Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) — kristlik kool ilmalikus riigis (osa 1)
Vanalinna Hariduskolleegiumit (lühend VHK, rahvasuus ka “vanalinna kool”) peetakse üheks nendest Tallinna nn eliitkoolidest, kuhu on tung suurem kui suudetakse vastu võtta.
Kooli juhataja Kersti Nigeseni palvetamise jutu peale hakkasin lähemalt vaatama, mida see kool endast kujutab. Senikuuldu põhjal on mulje üldiselt positiivne olnud. Et arvestatakse õpilaste eripäradega niipalju kui võimalik, muusika ja kultuur ette ja taha, kõrgel tasemel poistekoor, rahvapärimuse elushoidmine, koht, kuhu kultuurilembesed inimesed oma lapsi tahavad õppima panna, kokkuhoidvad õpilased, pühendunud õpetajad. Nüüd veel ka värskelt remonditud gümnaasiumihoone, kus sajandite kultuurikihid igal sammul ajalootunnetust edendavad.
See kõik paistab kena ja lapsevanemana poleks mul midagi selle vastu, et iga kool oleks nii väärikas, täis ajalugu, traditsioone, ühtekuuluvustunnet, pühendunud õpetajatega, aga kool ei ole ju ainult koolimaja ja mulje. Kirjutan järjejutuna, mida kool ise enda kohta avalikult kättesaadavate dokumentide vahendusel pajatab. Loodetavasti on sellest abi teistele lastevanematele, kes oma lapsele sobivat kooli otsivad.
Kool ütleb oma tutvustuses:
[…] Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) on munitsipaalne haridus- ja kultuuriasutus. Selle peamiseks eesmärgiks on integreerida kultuuri ja haridust, kaasaegset maailmakäsitlust süvendatud ajalootunnetusega, üldharidust süvendatud muusika- ja kunstiharidusega ning rahvuskultuurilist haridust süvendatud võõrkeelteõppega traditsioonilise kristliku väärtussüsteemi alusel.
Kui “kristliku väärtussüsteemi” nimetamine oleks siin ühekordne, siis eriti ei paneks tähelegi ja peamine tähelepanu kalduks sõnadele haridus, kultuur, ajalugu, kunst, muusika, aga see sõnapaar kordub kooli kodulehel nagu mantra, seega paistab neil sellega tõsi taga olevat. Kuidas see aga “kaasaegse maailmakäsitlusega” kokku käib, jääb esialgu selgusetuks, aga ehk seletatakse seda mõnes muus dokumendis.
Ja “munitsipaalne” tähendab seda, et raha tuleb linnakassast ehk maksumaksjalt ehk sinult ja minult. Ehk siis sina ja mina maksame kinni osade inimeste religiooniharrastuse. Antud juhul siis kristlaste (katoliiklaste, kuigi seda sõna välditakse, vaid kasutatakse eufemismi “traditsioonilisted kristlikud väärtusted”, mille kandjaks uuskristlikud usundid ei saa olla).
Veel näiteid:
Prioriteedid 2005/2006 õppeaastal:
…
Kristliku kasvatuse programmi edasine väljaarendamine
Vastuvõtt VHK Põhikooli:
Oluliseks peame tuginemist kristlikule eetikale.
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI SUUNDUMUS JA ADRESSAAT EESTI HARIDUSSÜSTEEMIS:
tugineda oma otsingutes ja õpingutes kristlikule väärtussüsteemile ning vabale valikule selles kontekstis
ÕPPEPROGRAMMIDE KOMBINATSIOONID JA VASTUVÕTU KRITEERIUMID:
…
õpilasele ja tema perekonna väärtushoiakutele on VHK põhikirjaline orientatsioon kristlikule väärtussüsteemile sobiv ja toetav;
VHK Gümnaasiumi kodukord
…
Vanalinna Hariduskolleegiumi asusid rajama ja nendega ühinesid tegevuse käigus inimesed, kes pidasid tõeseks kristlikku väärtussüsteemi.
VHK Pedagoogiline kontseptsioon
Õppekavad ei tohi olla vastuolus kristlike tõdede ja väärtustega.
VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.
Võibolla on aga juriidiliselt kõik korrektne, kuna kooli tegevus ja rahastamine on jaotatud kaheks – munitsipaal tegeleb programmijärgse haridusega ja Miikaeli Ühendus usukuulutusega, aga kusagil pole märgitud, milline tegevus kumma rahastuse alla kuulub ning vastuvõtt usuliste veendumuste alusel tundub umbes sama diskrimineeriv nagu vastuvõtu piirang nahavärvi, juuste värvi ja pikkuse või seksuaalse suundumuse põhjal.
Samas ei hakanud silma, et kusagil oleksid need paljuviidatud kristlikud väärtused ja tõed defineeritud. Siin-seal dokumentides on küll viiteid paavsti õpetussõnadele, aga sellist kompaktset “kristliku kasvatuse programmi”, millega lapsevanem eesti keeles tutvuda saaks, ei leidnud.
VHK hümniks on kiituslaul jumalale, gregooriuse koraal Veni Creator (Tule, Looja), Wikipedia andmetel kuulsaim omasuguste seas. Seda lauldakse kardinalide sisenemisel Sixtuse kabelisse, et uut paavsti valida ja muudel eriti pidulikel katoliiklikel üritustel.
Lugu läheb aga tunduvalt põnevamaks, kui tutvuda kooli pedagoogilise kontseptsiooniga, aga sellest järgmine kord.
Nii kurb, et ma varem neid asju tolle kooli kohta ei teadnud. Oleksin oma lapse kindlasti sinna pannud.
Suur tänu Skeptikule teavitustöö eest.
Siis on tore, igaühele oma :-)
Aga lugu jätkub ja on oodata judinaidtekitavaid “paljastusi”. Püsige lainel.
No oleks see erakool, siis saaks ma aru. Või kui nad kristilikust eetikast ainult patraksid, aga sa varem mainisid kretinismi… ehm, vabandust, kreatsionismi õpetamist eesti koolides? ega ometi see?
Samas, kui nad suudavad järgida riiklikke õppeprogramme ja annavad lisaks “kristlike maailmaväärtuste” õpet, siis lasku aga käia. Vaba maa, las õpetavad oma väärtusi. Ainult ukse peal või kusagil peaks olema hoiatus, et sa oma last ilma asjast midagi teadmata sinna ei surkaks.
oleks nad suutnud sedasama asja linnast sõltumatult juhitava sihtasutusena jätkata, oleks kõik väga kena. yldiselt *peaks asjad olema* vist nii, et kui kool annab normidele vastavat haridust, maksab linn selle kinni. ostab teenust või nii. ja siis kooli pidaja võib korjata lapsevanematelt lisaraha ja seda kulutada selle peale, et teha asju paremini kui linnale kuuluvates koolides. sellise korra järgi peaks olema võimalik igal uskkonnal omad koolid ka rajada. VHK on ilmselt näide sellest, kuidas see pole välja tulnud. Tartu Katoliku Kool, vastupidi, aga sellest, kuidas on välja tulnud. kas asi on VHKs praegu juriidiliselt korrektne või mitte, võiks uurida ja spekuleerida ja tõlgendada seadusi pidi. (aga keegi peale riigikohtu või vähemalt õiguskantsleri ei suuda piisava autoriteediga öelda, kuidaspidi asjad tegelikult olema peaksid — sinnamaani on kõik poliitika ja seaduseaukude otsimine.)
yks Mulgimaa põhikool olla see-eest läbi ja lõhki väga luterlik.
Heh. Tartu Katolik Kool on teine säärane koht jah.
Kusjuures VHK ja Tartu Katolik on kaks kooli, mille kohta ma tean 100% kindlalt väita, et seal käib pidevalt kepp laste ja õpilaste vahel.
Tartu Katolikus olevat isegi üks õpetaja vaikselt lahti lastud selle tõttu. Või, noh, lepiti kokku, et läheb ise ära. Lapsevanemad rahustati ka maha. Usklik vanem paneb lapse usklikku kooli, siis ega ta ei taha mingit skandaali, mis ka tema usku määriks. Kuna üks tuttav oli ka asjasse segatud, siis mina, ajakirjanikuna, otsustasin asja mitte surkida. Hea loo oleks saanud. Üks seksuaalse ahistamise ohvriks langenud õpilane oli isegi nõus põhjalikku intervjuud andma.
Usklike koolide eripära. Ega noori tüdrukuid noolival täiskasvanul polegi muid valikuid kui kalli bemmiga tümpsutamine (kallis!) või mõnes ülimoraliseeritud koolis õpetamine.
Aitäh hea info eest. Tundub asjalik kool olema.
Aga kristlikke väärtusi peaks lahti kirjutama küll, tänapäeval ei viitsi isegi kristlased oma usutunnistust läbigi lugeda.
See tekitab õõvastust, sest raamat ise on tegelikult huvitav, näiteks Koguja, mida pean maailmakirjanduse pärliks.
Nii Ohmi seaduse mittetundmine kui egitpuse nuhtlustest midagi teadmine on mõlemad harimatuse tunnusteks.
Esimene isegi mitte kristlik, vist pigem juudi religiooni kuuluv väärtus võiks olla selline, et seda, mida kritiseerid, või see, mida pead oma usutunnistuseks, seda võiks tunda.
Ja edevuse vastu on alati sõna võetud, ja võõraste sulgedega ehtimisest kutsutakse ka hoiduma.
Lisaks veel ühe hea asja: selles koolis õpetab (vähemalt viimastel andmetel) kirjandust ja inglise keelt Eesti praegu parim tõlkija!
Kindlasti on seal ka palju teisi tublisid õpetajaid!
Tere!
Nojah, küllap on selgus ja avalikkus religiooni ja kooli kokkupuutepunktides vajalik. Seetõttu näen isiklikult VHK positsioonis, kus prioriteedid, põhimõtted jne on selgelt ja avalikult välja toodud, neid saab vaidlustada, rünnata/kaitsta jne, pigem positiivset näidet. Olen paaris artiklis rääkinud, kuidas hakkasin otsima näiteid usulisest/maailmavaatelisest mõjutamisest ja leidsin mõned näited kristlikust mõjutamisest ja kümneid näiteid, kuidas põhiliselt loodusainete õpetajate poolt on religioon mõttetetuks kuulutatud. Varjatud maailmavaateline mõjutamine toimub koolides iga päev ja mida rohkem on siin avalik, seda parem.
Autoril paluks olla teemaga ettevaatlik. Mul on oma kogemus, kuidas normaalselt töötava religiooniõpetuse süsteemi vastu kaebus tõsteti, paari nädala jooksul protestis üle 2000 õpilase/vilistlase/lapsevanema/kaasaelaja sellise rünnaku vastu, aga ei midagi.
Sekeldaja,
kindlasti on seal koolis veel väga palju väga häid õpetajaid. Häid õpetajaid oli ka nõukaaegsetes koolides, kes vaatamata ideoloogilisele survele oma selgroogu ei kaotanud. Seega olgu ideoloogiline raamistik (mida ka katoliiklus kindlasti on) milline tahes, ei sega see õpetajatel head tööd tegemast.
Samas on kooli sisehindamise aktis saavutusena märgitud “Kristliku väärtussüsteemi formaalne aktsepteerimine vanemate, õpetajate ja õpilaste poolt” ning probleemiks on “Õpetajate maailmavaateline lähtepositsioon ja tegevuse mõtestatus”.
Sa püha nõukaaeg küll! Formaalselt küll tunnustatakse Partei juhiseid, aga südamesse neid ei võeta ja tehakse nii nagu oma südametunnistus ette näeb. Selles mõttes tõesti au ja tunnustus õpetajatele.
Oeh, tegelikult, vaatamata kõigele sellele, mis kodulehelt leida võib, on see kool minu arvates üks parimaid. Ma leian, et on väga vale kritiseerida, kui ise seal sees pole olnud.
Toomas,
aga kas koolijuht võib lapsi kooli aktusel palvetama kutsuda? Ja mitte üldsõnaliselt, vaid ikka vastavalt katoliku kalendri tähtpäeva silmas pidades.
Mis aga “maailmavaatelisse mõjutamisse” puutub, siis kui me võtame religiooni kui organiseeritud tegevust jumalaga suhestumisel, siis paraku on asjalood ikka ju sedasi, et selle jumala olemasolu kohta ei ole loodusteaduslikus mõttes mittemingisugust tõendit, seega sellise entiteediga suhestumise sisutühjaks arvamine pole mitte maailmavaateline seisukoht, vaid loodusteaduslike faktide tõdemine.
Osadele võib maailmavaatelise mõjutamisena tunduda juba sõna “evolutsioon” mainimene bioloogiatunnis või suure paugu teooria nimetamine astronoomia raames. Huvitav oleks teada, kuidas nelipühilaste, mormoonide, jehoovatunnistajate, elusõnalaste jt peredes asjad on korraldatud. Et kas võib olla sedasi, et koolis käiakse hindeid saamas, aga kodus ja koguduses räägitakse, kuidas asjad “tegelikult” on. Ja kas äkki mõnikord ei utsitata lapsi koolis õpetajatelt selliseid küsimusi küsima, mille vastuseid saab tõlgendada maailmavaatelise mõjutamisena.
…
Paljudele võib tunduda, et kirstlust ja kristlike väärtusi sunnitakse seal koolis peale ja tehakse isegi mingil määral ajupesu, kuid tegelikult see nii ei ole. Õpilastele tutvustatakse lihtsalt teistsuguseid vaateid, kuid otsuseid oma vaatenurkade kohta teeb iga õpilane siiski ise.
Kusjuures, vabadust on selles koolis palju rohkem kui mujal. Iseseisvus saavutatakse seelävi kiiremini.
Ka õpetajad on seal täiesti tavalised, kui mitte isegi paremad kui mujal. Muidugi, on aineid, kus
õpetaja on kohustatud esitlema ainet ehk veidike rohkem kirstlikust vaatenurgast, kuid sealjuures ei tehta ju mitte mingisuguseid ettekirjutisi, kuidas seda kõike vastu võtma peab. Kõigega ei peagi nõus olema.
Martin
Kuulasin klipi läbi – direktor kasutab tingivat kõneviisi (oleks võimalik). Teatav maailmavaateline suunamine on, kuid väga mõõdukas, minu arvates võrreldav näiteks hümni kolmanda salmi laulmisega.
Jumal ei ole loodusteaduslik probleem. Tead seda niisama hästi kui mina (pole falsifitseeritav ega verifitseeritav). Kui loodusteaduste õpetaja kuulutab oma tunnis, et loodusteadused on näidanud, et Jumalat pole olemas (mul on umbes 15ne niisuguse juhtumi kirjeldused), siis teeb ta koolis maailmavaatelist propagandat. Usu mind, niisuguseid mõjutamisi on meie koolides kordades rohkem, kui usulist mõjutamist. Seetõttu ei saa ma ka Sinu kirjatükke usulisest mõjutamisest tõsiselt võtta – kui protestiksid ka mõne materialistliku maailmavaate levitamise juhtumi vastu, siis ehk.
Sinu kommentaari viimane lõik on aga väga näitlik. Niisama kui mõne jaoks on sõnad evolutsioon või suur pauk materialistlik propaganda, on mõne jaoks sõnad Jumal, palve või patt usuline propaganda.
olgu või islamikool, aga siis peaks ta olema – nagu ma seadustest aru olen saanud, parandage, kui olen valesti aru saanud – linnast ja riigist sõltumatu sihtasutus või aktsiaselts. sõnaga: peab endale ise tegevjuhi palkama, kes korraldaks kogu tegevuse nii, et lisaks usulisele kogukonnale oleks õnnelik ka riik.
Toomas: kui õiguskantsler midagi õiguskorra kohta ytleb, on tal õigus. sest nii on kirjutatud. mida saab lihtinime teha? pole mõtet õiguskantslerile kõrri karata ja lehes kirjutada (see õiguskantsleri vastu ei aita) – asja võib anda halduskohtusse. teine võimalus on algatada seaduseparandus, mis tooks soovitud olukorra, juhul kui teised huvigrupid ja seadusandja sellega nõus on. niisama protest võib ju tore olla, a tolku pole temast õigusriigis midagi (noh, poliitikud võivad protesti toel endale hääli mobiliseerida).
ja tõesti, oh Toomas, sa ei pruugi ise sellest ju aru saada, kui sa mõnele vähemusele liiga teed. ja yldse, 90% asjaga kokku puutujatest ei pruugi sellest aru saada. niikuinii – st tõenäoliselt – oled kellelegi oma tundides teinud ja korduvalt, arvestades, 1) kui palju tunde sa andnud oled; 2) kui kergesti võib kellegi usulisi tundeid riivata.
ei piisa sellest, kui keegi “ajab õiget asja”. on vaja, et kõik seda usuksid ja see ka seaduslik oleks. siin on muidugi auk valla sulidele, kes ei aja õiget asja, aga sulide olemasolu ei muuda neid kahte nõuet kehtetuks: isegi aus inimene peab välja mõtlema seadusliku viisi õiget asja ajada.
Ott
Ma arvan, et õiguskantsleri otsuse vastu protestimisest oli siiski natuke kasu, ehkki emotsioone oli seal tõesti paljuvõitu – Jõks on ju üldiselt tubli mees. Näiteks oli ta oma aastaaruandes loobunud konfessionaalse usuõpetuse samastamisest usundiõpetusega (muu tekst suhteliselt sarnane ettekirjutisega meie koolile). Tähendab sai mingitest oma eksitustest aru ja loodetavasti enam nii ei väida. Mis puutub seaduseparandustesse, siis olen ettepanekuid teinud. Aga kohut ma kardan.
Teisalt – eks see ole pikem jutt, aga ma teen kogu aeg kellelegi natuke haiget. Filosoofias võtsime sellel nädalal Nietzschet ja mõni kristlane võis end klassi õige sandisti tunda. Kui keegi minu tunnist lõigukese linti võtab ja ette mängib, siis võib see ehtsa ajapesuna näida (sõltub käsitletavast teemast, mis suunalisena).
Siis kommentaariumis oli minu põhisõnum, et varjatud maailmavaateline mõjutamine toimub väga paljudes koolides ja vahel väga konkreetsel kujul. Pole mingit vajadust välja tuua VHK, kus mängureeglid on avalikud.
Toomas,
Kersti Nigesen ütleb:
Kui tinglik see ikka on?
Jah, Eesti Vabariigi hümni viimane salm riivab minu vabadust usust ja seepärast hoian ma oma suu viimase salmi ajal kinni. Aga püsti seisan ikka.
Kas jumal(ad) on loodusteaduslik probleem või mitte, selle üle võib vaielda ilmselt viimsepäeva laupäevani. Aga kas Teie ülestähendused maailmavaatelisest mõjutamisest on sama täpselt dokumenteeritud kui VHK juhtum? Või tuginete ühe allika omasõnalisele kirjeldusele? Ühe tunnistaja ütlus teatavasti ei määra kuigi palju, sest keegi teine võib täpselt sama olukorda kirjeldaja hoopis teises valguses. Sellega puutuvad igat masti uurijad pidevalt kokku.
Aga sellega pean siiski nõustuma, et maailmavaateline mõjutamine toimub koolides niiehknaa. See toimub isegi füüsikat õppides või kehalise tunnis ja väga palju on õpetajas kinni. Hoopis teine asi on minumeelest koolijuhi üleskutse palvetada. Ja oma loo järgmistes osades osundan veel VHK-spetsiifiliselt mõningatele huvitavatele asjaoludele, kus ei puudu ka jumala loodusteaduslik mõõde.
Martin
Osutasid ühele asjale, mida ma tõesti iialgi tegema ei hakka – mõjutama õpilasi õpetajaid lindistama/filmima. Kohtus minu korjatud materjal vett ei pea, kuid on päris näitlik. Näiteks üks direktor kirjutab avalikult hariduslistis, kuidas ta religiooni tagurlikkust paljastab – ise tõenäoliselt aimamata, et ta midagi valesti teeb.
Veelkord – minu arvates on üksikud näited mõõdukast usulisest mõjutamisest (näiteks üleskutse palvetada) väga väike vastukaal totaalsele materialistlik/positivistlikule mõjutamisele, mis tuleneb religiooossete teemade vältimisest koolis. Aga see on tõesti pisut teine teema.
Kindlasti ei ole juriidiliselt korrektne “VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.”
Kui inimene ei või midagi kahtluse alla seada, siis see on selgelt vastuolus sõnavabaduse printsiibi ja seega Eesti Vabariigi Põhiseadusega. See ei tohiks olla lubatud ükskõikmillises asutuses, sõltumata omandivormist. Samuti ma arvan, et ignoreerimine käib sõnavabaduse alla.
Naeruvääristamine on rohkem moraalikategooria, selle keelamisega ma olen nõus kristliku erakooli puhul leppima – ja soovitaksin üldse kõigil koolidel mõelda, kuidas milleiganese naeruvääristamist vältida.
Meie mõlemad poisid õpivad VHK-s ja on väga rahul. Vanem poeg pole kordagi kurtnud mingi usulise diskrimineerimise üle, kuivõrd läks sinna neljandast klassist, siis pole ka ühtegi usuõpetuse tundi olnud. Keeled ja loodusteadused nokivad seal koolis teravalt, poiss saab tugeva põhja edasiseks kindlasti alla.
Nooremal on koolis usuõpetus, aga see on selline fun, joonistavad ja jutustavad ja saavad aimu, mis usundid üldse maailmas olemas on, jne. Kordagi pole ta koju tulnud, et nüüd teeme õhtupalve vms.
Hoopis ütles: “ema, on hea, et sa mind ei ristinud , ma tahan ise otsustada, kui suurem olen, oma elu üle.” Ehk siis- neil koolis kõlas esimeses klassis läbi seisukoht, et inimene peab saama vabaduse otsustada oma usu üle (usuvabadus!). Ja vanematel ega õpetajatel pole mingit õigust midagi peale sundida.
Iga päev õpime hoopis inglise keelt kodus usinasti ja mitu korda nädalas on karate-trenn, kaks korda folklooritund ja koorilaul, kus lauldakse täiesti lahedaid lastelaule.
Miskipärast on terve hulk me sõpru sõltumatult oma lapsed VHK eelkooli viinud ja lastele meeldib seal.
Ka meie poistel oli võimalus otsustada, millises koolis nad õppida soovivad. Miskipärast valisid mõlemad VHK… ja sõprade lapsed (tk2) on ka eelkooli põhjal öelnud: ainult see kool! Ei taha mujale.
Küll on kena kelguga…
Toomas,
nüüd on neli (+1) lugu kõik kenasti olemas. Arvan, et olen kooli dokumentidele ja muudele asjassepuutuvatele tekstidele põgusa ringi peale teinud. Nõib, et koolis ei võeta üldiselt neid asju praktikas eriti tõsiselt, kuigi aegajalt tõstatatakse teemasid vanematekogudes ning kristliku kasvatamise programm ähvardab “aktualiseeruda”.
Küsin sinult kui kooliõpetajalt, kas selline mõtete ja tegude kokkukõlamatus võib õõnestada pikas vaates kooli ja selle juhtide autoriteeti, usaldusväärsust?
Hea Martin!
Mõtete ja tegude kooskõlastamatus? – Mina mõistan asju vastupidiselt. See, et peaaegu kõik õpilased ja vilistlased räägivad VHK-st head, seda, et seal aktsepteeritakse erinevaid vaateid, väärtustatakse kultuuripärandit, pannakse rõhku õppimisele jne. näitab, et kristlikke väärtusi võetakse seal praktikas väga tõsiselt ja neid tõesti ei naeruvääristata.
Toomas,
“aktsepteeritakse erinevaid vaateid”,
“näitab, et kristlikke väärtusi võetakse seal praktikas väga tõsiselt ”
Esimene kümnest käsust:
1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
Et siis kas “erinevate vaadete aktsepteerimine” on tõesti kristlike väärtuste osa???
(Ja kümme käsku pole ju sugugi ainus koht mis näitab et kristlus ei salli ühtegi teist maailmavaadet enda kõrval)
Sai ka kunagi VHK lõpetatud. Minu mäletamist mööda maksid mu vanemad õppemaksu kõigi nende aastate vältel. Järelikult ei toimi sealne tegevus sugugi ainult maksumaksja raha eest.
seal on samasugune katusemax kui kõigis vanalinna eliitkoolides.kunagi käis hommikupalvuseid lugemas mingi õigeusu papp kel oli jube aktsent niiet see nägi rohkem klouni moodi välja.seal on eriklassid erinevate huvidega inimestele kel on nn.oma stiil-punkarid,emod ,anarhistid.tihtipeale käiakse tundide ajal kõrvalolevate majade hoovides joomas ja suitsetamas.päris hulle kaltsakaid kohtab nn.käitumishäiretega lapsi on ka.