Jaan Kaplinski: me oleme taevaelanikud
Veel üks põhjus rõõmustamiseks — Ajakirjade Kirjastus sai rahvusvahelise astronoomia aasta lõpuks trükist välja kodumaise astronoomiateemalise raamatu.
Jaan Kaplinski
Teispool sinist taevast
176 lk, kõvad kaaned
See raamat on sõna parimas mõttes populaarteaduslik: mitte pelk faktikogum, vaid kirjaniku ja mõtleja sulega kirja pandud lugu maailmaruumist.
“Mulle tundub, et tänapäeval pakub teadus isegi põnevamat materjali kui müüdid. Tõelus on imelisem kui kujutlus,” seletab Jaan Kaplinski oma tõmmet täheteaduse poole. Kirjanik meenutab, et pidas ise lapsena väga lugu headest teadusraamatutest, isegi huvi ilukirjanduse vastu tekkis tal märksa hiljem.
Tasub lisada, et raamatu rikkalikus, sisukalt kommenteeritud pildivaramus leidub nii mõnigi põnev Eestis tehtud taevafoto.
Hariduselt on ta vististi bioloog?
Kriku ütles:
Muteada ei ole; keel või ajalugu. A’ ma pole ses surmkindel.
Huvitav, töötas mingil ajal Tallinna Botaanikaaias.
Liis Lass töötas ka botaanikaaias.
Kaplinski töötas vene ajal. Ja mitte parteirakukese juhina. Aga muidugi ei pea ta tingimata sellepärast bioloog olema.
Mina ,oli see vist üleeile vaatasin,Hubble kosmoseteleskoobi uut sügavat
maailmaruumi infrapuna pilti vist tunni või isegi rohkem.
Mõtted mis peas käisid olid vist järgmised ; kuidas saab üle 10 miljardi
valgusaastane pilt olla nii selge,miks ei jää selle pöörase vahemaa vahele
ainet mis hägustaks pildi.Teiseks kui vaadata neid vaevalt nãhtavaid
galaktikaid siis on neid selgelt rohkem kui selgelt nähtavaid galaktikaid,
tekkis tunne et kui järgmine pilt tehakse selle pildi tühjast kohast tuleb
nähtavale veelgi rohkem galaktikaid . Sellest tegin järelduse et ilmselt
on universum fraktaalne, nagu mõni teadlane on ennegi kahtlustanud,
suurt pauku pole kunagi olnud ,lihtsalt mida kaugemale meist seda
aeglasemalt aeg käib.See universumi paisumine on illusioon.
Kui kogu univesum on fraktaalne,võib ka meie enda elu seda olla ,ehk
teistesõnadega ,ettemääratud ,sest tänapäeval tuntud Benoit Mandelbroti
faktal on küll lõpmatu kuid ettemääratud.
Tõsise materialistina olen uskunud juhuse kõikvõimsusesse,siiski ei
saa ülalkirjutatust välistada et saatus on matemaatiliselt ettemääratud,
lihtsalt me ei tea järgmiste kohtadega fraktali tulemusi.See oleks hullem
kui jumal,kuid võib osutuda tõeks.
Mina ei saa siiski uskuda minu enda poolt kirjutatud teksti ,kas see oli
ka ettemääratud!
Jätkake- jätkake, skeptikud- huvitav on lugeda bioloog Jaan Kaplinskist.
Krikul on tõesti talenti: poolest reast küsimuse vormis piisab, et inimesed ta teose huvitavaks tunnistaksid.
Hmjah, wiki andmetel prantsuse fill hoopis. Mis seal ikka, ju siis on.
poisid, öelge selle norra hessdaleni fenomeni kohta kah midagi, seal teadlased täiesti hädas veidrale asjale seletuse leidmisega:
esimene osa: http://www.youtube.com/watch?v=sm7YRCXFHVE&
teine: http://www.youtube.com/watch?v=qSrZkavvrXM
kolmas: http://www.youtube.com/watch?v=mNurbn-MUDo
neljas: http://www.youtube.com/watch?v=LgUQF-QnnxI
ja viimane: http://www.youtube.com/watch?v=5gBLxowe25Q
…
mis värk seal on? soogaas? signaalraketid? lsd? kõhutuuled?
Vene raketikatsetus, mis alla kukkus. Sellest on ka peavoolu ajakirjanduses juttu olnud. Venelased tunnistasid seda ka, mõningase eitusperioodi järel, nagu seal tavaks.
@Kriku: Need on kaks iseasja. Vene ebaõnnestunud raketikatsetust nähti Põhja-Norras 9. detsembril. Näiteks Harstadis.
Hessdalen asub 120 km Trondheimist lõunas ja sealseid valgusnähtusi on vaadeldud juba pikki aastakümneid, mida teadlased ka uurimas on käinud.
Minu viga, palun vabandust.
Mis sinu kui harrastusastronoomi arvamus siis on?
Nägin seda Rocca al Mare kaubanduskeskuses, kahjuks ei raatsinud osta. Sirvides tundus küll väga huvitav ja pildid olid ju ka ilusad…
@Martin Vällik:
Martin, Sina palju taevast vaadelnud inimesena, ütle mulle üks ilus poisslapse number. Ses mõttes, et palju Sa oled näinud nähtusi, mis ei taha meile teadaolevaile füüsikasedustele/-nähtustele alluda? Üks kuni mitu?
Ma pean tunnistama, et ma hakkasin neid mingil hetkel üles kirjutama, kuna nö “tervel mõistusel” on kalduvus mingi x aja möödudes nö “ebaloogilisi” nähtusi lihtsalt välja tõrjuma hakata, a´la “ei saa ju nii olla..”
@uitlane: Eks elu jooksul ole igasuguseid asju kogetud, nii unes kui ilmsi ja ei saaks öelda, et nooremast peast mõnda mulle olulist juhtumust poleks eriliselt tähendusliku ja ettemääratuna ehk lausa jumalikuna tajunud. Noh see tavaline egotsentriline arenguperiood, kus muu maailm näib mina-ise-enda ümber ja pärast toimlema.
Üht konkreetset UFO-elamust olen siiski ka näinud. Justnimelt elamust, sest nägemise ajal olid just imestus, hirm, teadmatus, põnevus, üllatus need, mis valitsesid. Aga kuivõrd jäin ellu, siis võtsin kätte ja uurisin asja ning välja uurisin. Meenutus vägevast tundest on aga säilinud teadmisele vaatamata.
Oli 23. august 2003 Tallinna Lauluväljak Bocelli-Peebo kontsert kella 10 paiku õhtul. Põhja suunas hakkas taevas üks helendus silma, mille heledus muudkui aga kasvas. Peast lipsasid läbi juba mõtted maailma lõpust või vähemalt Tallinna suurest hävingust või parajast plärtsakust Tallinna lahes ja vaatasin teed kaldast ülespoole, et laine eest plehku saada või et see ongi uhvo ja nii nad nüüd tulevad jne. Paari sekundi sisse mahtus tohutult stsenaariume ja sellega seoses ka tundeid põnevusest hirmuni.
Aga siis ta tuhmus ja enam ei midagi. Väike värin jäi aga sisse ja aju otsis võimalikke seletusi ja võimalusi, kuidas ühele või teisele versioonile kas kinnitust või ümberlüket otsida.
Kirjutasin värske mälestuse astronoomiahuviliste foorumisse. Sain mõned vihjed, uurisin nende põhjal ja julgen arvata, et mõistatus sai lahenduse. Nähtud asjaks oli Iridiumi satelliit. Hiljem olen neid muidugi juba ka teadlikult vaadelnud ja teistelegi näidanud, pildilegi püüda üritanud.
Nii sai ufo-st ifo.
Aga kui piisavalt sagedasti taevasse vaadata, siis harjub seal olevate asjadega ära ja astronoomiahuvilised on tavaliselt need viimased, kes uhvosid näevad ja neist raporteerivad, sest Veenuse, Jupiteri, Siiriuse paiknemised on neil tavaliselt teada, meteoore on loendatud, satelliite ja lennukeid mitmesuguseid kohatud.
Vene ajal valgustati Tallinna lahte helgiheitjatega, mille kiir valgustas pilvede alust nii, et seda oli Lasnamäele ilusti näha. Pidasin seda mingis vanuses mõistatuslikuks nähtuseks, kuni isa ära seletas.
@Martin Vällik:
Valdavalt olen minagi leidnud suht ruttu loogilise seletuse esmapilgul kummalistena tundunud nähtustele.
Mõnede puhul olen aga jänni jäänud. Kui millalgi tiba rohkem aega on, kirjutan paarist juhtumist õige teema all, äkki Sa aitaksid (või ükskõik kes) lahti harutada.
Umbes pooleteise aasta eest oli Rörose kandis üks eralendur lennuki kõhupeale maandanud, kuna unustas teliku alla lasta. See oli tal juba teine kord!
Jätke naljad, palun. Jaan Kaplinski on kuulus luuletaja ja kirjanik.
Hariduselt filoloog. Nobeli preemia kandidaat. Vabariigi aegu on ta olnud kahjuks eriti vastuoluline ning venemeelne. Üheltpoolt materialist, aga teisalt väidab, et ta on budisliku ilmavaatega.