one of the research team.
He said: “This study is about the fundamental properties of space-time. On a cosmic scale, this is about our Universe and its fate.
“If the dark energy is growing and dark matter is evaporating we will end up with a big, empty, boring Universe with almost nothing in it.
“Dark matter provides a framework for structures to grow in the Universe. The galaxies we see are built on that scaffolding and what we are seeing here, in these findings, suggests that dark matter is evaporating, slowing that growth of structure.”
Cosmology underwent a paradigm shift in 1998 when researchers announced that the rate at which the Universe was expanding was accelerating. The idea of a constant dark energy throughout space-time (the “cosmological constant”) became the standard model of cosmology, but now the Portsmouth and Rome researchers believe they have found a better description, including energy transfer between dark energy and dark matter.
Research students Valentina Salvatelli and Najla Said from the University of Rome worked in Portsmouth with Dr Marco Bruni and Professor Wands, and with Professor Alessandro Melchiorri in Rome. They examined data from a number of astronomical surveys, including the Sloan Digital Sky Survey, and used the growth of structure revealed by these surveys to test different models of dark energy.
Professor Wands said: “Valentina and Najla spent several months here over the summer looking at the consequences of the latest observations. Much more data is available now than was available in 1998 and it appears that the standard model is no longer sufficient to describe all of the data. We think we’ve found a better model of dark energy.”
Peaksin artikli tõlkima? Kui kedagi huvitab, loeb ja tõlgib ise.
Jube meenutada õnnetu koerakese saatust. Kõigepealt hülgas peremees ta – ja siis saadeti kosmosesse surema.
ERR:
3. novembril 1957 saadeti kosmosesse Laika
“3. novembril 1957 saatis Nõukogude Liit orbiiidile kosmoselaeva Sputnik 2, mille pardal oli esimene elusolend, kes sihilikult kosmosesse saadetud – Moskva tänavatelt püütud hulkuv koer Laika.
Missioon ei näinud juba eos ette kosmoselaeva Maale naasmist, mistõttu pidigi Laika pooleks aastaks Maa-lähedasele orbiidile tiirlema jääma, et siis atmosfääris ära põleda. Kuniks koer elas, edastas Sputnik 2 Maale andmeid tema tervisliku seisundi kohta. Vastavat teavet saadi aga plaanitust oluliselt lühemat aega. Laika suri stressi ja liiga kõrge keskkonna temperatuuri tõttu juba 5-7 tundi pärast starti. Arvatavasti oli selle taga rikkis soojusregulatsioooniseade. Laika surmapõhjus avaldati alles aastakümneid pärast Sputnik 2 starti.
Sellegipoolest oli Laika teadlastele väärtuslik infoallikas, kes aitas mõista, kuidas elusolendid kosmoses hakkama saavad. Saadud andmed võimaldasid ette valmistada esimese inimese kosmosesse läkitamist. Juri Gagarin lendas kosmosesse 12. aprillil 1961. Laikast sai aga Nõukogude Liidu kangelane, kelle nimi on tänaseni meeles ilmselt igal kosmoseentusiastil.”
https://www.youtube.com/watch?v=odG1VCzSTU4
Kosmosekutsust ja nõukaaja propagandast veel:
http://teadus.err.ee/v/saated/raadio_2_tehnikakommentaar/5ab5fa90-6a4a-4621-815b-7821a965f36f
“Kuid tulgem tagasi Laika juurde. Koerake leidis koha kompvekitel ja postmarkidel, rääkimata paigast laste fantaasias, mõnikord varjatud kadedusega, et kogu see seiklus sai osaks koerale. Seiklus ise toimus maapinnast 1500 km kõrgusel kiirusega kaheksa kilomeetrit sekundis ja reisilisel kulus Maale tiiru peale tegemiseks üks tund ja 42 minutit.
Mõned eurooplastest loomakaitsjad olid siiski nördinud ja piketeerisid Nõukogude Liidu saatkondade ees. Levisid kõikidele koerasõpradele suunatud üleskutsed osaleda iga orbiidil oldud päev minutilisel leinaseisakul, sest olukord oli uudne ja keegi ei teadnud, kuidas neljajalgne sõber koju tagasi saab. Samal ajal rääkis Nõukogude propaganda õnnelikust unikaalsel reisil viibivast koerakesest, kes on lennu jaoks hästi treenitud ja jõuab peagi koju. Seniks on koerakesel piisavalt süüa, juua ja hingamiseks vajalikku õhku.
Tegelikkus oli mitmes mõttes kurvem. Tõenäoliselt polnud Laika isegi esimene kosmonaut, sest arvatavasti oli enne teda tehtud analoogseid kosmosesõidu võimalikkust uurivaid loomkatseid. Paraku puudusid igasugused plaanid katselenduri Maale tagasitoomiseks ja koera ootas ees paratamatu lõpp. Treeningut asendas koera päritolu, sest teadlased valisid teadlikult hulkurkoera Moskva tänavatelt arvestusega, et näljas ja karmis kliimas ellujäänuna oli koer eesootavateks vintsutusteks piisavalt ettevalmistatud.
Alles 2002. aastal tunnistas üks projektis osalenud teadlastest, et koerkosmonaut sai juba mõned tunnid pärast paari-kolme tiiru ümber planeedi tegemist Sputniku puuduliku termoisolatsioonikihi ja seadmete rikke tõttu tõenäoliselt kuumarabandusse. Seni kehtinud ametliku ja legende sünnitanud informatsiooni järgi olevat koerake pärast kuuendat päeva uinutatud halastussurma seoses hapniku varude lõppemisega. Pärast 162 päeva ja 2750 tiiru ümber koduplaneedi põles Sputnik 2 ära ja Laika enam Maale tagasi ei jõudnudki.
Laika lendab ühel teisel omapärasel orbiidil, mis jõuab iga aasta 3. novembril inimeste teadvusesse küsimusega, kas loomad peaksid maksma inimese uudishimu eest? Hea küsimus, eriti kui arvestada, et Sputniku missioonist polnud võimalik suurt midagi õppida.”
@ Klõbistaja:
Kas mürgisüst oleks siis parem olnud või? Nii hukatakse loomi tänaselgi päeval suurema kärata. Sellest koerast sai vähemalt legend ja ju mingeid teadmisi ikkagigi saadi ka. Nojah, ise ta muidugi oma kuulsusest rõõmu ei oska tunda, aga ehk laienes tema kuulsus mõnevõrra kogu tema tõule, st teistele laikadele ja nende populaarsus lemmikloomadena kasvas? Mine tea muidugi, kui puhtatõuline laika ta üldse oli. Jääb muidugi tema võimalik stressirohke ja mitte kõige kergem surm, aga eks sellega on nagu on, nii inimeste kui loomade hulgas, et kord läheb nii, kord teisiti. Ning valikuvõimalust on harva.
@ salvey:
“Jääb muidugi tema võimalik stressirohke ja mitte kõige kergem surm, aga eks sellega on nagu on, nii inimeste kui loomade hulgas, et kord läheb nii, kord teisiti.”
Loomkatsete vastu ma ei ole, kuid kõike saab teha ilma mõttetu julmuseta. Õnnetusi muidugi juhtub – nagu hiljuti juhtus kosmosegekodega… Aga Laikat ei olnud üldsegi plaanis tagasi tuua, kuigi see oleks tehniliselt olnud võimalik.
Iraan sai oma ahvid elusatena tagasi. Vähemalt nii nad väidavad.
http://uudised.err.ee/v/valismaa/30161fb3-e674-4cad-a478-f2734bb26500
“Iraan teatas, et saatis kosmosesse juba teise ahvi, kes jõudis kosmoselennult ka tervena tagasi Maale.
Lennu toimumise aega ja teisi täpsemaid detaile pole veel avalikustatud, vahendas BBC.
Kosmosesse saadetud ahvi nimi oli Fargam.
Käesoleva aasta jaanuaris teatas Iraan, et saatis esimest korda ahvi raketiga umbes 120 kilomeetri kõrgusele kosmosesse ning tõi ta sealt ka tervena tagasi. Sündmuse kohta pressile saadetud piltidel oli aga kaks erinevat ahvi, mistõttu on väliseksperdid spekuleerinud, et võib-olla esimene ahv siiski hukkus kosmoselennu ajal.
Iraani ütles, et need väited ei vasta tõele ning üks fotodele jäädvustatud ahvidest oli pressimaterjalidesse sattunud kogemata, sest teda kasutati enne missiooni ettevalmistamiseks tehtud katsetes.”
@ Klõbistaja:
“Peaksin artikli tõlkima? Kui kedagi huvitab, loeb ja tõlgib ise.”
Lühidalt on sisu selline:
http://teadus.err.ee/v/universum/090f87ec-0930-42a9-9a5f-5f19f9eb9b1e
“Teadlased on saanud uut aimu universumi tumedast tulevikust. Briti ja itaalia kosmoloogid väidavad värskematesse vaatlusandmetesse süvenemise järel, et tumeenergia hulk universumis aegamööda kasvab ja tumeaine hulk kahaneb. See tähendab, et tumeenergia justkui neelab tumeainet endasse.
Nii tumeaine kui tumeenergia on mõistatuslikud ja seletamata ollused, mida on mõlemat ilmaruumis palju, aga millest kummastki palju ei teata. Teatakse seda, et tumeaine moodustab ruumis justkui suuri tellinguid, mille ümber koondub kokku ka tavaline aine ja areneb galaktikateks, tähtedeks, planeetideks ja elusolenditeks. Ent kui tumeainet jääb üha vähemaks, siis jääb universumis vähemaks ka selle struktuure loovat ja hoidvat jõudu.
Üks uurimistöö autoreid, David Wands Portsmouthi ülikoolist ütles, et kui tumeenergia kasvab ja tumeaine kahaneb, siis saame lõpuks suure, tühja ja igava universumi, mille sees peaaegu midagi tähelepanuväärset ei ole. Muidugi on see aeg veel õnneks kaugel ja teaduslikud ettekujutused tumeainest ja tumeenergiast jõuavad veel üsna kindlasti vahepeal muutuda.”
Aga miks peaks sellest järeldama lõputult paisuvat Universumi?
Planeetide moodustumist saab vaadelda teleskoopidega. Aga ega nad vist igal pool ühtemoodi ei valmi.
http://teadus.err.ee/v/universum/ef233cd7-c9e0-47a5-ab08-abff810e7e5e
“Euroopa Lõunaobservatooriumi astronoomid on Alma raadioteleskoobi abil pildile püüdnud alles moodustuvaid planeete sisaldava tähte HL Tauri ümbritseva gaasiketta. Ematähe vanuse hinnatakse kuni miljon aastat, mis vihjab, et planeetide moodustumine algab varem, kui seni kogutud andmete põhjal ennustada võis.
Raadioteleskoobi abil märgati ligikaudu 450 valgusaasta kaugusel asuvas kettas ulatuslikke tühimikke, mis viitab, et väikesed planeedisarnased kehad on suutnud oma ümbruse tolmust ja gaasist juba puhastada. Sarnaste rõngaste tekkimist võib näha planeedisüsteemide teket jäljendatavates arvutisimulatsioonides.
Uus ülesvõte on ka tunduvalt teravam, kui enamik optilises spektriosas kettast tehtud ülesvõtteid. Kasutatud raadioteleskoop koosneb 66st väiksemast liigutatavast teleskoobist, mille lahutusvõime küündis selle praeguses konfiguratsioonis 35 millinurksekundini, mis on võrreldav 110 kilomeetri kaugusel asuva mündi eristamisega. Kuigi planeetide tekkimist kirjeldavate teooriate alusel on nähtud struktuuri olemasolu ennustatud, pole suudetud seda seni pildile püüda.”
Kas tõesti võivad pooled tähed asuda galaktikatevahelises ruumis?. Neid (ja teisi taevakehasid) peaks seal olema küll, aga kas nii palju?
http://teadus.err.ee/v/universum/fe0a364f-93c1-4a20-8b5d-e9dd2f07d697
“Galaktikavahelises ruumis võivad luurata pooled universumi tähed
Kosmilise infrapuna-taustkiirguse mõõtmiseks lühikeseks ajaks kosmosesse saadetud sondi kogutud andmed viitavad, et galaktikatevahelises ruumis võivad triivida kuni pooled kõigist universumis leiduvatest tähtedest.
Andmed koguti kompaktse CIBER observatooriumiga, mis saadeti nelja lennu käigus suborbitaalsel trajektooril paarisaja kilomeetri kõrgusele, jälgimaks minuti vältel viit erinevat taevalaotuse piirkonda. Lennud toimusid erinevatel aastaaegadel, et eemaldada kogutud infrapunavalgusest kergemini planeetidevahelise tolmu jäetud jälg. Missioni algseks eesmärgiks oli täheldada universumi vanimatelt galaktikatelt ning ehk ka esimestelt tähtedelt pärinevat valgust.
Mida kaugemal valgusallikas asub, seda rohkem on sellelt pärinev valgus universumi paisumise tõttu välja venitatud. Andmete analüüs näitas aga, et kogutud valguse lainepikkus polnud niivõrd suur, kui oleks pidanud olema iidsetelt galaktikatelt pärinev valgus. Nõnda pidi osa valgusest tulema märksa lähemalt. Ent Linnutee läheduses ei paikne kogu signaali selgitamiseks piisavalt palju galaktikaid.
Töörühm järeldab seeläbi eesotsas Michael Zemcoviga, et valgus pärineb galaktikavahelises ruumis paiknevatelt tähtedelt, mis on gravitatsiooniliste vastastikmõjude tõttu galaktikatest välja paisatud. Samuti oletab Zemcov, et neist valdav enamik pärineb väiksema massiga galaktikatest, mille nõrgem gravitatsiooniväli ei suuda niivõrd edukalt tähti põgenemast hoida. Kokkuvõtlikult võib galaktikavahelises ruumis luurata kuni pooled universumi tähtedest.”
See sõna – luurata – mõjus miskipärast väga humoorikalt. Nalja olemus on mõnikord seletamatu.
“Teised astronoomid pole aga tõlgenduses niivõrd kindlad ja märgivad, et taolisi tähti võiks sellisel juhul leiduda ka Linnutee lähistel. Paraku pole üksikute liikuvate tähtede märkamine kerge ülesanne, mistõttu ei saa tõlgendust ka prügikasti visata. Selgema vastuse võiks anda CIBER2 eksperiment, mis asub tähevalgust koguma nähtava valguse spektriosas.”
Väga tõenäoliselt on leitud osake Higgsi boson. Ja tema omadused on prognoosile vastavad. Ometigi ei saa selles surmkindel olla. Täpsemad katsed võimsamaks tehtud LHC-s annavad vastuse.
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/11/141107111027.htm
“Last year CERN announced the finding of a new elementary particle, the Higgs particle. But maybe it wasn’t the Higgs particle, maybe it just looks like it. And maybe it is not alone.
Many calculations indicate that the particle discovered last year in the CERN particle accelerator was indeed the famous Higgs particle. Physicists agree that the CERN experiments did find a new particle that had never been seen before, but according to an international research team, there is no conclusive evidence that the particle was indeed the Higgs particle.
The research team has scrutinized the existing scientific data from CERN about the newfound particle and published their analysis in the journal Physical Review D. A member of this team is Mads Toudal Frandsen, associate professor at the Center for Cosmology and Particle Physics Phenomenology, Department of Physics, Chemistry and Pharmacy at the University of Southern Denmark.
“The CERN data is generally taken as evidence that the particle is the Higgs particle. It is true that the Higgs particle can explain the data but there can be other explanations, we would also get this data from other particles,” Mads Toudal Frandsen explains.
The researchers’ analysis does not debunk the possibility that CERN has discovered the Higgs particle. That is still possible — but it is equally possible that it is a different kind of particle.
“The current data is not precise enough to determine exactly what the particle is. It could be a number of other known particles,” says Mads Toudal Frandsen.
What was it then?
But if it wasn’t the Higgs particle, that was found in CERN’s particle accelerator, then what was it?
“We believe that it may be a so-called techni-higgs particle. This particle is in some ways similar to the Higgs particle — hence half of the name,” says Mads Toudal Frandsen.
Although the techni-higgs particle and Higgs particle can easily be confused in experiments, they are two very different particles belonging to two very different theories of how the universe was created.
The Higgs particle is the missing piece in the theory called the Standard Model. This theory describes three of the four forces of nature. But it does not explain what dark matter is — the substance that makes up most of the universe. A techni-higgs particle, if it exists, is a completely different thing:
“A techni-higgs particle is not an elementary particle. Instead, it consists of so-called techni-quarks, which we believe are elementary. Techni-quarks may bind together in various ways to form for instance techni-higgs particles, while other combinations may form dark matter. We therefore expect to find several different particles at the LHC, all built by…
Homme siis selgub, kas/kuidas Euroopa Kosmoseagentuuri suurprojekt õnnestub. Lihtne see pole…
Delfi eilne artikkel:
“Kümme aastat on Euroopa kosmosesond Rosetta koos robotmaanduriga Philae olnud avakosmoses komeedijahil. Sel kolmapäeval peaks esmakordselt õnnestuma maandur ühele komeedile, nimega 67P/Churyumov-Gerasimenko maha panna ja Maal sealt saabunud otsesignaali vastu võtta./…/
Niisiis kolmapäevane ajakava (Greenwichi aja järgi, millele meie ajavööndis peaks praegu kaks tundi otsa liitma):
6.00 Rosetta teeb järsu pöörde komeedi suunas
7.35 Lõplik otsus maanduri lahtilaskmiseks
8.35 Philae maanduri ühendus trossiga Rosetta küljes katkestatakse
9.03 signaal eraldumise õnnestumisest jõuab Maa peale
9.15 Rosetta eemaldub maandurist
10.30 raadioühendus aparaadiga taastub
12.00 esimesed andmed maandurilt
15.30 maandur jõuaks komeedi pinnale
16.00 kinnitav signaal selle kohta jõuaks tagasi Maa peale
Ajastus on väga oluline, et maanduri pehme maandumine tegelikult ka õnnestuks. Selleks, et maandur Rosettast eralduks on küll mitu erinevat lahendust, ehk oma koormast vabaneks Rosetta igal juhul.”
Otseülekande link peaks siin olema (ustream):
http://www.space.com/17933-nasa-television-webcasts-live-space-tv.html
@ Klõbistaja:
Kellaaegadega on vist mingi segadus. Igatahes käib ülekanne siin:
http://new.livestream.com/esa/cometlanding
@ Klõbistaja:
Nojah, natuke veel kellaaegadest:
http://elu24.postimees.ee/2988397/pildid-rosetta-saadab-tana-robot-philae-komeeti-uurima
“Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) uurimissond Rosetta saadab täna oma roboti Philae komeedi 67P/ Churyumov-Gerasimenko pinnale seda uurima.
Tegemist on esimese korraga, mil komeedile uurimisrobot saadetakse, edastab YLE.
Rosetta ja Philae seadmete hulgas on neid, mis on ehitatud Soome teadlaste poolt.
BBC andmetel laseb Rosetta 100-kilogrammise Philae komeedile 20 kilomeetri kõrguselt ning see peaks komeedile 67P jõudma Greenwichi aja järgi kell 15.30 (Eesti aja järgi kell 17.30). Kella 18.00 on teada, kas robotil see õnnestus.
Rosetta asub praegu Jupiteri ja Marsi vahelisel alal ning sealt informatsiooni jõudmine Maale kestab pool tundi.
Kui kõik läheb plaanitult, siis Philae maandub ühes tükis ning saadab pärast maandumist esimeses pildid paigast, kuhu ta saabus.
ESA Rosetta missiooni teadlaste sõnul ei saa turvalises maandumises siiski 100 protsenti kindel olla. Tegemist on väga karmi ja jäise maastikuga, kus võib kõike ette tulla.
Kuigi Rosetta on varem nimetatud komeeti uurinud, saab uurimisroboti abil sellest täpsema pildi. Philael on seadmed, mis võimaldavad analüüsida komeedi koostist. Samuti võetakse komeedist aineproove.
ESA teadlaste eesmärgiks on teha kindlaks komeedi koostis, kaasa arvatud kui palju on seal vett, orgaanilisi aineid ning muid koostisosi.
Hiljem uuritakse nende ainete isotoopilist koostist ning võrreldakse neid Maal olevate ühendite isotoopidega.
Uurijate sõnul võimaldab see teha kindlaks, kas Maal olev vesi võib pärineda komeetidest.
Komeedid ehk sabatähed on universumi ühed vanemad objektid ning need võivad anda andmeid ka näiteks planeetide tekke kohta.
Päikese ümber liikuvad komeedid on pärit Öpiku-Oorti pilvest. Mingi gravitatsiooniline jõud on nad sealt välja tõuganud ning need on liikunud Päikesele lähemale. Päikesest kaugel olles säilisid nende esialgsed omadused ning just need võivad anda huvitavat informatsiooni ka meie päikesesüsteemi algusaegade kohta.
Komeedi uurimine võib anda vajaliku info ka selleks, mida teha siis kui mõni komeet ohustaks Maad.
Philae maandumist komeedile jälgib Saksamaal Darmstadtis ESA kosmosemissioonide keskuses ka Ukraina teadlane Klim Churyumov, kes on uuritava komeedi üks avastajatest.
Rosetta saadeti komeet 67P poole teele 2004. aastal ning selle ja Philae seadmed pärinevad 2000. aastate algusest. Praeguseks on need küll natuke vananenud, kuid uurimistööd see ei takista.”
@ Klõbistaja:
Ootame ja vaatame:
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/maanduri-pidurdamise-susteem-torgub-vaata-otsepildis-komeedile-laskumist.d?id=70135607
“Maanduri pidurdamise süsteem tõrgub: Vaata otsepildis komeedile laskumist
Kosmosesond Rosetta loeb praegu minuteid enne maanduri Philae lahti laskmist, mis alustaks maandumist komeedi 67P/Churyumov-Gerasimenko jäisele pinnale. Aktiivse laskumise süsteem, mis peaks tagama, et aparaat komeedi pinnalt tagasi ei põrkuks, ei hakanud tööle, kogu lootus on nüüd harpuunidel, mis peaks aparaadi komeedi pinnale paigale asetama.
Kogu protseduur kestab ligi seitse tundi, millest Euroopa kosmoseagentuur (ESA) pakub oma juhtimiskeskusest ka otsepilti. Kuna komeet asub Maast ligi 510 miljoni kilomeetri kaugusel, jõuab igasugune teave sealt siia 28 minuti ja 20 sekundilise nihkega.
Kas Rosetta ja Philae üksteisest irdumine on õnnestunud, peaks selguma meie aja järgi veidi peale kella 11, kas maandumine ise on õnnestunud, peaks selguma õhtul kella kuueks.”
Feynmani järgi proovib maandur igale poole maanduda ja Hawking kaasaks veel mineviku,oleviku ja tuleviku võimalikud ajalood ka sinna juurde.
Aga projekt ise huvitav muidugi…
@ Klõbistaja:
Natuke veel kannatust! Praegu kulgeb kõik normaalselt.
http://teadus.err.ee/v/universum/ca010970-0128-4255-bd39-0ad9a8169ce3
“17.08 Missiooni juhtimiskeskuse teadlased hoiatavad, et edukale maandumisele viitav signaal võib saabuda alles 40 minutit pärast selle toimumist.
16.45 Philae missiooni eestvedaja Stephan Ulamec: Kõik on fantastiline! Kuigi Philae pöörleb aeglaselt, ei tohiks see probleemi kujutada.
16.36 Langemistrajektoor on ootuspärane. Maandumine komeedil umbes tunni ja 20 minuti pärast.”
Jah – see õnnestus! Philae saatis komeedilt signaali.
Klõbistaja ütles:
Kuid nüüd on mõned murelikud noodid. ERR:
“19.27 Raadioside Phileaga on katkendlik. Põhjuseid uuritakse.
19.15 DLR projektijuht Koen Geurts: Otsustasime mitte üritada ankruid uuesti pinnasesse tulistada, kuna me pole täielikult kindlad, et Philae seisab komeedi pinnal.
18.47 Lisaandmed viitavad, et automaatjaama harpuunid siiski ei tulistanud, mis tekitab väikese mure Philae pikemaajalise stabiilsuse pärast. Muus osas tunduvad kõik süsteemid töökorras olevat.”
Aga siin on huvitav intervjuu astrofüüsik Ene Ergmaga:
http://teadus.err.ee/v/universum/e9dc685d-7e6a-459b-8ca0-cd054aa26d9f
“Kosmosesond Philae langes täna pärast aastaid kestnud teekonda komeedi 67P/Churyumov–Gerasimenko pinnale. Astrofüüsik Ene Ergma leiab, et tegu on sama tähtsa sündmusega, kui inimese Kuule astumine.
„Selleks, et selle komeedi juurde jõuda, lendas see tore satelliit kümme aastat tema poole. Ja need kümme aastat ta magas, ta ei olnud elus, siis äratati ta ellu ja see on suur asi. Me ei teadnud, mis võib juhtuda kosmoses,“ selgitas Ergma saates”RIngvaade”. Komeedi edasine uurimine võiks aidata paremini mõista, kuidas Maa ning võibolla isegi elu tekkis.
„Kui meil on hästi suur heinakuhi, me peidame sinna väga pisikese asja ära ja me läheme täpselt selle pisikese asja peale. See tähendab seda, kui palju on inimesed teinud tööd selleks, et kõik need trajektoorid täpselt välja rehkendada. Välja mõelda, kuidas me saame kinnitada selle väikese kivikamaka peale ja kuidas me pärast neid andmeid saame,“ avas astrofüüsik saavutuse olulisust.”
Euronews pühendas 10 esimest minutit Rosetta missioonile. Muret seal ei olnud – oli sügav rõõm. Laskus “pardi” peale – peapeale.
ESA tegi NASA-le ära? Ei, siin on täielik koostöö.
http://uudised.err.ee/v/valismaa/9353affa-c611-41db-8dc7-eb79df76d17c
“Paar minutit pärast kella 18 tuligi signaal, mis kinnitas, et maandumine toimus. “Me ei saa olla õnnelikumad, kui praegu”, ütles agentuuri ekspert Andrea Accomazzo.
“Täna oleme näidanud, et Euroopa teadmised, olgu see siis Euroopa Kosmoseagentuuri, tööstuse, rahvuslike kosmoseagentuuride, teaduskeskuste või millegi muu omad, on maailma parimad teadmised, sest me olime esimesed, kes selle ära tegid. Ja seda ei muuda miski,” märkis Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain.
Tõenäoliselt ootab robotit ees väga karm jäine maastik ning teadlased ei anna saja protsendilist garantiid, et aparaat seal vastu peab. Kui aga kõik hästi läheb, hakkab robot saatma unikaalset infot meile veel suhteliselt tundmatu taevakeha kohta. Teadlased tahavad teada, kui palju on seal vett, orgaanilisi aineid ja üllatusi.
Võime leida ka vastuse küsimusele, ega ei või olla ka vesi Maal pärit komeetidelt. Kuna komeedid on ühed universumi vanemad objektid, võib neid uurides saada teada nii mõndagi planeetide ja kogu Päikesesüsteemi tekke kohta.
“Komeedid lummavad sellega, et nad lasevad meid ligi päikesesüsteemi varasele ajaloole. Neid uurides tegeleme me kosmosearheoloogiaga, sest komeetides on materjal säilinud kujul nagu ta oli ka aegadel, mil päikesesüsteem alles oli tekkimas. Meie jaoks on see värav minevikku, nägemaks, milline oli eksisteeriv aine,” selgitas kosmoseagentuuri ekspert Gerhard Schwehm.
Kosmosesond Rosetta saadeti komeet 67-P poole teele kümme aastat tagasi ning komeedi orbiidil on ta tiirelnud juba augustist saati.”
Philae on komeedil. Kui kindlalt? Oeh, gravitatsioonijõud rakendub taevakehade massi tõttu päris nõrgalt. Aga mingid kruvid ju ikkagi kinnitusid.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/pisike-torge-maandur-porkus-komeedil-edasi-aga-vist-jai-siiski-paigale.d?id=70146115
“Aktiivse komeedile laskumise süsteem ei töötanud, seega oli isegi üllatav, et Euroopa Kosmoseagentuuri maandur Philae eile komeedile 67P/Churyumov-Gerasimenko paigale jäi. Aga maandumine ilmselt esimesel katsel siiski ei õnnestunud, aparaat põrkus oma ametlikust maandumiskohast veidi edasi, enne kui harpuunid selle komeedi pinnale paigale asetasid.
Juhtimiskeskus võis kinnitada vaid seda, et ka aparaadi pinnale ankurdanud harpuunid ei töötanud päriselt nii nagu ette nähtud. Ometi on neil põhjust siiski rääkida õnnestunud ja turvalisest maandumisest.
Missiooni edukus saab aga selgemaks siis, kui maandur ka oma seadmetega komeedi ehitust uurima saab hakata.
Erinevad seadmed aparaadil kaaluvad kokku 26,7 kilogrammi, mis on veidi enam kui veerand maanduri kogukaalust:
APXS – alfaosakeste röntgenspektromeeter, komeedi pinnaehituse uurimiseks
COSAC – komeedi proovi ja koostise instrument pinnaseproovide analüüsiks
Ptolemy – instrument, et mõõta isotoopide kohalolekut komeedi tuumas
ÇIVA – komeedi tuuma infrapuna ja nähtava valguse analüüsiseade
ROLIS – Rosetta maanduri kujutissüsteem, talletas maandumist ja võtab ka panoraamfotosid, suurusega 1024×1024 pikselit
CONSERT – komeedi tuuma sondeerimiseksperiment, raadiolainetega komeedi sisestruktuuri uurimiseks
MUPUS – mitmeotsrarbeline pinnase ja pinnaaluse sensorite instrument
ROMAP – Rosetta maanduri magnetomeeter ja plasmamonitor, et uurida tuuma magnetvälja ja suhet päikesetuulega
SESAME – Pinnase elektrilise sondeerimise ja akustilise monitooringu eksperimendid: CASSE (komeedi akustilise sondeerimise pinnaseeksperiment), PP (elektriliste omaduste sond), DIM (kokkupõrketolmu sadestumise mõõtja)
SD2 – Puur, proovidevõtmise ja liigutamise alamsüsteem, võtab pinnaseproove ja transpordib neid Ptolemy, COSAC ja ÇIVA seadmetesse analüüsimiseks. Sisaldab ka 26 pisikest plaatinaahju, et kuumutada proove 180 kraadini, 16 ahju, et kuumutada proove 800 kraadini ja üht, mis puhastaks puuri.”
Philae saab liiga vähe päevitada. Ja jätkuvalt on oht, et kinnitus on liiga ebakindel. Aga ehk õnnestub need probleemid lahendada.
http://www.postimees.ee/2990671/komeedil-maandunud-kosmoserobot-ei-pruugi-saada-piisavalt-paikeseenergiat
“Eile komeedil 67P/Tšurjumov-Gerasimenko maandunud kosmoserobot Philae näib olevat jäänud kalju varju, ega pruugi saada seetõttu piisavalt päikesevalgust, et patareisid laadida, teatas täna Euroopa Kosmoseagentuur (ESA).
ESA teadlase Jean-Pierre Bibringi sõnul püütakse välja selgitada, kas roboti asendit on võimalik muuta, nii et päike paneelide peale paistaks ja patareisid laeks ning Philae saaks oma tööd tõrgeteta jätkata.
Emalaev Rosettast lahkudes oli Philae patareides enam kui 60 tunni jagu energiat, ent sellegipoolest on robotil peagi vaja patareisid laadida. Komeet teeb ühe täispöörde ümber oma telje 12 tunniga, kalju varjus langeb robotile selle aja jooksul päikesevalgust aga vaid poolteist tundi.
Esimesed pildid komeedi pinnast on robot igal juhul juba Maale saatnud. Nende abil püüavadki teadlased kindlaks teha, kus ja mis asendis täpselt Philae seisab./…/
Lisaks paistab, et Philae, millel on tegelikult kolm jalga, toetub praegu neist vaid kahele. Roboti teadusaparatuur toimib aga normaalselt. Rosetta missiooni teadlane Gerhard Schwehm kinnitas täna, et probleemidest hoolimata on Philae stabiilne, istub komeedi pinnal ja toodab andmeid./…/
Missiooni erakordset tähendust rõhutavad ka aparaatide nimed. Rosetta sai nime praegu Briti muuseumis asuva kuulsa Rosetta kivi järgi, mille abil Thomas Young ja Jean-Francois Champollion dešifreerisid Egiptuse hieroglüüfid.
Ka Philae nimi on seotud Vana-Egiptusega. Sama nimega Niiluse saarel asunud templikompleksis seisis obelisk, millele kirjutatud tekst oli Champollionil abiks hieroglüüfide dešifreerimisel. Roboti maandumispaiga Agilkia nime kannab aga paik, kuhu pärast Assuani tammi ehitamist Philae templikompleks ümber paigutati.”
ERR hoiab päris operatiivselt meid Philae seiklustega kursis.
http://teadus.err.ee/v/universum/ca010970-0128-4255-bd39-0ad9a8169ce3
“Philae tegi esimese puurimiskatse. Energiat jätkub hilisõhtuni
16.04 Kui arvutisimulatsioonid reaalsusega kokku langevad ja akud enneaegselt ei tühjene, peaks Philae saadetud raadiosignaal Maale jõudma kell 23.00-01.00.
15.46 Lommatsch: Philae päikesepaneelidele ei lange piisavalt valgust, et patareide temperatuuri laadimiseks piisavalt kõrgele tõsta.
15.40 Ulamec: Tõenäosus, et Philae Päikesele lähenedes komeedilt gaaside ja tolmuosakeste poolt minema pühitakse, on väga väike.
15.34 Ulamec: Oleme suutnud alla laadida umbes 80 protsenti loodetud andmetest, kuid seda on raske hinnata. Juhul kui suudama saada puurimisel kogutud andmed, siis 90 protsenti.
15.30 Phillipe Gaudon: Andmed, mida ei õnnestu järgmisel korral üles laadida, jäävad Philae andmepanka, kuid me peaksime nende kätte saamiseks väga pikalt ootama. (On võimalik, et Päikesele lähenedes on automaatjaama päikesepaneelid valgustatud pikemat aega.)
15.26 Ulamec: güroskoobi aktiveerimisega on ilmselt võimalik Philae lohust välja lüüa.
15.22 Lommatsch: Automaatjaam pole pärast viimast maandumist nihkunud.
15.22 Philae akutehnik Valentina Lommatsch: Eilsed simulatsioonid vihjavad, et meil jätkub selleks ilmselt piisavalt energiat, kuid napilt. Üritasime automaatjaama säästurežiimile panna, kuid katse ei õnnestunud.
15.20 Stefan Ulemac: Me loodame täna õhtul uuesti kontakti saada, kuid me pole kindel, et see meil õnnestub.”
Saade kosmosest. Ma pole veel kuulanud, kuid kindlasti on see huvitav.
http://teadus.err.ee/v/saated/puustpunaseks/12fb7d05-039e-4680-9cd0-abd3307cece1
Puust ja punaseks: kosmos
Madis Aesmal aitab viimase aja kosmose valdkonnas toimunud arengutele valgust heita Tartu Observatoorium astronoom Tõnis Eenmäe.
Algus – 05.40
Komeetur. :)
Täitsa õiglane, et tuleb meenutada ka Itokawat.
http://www.astronoomia.ee/vaatleja/7211/esimene-maandumine-komeedil/
“Muidugi koosneb Päikesesüsteem mitte ainult planeetidest ja kääbusplaneetidest. Lisandub suurel arvul väikeplaneete ehk asteroide ning komeete ehk sabatähti. Mõne asteroidi pinnale on suudetud ka maandur saata (nt kosmoselaeva Hayabusa maandur asteroidil Itokawa).
Seda on püütud teha ka mõnede komeetide puhul. Seni edutult, kuni jõudis kätte 12. november 2014. aastal. Siis maandus (“komeedindus?”) komeedil 67P/Churyumov-Gerasimenko Maalt saadetud kosmosejaama Rosetta poolt eraldatud maandur Philae.
Komeet 67P/Churyumov-Gerasimenko ise avastati 20. septembril 1969. aastal, nimi sai komeedile avastajate järgi nagu ikka. Tegu on pigem väiksema komeediga, tuuma läbimõõt on keskmiselt umbes 4 km. Kuna komeedi tuum on kõike muud kui kerakujuline, on läbimõõt mõnes sihis muidugi märksa väiksemgi.
Antud komeet kuulub oma 6,5-aastase tiirlemisperioodiga ümber Päikese nn lühiperioodiliste komeetide hulka. Periheelis on komeedi kaugus Päikesest 1.2 astronoomilist ühikut, afeelis 5.7 astronoomilist ühikut. Teisisõnu ulatub 67P/Churyumov-Gerasimenko periheelis Maa orbiidi lähedale, afeelis jääb Jupiteri orbiidist veidi tahapoole. Nagu lühiperioodilistele komeetidele tavaline, paikneb ka antud komeet nn sodiaagivöös, orbiidi kaldenurk ekliptika tasandiga on 7 kraadi.
Peale avastamist on komeet 67P/Churyumov-Gerasimenko käinud 7 korda periheelis, aastail 1969, 1976, 1982, 1989, 1996, 2002 ja 2009. Silmatorkavaks sabatäheks pole see pisike komeedike kunagi saanud, ka viimati, 2009. aastal oli maksimaalne näiv visuaalne heledus aprilli algul 9.5 tähesuuruse ringis. Maksimaalne heledus on sellel komeedil teadaolevalt küündinud umbes 9. tähesuuruse kanti 1982. aasta detsembris.
Kosmoselaev Rosetta startis Maalt ligikaudu 10 aasta eest, 2004. aastal. 2014. aasta augustis jõudis Rosetta komeedini, hakkas selle ümber tiirutama ja valmistama ette maanduri saatmist.
Detailsemalt toimus Rosetta teekond järgmiselt. Start anti 2. märtsil 2004. aastal. Esialgu tegi Rosetta koos Maaga (veidi väljavenitatumal orbiidil) tiiru ümber Päikese. 4. märtsil 2005. aastal möödus Rosetta uuesti Maast ja liikus lisandunud gravitatsioonienergia abil Marsi orbiidi lähedale, möödudes Marsist 25. veebruaril 2007. aastal. Nüüd liikus kosmoselaev uuesti Maa orbiidi suunas ja möödus teist korda Maast 13. novembril 2007. aastal. Saadud uue gravitatsioonilise energiaportsioni arvel liikus Rosetta nüüd juba Marsi orbiidist rohkem eemale, möödudes 5. septembril 2008. aastal asteroidist Steins ning hakkas hiljem uuesti Maale lähenema. Vahepeal, 28. veebruaril 2009, liikus ligikaudu teiselt poolt Päikest läbi periheeli ka sihtpunktiks olev komeet ise…”
Kui Philae jõuab oma transpordivahendiga Päikesele lähemale, võib ta ehk veel ärgata.
http://teadus.err.ee/v/universum/18198229-44fd-494f-ba26-354c4b8a9a3f
“Kolmapäeva õhtul komeedile 67P/Tšurjumov–Gerassimenko laskunud Euroopa Kosmoseagentuuri automaatjaam Philae jõudis enne aku tühjenemist ja ooterežiimile minemist saata Maale veel uusi andmeid.
Uurimisrobot jäi ühe kaljunurga varju ning ei saa piisavalt päikesevalgust, mistõttu ei saa selle päikesepatareid oma süsteemi uuesti laadida, vahendas BBC.
Insenerid kardavad, et see kontakt Philaega jäi viimaseks, kindlasti vähemalt mõneks ajaks. Philae ametlikul Twitteri kontol ilmus veel teade: “Ma räägin teile oma uuest kodust, komeedist 67P, peagi…. zzzzz.”
Järgmine võimalus Philaega kontakti saada on täna Eesti aja järgi kell 13, kui orbiidil tiirlev Rosetta satelliit, mis viis roboti nelja kilomeetri laiusele “jäämäele”, tuleb üle silmapiiri. Kuid kuna robotile langeb 12 tunnise päeva jooksul vaid 1,5 tundi päikesevalgust, on kahtlane, kas selle aku suudab end taastada nii palju, et raadioühendus lõpuni taastada.
Samas suutsid insenerid maksimeerida selle võimalikkust, andes käsu uurimisroboti ümberorienteerimiseks. See tähendas Philae tõstmist nelja sentimeetri võrra ning selle peakorpuse pööramist 35 protsendi võrra. See tagab selle, et roboti suurim päikesepaneel saab rohkem valgust.
Kogu informatsioon, mida automaatjaamalt oodati, saadi aga kätte. Isegi kui automaatjaama töö nädalavahetusega lakkab, on uurijatel siiani saadud andmete hulga üle enda sõnul hea meel. Arvatakse, et saavutatud on koguni 80 protsenti seatud eesmärkidest.
Viimaste saadud andmete hulgas on näiteks puurimise käigus kogutud informatsioon.
Uurimisrobot laskus komeedile 12. novembril. Roboti saatis komeedi pinnale Euroopa Kosmoseagentuuri sond Rosetta. Tegu on esimese inimtekkelise objektiga, mis on kunagi komeedile laskunud.
Robotilt oodati unikaalset infot meile veel suhteliselt tundmatu taevakeha kohta. Teadlased tahavad teada, kui palju on seal vett, orgaanilisi aineid ja üllatusi.”
Uhuh – ma tahan ka teada, mitu protsenti komeedi pinnasest koosneb üllatustest…
Delfis täna selline aktikkel:
5G on nõrkadele – teadlased suudavad andmeid juba teleportida!
“Hollandis Delfti linnas asuva tehnikaülikooli teadlased tegid läbimurde kvantteleportatsioonis.
Nad teleportisid informatsiooni ühest kvantbitist teise kvantbitti, mis asus kolme meetri kaugusel. Katsete käigus taastati teleporditud andmed sajaprotsendiliselt iga kord, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.
See on täiesti uus saavutus kvantteleportatsioonis ehk kvantfüüsikal tuginevas infoedastusviisis, mis võib toimuda valguse kiirusest kiiremini. ”
Info EI levi valguse kiirusest kiiremini. Mille jääb arusaamatuks, miks mõned vastupidist väidavad. Kuulake aga uuesti siin mitmel pool toodud helifaili, kus kvantfüüsik Veiko Palge teemast lähemalt räägib.
Siin veel otseselt teemaga seonduvast:
http://www.fyysika.ee/uudised/?p=32573
“Albert Einstein kirjeldas kvantpõimitust lausega “spukhafte fernwirkung,” ehk tontlik kaugmõju. Hiljaaegu sooritas Ludwig Maximilias Universität München-i töörühm esimese nimetatud nähtust kätkeva õhk-maa kvantside. Käiku on aga lastud suurejoonelisemad ideed.
9. aprillil ajakirjas German Physical Society New Journal of Physics publitseeritud uurimuses esitas saksa töörühm nägemuse kvantpõimituse efekti katsetamiseks kosmose ja Maa vahel. Katse eesmärk oleks esimese globaalse kvantkommunikatsiooni võrgustiku arendustöö.
Artikkel kirjeldab esiteks Bell-i eksperimenti, mis paneb proovile kvantmehaanika ning klassikalise füüsika ennustused. Teiseks kvantkrüptovõtme katse, mis kasutaks kosmosejaama krüptovõtme signaalipeegeldina.
Töörühma arvutused näitavad, et katse on teostatav juba mõne ISS ülelennuga maajaamast. Iga kasulik möödumine kestab ligikaudu 70 sekundit.
„Mõnel kuul aastas möödub ISS meie soovitud geograafilise punkti kohalt viis kuni kuus korda. Vaimusilmas kujutame eksperimendi vältuseks nädala. Siis saaksime andmetöötluseks piisavalt katseandmeid,“ seletas artikli kaasautor ning Austria Teaduste Akadeemia professor Rupert Ursin.
ISS pardale tuleks esialgsete plaanide kohaselt toimetada vaid footondetektor. Detektori saab kinnitada olemasoleva Nikon 400 mm objektiivi külge, mis asub praegu statsionaarselt Maa poole suunatult 70 cm läbimõõduga Cupola mooduli aknal.
Belli eksperimendiks genereeritaks kaks lõimitud footonit. Üks saadetaks kosmosejaama külge paigutatud objektiivi suunas, teine jääks Maale.
Põimitud footonitel on kvantmehaanikaga määratud seos, mis tähendab, et ühe mõõtmine, ehk mõjutamine, põhjustab sama mõõtmise teisel, olgu siis maa- või jaamapealsel footonil.
„Kvantfüüsika kohaselt on põimitus kaugusest sõltumatu. Bell-i eksperiment näitaks, võib-olla, teooria õigsust. 500 km on ikkagi päris kaugel,“ seletas Professor Ursin. „Tuvastaksime ka gravitatsiooni võimaliku mõju põimitusefektile.“
Kvantkrüptovõtme eksperimendis genereeritaks jada krüptitud footoneid, mis saadetaks jaama poole teele. ”
Vikipeedia/Kvantteleportatsioon
Päris konkreetne jutt.
Täna öösel pange kasukad selga, võtke lillekimbud kätte ja suunduge kaugelt saabunud külalistele vastu.
ERR:
“ETV saate “Pealtnägija” andmeil saabub eeloleval ööl kell 1.50 Marokost firma SmartLynx lend, mille sisseseadele tehakse teadaolevalt esimest korda Eestis ebolariski tõttu eripuhastus.
“Pealtnägija” käsutuses on firma Airo Catering Services Eesti sisememo, milles instrueeritakse detailselt, millised erimeetmed kasutusele võtta, sest sama lennuk väisas varem Mali pealinna.
Memo sedastab, et oht on pigem teoreetilist laadi:
„Kuna antud lennujaam on Lääne-Aafrikas, peame lendu käsitlema kui potentsiaalset ebola riski. Meile on kirjutatud, et nad ei saadaks oma meeskonda piirkonda või lennujaama, mille ohutuses nad poleks veendunud, kuid sellest olenemata võtame me ikkagi kasutusele järgnevad meetmed.
Kõik trollid (mõeldud on käru ehk airline service trolley – Toim.) ja muud tarvikud, mis laetakse maha antud lennult, tuleb puhastada ning desinfitseerida. Trollid tuleb koheselt viia nõudepesuala musta alasse, Kogu värske toit, mahlad, veed, suhkrud, koored, ühekordsed tarvikud jms tuleb koguda prügikottidesse ning visata ära koheselt. Tühjad ning pestud trollid, käsikastid vms tuleb desinfitseerida ETA700 lahusega. Nõudepesus peaks olema sinise korgiga (ETA 700) pritspudeleid, mida selleks saab kasutada. Peale trollide puhastamist, tuleb pesta ning desinfitseerida ka nõudepesuruumi need osad, mis puutusid kokku lennult tulnud trollidega. /…/
Sedlenieksi sõnul täna öösel Tallinna saabuvatele reisijatele mingit ohtu pole. Tema kinnitusel käis lennumasin tõesti nädal tagasi Rootsi riigi tellimuslennuga Mali pealinnas Bamakos.
„Lennuk viibis maapinnal üks tund ja 23 minutit. Reisijaid viidi ainult sinna ja kedagi kaasa ei võetud. Keegi kohalik lennukisse ei sisenenud,” kirjeldas Sedlenieks. Homme läheb puhastatud lennuk tühjalt Riiga.”
Siin kena muusikapala – Verdi ikka Verdi. Vahepeal teeb Bryan Adams nalja.:)
https://www.youtube.com/watch?v=uYLvusd6aYw
@ Klõbistaja:
“Sedlenieksi sõnul täna öösel Tallinna saabuvatele reisijatele mingit ohtu pole. Tema kinnitusel käis lennumasin tõesti nädal tagasi Rootsi riigi tellimuslennuga Mali pealinnas Bamakos.
„Lennuk viibis maapinnal üks tund ja 23 minutit. Reisijaid viidi ainult sinna ja kedagi kaasa ei võetud. Keegi kohalik lennukisse ei sisenenud,” kirjeldas Sedlenieks. Homme läheb puhastatud lennuk tühjalt Riiga.””
Pean vea parandama. Pärast veelkordset artikli ülelugemist sain aru, et lennukis reisijaid pole. Aga tekib küsimus, et miks peab suurpuhastus just Tallinnas toimuma? Miks mitte nt Riias? Kas selle pärast, et Tallinnas on ümbruskonna väilkseim lennujaam (ma tegelikult ei tea)?
Teame, teame, et prooton koosneb kahest u-kvargist ja ühest d-kvargist (neutron koosneb ühest u-kvargist ja kahest d-kvargist). Aga teatud (ekstremaalsetes) tingimustes võib prootonis/neutronis kvarke rohkem olla. Nt 2 u-kvarki + 2 d- kvarki. Variante on veel. Sellist hüpoteetilist ainevormi nimetatakse veideraineks (strange). Eksootilised tingimused on ehk teatud neutrontähtedes – siis veiderainest täht. See aine on tavaainest suurema massiga, mis muidugi seostub kohe gravilainete otsimisega.
http://www.space.com/27872-strange-matter-neutron-stars.html
” By looking for ripples in the fabric of space-time, scientists could soon detect “strange stars” — objects made of stuff radically different from the particles that make up ordinary matter, researchers say.
The protons and neutrons that make up the nuclei of atoms are made of more basic particles known as quarks. There are six types, or “flavors,” of quarks: up, down, top, bottom, charm and strange. Each proton or neutron is made of three quarks: Each proton is composed of two up quarks and one down quark, and each neutron is made of two down quarks and one up quark.
In theory, matter can be made with other flavors of quarks as well. Since the 1970s, scientists have suggested that particles of “strange matter” known as strangelets — made of equal numbers of up, down and strange quarks — could exist. In principle, strange matter should be heavier and more stable than normal matter, and might even be capable of converting ordinary matter it comes in contact with into strange matter. However, lab experiments have not yet created any strange matter, so its existence remains uncertain./…/
A strange star that occasionally spurts out strange matter could quickly convert a neutron star orbiting it in a binary system into a strange star as well. Prior research suggests that a neutron star that receives a seed of strange matter from a companion strange star could transition to a strange star in just 1 millisecond to 1 second.
Now, researchers suggest they could detect strange stars by looking for the stars’ gravitational waves — invisible ripples in space-time first proposed by Albert Einstein as part of his theory of general relativity.
Gravitational waves are emitted by accelerating masses. Really big gravitational waves are emitted by really big masses, such as pairs of neutron stars merging with one another./…/
The researchers suggest that events involving strange stars could explain two short gamma-ray bursts — giant explosions lasting less than 2 seconds — seen in deep space in 2005 and 2007. The Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory (LIGO) did not detect gravitational waves from either of these events, dubbed GRB 051103 and GRB 070201.”
Lisaks on huvitav video.
Päikesesüsteemi planeetide orbiidid on stabiilsed (praegu).
http://teadus.err.ee/v/universum/b6a0f0f8-8963-4a2e-8157-7c8c41863a87
“Mõnikord on talv, mõnikord on suvi, aga üldiselt saame siin maapeal hakkama, sest temperatuur jääb laias laastus ikka elukõlblikku vahemikku. See on sellest, et Maa tiirleb Päikese ümber just sellisel orbiidil, mis püsib väga kindlalt just selles elusõbralike temperatuuride vööndis.
Nüüd on üks austria astronoom välja arvutanud, et ei ole see meie planeedi elukõlblikkus nii enesestmõistetav midagi. Tarvitseks mõnedel teistel planeetidel veidikenegi teistmoodi tiirutada, kui sellel kohe ka Maale koletu mõju oleks. Elke Pilat-Lohinger Viini ülikoolist uuris arvutimudelite abil, mis juhtuks, kui Päikesesüsteemi kõige suuremad ja gravitatsiooniliselt mõjukamad planeedid – Jupiter ja Saturn – liiguksid ümber Päikese teisiti.
Tuli välja, et kui näiteks Saturni orbiit oleks praegusest kasvõi kümnendiku võrra Päikesele lähemal või oleks see 20-30 kraadi Maa orbiidi suhtes kaldu, siis oleks sellel maakerale nii tugev mõju, et me ei tiirutaks sugugi enam oma mõnusas mugavustsoonis, vaid kalduksime paar korda aastas Päikesest sedavõrd kaugele, et kõik veekogud jäätuksid.
Päris kergesti võib Pilat-Lohingeri mudelite järgi ka juhtuda, et suurte planeetide orbiitteisenduste toimel lendab meie maakera üldsegi Päikesesüsteemist välja. Tänagem siis Saturni ja Jupiteri, et nad nõnda taktitundeliselt tiirutavad.”
Arusaamad valguse kiiruse c kohta võivad muutuda.
valdek ütles:
Ehk põhjendaksid oma väidet.
Ma saan aru, et pole eriti originaalne Vikipeediat tsiteerida, kuid siin on tekst niivõrd lihtne… Et selle pärast võib tekkida oht teemasse mitte süveneda?
http://et.wikipedia.org/wiki/Valguse_kiirus
“Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus. Mõiste valguse kiiruse all peetakse enamasti silmas valguse kiirust vaakumis. Antud artikkel räägib valguse kiirusest viimases tähenduses.
Elektromagnetlainete leviku kiirus sõltub üldjuhul keskkonnast, kus need levivad. Kõige suurem on see vaakumis. Vastavalt Einsteini relatiivsusprintsiibile on valguse kiirus vaakumis ühesugune kõikides inertsiaalsetes taustsüsteemides ega sõltu valgusallika liikumise kiirusest. Lähtuvalt viimasest printsiibist on valguse kiirus vaakumis füüsikaline konstant, mille väärtus on: c = 299792458 m/s
kus c tähistab valguse kiirust vaakumis. Ülalantud väärtus on täpne; see pole mõõtmistulemus, vaid selle kaudu defineeritakse tänapäeval SI-süsteemi pikkusühik meeter.
Vastavalt relatiivsusteooriale liiguvad osakesed, millel seisumass puudub, alati valguse kiirusel. Sellisteks osakesteks on footonid ja gluuonid. Seisumassiga osakesed peavad aga alati liikuma kiirusega, mis on väiksem, kui valguse kiirus vaakumis. Sellise osakese kiirendamiseks valguse kiirusele läheks tarvis lõputult energiat, mis on aga võimatu. Seega on valguse kiirus vaakumis ühtlasi maksimaalne võimalik kiirus, millega üks objekt võib teiste suhtes liikuda./…/
Cherenkovi kiirgus on kiirgus, mis tekib kui laetud osake liigub kiiremini kui valgus antud keskkonnas.”
Pole mingit põhjust arvata, et gravitatsioonilained leviksid valgusest aeglasemalt. Järelikult peaks graviton olema seisumassita (kui ta olemas on). Aga tekib küsimus, et kas graviton/gravilaine levib keskkinnas aeglasemalt kui vaakumis (nagu seda teeb footon)? Vot ei tea – selline tunne, et graviton sarnaneb selles mõttes neutriinoga…
Kui Universumis ongi kuskil veideraine, siis valguse kiirust see ei mõjuta – mõjutab vaid teekonna pikkust (aegruumi painutuse kaudu).
Kõigepealt lepime kokku selles, et vaakumiks peetakse, lühidalt öelduna, keskkonda, milles me midagi leida ei suuda.
See, mida me ei suuda avastada, näitab pigem meie küündimatust.
Mõned füüsika käilakujud on arvamusel, et difraktsioon tõestab ajalugude paljusust.
Minu meelest aga seda,et on olemas peenstruktuur,mida kunagi nimetati ka eetriks ja mida pole katsetega tuvastatud.
Teaduslike meetoditega kogutud faktid näivad kinnitavat Universumi fraktaalset struktuuri.
St. ei ole põhja,ega lage sel ruumil.
Suurusjärgud aga on sedavõrd tohutud, et me seda ei tunneta ja ka ei suuda mõõta, millises mõjupiirkonnas me parasjagu asume.
Füüsikalised kontstandid on aga sellest otseses sõltuvuses.
Kosmos ja nö. sisekosmos on sama “telje” erinevad osad ja näiteks sisekosmose kiirused jm. kontstandid võivad meie omadest erineda. Samuti on lood Universumi kaugemate, meile tundmatute aladega.
Lähen nüüd sööma…
@ valdek:
“Kõigepealt lepime kokku selles, et vaakumiks peetakse, lühidalt öelduna, keskkonda, milles me midagi leida ei suuda.”
Olen siin ju korduvalt vaakumist rääkinud. Hea helifail oli Margus Saali jutt vaakumist, kahjuks on ERR-ist paljud vanemad lood kadunud…
Ka seda linki olen ilmselt ennegi andnud:
http://www.horisont.ee/node/1792
“Universumi vaakumi energia võib olla mõjutanud Universumi arengut ning juhtida ka selle nüüdset paisumist. Nõnda määrab eimiski ehk vaakumi energia tegelikult Universumi tuleviku.
Möödunud aasta novembris ilmus ajakirjas Nature Rootsis asuva Chalmersi tehnoloogiaülikooli teadlase Christopher Wilsoni ja tema kolleegide artikkel, milles kirjeldatakse muljetavaldavat katset. Teadlastel õnnestus esmakordselt vaakumist välja manada valgus. Nad püüdsid kinni mõned footonid, mis vaakumis pidevalt ilmuvad ja kaovad. Leidis tõestust kvantmehaanika ennustus, et vaakum on täis osakesi, mis pidevalt plingivad olemise ja olematuse vahel. Teadlased unistavad, et ehk õnnestub nende meetodit rakendada näiteks kvantarvutite ehitamiseks. Või siis tumeenergia selgitamiseks.
Jah, õigus oli elektromagnetilise teooria rajajal James Clerk Maxwellil, kes šotlasliku ihnsusega teravmeelitses: „Vaakum on see, mis jääb nõu sisse järele, kui me oleme sealt eemaldanud kõik, mida me sealt suudame eemaldada.”
Fraktaleid ei maksa vist ületähtsustada. Ideena justkui peaksid toimima, kuid reaalsuses on pilt keerukam. Ja mida hakata
peale fraktalitega mitteeukleidilise geomeetria puhul (võimalik, et see küsimus pole korrektne)?
Mõned asjad näivad viitavat sellele, et Universum võib jaguneda domeenideks…
Universaalne mõõdupuu looduses on matemaatika.
Samas matemaatilised seosed, mis iseloomustavad mingit nähtust on igal puhul erinevad.
Seda pidas ilmselt silmas üks Oriendi filosoof, kui ütles, et samasse jõkke pole 2x võimalik astuda.
Püüdes mõista stuktuure, teame siiski, et jõgi jääb iseendaks isegi, kui temast vaid kuivanud säng alles on. Aga vee kohta on hoopis teised reeglid. Samuti veeasukate jne. kohta.
Nii on ka muude struktuuride,korpuskulide ja isegi diagrammide puhul.
Kui matemaatiline analüüs näitab, et miski on võimalik, siis peaks seda ka saama praktikas ellu viia.
Tegelikkus nõnda lihtne siiski pole. Matemaatilised reeglid on vastasmõjus (kui nii võib öelda) konkreetse olukorraga.
Reeglid, mis reguleerivad elusorganismide sagimist, ei anna meile midagi,kui eesmärgiks on toota hüdroenergiat.
Jätkan hiljem! :)
Domeeniteema on mulle võõras.
Nüüd tahaksin äramärkida miks tihti arvutused,mis justkui peaksid asju lahendama, lähevad füüsikutel ülemõistuse keeruliseks.
Tõmmake paberile alguse ja lõputa joon. Tähistage sellel kaks punkti.
Tähistage nendevaheline lõik tähega U.
Lõigul on kaks kokkupuutepunkti ümbrusega.
Milliseks lõik kujuneb, on määratud ära tema enda ja ka ümbruse omadustega. Kui tahame konstrueerida joonlauda ja teeme selle lõigu U etaloniks siis selle jaoks võtame võrdlusmaterialiks ühe ümbruse puutepunktidest koos materjalidega, mis jäävad siinnapoole.
Seejärel teeme sellise lolli vea,et kipume seda joonlauda ka teisel pool kasutama ja imestame,miks arvud keeruliseks läksid.
See viga on füüsikas üldlevinud.
Vältimiseks aga on toodud sisse uusi suurusi nagu eV jm.
Kui tahame mõista U struktuure pole tarvis asja ajada keerulisemaks, kui vaja.
Iga kvant, laine või rahvus või jõgi on iseloomustatav arvuga 1.
See on põhjus,miks elementaarfüüsikas ja ka mujal läheb keeruliseks ja segaseks, kui arvud lähevad kolmest suuremaks.
Elemantaarosake on 1, suhtes paar on SAMUTI 1 jne.
See on võti, mida vajate U struktuuride lahtimõtestamiseks.
Sellise mõtteviisi boonuseks jõuate ka arusaamiseni, et Universum on lõputu maastik ja tema uurimiseks võite samahästi vaadata teleskoopi, mikroskoopi, või uurida statistilisi andmeid.
@ valdek:
“Domeeniueema on mulle võõras.”
Ohjah, magasin vahepeal 3 tundi. Toad on nii külmad – ronisin tekkide alla ja lõdisesin, kui lõpuks sooja sain, jäingi magama.
Domeenidest tõesti eriti ei räägita, kuid see ei välista nende olemasolu.
Igor Novikov “Mustad augud ja universum”:
“Faasisiiret teame näiteks vedeliku tahkumise kaudu: vedelik siirdub vedelast olekust tahkesse kristallilaadsesse olekusse. Vedeliku kristalliseerumisel võib kristallvõre erinevates kohtades moodustada erineva orientatsiooniga kristallikesi. Tulemusena tekivad vedelikus üksteise kõrval omadustelt erinevad piirkonnad – domeenid.
Uusimad uurimistulemused näitavad, et inflatsioonilises universumis pidid samuti tekkima üksteise kõrvale erinevate omadustega domeenid. Domeenide piiril võib olla igasuguseid eksootilisi osakesi ja moodustusi. Näiteks võivad seal moodustuda magnetmonopoolid. Need on osakesed, mis kannavad isoleeritud magnetlaengut, nagu elektronid ja positronid kannavad isoleeritud elektromagnetlaenguid./…/
Järelikult, kui lauges minevikus tekkisid universumi faasisiirde tulemusena tõesti domeenid, siis on nad hiiglasuured. Me elame ühes niisuguses domeenis. Seinad, mis eraldavad “meie” domeeni teistest, asuvad meist umbes 10 astmes 33 valgusaasta kaugusel. Aine jaotus domeeni sees on suures (meie mõõdu järgi) ulatuses ühtlane. Domeeni seintes on palju monopoole ja teisi salapäraseid moodustusi, seinte taga on aga teine maailm.
Kas pole huvitav ja hämmastav pilt?
Meie homogeenne universum osutub uskumatult suures mastaabis, kaugel nähtavuse horisondi taga, jällegi ebaühtlaseks! See, mida oleme pidanud oma universumiks, on “ainult” meie domeen.”
Kas selline jutt on puhas jama? Ei, teadlased esitavad oletusi ja hüpoteese – need võivad olla ekslikud, kuid mitte rumalad.
Muidugi on Universum ääretu, aga kas ka lõputu?
Domeenid võivad olla küll. Laias laastus sarnaneb see minu heietusele.
Selle erinevusega, et mina räägin U struktuuride kogu spektrist ja sellest, miks see nii on.
Põhjus miks ma rõhutasin, kui tähtis on alustada arvutamisest arv ühest on selles,et arvtelje piirkonnad pole samaväärsed.
Algarvud ja arvude jaguvus on struktuuride “jumalateks”.
Suured arvud iseloomustavad pigem struktuuride kvantiteeti.
Võib oletada,et nad moodustavad üheskoos mingi uue nähtuse.
Näiteks välja.
Selline struktuuride (ka ruumistruktuuride), seotus arvtelje hierarhiaga, annab meile suht üheselt mõista, et fraktalid toimivad ja ületähtsustada neid pole võimalik.
Kui on soov asja veidi visualiseerida,siis U tekkimine ühest “punktist” on päris sobilik.
Ühes otsas on mikrostruktuurid, mis moodustavad välja. Keskmine osa siis meie Universum,mis on meile hoomatavas mõõtkavas. Ja see, mis jääb teisele poole Suurt Pauku on makrostruktuur,mis pole meie jaoks mõõdetav, kuid osaleb samuti
Meie elus läbi füüsikaliste kontstantide.
Kui nüüd rääkida ajast,mis paljude meeli kõditab, siis peame leppima sellega, et ajadimensioon on vaid abiks mateeria lahtimõtestamisel.
Tema abil saame ära märkida millises järjekorras asjad toimuvad.
See on ka kõik.
Mingit põimumist pole.
On korpuskulid ja on siirded, mis toimuvad peenstruktuuride kaasamisega.
Dimensioonidest edaspidi.
@ valdek:
“On korpuskulid ja on siirded, mis toimuvad peenstruktuuride kaasamisega.”
Sa väljendud tihti päris ebamääraselt. Vabandust, kas püüad jätta muljet, et tead rohkem kui väljaütled? :)
Aeg ja ruum moodustuvad terviku – aegruumi. Kumbki ei saa eksisteerida omaette. Ja muidugi pole aegruumi ilma mateeriata.
Lisadimensioonidest räägib peamiselt stringiteooria. Mingil määral on hüpotees (teooriaks, teaduslikus mõttes, seda nimetada ei saa) stringidest oma populaarsust kaotanud. Eksperimendid (nt LHC-s) pole kohe üldsegi midagi lahtistele või kinnistele võnkuvatele niitidele viitavat leidnud. Aga noh, ootame rõõmsalt edasi. Kui LHC hakkab suurema võimsuse juures jälle tööle, siis ehk hakkavad stringid sealt nagu hakklihamasinast väljaronima. :)
Muidugi on mu jutt siin kokkusurutud.
Aegruumi mõiste on tingimusi seadev ja küündimatu.
Struktuuride mõistmiseks võib aja üldse mängust välja jätta.Vaadake perioodilisussüsteemi ja te ei näe seal aega kusagil.
Nagu ma ütlesin: TÄHTIS ON JÄRJEKORD
Kui toimuvad mingid siirded, siis võib neid iseloomustada kui ajas toimuvaid protsesse. Siin pole füüsikutele midagi uut võimalik õpetada. :)
Dimensioonide küsimus tundub esmapilgul üsna segane teema.
Nende arvuski pole teoreetikud üksmeelel.
Siiski on olemas struktuure läbiv ühine joon.
Igat struktuuriüksust iseloomustavat näitajat on võimalik käsitleda SELLE struktuuriüksuse dimensioonina.
Ruumil on 3 dimensiooni+aeg.
Kui vaadata stringe, siis juba tublisti rohkem.
Üks kõige intrigeerivamaid on impulss.
@ valdek:
“Aegruumi mõiste on tingimusi seadev ja küündimatu.
Struktuuride mõistmiseks võib aja üldse mängust välja jätta.Vaadake perioodilisussüsteemi ja te ei näe seal aega kusagil.”
Ma vaatan perioodilisussüsteemi veidi teistmoodi.
http://et.wikipedia.org/wiki/Aatomkell
“Aatomkell ehk kvantkell on ülitäpne kell, mille talitlus põhineb ergastatud kvantsüsteemides toimuvatel väga püsiva sagedusega elektromagnetvõnkumistel. Neid võnkumisi kiirgavad aatomid siirdumisel ühest energiaseisundist teise. Kvantsüsteemina kasutatakse peamiselt tseesiumi aatomeid. Tseesiumaatomkellade täpsuseks on saavutatud 10 astmes miinus 15, millele vastab viga 1 sekund 30 miljoni aasta kohta. Tseesiumi aatomi võnkeolekute alusel on defineeritud ka SI ajaühik sekund.
Väljatöötamisel on veelgi suuremat täpsust võimaldavad kvantsüsteemid, milles tseesiumi asemel kasutatakse rubiidiumi või vesiniku aatomeid, ka mõnede ainete molekule./…/
Täpne ajamõõtmine on eriti tähtis satelliitnavigatsioonis, sest sellest sõltub otseselt asukoha määramise täpsus. Selleks otstarbeks on loodud kompaktsed ja energiasäästlikud aatomkellad.
Väljatöötamisel on juba ka aatomkella moodulid kasutamiseks kantavates nutiseadmetes. USA firma Symmetricom lasi 2011. aastal müügile tavalise mikrokiibi suuruse tseesiumkella mooduli Chip Scale Atomic Clock (CSAC), [1] mille võimsustarve on 0,1 W.”
Ja muidugi näitasid just need ülitäpsed aatomkellad seda, et Einsteinil oli õigus – tugevas gravitatsiooniväljas aeglustub välise vaatleja jaoks aja kulg.
Nii et Sinu arvates on aegruumi mõiste küündimatu.
Vikipeedia/Relatiivsusteooria:
“Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteooria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed ning pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis või gravitatsiooniväljas. Relatiivsusteooriast järeldub ka aine ja energia ekvivalentsus ning kuulus valem E=mc²./…/
Ruum ja aeg on relatiivsusteooria põhivõrrandites suuresti formaalselt samaväärsed ning seetõttu saab nad ühendada neljamõõtmeliseks aegruumiks. Asjaolu, et ruum ja aeg üldse ilmnevad eri nähtustena, taandub viimaks üheleainsale märgile, mille poolest erineb viis, kuidas kaugus defineeritakse eukleidilises ruumis, kauguse määratlemisest neljamõõtmelises aegruumis. Tavalistest vektoritest kolmemõõtmelises ruumis saavad nelivektorid.”
Kordan.
Aeg on abidimensioon.
Tema abil võrreldakse toimuvaid protsesse.
Aeg ei muutu isegi parima tahtmise juures mingiks materiaalseks töödeldvaks olluseks.
Kui näib, et gravitatsioon ja ruum teda valemites painutavad,siis see ongi aeg valemites ja kogu müstika.
Need protsessid,mida on võimalik loendada, oma arvu ei muuda üheski ruumipainutamise episoodis. Ainult lainepikkus muutub.
Puna- ja sininihe.
@ valdek:
“Need protsessid,mida on võimalik loendada, oma arvu ei muuda üheski ruumipainutamise episoodis. Ainult lainepikkus muutub.
Puna- ja sininihe.”
Pole nii! Võin selgitada ilma mingi matemaatikata. Nt kui mingi täht kollabeerub (EKI Keelenõuanne peab õigeks seda sõna, kuid sageli kasutatakse vormi “kollapseerub”) mustaks auguks, siis hakkavad vaatlejani tulema järjest “punasemad” footonid. Seda kahel põhjusel – Einsteini punanihe (tugev gravitatsiooniväli) ja punanihe eemaldumisest (Doppleri efekt), sest kokkutõmbuv tähepind kaugeneb. Neid punastavaid footoneid tuleb üha harvem – kuni enam ei tule ühtegi. Arv muutub tõepoolest aegruumi kõverusest sõltuvalt.
“Mustad augud ja universum”:
Tugevas gravitatsiooniväljas aeglustuvad välise vaatleja jaokd kõik protsessid – absoluutselt kõik, olgu nende loomus milline tahes. See aga tähendabki, et aeglustub aeg, mis on üldine kõikidele protsessidele.”
Sõna korpuskul on ajalooline mateeria osakese nimetus.
Mina kasutan seda parema puudumisel ja ruumi kokkuhoidmiseks, et tähistada kõikvõimalikke struktuure.
Peenstruktuurist oli eespool juttu.
Ehk ma väidan, et peenstruktuurid moodustavad eetrilaadse välja(keskkonna).
Seda tõestab minu arvates difraktsiooni kaksikpilu eksperiment.
Füüsikud kõhklevad seda tunnistamast, kuna muid mõõdetavaid tõendeid napib. Eetrit see olematuks ei muuda.
Hoopis eksitavam on uskuda ajalugude paljusust, kuigi S.Hawking jpt. väidavad, et seda on võimalik tõestada. A.Einstein nende hulka muide ei kuulunud.
Justament- välise vaatleja jaoks.
Mine vaata lähemalt.
Või käi ära ja tule tagasi!
@ valdek:
“Seda tõestab minu arvates difraktsiooni kaksikpilu eksperiment.
Füüsikud kõhklevad seda tunnistamast, kuna muid mõõdetavaid tõendeid napib. Eetrit see olematuks ei muuda.”
Ära ela üle-eelmises sajandis! Kõik katsed eetri olemasolu tõestada nurjusid (nt Michelsoni-Morley eksperiment 1887 a).
Mis selles kaksikpilu katses valesti peaks olema?
http://m.err.ee/app/android/ee/teadus/76885
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
“Pool sajandit tagasi kirjeldas nobelist ja kvantelektrodünaamika üks rajajatest Richard Feynman elektroni duaalsust – nii osakese kui lainena käitumist – demonstreerivat mõtteeksperimenti, mille läbiviimist ta ise toona võimatuks pidas. Kanada ja USA teadlased jäljendavad aga uues katses ennustusele vaatamata klassikut ligilähedasemalt kui kunagi varem.
Feynman pidas 1960. aastatel toonastele tudengitele rida loenguid, millest hiljem sündis kolmeköiteline füüsikaõpik. Neist ühes illustreeris ta kvantmehaanika ühte põhikontseptsiooni – kvantobjektide dualismi – näitega, kus elektrone ükshaaval läbi kahe võrdsel kaugusel oleva pilu tulistatakse. Iga järgneva elektroniga joonistub üha enam välja interferentsimuster. Heledamad piirkonnad, kus osakese laine iseenesest tugevdab ning tõenäosus elektroni leida suurem on, vahelduvad piirkondadega, kus osakese leidmise tõenäosus interferentsi tõttu nullilähedaseks langeb. Ühe ava sulgemisel muster kaob, kuna elektron ei saa enam mõlemat ava läbida ning interferentsi toimuda./…/
Järgmise sammu tegi Akira Tokomura alles 15 aasta pärast, mil jaapanlasel õnnestus saata teele üks elektron korraga. Siiski kasutati mõlemal juhul elektroni kaksikprismat, mitte kaksikpilu, nagu kvantmehaanika ühest isast, Paul Diracist inspireeritud katse ette nägi.
Pozzi ei jätnud aga jonni ning 2008. aastal suutis ta koos kolleegidega läbi viia esimese tõelise üksikute elektronidega tehtud kaksikpilu katse. Eelmisel aastal leidis ta ka viisi elektronide detektoriplaatideni jõudmise reaalajas registreerimiseks. Nüüd on Herman Batelaani juhitud töörühm Feynman’i klassikule viimaks täpi i peale pannud, lisades eksperimendi aparatuurile ka liigutatava katiku, millega on võimalik avasid tahtmise korral sulgeda.
Kuldmembraani tehtud kahe pilu pikkus on neli mikromeetrit ja laius 62 nanomeetrit. Neid lahutab omakorda 272 nanomeetri pikkune vahemaa. Kasutatud elektronide allika intensiivsus oli niivõrd väike, et interferentsimustri tekkimine võttis aega kaks tundi. Eksperimenti korrati aparatuuri igas konfiguratsioonis, lisaks mõlemale avatud avale katsetati mõlema ava sulgemist ning ühe või teise ava katmist. Oodatult kinnitasid tähelepanekud kvantmehaanika alustalasid. Katse pakub samal ajal hariduslikust perspektiivist fundamentaalset näidet kvantmaailma olemusest.”
Vaata veel: Vikipeedia/Interferents
Ja veel: Vikipeedia/Difrtaktsioon
Aitähh hariva loengu eest!
Mul pole tarvis seda enam üle korrata.
Hawking seletab ka, et osakesed võivad läbida ühe pilu,seejärel pöörduda tagasi läbi teise,või siis teha vahelduseks tiiru ümber Jupiteri või isegi ümber Universumi, et siis lõpuks nagu nõiaväel moodustada interferentspilt.
Ma muidugi hindan füüsikute tehtud tööd.
Samas ajab niisugune tõlgendus ikka naeru peale küll!
Nad tegid ju veel viivitatud valiku eksperimendi, kus valgus mõjutas tulemust nõnda nagu muudaks see minevikku!
Andke andeks, aga
tervet mõistust tuleb siin küll tikutulega taga ajada.
Olen tõesti päris palju kordi kuulnud väidet, et vaatlus muudab minevikku. Mida sellest arvata? Nt vaatleme miljardi valgusaasta kauguses asuvat tähte (teleskoobiga – parem infrapunavalguse diapasoonis vist). Täht oli selline miljard aastat tagasi. Kui ta oli väga suure massiga, siis tõenäoliselt teda vaatluse momendil enam ei eksisteerinud (vähemalt tähena). Massiivsemad tähed ei jäta supernoovana plahvatades isegi mitte musta auku – täheaine paiskub täiega laiali. Nii et kuidas muudab olematu asja vaatlus tema evolutsiooni? Võibolla ma lihtsalt ei saa teemast aru…
Vaatlus iseenesest on ju tühiasi, võrreldes kõikide muude mõjudega, millega see täht miljard aastat tagasi pihta sai. Tähe jaoks toimus see olevikus.
Oehh, ma parem ei mõtle enam (praegu) sellele. :)
Teine moment, mis hääletab otseselt peenstruktuuri poolt on ikkagi see vaakumist footoni “väljavõlumine”.
Ja siis veel teleportatsioon.
Ükski neist nähtustest ei saaks ilma peenstruktuuri kaasabita hakkama.
Lähitulevik peaks füüsikute huvi eetri vastu kasvatama.
Pean veel ära märkima, et eeter pole ilmselt nagu tabamatu pigi või gaas.
Tegemist on ilmselt Universumi lähifraktalite koosmõjul tekkinud peenstruktuurse väljaga, mis annab mateeriale tausta.
Aga see on vaid oletus…
@ valdek:
“Teine moment, mis hääletab otseselt peenstruktuuri poolt on ikkagi see vaakumist footoni “väljavõlumine”.
Ja siis veel teleportatsioon.”
Jaa, ma vaatan mõtlikult lakke – kuna kvantosakese kiirust ja asukohta ei saa korraga täpselt määrata, siis on see kindel märk eetri olemasolust. :))
Mis värk Sul selle eetrijamaga on? Tõelised füüsikud viskasid selle ammu juba ajaloo prügikasti.
Vaakum pole tühjus – kubiseb virtuaalsetest osakestest, mis tekivad ja ka kaovad kohe, sest annihileeruvad vastastikku. Teatud tingimustel siiski osakese/antiosakese paari hävimist ei toimu… S. Hawking pole kunagi mingit eetrjura ajanud. Kuid ta esitas juba 1974 a hüpoteesi mustade aukude kvantaurustumisest. Põhineb see just sellel, et üks paarikesest langeb üle musta augu sündmuste horisondi, teine mitte. Need osakesed ei kohtu – hävingut ei toimu…
Kvant-teleportatsioon/kvantpõimitus ka loomulikult mingit eetrit ei vaja. Muutes/mõõtes üht osapoolt, muutub kohe ka teine – vahemaal pole üldsegi tähtsust.
http://et.wikipedia.org/wiki/Michelsoni-Morley_eksperiment
“Michelson–Morley eksperimendi sooritasid 1887. aastal Albert Michelson ja Edward Morley,[1] millega üritati tõestada aine suhtelist liikumist statsionaarses eetris. Eksperimendi negatiivseid tulemusi loetakse esimeseks tõestuseks seniselt levinud eetri teooria vastu, mille lõpuks asendas erirelatiivsusteooria.
Sarnaseid eksperimente on korduvalt läbi viidud suurema täpsusega. Viimased eksperimendid optilise resonaatoriga on kinnitanud eetrituule puudumist täpsusega 10 astmes miinus 17.[2][3]/…/
Michelson-Morley eksperiment ei ole ajaloos ainus kord, kui on interferomeetriga üritatud eetrituule olemasolu avastada, analoogseid eksperimente on korduvalt läbi viidud. Kuigi 1905. aastal avaldati erirelatiivsusteooria, mis välistab valguse kiiruse suhtelisuse, jätkati katsete läbi viimisega järjest täpsemate katseseadmetega. Kõikide läbiviidud katsete tulemused on negatiivsed, mis kinnitavad erirelatiivsuse postulaatide õigsust.”
Kõik see sigrimigri,mis vaakumis toimub moodustabki eetritausta.
Ja füüsikud pole seda ideed sugugi maha matnud.vaid üritavad ikka ja jälle,sest see oleks vastus paljudele probleemidele.
Prügikastist on isegi gravitatsioonikontstant läbi käinud. :)
Kui eeter oleks tolle peeglite,graniidi ja elavhõbedavanniga avastatav,oleks tal tõenäoliselt universumit seiskav toime…
@ valdek:
“Prügikastist on isegi gravitatsioonikontstant läbi käinud. :)”
Huvitav on see, et üldiselt ründavad kõige raevukamalt Suure Paugu teooriat, Einsteini relatiivsusteooriaid, kvantmehaanikat… need, kes peaaegu mitte midagi teemast ei tea/ei saa aru.
Ajasid sassi gravitatsioonikonstandi ja kosmoloogilise konstandi mõisted. Inimlik viga – kuid teemaga kursisolev isik ei saa sedasi eksida.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoloogiline_konstant
“Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus (üldiselt tähistatakse suure tähega lambda: Λ). Esmakordselt kasutas kosmoloogilist konstanti Albert Einstein aastal 1917, et sobitada üldrelatiivsusteooriat staatilise Universumiga. Kui aga Edwin Hubble 1929. aastal avastas, et galaktikad eemalduvad üksteisest – mis viitab Universumi paisumisele – loobus Einstein kosmoloogilise konstandi kontseptsioonist ning kutsus seda oma “suurimaks äparduseks”. 1929. aastast kuni 90ndate alguseni eeldati enamasti, et kosmoloogilise konstandi väärtus on null.
Viimase paarikümne aastaga on tehtud suuri edasiminekuid kosmoloogiliste vaatlustega, mis on näidanud, et Universumi massi-energia tihedus koosneb ligikaudu 70% ulatuses tumedast energiast. Kuigi tumedat energiat ei mõisteta veel hästi, on teada, et Universumi paisudes tume energia hajub aeglasemini kui mateeria ning ka koguneb kokku nõrgemini. Kosmoloogiline konstant on tumeda energia lihtsaim vorm, sest see on konstante nii ajas kui ruumis ning kuulub hetkel ühte kosmoloogia standardmudelisse nimega Lambda-CDM mudel (CDM – Cold dark matter).”
Vikipeedia/Gravitatsioonikonstant:
“Gravitatsioonikonstant on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikaline konstant. Tähis G./…/
Gravitatsioonikonstandi olemus pärineb Isaac Newtoni poolt 1682 avastatud gravitatsiooniseadusest. Viimasest järeldub, et kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Valemi kujul … (valem artiklis). Võrdetegur G antud valemis ongi gravitatsioonikonstant. Gravitatsioonikonstant on universaalne ning kehtib kõikide kehade puhul.
Gravitatsioonikonstant näitab jõudu, millega tõmbavad teineteist ühikmassid ühe pikkusühiku kaugusel.”
Süvene ometigi teemasse – ja siis asu lammutama, kui ikka leiad selleks põhjust veel.
Ajasin sõnad segamini :)
Inimene saab eksida.
Vaatlused peavad muutuma pidevalt täpsemateks.
http://teadus.err.ee/v/universum/f4df820d-d0d9-4e9f-af96-946a68810860
“Itaalias alanud konverentsil kohtunud kosmoloogid esitlesid eelmisel nädalal universumi mikrolaine taustkiirgust jälginud satelliidi Planck kogutud andmeid. Kuigi need kinnitavad suuresti seda, mida teadlased seni paarisaja tuhande aasta vanuse universumi kohta eelnevate mõõtmiste põhjal oletasid, võimaldavad need välistada osa tumeaine olemust kirjeldada üritavatest hüpoteesidest.
Viie aasta eest orbiidile saadetud Planck jälgis taevalaotust üheksal lainesagedusel, üritades pildile püüda universumi vanimat valgust. Jälgitav taustkiirgus tekkis hinnanguliselt 380 000 aasta Suurt Pauku, mil universum esimeste aatomite moodustumiseks piisavalt jahtus. Universumi paisumise tõttu on aga Maani jõudev valgus piisavalt välja venitatud, et selle lainepikkus nihkuks mikrolainete spektriossa.
Taustkiirguse energia pole aga igas tarvalaotuse punktis päris sama, mis peegeldab varajase universumi erinevat regioonide kergelt erinevat tihedust. Viimane annab omakorda aimu esimeste tähtede ja galaktikate ruumilisest jaotusest. Nelja aasta jooksul Plancki poolt kogutud andmed kinnitavad üldjoontes eelnevate satelliitide poolt kogutud andmete põhjal tehtud järeldusi. Nüüdisaegne kosmoloogiline mudel seisab kindlamatel alustel kui kunagi varem.
Näiteks viitavad tulemused, et nähtav aine moodustab kogu universumis leiduvast ainest ja energiast vaid viis protsenti, tumeaine 27 protsenti ja tumeenergia 68 protsenti.
Ent teadlased loodavad, et mikrolaine taustkiirguse polarisatsiooni ehk nende võnkesuuna täpsem uurimine võimaldab valgust heita veelgi kaugemal minevikus toimunud protsessidele, mis leidsid aset sekundi murdosa pärast Suurt Pauku.”
Et kas/kui tugev oli inflatsiooniline paisumine. Ja kas siiski gravitatsioonilainete muster on taustkiirgusest väljaloetav.
Vene keeles on üks laul selliste sõnadega: läksin Leningradi – jõudsin Peterburi.
Nii asus New Horizons 9. jaanuaril 2006. a teele planeedi poole, kuid saabub kääbusplaneedi juurde.
http://teadus.err.ee/v/universum/785472b2-34ea-469c-aa2e-30932df03f92
“NASA kosmosesond New Horizons on ärganud. Üheksa aastat sõitu ja nüüd on see jõudnud kauaoodatud reisisihi lähistele, valmis juba jaanuaris kääbusplaneet Pluuto ja selle ümber tiirutavate kaaslaste uurimist alustama.
Ärkamine tähendab seda, et New Horizonsi pardaseadmed on NASA juhtimiskeskusest saadetud signaali peale aktiveerunud ja saatnud Maale tagasi infot oma tehnilisest seisukorrast. Signaalidel kulub muide siit sinna minekuks ja sealt tagasitulekuks ligi 4,5 tundi, ehkki need liiguvad valguse kiirusel, nii kaugel on Pluuto. Eelolevatel nädalatel kontrollib New Horizonsi käekäigu eest vastutav meeskond nende signaalide vahendusel üle, kas kõik sondi instrumendid töötavad korralikult.
New Horizons saadeti teele 9. jaanuaril 2006. See oli aeg, mil Pluutot peeti veel planeediks, aga juba kaheksa kuud hiljem, kui New Horizons polnud veel kuigi kaugele lennanud, otsustas Rahvusvaheline Astronoomia Liit Prahas toimunud ajaloolisel konverentsil, et taevakeha, mille poole sond teel on, pole mitte planeet, vaid kääbusplaneet.
Ent ega asja sisu sellest muutu. Kääbusplaneet Pluuto ja selle viie teadaoleva kaaslase vaatlusi on kavas alustada 15. jaanuaril. Võib juhtuda, et veel enne tuleva aasta 14. juulit, mil New Horizons jõuab Pluutole kõige lähemale, on ta neid kaaslasi veel juurde avastanud, sest New Horizons on üldse kõigi aegade esimene kosmosesond, mis Pluuto lähedale sõidab ja sealt kohapealt seletab ta seda taevakeha kindlasti palju paremini, kui Maa ümber tiirutav kosmoseteleskoop Hubble eales suudab.
Pluuto ümber tiirutama New Horizons kahjuks ei jää. Selleks on sondil liiga suur hoog, ent seda enam tuleb sellel siis neist kauaoodatud vaatluskuudest võtta, mis võtta annab.”
Kas Maale tõid vee asteroidid või komeedid?
http://teadus.err.ee/v/universum/b92d8575-1602-4131-835e-36e2799e149f
“Umbes poole miljardi kilomeetri kaugusel asuva komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko ümber tiirleva sondi Rosetta poolt tehtud mõõtmised kinnitavad, et komeetidel leiduva vee täpne koostis erineb oluliselt Maal leitava vee omast. Tulemused annavad järjekordse löögi hüpoteesile, et planeedi veevarusid aitasid täiendada komeedid.
Maa oli miljardite aastate eest piisavalt tuline, et enamik sellel leidunud veest ilmaruumi põgeneks. Noor Päikesesüsteem kihas toona aga asteroididest ja komeetidest. Teadlasid oletasid nõnda, et need aitasid planeedi veevarusid täiendada. Peamisteks kandidaatideks peeti komeete, mille veesisaldus on asteroidide omast oluliselt kõrgem.
Hüpoteesi proovilepanek oli sirgjooneline. Kuigi vesi koosneb igal pool kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist, võib vesiniku tuumast leida aeg-ajalt ka ühe või kaks neutronit. Kuna deuteerium ja triitium on tavaliselt vesinikust raskem, muutub selle osakaal terve Päikesüsteemi lõikes. Kui Maa deuteeriumi ja vesiniku suhe ühtiks komeetide suhtega, oleks see veenev argument, et Maa vesi pärineb just sealt.
Viimastel kümnenditel teleskoopidega tehtud vaatlused on aga näidanud, et mitmete komeetidel sh Halley komeedil leidub deuteeriumi tavalise vesinikuga võrreldes oluliselt rohkem kui Maal. Neist kõik pärinesid Päikesesüsteemi keskosast kümnete tuhandete valgusaastate kaugusel asuvast Öpik-Oorti pilvest. Mõne aasta eest leiti aga kahe Kuiperi vöö komeedi uurimisel, et nende vesiniku teisendite suhe on Maa omale juba lähedasem. Jupiteri perekonda loetavad komeedid näisid andvat komeedi hüpoteesile uut elulootust.
Ent samuti Jupiteri poolt mõjustatud komeetide hulka kuuluva Tšurjumov-Gerassimenko uurimine näitab nüüd, selle vesiniku teisendite suhe erineb Maa omast kolm korda. Isegi juhul, kui Tšurjumov-Gerassimenkole sarnanevad vaid osad Kuiperi vöö komeedid, seab see komeedi hüpoteesi veelgi ebakindlamale alusele
Selle asemel aitasid Maa veevarusid täiendada tõenäoliselt asteroidid, nagu on vihjanud eelnevad meteoriitide keemilise koostise analüüsid. Samas pole asteroididel leiduvat vett seni otseselt uuritud. Viimasel kümnendil on leitud aga mitmeid asteroide, mis paiskavad sarnaselt komeetidele ilmaruumi gaasi ja tolmu, avades selleks suurepärase võimaluse.”
Kui komeetidel on olulisel hulgal deuteeriumi ja eriti triitiumi, siis suureneb huvi neid sealt kätte saada.
Vikipeedia/Triitium:
“Triitium ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Triitiumi reageerimisel hapnikuga moodustub vesi T2O (üliraske vesi)./…/
Kuna looduses leidub triitiumit väga vähe siis toodetakse teda rakenduslikuks otstarbeks tuumareaktsioonide abil. Triitiumit kasutatakse muu hulgas reageeriva ainena vesinikupommis,
radioaktiivse indikaatorina bioloogias ja keemias.”
Ootame kannatlikult, et mis tegelikult toimus, kui kaks hiidtähte ühinesid? Teleskoop ju annab üsna täpse vastuse. Millal?
http://teadus.err.ee/v/universum/6d295682-78ad-4746-ab8d-de507c9a08f0
“Kaelkirjaku tähtkujus asuva kaksiktähesüsteemi MY Camelopardalis moodustavad tähed tiirlevad teineteisele niivõrd lähedal, et teadlased pidasid neid pikka aega üheks massiivseks täheks. Euroopa astronoomide täiendavad vaatlused viitavad, et kaks tähte on omavahel ühinemas, mille tulemusel võib sündida Päikesest 60 korda raskem hiiglane.
Järeldused põhinevad Hispaanias asuva Alicante ülikooli astronoomi Javier Lorenzo juhitud töörühma poolt tehtud vaatlustel, mille käigus suutis nad leida mõlema tähe täpsed füüsikalised omadused sh nende pinnatemperatuuri, massi ja diameetri. Lorenzo leidis kolleegidega, et süsteemi pikemaajalisel jälgimisel, et tähed teevad teineteise ümber tiiru 1,2 päevaga.
Tiirlemisperioodi selgitamiseks peavad Päikesest vastavalt 32 ja 38 korda suurema massiga tähed asuma teineteisele niivõrd lähedal, et nende välimised gaasikihid puutuvad omavahel püsivalt kokku. Töörühm järeldab, et lähedane kontakt viib paratamatult kahe tähe ühinemiseni. Astrofüüsikute hinnangul annab süsteemi olemasolu tuge hüpoteesile, mille kohaselt tekivad äärmiselt suure massiga tähed tänapäeval kõige sagedamini väiksemate tähtede ühinemisel.
Samas pole töörühm päris kindel, mis see kaasa toob. Mõned teoreetilised mudelid ennustavad, et sellega kaasnevalt vabaneb määratus koguses energiat.”
On ennegi olnud lootusrikkaid teateid, et universumiavarustest leiti tumeainega seotud signaale. Seni on need siiski jäänud vaid elevusetekitajateks – taustmüra, mõõtevead…
Kas nüüd leiti kaks kindlamat signaali? Arvatavasti kuuleme sellest varsti rohkem.
http://www.sciencedaily.com/releases/2014/12/141211115520.htm
“Could there finally be tangible evidence for the existence of dark matter in the Universe? After sifting through reams of X-ray data, scientists in EPFL’s Laboratory of Particle Physics and Cosmology (LPPC) and Leiden University believe they could have identified the signal of a particle of dark matter. This substance, which up to now has been purely hypothetical, is run by none of the standard models of physics other than through the gravitational force. Their research will be published next week in Physical Review Letters.
When physicists study the dynamics of galaxies and the movement of stars, they are confronted with a mystery. If they only take visible matter into account, their equations simply don’t add up: the elements that can be observed are not sufficient to explain the rotation of objects and the existing gravitational forces. There is something missing. From this they deduced that there must be an invisible kind of matter that does not interact with light, but does, as a whole, interact by means of the gravitational force. Called “dark matter,” this substance appears to make up at least 80% of the Universe.
Andromeda and Perseus revisited
Two groups have recently announced that they have detected the much sought after signal. One of them, led by EPFL scientists Oleg Ruchayskiy and Alexey Boyarsky, also a professor at Leiden University in the Netherlands, found it by analyzing X-rays emitted by two celestial objects — the Perseus galaxy cluster and the Andromeda galaxy. After having collected thousands of signals from the ESA’s XMM-Newton telescope and eliminated all those coming from known particles and atoms, they detected an anomaly that, even considering the possibility of instrument or measurement error, caught their attention.
The signal appears in the X-ray spectrum as a weak, atypical photon emission that could not be attributed to any known form of matter./…/
The signal comes from a very rare event in the Universe: a photon emitted due to the destruction of a hypothetical particle, possibly a “sterile neutrino.” If the discovery is confirmed, it will open up new avenues of research in particle physics. Apart from that, “It could usher in a new era in astronomy,” says Ruchayskiy. “Confirmation of this discovery may lead to construction of new telescopes specially designed for studying the signals from dark matter particles,” adds Boyarsky. “We will know where to look in order to trace dark structures in space and will be able to reconstruct how the Universe has formed.”
Kas tumeainele leiduks nn steriilsetest neutriinodest paremat kandidaati?
Jah!
Näiteks galaktika Orioni kaelarihma otsas. :)
valdek ütles:
Ee… mitme valgusaasta kauguses asub see galaktika, mille Sa Orioniks ristisid?
http://et.wikipedia.org/wiki/Orion_(tähtkuju)
“Orion on taevaekvaatori lähedal asuv tähtkuju, mis on üks tähistaeva kirkamaid ja nähtav kogu maailmas.
Tähtkuju on nime saanud kreeka mütoloogiast tuntud küti Orioni järgi, kelle Artemis tappis.
Heledaim täht on sinakasvalge Rigel (ka Riigel, β Ori). Heledad tähed on veel umbes 650 valgusaasta kaugusel asuv punakas Betelgeuse, α Orionis.[1], Bellatrix, Mintaka, Alnilam, Alnitak ja Saiph.
Tähtkujus asuvad Orioni gaasudu ja Hobusepea udukogu.”
Steriilsete neutriinode hüpoteesis pole mitte midagi naljakat. Tavalised neutriinod suhtlevad muu ainega gravitatsiooniliselt ja nõrga vastasmõju kaudu. Neid on seetõttu päris raske tabada. Aga suure hulga puhul õnnestub siiski harvatoimuvat sündmust fikseerida (nt Tšerenkovi kiirguse/efekti kaudu…).
Aga kui puudub ka nõrk vastastikmõju (jääb vaid gravitatsiooniline)? Kuidas (peale vaatlustest saadud kaudsete tõendite) neid osakesi tõestada? Steriilsed neutriinod ehk on iseenda antiosakesteks? Annihileerumine jätab jälje…
Vikipeedia/Fundamentaalne vastastikmõju
“Fundamentaalne vastastikmõju on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist vastasmõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga. Näiteks aatomituuma koos hoidev tuumajõud ei ole fundamentaalne, kuna see põhineb oma olemuselt tugeval vastastikmõjul (on tugeva vastasmõju teisene ilming).
Praegu on teada neli liiki fundamentaalseid jõudusid:
Gravitatsioon, mis mõjutab kõiki kehasid. Samas on tema mõju elementaarosakeste füüsikas võrreldes teiste vastasmõjudega üliväike.
Elektromagnetiline vastastikmõjus osalevad elektrilaenguga osakesed. Elektromagnetilise vastasmõju vahendajaks on footon
Nõrk vastastikmõju, mis mõjutab peaaegu kõiki elementaarosakesi (v.a. footon, gluuon ja eeldatavalt ka graviton)
Tugev vastastikmõju, mis mõjutab kõiki osakesi, millel on värvilaeng (kvark ja gluuon). Tugeva vastasmõju kandjaks on gluuon, mis (erinevalt teistest vastasmõju kandjatest) osaleb ka ise enda kantavas vastasmõjus.
Tuleb märkida, et suhteline tugevus on ligikaudne. Täpne jõud sõltub vastasmõjus osalevate osakeste energiast.
Elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastasmõju on füüsikute poolt ühendatud ühisesse standardmudelisse, mis seletab ära kõigi kolme vastasmõju tekkimise ja määratleb vastasmõju vahendava vaheosakese.
Gravitatsiooni olemuse selgitab ära Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria. Kvantmehhaanikat ja üldrelatiivsusteooriat on püütud ühendada kvantgravitatsiooni teooriaks, mille eelduste kohaselt oleks gravitatsiooni vahendajaks graviton.
Praegu on füüsikute pingutused suunatud kõigi nelja vastasmõju selgitava suure ühendteooria…
Tore on!
Ma küll vihjasin ulmeklassikaks saanud “Mehed mustas” esimesele osale, kus kogu möll käis ühe galaktika ümber, mis rippus kassi, nimega Orion, kaelarihma küljes.
Arvasin, et seda kvaliteetfilmi on kõik näinud!
Soovitan soojalt.
@ valdek:
“Ma küll vihjasin ulmeklassikaks saanud “Mehed mustas” esimesele osale, kus kogu möll käis ühe galaktika ümber, mis rippus kassi, nimega Orion, kaelarihma küljes.
Arvasin, et seda kvaliteetfilmi on kõik näinud!”
Aa – ma tõesti pole seda filmi näinud. Nii et kahjuks ei saanud esialgu naljale pihta. Sõnastus aitas juhuslikult ka kaasa vääritimõistmisele. Ikka juhtub! :)
Tähtedes toimuv tuumasüntees on siiski ka maapeal võimalik. Protsess ise on antud tekstist isegi keerukam. :)
http://teadus.err.ee/v/tehnika/c72be3d7-8d07-44a7-b32b-8a8103b57094
“Lõuna-Prantsusmaal Cadarache´is peaks 2019. aastal valmima eksperimentaalne tuumasünteesireaktor (ingliskeelne lühend ITER – International Thermonuclear Experimental Reactor). Oma osa on selles ka eestlastel. Tartu ülikooli füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida reaktoriseinte olukorda.
Päikese ja teiste tähtede kuumuses ühinevad vesiniku tuumad pidevalt heeliumiks ja vabaneb suur kogus energiat. Maal saavad need reaktsioonid toimuda vesinikupommis või siis tuumasünteesireaktori rangelt kontrollitud keskkonnas.
Viimane eesmärk on ihaldusväärne, sest tuumasüntees on ammendamatu ja puhas energiaallikas. Matkida tähtedes toimuvat maises keskkonnas on ülimalt raske. Tuumasünteesi uurivate teadlaste jõupingutused on kenasti kokku võtnud Prantsuse füüsikanobelist Pierre-Gilles de Gennes: “Tahame Päikese karpi panna. Paraku ei tea me veel, kuidas seda karpi teha.”/…/
Mis on LIBS? Selgitab TÜ füüsika doktorant Kaarel Piip.
ITERis plaanitakse energiat toota plasmast, mis koosneb vesiniku isotoopidest (tavalisest vesinikust ja raskest vesinikust ehk deuteeriumist). Kuna ülikuum plasma sulatab kõik materjalid, hoitakse seda magnetväljas hõljumas – plasma lõksustatakse. Kogu plasmat pole siiski võimalik reaktori seintest eemal hoida, osa sellest jõuab reaktorini ja kahjustab seda.
Seepärast on vaja reaktori seinte seisukorda pidevalt jälgida. Mõõteriistade ehitamine reaktori sisse pole võimalik kuumuse tõttu. Hiiglasliku seadme avamine ja sulgemine aga võtaks kuid. Õnneks teavad füüsikud, et kui valida õige materjal, suudab valgus selle läbida. LIBS kasutabki valguse omadusi nutikalt ära.
Meetodi tööpõhimõte on tegelikult lihtne. Uuritavale objektile fokusseeritakse laser, mis saadab välja sekundi murdosa kestva impuls. Impulsi energia on nii suur, et osa ainet aurustub ja aurustunud aine aatomitelt lüüakse eemale elektrone ja nii muutuvad need laetud osakesteks – ioonideks.
Sellist positiivselt laetud aatomite ja nendega sidumata elektronide segu nimetatakse plasmaks. Plasma saab eksisteerida vaid seni kuni aurustunud aine on väga kuum. Jahtumisel haaravad aatomid elektronid uuesti enda külge ja selle käigus vabaneb energia valgusena. Samuti kiirgavad aatomid valgust siis, kui elektronid neis ühelt energiatasemelt teisele üle lähevad./…/
ITERi juhtkond on sarnase laserdiagnostika kuulutanud esmatähtsaks teemaks, kuid LIBSi saab kasutada ka palju maisemates tingimustes nii vedelike, gaaside kui tahkete ainete uurimiseks. Meetod on tundlik ning proove pole vaja eriliselt ette valmistada.
Laserdiagnostika minilabor on lennutatud ka Marsile. Kulgur Curiosity kasutab seda kivimite koostise määramiseks.”
Mida öelda Forte artikli kohta, mis räägib entroopia kasvu ja ajanoole seosest? Kõigepealt peaks muidugi korralikult läbi lugema originaalartiklid. Delfi toimetajad eksivad teadustekstide tõlkimisel sageli.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/universumi-mootu-kusimus-miks-aeg-vaid-uhes-suunas-liigub?id=70378049
“Mitmed vaatlusandmed annavad mõista, et kohe pärast Suurt Pauku pidi universum olema väga tuline ja äärmuslikult korratu ürg-osakeste supp. Sedamööda, kuidas universum küpses ja jahtus, võttis võimust gravitatsioon, mis hakkas universumit korrastama ja keerulisemaks muutma — jahtuvatest gaasipilvedest tekkisid tähed ning gravitatsioonilistest kokkupõrgetest sündisid planeedid.
Viimaks sai võimalikuks orgaaniline keemia, mis pani aluse eluvormide tekkele ja on nüüdseks evolutsiooni käigus kujunenud inimesteks, kes on võimelised aja ja ruumi olemuse üle arutlema. Seega pole „korratus“ universumis kasvanud, nagu mineviku-hüpotees eeldab, vaid kahanenud.”
Need kaks lõiku ajavad ahastusse… Aga ei maksa niivõrd keskenduda vigastele lõikudele. Lõpus on olulisem info:
“Hüpoteesi katseliseks kontrollimiseks konstrueeris Mercati koos kolleegidega raalmudeli algosakeste simuleerimiseks mängu-universumis. Selgus, et hoolimata sellest, kuidas simulatsioone käitati, kasvas testuniversumite keerukus ajas igal juhul ega kahanenud kunagi.”
ETV-s on hea sari – “AegRuuum”. Kahju, et enamus saadetest kaob nädal hiljem arhiivist (siiski mitte kõik). Kvaliteetse tõlkega teaduslood annavad palju juurde.
Universumi kärgstruktuur ei viita entroopia kasvule? Mitmed füüsikud on vastanud: Universum on veel liiga noor – algne suurem korrastatusemäär pole jõudnud hajuda.
Ja muidugi seostub kogu see kupatus mustade aukudega – augud aegruumi kangas. Kuid augul on lisaks välisäärele (sündmuste horisont) veel sisemus.
@ Klõbistaja:
“Delfi toimetajad eksivad teadustekstide tõlkimisel sageli.”
Tegin nüüd tõlkijale liiga. Tegelikult ongi Discovery News artiklis sedasi. Lugu on siiski pikem.
http://news.discovery.com/space/time-always-marches-forward-why-141202.htm
“Just after the Big Bang, several lines of observational evidence point to a Big Bang environment that was a hot and extremely disordered mess of primordial particles. As the universe matured and cooled, gravity took over and made the universe more ordered and more complex — from the cooling clouds of gas, stars formed and planets evolved from gravitational collapse. Eventually, organic chemistry became possible, giving rise to life and humans that philosophize about time and space. On a Universal scale, therefore, “disorder” has effectively decreased, not increased as the “past hypothesis” presumes.”
Kuid need väited on ikkagi imelikud. Kuidas saab nt kvark-gluuonplasma (suhteliselt vabad kvargid) olla kaootilisem prootonitesse ja neutronitesse koondunud/vangistatud kvarkidest? Aatomite tuumad koosnevad teatavasti nukleonidest. Läks ju keerulisemaks/mitmekesisemaks – pole enam vaid ühetaoliste kvarkide ja gluuonite “supp”. Ka elu teke ei räägi kuidagi vastu entroopia vältimatule suurenemisele.
Marcati väidab, et ajanoole ettepoole suund tuleneb gravitatsioonist, mitte entroopia kasvust.
Ajanool?!
Isegi Kreeka jumalatel polnud sellist varustust! :)
___
Loen praegu “Universumi mikromaailma”.
Hea raamat,mille sain Osta.ee -st 8 euri eest.
Juba näen ka ebakõlasid. Ehk siis: raamat on ajale jalgu jäämas.
Piret Kuusk arvatavasti enam S.Hawkingit nõnda esile ei tooks.
Neil on aja käitumisest erinev arusaam. :)
@ valdek:
“Loen praegu “Universumi mikromaailma”.
Hea raamat,mille sain Osta.ee -st 8 euri eest.”
Ma ei ostnud seda raamatut. Laenutasin mitu korda raamatukogust.
Justkui ei mäleta, et P. Kuusk oleks ajamõistest midagi vapustavalt uut rääkinud. Mind huvitas selles raamatus kõige rohkem kvantnähtuseid puudutav. Sai tõesti see valdkond natuke arusaadavamaks. Vähemalt oskasin pärast seda parajurade plära eristada tõelisest teadusest.
Ühel raamatul peatuma jääda ei saa. Infot tuleb pidevalt juurde. Olulisemad asjad tõlgitakse ka eesti keelde. Samas – see mis tundub ühele olulisena, ei pruugi teise jaoks sama tähendada.
Lk.312 ütleb P.Kuusk, et Peab olema täidetud KAUSAALSUS – et tulevik oleks eristatav minevikust.
Hääletan selle poolt!
Sorry!
Seda ütles siiski Leo Sorgsepp.
Kas teile ütleb midagi nimi John Couch Adams? Ei? Aga I. Newton, A. Einstein. E. Majorana, P. Dirac, S. Hawking…
Matemaatiline mõtlemine viib reaalsete leidudeni.
http://www.uttv.ee/naita?id=21122
“Ettekandes tuleb juttu sellest, kuidas 24-aastane inglise astronoom tegi Newtoni gravitatsiooniteooriat kasutades kindlaks planeeti Uraan häiriva, veel tundmatu planeedi asukoha,” tutvustab teemat Tõnu Viik. “Räägime ka sellest, kuidas see avastus noormehe tagasihoidlikkuse ja briti “nokkimisjärjekorra” tõttu prantsuse astronoomile kätte mängiti ning kuidas saksa astronoom selle planeedi lõpuks ära nägi.”
Lisaks Maale tunti juba ammustest aegadest viit Päikesele kõige lähemat planeeti ehk Merkuuri, Veenust, Marssi, Jupiteri ja Saturni. Aeglase liikumise ja tuhmuse tõttu oleks Uraani ja Neptuuni enne teleskoobi kasutuselevõttu raske leida olnud. Planeedi Uraan avastas 18. sajandi lõpus astronoom William Herschel ning nii astronoom ise, kui avastuse teinud 7-jala pikkune teleskoop, saavutasid kohese maailmakuulsuse. Populaarse teleskoobi hankis endale 19. sajandi alguses ka Tartu tähetorn.”
Eilne lugu ERR-is:
Kahesus ja määramatus on süvimas samased
“Kvantfüüsika on keeruline teooria, mis kirjeldab ja seletab imepisikeste asjade maailmas toimuvaid eriskummalisi nähtusi. Need nähtused on kohati väga mõistatuslikud ja tavakujutelmale hoomamatud. Nüüd selgub, et kvantmaailmas on kummalisusi seniarvatust siiski natuke vähem.
Kolmel teadlasel on läinud korda siduda kaks seni eraldi kummalisusteks peetud nähtust kokku üheksainsaks kummalisuseks. Singapuri rahvusülikoolis tegutsenud Patrick Coles, Jedrzej Kaniewski ja Stephanie Wehner arvutasid välja, et laine-osakese dualism ja määramatuse printsiip on mõnes mõttes üks ja seesama asi.
Laine-osakese dualism on iseenesest nähtus, et pisimaailma objektid, näiteks elektronid, võivad meile mõnikord paista lendavat justkui väikesed kuulikesed, aga mõni teinekord jälle virvendavat nagu väikesed lained. Määramatuse printsiip seisneb aga selles, et me ei saa pisimaailma objektide kohta tihtilugu täpselt teada korraga kahte lihtsat omadust. Näiteks ei ole mitte kuidagi võimalik ühe ja sama elektroni kohta ühekorraga teada seda, kus see parajasti on, ja seda, kui kui kiiresti see parajasti liigub.
Muidugi, kui sellest nüüd niimoodi rääkida ja seda tähelepanelikult kuulata, siis võib tunduda küll, et kahel kummalisusel – dualismil ja määramatusel – mingi teatud sarnasus on. Teatav kahepalgelisus on mängus mõlemal juhul, aga Coles, Kaniewski ja Wehner näitavad nüüd ajakirjas Nature Communications, et laine-osakese dualismi kirjeldavaid võrrandeid on võimalik teisendada määramatuse printsiipi kirjeldavate võrranditega samale kujule.”
Vikipeedia/Kvantmehaanika:
“Kvantmehaanikas vaadeldavate mikroobjektide märkimisväärsemad iseärasuseks on veel Lainelis-korpuskulaarse dualism, mis ütleb, et kvantobjektid käituvad korraga nagu lained ja osakesed, ja sellega kaudselt seotud määramatuse relatsioonid, mis keelavad teatud füüsikaliste suuruste paaridel samaaegselt kindlat väärtust omada.”
Mõned aastad tagasi püüti mulle selgeks teha, et dualism on kas laine või osake – kuid mõlemat korraga ei ole. :)
http://www.sciencedaily.com/releases/2012/11/121101141107.htm
“For instance, quantum theory predicts that a particle (for instance a photon) can be in different places at the same time. In fact it can even be in infinitely many places at the same time, exactly as a wave. Hence the notion of wave-particle duality, which is fundamental to all quantum systems./…/
Dr Peruzzo, Research Fellow at the Centre for Quantum Photonics, said: “The measurement apparatus detected strong nonlocality, which certified that the photon behaved simultaneously as a wave and a particle in our experiment. This represents a strong refutation of models in which the photon is either a wave or a particle.”
Delfis jälle ülitargad kommentaariumis.:) Ei saada wormhole mõistest aru. Mitte kosmoselaev ei ületa valgusekiirust – hoopis aegruum ise saab teoreetiliselt painduda kiirusest c kiiremini (üks variant on tegelikult veel, kuid sarnane).
Artiklil endal polegi midagi eriti viga (ja ehk tuleb ka mõni asjalikum komm sinna).
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/kas-ussiauk-toesti-aitaks-universumis-pooraseid-kaugusi-uletada?id=70439979
“Ulmekirjanike lemmikmeetod universumi uurimiseks, mida hiljuti kujutati ka filmis “Tähtedevaheline” (Interstellar), pole kindlasti lihtne. Nn “ussiauk,” inglise k wormhole, on teoorias küll võimalik, aga praktikas pole nende olemasolust mingeid märke./…/
Teoreetiliselt on ussiaugud aegruumist koosnevad tunnelilaadsed ühendused, mis võimaldavad kiirliiklust universumis teineteisest tohutute vahemaade kaugusel paiknevate piirkondade vahel. Idee järgi võiksid kosmoserändurid nende tunnelite kaudu sooritada palju lühemaid kui tuhandete aastate pikkuseid retki.
Ent on see üldse võimalik? Kas inimesed võiksid kunagi tulevikus reisida ussiaukude kaudu teistesse galaktikatesse? Teadus ütleb, et see on äärmiselt ebatõenäoline, kuid siiski võimalik. Läbitav ussiauk eeldab aga tervet müriaadi spetsiifilisi tingimusi, nagu ka arusaamist sellest, kuidas need imepärased läbikäigud tekivad.
20. sajandi alguseni oli füüsikas valitsevaks mudeliks Newtoni gravitatsiooniteooria — arusaam, mille kohaselt on kõikidel objektidel universumis võõrandamatu jõud, mis tõmbab külge teisi objekte. Mida suurem on objekt, seda suurem on selle gravitatsiooniline külgetõmme.
1915. aastal aga pööras Einstein selle arusaama pea peale. Tema hüpoteesi kohaselt tekitab gravitatsiooni hoopis aegruumi — aja ja ruumi ühtset kontiinuumi moodustava kombinatsiooni — paindumine. Sisuliselt tähendab see, et juba ainuüksi suvalise objekti olemasolu moonutab aega ja ruumi enda ümber, lüües sedaviisi universumile oma lokaalse templi. Just taoline aegruumi moonutamine tekitabki gravitatsioonilisi nähtuseid.
Kuidas see kõik ussiaukudega seondub? Einsteini ja tema kolleegi Nathan Roseni osutusel kujutab nn ussiauk endast sellist ruumimoonutust, mis ühendab eri punkte aegruumis. Tulemuseks on sirge või kõver torujas struktuur, mis ühendab omavahel kaht sellist piirkonda universumis, mis muidu jäävad teineteisest äärmiselt kaugele. Einsteini matemaatiline mudel näeb ussiaukude olemasolu ette, kuid ühtegi sellist “auku” pole seni leitud./…/
Ussiaukudega kaasneb nähtavasti hulgaliselt “agasid”, kuid kõige olulisema jätsime viimaseks — kui ussiaugud võivad ühendada täiesti erinevaid aegruumi punkte, tähendab see, et sisenemispunkt võib eksisteerida täiesti teises ajaperioodis. Nii võib ussiaukude kaudu reisimine viia meid hoopis teise ajastusse universumi ajaloos. Mõned uurijad on isegi oletanud, et ussiaugud võiksid omavahel siduda täitsa eri universumeid.”
@ Klõbistaja:
Pole praegu aega (ega tahtmist) muliseda Delfis wormhole mõistest. Netis leidub materjali küll. Nt see:
http://www.space.com/20881-wormholes.html
“Certain solutions of general relativity allow for the existence of wormholes where the mouth of each is a black hole. However, a naturally occurring black hole, formed by the collapse of a dying star, does not by itself create a wormhole./…/
Exotic matter, which should not be confused with dark matter or antimatter, contains negative energy density and a large negative pressure. Such matter has only been seen in the behavior of certain vacuum states as part of quantum field theory.
If a wormhole contained sufficient exotic matter, whether naturally occurring or artificially added, it could theoretically be used as a method of sending information or travelers through space.”
Wormholes may not only connect two separate regions within the universe, they could also connect two different universes. Similarly, some scientists have conjectured that if one mouth of a wormhole is moved in a specific manner, it could allow for time travel. However, British cosmologist Stephen Hawking has argued that such use is not possible.
Although adding exotic matter to a wormhole might stabilize it to the point that human passengers could travel safely through it, there is still the possibility that the addition of “regular” matter would be sufficient to destabilize the portal.”
Sama lingi kaudu pääseb teise huvitava artiklini:
Why Warp Drives Aren’t Just Science Fiction
“Negative energy has been produced in a lab via what’s called the Casimir effect. This phenomenon revolves around the idea that vacuum, contrary to its portrayal in classical physics, isn’t empty. According to quantum theory, vacuum is full of electromagnetic fluctuations. Distorting these fluctuations can create negative energy.
According to Davis, one of the most promising methods for creating negative energy is called the Ford-Svaiter mirror. This is a theoretical device that would focus all the quantum vacuum fluctuations onto the mirror’s focal line.
“When those fluctuations are confined there, they have a negative energy,” said Davis. “You could have types of negative energy that could make a wormhole that you could put a person through and, if you make a bigger mirror, put a starship through. The [mirror] is scalable … that’s the beauty of it.”
Davis described a theoretical configuration of Ford-Svaiter mirrors that could enable FTL spaceflight: “For a traversable wormhole, it’ll have to be separate Ford-Svaiter mirrors [arranged] in an array to create the wormhole and then a ship with mirrors attached to it to extend the wormhole to the destination star.”
The concern there is how to target the wormhole’s exit.”…
@ Klõbistaja:
Artiklil endal polegi midagi eriti viga (ja ehk tuleb ka mõni asjalikum komm sinna).
Ei tulnud midagi … Irw. Naljakas, et inimesed ei tunne huvi NASA lehekülje vastu.
2012 aastal oli seal artikkel varjatud portaalide kohta koos seletava filmikesega Hidden Portals in Earth’s Magnetic Field July 2, 2012 http://www.nasa.gov/mission_pages/sunearth/news/mag-portals.html#.VJ7O6zoA
Selle missiooni lehe link artikli all.
Mingil põhjuse on start veninud, nüüd on antud pisut konkreetsem aeg – Launch Readiness Date (LRD): March 12, 2015. Aasta pärast oleme me vist rohkem teadlikud, mis, kus ja kuidas.
@ O cookievaba Kameelion:
“2012 aastal oli seal artikkel varjatud portaalide kohta koos seletava filmikesega Hidden Portals in Earth’s Magnetic Field July 2, 2012 ”
Jah, põnev artikkel. kuid sellel pole pistmist “ussiaukudega”. Mingit valgusekiiruse ületamist seal ei toimu. Hahaa – mõned lähevad elevile, kui näevad sõnu “varjatud portaalid”. Jutt aiast ja aiaaugust…:)
Päikesetuul (laetud osakeste voog) peaks järgima magnetvälja jõujooni (painduma), kuid läbi “portaalide” on otsetee. Päikese ja Maa magnetväljade ühinemispunktid – avanevad ja sulguvad…
See vist ikka veel hüpotees.
@ Klõbistaja:
Jah, põnev artikkel. kuid sellel pole pistmist “ussiaukudega”.
Mis seal vahet on kuidas teadlased nimetavad mingit nähtust? Erinevad nimetused tähendavad sisuliselt ühte ja sedasama.
Praegu on asi veel teooria tasemel, aga MMS saab olema esimene samm portaalide/ussiaukude olemasolu tõestamise teel. Teadlased teavad teoreetiliselt kustkohast neid väravaid otsida ja see on juba samm edasi. Ei maksa unustada, et maalased on kosmilises mõttes imiku tasemel, seega tuleb liikuda edasi tasa ja targu. Kui mõõtmised on tehtud, siis saab kõik selgemaks ja võibolla tuleb teooriat täiustada? Muuta mingil määral? Me ei tea seda praegu, sest me alles saime päikesesüsteemist välja. Usutavasti tuleb uusi andmeid ka Voyagerilt, eks mõne aasta pärast on rohkem selgust.
Ei maksa liialt elevile minna sel “ussiaukude” teemal.
Matemaatiliselt võib konstrueerida mida iganes.
Aga pole viga!
Selline melu võib viia lõppkokkuvõttes teadusuuringute parema rahastamiseni. :)
@ O cookievaba Kameelion:
“Mis seal vahet on kuidas teadlased nimetavad mingit nähtust? Erinevad nimetused tähendavad sisuliselt ühte ja sedasama.”
Ei – palun süvene teemasse (ja mõtle mu eelmise kommi sisu üle)! Segadust tekitab sõna “portaal”. Otsetee/kiirtee laetud osakestele Päikese ja Maa vahel – see on täpsem väljend. Tavapäraselt jõuab päikesetuul Maani u paari päevaga (valguslaine/footonid 8 minutiga). Mööda avanevaid ja sulguvaid “kiirtrasse” saaks osa (mitte kõik) päikesetuulest kohale päris kähku, kuid kindlasti mitte 8-st minutist kiiremini.
Juba teatakse, et kust neid magnetväljade (kaitsekilp, mingil määral) ajutisi kokkupuutepunkte võiks otsida. Selline ühendustee on ühesuunaline – ja ei vii paganteabkuhu…
Loe tõesti uuesti Sinu enda poolt viidatud artiklid läbi.
Maa ja Päikese magnetväljadest on tihti ka värskemaid artikleid. Nad pole mind eriti huvitanud, sest on põnevamaid teemasid.
Aga wormholest (ussiauk) perspektiivikam tundub olevat Warp Drives (varpajam).
@ valdek:
Ei maksa liialt elevile minna sel “ussiaukude” teemal.
Matemaatiliselt võib konstrueerida mida iganes.
Ma ei ole elevil sest ma usun tõendatud teooriaid. Esialgu on ussiaugud minu jaoks ulmekirjandusse kuuluvad. Tunnelid Universumide vahel? Ajas rändamine? Ei, veel kord ei. Selliste rändude korraldamiseks ei ole inimkond eetiliselt valmis, piisab kui vaadata seda laga ja hävitust, mille inimkond on Maal korraldanud. Sellised sõjakad, vastutustundetud ja emotsionaalselt häiritud olendid peaksid jäämagi vanglaplaneedile Maa.
@ Klõbistaja:
Ei – palun süvene teemasse (ja mõtle mu eelmise kommi sisu üle)! Segadust tekitab sõna “portaal”.
Jah see kõik on õige, kuid ussiaugud on kaasajal spekulatsiooni tasemel. Läbimurret ei saavutatud, midagi kindlat ei teata. Status of “Warp Drive” http://www.nasa.gov/centers/glenn/technology/warp/warpstat.html
Otsetee/kiirtee laetud osakestele Päikese ja Maa vahel – see on täpsem väljend …. Juba teatakse, et kust neid magnetväljade (kaitsekilp, mingil määral) ajutisi kokkupuutepunkte võiks otsida. Selline ühendustee on ühesuunaline – ja ei vii paganteabkuhu…
Antud juhul on tegemist reaalsete tunnelitega, mille kaudu osakesed liiguvad. Kui teadlased saavad mõõtmistega andmeid, siis tekib tulevikus ehk täpsem pilt ka võimalike ussiaukude kohta.
@ O cookievaba Kameelion:
“Antud juhul on tegemist reaalsete tunnelitega, mille kaudu osakesed liiguvad. Kui teadlased saavad mõõtmistega andmeid, siis tekib tulevikus ehk täpsem pilt ka võimalike ussiaukude kohta.”
Ei saa võrrelda nii erinevaid mõisteid. Vihje aiast ja aiaaugust vist ei jõudnud Sulle pärale…
Olgu pealegi…
“Varjatud portaalidest”, mida NASA suundub millalgi otsima, olen varemgi kuulnud. Nüüd siis tean, millest täpsemalt jutt käib.
Jeerum – otsisin vastet sõnadele: “Maa magnetväli sarnaneb sõelale” (ei leidnud, vähemalt kohe) – otsing “Maa magnetväli” andis muuhulgas selle:
http://www.telegram.ee/maavaline/nasa-avastas-maa-magnetvaljas-varjatud-portaalid#.VKBFYcYMs
“Me imestame tihti, kuidas võiksid maavälised olendid planeetidevahelisi suuri vahemaid läbida. Nüüd on Nasa teinud enneolematu avastuse Maa magnetväljas olevate varjatud portaalide ehk ussiaukude kohta, mis oleks otsetee läbi aegruumi, kirjutab portaal Alkeemia.ee.”
Artikli võib läbi lugeda küll, kuid see on jälle näide, kuidas parajurad teadust püüavad väänata. Ja lähebki jutt liikvele, et tulnukate portaalid on avastatud. :))
@ Klõbistaja:
Ei saa võrrelda nii erinevaid mõisteid. Vihje aiast ja aiaaugust vist ei jõudnud Sulle pärale…
Olgu pealegi…
Jõudis kohale, aga on ka võimalus, et ussiaukude teooria sellisel kujul nagu me praegu seda teame osutub valeks ja reaalsuses on tunnelid teistsugused. Kas ei ole see võimalik? Minu arust on.
Wikipedia Must auk.
Breakthrough Propulsion Physics 11.19.2008 http://www.grc.nasa.gov/WWW/bpp/
Artikli all on link projekti juhi Millise kirjutisele, mis tutvustab seda lõpetatud projekti. (pole aega olnud sellega põhjalikult tutvuda)
Kõlisegu klaasid
ja voolaku vein!
Olgu uusaastaööl toeks teile sein (mõeldud on ilmselt toda virtuaalset seina)!
Midagi huvitavamat ka:
http://www.hot.ee/a/ajutrust/2p.html#panek
” Autori andmed: Richard Panek (19.. – …), ameerika aimekirjanik.
Originaali tiitel: “The 4 Percent Universe: Dark Matter, Dark Energy, and the Race to Discover the Rest of Reality”, 2011.
Sari: “Imeline Teadus”. Tallinn: Äripäev, 2013, 326 lk. ISBN 978-9949-523-10-8
Kui sa midagi leiad, siis on kaks igavesti vastik arv – statistiliselt ahvatlev, kuid avastuse väljakuulutamiseks ebapiisav. (lk 14)
Kogu astronoomia on täis homo sapiens’i alandlikkusele sundivaid avastusi. (lk 15)
Mary Flannery O’Connor (1925 – 1964, ameerika kirjanik): Igal lool on algus, keskpaik ja lõpp, ehkki mitte tingimata just sellises järjekorras. (lk 22)
Robert Henry Dicke (1916 – 1997, ameerika füüsik): Olgu teooria kui spekulatiivne tahes, ent kui see ei vii lähemas tulevikus eksperimendini, ei vääri see vaeva. (lk 23)
Ockhami habemenoa põhimõte: proovi esmalt lihtsaimat eeldust ja lisa keerukust üksnes siis, kui see on vajalik. (lk 35)
Teaduses järgivad edusammud tihti isetäituvat loogikat: tööd tehakse probleemidega, mille puhul on kas kõige suurem tõenäosus seda lahendada või mis seda kõige enam vajavad. (lk 66)
Enne kui teadusest sai teadus (looduse uurimine vaatluse kaudu), oli see filosoofia (looduse uurimine mõtiskelu kaudu). (lk 85)
Brian Schmidt (1967 – …, ameerika astrofüüsik): Vaat see on väärt teadusliku probleemi tunnus. Mitte see, kui inimesed ütlevad: “Oi kui huvitav!”, vaid see, kui nad küsivad: “Oo, kas ma võiksin osaleda?” (lk 96)
Teaduse teerajajate probleem on selles, et varasemad võrdlusnäidised on viletsad. (lk 109)
Erinevalt anarhiast vajab demokraatia – isegi revolutsiooniline demokraatia – juhti. (lk 125)
Eeldamine, et miski on nagu on – isegi kui selline eeldus osutub õigeks /—/ –, ei asenda veel arusaamist, kuidas see selliseks sai. (lk 148)
Ludwig Wittgenstein (1889 – 1951, austria filosoof): “Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida.” (lk 168)
Teoreetikud räägivad alati midagi. See on nende töö. Nad ei pea seda uskuma, mida nad räägivad. Teoreetikute eesmärk pole see, et neil oleks õigus; nende eesmärk on olla mõistlik – esitada sisemiselt kooskõlas väiteid, mida vaatlejad saaksid kinnitada või ümber lükata. (lk 170)
Kuidas teha midagi, mis su enda definitsiooni järgi on võimatu? Sa ei teegi. Sa sõnastad küsimuse ümber. (lk 212)
Elumugavuste olemasolu eeltingimuseks on elu olemasolu. (lk 240)
Teooria vajab katsetatavaid ennustusi, vastasel juhul pole see päriselt teaduslik; teooria kehtivus peab tuginema vaatlustele. (lk 265)”
Lk 131. “Kuskil universumis suri tsivilisatsioon. Nemad Berkeleys haigutasid.”
Veel “ussiaukudest”.
Selleks, et neid tekitada, tuleb ruum augustada.
Kuna ruum on mateeriaülene nähtus, siis niisuguseid vahendeid inimesel ei saa olla.
Samahästi võiks savikruus savimaardla rajamiseks kaevandusluba taotlema minna. :)
@ valdek:
“Kuna ruum on mateeriaülene nähtus, siis niisuguseid vahendeid inimesel ei saa olla.”
Ei saanud aru sõnast “mateeriaülene”. Ruum ei eksisteeri ilma ajamõisteta – ja aegruumis on mateeria olemasolu täitsa möödapääsmatu. Ehk nagu Einstein “puust ja punaseks” selgitas – võtame mingi nipiga aegruumist mateeria ära, siis pole enam aegruumi.
Aukude moodustamiseks on vaja suurt massi/energiat. Kuskil oli arvutus, et varpajami moodustamiseks on vajalik Jupiteri suurusjärgus mass. Hiljem leiti justkui parem variant – et nii palju polegi vaja… Selle kohta on tõesti netis rohkelt kirjutisi. Paar aastat tagasi juhtusin üht väga huvitavat lugema (ehk leian kunagi uuesti).
Kas kõik teadustulemused on selles valdkonnas kättesaadavad?
Ma tean seda ametlikku versiooni aja ning ruumi seotuse kohta.
Looduse hierarhiline struktuur on tegelikult üsna vankumatu ja selle tipus on ruum. (kuni kellelgi pole midagi paremat välja pakkuda) :)
Kui väidame, et ruum justkui tekiks koos vaataja ilmumisega, siis jõuame lõpuks skisofreenilise umbluuni välja.
Samas pean tõdema, et ametlik versioon võib olla üsna veenev.
Argumente justkui lõputult ja konsensus ses küsimuses on ka nagu olemas.
Üht võin meeldetuletuseks veel lisada.
Universumi struktuuride areng lihtsamalt keerulisemale pole mingi lineaarne protsess vaid sõltub konkreetsest hetkeolukoorrast.
Seega aegruumi tekke seebitatud versioon on ikkagi vaid hüpotees, mis justkui tugineb vaatlustele, mis on kahjuks mittetäielikud.
Niisiis.
Ruum,isegi, kui spekuleerida tema päritolu, tekkeaja või mingite muude parameetrite üle, on struktuuride hierarhia tipus.
Ta on kõige ürgsem nähtus, mida te suudate endale ette kujutada.
@ valdek:
“Kui väidame, et ruum justkui tekiks koos vaataja ilmumisega, siis jõuame lõpuks skisofreenilise umbluuni välja./…/
Ruum,isegi, kui spekuleerida tema päritolu, tekkeaja või mingite muude parameetrite üle, on struktuuride hierarhia tipus.
Ta on kõige ürgsem nähtus, mida te suudate endale ette kujutada.”
Antroopsusprintsiip on minu arvates lihtsalt tobe ja näitab vaid mõnede veidrike ülimat upsakust. Pole Universumi areng vaatleja tekkeks väljatimmitud – teistsuguste parameetrite korral puuduks vaid küsimuse esitaja. Miks on mõnede jaoks keeruline ettekujutada universumeid, kus ei ole/ei teki vaatlejat?
“Vaatleja efekt” kvantmehaanikas? Arukas inimene saab mõiste sisust aru – on tegelikult vaatluse efekt – mõõtmine mõjutab mõõdetavat (nagu igasugune teinegi välismõju). Aga uhuud jauravad ikka sellest, et mõttejõul saab reaalsust muuta. Neil lausa tõestatud kohe see parajura (nädal tagasi oli jälle selline umbluu telegram.ee-s, muidugi vahendas lugu ka alkeemia.ee).
Struktuuride hierarhia tipp? Ilma mateeriata ei teki mingit aegruumi – nii et kujutan ette just selle “ürgsust”…
Katsed/vaatlused kinnitavad relatiivsusteooriat (üld- ja eri-). Missugune see “mitteametlik” versioon siis Sinu arvates peaks olema? On Sul tõesti nii raske seda konkreetselt ja lühidalt öelda?
Noh, ütleme siis ehk nõnda:
Nn.”ussiauk” on pigem materiaalne nähtus, nagu seda on ka gravitatsioon. Ja kui gravitatsioon painutab valguse teekonda ruumis, siis just nii see ka on- kiire teekonna paindumine.
Aga klõbistaja ehk ütleb, mis see ruum on? Miks ei näe me seda üheski valemis?
On ehk mõni sellekohane definitsioon saadaval? :)
@ valdek:
“Ja kui gravitatsioon painutab valguse teekonda ruumis, siis just nii see ka on- kiire teekonna paindumine.
Aga klõbistaja ehk ütleb, mis see ruum on? Miks ei näe me seda üheski valemis?”
Gravitatsioon ei painuta valguse teekonda ruumis – painutab hoopis aegruumi ennast, mida siis valguskiir järgib. Otseseks tõestuseks on gravitatsiooniläätsede olemasolu.
Ruumi defineerimisel olen taaskord vääga originaalne. :)
http://et.wikipedia.org/wiki/Ruum
“Ruum on tavakogemuses ja klassikalises füüsikas kolmemõõtmeline ja tasane, mis võimaldab keha asukohta ruumis kirjeldada kolme koordinaadi abil. Erirelatiivsusteooria ühendab aja ja ruumi üheks tervikuks – neljamõõtmeliseks aegruumiks, kusjuures üldrelatiivsusteoorias pole ruum isegi enam tasane vaid kõver.”
Raamatust “Mustad augud ja universum”:
“Ettekujutust ruumi kõverdumisest on meie intuitiivse maailmapildiga niisama raske sobitada nagu kujutlust aja erinevast kulgemisest.
I. Newton kirjutas ruumist niisama veendunult nagu ajastki: “Absoluutne ruum, mis oma enese loomuse tõttu ei sõltu mitte mingitest suhetest väliste kehadega, ei muutu ega liigu.” Ruum paistis Newtonile mingi lõputu “taustana”, millel toimuvad “sündmused” ei mõjuta kuidagi seda “tausta”.
Mitteeukleidilise geomeetria rajaja N. Lobatševski arvas, et mõnedes füüsikalistes tingimustes kehtib tema geomeetria, mitte aga Eukleidese geomeetria. A. Einstein näitas oma arvutustega, et tugevas gravitatsiooniväljas “kõverdub” ruum tõepoolest. See relatiivsusteooria järeldus on saanud samuti katselise kinnituse.
Miks on meil üldrelatiivsusteooria järeldusi nii raske mõista?”
Sarjas “AegRuum” on seda teemat kohati väga hästi selgitatud. Kahjuks ma ei oska seda ümberjutustada.
Kui ruum on nõnda väänatav ja keerduaetav, nagu väidetakse, siis ootab füüsikuid ees vastavate valemite ümberkirjutamine, sest seda pole võimalik ignoreerida.
Kui reeper tuksi keerata, siis peame kortsus pabereid edaspidi põrnitama ja keerdus reeperite järgi asukohta ruumis määrama.
No ei ole need asjad ikka nii!
Mateeriaga saab paljugi ette võtta. Gravitatsioonist on ehk isegi torusid võimalik konstrueerida. Aga ruumi see ei loksuta.
Ta on absoluutne.
Kõik need füüsikute kogutud andmed ,antud juhul asjassepuutuvad valemid ja teooriad võivad rahulikult jätta ruumi mainimata. See ei muudaks palju. Vaid seda, et tegemist on mateeria, mitte ruumiga.
Kui ruum oleks nagu mingi mull, siis mis on väljaspool seda?!
Jälle seesama jama, et ” mida me ei näe, seda pole olemas”!
Ja et ruum tekkis suure pauguga ning mis oli enne seda pole vaja küsida!
Jama ju! :)
@ valdek:
“Kui ruum oleks nagu mingi mull, siis mis on väljaspool seda?!”
Pole ei aeg ega ruum absoluutsed! Newton oli tõesti geenius, kuid ta oli oma ajastu vang (ja uskus Jumalat, mis muidugi oli siis väga tavaline).
Mis on väljaspool Universumit? Taaskord ma ei hakka ise nägema vaeva sõnade rittaseadmisega – raamatus “Mustad augud ja universum” on täitsa ammendav selgitus:
“Mõnikord küsitakse: kui galaktikaparved täidavad kogu universumi keskmiselt ühtlaselt, kuhu on siis universumil edasi areneda?
Küsimus on juba iseenesest väär. Universum on kõik see, mis eksisteerib. Väljaspool universumit pole midagi. Seejuures pole mitte ainult galaktikaid või mingit muud mateeriat, vaid pole üldse mitte midagi – pole ei ruumi ega aega. Pole ka seda tühjust, millesse universum võiks paisuda. Universumi paisumiseks aga polegi vaja midagi temast väljaspool olevat.”
Mitu korda ma olen seda lõiku erinevates kommentaariumites tsiteerinud?
Sa tegelikult ikkagi ei saa aru relatiivsusteooriast. Ja tänapäevasest kosmoloogilisest mudelist. Aga ehk pole siiski Sinu puhul tegemist lootusetu juhtumiga. Unusta ära see möga, mida ilmselt oled lugenud mingitelt uhhuusaitidelt. Või ära unusta, kuid õpi vahet tegema jamal ja katsete/vaatlustega kooskõlas olevatel teaduslikel teooriatel.
Jah!
Vahel tundub,et füüsikud on endale puuri teinud.
Maailmaruum ,selle kõikehõlmavuses, on ikkagi lõputu. Arvan ma.
Kui teoreetikud, teooriatele tuginedes väidavad, et oleme kui sipelgad õhupalli siseküljel, siis materiaalses mõttes see võib ju nii isegi olla. Aga siin on ka piir ruumi ja mateeria vahel.
Ruumil ja mateerial on erinevad algallikad.
See on isegi füüsikutele kohale jõudnud.
—
Ma ei loe uhhuusaite, vaid mõtlen ise, kui loen tunnustatud kirjandust, mis kohati ongi umbluu. :)
@ valdek:
“Ruumil ja mateerial on erinevad algallikad.
See on isegi füüsikutele kohale jõudnud.”
Millised füüsikud sellist jama ajavad? Nimeta mõned nimed ja too vastavad lingid.
Päris mõistlik on tähelepanelikult läbi lugeda (ja muidugi ka ise mõelda) vastavad Vikipeedia artiklid. Nt see:
http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Pauk
“Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest./…/
Universum algas seisundiga, mille kirjeldamisel pole teadaolevaid füüsikaseadusi võimalik rakendada. Väga elementaarsetest kaalutlustest tuleneb siiski, et tihedus pidi alguses olema ligikaudu 1094 g·cm−3 ja temperatuur ligikaudu 1032 K (vaata Plancki skaala). Tuleb eeldada, et ajal “enne” Plancki aega (enne 5,39121·10−44 s, lihtsuse mõttes võetakse selle väärtuseks enamasti 10−43 s) puudusid kontiinuumi omadused, nii et väited ajavahemiku kohta 0…10−43 s on mõttetud. Selles mõttes puudus Plancki ajal kestus. Sarnased lood on ka ruumiga. Kui vahemaa on 0…1,61624·10−35 m (Plancki kaugus; lihtsuse mõttes võetakse selle väärtuseks enamasti 10−35 m), puuduvad ruumil kontiinuumi omadused. Seetõttu on väited ulatuvuse kohta vahemaade 0…10−35 m korral mõttetud. Seetõttu ei saa Plancki aja puhul Universumi ruumala täpset väärtust anda. (Astmemärgid muudab kopeerimine miinuseks.)
Ühendväljateooriate (supergravitatsiooni teooria) järgi olid esimesel hetkel kõik neli teadaolevat looduse põhijõudu (vastasmõju)
gravitatsioon,
tugev vastasmõju ehk värvivastasmõju,
elektromagnetiline vastasmõju
nõrk vastasmõju
ühendatud üheksainsaks algjõuks. Paisumise alguse ning ühtlasi Plancki aja lõpuga eraldus gravitatsioon kui omaette jõud. Kolm ülejäänud vastasmõju moodustasid ühendmudeli ehk Suure Ühenduse. Enamik osakesi, mis ühendmudeli ajastul eksisteerisid, olid teadmata loomuga. Hiljem leidis aset veel kaks vastasmõjude eraldumist seoses sümmeetria rikkumistega.
Kõrge temperatuuri tõttu leidis aset osakeste ning kiirguse kujul eksisteeriva energia vastastikune muundumine relatiivsusteooria valemi E=mc² järgi. Sealjuures ei olnud aine ja kiirgus alati soojuslikus tasakaalus.
Tulenevalt ühendmudeli vastasmõju seni täielikult seletamata asümmeetriast aine ja antiaine suhtes tekkis aine väike liig antiaine suhtes (nn barüogenees). Võib-olla tegigi see ainult miljardikuline liig võimalikuks praegu kosmoses leiduva aine ning meie olemasolu.”
Sa pole mind ikka valgustanud, milline see Sinu “mitteametlik” versioon on. Alternatiivseid oletusi on palju, aga tahaks tõesti teada seda Sinu konkreetset. Või seda polegi – vaidled vastu vaid vaidlemise pärast?
Suure paugu kirjeldustes on alghetkedel ruumi valgusest kiirem paisumine välja toodud.
Kui ma ei eksi ,siis klõbistaja ise tuli sellega lagedale seal, kus jutt käis valguse kiirusest. :)
Ruumi teke oli mateeria tekke eelduseks.
Pole ju raske!
Ei kõla päris nii, nagu mina asju näen aga vahet pole. Vähemalt seni, kuni ruumi ennast probleemidesse ei kista.
Füüsikutele oli lihtsam ette kujutada ruumi kõverdumist, kui mateeria enda oma. Valemid lihtsamad ja asi toimib ka kogutud andmete puhul.
—
Minu versioon! :)
Olen sellest juba rääkinud.
Seda ei saa ühte lausesse panna.
@ valdek:
“Suure paugu kirjeldustes on alghetkedel ruumi valgusest kiirem paisumine välja toodud.
Kui ma ei eksi ,siis klõbistaja ise tuli sellega lagedale seal, kus jutt käis valguse kiirusest. :)
Ruumi teke oli mateeria tekke eelduseks.”
Sa ei loe tähelepanelikult…
http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Pauk
“Universumi vanuses 10 astmes miinus 36 s langes temperatuur umbes 10 astmes 27 kelvinile. Ühendmudeli põhjal oletatakse, et sellel temperatuuril eraldus tugev vastasmõju ühendmudeli ühtsest vastasmõjust.
Vabanev energia tõi kaasa kiire paisumise faasi (nn inflatsiooniline universum), kusjuures ajavahemikus 10 astmes miinus 35…10 astmes miinus 33 s leidis aset laienemine umbes 10 astmes 50 korda. See valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Praegu vaadeldavale universumile vastav piirkond pidi sealjuures teooria kohaselt paisuma prootoni diameetrist palju väiksemalt diameetrilt umbes kreeka pähkli läbimõõduni. Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus.
Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt
kosmose homogeensus (horisondi probleem)
suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved)
ruumi väike kõverus (lameduse probleem)
tõsiasi, et pole vaadeldud magnetilisi monopole”
Aegruumi teket ja paisumist põhjustas ju ikka mateeria. Pole ju raske! :)
Kui Sa ei saa oma versiooni esitada ühe lausega, kirjuta siis mitme lausega. Kirjuta või mitu kommi järjest sellest (teatavasti mahub ühte vaid piiratud arv sõnu). Ausõna – ma loeksin suure huviga ja tähelepanelikult.
@klõbistajaAegruumi teket ja paisumist põhjustas ju ikka mateeria. Pole ju raske! :)
!!!
Ei tea millisest pudelist see mateeria siis ilmus!?
—
Eelmisest postitusest loen loen, et: ” See valguse kiirust ületav Universumi paisumine…”
Mida ma küll valesti loen!
—
Ma olen “oma” lähenemist asjale kirjeldanud.
Selles pole niisuguseid vastuolusid ja olemasolevad faktid mahuvad sinna. Aga ei mahu spekulatsioonid aja ning ruumiga.
Aegruumi kõverdumise ideed on loomulikult mugav kasutada, kuna taustaks on siin mateeria ise. Kuid see on ka kõik.
Ruumi ennast taustsüsteemina kasutada oleks vägagi komplitseeritud, kuid see ei kõiguta tema mateeriaülesust…
@ valdek:
“Ei tea millisest pudelist see mateeria siis ilmus!?”
Üldiselt räägitakse siinkohal vaakumi faasisiirdest – “eimiski/tühjus” (virtuaalsete osakeste kihamine) muutus reaalseteks osakesteks.
Musta augu mõiste muudab ehk asja veel lihtsamaks. Kuhu kadus eelmine universum? Sinna kaduski. Aga ükski must auk pole igavene? Kuhu peaks kvantaurustuma ainus allesjäänud must auk?
Ok – see jutt kisub metsapoole. :)
Universumi mõiste (praegusel ajal) koosneb mateeriast ja aegruumist – mingit “ülesust” pole.
Ühest “AegRuumi” saatest jäid meelde sõnad: ruumi peeti kaua ega vaid lavaks, kus sündmused toimuvad. Kuid see “lava” on ise etenduse tegelane.
See vaidlus pole konstruktiivne. Räägime millestki muust?
Nii nad arvavad jah!
Räägivad kokkukeerdunud ruumidimensioonidest,väänavad aega ja ruumi…
Difraktsioonist järeldavad, et footon paneb vahelduseks endale taha…
Varsti ütlevad, et DNA- l istuvad meie esivanemad, kui mingid päkapikud reas. :)
—
Ma ei hakka oma postitusi ümber kirjutama. Kes tahab, leiab need.
Ütlen vaid lõpetuseks, et mu jutt oli struktuuridest nende kõige laiemas tähenduses. Isegi sotsiaalsetest.
M. Vällik ütles ühes raadiointervjuus, et kui inimesel on mingi teooria, siis on teda suht võimatu ümber veenda…:)
Nii ongi!
Sest meid(kedagi meist) ju ei mõisteta! :)
Eks vahime oma naba edasi ja unistame suurest lotovõidust. Või siis kaugetest galaktikatest, avastustest ja kuulsusest.
Unustades luua peret ja saada lapsi, kes ühel heal päeval ulataksid sul klaasi vett ja tuletaksid meelde, mis on su nimi…:)
Üks Kriku kunagi küsis, mida teha selleks, et telepaatilist kontakti ära tunda. Tookord ei tulnud õiget vastust pähe.
Vastus on: Peab suhtlema.
FORTEs leidub siiski päris sageli harivaid lugusid. Mitte ei mõista, miks mõned nii kurjalt kritiseerivad antud loo autorit.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/kaabusplaneet-eris-nii-leidsidki-astronoomid-tulijumalanna-taevast-ules?id=70491839
“Kümme aastat tagasi, 5. jaanuaril 2005 võisid Mike Brown ja tema meeskond California Palomari observatooriumis teatada uue taevakeha leidmisest. Esialgu kutsuti seda telesarjast lähtuvalt Xenaks, hiljem sai aga suurim kääbusplaneet meie päikesesüsteemis ametliku nime antiik-Kreeka tülijumalanna järgi – Eris. Erisel on ka teada üks kuu – Dysnomia – nimeks “seadusetus” ehk võetud ühelt tülijumalanna tütardest.
Ühte teist telesarja parafraseerides pole siiski päris selge “mitmendaks kiviks Päikesest” me Erist peaks lugema. Kui ametlikud kaheksa planeeti liiguvad üsna ringikujulistel orbiitidel ümber Päikese, nagu ka Marsi ja Jupiteri vahel tiirlev kääbusplaneet Ceres, siis kaugemal olevad kääbusplaneedid on juba elliptilisel orbiidil.
Kui Neptuun tiirleb enam-vähem stabiilselt 30 astronoomilise ühiku (AU) kaugusel Päikesest, siis Pluuto on Päikesest kord 29,7, kord 48,9 AU kaugusel, Haumea kord 34,7, kord 51,5 AU, Makemake kord 38,6, kord 52,8 AU kaugusel. Eris on aga veelgi heitlikum, orbiidi lähimas punktis (periheelis) on ta Päikesest 37,9, kaugeimas punktis (afeelis) aga 97,6 AU kaugusel, ehk siis 97,6 korda kaugemal kui Maa. Lisaks on vahepealne ruum juba niivõrd täis kõikvõimalikku muud kivipuru ja asteroide, et nende reastamine tundubki juba mõttetu. /…/
Erist (ehk siis tollal Xenat, planeet X-i), rutati juba algul kümnendaks planeediks nimetama, sest ta paistis olevat suurem kui Pluuto, ja omas üsna selgeid planeedi tunnuseid, kuid 2006. aasta rahvusvahelise astronoomialiidu otsus luges ta siiski kääbusplaneediks, ilma selge järjekorranumbrita. Lisaks sellele, et Eris on kääbusplaneet, üks Neptuuni-taguseid plutoide, liigitatakse teda ka hajutatud ketta objektiks (SDO), ehk siis Kuiperi vöö hajutatud osasse kuuluvaks taevakehaks. Just nende uute taevakehade kuuluvuse ja liigitamise tüli muutis õigustatuks ka tülijumalanna nime andmise kääbusplaneedile.
Xena ja Gabrielle siiski taevas püsivat kohta ei saanud. Brown ise oleks eelistanud hindu mütoloogiast laenatud nime Lila, aga kuna ta oli saanud kõvasti võtta omavoli eest Sednale nime panekul, hoidis ta nime enda teada. Ka Persephone, kreeka mütoloogias Pluuto abikaasa, otsib oma nimele veel sobivat kandjat.”
Mis võiks olla ühest mustast august põnevam? Kahe musta augu ühinemine… Ei tea küll, kaua see kestab.
http://www.sciencedaily.com/releases/2015/01/150108094442.htm
“Summary:
Scientists have found what appear to be two supermassive black holes in the final stages of a merger, a rare event never seen before. The discovery could help shed light on a long-standing conundrum in astrophysics called the “final parsec problem,” which refers to the failure of theoretical models to predict what the final stages of a black hole merger look like or even how long the process might take.
The central regions of many glittering galaxies, our own Milky Way included, harbor cores of impenetrable darkness — black holes with masses equivalent to millions, or even billions, of suns. What is more, these supermassive black holes and their host galaxies appear to develop together, or “co-evolve.” Theory predicts that as galaxies collide and merge, growing ever more massive, so too do their dark hearts.
Black holes by themselves are impossible to see, but their gravity can pull in surrounding gas to form a swirling band of material called an accretion disk. The spinning particles are accelerated to tremendous speeds and release vast amounts of energy in the form of heat and powerful X-rays and gamma rays. When this process happens to a supermassive black hole, the result is a quasar — an extremely luminous object that outshines all of the stars in its host galaxy and that is visible from across the universe. “Quasars are valuable probes of the evolution of galaxies and their central black holes,” says George Djorgovski, professor of astronomy and director of the Center for Data-Driven Discovery at Caltech.
In the January 7 issue of the journal Nature, Djorgovski and his collaborators report on an unusual repeating light signal from a distant quasar that they say is most likely the result of two supermassive black holes in the final phases of a merger — something that is predicted from theory but which has never been observed before. The discovery could help shed light on a long-standing conundrum in astrophysics called the “final parsec problem,” which refers to the failure of theoretical models to predict what the final stages of a black hole merger look like or even how long the process might take. “The end stages of the merger of these supermassive black hole systems are very poorly understood,” says the study’s first author, Matthew Graham, a senior computational scientist at Caltech. “The discovery of a system that seems to be at this late stage of its evolution means we now have an observational handle on what is going on.”
Artikkel on väga mahukas, kuid olulisem on vist selle algus.
Tore, et viitsitakse kirjutada teadusest. Aga see lugu on ka kunstist? Vaadake ise!
http://www.astronoomia.ee/vaatleja/7309/kosmosetelskoop-hubble-paljastab-seninagematud-detailid-kosmilistes-sammastes/
“Me kõik oleme imetlenud öist tähistaevast, kuid selle hingemattev ilu jääb enamasti paljale silmale varjatuks. Seevastu kosmosetelskoop Hubble on võimeline paljastama kunstilisi detaile tähistaeva objektidest. Täpselt 20 aastat tagasi tegi Hubble esimese pildi kolmest kosmilistest tolmusambast, mis on üks osa kuulsast Kotka udukogust. Tähistamaks Hubble teleskoobi 25ndat aastapäeva, vaatles Hubble seda objekti uuesti, paljastades detaile, mille olemasolu oli senini varjatuks jäänud. Lisaks silmailule, pakub see pilt ka teaduslikus plaanis palju avastamisrõõmu./…/
Hubble kosmoseteleskoop vaatles neid tolmusambaid ka infravalguses, mis näitab, et tolmusammaste tipud on väga tihedad ning neelavad enamuse valgusest, mis nende taha jääb. Kuna infravalgus läbib tolmuseid piirkondi paremini kui nähtav valgus, siis tolmusamba hõredamad piirkonnad on infrapuna pildil läbipaistvad. Gaas, mis kunagi paiknes tolmusammaste vahelisel alal, on nüüdseks piirkonnast ära puhutud tähetuule poolt, mis on pärit täheparvest, mis paikneb sammaste kohal.”
@ Klõbistaja:
Need kaunid tolmusambad – uute tähtede hällid. Delfi vahendas teemat. Mõnede jaoks tundub 5 valgusaastat mõistetamatult suure vahemaana. Hakata seda kilomeetriteks ümberarvutama? Saab, saab arvutada, aga milleks? Astronoomilised mõõtühikud on valgusaastad ja (kilo)parsekid ning aü (Maa kaugus Päikesest= 1 aü).
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/kosmoseteleskoop-hubble-paljastab-seninagematud-detailid-kosmilistes-sammastes?id=70569071
Vikipeedia/Linnutee:
“Linnutee on varbspiraalne (SB) galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200–400 miljardit tähte[2]. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552–630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.”
Vikipeedia/Astronoomiline ühik:
“Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.
Rahvusvaheline Astronoomiaühing defineeris 1976. aastal astronoomilise ühiku kui kauguse Päikesest, millel häirimisteta orbiidil oleks ebaolulise massiga osakese orbiidiperiood 365,2568983 ööpäeva (Gaussi aasta). Sellest järeldub definitsioon 1 aü = 1,4959787066 x 1011m ehk 149 597 870,66 km (ligi 150 miljonit kilomeetrit).
Rahvusvahelise Astronoomiaühingu generaalassambleel Pekingis 2012. aasta augustis võeti vastu astronoomilise ühiku uus definitsioon[1]:
astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit,
1 aü = 1.495978707 x 1011m.
Näiteid
1 valgusaasta ≈ 63 241 aü”
Vikipeedia/Kiloparsek:
Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. Nimetuses on kasutatud eesliidet “kilo-“.
1 kiloparsek võrdub ligikaudu
3261,6 valgusaastaga
206 264 800 astronoomilise ühikuga
30 856 776 000 000 000 kilomeetriga
30 856 776 000 000 000 000 meetriga
Kiloparsekit kasutatakse enamasti kauguste esitamiseks galaktikate sees ning pea- ning satelliitgalaktikate vahel. Linnutee korral kasutatakse harilikult 1000 pc-st väiksemate kauguste esitamiseks parsekit ning 1000 pc-st alates kiloparsekit.”
Mitu tähte on Universumis? Lugesin kokku – 11 tähte. :)
Aga tegelikult pole küsimusel tähtsust, sest kunagi kustuvad kõik tähed (ja uusi enam ei teki). Aga praegu? Teleskoobid näitavad minevikku… Küllap ikka tekivad.
http://novaator.err.ee/v/universum/ec8c3cc1-bb16-4335-8455-0bc0a9148682
“Suurem osa tähti on Päikesest tuhmimad ning jahedamad oranžid ja punased kääbused. Kui tahame leida sellise tähe ümber tiirlevate planeetide pealt elu, siis peame eelkõige uurima niisuguseid planeete, mis tiirlevad sellele üsna lähedal. Lähemal kui Maa Päikesele, sest kaugemal on liiga külm ja kogu vesi, mis seal olla võib, jäätub, ent seejuures on üks probleem.
Kui planeet tiirleb tähele väga lähedal, siis hakkavad tähe hiigeltugevad loodejõud planeedi ööpäevalist pöörlemist pidurdama, kuni lõpuks võib planeet jääda püsivalt ühe küljega tähe poole, nii et seal küljel on kogu aeg päev, aga vastasküljel kogu aeg öö. Ööküljel võib minna nii külmaks, et atmosfääri gaasid külmuvad seal tahkeks ja atmosfäär kaob kogu planeedi ümbert. Kui planeedil atmosfääri ei ole, siis võib argumenteerida, et planeet ei tarvitse olla enam elukõlblik või on vähemalt palju vähem elukõlblik kui atmosfääriga planeet.
Nüüd on kanada ja prantsuse teadlased teinud arvutusi, mille põhjal väidavad, et nii sünged ei tarvitse väljavaated siiski nii väga tihti ollagi. Jérémy Leconte Toronto ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et kui planeedil on siiski algselt atmosfäär, siis võib õhumasside liikumine planeedi pöörlemist sedavõrd palju toetada, et tähe loodejõud ei suuda pöörlemist liiga palju aeglustada.
Näiteks näitavad nende arvutused, et kui Maa-suurune planeet tiirleb tähe ümber, mille mass on 60 protsenti Päikese omast, siis suudab Maa atmosfääri tihedune atmosfäär seda vabalt pöörlemas hoida ka juhul, kui see tiirutab oma tähele kolm korda lähemal kui Maa Päikesele. Ent kui planeedi atmosfäär juhtub olema kümme korda tihedam kui Maa atmosfäär, siis võib see tiirelda tähele veelgi lähemal ja ikka kenasti pöörelda.
Leconte’i ja kolleegide uurimistulemusest võime siis järeldada seda, et lootus maailmaruumist teisi elusolendeid leida on nüüd märgatavalt kasvanud, sest need lootused on mõnevõrra kasvanud kõige levinumat tüüpi tähtede juures tiirutavate planeetide puhul.”
Mõnikord on kasulik küsida midagi keemikult. Ja ka ise teemat uurida.
http://novaator.err.ee/v/universum/3703ae54-cca5-4eff-9bcb-e9242eee69f0
“Kuidas õppida paremini tundma supernoovasid – maailmaruumis toimuvaid võimsaid täheplahvatusi, mis võiksid mõneks hetkeks lahvatada eredamaks kui terve galaktika tähed ühtekokku. Üks võimalus on sukelduda tüünesse meresügavusse ja uurida hoolega sealseid põhjasetteid./…/
Kui täht plahvatab supernoovana, siis tekib selles sel hetkel palju niisuguseid aatomeid, mida seal varem ei olnud. Tekib näiteks raua, kaaliumi, hõbeda ja kulla, aga ka raskemate radioaktiivsete elementide nagu uraani ja plutooniumi aatomeid. Plahvatus pillutab need aatomid ilmaruumi laiali. Neist mõned jõuavad ajapikku ka Maale ja settivad siis muu hulgas ka mere põhja.
Et galaktikas ikka mõni supernoovaplahvatus toimub, siis võib arvata, et tähtedevahelises ruumis on nende aatomite hulk üldiselt enam-vähem püsiv ja enam-vähem püsivas tempos jõuab neid ka Maale ja settib merre.
Teadlased eesotsas Anthon Wallneriga Canberrast Austraalia rahvusülikoolist on nüüd otsinud raskemaid supernoovalist päritolu elemente umbes kümne sentimeetri paksusest kihist.viimase 25 miljoni aasta jooksul settinud kosmilisest tolmust ja avastanud, et mõningaid elemente on seal vähem, kui nad eeldasid. Näiteks plutooniumi isotoopi Pu-244 on eeldatust umbes sada korda vähem. See näitab, et vähemalt viimasel ajal pole seda meile kosmosest kuigi palju saabunud ja on seega üsna usutav, et seda on ka supernoovades tekkinud arvatust vähem.
Sealt siis tegidki Wallner ja kolleegid järelduse, et võibolla on meie ettekujutus supernoovadest olnud mõnes mõttes pisut ekslik ehk täpsemalt öeldes, supernoovadest tuleb arvatust harvemini ette tuumasünteesi nn r-protsessi ehk seda füüsikanähtust, mille käigus tekib plutooniumi.”
Vikipeedia/Keemiline element:
“Juba Suure Paugu ajal tekkisid kerged elemendid vesinik (75%) ja heelium (umbes 25%) ning väikeses koguses liitiumi ja berülliumi.
Keskmise raskusega elemendid tekivad Universumis tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide (enamasti tuumasünteesi) tulemusel. Tähtedes on olemas vesinik, mille aatommass on umbes 1,0 (üks prooton). Peajada tähtedes, mille hulka kuulub ka Päike, ühinevad vesinikutuumad kõrgel temperatuuril (mitu miljonit kraadi) ja kõrgel rõhul heeliumituumadeks (aatommass umbes 4,0). See ühinemine läbib mitu vaheastet. Saadav kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumituum on pisut kergem kui neli prootonit kokku. Masside vahe läheb väljuva gammakiirguse arvele.
Sarnane tuumasüntees, kus kergemad aatomituumad ühinevad raskemateks, jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes rauatuumadeni.
Eralduv energia jääb seejuures aina väiksemaks. Raua-aatomi tuum on kõige tihedamini kokku pakitud. Raskemate tuumade moodustumiseks vajaliku tuumasünteesi puhul energia enam ei vabane, vaid reaktsioon nõuab ise energiat.”
Kas tõesti asub Galaktikas suur “ussiauk”? Ja seda võiks liikumiseks koguni kasutada? Umbluu?? Huvitav lugeda ikka ju.
http://www.sciencedaily.com/releases/2015/01/150121083648.htm
“Based on the latest evidence and theories our galaxy could be a huge wormhole (or space-time tunnel, have you seen the movie “Interstellar?”) and, if that were true, it would be “stable and navigable.” This is the hypothesis put forward in a study published in Annals of Physics and conducted with the participation of SISSA in Trieste. The paper, the result of a collaboration between Indian, Italian and North American researchers, prompts scientists to re-think dark matter.
“If we combine the map of the dark matter in the Milky Way with the most recent Big Bang model to explain the universe and we hypothesize the existence of space-time tunnels, what we get is that our galaxy could really contain one of these tunnels, and that the tunnel could even be the size of the galaxy itself. But there’s more,” explains Paolo Salucci, astrophysicist of the International School for Advanced Studies (SISSA) of Trieste and a dark matter expert. “We could even travel through this tunnel, since, based on our calculations, it could be navigable. Just like the one we’ve all seen in the recent film ‘Interstellar’.” Salucci is among the authors of the paper recently published in Annals of Physics.
Although space-time tunnels (or wormholes or Einstein-Penrose bridges) have only recently gained great popularity among the public thanks to Christopher Nolan’s sci-fi film, they have been the focus of astrophysicists’ attention for many years. “What we tried to do in our study was to solve the very equation that the astrophysicist ‘Murph’ was working on. Clearly we did it long before the film came out” jokes Salucci. “It is, in fact, an extremely interesting problem for dark matter studies.”
“Obviously we’re not claiming that our galaxy is definitely a wormhole, but simply that, according to theoretical models, this hypothesis is a possibility.” Can it ever be tested experimentally? “In principle, we could test it by comparing two galaxies — our galaxy and another, very close one like, for example, the Magellanic Cloud, but we are still very far from any actual possibility of making such a comparison.”
To reach their conclusions the astrophysicists combined the equations of general relativity with an extremely detailed map of the distribution of dark matter in the Milky Way: “the map was one we obtained in a study we carried out in 2013,” explains Salucci. “Beyond the sci-fi hypothesis, our research is interesting because it proposes a more complex reflection on dark matter.”
As Salucci points out, scientists have long tried to explain dark matter by hypothesizing the existence of a particular particle, the neutralino, which, however, has never been identified at CERN or observed in the universe…
@ Klõbistaja:
Oleks pidanud selle loo panema umbluu rubriiki? Kuid…
Aegruumi enda muutumiseks ei paista kiirusepiirangut olevat (teatud tingimustes).
Artiklis on juttu veel sellest, et tumeaine/varjatud mass ehk polegi osake – äkki on see midagi muud. Et kui on osake (nt neutralino), miks pole seda seni avastatud? See on argument? Miks on ilmselt väga raske tumeainet tuvastada – sellest on palju räägitud.
Oletus läbitavast “ussiaugust” on intrigeeriv. Päris võimalik, et umbluuportaalid haaravad teemast õhinal kinni. Aga siis pole seal kahte küsimärki – ehk on hoopis hüüumärgid.
Valguse kiirus väheneb nt õhus ja vees, kuid jõudes jälle vaakumisse, kiirus taastub. Nüüd väidetakse, et mõnel juhul siiski ei taastu.
http://www.sciencedaily.com/releases/2015/01/150123144158.htm
ERR-is on märksa lühem jutt:
Muudetud profiiliga footonid liiguvad valgusest aeglasemalt
“Tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas leidub väheseid suurusi, mille peale kindel olla. Üheks taoliseks konstandiks peetakse valguse kiirust vaakumis. Šoti füüsikute katsed näitavad aga, et valgusosakeste ruumilist profiili muutes on võimalik ka nende liikumist piiratud juhtudel aeglustada. /…/
Muudetud profiiliga valgust võib kujutada teetakistusest mööduva jalgratturite peagrupiga, mille osa liikmetest peab takistuse vältimiseks oma trajektoori suunda muutma, jätkates liikumist kiire telje suhtes kerge nurga all. Nii kasvab ka nende poolt läbitava teekonna pikkus ja langeb terve peagrupi keskmine kiirus. Kuigi valguskiire osa valguse „vales” ehk külitsi suunas liikumine ei peegelda täpselt kiire energia ruumilist jaotust, on see autorite sõnul siiski kasulik analoogia.”
Aga ma lugesin tõesti välja vaid seda, et osade footonite teepikkus kasvas (polnud otsetee) – seega kulus finišisse jõudmiseks rohkem aega. Ja keskmine sõidukiirus vähenes. Egas teised footonid hakanud mahajääjate pärast vaakumis valgusekiirust ületavalt kihutama. Või siiski teistmoodi? Et aeglustuvad kõik? Ilmselt olen juhm, sest ei saa nii lihtsast asjast aru. Midaiganes…
Praktilist kasu võib see küll tuua:
“Professor Padgett added: “It might seem surprising that light can be made to travel more slowly like this, but the effect has a solid theoretical foundation and we’re confident that our observations are correct.
“The results give us a new way to think about the properties of light and we’re keen to continue exploring the potential of this discovery in future applications. We expect that the effect will be applicable to any wave theory, so a similar slowing could well be created in sound waves, for example.”
@ Klõbistaja:
Keskmine kiirus tekitab segadust. Jalgratturite peagrupi sõiduga võrdlusel poleks mingit mõtet, kui ei peetaks silmas kogu grupi aeglasemat kohalejõudmist. Pikema teepikkuse läbijad ise ei aeglustunud, kuid tõmbasid teiste tempo alla?
Kui Universum paisub, siis miks liiguvad Linnutee ja Andromeeda galaktika kokkupõrkekursil? Seda küsitakse mõnikord…
Siin on üsna põhjalik selgitus:
http://phys.org/news/2015-01-andromeda.html
“And now that we know disaster is inbound, all we can do is ask WHY? Why this is even happening? Isn’t the Universe expanding, with galaxies speeding away from us in all directions? Shouldn’t Andromeda be getting further away, and not closer? What the hay, man!Here’s the thing, the vast majority of galaxies are traveling away from us at tremendous speed. This was the big discovery by Edwin Hubble in 1929. The further away a galaxy is, the faster it’s moving away from us. The most recent calculation by NASA in 2013 put this amount at 70.4 kilometers per second per megaparsec. At a billion light-years away, the expansion of the Universe is carrying galaxies away from us at 22,000 km/s, or about 7% of the speed of light. At 100 million light-years away, that speed is only 2,200 km/s.
Which actually doesn’t seem like all that much. Is that like Millenium Falcon fast or starship Enterprise Warp 10 fast? Andromeda is only 2.5 million light-years away. Which means that the expansion of the Universe is carrying it away at only 60 kilometers per second. This is clearly not fast enough for our purposes of not getting our living room stirred into the backyard pool. As the strength of gravity between the Milky Way and Andromeda is strong enough to overcome this expansive force. It’s like there’s an invisible gravity rope connecting the two galaxies together. Dragging us to our doom. Curse you, gravity doom rope!
Andromeda is speeding towards us at 110 kilometers per second. Without the expansion of the Universe, I’m sure it would be faster and even more horrifying! It’s the same reason why the Solar System doesn’t get torn apart. The expansion rate of the Universe is infinitesimally small at a local level. It’s only when you reach hundreds of millions of light-years does the expansion take over from gravity.
You can imagine some sweet spot, where a galaxy is falling towards us exactly as fast as it’s being carried away by the expansion of the Universe. It would remain at roughly the same distance and then we can just be friends, and they don’t have to get all up in our biz. If Andromeda starts complaining about being friend-zoned, we’ll give them what-for and begin to re-evaluate our friendship with them, because seriously, no one has time for that.
The discovery of dark energy in 1998 has made this even more complicated. Not only is the Universe expanding, but the speed of expansion is accelerating. Eventually distant galaxies will be moving faster away from us than the speed of light. Only the local galaxies, tied together by gravity will remain visible in the sky, eventually all merging together. Everything else will fall over the cosmic horizon and be lost to us forever…”
Mul on kodus kindel kord – tolmukord… No ei ole koristamishull. Muidugi kaob see kord, kui külalised teatavad tulekust. Ja veel selline vanasõna – kutsumata külaline on tatarlasest hullem. :)
http://novaator.err.ee/v/universum/2ed697e4-6092-4e1c-a861-8018c62889b6
“67P/Tšurjumov-Gerassimenko ümber tiirleva sondi Rosetta kogutud andmed viitavad, et komeet oli kaetud paksu planeetidevahelise tolmu kihiga. Tänaseks on keha mantli ilmselt seljast heitnud.
„Kui porine lumepall viimaks Päikesele piisavalt lähedale jõuab, hakkab veejää koos teiste külmunud gaasidega sublimeeruma ja tekivad gaasivood, mis haaravad pinnalt tolmu kaasa. Tähest taas kaugenedes, keskmiselt neli korda kaugemal kui Maa Päikesest tiirleb, ei suuda aga gaas tõsta isegi kõige kergemaid tolmuosakesi,“ selgitas uurimuse juhtivautor Rita Schulz Euroopa Kosmoseagentuurist.
Sellele järgneva nelja aasta vältel käitub 67P/Tšurjumov-Gerassimenko tolmulapina, mis puhastab planeetidevahelist ruumi väiksematest ja suurematest tolmuosakestest. Kuigi neist valdava enamiku läbimõõt jääb pelgalt 50 mikroni piirile, teeb nende hulk osakeste suuruse kuhjaga tasa. Tolmukiht võib kasvada kuni 12 sentimeetri, kohati isegi 20 sentimeetri paksuseks./…/
Schulz märgib, et tegu on esimese korraga, kui teadlastel on õnnestunud komeedi aktiivseks muutumist vahetult jälgida. „Me polnud taolist tolmumantlit kunagi varem näinud. Kõik teised sondid, mis on komeetidest mööda lennanud, on seda teinud siis, kui need Päikesele juba suhteliselt lähedal olid. Meil õnnestub komeedi pinna evolutsiooni otseselt uurida,“ sõnas Schulz. Töörühma arvutuste kohaselt heitis 67P/Tšurjumov-Gerassimenko mantli seljast 24. detsembri ja 20. jaanuari vahel, olles Päikesest 2,5-2,7 astronoomilise ühiku kaugusel.”
Pidevalt tehakse igatsorti katseid. Millised neist on olulised? Universumi isotroopsust ja homogeensust kinnitav uus katse:
http://www.sciencedaily.com/releases/2015/01/150128141653.htm
“Ever since Einstein proposed his special theory of relativity in 1905, physics and cosmology have been based on the assumption that space looks the same in all directions — that it’s not squeezed in one direction relative to another.
A new experiment by University of California, Berkeley, physicists used partially entangled atoms — identical to the qubits in a quantum computer — to demonstrate more precisely than ever before that this is true, to one part in a billion billion.
The classic experiment that inspired Albert Einstein was performed in Cleveland by Albert Michelson and Edward Morley in 1887 and disproved the existence of an “ether” permeating space through which light was thought to move like a wave through water. What it also proved, said Hartmut Häffner, a UC Berkeley assistant professor of physics, is that space is isotropic and that light travels at the same speed up, down and sideways.
“Michelson and Morley proved that space is not squeezed,” Häffner said. “This isotropy is fundamental to all physics, including the Standard Model of physics. If you take away isotropy, the whole Standard Model will collapse. That is why people are interested in testing this.”
The Standard Model of particle physics describes how all fundamental particles interact, and requires that all particles and fields be invariant under Lorentz transformations, and in particular that they behave the same no matter what direction they move.
Häffner and his team conducted an experiment analogous to the Michelson-Morley experiment, but with electrons instead of photons of light. In a vacuum chamber he and his colleagues isolated two calcium ions, partially entangled them as in a quantum computer, and then monitored the electron energies in the ions as Earth rotated over 24 hours.
If space were squeezed in one or more directions, the energy of the electrons would change with a 12-hour period. It didn’t, showing that space is in fact isotropic to one part in a billion billion (1018), 100 times better than previous experiments involving electrons, and five times better than experiments like Michelson and Morley’s that used light.
The results disprove at least one theory that extends the Standard Model by assuming some anisotropy of space, he said.
Häffner and his colleagues, including former graduate student Thaned Pruttivarasin, now at the Quantum Metrology Laboratory in Saitama, Japan, will report their findings in the Jan. 29 issue of the journal Nature…”
Tere taas!
On näha, et eetri tõestamatus inspireerib jätkuvalt füüsikuid.
Minu isiklik arvamus on, et eetrile püütakse omistada olematuid omadusi.
@ valdek:
“On näha, et eetri tõestamatus inspireerib jätkuvalt füüsikuid.”
Helilaine vaakumis ei levi, sest vaakum pole “eeter”.
Universumil pole eelissuunda – pole anisotroopiat. Kuidas oleks see võimalik ilma inflatsioonilise paisumise perioodita?
Selline raamatusoovitus:
http://raamatupood.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=13A57B18-0D7F-4DB1-A4E1-C0E61162A66A
Neli protsenti universumist
Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks
Richard Panek
“Viimaste aastate jooksul on käputäis teadlasi üksteise võidu püüdnud seletada üht iseäralikku asjaolu meie universumis: vaid neli protsenti sellest on aine, millest koosnevad inimesed, raamatud, tähed ja planeedid. Kõik ülejäänu on täiesti tundmatu. Just seda salapärast osa nimetavad teadlased tumedaks – tumeaineks, tumeenergiaks.
Richard Paneki kaasahaarav jutustus kõneleb sellest, kuidas teadlased oma kosmostkõigutava järelduseni jõudsid. Ta jutustab müstiliste substantside, tumeaine ja tumeenergia otsingutest. Sellesse otsingusse kaasatud teadlased, kes on ühtlasi ka raamatu peategelased – Saul Perlmutter, Brian Schmidt ja Adam Riess –, pälvisid oma avastuste eest 2011. aasta Nobeli füüsikapreemia.
Ent need teadlased ei töötanud üheskoos. Raamat on samaaegselt ka sissevaade kibedasse konkurentsi ja viljakasse koostöösse, ahhaa-hetkedesse ja tupikutesse, mis teadlaste otsinguid ilmestasid, teadust uuendasid ja universumi taasleiutasid. Panek jutustab paeluva loo, mis heidab valgust laiale lugejaskonnale tundmatu eriala lavatagustele soppidele.
„Neli protsenti universumist“ jõudis 2012. aastal maailma parimaid populaarteaduslikke raamatuid koondava Londoni Kuningliku Seltsi Wintoni auhinna eelvalikusse.”
Vikipeedia/Anisotroopia:
“Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.”
Helilainel puudub vaakumi puhul sobiv keskkond.
Veelained ei levi ka õhu kaudu (reeglina) :).
Eks seda eml levikeskkonda on ikka otsitud ja seda tehakse ka edaspidi.
Tumeaine on kahtlusaluste hulgas esindatud. Kuidas aga massiga mateeriat leida ei suudeta on ikkagi kurioosne.
—
Andke mulle parem hoone fassadiidee! Mul endal juba juhtmed kärssavad …
@ valdek:
” Kuidas aga massiga mateeriat leida ei suudeta on ikkagi kurioosne.
—
Andke mulle parem hoone fassadiidee! Mul endal juba juhtmed kärssavad …”
Kuid sellest on ju väga palju räägitud – ka eesti keeles. Et kui ikka osake suhtleb kõige muuga vaid gravitatsiooniliselt ja nõrga vastasmõju kaudu (või koguni ilma selleta)… Pole selles miskit kurioosset.
Fassaadiidee? Vist maitseküsimus. Barokk? Gooti? Midagi muud?
Eks Google võib anda mõtteid.
96% tabamatut mateeriat, mis on avastatud kaudsete meetoditega, on kurioosne.
Samas on kõlakaid, et asja annaks selgitada hoopis mateerialainete abil…
Gravilainetest on viimase aasta jooksul palju räägitud. Pole uudis, et tolmune Galaktika peitis nad ära. Kaudsed tõendid on ikkagi olemas.
http://novaator.err.ee/v/universum/7b9cf4ab-c028-48ee-9f0d-e960e46fa415
“Eelmise aasta märtsis teatasid lõunapoolusel asuva BICEP2 teleskoobiga kosmilist mikrolaine taustkiirgust uurinud teadlased, et on näinud potentsiaalset signaali teoreetilise mudeli kohaselt vahetult pärast universumi teket toimunud ruumi ülikiirest paisumisest. Linnutee galaktilise tolmujaotust kaardistanud töörühma tulemuste mõjul võivad aga järeldused tolmu variseda.
Inflatsiooniteooriale näisid otsest tõestust pakkuvat mikrolaine taustkiirguse polarisatsioonis nähtud spiraalsed mustrid. Tavaliselt peaks universumi paisumise tõttu väljaveninud elektromagnetlainete elektrivälja komponendi võnkesuund olema täiesti juhuslik. Taustkiirguses nähtud teatav korrapära vihjas aga, et miski on miljardeid aastaid teel olnud valgust täiendavalt mõjutanud. Analüüsil silma jäänud keeriselisus oli heas vastavuses gravitatsioonilainete – aegruumi enda võbeluste – poolt ennustuste kohaselt jäetava jäljega. Gravitatsioonikiirguse oleks vallandunud inflatsioon.
BICEP2 töörühm tunnistas juba toona, et sarnase signaali võis jätta galaktiline tolm ja massiivsete galaktikate gravitatsiooniväli. Samas olid nad kindlad, et piisavalt oluline osa nähtud polarisatsioonist pidi olema kaudselt tingitud gravitatsioonilainetest. Töörühm eeldas, et vaadeldud taevalaotuse piirkonnas leidub tolmu suhteliselt vähe.
Maa orbiidil galaktilise tolmu jaotust kaardistava Plancki kosmoseteleskoobi töörühm polnud jõudnud veel toona oma täielikku analüüsi avaldada. Avastuse potentsiaalse revolutsioonilise tõttu otsustasid tavaliselt mõningal määral võistlevad töörühmad koostööd teha./…/
BICEP2 kollektiivi poolt algselt avaldatud uurimuses teatati, et lihtsustatult keeriselisuse määr ehk parameeter r jääb 0,16-0,20 vahele. Plancki andmete kaasamine näitab, et see peab olema alla 0,13. Viimane ei välista, et gravitatsioonilained pole nähtavasse signaali üldse panustanud. Küll annab see aga mõista, et teadlased pole suutnud veel nende osa leida.”
Mida T.Kändler seal “Postimehes” pajatab?
valdek ütles:
Mõtled vist seda lugu:
Tiit Kändler: valguse aeglustamine püsib jätkuvalt uudsena
Postimees
31. jaanuar 2015 21:45
“Hiljuti teatasid Edinburghi ja Glasgow füüsikud, et neil õnnestus vaakumis aeglustada footoni liikumist 0,001 protsendi võrra. Uudis levis laialt. Tartu Ülikooli laineoptika professor, akadeemik Peeter Saari kommenteeris, et tema töörühm mõõtis mitte ainult aeglustumise, vaid ka kiirenemise mõne aasta eest täpsemalt.
Teismelisena unistas Albert Einstein, milline näiks maailm, kui ta sõidaks valguskiirel. 1905. aastal, mil oli selge, et Maa ei kulge läbi liikumatu eetri, rajas Einstein «ülalt alla» oma relatiivsusteooria, mille teiseks postulaadiks sai «valguse postulaat». See kõlas nõnda: «Valgus levib tühjas ruumis alati kindla kiirusega, mis ei sõltu kiirgava keha liikumise olekust.» Et valguse osake footon on seisumassita ja mõnest vaatekohast nii osake kui laine, sai selgeks kvantfüüsika arendamise käigus. Valguse kiirus vaakumis on 299 792 458 meetrit sekundis ning see on suurim võimalikest energia ja info levimise kiirustest.
Eelmisel nädalal, 23. jaanuaril avaldas ajakiri Science Express artikli, milles Glasgow ülikooli ja Edinburghi Heriott-Watti ülikooli teadlased kinnitasid, et nad on esmakordselt aeglustanud valguse vaakumis. Ehitades vedelkristallist seadme, mis muudab individuaalsete footonite kuju, panid nad omavahel võistlema kaks footonit – üks neist läbis vedelkristalliseadme poolt moodustatud maski, teine mitte.
Täpsusmõõtmisest selgus, et läbi maski kihutanud footon aeglustas oma liikumist, läbides ühe meetri jooksul 20 lainepikkuse võrra ehk mõned mikromeetrid vähem kui «tavaline» footon. «Kiiruse muutumatus kehtib isegi vaakumis vaid tasalainete jaoks,» kirjutasid autorid. Nende «mask» oli tarkvaraga kontrollitav vedelkristall, mis muutis footoni struktuuri kiirekimbu risttasandis.”
Edasi on tasuline osa. Tahaks muidugi seda lugeda.
Teemaga seostub nt see (kunagi vist juba andsin selle lingi):
http://novaator.ee/ET/idee/valguskuul_mis_levib_valguse_kiirusest_kiiremini/
“Lokaliseeritud lainetes levib justkui valguskuulisarnane terav intensiivsusmaksimum muutumatul kujul. Valgusest kiiremini levimine on aga lihtsalt intrigeeriv kõrvalefekt. «See valguskuul levibki üle valguse kiiruse, samal ajal kui tasalainetes levib energia valguse kiirusega ja vastab kõikidele füüsikaseadustele,» selgitas autor.”
Vaakumist tihedamates keskkondades, nagu vees ja klaasis, on valguse kiirus, nagu koolifüüsikastki teada, pisem kui vaakumis – kiiruste suhet väljendab murdumisnäitaja. Footoneid on aatomite pilves aeglustatud, isegi peatatud.
Palve peale kommenteerida ülaltoodud saavutust, vastas akadeemik, TÜ laineoptika professor Peeter Saari: «Kõige naljakam on, et paljuski on see töö jalgratta leiutamine, sest autorid on sellesse problemaatikasse sisenenud teisest valdkonnast ega ole kursis paljude autorite varem tehtuga. Seepärast nad serveerivadki seda aeglustumise efekti kui midagi uut ja erilist. Muljet aitab jätta ka kasutatud mõõtemetoodika, milles nad on hästi kodus, aga mis tegelikult on kõnealuse probleemi jaoks tarbetult keeruline. Teiste hulgas on nad maha maganud või nimme ignoreerinud kaht optika tippajakirjades 2012. aastal avaldatud meie artiklit, üks neist koos ameeriklastega, kus mõõtsime oluliselt täpsemalt ja täiuslikumalt sama valguse aeglustumise efekti samasuguste ringvõrede taga.»
Saari sõnul muudeti katses valguskimbu ristlõige tasalainest erinevaks, antud juhul konkreetselt Besseli kimbuks, kus nõeljat kiirt ümbritsevad valgusrõngad. «Laineoptikas on juba üle paarikümne aasta teada järgmised kaks tõsiasja. Tühjas ruumis on Besseli valguskimbus impulsi/footonite paketi või ka üksiku footoni levimiskiirus, rühmakiirus esiteks kas superluminaalne, see tähendab rühmakiirus on suurem tasalaine kiirusest tühjuses, nagu näiteks Bessel-X impulsil – millega me saime oma 1997. aastal ilmunud artikli paljutsiteeritud tulemused –, kui ta formeeritakse teatavate valgust murdvate optiliste elementide abil. Või teiseks, subluminaalne, see tähendab et rühmakiirus on väiksem tasalaine kiirusest tühjuses, kui ta formeeritakse difraktiivse optilise elemendiga ehk ringvõrega, nagu seda tehti antud Science’i artiklis või meie 2012. aasta artiklites,» ütleb Saari.
Rühmakiirus on kiirus, millega liigub laineimpulsi hari – nagu jalgrattamaratonis liigub peagrupp rühmakiirusega. Tavaõpikute arvamus on, et laine energia või info levib rühmakiirusega. Kuid see pole alati tõsi. Laseri valgusvälgete saatmine läbi eriliste keskkondade või vaakumis läbi erilise filtri kiirendab valguse kiirust. Kuid signaali kiirus jääb ikkagi valguse kiirusest pisemaks või võrdseks.
«Muidugi on olnud korüfeesid, kes üritanud eitada superluminaalse rühmakiiruse võimalikkust valguse levimisel tühjuses,» ütleb Saari, «selliste teaduskirjanduses ilmunud väidete peale me kordasime koos ameerika kolleegidega 2009. aastal uuel kaasaegsel tasemel oma 1997. aasta katset superluminaalse valgusimpulsiga.»
Tõepoolest, Tartus näidati selliste valguskuulide võimalust eksperimentaalselt, enne seda oli mujal maailmas ilmunud vaid teoreetilisi töid. Kuna valguskuulide ristlõige külgvaates meenutab X-tähte, siis anti neile Tartus nimi Bessel-X laineimpulsid. Besseli nimi kaasati, kuna nende kuju saab kirjeldada eriliste, 19. sajandi Saksa matemaatiku Friedrich Besseli arendatud…
funktsioonidega.
Valguskuulide levikus on kõige üllatavam see, et nood tõttavad tavalistest valgusvälgetest mööda. Ehk siis ületavad selle, mille Einstein pidas ületamatuks ehk valguse kiiruse vaakumis. Tulemused olid nii veenvad, et nende põhjal tartlaste kirjutatud artikli avaldas 1997. aasta novembris maailma füüsika esiajakiri Physical Review Letters.
Ja tosin aastat hiljem valis Ameerika Optikaühingu ajakiri Optics & Photonic News 2009. aasta kõige põnevamate optikauuringute sekka ajakirjas Optics Letters ilmunud ühisuurimuse, mille autoriteks olid USA Georgia tehnoloogiainstituudi professor Rick Trebino, tema doktorant Pamela Bowlan ning Tartust Peeter Saari ja tema doktorandid-magistrandid Heli Valtna-Lukner, Madis Lõhmus ja Peeter Piksarv.
«Positiivselt vaadates – suur huvi selle Science’i artikli ümber näitab, kuivõrd olulise temaatikaga me ikkagi oleme viimastel aastatel tegelenud ja, jumal tänatud, just samalaadse eksperimentaalse tulemuse varem publitseerinud. Nagu äsja oma meilis kirjutas mulle Itaaliast uurimisvaldkonna-kolleeg Erasmo Recami, kellega me mõni aasta tagasi koos Itaalia riigitelevisiooni popteadussaates esinesime: «Lohutuseks on, et nad teevad propagandat «valguse ebaharilike vormide» kohta».»
@ salvey:
Tänan, et viitsisid avaldada selle artikli täismahus!
Mõtlemisainet siin jätkub…
@ Klõbistaja:
Viitsimises pole küsimus, aga eks see ole pisut ebaseaduslik, loodame, et trahvi kaela ei saa.
Lugema pean artiklit ise vist vähemalt korda viis, et miskit mõikama hakkaks.
@ salvey:
“Lugema pean artiklit ise vist vähemalt korda viis, et miskit mõikama hakkaks.”
Ja kuidas edeneb?
Suvel andsin lingi superluminaalse kiiruse kohta. Ega ma seda siis korralikult läbi ei lugenud. Pidasin oluliseks vaid seda, et teadaolevaid füüsikareegleid valguskuul tegelikult ei riku.
http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elmag/Horisont1998jaanSaari.pdf
“Tartu Ülikooli laineoptika professor ja Füüsika Instituudi
laborijuhataja, Eesti TA akadeemik Peeter Saari ja doktorant
Kaido Reivelt on oma eksperimendis “lendu lasknud” imepärase valguskuuli, mis erinevalt Albert Einsteini õpetusest, levib valgusest suurema kiirusega. Et Einsteinil seetõttu pole vaja siiski hauas ringi pöörata, sellest kõneleb alljärgnev lugu.”
See peaks mõikamist aitama. Joonised on ka. Ja lõpus on sõnastik…
@ salvey:
“Lugema pean artiklit ise vist vähemalt korda viis, et miskit mõikama hakkaks.”
Lugesin ikka päris mitu korda – ja ka teisi samateemalisi.
Kõigepealt 23. 01 ERR-i lugu. Seal jäi puudu oluline sõna – “rühmakiirus”…
Siis ScienseDaily – veidi teistmoodi sisuga.
Siis PhysOrg – jälle erinev (mõned asjalikud kommentaarid, tundub):
http://phys.org/news/2015-01-physicists-air.html
“ABSTRACT
That the speed of light in free space is constant is a cornerstone of modern physics. However, light beams have finite transverse size, which leads to a modification of their wavevectors resulting in a change to their phase and group velocities. We study the group velocity of single photons by measuring a change in their arrival time that results from changing the beam’s transverse spatial structure. Using time-correlated photon pairs we show a reduction of the group velocity of photons in both a Bessel beam and photons in a focused Gaussian beam. In both cases, the delay is several micrometers over a propagation distance of the order of 1 m. Our work highlights that, even in free space, the invariance of the speed of light only applies to plane waves.”
Siis “Postimees”. P. Saari kommentaar oli muidugi huvitav, kuid ehk oli see kohati liiga keeruline? Olulisem osa on vast see:
“Rühmakiirus on kiirus, millega liigub laineimpulsi hari – nagu jalgrattamaratonis liigub peagrupp rühmakiirusega. Tavaõpikute arvamus on, et laine energia või info levib rühmakiirusega. Kuid see pole alati tõsi. Laseri valgusvälgete saatmine läbi eriliste keskkondade või vaakumis läbi erilise filtri kiirendab valguse kiirust. Kuid signaali kiirus jääb ikkagi valguse kiirusest pisemaks või võrdseks.”
Fortes lugu tähest ja mustast august.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/nagu-labi-noelasilma-must-auk-imes-tahe-endasse?id=70700689
“21. jaanuaril 2009 talletas Texases McDonaldi observatooriumis asuv ROTSE IIIb teleskoop taevas erakordselt ereda sündmuse. Viis aastat hiljem võivad astronoomid põhjaliku arvutianalüüsi tulemusel olla kindlad, et tegemist pidi olema tähe allaneelamisega musta augu poolt…”
Novaatoris oli asjatundlikum artikkel (jutt teisest tähest ja teisest mustast august):
25.08.2011 10:30
Must auk tabati teolt
Jaak-Kristian Sutt
“Satelliit avastas hiiglasliku musta augu, mis oli tähe puruksrebimise ja allaneelamise varajases staadiumis.
25. märtsil avastas NASA Swift satelliit kaugest galaktikast röntgenikiirte lahvatuse. Peagi mõistsid astronoomid, et selle põhjuseks oli erakorraline sündmus – Maast 3,9 miljardi valgusaasta kaugusel asuva galaktika uinunud olekust ärganud must auk oli puruks rebimas ja alla neelamas endast mööduvat tähte. Must auk oli aga hammustanud suurema suutäie, kui suutis korraga neelata.
Lahvatuse tekitasid hõõrdumine ja gravitatsioon, mis panid tähe jäänused enne musta auku kadumist säravalt hõõguma. Swift J1644+57 nime saanud nähtus võib jääda mõneks ajaks piisavalt heledaks ning Swift saab seda tõenäoliselt veel järgmiselgi aastal jälgida.
Ajakirja Nature värskes numbris avaldatud röntgenikiirguse andmed ja raadioobservatooriumide vaatlustulemused näitavad, et selle sündmuse tulemäng paiskas musta augu äärealadelt ainet kitsa joana kosmosesse. Sarnaseid purskeid esineb ka teiste mustade aukude puhul, kuid see on esimene kord, kus astronoomidel on õnnestunud ühe sellise purske sündi tabada.
Nähtuse tekitanud must auk asub Lohe tähtkuju keskmes ning selle mass võib olla kaks korda suurem Linnutee südames asuva musta augu massist ehk kaheksa miljonit korda suurem Päikese massist.
Musta augu suunas langedes rebivad intensiivsed tõusud ja mõõnad tähe tükkideks. Gaas püütakse kinni musta augu ümber keerlevasse ketasse ning selle temperatuur tõuseb kiiresti miljonite kraadideni. Ketta kõige seespoolsemast osast liigub gaas spiraalselt musta augu suunas, kus kiire liikumine ja külgetõmbavus tekitavad kaks vastupidiselt suunatud “lehtrit”, mille kaudu võivad mõned osakesed minema pääseda.
Värsked vaatlustulemused näitavad, et osa tähe jäänustest paiskus peaaegu valguskiirusel joana kosmosesse. Swift satelliit lihtsalt juhtus asuma täpselt selle osakeste purske teel ning sai seetõttu juga mõõta selle tekkest alates.
Kuigi meie galaktika must auk on hetkel vaikne, näitab värske avastus, et tulevärgi käivitamiseks piisab kõigest ühest mustale augule jalgujäänud isepäisest tähest.”
Lisatud animatsioon.
Klõbistaja ütles:
Enne, kui jõudsin viienda korrani, tulin järeldusele, et küllap on öeldu mõte midagi säärast: valgusest kiiremini võib teatavatel tingimustel liikuda vaid valgus ise.
See peale kirjutan väikese jutukese, mis ei taha olla ei füüsika ega umbuu-füüsika vaid nö lüürika. (no kuna veebruar on käes ja sel ajal kipun ikka väheke lüüriliseks minema)
Juhtusid kord jälle valgus ja pimedus omavahel juttu vestma. “Mina olen kiirem kõigist” , ütles valgus. “Võin iseendastki kiirem olla, koondan end kuulikestesse ja kimpudesse ja… (ja rääkis tükk aega füüsikast, joonistas skeeme ja kirjutas võrrandeid) Lisaks valmistan kõigile rõõmu, teen tuju heaks, peletan hirme ja kartuse, näitan teed, aitan kõige kasvule kaasa. “Mul on osakesed ka olemas, nende nimed on footonid”, ütles Valgus lõpetuseks ja kohendas ninal prille. Pimedus aga vastas see peale: “Mina olen aga kõikjal, sule vaid silmad, kui mind juba näedki, pealegi, kui mind poleks, kus sina siis tähtedena särada saaksid. Lisaks olen ma nii salajane, et minust ei tea õieti keegi mitte midagi, sest ega ma ole ainult pimedus, ma olen tumeaine ka. Ja mind on tohutult palju, rohkem kui midagi muud maailmas.” Ja nii nad seal hooplevadki siis tänaseni ja võibolla hommegi veel.
@ salvey:
“Juhtusid kord jälle valgus ja pimedus omavahel juttu vestma.”
Meeldib Sinu lüürika, kuid hakkan ikkagi vastumulisema. Pimedus on valguse puudumine. Footonid on “miski”…
Pimeduses on kindlasti tumeaine – aga ta on ka valguses.
Nojah, lühikeseks jäi mu kriitika. :)
Ühes laulus on sõnad: “valgus ja vari on alati koos”.
Klõbistaja ütles:
Seda ma kahtlustasin, seepärast kirjutasingi: ” “Mina olen aga kõikjal” Võib siis parandada, et: “Kõikjal ja kõiges”
Üks ilusa muusikaga video Vimeos valguskiirusel liikumisest Päikesest Jupiterini.
Riding Light
Läheb sel valgusel ka päris pikalt aega.
Maailmalõpp läheneb. See on kindel? Video erinevatest variantidest. Teksti võib ka lugeda, kuid tõlkija ei taipa ilmselt füüsikast peaaegu mitte midagi.
http://elu24.postimees.ee/3079669/video-milline-voib-olla-universumi-lopp
“Paljud füüsikateoreetikud usuvad, et millalgi saab universum otsa ning nad murravad pead selle üle, milline lõpp olla võib.
Samuti on tõstatatud küsimus, kas lõpp on juba käivitunud, edastab Daily Mail.
Kellelgi ei ole universumi lõpu kohta siiski midagi konkreetset. Välja on pakutud kolm teooriat, millest esimene on suur lõhkiminek, suur kokkutõmbumine ning suur jahtumine või kuumenemine.
Saksamaa Münchenis tegutsev uurimisgrupp nimega Kurzgesagt tegi video, milles selgitatakse neid kolme universumi lõpu teooriat…”
Ei ole mõtet uuesti korrata uudist, et gravilaineid pole (veel) leitud?
Siiski on Forte artikkel päris korralik. Ja video ka.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/ei-teadlased-ei-ole-tuvastanud-kosmilisi-gravitatsioonilaineid-veel?id=70708493
Ei, teadlased ei ole tuvastanud kosmilisi gravitatsioonilaineid (veel)
“Universumi ürgajaloo uurimisega tegelevatelt teadustöörühmadelt pärinev uudisleke annab mõista, et signaal, mida peeti esimeseks pilguheiduks nn aegruumi-virvendustele (ingl space-time ripples), ei andnud märku muust kui galaktikatevahelisest tolmust.
Mullu märtsis põhjustas Lõunapoolusel asuva teleskoobiga BICEP2 vaatluseid sooritanud astronoomide töörühm nii teadusringkondades kui ka avalikkuses elevust teatega, et nad on avastanud tõendeid ürgsetest gravitatsioonilainetest — iselaadsetest virvendustest aegruumi koes, mida eeldatavasti põhjustas aegruumi kujuteldamatult hoogne kasv universumi algushetkedel.
Hiljuti lekitatud pressiteade on aga avalikkuse ette toonud BICEP2 töörühma ja Euroopa kosmoseteleskoobi Planck teadustiimi koostööprojekti Planck Collaboration kauaoodatud tulemused. Nagu paljud kartsidki, nenditakse lekkinud uudises, et mullu avastatud signaali tekitajaks on midagi gravilainetest märksa vähem eksootilist: pelk kosmiline tolm.
Hüpoteesi kohaselt tekkisid gravitatsioonilained paari sekundimurdosa jooksul pärast meie universumi sünnihetke, nn Suurt Pauku, mil universum uskumatu kiirusega paisus. Lainete avastamisest ja nende kaudu universumi paisumise hüpoteesi kinnitamisest sõltub terve hulk teooriaid varajase universumi olemuse kohta. Mõned kosmoloogid väidavad isegi, et ürglainete leidmine kujutaks endast kaudset kinnitust hüpoteesile, mille kohaselt meie maailmakõiksuse “kõrval” on olemas rööpmaailmad e nn paralleeluniversumid.
Võimsate teleskoopide nagu BICEP2 ja Planck abiga on astronoomid küttinud nende lainete jälgi kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest — “ürgvalgusest”, mis kiirati välja vaid 380 000 aastat pärast Suurt Pauku ja mis nüüdseks täidab kogu kosmost. Hüpoteesi kohaselt oleksid lained pidanud taustkiirguses tekitama iselaadse keerisja mustri, nn B-lainete polariseerumise (ingl B-mode polarization)…”
Mõnikord uurin teadus.ee-d. Et mida põnevat seal ehk on. See artikkel on huvitav:
http://www.teadus.ee/
“6. jaanuaril 2015. aastal võitsid tunnustatud Buchalteri kosmoloogiapreemia Perimeter’i instituudi kosmoloog Lee Smolin ja Edinburghi Ülikooli kosmoloog Marina Cortês. Nende töö, mis kuulutati kosmoloogias läbimurdeliseks, sisaldub ajakirjas Physical Review D avaldatud artiklis pealkirjaga „Universum kui unikaalsete sündmuste protsess.“ Tegemist on järjekordse katsega sulatada aja pöördumatut kulgu füüsika alustesse. Teadlased pakuvad välja energeetilised põhjuslikud struktuurid, saamaks jagu sügavatest probleemidest, millega kosmoloogia esmaprintsiibid vastastikuti seisavad.
Nad alustavad hüpoteesist, et aeg on niihästi fundamentaalne kui pöördumatu. Enamik füüsikuist näeb aega kui omadust, mis tuleneb fundamentaalsematest füüsikaseadustest. Põhjuslikkus tuleneb otseselt sellest pöördumatusest, kinnitavad Smolin ja Cortês, tulevik luuakse pidevalt olevikust läbi aja aktiivsuse. Samamoodi on fundamentaalsed omadused energia ja moment ehk liikumishulk. Aegruum ja selles liikuvad osakesed ilmuvad läbi aja aktiivsuse. Igal sündmusel on oma sõrmejälg – eriline signatuur, mis moodustub eelnenud sündmuste summast ja ei mingitest muudest sündmustest./…/
Niisiis, tore on tutvuda Smolini pakutud nelja printsiibiga, mis pööravad pea peale aja senise käsitluse ja millest teoreetilise füüsika ning kosmoloogia helged pead kahtlustavad peituvat võti, mis avab fundamentaalteadusele seose gravitatsiooni ja kvantmehaanika vahel.
Printsiip A. Aeg on fundamentaalne suurus. Aja toime on kõige elementaarsem protsess füüsikas, mille läbi luuakse olemasolevatest sündmustest uued sündmused. Põhjuslikkus tuleneb otseselt aja pöördumatust olemusest.
Printsiip B. Ajal on fundamentaalse suund. Tulevik areneb oleviku olemisest, puuduvad põhjuslikud silmused või piirkonnad, kus aeg „edeneb tagurpidi“. Fundamentaalsed seadused, mis arendavad tulevikku olevikust, on pöördumatud – minevikku seisundeid ei saa konstrueerida oleviku seisunditest.
Printsiip C. Objekti aeg-ruumi omadused või sündmused tulenevad selle suhetest teiste dünaamiliste objektidega. Kõigil aegruumi omadustel on dünaamiline päritolu.
Printsiip D. Energia on fundamentaalne. Energia ja liikumishulk (moment) ei ilmu välja aegruumist, pigem on tõene vastupidine. Aegruum ilmub välja fundamentaalsemast põhjuslikust ja dünaamilisest olekust, kus energia ja moment on algsed.
See, kas aeg on primaarne või tuleneb fundamentaalsematest loodusseadustest, tundub olevat tavaelu jaoks üsna ebaoluline küsimus. Kuid ka see, et aeg erirelatiivsusteooria tõlgenduses on koolutatud, painutatud, nõnda et see voolab ühes kohas kiiremini, teises aeglasemalt, tundus Einsteini 1916. aastal pakutuna pigem elust irdunud teadlaste meelelahutus.”
Aja- ning ruumiväänajad tekitavad pigem segadust.
Stringiteoreetikute kokkukeerdunud ruum on samuti jabur.
Samas matemaatiline lähenemine on iseenesest õige.
Ülalpool räägiti oleviku näpujäljest.
See on stringimeestel kahe silma vahele jäänud.
Eespool juba ütlesin, et iga sündmus toetub mingitele lähteandmetele ja need määravad MILLIST matemaatikat on antud juhul võimalik kasutada. See on raudpolt kindel ja seda ei tohi hetkekski unustada.
Ei saa teha struktuuriüleseid üldistusi, nagu seda tegi näiteks tunnustatud A.Einstein. On veider, et sellest ikka veel sotti ei saada…
@ Klõbistaja:
Ütlesin, et artikkel on huvitav. Kuid sisuga pole üldsegi kohustuslik nõustuda…
Duši näide/joonis – et mismoodi võiks aeg hakata tagurpidi voolama? Kella võib tagurpidi käima panna, kui vesi voolab mööda dušši tagasi. Selline asi on võimatu? Mustas augus ehk pole.
Aga üldiselt püüan vähem spekuleerida. :)
Et kell saaks käia tagurpidi,
peaks seda tegema kogu universum.
valdek ütles:
Ei pea, sest must auk on piiritletud sündmuste horisondiga.
Aga kellaaeg on juba palju – millalgi võib ehk rohkem sellest arutleda.
Must auk ise on sündmus.
On teine oma ümbrusega kontaktis, kallutab footonite teekonda jne.
Mis toimub horisondi taga? Ei tea.
Igatahes aega see ei muuda.
@ valdek:
“On teine oma ümbrusega kontaktis, kallutab footonite teekonda jne.
Mis toimub horisondi taga? Ei tea.
Igatahes aega see ei muuda.”
Footonid lähevad ringorbiidile, sest nad järgivad aegruumi koolutust – painutus sulgub ringiks. Musti auke ei nimetata ilmaasjata aegruumi aukudeks…
Tugevas gravitatsiooniväljas aeglustub aja kulg. Kontrollitud ülitäpsete aatomkelladega.
http://www.novaator.ee/ET/kosmos/teisel_korrusel_vananevad_inimesed_kiiremini/
“Enamasti kujutatakse aega relatiivsena vaid valguskiirusel või väga tugevas gravitatsiooniväljas. Aatomkella kasutades on aga võimalik demonstreerida, et aja kulg muutub ka igapäevastel kiirustel ja kõrgustel – näiteks jalgrattaga sõites või redeli otsa ronides.
Einsteini erirelatiivsusteooria muutis arusaama, et aeg liigub kõigi jaoks ja kõikjal Universumis sama kiirusega. Tegelikult aja möödumine gravitatsioonivälja toimel aeglustub, mistõttu Maa pinnal asuvad kellad käivad veidi aeglasemalt kui kosmoses, kirjutas New Scientist.
Aega mõjutab ka kiiruse erinevus kahe vaatleja jaoks, mis põhjustab kaksikute paradoksiks nimetatava nähtuse. Ülikiiresti liikuva kosmoselaevaga reisinud kaksik on koju tagasi jõudes vähem vananenud kui kodus viibinud kaksik.
Neid efekte on demonstreeritud mitmetes katsetes, muu hulgas ka sellises, kus aatomkellad saadeti lennukitega lendama ning tagasi tulles leiti, et kiiruse erinevuse tõttu on kellad maale jäänud kelladest taha jäänud. Teises katses näidati, et aatomkell hakkas kiiremini käima, kui see saadeti raketiga 10 000 km kõrgusele, kus planeedi gravitatsiooniväli on nõrgem./…/
Teadlased mõõtsid kella tiksumise kiiruse muutust laboripõrandast 33 sentimeetri kõrgusel, jättes võrdluseks teise kella põrandale. Lisandunud kõrgus pani kella pisut kiiremini käima. Sellise kõrguse mõju on aga sedavõrd väike, et inimese eluea jooksul (umbes 80 aastat) oleks tekkiv ajavahe vaid 90 miljardikku sekundist.
Teises katses pandi ühes kellas asuv ioon võnkuva elektrivälja abil edasi-tagasi liikuma kiirusel umbes kümme meetrit sekundis ehk 36 kilomeetrit tunnis. Teises kellas hoiti ioon paigal. Liikumise erinevuse tõttu käis võnkuvas väljas asuv kell pisut aeglasemalt.
California ülikooli füüsiku Holger Mülleri sõnul näitab see katse, et relatiivsuskatsed pole enam piiratud tohutute kiiruste ja kaugustega. „Tegemist on peamiselt suure tehnoloogilise saavutusega, kuid sellel on olemas ka filosoofiline komponent,“ ütles ta. „See näitab, et relatiivsus on midagi käegakatsutavat.“
Kvantfüüsikas siiski pole ajanoolega lood nii selged – seal saavad põhjus ja tagajärg kohad vahetada. Või kuidas tõlgendada?
Makromaailmas (klassikaline füüsika) liigub kõik suurema entroopia poole ja ajal on üks suund. Miks? Koosnevad ju kõik makroskoopilised objektid ikkagi kvantidest…Määramatuse printsiip asendub kindla keskmisega.
http://www.sciencedaily.com/releases/2015/02/150209083011.htm
“Summary:
In the quantum world, the future predicts the past. Playing a guessing game with a superconducting circuit called a qubit, a physicist has discovered a way to narrow the odds of correctly guessing the state of a two-state system. By combining information about the qubit’s evolution after a target time with information about its evolution up to that time, the lab was able to narrow the odds from 50-50 to 90-10. /…/
The orthodox view is that this indeterminacy is not a defect of the theory, but rather a fact of nature. The particle’s state is not merely unknown, but truly undefined before it is measured. The act of measurement itself that forces the particle to collapse to a definite state./…/
The quantum guessing game suggests ways to make both quantum computing and the quantum control of open systems, such as chemical reactions, more robust. But it also has implications for much deeper problems in physics.
For one thing, it suggests that in the quantum world time runs both backward and forward whereas in the classical world it only runs forward.
“I always thought the measurement would resolve the time symmetry in quantum mechanics,” Murch said. “If we measure a particle in a superposition of states and it collapses into one of two states, well, that sounds like a process that goes forward in time.”
But in the quantum guessing experiment, time symmetry has returned. The improved odds imply the measured quantum state somehow incorporates information from the future as well as the past. And that implies that time, notoriously an arrow in the classical world, is a double-headed arrow in the quantum world.
“It’s not clear why in the real world, the world made up of many particles, time only goes forward and entropy always increases,” Murch said. “But many people are working on that problem and I expect it will be solved in a few years,” he said.
In a world where time is symmetric, however, is there such a thing as cause and effect? To find out, Murch proposes to run a qubit experiment that would set up feedback loops (which are chains of cause and effect) and try to run them both forward and backward…”
Mustas augus muutub kõik kvantideks…
Vist ükski füüsik ei kahtle tumeaine olemasolus. Aga millest koosneb ja kus teda rohkem on?
http://novaator.err.ee/v/universum/b9ca7783-ffa9-4340-8508-b8afd8e890da
“Varjatud aine olemasolust saadi aimu juba 1930. aastatel. Fritz Wicky märkas, et Linnutee-sarnased galaktikad pöörlevad tunduvalt kiiremini, kui võiks oletada neis leiduva gaasi, tolmu ja tähtede massi põhjal. Nähtava aine raskusväli olnuks liiga nõrk, et hoida galaktikate äärealadel tiirlevaid tähti tähesüsteemist põgenemast.
Linnutee tumeaine jaotuse leidmine osutus aga oluliselt raskemaks. Suurtes tähesüsteemides on nähtava aine jaotuse ja selle liikumise määramine paratamatult keerukas. Rääkimata sellest, et vaatluste tegemise paik tiirleb samal ajal mööda ringikujulist trajektoori sellessamas tähesüsteemis.
Uues töös mõõtsid brasiilia, hollandi ja rootsi teadlased eesotsas Fabio Ioccoga tähtedevahelise gaasi, tähe ja mikrolainete allika liikumist 2870 galaktika erinevas punktis. Mõõdetavad objektid asusid Linnutee keskmest 10-65 tuhande valgusaasta kaugusel. Võrdlusena asub Maa Galaktika südamest umbes 26 tuhande valgusaasta kaugusel, enamik Linnutee tähtedest asub vähem kui kaks korda kaugemal. Mõõtmiste alusel koostati pöörlemiskõver, mis peegeldab tähtede liikumiskiirust erineval kaugusel Linnutee keskpunktist.
Pöörlemiskõverat võrreldi mitmete erinevate hüpoteetiliste galaktikate pöörlemiskõveratega, kus tumeainet ei leidu. Töörühm nentis, et neist mitte ükski ei langenud vaatlustulemustega kokku. Seda isegi 18-21 tuhande valgusaasta kaugusel. Erinevus ületas viite sigmat, mida võiks kuulutada osakeste füüsikas juba avastuseks. Tulemused annavad seeläbi selgelt mõista, et Linnutee keskmest kuni 26 tuhande valgusaasta raadiuses leidub märkimisväärsel hulgal tumeainet. Vähemalt juhul, kui Newtoni dünaamika kirjeldab maailma tõepäraselt.”
Tuletan teile meelde, et aeg pole mingi eraldiseisev ollus.
Kui kellad käivad erinevalt, on selleks mingi põhjus.
Kui pole universaalset mõõdupuud ,( ja aatomikell seda pole), siis ei saagi tulemused olla kõikjal samad.
Erinevates olukordades mõõduvahendid on vastasmõjus ümbrusega ja see moonutab tulemust.
Füüsikud on siin läinud kergema vastupanu teed, võttes aluseks mingi taustsüsteemi, millega kõike võrrelda.
Mis teie arvaksite näiteks olukorrast, kus teist räägitaks vaid teie ammusurnud esivanema kontekstis!? Kahtlemata oleks see päris tüütu ja igaühe ego tahaks enam tähelepanu.
Nii võib öelda, et aatomikelladel on ka oma ego, oma aeg, oma sünnimoment, oma ajalugu…
Ei ole ka vale öelda, et kell sünnib iga kontaktiga uuesti.
(Sobib hästi osakeste tekitamisega vaakumist.)
Talle võib omistada ainulaadse koodi, mis muutub iga kontaktiga tema ja ümbruse vahel. Kontaktid on kvantsündmused.
Mikromaailma kvantsündmused on makromaailma kvantsündmustega veidi sarnased.
Kui aatomikell puruneb mehaanilise löögi tagajärjel, siis saab temast katkine kell. Tema staatus muutus.
Mikro – ja makromaailmade kvantsündmuste suur erinevus tuleb matemaatikast. Väikesed ja suured grupid käituvad erinevalt.
Olemus jääb aga samaks.
@ valdek:
“Kui kellad käivad erinevalt, on selleks mingi põhjus.”
Põhjus ongi gravitatsioonivälja tugevuses. Täpsus mõõtmises on tähtis, kuid veel tähtsam on seoste mõistmine.
http://www.w3.ee/openarticle.php?id=1650736&lang=est
“Pisikesi, elektroonilisi tiksujaid – ostsillaatoreid leidub pea kõikjal: televiisoripuldis, sülearvutis, mobiiltelefonis ning globaalses positsioneerimissüsteemis. Kelladega mõõdetakse loodusseaduste paikapidavustki.
Kaasaja paremad autonoomsed kellad kasutavad täpsuse hoidmiseks looduslikku võrdlusallikat, aatomi elektronkatte energianivoode siirdesagedusi, iseäranis elektromagnetspektri ultravioletses, optilises või mikrolainete sagedusosas. Ameerika Standardite ja Tehnoloogia Instituudi teadlaste valmistatud aatomkell on senistest täpseim.
Sagedusmüra on olnud aatomkellade alaline probleem. NISTi töörühm mõtles müra tasandamiseks välja laserkiirest ja peeglitest tehtud võrelõksu, mis suudab aatomeid lõksustada ja paigal hoida.
Lõks täideti katseteks üterbiumi aatomitega, mida ergastati teise, lõksuvälise laserkiirega. Nii mõõdeti üterbiumi elektronkatte üleminekusagedusi, mida kella justeerimiseks kasutatakse. Uus aatomkell on sedavõrd täpne, et jääks 31 miljardi aasta jooksul maha vähem kui sekundi.
Maailma täpseima kella ehitamine esitas aga probleemi: kuidas mõõta täpseima kella täpsust? Teadlased otsustasid valmistada kaks ühesugust kella ning võrrelda nende ajanäidu suhtelist viga. Osutus, et vaadeldud ajavahemike jooksul ajanihet ei tekkinud.
Aatomkellaga saab näiteks mõõta gravitatsioonilist punanihet. Kahe eri kõrgusega Maa punkti vahel on erineva tugevusega gravitatsioonipotentsiaal.
Teades potentsiaali, mille indikaatoriks on valguse punanihe gravitatsiooniväljas, saab tuletada nimetatud punktide kõrguste vahe.
NISTi töörühma hinnangul saab nende kellaga punanihet mõõta 1 cm täpsusega.”
See lõik ehk vastas mitmele küsimusele – kui sisust aru said.
@ Klõbistaja:
Aeg sõltub ka kiirusest (see omakorda ikkagi seotud gravitatsiooniga). Footoni jaoks aega ei ole, sest ta on seisumassita ja liigub valguskiirusel – footon ei vanane.
Paljud saavad aru, et mass/energia. Aga kuidas seda ka vanaemale selgitada?
http://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/4/4_8.html
“Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud
Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest.
Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass.
Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks.
Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat.
Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks.
Massi ja energia samaväärsus
Meenutame mõttekäiku, mis selgitas vankri lükkamisel kiiruse kasvamisega kaasnevat massi kasvamist. Vankri lükkamisel tehakse tööd. Vastavalt energia jäävuse seadusele suurendab vankri lükkamisel tehtav töö vankri energiat.
Liikuva vankri energia on kineetiline ja selle hulk on määratud vankri massi ja kiirusega. Mida rohkem lükkame, seda suuremaks vankri kineetiline energia kasvab. Kui aga lükkamise tagajärjel hakkab kiirus juba valguse kiirusele lähenema, kasvab kiirus vaatamata lisatavale energiale järjest vähem. Lõpuks jõuame olukorrani, kus vaatamata lükkamise teel energia juurdeandmisele jääb kiirus praktiliselt muutumatuks. Kuhu siis energia vankris koguneb kui mitte kiiruse kasvamisse? Vastus on lihtne: kuna suurel kiirusel hakkab kasvama keha mass, siis järelikult suurendab antav energia vankri massi. Näeme, et energia salvestub lisamassina.
Sama järelduseni jõudis relatiivsusteooria välja töötanud Einstein. Teooria näitas, et mass ja energia pole kaks eri liiki objekte kirjeldavat erinevat suurust, vaid on tegelikult teineteisega väga lähedalt seotud. Enamgi veel — mass ja energia on üks ja sama! Nad on ühe ja sama füüsikalise maalma — mateeria — kahe erineva avaldusvormi väljendused. Mass väljendab ainet ja energia väljendab väljasid.
Relatiivsusteooriast selgub, et mass ja energia on ekvivalentsed ehk samaväärsed. Massi ja energia ekvivalentsust väljendab kõigi aegade kuulsaim füüsikavalem
E = mc2.
Massi ja energia ekvivalentsusest tulenevad näiteks sellised eksperimentaalset kinnitust leidnud nähtused, kus valgus muutub aineosakesteks ning vastupidi — aineosakesed hävinevad kohtumisel ning muutuvad valguseks.”
Kahjuks ei püsinud Klõbistaja teemas ja ei proovinudki aru saada, minu mõttekäigust. Tarvis on läbi lugeda kogu tekst. :)
Kõik need kirjeldatud füüsikute jõupingutused on asjakohased ja õiged. Ma pole neid vaidlustanud.
Võiks vaid lisada mõtte vabalt langevast aatomkellast, millest pole veel räägitud.
See sobiks etaloniks ehk paremini.
Asja point on selles, et materiaalsed vidinad käituvad eri tingimustes erinevalt. Seda igal tasandil. Nii mikro- kui makro tasandil. Kui seda ei juhtuks, oleks matemaatilised lahendid valed.
Einsteini väljapakutud valem kõlbab ju ka kasutamiseks vaid teatud tingimustel so.vaakumis, mitte mustas augus, mitte Universumi alguses ja veel kusagil, millest me midagi ei tea…
—
Ja kuna ma olen seda meelt, et eeter on mingil kujul ikkagi olemas, siis on footoni jaoks aeg täiesti olemas ja mõõdetav perioodidega.
@ valdek:
“Kahjuks ei püsinud Klõbistaja teemas ja ei proovinudki aru saada, minu mõttekäigust. Tarvis on läbi lugeda kogu tekst. :)”
Mis teemas ma oleksin pidanud püsima? Mul on teemad, mis mind parajasti huvitavad. Ja proovisin küll Sinu mõttekäikudest aru saada – kuid suuremas osas ei saanud, sest neis on vähe konkreetsust – rohkem nagu laialivalguvad heietused (ega ma isegi sellest patust päris puhas ole).
Sa vist püüad väita, et gravitatsioon/kiirus ei mõjuta aja kulgu. Mina väidan, et mõjutab – ja selle mõõtmise täpsus iseenesest ei ole nii oluline (paljudes valdkondades on see siiski väga tähtis).
Sina vist ei loe tähelepanelikult – Einsteini valem kehtib ka tavaelus. Toon veelkord lõigu paar päeva tagasi esitatud lingist:
“Teadlased mõõtsid kella tiksumise kiiruse muutust laboripõrandast 33 sentimeetri kõrgusel, jättes võrdluseks teise kella põrandale. Lisandunud kõrgus pani kella pisut kiiremini käima. Sellise kõrguse mõju on aga sedavõrd väike, et inimese eluea jooksul (umbes 80 aastat) oleks tekkiv ajavahe vaid 90 miljardikku sekundist.
Teises katses pandi ühes kellas asuv ioon võnkuva elektrivälja abil edasi-tagasi liikuma kiirusel umbes kümme meetrit sekundis ehk 36 kilomeetrit tunnis. Teises kellas hoiti ioon paigal. Liikumise erinevuse tõttu käis võnkuvas väljas asuv kell pisut aeglasemalt.
California ülikooli füüsiku Holger Mülleri sõnul näitab see katse, et relatiivsuskatsed pole enam piiratud tohutute kiiruste ja kaugustega. „Tegemist on peamiselt suure tehnoloogilise saavutusega, kuid sellel on olemas ka filosoofiline komponent,“ ütles ta. „See näitab, et relatiivsus on midagi käegakatsutavat.“
Gravitatsioon muudab mateeria käitumist-kellad on materiaalsed.
Einsteini valemis on valguse kiirus “vaakumis”(erijuhus)
Et teda saab siin- seal kasutada ei tõesta tema kõikehõlmavust.
Universumi lahenduskäikudes pole vähetähtsaid detaile.
Kõik on tähtis. Me võime teha üldistusi, kuid siis võtame ka endale vastutuse tekkivate moonutuste tekkimisel.
Kui hakkame Maad taustsüsteemina kasutama, siis neid lahenduskäike on teistel planeetidel, või maailmaruumis keeruline, kui mitte võimatu mõista ja on otstarbekas kasutada kohalikku analoogi.
Kui tulla kaksikute juurde, siis loomulikult on teatud tingimustel võimalik muuta protsesside kulgemise kiirust ja neid isegi vaata et peatada. Aga tagasi ei pööra kuidagi. Võetud laen tuleb tagasi maksta ja seda kohaliku(panga) aja järgi. Oma viga kui su aeg seisis ja raha kasutada ei jõudnud. :)
Klõbistaja süüdistab, et ma pole konkreetne.
Ma ei saagi minna detailides väga konkreetseks ja pakkuda välja mingit lõpuni valmis lahendust. Kui see oleks !!!
Aga mu heietused on süsteemis ja kannatavad ka ajaproovi välja.
Vead- neid ikka ette tuleb. Kobame ju pimeduses…
@ valdek:
“Aga mu heietused on süsteemis ja kannatavad ka ajaproovi välja.”
Süsteemis/süsteemsed nad võivad ju olla, kuid ajaprooviga on keerulisem…
Räägid tihti eetrist, mingist mateeriaülesest ruumist, Einsteinist lugu ei pea – see kõik kipub mul seostuma ühe nimega. Täiesti võimalik, et eksin… Küsin siis otse:
http://en.wikipedia.org/wiki/Nikola_Tesla
“Nikola Tesla (Serbian Cyrillic: Никола Тесла; 10 July 1856 – 7 January 1943) was a Serbian American[2][3][4] inventor, electrical engineer, mechanical engineer, and futurist best known for his contributions to the design of the modern alternating current (AC) electricity supply system./…/
On experimental and theoretical physics
Tesla exhibited a pre-atomic understanding of physics in his writings;[171] he disagreed with the theory of atoms being composed of smaller subatomic particles, stating there was no such thing as an electron creating an electric charge (he believed that if electrons existed at all, they were some fourth state of matter or “sub-atom” that could only exist in an experimental vacuum and that they had nothing to do with electricity).[13]:249[172] Tesla believed that atoms are immutable—they could not change state or be split in any way. He was a believer in the 19th century concept of an all pervasive “ether” that transmitted electrical energy.
Tesla was generally antagonistic towards theories about the conversion of matter into energy.[13]:247 He was also critical of Einstein’s theory of relativity, saying:
I hold that space cannot be curved, for the simple reason that it can have no properties. It might as well be said that God has properties. He has not, but only attributes and these are of our own making. Of properties we can only speak when dealing with matter filling the space. To say that in the presence of large bodies space becomes curved is equivalent to stating that something can act upon nothing. I, for one, refuse to subscribe to such a view.
Tesla claimed to have developed his own physical principle regarding matter and energy that he started working on in 1892,[13] and in 1937, at age 81, claimed in a letter to have completed a “dynamic theory of gravity” that “[would] put an end to idle speculations and false conceptions, as that of curved space.”[175] He stated that the theory was “worked out in all details” and that he hoped to soon give it to the world.[176] Further elucidation of his theory was never found in his writings…”
Tesla oli andekas teadlane, kuigi natuke pöörane. Osad tema tõekspidamised pole katsete/vaatlustega kooskõlas. Aga on teatud seltskond, kes kõigele vaatamata ikkagi fännab neid eksiarvamusi.
Ei.
Tesla pole mulle midagi andnud.
Samas ei sa ma väita, et keegi kusagil midagi analoogset pole välja mõelnud.
Minu jutt käib endiselt struktuuridest nende laiemas mõttes.
Neist ei saa ei üle,ega ümber. Võiks isegi liialdamata öelda, et neid ignoreerides õiget tulemust ei saa välja arvutada.
Paljud teoreetikud väidavad, et on olemas mingi määramatus.
Seda tehes on nad tõest sammu kaugusel ja mitte kunagi lähemal.
Mina väidan, et on sündmuste ahel, ja seda on teoorias võimalik jälgida. Iga kord, kui tulemused on statistilist laadi, siis nad ongi just nimelt statistilised ja ei peegelda mikromaailma üksikut kvanti.
Struktuuride mõistmiseks on füüsikud kaardistanud palju vajalikke fakte, mille tõesuses pole vaja kahelda.
Samas on näiteks eetri tabamatus muudetud dogmaks, ruum ja aeg amorfseks, matemaatikaga aga sobiks nagu kõike põhjendada.
Aga las nad olla.
Hoopis põnevam on näha, kuidas asjad tegelikult on :).
Tegelikkus on samuti päris intrigeeriv.
Näiteks inimese loovus on väga põnev struktuurielement, või informatsioon, mis “elab oma elu”. Struktuurid, mis tühise energiaga panevad tohutud massid liikvele. Ikoonid, millele omistatakse mingeid väärtusi ja mis seetõttu omandavad justkui põhjendamatult suure mõjujõu jne.
@ valdek:
“Ei.
Tesla pole mulle midagi andnud.”
Selge. Aga ehk on Sind mõjutanud see:
http://www.magicalmatrix.com/Kirjandus-Lingid.html
VÄLI. UNIVERSUMI SALAJASE JÕU OTSINGUL
“See on maailmapilt, mille kohaselt maailma hoiab koos nähtamatu struktuur ehk väli, mis salvestab kogu info ja mille kaudu kõik on kõige ja kõigiga pidevas suhtlemises.
Elusa, intelligentse teadvusevälja olemasolu tunnistamine võimaldab teadlastel teaduspõhiselt seletada ka paljusid selliseid nähtusi, mida tõsiteadus senimaani ulmeks on pidanud, nii nagu näiteks homöopaatia, telepaatia ja tervendamine.”
TAHTEEKSPERIMENT. OMA ELU JA MAAILMA MUUTMINE MÕTETE ABIL
Autor: LYNNE MCTAGGART
“Raamat, mida käes hoiad, on murranguline ja teedrajav teekond tahteteadusesse. „Tahteeksperiment”, mis põhineb maailma juhtivate teadlaste avastustel, näitab, et mõte on asi, mis mõjutab teisi asju.
„Tahteeksperiment” annab ülevaate Princetonis, Mitis, Stanfordis ja paljudes teistes mainekates ülikoolides ja laborites tehtud uusimatest uuringutest, näidates et kogu universumit ühendab tohutu kvantenergia väli. Mõte tekitab käegakatsutavat energiat, mille abil saab oma elu parandada, kui aga paljud inimesed oma tahte ühendaksid, saaks mõtete abil ka maailma muuta.”
Need raamatud on ilus möga. Reklaam on eksitav. Mitte mingid sõltumatud katsed pole neid imeasju kinnitanud. Aga paljud loevad suure vaimustusega ja arvavad, et see kõik ongi väga teaduslik.
@ valdek:
“Paljud teoreetikud väidavad, et on olemas mingi määramatus.”
Mõtled määramatuse printsiipi?
http://novaator.err.ee/v/uudis/2831ef36-c0eb-4d65-94da-c045a19bfa9c
“Kvantmehaanika on mikromaailma pisiosakeste siginat-saginat kirjeldav teooria, mida ei ole niisama lihtne mõista. See mittelihtsus ei tule aga mitte lihtsalt asjaomaste valemite ja võrrandite keerukusest, vaid pigem sellest, et pilt, mille need valemid ja võrrandid meile justkui maalivad, ei ole põhimõtteliselt üldse ettekujutatavgi. /…/
Nüüd aga väidavad Singapuri Rahvusülikooli füüsikateoreetikud Stephanie Wehner ja Esther Hänggi, et kui me kvantmehaanikast selle mitte-ettekujutatavuse jõuga välja juuriksime, siis satuksime vastuollu füüsika ühe kõige põhilisema ja üldaktsepteerituma aluse, energia jäävusega.
Wehner ja Hänggi analüüsisid kvantmehaanika üht põhilist kummalisust, mida tuntakse ka määramatuse printsiibina. See printsiip sedastab muu hulgas, et väikesel aineosakesel ei ole korraga olemas kindlat asukohta ja kindlat liikumiskiirust (täpsemalt liikumishulka ehk impulssi, kiiruse ja massi korrutist). Mida selgemini on osakesel olemas asukoht, seda segasemad on lood tema kiirusega. Ja vastupidi, mida täpsemini on osakesel olemas kiirus, seda hägusamaks jääb, kus ta parasjagu üldse asub. /…/
Kui me aga siiski endale puht-teoreetiliselt lubame, et suudame mõlemat sõnumit täie selgusega mõista, siis infoteooria keelest füüsika keelde tagasi tõlgituna peaksime möönma, et saame enda käsutusse rohkem kasulikku energiat kui oleme ise energiat kulutanud.
Selline energiasaamine on aga energia jäävusega vastuolus ja ükski enesest lugu pidav füüsik niisuguse asjaga kuidagi nõustuda ei saa. Pigem hakkab ta juba kvantmääramatuse reaalset olemasolu pooldama.”
ERR
Kahesus ja määramatus on süvimas samased
Priit Ennet
22.12.2014 10:15
“Kolmel teadlasel on läinud korda siduda kaks seni eraldi kummalisusteks peetud nähtust kokku üheksainsaks kummalisuseks. Singapuri rahvusülikoolis tegutsenud Patrick Coles, Jedrzej Kaniewski ja Stephanie Wehner arvutasid välja, et laine-osakese dualism ja määramatuse printsiip on mõnes mõttes üks ja seesama asi.
Laine-osakese dualism on iseenesest nähtus, et pisimaailma objektid, näiteks elektronid, võivad meile mõnikord paista lendavat justkui väikesed kuulikesed, aga mõni teinekord jälle virvendavat nagu väikesed lained.
Teatav kahepalgelisus on mängus mõlemal juhul, aga Coles, Kaniewski ja Wehner näitavad nüüd ajakirjas Nature Communications, et laine-osakese dualismi kirjeldavaid võrrandeid on võimalik teisendada määramatuse printsiipi kirjeldavate võrranditega samale kujule.
Seni ei olnud keegi seda teinud ja dualism ning määramatus tundusid vähemalt matemaatiliselt olevat kaks üsna eraldiseisvat nähtust. Nüüd aga paistab siis, et mingite põhiliste põhimõtete tasemel on nende kummalisuste struktuur täiesti identne.”
Ma ei loe niisugust jama.
Aga sellemääramatusega on sellised lood, et kvant seabki need piirid, millise täpsusega saab tema omadusi määrata.
Kõige täpsem number on pea alati 1, ehk siis kvant ise omas mõõtkavas.
Teiste mõõtkavade järgi on mõõtmised raskendatud ja annavadki niisuguseid tulemusi.
Näiteks üksiku kartuli asukohta kotis saab teada, kui sinna sisse vaatad. Kuigi on ette teada, et ta seal on, ei saa kotti avamata väita kus täpselt. Ja kuna meie mõõduvahendid võimaldavad väga täpseid mõõtmisi teostada, saame tuvastada, kuipalju molekule selles ruumiosas on. Ehk siis kartul asub ruumiosas, mis on täidetud teatava hulga vajalike molekulidega.
Kujutage nüüd ette, et olete üks ütlemata hajameelne inimene ja teie sihipärane tegevus võtab aega 1 aasta.
Kartulil selle ajapeale algab uus vegetatsiooniperiood ja ta võtab nö. “jalad alla”.
Määramatusi vabal valikul!
Tahan sellega öelda, et määramatus tuleneb iga kvandi omadustest. Ja on seda suurem, mida täpsemaid vahendeid kasutame ja mida kauem mõõdame.
Kvanti on mõtetu mõõta temast väiksema mõõdupuuga.
Kvanti jagades saame mitu kvanti.
@ valdek:
“Kujutage nüüd ette, et olete üks ütlemata hajameelne inimene ja teie sihipärane tegevus võtab aega 1 aasta.
Kartulil selle ajapeale algab uus vegetatsiooniperiood ja ta võtab nö. “jalad alla”.”
Kohe tuli selline pilt – kartuliidud ronivad kotist välja…:)
Aga Sa arutlesid teemast mööda. Määramatuse printsiip ei tähenda hoopiski seda, et kvantosakese täpselt asukohta ei saaks tuvastada. Ja kiirust saab täpselt määrata. Probleem on selles, et neid ei saa korraga kindlalt mõõta, sest korraga neil seda polegi. See kõik oli ju eelmises kommis olemas.
Aga olgu siis näide piljardikuulidega (ühest AegRuumi saatest). Kuulid on märgistatud/tuvastatavad – me näeme nende liikumist/kiirust ja iga kuuli asukohta – see on makromaailm. Mikromaailmas on see võimatu – pilt muutub häguseks – “kuulid” tuvastamatud. Kui püüda täpsemalt määrata asukohti, muutub liikumise jälgimine veel udusemaks. Ja vastupidi.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kvantmehaanika
“Kvantmehaanikas vaadeldavate mikroobjektide märkimisväärsemad iseärasuseks on veel Lainelis-korpuskulaarse dualism, mis ütleb, et kvantobjektid käituvad korraga nagu lained ja osakesed, ja sellega kaudselt seotud määramatuse relatsioonid, mis keelavad teatud füüsikaliste suuruste paaridel samaaegselt kindlat väärtust omada. Selliseks paariks on näiteks impulss ja asukoht: näiteks elektronile lainepikkuse omistamine ja tema asukoha sidumine seisulaine maksimumidega tähendab, et asukoht on määratav parimal juhul lainepikkuse täpsusega; Sarnaselt on seotud ka aeg ja energia./…/
Klassikalise mehaanika raames määravad osakese oleku üheselt tema asukoht ja kiirus, kusjuures mõlemaid on võimalik samaaegselt (vähemalt teoorias) lõputult täpselt mõõta. Seetõttu puudub klassikalises mehaanikas vajadus vaadelda olekuid ja vaadeldavaid lahus, sest olek määrab mõõtmistulemused üheselt ja ümberpöördult.
Kvantmehaanikas pole aga osakese asukoht ja kiirus samal ajahetkel täpselt määratud: mida täpsemalt on teada osakese asukoht, seda ebamäärasema tulemuse annavad kiiruse mõõtmised ja vastupidi./…/
Vaidluse nende küsimuste üle avasid Albert Einstein (“Kvantmehaanika on ebatäielik” ja “Jumal ei mängi täringuid”) ja Niels Bohr, kes rõhutas komplementaarsust ja kaitses Heisenbergi määramatuse relatsioone. Aastatepikkune äge diskussioon sundis Einsteini määramatuse relatsioone aktsepteerima, Bohr aga nõrgendas oma komplementaarsuseideed tunduvalt, nii et kujunes praegu valdav Kopenhaageni interpretatsioon.
Praegu lähtub enamik füüsikuid sellest, et kvantmehaanika kirjeldab kõike, mida mingi süsteemi kohta teada oleks võimalik, ning mõõtmisprotsessid ei peegelda üksnes piiratud teadmist…”
Ma ei pannud teemast mööda.
Kvandis on kõik dimensioonid samaväärsed.
Pisiasju pole.
Nii on ka selle duaalsusega.
Ehk siis: Kartul on erinevatel arenguperioodidel kas mugul või roheline taim. Mündi kaks külge…
@ valdek:
“Ehk siis: Kartul on erinevatel arenguperioodidel kas mugul või roheline taim.”
Väga vaimukas mõttekäik! Kuid ma siiski määran/mõõdan mugula asukoha enne iduteket.
Superpositsioon on enne mõõtmist/mõjutamist. Kindlat olekut pole – on see või teine – on ka see ja teine korraga.
Saime nüüd targemaks?
Vikipeedia/Superpositsiooniprintsiip:
“Kvantteoorias, kui osake või osakeste süsteem võib asuda olekutes |\psi> ja |\phi>, siis võib see asuda ka nende olekute superpositsioonis |\psi> +|\phi>. Kvantsüsteemi ajalise evolutsiooni lineaarsuse tagab Schrödingeri võrrand. Avatud süsteemides (või ka alamsüsteemides), kus ajaline evolutsioon enam Schrödingeri võrrandiga kirjeldatav ei pruugi olla, ei pruugi ka superpositsiooniprintsiip enam olekuvektorite jaoks kehtida. Alamsüsteemi tihedusoperaatori jaoks kehtib superpositsiooniprintsiip siiski edasi…” :)
http://www.postimees.ee/2951769/kvantveidrused-kolivad-katselauale
“Superpositsiooni printsiip tähendab seda, et kvantosake, nagu valgusosake footon või elektron, viibib ühekorraga mitmes olekus. Jälle asi, mis tuleb lihtsalt teadmiseks võtta ning loota, et seda saab kasulikult ära kasutada – eelkõige kvantarvutites, mis suudavad arvutada tavaarvutitest võrreldamatult kiiremini, pakkudes korraga väga suurt hulka lahendusi. Nõks on selles, kuidas hoida ülal kvantosakeste vahelist kooskõla ehk koherentsi ja kuidas vaata et lõputu hulga lahendusvariantide seast see üks ja õige üles leida./…/
Kvanteksperimente ja isegi universumit abistab laborilaual eksponeerida ka tavaline vesi. Nottinghami ülikooli gravitatsioonilaboratooriumi teadlane Silke Weinfurtner ja tema kaastöötajad on praktiliselt tõestanud, et laborilaual saab ehitada universumi ühe mõistatuslikuma kvantobjekti, musta augu. Selgub, et mõned vedelike voolamise ehk hüdrodünaamika olukorrad on kirjeldatavad võrranditega, mis sobivad ka mustade aukude kirjeldamiseks. Selleks tuleb näiteks luua vees keeris. Kui te vaatate vanniaugust alla voolava vee keerist, siis teadke: jälgite musta auku, mis tõmbab enesesse kõik ümbritseva, mis vaid august sisse mahub. Niisamuti on võimalik vedelikus oskuslikult laineid tekitades simuleerida paisuvat universumit, ja nõnda uurib üha enam teadlasi selliseid süsteeme…”
Mul pole praegu aega.
Viimased heietused olid mõeldud rõhutamaks, et meie tööriistad ei pruugi olla veel nii täpsed, et võiks ennustada ja välja valida mõnda Feynmani diagrammI.
Maaväliste tsivilisatsioonid teema on täna päris aktuaalne. “Laboris” on ka muust juttu – ja see pole vähemoluline.
http://novaator.err.ee/v/saated/uudiseid_saatest_labor/815970cd-0e35-4ced-bb25-85f9f35cf94b
“Labor: astrobioloogia, füüsikud & lüürikud
Kas kosmoses on elu? Nähtuse võimalikkuse üle teistel taevakehadel arutleb astrofüüsik Mihkel Kama Leideni ülikoolist. Sarnaselt põhjapanev küsimus on, kuidas lõimida omavahel teadust ja kultuuri, reaal- ja humanitaarteadusi. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere hinnangul võiks sellest kasu sündida mõlemale poolele.”
Tumeainest ja gravitatsioonist – ikka ja jälle…
http://forte.delfi.ee/news/teadus/teleskoobiga-ei-nae-tumeainet-on-nuud-leitud-ka-linnutee-sudames?id=70813889
“Esimesed vihjed tumeaine olemasolule said teadlased galaktikate pöörlemise uurimisest. Selgus nimelt, et galaktikad pöörlevad palju kiiremini, kui võiks ennustada eeldades, et neid hoiavad koos vaid nähtava aine (gaasid, tolm ja tähed) gravitatsioonijõud. Kui me eeldame, et galaktikate liikumise määravad needsamad Newtoni seadused, mille abil me uurime ja kirjeldame kõikvõimalikke liikuvaid süsteeme koduses Päikesesüsteemis, siis on tumeaine olemasolu galaktika servadel lihtne hinnata – tumeaine gravitatsioonijõud on otsustav faktor, mis galaktikaid koos hoiab.
Täpselt nagu nööri otsas mingit raskust keerutades – kui keerutatav raskus mõjub nöörile jõuga, mis selle katki tõmbama peaks, aga nöör püsib terve, siis on kusagil meie rehkendustes viga ja nöör on tugevam kui me oleme arvanud, teisiti lihtsalt ei saa olla. Galaktikate pöörlemisel on nööri rollis gravitatsioonijõud, gravitatsioonijõud saab suureneda vaid süsteemi massi suurenedes. Kui sellist massi ei ole näha, siis on galaktikas vastav kogus tumeainet.
Aga kuidas teha kindlaks tumeaine olemasolu galaktikate keskmes, kus kesktõmbekiirendus ei mängi nii suurt rolli? Selgub, et galaktikate keskmes on nähtava aine jaotus ja dünaamika väga keerulised ning väga raske on kindlaks teha, kus täpselt tumeaine olema peaks.
Värskelt avaldatud uurimuses on Fabio Iocco koos oma kolleegidega kombineerinud andmeid erinevatest vaatlustest ning võrrelnud neid galaktika tuuma pöörlemist ennustavate teoreetiliste tööde tulemustega…”
Fortele tuleb kiitust avaldada – taibati vahendada asjalik lugu. Ja lisati sobivad videod.
ERR kirjutab, et 70 000 aastat tagasi võisid maalased näha suhteliselt lähedalt möödunud tähe valgust (ka Delfi ja Postimees).
Punane kääbus tikkus Päikese ligi
“Vähem kui 20 valgusaasta kaugusel asuva kahvatu tähe liikumistrajektoori uurinud astronoomid järeldavad, et punane kääbus möödus Päikesest 70 000 aasta eest umbes 0,8 valgusaasta kauguselt, pakkudes potentsiaalselt õigel ajal õigesse kohta vaadanud neandertallastele ja nüüdisinimestele ootamatut visuaalset vaatemängu.
Kääbuse tabas 2013. aastal infrapunateleskoobi WISE poolt kogutud andmeid analüüsinud saksa astronoom Ralf-Dieter Scholz. Mitteametlikult Scholzi täheks nimetatud kääbus jäi pärast seda ka mitmete teiste astronoomide huviorbiiti. “Enamik niivõrd lähedal asuvaid tähti liiguvad Maalt vaadatuna palju rohkem. Sellest järeldus, et kääbus suundub otse Päikesesüsteemi poole või on väga hiljuti sellest väga lähedalt mööda lennanud,” selgitas Rochesteri ülikooli astronoomia- ja füüsikaprofessor Eric Mamajek.
Küsimusse selguse toomiseks mõõtsid astronoomid Doppleri nihke abil väga täpselt ka tähe radiaalset kiirust. Sõltuvalt sellest, kas see liigub Maa suunas või sellest eemale, muutub selle poolt kiiratav valgus sinakamaks või punakamaks. Mida kiiremini täht seda teeb, seda suurem on muutus. “Vaatlused olid kooskõlas stsenaariumiga, kus kääbus sattus Päikesesüsteemile suhteliselt lähedale, et siis Päikese juurest pageda,” nentis Mamajek. Loodud arvutimudeli kohaselt sattus täht 98-protsendilise kindlusega Öpik-Oorti pilve välisossa 70 000 aasta eest.
Kääbuse mass moodustab Päikese omast vaid umbes kaheksa protsenti, mistõttu on ka selle tuuma temperatuur suhteliselt madal. Heeliumi süntees saab toimuda vaid prootonite liitmisel. Tähe palja silmaga nägemiseks peaks vabaneva valguse hulk olema 50 korda suurem. Sellele vaatamata võis kääbus neandertallastele ja nüüdisinimestele ajuti nähtavaks muutuda. “Taolised tähed on magnetiliselt aktiivsed, mistõttu võivad need aeg-ajalt leegitsema lüüa. Kääbused muutuvad minutiteks või isegi tundideks tavapärasest tuhandeid kordi eredamaks,” märkis astronoom…”
Punase kääbuse kaaslaseks on veel “pruun pöialpoiss”. Pikemalt võib siit lugeda:
http://www.sciencedaily.com/releases/2015/02/150217114121.htm
“The star is part of a binary star system: a low-mass red dwarf star (with mass about 8% that of the Sun) and a “brown dwarf” companion (with mass about 6% that of the Sun). Brown dwarfs are considered “failed stars;” their masses are too low to fuse hydrogen in their cores like a “star,” but they are still much more massive than gas giant planets like Jupiter…”
Nibiru jutud saavad nüüd uut hoogu…
Kuskil kaugel on üks noor galaktika – tähistusega PDS 456. Temas asub kvasar (tavaline lugu). Kuid gammakiirguse (kõige kõrgema energiaga footonid) uurimine näitas midagi üllatavat. Kiirgus ei tule kahe kitsa vastassuunalise joana, mis on risti juurdekasvukettaga (neid pilte ju küll nähtud). Osakestevoog tuleb igalt poolt (spherical shape) – ja puhub minema akretsiooniketta. Lisatud illustratsioon selgitab sõnadest rohkem.
http://www.space.com/28607-monster-black-hole-belch-transforms-galaxy.html
Monster Black Hole’s Mighty Belch Could Transform Entire Galaxy
“A ravenous, giant black hole has belched up a bubble of cosmic wind so powerful that it could change the fate of an entire galaxy, according to new observations.
Researchers using two X-ray telescopes have identified a cosmic wind blowing outward from the supermassive black hole at the center of galaxy PDS 456. Astronomers have seen these winds before, but the authors of the new research say this is the first observation of a wind moving away from the center in every direction, creating a spherical shape.
The wind could have big implications for the future of the galaxy: It will cut down on the black hole’s food supply, and slow star formation in the rest of the galaxy, the researchers said. And it’s possible that strong cosmic winds are a common part of galaxy evolution — they could be responsible for turning galaxies from bright, active youngsters to quiet middle-agers./…/
New observations of PDS 456 have revealed a bubble of gas moving outward, away from the black hole. Using NASA’s Nuclear Spectroscopic Telescope Array (NuSTAR) and ESA’s (European Space Agency) XMM-Newton, the authors of the new research imaged the galaxy on five separate occassions in 2013 and 2014. The researchers say they can show that the photons of light emitted by the in-falling matter are pushing on nearby gas, creating the wind.
Scientists have studied these cosmic winds before, but the authors of the new research say their work goes a step further.
“It tells us that the shape of the wind is not just a narrow beam pointed in our direction. It is really a wind that is flowing in every direction away from the black hole,” said Emanuele Nardini, a postdoctoral researcher at Keele University in Staffordshire, England. “With a spherical wind, the amount of mass it carries out is much larger than just a narrow beam.”…
Kui musta augu toidulaud on tühjaks jäänud, siis ta rahuneb. Aga midagi söödavat ikka aegajalt ligi satub – kuni enam ei satu.
On “ebaõnnestunud” tähed (pruunid kääbused) – kuid on ka “ebaõnnestunud” galaktikad, vist. Neis on vähe tähti – ja on keskmisest rohkem tumeainet (tõenäoliselt ka musti auke). Hiljutised vaatlused viitavad, et üks selline (kääbus)galaktika asub päris naabruses. Ilmselt on neid kaugemal ka.
http://www.space.com/28615-dark-matter-galaxies-coma-cluster.html
Cluster Filled with Dark Matter May House ‘Failed Galaxies’
” A strange set of 48 galaxies appears to be rich in dark matter and lacking in stars, suggesting that they may be so-called “failed” galaxies, a new study reports.
The galaxies in question are part of the Coma Cluster, which lies 300 million light-years from Earth and packs several thousand galaxies into a space just 20 million light-years across. To study them, Pieter van Dokkum of Yale University and his colleagues used the Dragonfly Telephoto Array in New Mexico./…/
And with very few stars to account for the mass in these galaxies, they must contain huge amounts of dark matter, the researchers said. In fact, to stay intact, the 48 galaxies must contain 98 percent dark matter and just 2 percent “normal” matter that we can see. The fraction of dark matter in the universe as a whole is thought to be around 83 percent./…/
One possibility is that these are “failed” galaxies. A galaxy’s first supernova explosions will drive away huge amounts of gas. Normally, the galaxy has such a strong gravitational pull that most of the expelled gas falls back onto the galaxy and forms the next generations of stars. But maybe the strong gravitational pull of the other galaxies in the Coma Cluster interfered with this process, pulling the gas away.
“If that happened, they had no more fuel for star formation and they were sort of stillborn galaxies where they started to get going but then failed to really build up a lot of stars,” said van Dokkum, adding that this is the most likely scenario.
Another possibility is that these galaxies are in the process of being ripped apart. But astronomers expect that if this were the case, the galaxies would be distorted and streams of stars would be flowing away from them. Because these effects don’t appear, this scenario is very unlikely…”
Eelmisest uudisest selgub, et ka supermassiivne tsentraalne must auk võib terve galaktika arengut mõjutada – “puhudes” ainet minema.
See on hea, et Forte vahendab nüüd sageli fyysika.ee artikleid. Tänane lugu polnud pikk:
Kuidas näha väga kiireid laetud osakesi?
“Kui laetud osake, näiteks elektron, liigub läbi dielektriku kiirusega, mis on suurem valguse kiirusest selles keskkonnas, siis tekib kiirgus, mida nimetatakse selle avastaja järgi Cherenkovi kiirguseks.
Vahendab Fyysika.ee
Näiteks vees paiknevate tuumareaktorite kiiratav sinine valgus on justnimelt Cherenkovi kiirgus ja selle järgi on võimalik beeta-kiirguse olemasolu kindlaks teha (vt pilti).
Sellist, kiirete laetud osakeste poolt tekitatud kiirgust kasutatakse veel näiteks biomolekulide jälgimiseks, neutronite detekteerimiseks ja elementaarosakeste uurimiseks.”
Ma tegelikult ei saa aru nimekujude muutmisest. Ja selles pole järjekindlust…
Kuid Tšerenkovi kiirgus on huvitav. Muidugi seostus see kohe neutriinodega.
http://et.wikipedia.org/wiki/Neutriinoastronoomia
“Kuna neutriinoastronoomia on veel suhteliselt vähearenenud järgus, pole veel väga häid ja usaldusväärseid detektsioonitehnikaid leitud. Samas on olemas mõned tehnikad, millega on võimalik nende olemasolu tuvastada, kuigi mõõteseadmed registreerivad vaid murdosa reaalsetest neutriinodest.
Üks kasutatavatest tehnikatest määrab neutriinosid Tšerenkovi-Vavilovi kiirguse kaudu. Seda tüüpi detektorites on vaja suurt mahtu läbipaistvat materjali, näiteks jää või vesi, mida ümbritsevad valgustundlikud fotokordistid. Neutriinod võivad reageerida selle materjali aatomituumadega, tekitades laetud leptoneid, mis piisaval energiatasemel kiirgavad Tšerenkovi-Vavilovi kiirgust, mida registreerivad ümberkaudsed fotokordistid. Tekkinud mustri põhjal saab määrata sisenenud neutriino suunda, energiat ja vahel ka liiki. Üks seda tüüpi detekor on näiteks Jaapanis asuv Super-Kamiokande, mida täidab 50 000 tonni puhast vett ümbritsetuna 11 000 fotokordisti poolt umbes 1 km sügavusel maa all. Samuti kasutab seda tehnoloogia AMANDA detektor Antarktikas, mis kasutab läbipaistva vaheainena polaarjääd. ANTARESe observatoorium kasutab hoopis merevett…”
Kas kaksikpilu katse olemuse mõistmine on tõesti väga keeruline? Võib muidugi nipsakalt teatada – pole siin miskit keerulist – mul kõik ammu juba selge. :)
http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel460_455.html
Mida tähendab klassikalise eksperimendi uus teostus – elektronid läbimas kaksikpilu ajas?
Seda ülitäpset eksperimenti palusime kommenteerida osakestefüüsika asjatundjal,
tuntud teaduse populariseerijal füüsika-matemaatikadoktor JAAK LÕHMUSEL.
“… Siinkohal esitatakse tavaliselt mitmeid küsimusi. Näiteks: Mis on siis täpselt interfereerumas, kui seadmes on korraga ainult üks footon või elektron? Kuna interferentspildi tekkimiseks on vaja kaht lainekest, ons see võimalik, et üksik footon või elektron läbib mõlemad pilud korraga?
Kahjuks on neile küsimustele võimatu vastata, isegi põhimõtteliselt, kuna meil ei saa olla korraga täiuslikku interferentspilti ja täielikku infot selle kohta, millist teed mööda liigub footon, meil võib olla kas üks või teine. Kui mõlemad pilud on avatud, tekib küll interferentspilt, kuid me ei tea, millise pilu kaudu läks footon. Ja ümberpöördult, pannes ühe pilu kinni, saame ühese info footoni tee kohta, kuid interferentspilt hävib täielikult.
Seda nähtust tõlgendatakse praegu mitte niivõrd kui kahe laine või osakese interferentsi, vaid kui interferentsi elektroni kahe erineva tee vahel läbi seadme – kui me püüame kindlaks teha, millist pilu elektron tegelikult läbib, siis interferentspilt kaob./…”
Kirjeldatud eksperiment on veelkordseks kinnituseks kvantmehaanika määramatuse ja täiendatavuse ehk komplementaarsuse printsiipidele, millest esimest seostatakse kuulsa Saksa füüsiku Werner Heisenbergiga, teist sama tuntud Taani teadlase Niels Bohriga. Määramatuse relatsioonid kehtivad nn konjugeeritud ehk teineteist täiendavate (komplementaarsete) suuruste paaride jaoks. Niisugusteks paarideks on koordinaat ja impulss ning aeg ja energia. Klassikaline kaksikpilu eksperiment haarab esimest paari. Uues katses on pilud ajas, interferentspilt aga tekib energiajaotuses.”
Teadus.ee
Bohri postulaat ohus
23. märts 2007
“80 aasta eest postuleeris Taani füüsik Niels Bohr oma komplementaarsuse ehk täiendatavuse printsiibi. Selle kohaselt ilmutavad elementaarosakesed nagu elektronid ja footonid mõnes katses osakeste, mõnes teises aga laine omadusi. Kuid mitte üheaegselt. Nüüd on Ameerikas elav iraanlane Shahriar Afshar teinud katse, mis selle põhilise kvantfüüsika postulaadi ümber lükkavat. Õieti väitis mees seda juba kolme aasta eest, ent sattus tugeva kriitika alla. Rünnati isegi tema rahvust ja usku. Nüüd aga tegi ta uue ja lihtsa katse, mida tõlgendab kui footonite laine- ja osakeseiseloomu koosavaldumist…”
Paar aastat tagasi kinnitas uus katse seda. Kuidas siis postulaadiga lood on? :)
Kas mul on kahju, et päris suur osa kommentaaridest on kadunud? Aa – olevat kuskil siiski olemas…
Olgu siis sedasi – et midagi nagu on.
Loomulikult mind vaevab veidi see küsimus, et äkki ma kirjutasin siin palju rumalusi? Kuid kes saaks olla kohtunik?
Aga ikkagi – kas mul on kahju? Ei ole, sest…
Loll tegi siin hädamaandumise (mina). Olin sõbralik. Aga kõik läks valesti. Minu intellektuaalne omand on kuskile kadunud – olevat arhiivis alles. Pikemalt ei kirjuta, sest see ei ilmu.
Ole normaalne – kirjuta FB-s. Seal on see häda, et paari sekundi pärast tekib ületamatu tung oma postituse kustutamiseks.
Viisakus on tähtis? Ja ma hakkan kirjutama FB-s? Ei hakka!