Kapivaktsiinivastase(?) minister Pevkuri kättemaks ja teisi lugusid veebruaris
Vaktsineerimise teema ebatäpne käsitlemine meedias on rõõmustanud vaktsiinivastaseid ja paranoilisi süsteemipõlgureid. Isegi minister Hanno Pevkur võttis pisikese revanši, kui peatas oma otsusega gripivaktsiini Pandemrix väljastamise Eestis. Mis sest, et seda niikuinii eriti ei kasutatud, mis sest, et narkolepsiasse haigestumise riski tõusu, mille üheks tõenäoliseks kaasteguriks peavad Soome uurijad vaktsineerimist vaktsiiniga Pandemrix, on täheldatud Soomes, Rootsis, Islandil, aga mitte Suurbritannias, Saksamaal, Kanadas ega mujal, kus on selle vaktsiiniga vaktsineerituid kordades rohkem.
Meenutus minevikust, mida minister Hanno Pevkur gripi ja vaktsiini kohta on arvanud: JUHTKIRI: Skeptik Pevkuri kuritegelik hoolimatus. Aga küllap ajendas praegust otsust tegema selgetele tõenditele põhinev arusaam, riskianalüüs ja muidugi hoolimine rahva tervise eest.
Veel kohalikke lugusid gripivaktsiini teemal:
- SOOMLASED KINDLAD: seagripivaktsiin põhjustab narkolepsiat!
Karoliina Vasli, ÕhtulehtHelsingin Sanomat kirjutab, et THLi raporti kohaselt on vaktsiin mõjutanud kümnete laste haigestumist narkolepsiasse. Raporti andmetel kergitas vaktsineerimine 4-19aastaste noorte narkolepsiasse haigestumise riski lausa üheksakordselt.
- Soomlased leidsid seose narkolepsia ja seagripivaktsiini vahel
PostimeesTHLi teatel on vaktsiini ja haiguse vahel väga selge seos ning ükski teine asjaolu haiguse tekkimist ei põhjenda, vahendab hs.fi.
- Seagripivaktsiini tõttu narkolepsiasse haigestunud laste pered nõuavad kompensatsiooni
Postimees - Soome terviseamet: seagripivaktsiin suurendab ohtu haigestuda narkolepsiasse
Eesti PäevalehtTäna avalikustatud Soome terviseameti raporti kohaselt on seos vaktsiini ja narkolepsia vahel nii selge, et ükski teine tegur ei saa haigestumise tõusu taga olla, vahendab ajaleht Helsingin Sanomat.
- Kas Savisaare narkolepsia põhjustas seagripivaktsiin?
Eiris Teeveere, ÕhtulehtSoome teadurite sõnul on riigis leviva narkolepsia ehk kontrollimatu uinumistõve tekitanud mullu inimestele süstitud seagripi-vaktsiin. Pole ju võimatu, et just vaktsineerimine nakatas ohtlikku tõppe ka Tallinna linnapea, kes väidetavalt ühtelugu koosolekutel unne vajub.
- Amet peatas Pandemrixiga vaktsineerimise
ERR
Üks iseloomulik kommentaar Postimehe juurest:
Mnjah
01.02.2011 14:02
Mina teadsin seda juba pikka aega, aga noh suur osa lambaid muud meediat ei vaata peale Postimees, Eesti telekanalid ning muud ajalehed.Kusjuures praegu üks tuntud arst leidis tõestuse, et autism on samuti suure riskiga ja peamine põhjus mis tekkis jsut peale H1N1 vaktsiini saamist lastel. Vanemad said aru, et midagi on paigast ära kui samal päeval või natuke hiljem tekkis osadel lastel krambid ning autism.
Seda üritatakse praegu Inglise meedias ja USA’s kinni mätsida. On üks juhtum kus lapsevanem sai piisavalt materjali oma lapse haigusloo kohta ning oli võimalik tõestada, et arstid olid teadlikud.
Igal juhul asi areneb, me ei räägi siin vaktsiinidest kui üldse, et miski pole kasulik vaid teatud hooaja ja paljude peale sündi korraga süstitavate vaktsiinide koosmõju võib halvasti lõppeda ja on ka nii läinud.
Teema täienduseks olgu viidatud ka Katrin Väljataga arvamus Eesti Päevalehes ja selle täiendatud versioon skeptik.ee-s.
Teised leiud veebruari meediast on siia kommentaaridesse lahkelt oodatud.
Jaapanlased asuvad megasuure võrguga kosmost koristama
salvey ütles:
Hetkeks juba muretsesin, aga siis kontrollisin väljaannet ja arvasin ära autori. :)
Pealkiri on ebaõnnestunud nii sisuliselt kui keeleliselt. Esiteks ei ole selline FUD Pevkuri suhtes siiski õiglane ja teiseks tähendab “kapivaktsiinivastane” inimest, kes on vastu kapivaktsiini kasutamisele (ehk siis kapi vastu vaktsineerimisele). Võrdle näiteks keelendiga gripivaktsiinivastane.
Teen ettepaneku selle asemel panna “Ajakirjanduse ülepingutused veebruaris” või midagi sarnast.
Kriku ütles:
Teine punkt ei tööta. Siin on tegemist klassikalise grammatilise kahetimõistetavusega, mille puhul korrektse tõlgendamise esimene samm on vaadata, kas mõlemad mõistetavused on tähenduslikud. Kuna nii kappide vaktsineerimine tõbede vastu kui inimeste vaktsineerimine kappide vastu on tähenduseta konstruktsioonid, on päris selge, et autor mõistab kapis redutavat vaktsiinivastast. (Et sõna kapp ka muid tähendusi evib, on muidugi omaette põnev teema.)
Kriku ütles:
Mina toetan Kriku ettepanekut.
M ütles:
Sekundeerin samuti Krikule.
Et seda teemaarendust mitte liiga pikalt edendada lasta, siis ütlen ära, et ma ei muuda pealkirja. Seekord sedasi, uuel kuul uutmoodi. Arvamused võtan kuulda ja püüan edaspidi arvestada.
Aeg-ajalt on skeptiliste teemade seas üles kerkinud küsimus, kas posijaid kõlbab meditsiinijärelevalvele allutada. Vahelduseks kirjutab News Observer juhtumist Põhja-Carolinas, kus keegi linnakodanik joonistas linnavalitsusele põhjaliku 8-leheküljelise skeemi ettepanekust valgusfooride tööd paremini korraldada, mispeale linnavalitsus asus uurima, kas säärane kõrgekvaliteediline kirjatükk endast mitte ilma litsentsita insenerina töötamist ei kujuta.
Kuidas linnavalitsuse ametnik aru sai, et seadus katki tehtud on?
VIDEO: Jeruusalemma mošee kohal hõljus UFO!
Vaatasin ka videot, päris huvitav oli. Eriti muidugi see kiire vertikaalne plehkupanek. Millega tegu, ei osanud kohe arvata. Guugeldasin.
Video selline:
Alusena kasutatud foto võiks olla umbes selline:
(Klõpsa pildile, näed suuremalt.)
Veidi arvutitöötlust ja ongi “ufovideo”, mis juutuubis sadu tuhandeid vaatajaid kogunud.
Analüüsiga varustas Neurologica blog.
Veidike siia sobivat huumorit jaanuari leidudest muidu nii tõsistele skeptikutele.
Postimees kirjutab vanast uuest ettemaksupettusest.
Kahjuks jätab artikkel mainimata järgmised olulised detailid:
* 200-eurone “autoritasu” sotsiaalvõrgust leitud foto eest on ebarealistlik.
* Võõrale inimesele tundmatu väärtpaberi vastu sularaha andmine ei ole kunagi hea mõte.
Tuntud sürrealistlike filmide kanal WingNutDaily tutvustab uut seeriat lühimängufilme tehisabordi ja lastega kaubitsemise vahelistest seostest.
Mis esimesest filmist sai, on hästi informeeritud pimbivaatlejad kindlasti juba Media Matters’ist lugenud.
Andrew Breitbart’i loomingulist tegevust on kajastanud ka The Daily Show:
Kas Jon Stewart on naljakam kui ettekujutus sellest, et keegi võib tõsiselt võtta stereotüüpilises filmineegrisutenöörikostüümis ringi kõndivat roosat meest, kes kõigile ettejuhtujatele pajatab, kuidas ta lapsi prostitutsioonile kallutab — mine võta kinni.
Ei, siin on teine probleem. Need inimesed tehti nende endi teadmata (?) kaasosaliseks võltsitud maksevahendite levitamisel.
Postimees vahendab huvitavaid avastusi sotsiaalkriminoloogia vallast Saaremaalt:
Postimehe välisveerg on üllatunud, et maailmapolitseinik Obama peab kõnesid selle asemel, et helistada sinna, kuhu tarvis ning lasta Egiptuse satraap kohalt maha võtta:
Telefoniõigusel on Egiptuses sügav traditsioon. Hiljuti kirjutas Slashdot, et isegi Interneti sisse- ja väljalülitamine käib püramiidide maal telefonitsi.
Mäletatavasti on uudiseks ikka see, kui mees hammustab koera ja mitte vastupidine. Nagu PZ Myers edastab, on ootamatult uudiseks saanud asjaolu, et keegi katoliku preester Thomas Euteneuer on toimetanud kurjade vaimude vastast seksimaagiat subjekti kallal, kes on nii naissoost kui ka täisealine.
Minu räpases peakeses assotsieerub see segane tegu millegipärast Helga ja herr Flicki paljude pikantsete seiklustega. Tõsi küll, see võrdlus ei pruugi päris täpne olla — võib osutuda, et erinevalt väikesest Ottost ei kasvatanudki Euteneuerit lapsepõlves trobikond nunnasid.
Irish Times vahendab küsimust
ArmeeniaVatikani Raadiole: miks Rooma paavst ei või olla organidoonoriks?Jah, küllap kaalub siiratud organitest patsiendile tõusta võiva tulu üles terviserisk, et lugematu hulk fanaatikuid on valmis ta keset tänavat lõhki lõikama, et hindamatud reliikviad kätte saada.
Postimees üllitas jälle kord emand Randmaa ilmaennustuse-pastiši.
Kummalisel kombel on kommentaariumis kolm tegelast, kes kiidavad väidetavat ennustust “ilusasti kirjutatuse” eest. Säärase halva maitse üle muidugi ei vaielda, aga kas see on siis kriteerium, mille järgi ilmaprognoose hindama peaks?
Palun vabandust teemakohatuse pärast. Egiptuse saatus nagu muudki päevapoliitilised sündmused pole mööndavasti skeptik.ee asi arutada, kuid siiski võiks siinsetele lugejatele huvi pakkuda kahe sealse inimõiguste kaitsja silmapaistvalt asjalik analüüs. Loo moraal: ühe korraliku diktatuuri uppiajamiseks ei piisa ainult Suure Juhi mahavõtmisest.
Postimehe välismajandusveerg: Kliima soojenemise eksperdid teenivad hiigelsummasid
Nagu arvata võib, on kommenteerimas hulka vandenõuteoreetikuid ja eiardeid.
dig ütles:
Esiletõstu väärib sihuke kommentaar kelleltki LD’lt:
USD 79k aastas pole sealkandis mingi hiigelsumma. Loll jutt suhu tagasi.
Kriku ütles:
Minu meelest ei ole see teemakohatu. Analüüs on ka huvitav, aga see on vaatluse alt välja jätnud küsimuse, missugused Mubaraki isiklikud ja poliitilised huvid asjas on. Kohatu võiks küll olla spekuleerida, kui palju hindamatuid artefakte lahkuv president suudab oma eralennukiga maalt välja kanda, aga kas on alust arvata, et Mubarak üldse hindab tema ametiajale järgnevat demokraatiat kõrgelt? Võib-olla kuulub ta hoopis parteisse/koolkonda, kelle arvates näiteks tsivilistide politeinike järele valvama panemine endast mundriau haavamist kujutab?
Uudiseid umbluu-pealinnast Pärnust:
Lahtiste uste päeval saab tutvuda Tiibeti ravivõtetega
05.02.2011 09:03
Iira Igasta, tegevtoimetaja
Ahoi, kas Pärnus skeptikuid on? Andke endast märku :)
Nüüd on ERR-i ilmunud selline video: “Ajakirjanik: seagripipaanika globaalses külas”! ERR-i! Jutt algab pseudoteaduse levimise kritiseerimisega, aga jätkub täpselt, nagu autor oleks ise maailmas kõige targem, puhta demagoogia ja lahmimisega. Väidete tõepõhja ta kontrollinud ei ole. Raske kommenteerida isegi.
Tiina Jõgeda: Tere tulemast, kollane kass
USA ajakiri kritiseerib Eestis tehtavaid ravimikatseid
Wired kirjutab New Mexico esindajatekojas menetletavast teadushariduse vastu suunatud eelnõust.
Hoopis teisest ooperist: Clarinet for Whales
Calgary Herald vahendab lugusid laste sissekandmisest mormoonifundamentalistlikus kirikus.
Postimees vahendab Kanal 2 uut lähenemist poliitikute valetamise probleemile.
Guardian kirjutab, et Oxfordi teadlased on edukalt katsetanud kõigi teadaolevate gripitõugude vastu kaitsvat vaktsiini.
Delfi: Rumeenia nõiaseadus: kui ennustus on vale, ootab nõida vangla
Kaitsesüst viis eakalt mehelt tervise
Vastsündinutele antakse tihti näidustamata ravimeid
salvey:
Kui see on kaasaegse teadusliku meditsiini seisukoht, siis peaks ta meedias palju sagedamini ja selgemini kõlama.
Muidu luukakse mulje, et ennast [gripi vastu] vaktsineerimata jättev inimene on miski pimedusejünger ja [gripi vastu] vaktsineerimine on maailmapildliselt sama tähendusega, mis kristluses ristimisveega kastmine.
Muide, käivad kõlakad, et ka ristimisvette on uputud.
Pärimusmeditsiin – ravitarkused aastasadade tagant
Sotsiaalministeerium ei toeta loodusravi kasutamist
@ K_V
Kas sa tõesti arvad, et enamus inimesi usub gripivaktsiinis olevat mingit imerohtu kõikide haiguste vastu?
See on sama loll seisukoht, kui tüüpiliste vaktsiinivastaste arvamused.
Nägid seda mida tahtsid näha.
Kahe silma vahele jäi muidugi lause, et kõrges vanuses inimene, kes ei kuulu suurde kollektiivi ja suhtleb vähem, ehk ei peakski ennast vaktsineerima.
—————————–
Artikkel:
Huvitav mida Kuu-vandenõulased arvavad?
Erafirma lendab esmakordselt Kuu peale staapi ehitama.
… ütles:
Jäi arusaamatuks, millise mõttetöö tulemusena mulle selline arvamus omistati.
Kas kristlased usuvad siis, et ristimisvesi on imerohi kõikide haiguste vastu?
Mina pidasin silmas, et sarnaselt ristimisega kristlaste juures nähakse gripi vastu vaktsineerimises ka grupikuuluvust kinnitavat toimingut. Et kui vaktsineerid, siis oled kaasaegselt ja teaduslikult mõtlev inimene. Kui ei, siis posijate kihutustöö õnnetu ohver. Et lisaks meditsiinilisele on vaktsineerimisel ka ideoloogiline külg.
Võtke või loo pealkiri – “Kapivaktsiinivastase(?) minister Pevkuri kättemaks…”
Imetore, kui vaktsineerimistesse mõistuspäraselt suhtutakse ja iga kord näidustustega arvestatakse.
K_V ütles:
K_V ütles:
Näidustustega arvestamine ei ole sootsiumi rida. Näidustustega arvestab arst, kes patsiendile nõu annab.
dig ütles:
Mis veel ei või sootsiumi asjaks saada, kui meedia kõigi küsimuste käsitlemisel järjest maniakaalsemaks muutub. Loodetavasti on sellel arengul ka piirid.
K_V ütles:
Sellega, et tõstad esile inimeste seisukohad, kellel puuduv pädevus antud teemal (vaktsiinid) süviti sõna võtta ja lood mittesobivaid näiteid.
Kuid kui gruppidesse jagada (ideoloogia järgi), siis miks mitte kasutada sellist lahterdust::
1. Isikud, kes keelduvad oma väljakujunenud primitiivsest maailmavaatest tänapäeva meditsiini hüvedest, kuid ei teadvusta endale sellega kaasnevaid ohtusid nii endale, kui ka tesitele. Levitavad pahatahtlikult haigusi, ise uskudes, et päästetakse maailma.
2. Hall mass, kes käitub vastavalt sellele, mis meediakanal teda parajasti mõjutanud on.
3. Iskud, kes kes keelduvad vaktsiinist või nõustuvad sellega, samas olles teadlikud riskidest nii endale,tead kui ka tesitele. Kui tegu on nteadäiteks töötajaga, kes puutub teiste inimestega kokku, siis vaktsineerib end või siis vähimagi haiguskahtluse puhul väldib tuleavast kontakti (haigusleht). Oskab oma tervist analüüsida ja tesitega arvestada.
Mitmetes vanades ja uutes lugudes käsitatakse ohtliku teadmise teemat. Otse loomulikult on see ka üks Isaac Asimovi lemmikuist — ja paljude religioossete fundamentalistide seas levinud idee.
Kuna hästi arenenud tehnoloogia peab maagiast eristamatu olema, on nõiad kaugelt maalt välja töötanud erilise arvu, mille üle mõtisklemine mitut sorti arvutisüsteemid lõputult eksistentsialismi üle juurdlema saadab. Rick Regan kirjutab:
Saksamaal tegutsev numbrimaag Konstantin Preußer kinnitab, et samalaadse filosoofilise häda all kannatab ka samalaadset matemaatilist notatsiooni pruukiv Java. Kuna põhjus on kasutatavas aritmeetikas, kannatavad nende kummaliste arvude (ja mõnede nendesarnaste) all arvatavasti ka paljud teised põnevad arvutusmehhanismid.
Kui arvutusi teeksid naisterahvad nagu vanal heal II ilmasõja ajal, ei saaks midagi niisugust juhtuda.
… ütles:
Ainus inimene, kelle seisukoha esiletõstmist enda puhul tuvastasin:
Tagantjärele tark muidugi.
Näiteks millised ja milleks mittesobivad?
Miks mitte.
Tehnoloogia ja piisavalt arenenud maagia vahelisi sidemeid loob ka katoliku kirik, kes on teinud järjekordse sammu George Lucas’e pihtimismasina suunas. Kirjutab ABC News:
Kellel endal hästiklassifitseeritud pattu ei ole, sellele pakub masin välja sünteetilisi:
Pattude originaalsuse hindamisest laulab Harvardi matemaatik Tom Lehrer:
Perearst L-A R esitab päris mitmeid seisukohti, millel ei ole teaduslikkusega küll mingit pistmist. (Kas ebakompetentsust just meedia vahendusel demonstreerima ja levitama peab, jääb tema enda südametunnistusele…).
Evelin Tamm, kasvatusteadlane: Kõik lapsed ei peaks lasteaias magama
“Novaatoris” kirjutab Jaak-Kristjan Sutt meile niimoodi:
Tugev katse Darwini auhinda saada: Itaalia rattur püüdis endale ise vereülekannet teha
INTERMEEDIUM
#comment-46573:
#comment-46575:
#comment-46582:
#comment-46595:
Nii palju segadust siis ühe eba-arsti(?) pärast.
Gripivaktsiin on just nõrgestatud organismiga isikutele näidustatud – erinevalt gripi põdemisest endast ei anna sessoonse gripi inaktiveeritud vaktsiin (nagu sessoonse gripi vaktsiin ka on gripivaktsiin on) ohtlikke tagasilööke (OK, tõsise kõrvaltoime tõenäosus on ca 1: 100 000 kuni 1 : 1 000 000, mis on suurusjärkude võrra väiksem gripi enda tekitatud tagasilöökidest) ega ei koorma ka immuunsüsteeemi.
Ühiskonnast täielik isoleerumine muidugi kaitseks grippi nakatumise eest, kuid teistesühiskonnaliikmetest täielikult isoleerunud nõrka vanainimest ei ole mina veel oma elus kohanud ( ja kui see nii oleks, siis oleks selline seisund kohe kindlasti tollele vanainimesele eluohtlik – söömata ei pea just kaua vastu).
Samuti ei ole gripi vastu tõendatult mingit abi ei polüvitamiinidest ja jutt üldtugevdavatest vahenditest on ka kahjuks puhas sõnakõlks.
Vaktsineerimisega on ka nii, et pilt, mis ajakirjandusest praegu vastu vaatab on võrdlemisi mustvalge. Akadeemilise meditsiini ladvik eesotsas Matti Maimetsa ja teistega kuulutab kõigile, et vaktsiinid on ohutud, vaktsiinid on efektiivsed, vaktsineerige.
Tädid-onud kommentaarides kirjutavad vastupidi, vaktsineerida ei ole üldse vaja, lapsele tuleb porgandimahla anda, see aitab. Vaktsiinid on mürgid.
Tõde on ilmselt kuskil vahepeal – esiteks – vaktsiin on ravim ja ravimil on kõrvaltoimed. Mõõduka raskusega kõrvaltoimeid on vaktsiinidel päris palju. (Räägime peavalust, lihasvalust, kergest palavikust, süstekoha punetus, sügelus üle keha jne.) Seda peaks ka rahvale kuulutama, muidu saab vanahärra vaktsineerimisest lihasvalu ja Postimees kirjutab, et arstid jälle valetasid, vaktsiinid on ohtlikud – või vähemalt seda loeb sellest artiklist välja keskmine lehelugeja – ja usaldus arstide ning vaktsiinide vastu väheneb. Õige ka, tõepoolest, kuulutamine, et vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed on vale. Pigem võiks võtta lähenemise, et vaktsiinidel on kõrvaltoimed, aga enamasti need ei tapa, ja riskide maandamise seisukohalt on ohutumad kui mittevaktsineerimine.
Teine asi on efektiivsus. Jällegi – Maimets ja teised hüüatavad – vaktsiinid on efektiivsed, vaktsineerige. Tädid – onud kommentaariumis kirjutavad, et vaktsiinid on ravimfirma vandenõu, ärge vaktsineerige. Tõde on…väga suure kindlusega ei saagi öelda kus. Kui vaadata Cochrane (tõsi küll paar aastat vana) süstemaatilist ülevaadet tõendusmaterjalist: Link siis on tulemus pigem ettevaatlikult positiivne vaktsineerimise suhtes ja kinnitatakse märkimisväärse publication bias-i olemasolu.
Kui oleks vähem mustvalget propagandat ja rohkem ausat ja usalduslikku suhtlust, siis ilmselt oleks ka selliseid “skandaale” vähem.
cyrix ütles:
Mis teha, mis teha, ajakirjanike seas on moodi läinud võistleva menetluse paradigma. Kontravärss müüb!
Pärismaailmas teavad pärismeditsiini mõistvad inimesed hästi, et hea/paha on väga tugev ülelihtsustus ning vaktsineerida tasub nende hädade vastu ja nende vaktsiinidega, mille pruukimiseks põhjust on ning oodatav kasu oodatava riski (mis mõnikord on märkimisväärne) üles kaalub. Nõu saab loomulikult küsida arsti käest.
Ajakirjandusmaailmas käib asi teisiti. Seal ilmub aeg-ajalt välja mõni kehvasti informeeritud maailmaparandaja, kes laseb kuuldavale kausitäie kummalisi väiteid. Siis läheb ajakirjanik ministri või spetsialisti või peaarsti juurde, kes teeb suured silmad ja ütleb “Ei, need väited on jama.” Ja lugejale ei jää detailid meelde ning ta arvab, et toimub mustvalge kaklus kahe ideoloogilise positsiooni pimesi toetajate vahel.
cyrix ütles:
See on jama. Tõde ei ole lihtsalt sellepärast “kuskil vahepeal”, et äärmuslased imelikke väiteid kõva häälega kuuldavale toovad.
Saladuskatte all olgu ära märgitud, et tõe ülesleidmise jaoks on targad onud ja tädid välja mõelnud protsessi nimega teadus. Mõista-mõista, kelle seisukohad vaktsiini-kontravärsis teaduslike tõenduspõhiste tulemustega parimini kokku lähevad?
cyrix ütles:
Vaktsiine üldiselt ravimiteks ei peeta. Kõrvaltoimed võivad neil mõnikord sellegipoolest olla; too ei ole pelgalt ravimite omadus.
cyrix ütles:
“Mustvalge propaganda” ei ole skandaalide põhjus vaid tagajärg. Seoses ühiskondlike ja tehnoloogiliste arengutega on ajakirjandusel rahavoogudega raskem kui kümmekond aastat tagasi, mis motiveerib mõnesid eetiliselt värvilisemaid ajakirjanikke sagedamini otsima skandaale ka sealt, kus neid tegelikult ei ole ning rohkem skandaale ka ise kokku meisterdama. “Mustvalge propaganda” mulje on see, mis niisugustest kunstlikest kontravärssidest kõrvalvaatajale jääb, kui too detailidele tähelepanu ei pööra, eeldab, et “tõde on kusagil vahepeal” ja järeldavad sellest, et “mõlemad pooled esitavad tõe pähe äärmuslikke seisukohti”.
M ütles:
Mida see immuunsüsteemi koormamine endast õieti kujutab?
Vastuseks ja täienduseks digile – immuunsüsteemi ülekoormus oleks ilmselt midagi sellist, mis ületaks immuunsüsteemi võimekust antigeenidele reageerida;) Tegelikkuses on immuuunsüsteemi ülekoormamine päris keeruline.
Ning vaktsiinid kuuluvad vastavalt ravimiseadusele samuti ravimite hulka.
Mulle meeldis Cyricu postitus. Tõepoolest, arsti töö on juba oma loomult selline, et alati peab kaaluma võimalikke kasusid ja võimalikke kahjusid, sest mitte ükski ravivõte või protseduur ei ole 100% patsientidele 100% tõhus ja 100% ohutu. Üldreeglina on küll just vaktsineerimised sellised meditsiinilised interventsioonid, mille puhul võimalikud kasud on palju suuremad kui võimalikud riskid.
Aga. Vaktsiinid on erinevad. Nii nagu (laiemas mõttes) ravimidki on erinevad. Tõepoolest, mõnedel vaktsiinidel võib üsna sageli olla lühiajalisi mööduvaid kõrvaltoimeid, teistel jälle harvem, ka tõsisemate kõrvaltoimete riskid on vägagi vaktsiinispetsiifilised.
Samuti ei ole kõigi vaktsiinide tõhusus sugugi ühesugune – gripivaktsiini tõhusus ei ole kunagi olnud 100% ligidal, see on aastati erinev, jäädes küll alati väiksemaks kui 90%. (See omakorda ei tähenda küll seda, et multivitamiinide tarvitamine gripivaktsineerimisele mõistlik alternatiiv oleks, sest multivitamiinide tarvitamisel nimelt puudub mõõdetav mõju infektsioonidesse haigestumisele). Samas on vaktsiine, mille tõhusus sisuliselt ongi 100% – kõrge vaktsineerimishõlmatuse korral on võimalik vastav haigus mingist piirkonnast või koguni maailmast täielikult elimineerida (nt rõuged, poliomüeliit, difteeria jne).
Nagu dig juba ütles (ja rõõmuga tsiteerin): vaktsineerida tasub nende hädade vastu ja nende vaktsiinidega, mille pruukimiseks põhjust on ning oodatav kasu oodatava riski üles kaalub.
Nii ongi ju.
Naistelehe “Naisteleht” viimatises numbris jagab Lenna Kuurma nõu, kuidas gripi vastu võidelda salajaste loodusvahenditega.
Piilusin poesabas kaane vahele; saladuseks on, et tuleb vältida haigete külastamist ja soolaheeringas ümber kaela mässida.
M ütles:
Ravimiseaduse §9(1) defineerib:
Mina võtan oma ennitise väite nüüd tagasi, aga tunnistan ka üles, et kui ravim, mis on immunoloogiline ravim võib vaktsiini sisaldada, siis tõenäoliselt ei vasta minu intuitiivne arusaamine nende mõistete tähendustest ja omavahelistest seostest päriselt seaduses kasutatule.
Iga kord, kui ma viimastel aastatel olen ostnud septoletet, ninatilku, sinepiplaastreid vms. asja, siis on apteeker küsinud: “Kas immuunsüsteemi tugevdamiseks ei taha midagi võtma hakata?”
Kriku ütles:
Elementaarosake ei tähenda siinkohal mitte osakest, millel puudub teadaolev alamstruktuur, vaid aatomist väiksemat “ehituskivi”. Esimese tähenduse jaoks kasutatakse tihtilugu hoopis mõistet fundamentaalosake.
Selge, aitäh.
Kriku ütles:
Ei teadnudki, et nii aktiivselt reklaamitakse. Ise olen tihti apteegis käinud aga pole midagi juurde pakutud. Ise pole kunagi sinepiplaastreid ega teisi loodusravimeid ostnud. Ainult tablette ja muid selliseid. Äkki sealt ongi pärit osad jutud ahnetest ravimifirmadest mis külmalt raha nimel kasupuudulikku müüvad.
Toomas Luman: põhikoolid tuleb omavalitsuste käest ära võtta
Esiteks on jutt ebavõrdsuse genereerimisest põhikoolis väga kahtlane ja teiseks määrab õppekavad ju ka praegu riik. Millest ta üldse räägib?
Pearaha koefitsente saab ju ka praegu riik määrata?
dig ütles:
Tuntud väärtajaleht Daily Mail kirjutab iPhone’ipõhisest pihtimisest lähemalt:
James Randi pakub miljonit dollarit homöopaatiliste nostrumite tootjatele ja jaemüüjatele homöopaatia toimimise demonstreerimise eest.
Egiptuses on sõjavägi palganud rahva enda eest musta tööd tegema ja vana valitsust pukist eemaldama. Tsiviil-coup‘st kirjutab lähemalt MSNBC:
Egiptuse intsident näitab, et demonstratsioonid on võimas ja ohtlik relv. Vähetuntud kolmanda maailma linnriigis nimega Los Angeles on kohalik prokurör esitanud süüdistuse tervele reale isikutele, kes olla liiga professionaalselt protestinud, ning nõuab nende reaalset vangistamist kuni aastaks, kirjutab Los Angeles Times:
Telegraph annab teada juhtumist vanal heal Inglismaal, kus kohus on leidnud, et üks teatav Alan on seksimiseks liiga loll.
Saadaval on ka kohtu otsus. Otsus käib krooni kopiraidi alla, mistõttu ilma kroonita riikides on tema kopiraitimine küsitav.
Utrechtis on koer meest hammustanud, nagu raporteerib Hollandi Raadio.
Delfi Naisteka laupäevane para-troika:
Kui ingel valvab meie üle…
Lähedased suhtlevad meiega ka pärast surma
Anna teada: kas usud üleloomulikke jõude?
Esimesed kaks “artiklit” on para-webi foorumist maha kirjutatud, kolmanda peavad koostama lugejad ise.
Egiptuse protestija loeb hommikul ajalehte pärast öö veetmist Tahriri väljakul
Kas keegi tõesti arvab, et see naine on allasurutud, orjastatud, vangistatud või mida iganes moslemi naisteriietus sümboliseerima pidi?
CNN tutvustab uut idamaist religiooni.
Nagu iidsele religioonile kohane, on saadaval ka veebisait: dudeism.com.
Kriku ütles:
Kontekst, kontekst, kontekst!
Mis mõttes?
Los Angeles Times vahendab California Osariikliku Ülikooli matemaatikaprofessori väitlust kolleegiga.
Noor naine läks hauda, teadmata, et poja sünnitas…
Merit Valge: miks me usume muinasjuttudesse?
Seagrippi surnu laps päästeti keisrilõikega
Google Ocean avastas Atlantise?
Google’s Atlantis Discovery Explained
Kommentaatorite väitel on see “uudis” avaldatud juba kolmandat korda. Üks kommentaar:
Kriku ütles:
Võeh, missugune karjuv klassifitseerimisviga. Kuhu mittekristlikud religioossed uskumused jäid? Ja misotsast newageismus traditsiooniline on?
Puhtkeeleline probleem mu arust. Pole põhjust arvata, et ta mittekristlikud religioonid I grupist välistab. Võrdle: “Majas nr. 17 elab Mart” vs. “Mart elab majas nr. 17”. Kas esimesel juhul on välistatud, et 17. majas võib elada ka Mari? Oleneb kontekstist.
Ja kontekst läheb mäletatavasti edasi, et “Teine grupp hõlmab aga kõiki teisi sündmusi, fenomene ja võimeid, mida peetakse loodusseadustega vastuolus olevaks.” Seda hüütakse väärdilemmaks.
Jälle tõlgendamise küsimus – kas kõiki teisi peale religioossete või kõiki teisi peale kristlike? Aga ma muidugi nõustun, et sõnastus võiks parem olla.
Kriku:
Usutavasti usub Merit Valge, et “me” ikka tõepoolest usume, miks muidu ta küsib “miks”. Vastustega on iseasi.
Loodetavasti sai keegi aru, mille alusel on Merit Valge arvates kohane midagi väita või mitte.
EELK kantsler Urmas Viilma kirjutab Delfis, kuidas rahva toetus (Luteri) kirikule ületab erakondade oma, mistõttu seda tuleb toetada riigieelarvest.
Mart K. ütles:
Seda tüüpi on vist tabanud must mure kiriku liiga kõrge toetuse pärast.
Egas muud kui urr riigi rahakoti kallale.
Ometi saab iga kiriku liige ja toetaja toetada kirikut ka rahaliselt, riiki vahendajana kasutamata.
Vahest langeb rahaliste toetajate arv seetõttu, et kardetakse rahaga saatana teenreid kiriku juurde meelitada?
Igatahes, olen ka ilusamaid jutlusi kuulnud.
Tahavad riigi raha eest kõik bussid kaunistada kirjadega, et jumal on olemas?
Tartu Tähetorn kutsub astronoomialoengule.
Esineb Erik Tago teemal “Tõsi-, usu- ja maitseasju meie aja astronoomias”. Huvilised olla oodatud.
BBC’l on uus seriaal televisiooni ja reaalsuse vahelistest erinevustest: How TV Ruined Your Life.
dig ütles:
Siia kõrvale kaks lühikest Adam Curtise klippi sellest, kuidas meist on “tänu” televisioonile saanud Richard Nixonid (inglise keeles, ~7 min) ja masenduses hipid (inglise keeles, ~7 min).
Postimehe andmeil juurutab EMT Vana-Roomast pärit süsteemi, kus seadused kehtisid kõigi kohta, kuid lihtrahval polnud lubatud teada, millised need on.
Kahjuks ei ole säilinud Rooma-aegseid mobiiltelefone, aga toonase infotarnekiiruse saab vanade ürikute põhjal välja rehkendada: see oli umbes kuus tahvlit aastas.
Tarbijakaitse rida igapidi.
Guardian teatab, et Vaticani ametnikud on igakülgselt vaaginud Neitsi Maarja ilmutust ja lõpuks otsustanud, et tolle ilmutuse koht — kabel Wisconsinis — on püha. Ilmutus olla aset leidnud 1859. aastal, veel enne USA Kodusõda; küllap küsitles kirik kuni möödunud detsembrini ilmutuse pealtnägijaid.
Tulekul: kolmepäevane (15.–17. IV) õpituba „Teadlik unenägemine”.
Hind ainult 165 €. Peab olema väärt värk, sest täpselt sama autori, pealkirja ja sisuga raamat maksab Google’i andmeil 12.21 €. Äri on äri.
Tänud neile feisspukisõpradele, kelle taoline uudisevoog ei ole veel blokeeritud ;) Kust muidu saaksin lõbusa tuju terveks päevaks!
Lubi punane, veri indigosinine
Postimees kirjutab:
Muidu ei ole artiklil väga vigagi, aga …
“Selgeltnägija” ennustus on lausa nii oluline, et sellest on omaette vahepealkiri tehtud.
Talevakadeemia noorte teadushuviliste konverentsile registreerumine on nüüd avatud. Infot:
http://www.talveakadeemia.ee/11/
Selle aasta teemaks on elurikkus.
Lapse soo valimine tekitab vaidlusi
Jälle üks tore konfliktiteema liberaalidega vaidlemiseks.
Edward Lucas: Venemaa ja Eesti erinevus on ajakirjanduses
Hea artikkel.
Millegipärast peab Delfi vajalikuks eraldi artikli kujul esile tõsta Harri Kingo kommentaari Urmas Viilma artiklile (Luteri) kiriku ja erakondade toetusest, mis sisaldab mõtteid ühiskonna sekulariseerumise ja tajutud allakäigu (tegelikult noorsoo empaatiavõime hääbumise) seostest. Neid jätkub kauemaks.
Oraakli vastus on alati “Surm!”
Forte vahendab PhysOrgi ja selgitab, mis nõidus paneb inimesi kuulsuste vana kola eest arutut hinda tasuma. Tuleb välja, et puhas ebausk:
Kriku ütles:
Hea artikkel.
Huvitaks väga Eesti vaba ajakirjanduse võrdlus selle ajakirjandusega, millega Eestit aastatel 1918-1945 Nõukogude Venemaa varustas, kui ta Eestis Eesti ajakirjandust teha ei saanud.
Tänapäeva ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse tingimustes ei hakka keegi naljalt lennukilt lendlehti loopima.
Eriti just võrdlus ajakirjanduse headuse seisukohalt.
Mart K. ütles:
Ei anna ka loogilist seletust, miks kaasinimest tappa.
Sõjaväe peaks siis üldse laiali saatma.
Kui tapmine sõjaväelises korras ei vajagi loogilist seletust, võib selline sõjavägi tapma hakata mille iganes nimel.
Kontaktmaagia on õige sõna.
Aga ma ei ole päris nõus, et see ebausuteema on. See, et kuulus inimene on mingit asja kasutanud, eristab seda asja kõikidest teistest samasugustest asjadest, mida võib olla tohututes kogustes (tööstuslikult toodetud kingad, pastakad jne). Täpselt sama käib raamatute kohta – autograaf eristab seda muudest identsetest eksemplaridest. Väga paljud inimesed tahavad olla erilised ja sinna juurde kuulub ka soov, et nende asjad oleks erilised. Teine võimalik psühholoogiline liin, mida mööda kuulsuste asjade austajate mõte võib liikuda, on kollektsionääride oma.
Tunnistan siinkohal üles, et mul on üsna hea meel oma K. E. Söödi kogutud luuletuste väljaande üle, milles on ka autograaf ja pühendus. Kahjuks küll mitte mulle, kuid asjaolusid arvestades oleks seda palju tahta.
Kriku ütles:
Aga reeglina mitte füüsilisel moel, või vähemalt pole see peamine. “Sentimentaalne väärtus” võib vabalt taanduda alateadlikule kontaktmaagia-usule.
Katoliiklased pole ainsad usklikud, kes modernset tehnoloogiat jumalakummardamisega lõimivad. Wall Street Journal kirjeldab Hongkongi suurimas taoismitemplis Wong Tai Sinis toimunud ümberkorraldusi.
Aga sellel võib olla ka hulk muid seletusi. Iga ebaratsionaalse soovi tagant maagiat otsida on ka veidi liig.
Keegi Marion Pajumets teab kõige paremini, mis meil kõigil kõrvade vahel tegelikult toimub:
Kriku ütles:
Üsna selgelt ilmneb kirjeldatud katsetes katsealuste maagiline (irratsionaalne) suhtumine esemetesse, millega kuulsus on otse kokku puutunud. Paku, palun, antud tendentsile mõni muu seletus:
Jah, mustade riiete või pesu kogujate puhul on sellisel tõlgendusel alust.
Ühe EPL-i koomiku arvates on relakas ja ketassaag üks ja sama asi:
Mart K. ütles:
Need on ahvatlevad küll. Millal Wong Tai Sin’i IPO tuleb?
Postimees kirjutab:
Skeptikutele pakub sündmus huvi artiklis kirjeldatud jaikonoomilise majandusarvestuse tõttu:
Kas kütusekulu on tolle 70 kr./m2 sisse arvestatud või mitte, ei saa artiklist teada ei lugejad ega ka ajakirjanik ise.
Postimees kirjutab:
Säärane vandenõuteooria on kummaline ja selle Venemaa-kesksus pälvib tõsist tähelepanu. Senini levinud Cablegate’i lekked on tugevasti Ameerika-kesksed põhjustel, mis peaksid olema ilmsed.
dig tuletab igaks juhuks meelde, et Dagens Nyheter ei kuulu Wikileaks’i ametlike koostööpartnerite hulka, teisest küljest jälle oli Dagens Nyheter kaudselt seotud Israel Shamir’i etüüdiga Russky Reporter’is. Asjaolu, et masslekitatud dokumentide autentsuse kontroll peaaegu võimatu on, on skeptilistel veergudel varemgi mõlgutamist leidnud,
dig ütles: Postimees kirjutab
Eesti võimalikku rolli ette kujutada püüdes meenus ähmaselt muinasjutt, milles keegi puu otsas istuja puu all magavad hiiglased tülli ajas ja sellest pärast vist kasu lõikas.
Putin ja Medvedjev pole küll miskid hiiglased, aga nemad istuvad hiiglase turjal. Kus see ässitaja peaks asuma…
Eks targemad teavad.
Pärnumaal liiguvad ufod nagu liinibussid
Teateid Eesti para-pealinnast siis :)
“Keegi tuleb voodisse, nagu nöör oleks kõri ümber!”
õudusjutud on ikka vahvad lugeda.
Inimese oletatavate eellaste säilmete tõlgendamise vallas on puhkenud midagi tormilaadset.
Nature’i viimatises numbris ilmunud töö väidab, et hominiidide fossiile kiputakse liiga agaralt just inimese eellaste säilmeteks lahterdama, ehkki tihti võib olla tegu hoopis ahvidega.
Science Daily vahendab:
Bruce Bower (Science News) annab sõna ka kahtlejale:
Kes pelgas ja kes põlgas meie valedetektoritesti?
Üldiselt mina keelduks ka sellisest tsirkusest. Valedetektori suur usaldusväärsus on müüt. Ühelt poolt on rida viise, kuidas seda lollitada ja teiselt poolt rida asju, mida peab küsimuste koostamisel ja esitamisel silmas pidama. Selline show ei ole kaugel selgeltnägijate tuleproovist.
Euroopa Nõukogu hoiatas multikulturalism eest
salvey tsiteeris:
Kui kahtlane selgeltnägija! Ega ta juhuslikult vampiiride palgal ole?
Kummalistest uskudest filmide tegemine on juba vana traditsioon. Katoliiklastel on nende vägivallapornograafiline suurteos The Passion of the Christ, saientoloogidel pulpheroistlikku dualismi ülistav Battlefield Earth. Nüüd lubavad filmiga välja tulla objektivistid. Veebisait Atlas Shrugged Part I on juba olemas.
Kummalistest uskudest kirjutavad Postimehe arvamusloo peale ka kommentaatorid. On lihtne arvata, milline üksmeelsus ja mõttekaaslasile plusside ladumine pääses lahti, kui ajakirjanik julges väita nii:
@Andres Valdre:
Otse loomulikult pesitseb Postimehes tolle artikli kõrval artikkel jaanuari lõpust: Ravimtaimed aitavad pakasele edukamalt vastu panna
Artikkel koosnebki ainult Väinsaare targutustest, päris-spetsialisti käest pole midagi küsitud. Kommentaarid millegipärast puuduvad, aga võib-olla ongi nad üleliigsed.
Postimehel on mäletatavasti paha komme kõigile kommentaaridele kolme kuu pärast vesi peale tõmmata. Järgnev paar väärib pikemat hoidmist:
Uudiseid religioossetest figuuridest on veel. Nagu Gizmodo vahendab, on National Enquirer näinud Steve Jobs’i Stanfordi kliiniku onkoloogiakeskuse juures. National Enquireri tuntud kvaliteediga vähiarstid võtsid pildid ette, lahkasid neid põhjalikult ja järeldasid, et pildil kujutatud mees on vähi viimases staadiumis ja ei ela üle kuue nädala.
Fotograafilisel diagnostikal on pikk ja värvikas ajalugu. Lisaks Houdinistki vanematele soolapuhujatele mäletavad skeptikud kindlasti juhtumit, kus doktor Bill Frist diagnoosis kedagi Terri Schiavot. Uue konksuna pakub asjahuvilistele aga huvi tähelepanek, et nähtavasti on isand Jobsil vähivorm, mis põhjustab mitte ainult taguotsa vaid ka sõiduauto allavõtmist. Analüüsib Jalopnik:
Nende lõikude vahel on vastuolu. Ravimine ja ennetamine on kaks ise asja.
Reikiõpetaja: inimesed ühinevad oma vaimse poolega
Selliste nupukeste tootmiseks võiks generaatori kirjutada.
Minu hea sõber autist
Selline maailmavaade on küll väga nunnu ja puha, aga ülaltoodud väitesse kui üldreeglisse tasub väga skeptiliselt suhtuda.
The Globe and Mail valgustab soojeneva gloobuse huvitavaid ja märgi tagajärgi.
Kriku ütles:
Fenomen, mida inglise keeles “Political Correctness” hüütakse, on inglise keeles külge saanud eufemistliku nime “Political Correctness”. Tegelikult on tegemist iidse sõnamaagiaga, mis seisneb ebameeldivate nähtuste nimetamisest hoidumise nimel nende ümbernimetamises. Aga kuna ebameeldivus on mõistes ja mitte nimes, on varsti uut ümbernimetamist tarvis — ja selle ettekäändeks tekib uus legend nagu seesinane.
Märksa tõepärasem eufemism tolle mõiste jaoks on 言葉狩り.
Ahjaa, mis jahtimisse puutub, siis klassikaline näide puudutab rebast. Vanaprantsuse keeles olevat rebane olnud goupil. Aga nii, nagu metsakutsut või otti ei kõlba päris nimega hüüda, hakanud prantslased ajapikku prantsuse rahva ennemuistsete juttude mõjul kõiki rebaseid kutsuma reinuvaderiteks, Renard. Tänapäeval on pika saba ja punase karvaga elukate ametlik prantsusekeelne nimi renard ja goupil‘it loetakse arhailiseks.
dig ütles:
Huvitav on ka asjaolu, et siit saab kombineerida mitu head hevibändinime.
Enn Kasak: “Inimkonna ainuvõimalik areng ja tulevik on ainult mitmel planeedil.”
@Mart K.:
“Kurttumm hull” oshi kichigai? Pole viga :) Tee ära!
Enn on hea näide, kuidas saab olla otsiva vaimuga inimene, samas laskumata Andrese moodi jaburdustesse. Viitab budistlikele tekstidele, rõhutab meie praeguste teadmiste piiratust, aga ei mineta selle juures tervet mõistust. Aga jah, eks ole nende eelnev tegevus ja hariduskäik ka hoopis erinevad.
Kuna sääraseid ebatsensuurseid väljendeid paljudes jaapani keele sõnastikes ei ole, olgu nad siin välja spellitud.
Oshi tähenduses ‘kurttumm’ kirjutatakse 「唖」. Kichigai tähenduses ‘hull’ või ‘hullumeelsus’ kirjutatakse 「気違い」. Mõlemad on nimisõnad. Tähelepanu väärib veel tähelepanek, et viimane koosneb kahest poolest: 「気」 ki tähendab vaimu või mõttemaailma (mitte segamini ajaga skeptikutele väga tuttava sõnaga ‘elujõud’, 「氣」 ki) ja 「違い」 chigai tähendab erinevat või ebanormaalset.
P2PNet kirjutab, et tundmatud isikud, kes reageerivad nimele Anonymous, on väljastanud agressiivse pamfleti GodHatesFags.com’i aadressil.
Millal Fred Phelps & Co anonüümsete inimeste matuseid piketeerima hakkab, ei ole veel teada.
Kas lõpuks tõesti on Coca-Cola salaretsept paljastatud?
Veebruaris on uudiseid lisaks vedelatele ka tahkete toidusaladuste vallast. Vahendab Arizona Daily Star:
Kehvasti varustatud sahvrid siis.
Poliitilise korrektsuse huvilistele võib huvi pakkuda faks, mille tundmatu isik saatis USA kongressitegelasele, nähtavasti seoses tolle tehtud ettepanekuga riigi raha säästmise nimel lõpetada Viisnurkse Ministeeriumi sponsorleping autode võidusõitu korraldava ettevõttega NASCAR. (Ettepanek lükati arutelu käigus tagasi.)
Missugused faksis sisalduvad sõnad on autori arvates poliitiliselt ebakorrektsed? Ilmselt need, mida ta “maskeerida” üritas. Huvitav on aga see, et autori poliitiline korrektsus paistab peavoolu omast mõnevõrra erinevat. Praeguseks ei ole veel teada, missugune tähtsus on asjaolul, et ähvardava faksi autor loeb isand Mooni uudiseid.
NPR räägib kiribatilastest, kelle usk on tugev, aga kes vees elada veel ei oska.
Tema Majesteedi Valitsuse nõuandja teadusküsimustes propageerib lokkava metaebatolerantsuse laiendamist teadusküsimustele, nagu kirjutab Research Research.
Gripivaktsiini seos narkolepsiaga ei leidnud veel kinnitust
Kriku tsiteeris:
Miks on pealkirjas sõna “veel”?
Narkosõjas on saavutatud uus tase — tänavu on kavas konfiskeerida rohkem kokaiini kui planeedil üldse leidub. Reason.com oletab, et puudujäävad uimastitonnid hõivatakse Marsil.
Puudujääk, mille maht on 3% aastatoodangust, võib ju tulla möödunud aastate laovarudest. Erinevalt suhkrust ei maksusta kokaiini laovarusid isegi Euroopa Liit.
Aeg-ajalt on ka seda juhtunud, et konfiskeeritud valge pulber on tagasi käibesse läinud, mis võimaldab seda teist (ja võib-olla isegi kolmandat) korda konfiskeerida. Kahjuks ei ole mul käepärast hinnanguid, kui suur säärase nähtuse osakaal on.
Kolmandaks räägib uudisteagentuur Kurjad Keeled & Ko, et kokaiini turustamisel olla kombeks seda tugevasti lahjendada, näiteks suhkruga. Kasutatavat ka pesupulbrit. See aga tähendab, et tootmise ja konfiskeerimise vahel saab valge pulbri kogus kasvada ilma kokaiini juurde tootmata.
Neljandaks võivad turustamist ja tootmist jälgivate ametnike hinnangud tootmisele erinevad olla.
PZ Myers lõbustab meid pildiga.
Pildil on Joe Power, kes ilmub regulaarselt teleris, näiteks järgmises Channel Four‘ saates:
@dig:
Miks peaks keegi pesupulbrit lisama? Teistest limaskestale neutraalsematest pulbritsest saaks aru aga see lõhnaks tugevalt ja sisaldab valke, rasvasid ja teisi orgaanilisi aineid lagundavaid aineid, mis tekitavad isegi kätele saades kergesti nähtavat ärritust. Kui sagedasti on sellist asja leitud ja alustuseks küsiks kas korragi?
Märt ütles:
Nagu Internetis kirjutatakse, on pesupulbri eeliseks, et ta välistab kliendi võimaliku nurina. Tõsi küll, puuduseks on edasise äri võimaluste järsk kahanemine.
The Telegraph vahendab brittide uue valitsuse vuuduuplaane:
Kriku ütles:
Jah, isegi artiklist enesest nähtub, et hinnangu veahinnang on kolmest protsendist tunduvalt suurem.
Postimees: Miks «sõjakas islam» on ohtlik müüt
Gallup jagab ka oma Abu Dhabi osakonna koostatud uurimuse presentatsiooni.
Religion Poisons vahendab videot lääne stiilis ja Halal-stiilis lehma tapmise võrdlusest.
Postituses esitatud väidete tõepärasus on, nigu ta on, aga millegipärast on sellest välja jäänud täiesti kindel võte halal-lihast hoidumiseks — veise- ja lambaliha asemel sealiha kasutamine.
Täiesti idiootlik pealkiri:
Väikelinn Haapsalu šokis – miks karistas saatus väeteid topelt?
Poliitiline point ka.
Kõik pikemad lastekodupõlengu-artiklid vihjavad, et lugeja peaks raha annetama. Minu hinnangul ei sobi see meie riigikultuuriga kokku; siinmail on tavaks lastekodusid riigieelarvest finantseerida. See käib ka kindlustuse ja/või katastroofiliste probleemide katmise kohta. (Postimees: Valitsus eraldab reservfondist raha Haapsalu lastekodule.) Kui riiklik rahastamine millegipärast toimima ei peaks, tuleks seda lugeda rahvasaadikute kehvasti tehtud tööks ja sellisena parandada, mitte jätta niisugust lugemata hulga noorte inimeste kasvamiseks ja elluastumiseks vajalikku infrastruktuurielementi nagu lastekodud vabatahtlike annetuste stiihia kätte.
Sobivad sihtkohad eraviisiliste annetuste jaoks on mittekriitilised ja/või loomu poolest mitteriiklikud organisatsioonid, näiteks Punane Rist.
Kindlasti aga ei peaks annetamine kunagi olema puhtmehaaniline tegevus. Ratsionaalne annetaja kaalub hoolikalt, missugune heategevusorganisatsioon tema raha parimini kasutab. Säärase keerulise valiku tegemine, kas ise või delegeerimise teel, on üks nendest paljudest pisikestest kodanikukohustustest, mida inimesed lihtsalt taluma peavad, kui neil ei ole diktaatorit, kes keelaks, käsiks, pooks ja laseks.
dig ütles:
Kui Rootsi Älmhulti Lions klubi ettevõttel eelmise sajandi lõpul ehitatud maja ikka hetke ajel maha põleb, et voodihaigeid põetav personal õieti märgatagi ei jõua, siis tuleks enne uue maja ehitamist ikka natuke mõelda. H. H. Luige sugulasi-tuttavaid kostitati mõni aasta tagasi lausa hulgi süütepudelitega(?), aga nende majadest vist ükski maha ei põlenud. Kui puitkonstruktsiooniga majadel on plahvatusliku isesüttimise omadus, nagu miski päästeteenistuse pomo jutust aru võis saada, siis tuleks vast kogu armas eesti rahvas kivimajadesse evakueerida.
Kas vaktsiinid suudavad tuberkuloosi, HIV ja malaaria seljatada?
Erakondade esindajad pooldavad alkoholi ostmise vanusepiirangu tõstmist
Mõistus hakkab koju tagasi jõudma.
Reinsalu: patsiendi ja arsti tülid vajavad uut lahendusviisi
“Teisi spetsialiste” peale ekspertide? Mis “spetsialiste”?
Aasmäe: islamist väljaastumise karistus on surm
Postimees vahendab ekshibitsionistlike poliitikute prohibitsionismi:
Skeptilised seisukohad on artiklis esindatud, kuid pealkirjas mitte.
Kriku ütles:
Spetsialiste rent-seekingu alal.
Kriku ütles:
Ühest küljest oli mulle, tunnistan, üllatuseks, et alkoholi vanuseline müügipiirang ei algagi Eestis 21. eluaastast. Aga karta on ka, et kui järelevalve ja jõustamise rindel olukord seniseks jääb, pole vanusepiirangu tõstmisel tegelikkuses soovitud tagajärgi, vaid see võib senisest veelgi rohkem noori viia otse salaalkoholiga (ja mitte ainult) äritsejate sülle.
Mart K. ütles:
Ei alga jah. Hoopis 18. eluaastaga lõpeb ära, mis on Euroopa kontekstis üks kõige rangemaid piiranguid. Kui ma õigesti mäletan, siis tõsteti piiri mõned aastad tagasi, kui enne valimisi oli mõnedel parteidel jälle tarvis kõige madalamaid huve erutada (ingl. k. energise the base).
21 aasta piirang on tuntud USAs. Praktika, paraku, näitab, et Meerika noored on statistiliselt hullemad joodikud kui Suure Lombi idakaldal elutsevad rahvad.
Mis puudutab õiguskonsistentsust, siis Delfist jooksis jaanuaris läbi üks teine uudis vabaduse varjukülgedest:
dig ütles:
Tõepoolest! Tänan täpsustamast. Aga ikkagi — kas siinmail polegi üldse kunagi kehtinud 21. eluaastaga lõppev vanuseline alkoholimüügipiirang? Huvitav, kust ma selle teadmise siis võtsin?
Loogiline tundub ka, et ilma ulatuslike investeeringuteta seaduste jõustamisse suurendab vanusepiirangu selline kergitamine muude uimastite tarvitamist noorsoo hulgas, mida vaevalt soovitavaks saab pidada. Mõned keelatud ained võivad tervist ju alkoholist vähem laastada, ent seadusega pahuksisse minek ühe või teise hankimiseks ei tule kindlasti ühelegi noorele kasuks.
Mis ei tähenda, et ma leiaks, et lakkuma tuleb hakata enne 21. eluaastat. Hea oleks, kui üldse ei lakutaks. Lihtsalt — seda rangemalt keelata lihtsalt sellepärast, et mõnedele valijatele meeldib nulltolerants, arvestamata tegelikke (soovimatuid) tagajärgi, ei pruugi olla tark samm.
Eesti Ekspress: LUGEJATE PALVEL: Kolmsada linnavalitsuse arvutist postitatud pro Savisaar kommentaari
Mart K. ütles:
Kurjad keeled on väitnud, et Gorbatšovi alkoholipoliitikas olla niisugune klausel olnud. Kinnitada ei saa, kuna see juhtus enne Internetti (kui juhtus).
Mart K. ütles:
Teine tegur on siin veel.
Tänaseks on inimesed riiki praktiseerinud juba tuhandeid aastaid. Väga palju kasulikke seaduseid on välja mõeldud, enamik tavalise inimese tavalist elu puudutavaid tavalisi seaduseid on stabiliseerunud. Suurem osa produktiivsest riigikogumisest puudutab sellepärast ühest küljest ressursside jagamist (aga riigieelarvet tehakse ainult kord aastas), teisest küljest jälle uute (ja tänapäeval sageli kõrgtehnoloogiasse puutuvate) probleemidega tegelemist, mis on tülikad, keerulised ja Tavalisele Inimesele(tm) kehvasti nähtavad, raskesti mõistetavad ning riskialtid. Poliitik, kes mängib laiale tuntusele ja Tavalisele Inimesele silma torkamisele, hoiab sellepärast produktiivsest seadusloomest kaugemale ja sigitab kontravärsse ettepanekutega ära keelata mõni Tavalise Inimese Naabrile(tm) meelepärane tegevus.
Mart K. ütles:
Hea oleks, kui alkohol ei oleks rahva silmis maagiline müstiline lake vaid laialt tuntud vedelik laialt tuntud omadustega, mille sekka kuuluvad kindlasti ka omadus liigsel sissevõtmisel laialt tuntud ebameeldivaid tagajärgi põhjustada ning pikemaajalisel kuritarvitamisel inimestele My precious! mõtteid sugereerida. Paha ei teeks ka, kui alkoholi aknapuhastamis- ja põlemisomadused oleksid laialt tuntud.
Kättesaadavuse piiramise tsirkus nagu kunagised toidupoodide alkoholiosakondade turvalintidega piiramise aktsioonid kindlasti kasvatad maagilist müstikat, mitte ei kahanda seda.
dig ütles:
Nii oli.
IEEE Spectrum vahendab Freie Universität Berlin’i uut projekti, mõttepüüdmismütsikesega juhitavat sõiduautot.
Telegraph kirjutab jultunud ärimeestest, kes piiravad sissepääsu oma hotellidesse seksuaalse eelistuse põhjal.
Kas säärane seksuaalenamuste tagakiusamine on vanal heal Inglismaal igapäevaseks saanud?
dig ütles:
Abivalmis Vietnami valitsus tõi kohe näite ka. Kirjutab Viêt Nam News:
Agence France Presse kirjutab mehest, kes kurdab GlaxoSmithKline’i toodetud Parkinsoni tõve ravimi Requip põnevate kõrvalmõjude üle. Kummalisel kombel ei ole tal plaanis teadusartiklit kirjutada.
Ennustaja Edgar: kes valimised võidab, see kahetseb seda pärast!
Postimees toob erakorralisi uudiseid Alžeeriast, kus seoses protestidega on kehtestatud tavakorraline seisukord.
Postimees vahendab Suure Tee reklaamartiklit ühes celebrity endorsement‘iga.
Seekord mainitakse arsti poole pöördumise soovitus vähemalt artikli lõpuks ära.
dig ütles:
Cory Doctorow spekuleerib, et tundmatud isikud on tuntud perekonnanime Phelps all.
Täiesti vastutustundlik ajaleht Õhtuleht vahendab sensatsioonilist vandenõuteooriat.
dig ütles:
Diskrimineerimine toimub ka teisel pool Suurt Lompi, kus tööandjatel on eelarvamus töötute palkamise vastu, nagu teatab New York Times.
Tuulerõugete vastu saab vaktsineerida, lapsi sihilikult nakatada ei soovitata
Roheline dilemma: kes on tõeline kliimakangelane?
Kriku ütles:
Ei ole ju tõsi?
Ma pole muidugi spetsialist, ent inimtekkelise muutuse osas peaks konsensus olema üsna ilmne.
WNY Media kirjutab ja näitab huvitavat intsidenti, kus Buffalo’s tegutseva Matt Taibbi asutatud ajalehe The Beast ajakirjanik olla helistanud Wisconsini kubernerile Scott Walkerile ja etendanud talle David Koch’i.
Taustast kirjutas The Beast ise, aga kuni nende veebiserver paistab maas olevat, on otstarbekas lugeda peeglit Windy City Watch’is.
Skeptikutel ei kõlba muidugi ära unustada, et Matt Taibbi on varem tegelenud ka ajakirjanduslikus mõttes kahtlase väärtusega projektidega nagu The eXile.
NBC / Associated Press vahendavad kuberner Walkeri kinnitust, et võltskõne on autentne.
Mart K. ütles:
Ei ole jah. Kui Sa autoriga vaidlema lähed, toob ta tõenäoliselt kapist välja mõne klassikalise sofismi, näiteks väidab, et kui vähemalt üks teadlane teisiti arvab, siis konsensust ei ole.
Mäletatavasti tabas hiljuti maavärin Christchurchi linna Uus-Meremaal. Vastutuse säärase terroriakti eest on võtnud mingisuguste jumalate rühmitus, kes veebisaidi christchurchquake.net vahendusel nõuavad poliitilisi teeneid, eeskätt lapsprostitutsiooni keelamist ja geidelt nädala äravõtmist.
Boobquake’ist ongi juba peaaegu aasta mööda läinud.
Massimõrvar juurutab
alternatiivsetillegaalset abielumudelit:Tšetšeeni Vabariigi juht otsib teist naist
Kriku ütles:
Mispidi see alternatiivne on? Täiesti traditsiooniline abieluvorm on.
Pärast omasooihara paari majutamisest keeldunud hotelli trahvimist on uurimise alla sattunud ööbimisasutused, mis ainult homoseksuaale oma katuse alla lubavad.
Gay hotels investigated for breaching equality laws
Kes külvab tuult, see lõikab tormi.
Varem on skeptik.ee-s olnud juttu ka kummalisest üritusest Gay Games.
Selles konkreetses õigussüsteemis. Võib-olla pole “alternatiivne” õige sõna.
Naistemaailm väidab, et õige sünnituse jaoks on vajalik oksütoKsiini teke. Nii mööda annab ikka tõlkida. Ja Kleer Maibaum promob jälle kodusünnitust nagu ikka.
http://naistemaailm.ee/artiklid/36558/mehed_sunnitusest_eemale_.html
Kriku ütles:
Saamatud hotellipidajad sihukesed, ei oska raha teha, kui kliente liiga palju tuleb. Ei tea, kas keegi müüs neile Fawlty Towers’i õppevideo pähe maha?
Asjad tasapisi ikka edenevad ka meil – esimene geipaar vabariigi aastapäeva vastuvõtul:
Dirigent Erki Pehk ja teatrikunstnik Madis Nurms
Väike My ütles:
Võhiku jaoks võivad “toksiin” ja “-totsiin” esmapilgul väga sarnased paista, ning tõlkija ei saagi igal alal spets olla. Viga on naljakas, aga mitte midagi drastilist, et kätega pead peaks hoidma.
Ning äkki on sellisest apsust abigi — see osa lugejaskonnast, kelle pärast skeptik.ee peamiselt muretseb, kardab ju kõikvõimalikke toksiine kohutaval kombel. Aga nüüd, näe, öeldi, et on lausa sünnituse jaoks vaja… Äkki polegi mõtet kaks korda aastas toksiinide väljutamise protseduuride eest hingehinda maksta?
Sotsiaalteadlased: tänapäeval ei tähenda vaesus nälgimist
Kui seda loogikat järgida, siis muutub sõnapaar “vaesusega võitlemine” mõttetuseks.
@Kriku:
Lõige ERR-is ilmunud (originaal)artiklist:
Margi Kikase hinnangul tuleks vaesuse vähendamiseks vältida sotsiaalse ebavõrdsuse kasvu. “Ennekõike tuleks praegu tähelepanu pöörata sellistele peredele, kus kasvavad lapsed, sest laste vaesus täna läheb ühiskonnale homme väga kalliks maksma,” toonitas ta.
Ehk siis ei näe sotsiaalteadlased vaesuse vastu võitlemist mõttetusena. Ka Soomes ja Rootsis ja Norras ollakse vaesed ja võideldakse vaesuse vastu, kuigi nt meile võib see elu päris ilusana tunduda, sealsete töötu abirahade ja muude sotsiaalmeetmete taustal. Kõik sõltub taustsüsteemist, mille suhtes vaadelda ja millega võrrelda. Meenub sel aastavahetusel Soome TV-s läbiviidud kampaania Soome puudustkannatavatele peredele raha kogumiseks. Lisaks tuleb silmas pidada, et artiklis oli juttu Eestist, mis siiski kuulub arenenud riikide hulka ja kus üldine elatustase on hoopis teisel tasemel kui arengumaades. Arengumaades tähendab vaesus tänaseni nälgimist ja kirjaoskamatust.
Mina olen nii vana, et 90ndate algus on meeles. Kuude kaupa paljast leiba süüa, kõrvale ainult porgandisalat ja klaasitäsi piima – ei olnud eriti lõbus. Samas ei olnud me maailma mastaabis teps mitte vaesed, sest ma käisin koolis, sain head haridust, mulle oli tagatud arstiabi, katus oli pea kohal ja riided olid seljas, mis siis, et mitte moekad ja uued.
Kui asuda seisukohale, et vaesus on suhteline mõiste ja defineeritav kui sissetulekute oluline jäämine alla valitseva keskmise tarbimise, tuleb loogilise konsistentsuse säilitamiseks samal ajal möönda vähemalt üht kahest väitest:
1) vaesust ühiskonnas, milles inimeste sissetulekud märkimisväärselt erinevad, ei ole põhimõtteliselt võimalik likvideerida, sest teatud hulga inimestest sissetulek jääb alatiseks alla valitsevale keskmisele tarbimisele vaatamata elatustaseme muutustele absoluutskaalal;
2) vaesuse likvideerimine tähendab kõigi inimeste sissetulekute ligilähedast võrdsustamist vaatamata nende absoluutsele suurusele.
Esimesel juhul on “vaesuse vastu võitlemine” mõttetus, sest eesmärk on teoreetiliselt saavutamatu. Teisel juhul on “vaesuse vastu võitlemine” mõttetus, sest eesmärk on küll saavutatav, kuid selle tulemusel võib suhteline vaesus asenduda absoluutse vaesusega.
@Kriku:
midagi umbes selles suunas, et “kujutate pilti – pooltel inimestel on IQ alla keskmise!”?
Jah.
Kriku ütles:
Ermöhh?
Kriku ütles:
Siit tulebki demagoogia sisse. “Oluline” on vaesuseküsimuste kontekstis väga oluline klausel.
Iga matemaatik saab aru, et 20% rahvast elab alati alumises sissetulekupentiilis. See, kas see on probleem, sõltub sellest, kui suur on vahe pentiilide vahel. Kui keskmises pentiilis on keskmine sissetulek kümme korda suurem kui alumises, on probleem suur, ühiskonna sidusus nõrk ja ajapikku tekivad umbes samasugused probleemid nagu ühiskonnas, kus on palju kehvasti integreeritud immigrante. Kui keskmises pentiilis on keskmine sissetulek kaks korda suurem kui alumises, on probleem palju väiksem. Seega, nagu iga sotsioloog aru saab, on esimese juhu teiseks konverteerimise nimel mõtet tööd teha ja ressursse kulutada. (Kas seda viisakas “võitluseks” nimetada on, on omaette küsimus poliitilise korrektsuse valdkonnast.) Kus maal oodatav kasu kulutatava ressursi üles kaalub, on muidugi väärtushinnangute ja ühiskondliku debati küsimus.
See on sinu isiklik poliitiline seisukoht. Ära käi seda välja absoluutse tõena ja ära kuuluta sellega mittenõustumist demagoogiaks.
Olgu muuga kuidas on, aga väljendid nagu “nagu igaüks aru saab” on küll demagoogia tunnus.
Kriku ütles:
Ahaa, juba teist järku demagoogia. Esimest järku demagoogiaks hüüdsin ma ju Sinu “loogilist” järeldust, mis seisnes sõna “oluline” märkamatus väljaviskamises, mitte nõustumist või mittenõustumist.
Nagu juba Kalinin olevat öelnud, tuleb inimest narrida keeles, mida ta mõistab.
Kahju, et sa argumenteerimise asemel üldsõnalist lahmimist harrastad.
Minu mõtet ei muuda selle sinu poolt fetisheeritud sõnakese ärajäämine või lisamine vähimalgi määral. Kui mitte kuulutada vaesuse likvideerimiseks sissetulekute võrdsustamist ja seda eraldi eesmärgiks seada, siis jääb igal juhul alles ka inimgrupp, kelle sissetulekud on oluliselt allpool keskmist. Oled nüüd õnnelik? Lõpetad trollimise?
Kriku ütles:
Kahju, et Sa executive summary üle virisemist harrastad, kui konkreetne kriitika on juba järgmises lauses kenasti ära toodud. Ja oleks see siis esimene kord …
[Executive summary:] See on strawman.
[Selgitus:] Pärismaailmas tegutsevad päris-vaesuseärastajad ei aja reeglina taga sissetulekute võrdsustamist. Mida nad täpselt taotlevad, sõltub konkreetsest filosoofiast; Thomas Paine soovitas kunagi garanteeritud sissetuleku-miinimumi, tänapäeval on kombeks taodelda tahtest sõltumatute sissetulekuerinevuste vähendamist. Ranget ja absoluutset võrdsust on küll nõudnud mõnede poliitikasuundade mõned äärmuslased; äärmuslastele keskendumine tüüpilisemate ettepanekute ignoreerimise nimel on aga üks strawman fallacy vorme.
[Täiendavad preemptiivsed targutused:] “Vähendamine” ja “elimineerimine” on erinevad mõisted. Nii, nagu paljud teisedki protsessid, allub tsiviliseeritud ühiskonnas ebavõrdsuse vähendamine kahaneva kasulikkuse printsiibile ning ebavõrdsuse “täielikuks” elimineerimiseks tuleb kas kulutada röögatus koguses ressursse või ühiskond radikaalselt ümber kujundada — peavoolu-filosoofid ei pea kumbagi otstarbekaks või ihaldusväärseks.
Lisaks on üsna ebatavaline pidada varalist või sissetulekulist võrdsust eesmärgiks an sich. Tolle võrdsuse suunas liikumine ja vaesuse vähendamine on tavalises maailmavaates üksnes vahendid vaesusest kui nähtusest johtuvate konkreetsemate sotsiaalsete probleemide (nagu nälg, haigused, kuritegevus jpm.) vähendamiseks.
Ei ole. Järeldus ju ei kehti!
See sinu “kriitika” oli lihtsalt ekslik, kuna sinu poolt mainitud sõna väljajäämine ei muuda minu jutu mõtet. Lahmima hakkasid sa aga hoopiski selle peale, et ma palusin sul hoiduda oma poliitiliste seisukohtade argumentatsiooni mittevajavate tõdedena kuulutamisest.
Ei põrmugi. Kui defineerida vaesust suhtelise mõistena sissetulekute vahe kaudu, siis jõuab loogiliselt ja paratamatult selleni, et vaesuse vähendamine tähendab sissetulekute vahe vähendamist ning vaesuse likvideerimine sissetulekute võrdsustamist. Mis on aga – nagu juba öeldud – ekslik väide, kuna ei võta arvesse võimalust, et väikese vahega või võrdsed sissetulekud võivad olla ka vaestel absoluutses mõttes.
Meie teema siin pole aga kõikvõimalikud filosoofid, vaid ühes konkreetses ajakirjanduslikus nupus väljendatud mõttekene.
Kriku ütles:
Loogilist konsistentsust säilitades võib näiteks samaväärselt väita: “Kui sellist inimgruppi mingil juhul alles ei jää, siis on eesmärgiks kuulutatud sissetulekute võrdsustamine.” Taolisi väiteid võib ju konstrueerida, aga milleks?
Isegi, kui nõustuda, et sissetulekute ebavõrdsust pole võimalik täielikult likvideerida (loogiline paratamatus see muidugi pole), siis võib sissetulekute ühtlustamise siiski vaesuse likvideerimiseks kuulutada. Või mis? Samuti pole sissetulekute ühtlustamise all tarvis silmas pidada nende täielikku võrdsutamist (kahtlen ka, et sotsioloogid seda teevad) ning (näiteks) vaeseima detsiili jaoks saab sissetulekute erinevuse keskmisest ebaoluliseks muuta ka kodutuid ja ülirikkaid likvideerimata (vähemalt statistika lubab seda).
Seda, miks sa mingeid väiteid konstrueerid, peaksid sa vast ise ikka kõige paremini teadma…?
See on ekslik väide, kuna ei võta arvesse võimalust, et väikese vahega või võrdsed sissetulekud võivad olla ka vaestel absoluutses mõttes.
Jah, sellepärast ma kasutasingi ülal sõna “märkimisväärselt”.
Sellisel juhul teed sa ju sama võrdsustava liigutuse lihtsalt kitsamas segmendis – näiteks detsiilides 2-8 mitte 1-10. Ka sel juhul jääb küsimus, kas see ligilähedaselt võrdsustatud segment on või ei ole vaene absoluutses mõttes (sõltub olukorrast, ainult nende sissetulekute vahe ei anna meile vastust) ning kas on saavutatav suure osa ühiskonna sissetulekute ligilähedane võrdsustamine ilma et kaasa ei toodaks absoluutset vaesust või üldist elatustaseme langust. Teine küsimus on tuliste vaidluste objekt ja ma ei taha teha digi viga, hakates siin oma arvamust mingisuguse tõena kuulutama. Ma väidan vaid, et seda probleemiasetust ei ole õige unustada või olematuks kuulutada.
Kogu jutu mõte on siis selles, et ei pääse me kuhugi absoluutsete kriteeriumitega arvestamisest (olgu selleks siis 1, 10 või 50 dollarit päevas) ning relativistlik vaesusmõiste on tihedalt seotud subjektiivse vaesusmõistega – äraseletatult siis sellega, kes, mil määral ja miks ennast rikkamaid naabreid vaadates vaeseks peavad olenemata reaalsetest eurodest, mis nende taskus, pangakontol või sukasääres kõlisevad-krabisevad. Kui me mööname, et absoluutset vaesust ega riski sinna langeda enam ei ole (ma ei väida, et seda praegu meil siin peaks möönma, aga põhimõtteliselt), siis peame suhtelisest vaesusest rääkides olema võimelised põhjendama, miks me absoluutsest vaesusest tunduvalt paremas olukorras olevatest isikutest just niisuguse sõnakasutusega räägime. Mulle isiklikult tundub see järjekordse objektiivse ja subjektiivse maailma segiajamisel tekkiva veana.
Ka ei ole ma nõus sellega, et absoluutse elatustaseme üldist tõusu ebavõrdsete sissetulekutega ühiskonnas ei saa “suhtelise vaesuse” loogikat järgides pidada tulemuslikuks võitluseks vaesuse vastu hoolimata sellest, et elu tegelikult ju paremaks läheb.
Irish Times annab teada, et kaks Baieri juristi on Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse Haagis esitanud süüdistuse inimsusevastastes kuritegudes kellegi Benedictus XVI aadressil.
Kriku ütles:
Ma ep teadnudki, et Sa Kalev Jaigi jünger oled. Objektiivse ja subjektiivse segiajamise nägemine seal, kus keegi teine seda ei näinud, on ju tema leivanumber.
Aga tegelikult avanes mul hiljuti võimalus und näha. Unes ilmunu põhjal kahtlustan, et Kriku ajab siin mingisugust ideoloogiat, tõenäoliselt tuntud ja väga kontravärsilise “rikkuse ümberjagamise” õlgnuku paistel.
dig ja Kriku ajavad asja miskipärast kole keeruliseks – objektiivne, subjektiivne jne. Ma ole naisterahvas, praktilise meelega. Mina ütleksin lihtsalt nii, et see, mis on vaesus, sõltub sellest, millises ühiskonnas millise elatustasemega riigis/piirkonnas inimene elab. Külmutuskapi puudumine on ühes riigis vaesuse tunnus, teises riigis ei tähenda see mitte midagi – kuna nt Himaalaja mägismaa täielik elektrifitseerimine seisab alles ees. Inimeste vajadused kasvavad eksponentsiaalselt elatustaseme tõusuga (pihtal rahades ja asjades arvestatuna, minu subjektiivne hinnang, arvestades nt oma elukogemust N. Liidust tulnuna). Kui 20. sajandi keskpaigas oli rikas hiinlane see, kellel oli paar ilusat piltidega froteekäterätti ja emailkauss silmade pesemiseks, siis varsti tahtis ta ka jalgratast ja külmkappi. See selleks. Mida ma tahtisn ütelda, et igas piirkonnas tuleb vaesuse vastu võitlemise all näha just selles piirkonnas vajalike meetmete kompleksi – mida hakkab Sub-Sahara elanik peale mobiili, auto või külmkapiga ja võimalusega osta poest Fantat, kui puudub puhas joogivesi ning elementaarne arstiabi? Eurooplase jaoks on vaesus ka see, kui ta ei saa lastele osta jõulukinke ja endale lubada deodorandipulka. Lugesin ajalehest, kuidas lasped Eestis häbenevad nt seda, et neil pole mobiili, või et see on vana mudel. Või et nad ei saa rääkida kaugel maal käimisest, Egiptuse-reisidest. Kusagil aga muretsetakse seepärast, et oleks võimalik lastele lubada kasvõi paar aastat kooliskäimist ja oleks võimalik kasvõi kord nädalas ennast puhtaks pesta.
Tegelikult on Eestis absoluutne vaesus loomulikult täiesti olemas – inimesed, kellel pole kodu, tööd, kes on jäänud väljapoole meditsiinisüsteemi ja sotsiaalhoolekannet. Olen rääkinud inimesega, kes tegeleb taoliste inimestega ja ta ütles, et meil on tegelikult päris hea süsteem ja abi on võimalik saada nii riigi kui KOV kui NGO-de tasemel, lihtsalt seda abi on vaja osata otsida, ja need inimesed on vaja osata üles otsida. Mina ise olen kokku puutunud olukordadega, kus nt lapsel ei ole võimalik osa võtta klassiüritustest, sest peres läheb raha otse vanemate kõrist alla. Iseenesest ei olegi tegemist nö klassikalise vaesusega – sissetulek on olemas, kodu on olemas, riided on lastel seljas ja kõht saab vähemalt koolis täis. See on sotsiaalne vaesus, ma ütleksin nii. Siin tuleb appi kohalik sotsiaaltöötaja, kes toob laste toetusraha otse kooli, nii et seda saab kasutada õppematerjalide eest tasumiseks ja ekskursioonideks jne. Ja ma olen kokku puutunud ka sellega, et 8-9 klassi noormees peab üleval peret, käib tööl ja magab tunnis, sest vanematel (kellel küll ka on sissetulek) läheb jällegi raha kõige muu, aga mitte laste peale.
Nad kah ei ole justkui vaesed, riidedki ilusad seljas, nälga ei ole. Teisalt – laps peaks ju õppima? Jne. Seega – vaesusel on palju erinevaid nägusid ja selle ravimiseks peavad seetõttu olemas olema erinevad relvad. Ja erinevad eesmärgid. Tobe on seada eesmärke kogu maailma europiseerimiseks ja enda eluviiside ja tarbimisharjumuste pealesurumiseks, EL-i keskmise sissetuleku tagamine arengumaades ei saa olla eesmärk. Ja minu arvates on ka üpris selge, et sissetulekute vahe vähendamise saavutamiseks on vähe ebaefektiivsemaid meetodeid kui loosung “Võtame rikastelt, anname vaestele!” Solidaarsusprintsiip peab kehtima, selge, kõikidele. Aga nähtud on ka see, et tasuta raha toob kaasa aina suurenevat sõltuvust sellest ilma võimaluseta suurendada inimestes oskust ise enda heaks midagi ette võtta. Hea näide oli ühes Soome dokkfilmis – soomlased on hoolega rajanud aafrikasse kaeve. Paha asi on aga see, et kaev tehakse valmis, rahvas rõõmustab, valged mehed lähevad ära ja kui nad paari aasta pärast tagasi tulevad, joovad inimesed jälle ojast räpast vett, sest kaevud on liiva täis tuisanud ja roostes või lihtsalt vanametalliks müüdud.
Seepärast ütles üks must mees abi pakkuvatele valgetele – meil ei ole vaja mitte valmis lahendusi, meil on vaja oskajaid inimesi. Õpetage meile, kuidas ehitada ja hooldada ja me teeme ise. Me saame rahad kokku, me kogume, me ehitame ise, siis see on meie oma inimesed tunnevad vastutust selle eest.
Nii et lihtsaid lahendusi siin ei ole, seda ma arvan, kokkuvõtteks.
Tegelikult ma tahtsin siia panna ühe lingi EPL-i artiklile vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta, kus infoallikaks on ARST! Ja ajakirjanik on ise teda küsitlenud! Juhhuu!
http://www.epl.ee/artikkel/593222
katrinv ütles:
Mobiiltelefoniga helistab ta naaberkülla ja küsib, millal sinna arsti oodata on. Külmkapis seisab bushmeat kauem värskena, mis võimaldab jahijärgseid allahindlusi paremini ära kasutada. Fantat saab kasutada taimekasvu edendamiseks. Kirjutas Guardian:
@dig:
Kui see on seesama asi, siis siin on algne dokument ka.
Üldsõnaline lahmimine.
Jälle üldsõnaline lahmimine.
Vaat’ see ongi subjektiivne vaesus. Võib küsida, kas neile on vaja uut telefoni või psühholoogi. Täpselt samamoodi nagu psühhosomaatiliste vaevuste kahtluse puhul meditsiinis.
See, kuidas inimene oma subjektiivset vaesust-rikkust tajub, võib muide erineda ka sellest tegelikkusest, mida me näeme siis, kui tema ja ta naabri varad rahasse ümber arvestame ja neid võrdleme. Nimelt on teatud kindlate asjade või varaklasside roll staatusesümbolitena suurem kui teistel. Sinu näites siis on kõrge koht mobiiltelefonil. Tõenäoliselt võib see üles kaaluda mõne objektiivselt väärtuslikuma, kuid staatusesümbolite hierarhias mitte nii kõrgel kohal oleva asja.
Teemaga haakub see kõik nii palju, et uhhuulased parasiteerivadki sellistel subjektiivsetel ettekujutustel. Mida vähem muretseb inimene ellujäämise ning mida rohkem igasuguste virtuaalsuste pärast, seda suuremad väljavaated on uhhuulastel. Olgu nood siis enda meelest meedikud, füüsikud või poliitikud.
“Eesti Päevaleht” vahendab kahetsusväärset lugu hooletust ümberkäimisest lahtise tulega:
Voodoo seksiriitus tappis eaka naise, põlengus sai viga 20 päästjat
Kriku ütles:
On täiesti objektiivne fakt, et kõnealused eurooplased vaesust nii mõistavad.
See, et vaesuse vastu aitab psühholoog, on Sinu subjektiivne ettekujutus.
Niipalju siis objektiivse ja subjektiivse segiajamisest.
Kriku ütles:
Idee sellest, et asjadel võib olla objektiivne väärtus, on jälle jaikonoomiline. Pärismaailmas sõltub väärtus taustsüsteemist. Ja, kuigi Kalev Jaik seda hiljuti vastavas teemas usinasti eitas, on pärismaailmas väärtusehinnangud mittejärjestatavad: erinevad inimesed järjestavad samu asju väärtuse põhjal erinevatel ja mitteühilduvatel viisidel. See teeb kaubanduse võimalikuks.
Kriku ütles:
Üldsõnaline lahmimine.
Martin Vällik ütles:
Jah, seesama asi on.
dig ütles:
Jah, see nende “nii mõistmine” ongi nende subjektiivne arusaam vaesusest.
Psühholoog võib aidata juhul, kui inimene muutub silmatorkavalt ebaratsionaalseks või obsessiivseks oma suhtumises staatusesümbolitesse.
Ei sugugi. Antud juhul – nagu ma ka ülal ütlesin – on see objektiivne väärtus nende asjade tavaline väärtus rahas. Ehk siis “tavaline väärtus”, mida arvestavad kohtud TsÜS §65 alusel.
Kuna sa oled argumenteerimisest loobunud ning arutelu sellisele tasemele viinud, ei pea ma enam võimalikuks seda sinuga jätkata.
Ühtlasi tuletan sulle meelde käesoleva lehekülje reegleid:
Kui sa jätkad Andrese ja Vice Versa kombel argumenteerimata halvakspanuavalduste postitamist, siis läheb asi ilmselt Martini kompetentsi. Minul pole sellise “diskussiooniga” enam midagi peale hakata.
tõepoolest peaks vist igakord eraldi otsustama, mis igal konkreetsel puhul kõige otstarbekam lahendus oleks: millal näiteks uue telefoni ostmine, millal psühholoogi juurde minek, nõustamine või mingi muu variant. (no näiteks telefoni tarvis raha kõrvale panek)
Alati saab paremini. Tuleb püüda, mu arust.
Mäletatavasti juurutati Meerikamaal möödunud aastal usinasti tervishoiurahastamisreformi, mis tervishoiukindlustamiskompaniidele kuigivõrd ei meeldinud. Oma lobby tugipunktiks valisid nad jutu vabadustest, mis eriti hästi läks peale paremäärmuslike poliitiliste vaadetega kristlastele, keda sealkandis päris hulka on. Paljud neist hakkasid arvama, et tervishoiukindlustusteenuse ostmine on midagi jälki ja kommunismihõngulist.
Nüüd tõstab PZ Myers esile, et seadusesse on sisse kirjutatud võimalus säärasest lehkavast ärist eemale hoida. Võimalus seisneb igakuises rahamaksmises ilma kindlustuskatet saamata ja on eksklusiivne — mõeldud kristlastele.
Tõepoolest, kindlustus võib haiseda, aga raha ei tee seda kunagi.
Digby räägib, et Wisconsinis on rõhumise-uurijad avastanud uue vähemuse, keda diskrimineerida: kubernerid.
Loomulikult tõi säärane aktsioon väiksearvulise ja poliitikas esindamata rahvagrupi suhtes kaasa paljude inimeste nördimuse, nagu kirjutab Mind Stain.
Liiguvad kuulujutud, et kuberner kõnealusesse tundmatuks soovida jäävasse tavernisse nägu ei näidanudki ja kogu lugu olevat välja mõeldud taverni tuntuse tõstmiseks. Raporteerib Badger Blogger:
Respectful Insolence annab teada, et neljapäeval pidas keegi Autism Action Network New Yorgis maha demonstratsiooni, kuna keegi Bill Gates olevat neid vaktsiinide leviku takistamise teel laste tapmises süüdistanud.
Kuna postituses sisalduvad kaks pressiteadet on kaunis pikad, pakub Orac välja ka lühikokkuvõtte inimestele, kel palju aega ei ole.
Den of Geek kirjutab Sci Fi Channel’i muutumisest kummituslugude tootjaks.
Dublini Independent kirjutab müstilisest juhtumist, kus keegi Josephine McDonnell rasedaks jäi. Rasestumise täpsed asjaolud on segased, kuid patsient on täiesti kindel, et akupunktuur vastas tema palvetele.
Josephine’ile andestamise poolt räägib asjaolu, et seoses katoliku kiriku suure mõjuga Iirimaa poliitikas on sealsetes koolides seksuaalõpetusega lood kehvad praegugi, saati siis 30 aastat tagasi.
Ajaleht aga jätkab:
Ajaleht andeks ei saa, tema peaks paremini teadma. Oleks veel, et toimetajate kolleegium oma pattu lugejate ees pihib ja lubab edaspidi paremini kirjutada.
Andrus Saar: Tolerantne mittemateriaalne maailm
Kriku ütles:
Küllap on Eestis kirikud omandanud tähtsuse sotsiaalse äritegemisvahendina, mistõttu kontakte otsivad kõrgharidusega inimesed kirikutesse satuvad ja niimoodi sealse kõvaeeslilisema ebatolerantsuse ära lahjendavad. Isand Saar lükkas oma uuringus ju vanainimestele orienteeritud ja ülikooli(de)st tudengeid taga ajavad usulahud kenasti ühte hunnikusse kokku.
Sul on alati võimalus ise uus uuring teha oma teooria kontrollimiseks.
New Scientist kirjutab, et NASA lendav teleskoop nimega Kepler on leidnud huvitava planeedisüsteemi, kus kaks planeeti ühe orbiidi peal tiirlevad.
Saadaval on ka paber: http://arxiv.org/abs/1102.0543.
Tallinna Postimees kompab väidetavuse piire: Kohtu ette astuv kurikamõrvar kahetseb väidetavalt oma tegu
Tallinna TV kompab taluvuse piire
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinn-maksis-kinni-lasnamae-kiriku-reklaami.d?id=41183179
Mäletatavasti on Liibüa rahvas rahutu. ABC News’ile antud intervjuus kinnitab Saif al-Islam Gadhafi, et augu kõrvalt on sokk terve:
Malle Pärn
võrdlebei võrdle “usuteemaliste artiklite” kommenteerijaid nälkjatega ja annab teada, kuidas peab käituma õige ateist.Endine tänavalaps püüab pärast eksirännakuid uuesti otsast alata
Ei saa öelda, et see on tema enda probleem (ainult) kuna järgmiseks võib ta kedagi röövida või vigastada, enne uut vanglasse sattumist, (kus tema peale ju nagunii riigi raha kulub), kui tema (ja teised sarnases olukorras viibijad) mingit adekvaatset abi elu korraldamises (õppima ja tööle asumises) ei saa.
Pilku püüab järgmine lause:
Et siis ametnikuga, kes peaks aitama elu korraldada, on “halvad suhted”. Oleks huvitav teada, milles see seisneb.
Südamejuust sai Euroopa toiduohutusametilt negatiivse hinnangu
Tema Majesteedi valitsus on lahti lasknud järjekordse narkootikuminõustaja, põhjuseks tolle ühiskondlikult vastuvõtmatud tõekspidamised teises tuntud paremäärmuslike müütide vallas. Kirjutab Guardian:
Ei tea, kas tal võiks veel mingisuguseid ekstremistlikke vaateid kapis peidus olla? Näiteks teokraatia alal?
Tõepoolest, Issanda kapp on suur.
Külmamaja üksikema: “Me ei ole bomžid, oleme tavalised inimesed!”
Vaesus oli hiljuti siin arutluse all, nii et ehk on seegi lugu siis siia ülesriputamiseks ühe näitena sobilik.
Igaks juhuks olgu veel märgitud, et kuningannalikus inglise keeles tähendab GP perearsti, general practitioner.
Raabe tsitaat:
Kahju, et vaid hukkamõistuavaldustele keskenduvas artiklis pole sõnagi sellest, milliste meetodite abil ta sellisele järeldusele jõudis. Kuna jutt on study‘st, siis võiks arvata, et tegu on mingi uuringuga, mitte lihtsalt arvamuseavaldusega.
Ei pruugi. Study on ilus, ümmargune ja paljutähenduseline sõna, mis võib ka lihtsalt mõlgutust tähendada. Kuna me juba teame, et pseudoteadlased sedalaadi ambiguoossusi armastavad, ei ole siin tegelikult midagi uut.
Daily Mail annab meile kõnealuse kirjatüki pealkirja, milleks on ‘Gay Marriage’ and Homosexuality: Some Medical Comments. Kas niisuguse pealkirja alla mahuvad teadusuuringud või religioossed traktaadid, seda võid kolm korda arvata.
Kõnealune referaat paistab olevat see. Pärineb aastatest 2005-2006. Huvitav, miks asi alles nüüd suure kella külge läks ja mida ikkagi täpsemalt selle autoritele ette heidetakse? Muidugi võib allikate valikulise tsiteerimisega koostada väga eksitavaid referaate ja see ei kõlba tõesti kuhugi, kuid sellist süüdistust tuleks siiski ka argumenteerida, mitte niisama lajatada.
Pedofiilia kohta on olulism lõik ilmselt see:
Kas Blanchard on tõesti selline mees, kelle tsiteerimise eest peab lahti laskma?
Kriku ütles:
Sellepärast, et isand Raabe hoidis oma autorlust enne salajas?
Nagu Sa võinuks lugeda artiklist, millele ma viitasin,
Mismoodi ta küll seda salajas hoidis, kui artikkel 2005-2006 avaldati ja tema nimi kenasti seal kirjas on? Võimalik, et lihtsalt praegu keegi, kelle jaoks see teema on kuidagi hell koht, komistas selle otsa ja hakkas tõmblema. Kui nii, siis see oleks võinud niisama hästi juhtuda aasta tagasi või aasta pärast.
Igal juhul kahju, et ajakirjandus – ja dig – keskendub paljasõnalisele materdamisele, mitte Raabe poolt refereeritud allikate väidete sisulisele analüüsile.
Kriku ütles:
Mina ka ei tea, aga isegi siis, kui tema ametissenimetamine kontravärssi tekitas, tulid kõigepealt välja tema teised imelikud seisukohad ja tema kappidest luukeresid otsivad inimesed jõudsid selle kirjatükini alles mitu head nädalat hiljem.Kriku ütles:
On’s seal, mida sisuliselt analüüsida? Minu meelest on mõistlik temaga käia ümber umbes täpselt samamoodi nagu jehoovatunnistajate traktaadiga vere pahasusest.
Ta viitab reale allikatele, mis vähemalt pealiskaudsel vaatlusel tunduvad olevat kirjutatud pädevate isikute poolt. Nagu öeldud, tegu on pigem referaadi, mitte arvamusartikliga. Soovitan sul ikka läbi ka lugeda, mida kritiseerid.
Ühest küljest peaks nagu rõõmustama, et padukristlik nulltolerant enam UK uimastinõustamiskomisjoni ei juhi, aga narr oleks, kui ta lasti lahti otsitud põhjusega, mitte tegeliku vassimise tõttu. Mõistaandmine, et homoseksualism on pedofiilia prekursor, on muidugi väga vaieldav väide, aga kui ta selle toetuseks tõsiseltvõetavaid töid tsiteerib, ei tohiks see olla vallandamise põhjuseks isegi siis, kui töö järeldused on valed.
Minu tõlget mööda ei lastud teda lahti sellepärast, et ta kirjutas lolli traktaadi vaid sellepärast, et ta kirjutas lolli traktaadi ja lükkas selle siis vaiba alla. Kui ta oma traktaadi autorluse ausalt üles oleks tunnistanud, poleks teda ametisse pandud ja see oleks ära hoidnud ka lahtilaskmise.
Kriku ütles:
Kas järgnev on kirjutatud pädeva isiku poolt?
(Talk.Origins Quote Mine Project, #2.8)
Asjakohatu. Raabe ei tsiteerinud Drawinit. Kahju, et sa üritad sellise demagoogia abil sisulisest diskussioonist hoiduda.
Kriku ütles:
Kas Sa oled hakanud oma kirjutistesse meelega demagoogiat lisama? See on juba mitmes kord.
On iseloomulik, et sa oled valmis rääkima kõigest muust kui Raabe referaadis tsiteeritud autorite töödest ja nende väidete sisust.
Tõepoolest, ilmset jama oleks mõtet kommenteerida ainult jama-review artiklis. Kahjuks pole mul aega jehoovatunnistajate verevastasuse-jama review‘da :(
Ja “ilmseks jamaks” kuulutad sa prof. Blanchardi statistika mis alusel? Sest sulle tundub nii?
Kriku ütles:
Raabe kirjatöö järgi võib oletada, et ülejäänud teadlased ei ole Blanchard et al’i tulemusi suutnud korrata. Kuna Blanchard on oma tulemused oletatavasti saanud Kanada andmete põhjal, siis tekib küsimus, kuivõrd on need brittide maal poliitika kujundamisel üldse rakendatavad. Lisaks on Blanchardi artikli abstractis minu arust juttu statistilisest seosest, seega võib pedofiilia ja homoseksuaalsuse seos olla ka nonsenskorrelatsioon.
Antihomopropagandistid võiks Blanchard et al’i artikli nt kuhugi üles riputada, siis saaks sellel teemal edasi arutella :)
Kriku ütles:
Selguse huvides märgin ära, et sa teed siin arutlusvea.
Oletada võid sa paljugi, aga kas sellest nagu vähe ei ole “ilmseks jamaks” kuulutamiseks?
Appeal to authority‘t antud juhul ei ole, sest ma ei väida, et Raabe jutt on õige, sest ta viitab autoriteetidele. Ma väidan, et Raabele ei saa ette heita Blanchardile viitamist.
Kui millegi üle arutada, siis selle üle, kuidas suhtuda Blanchardi ja teiste Raabe poolt tsiteeritud autorite töödesse. Ilma ühegi argumendita “ilmne jama!” hüüdmine annab infot vaid hüüdja enda kohta. Kui oled skeptik, siis argumenteeri tõenduspõhiselt. Kui oled oakrock, siis ära teeskle skeptikut.
dig ütles:
Nendele, kes kreatsionistide argumentidega vähem tuttavad on, olgu lahti seletatud, et kõnealuse tsiteeritud teksti originaalautor oli oma erialal täiesti pädev. Tsitaat ise on valelik, kuna ta jätab välja järgneva Charles Darwini lehekülgedepikkuse analüüsi silmade evolutsioonist. Tolles kontekstis on täiesti selge, et tsiteeritud tekst on retooriline sissejuhatus tollesse analüüsi; ilma kontekstita võib lugejale kergesti jääda mulje, et Darwin pidas silma evolutsiooni absurdseks.
Nagu Kriku käesolevas teemas, üritavad sedasorti tsitaadikaevet praktiseerivad kreatsionistid tähelepanu ära lükata oma iidolite (nagu Kent Hovind) hämaratelt mahhinatsioonidelt ja teha nägu, et nad tegelevad “otse originaaltekstiga”.
Kriku ei teosta tsitaadikaevet. Kriku küsib, mida on Raabe poolt tsiteeritud töödele või siis Raabe enda meetodile nende refereerimisel sisuliselt ja konkreetselt ette heita. Paistab et dig ei ole hoolimata hulgast üldsõnalisest udutamisest võimeline vastama.
Kui dig leiab, et Raabe on jätnud kellegi tööst olulisi mõtteid välja ja niimoodi tsiteeritava mõtet moonutanud, siis tõendagu seda.
dig ütles:
Spiked Online teatab, et keegi Frank Furedi ei ole säärase seisukohaga nõus.
Kurb, et professorihärra palju igavaid sofisme mängu tõi.
dig ütles:
Film on välja tulnud, Rotten Tomatoes vahendab juba ka kriitikat.
Ju ta siis ei suuda seda tõendada.
dig ütles:
Tootja räägib, et järge ei pruugi enam tulla. Süüdi on
lemmingudfilmikriitikud. Los Angeles Times’il on intervjuu:Huvitav, mida Ayn Rand oleks arvanud mõttest, et tema ideede laia levitamist võib heategevuseks pidada?
Sirvisin sellist põnevat lehekülge nagu http://www.vanglaplaneet.ee ja sattusin seal vaktsineerimise teemale. Pehmelt öeldes “ehmatas kaka püksi” see jutt, mis on suhteliselt hästi sõnastatud ja lisaks veel pikitud graafikute ja võrdlustabelitega. On viidatud NVKP 2004 a. uurimusele, mis toob esile vaktsineerimise riske. Kogu tekst põhineb kellegi (vabandan võhiklust) Helen Loidi uurimustööle.
Kuna mul on tänu mõningatele isiklikele põhjustele tekkinud vaktsineerimise teema vastu suurem huvi, siis ma otsustasin natukene skeptilisema vaatega inimeste käest uurida, et kui usaldusväärne see tekst on ja misasi on NVKP 2004 a. uurimustöö.
Juhul, kui keegi on varemgi seda sama artiklit lahanud, siis ehk annaks veidi infot. Ehk oleks ka nii hea ja varustaks alternatiivsete uuringute viitadega.
Kui viidatud lehel viidatud uurimistöö alla laadida, selgub, et tegu on koolilapse koostatud ülevaatega sellest, mida arvavad vaktsiinide koostise kohta Tallinna 32. Keskkooli üheteistkümnendate klasside õpilased. Autor tänab sissejuhatuses eraldi umbluukirjastuse Stella Borealis töötajat, kes lubas tal kasutada “veel ilmumata materjale”.
VVKP on Hollandi vaktsiinivastaste organisatsioon Nederlandse Vereniging Kritisch Prikken (Madalmaade kaitsepookimise-kriitikute liit); üks nende neljaleheküljeline uurimus 2004. aastast ripub nt siin.
Hetkel edasi süveneda pole kahjuks aega.
@Viktor:
Tohutul hulgal uuringuid vaktsineerimise ohutuse teemadel on tehtud ja neid leiab suhteliselt hõlpsasti arstiteaduslike uurimustööde andmebaasist Pubmed (www.pubmed.org).
Georget raamat võib kogenematu lugeja ära petta kui teadusliku, aga kui süveneda, siis on selge, et tegu on klassikalise libateadusliku tootega – teksti on küll pikitud viiteid, aga kui neid viiteid kontrollida, siis on üldjoontes kaks varianti. Jahmatavalt sageli selgub, et viidatud artiklis on juttu hoopis täiestki muust, kui raamatus väidetud. Või teine variant – on kümnetest ja kümnetest uurimustest välja nopitud üksainus (tavaliselt väikesemahuline) uuring, mis on kooskõlas autori arusaamadega, ignoreeritakse kõiki teisi, mis kooskõlas ei ole.
Üsna kokkuvõtvalt on haiguste ja vaktsineerimise võrdlusi tehtud siin:
http://www.health.gov.au/internet/immunise/publishing.nsf/Content/Handbook-quickguides-sideeffects
ülevaade levinumatest müütidest siin: http://immunise.health.gov.au/internet/immunise/publishing.nsf/Content/uci-myths-guideprov
Mitte üheski Eestis kasutatavatest vaktsiinidest tiomersaali ei ole.
Nonäed, küsi ja sulle antakse :) Tänud Mart K. ja M.
Katsun jõudu mööda ennast asjaga rohkem kurssi viia, igaljuhul on nüüd materjali ja uurimusi rohkem.
Tekkis aga selline küsimus, et oletame, et sünnib laps, kes kasvab küllaltki isoleeritud keskkonnas – ütleme maapiirkonnas, kus teiste lastega kokkupuude on minimaalne ja needki teised lapsed on üles kasvanud sarnases (suhteliselt) isoleeritud keskkonnas. Kui hädavajalik see vaktsineerimine siis ikkagi on? Laps omandab juba raseduse ajal emalt passivse immuunsuse mitmete levinud haiguste vastu? Kui tõenäoline sellisel juhul on, et laps ikkagi mingisse koledasse haigusesse nakatub? Kindlasti oleks oht suurem linnas ja/või lasteaias. Aga kui ei lähe lasteaeda? Loomulikult võib looduses (mullas) haigusetekitajaid leiduda kuid riski, neid haigusetekitajaid sealt välja kaevata, saab ju maandada.
Miks ma üldse põen? Ma sündisin 1985-l aastal ja mulle tehti u. 4-5 kuuselt vaktsineerimine (andestust, tõepoolest ei mäleta millal täpselt ja mille vastu). Neid juttusid olen hiljem vanematelt kuulnud.
Niisiis, vaktsineeriti. Probleem aga oli selles, et minul oli vahetult enne vaktsineerimist ja ka vaktsineerimise päeval palavik. Kui ma ei eksi, siis 38,7. Kohalik perearst aga määras sellest hoolimata kõik vaktsineerimissüstid (kui ma ei eksi, siis kokku 4) korraga. Paar päeva hiljem algasid mul (vanemate jutu järgi) tõsised tüsistused. Ma läksin üleni lapiliseks ja jalgadele tekisid naha alla väikesed verised villid – jalaveresooned lasid verd läbi. Perearstile muret kurtma minnes said vanemad esmalt peatäie sõimata, et “miks nad nii lollid on ja sellise väikse asja pärast tülitavad – selge ju et tuulerõuged (sic!)” (tüüpiline NK aja suhtumine) ja seejärel suunati mind kodusele ravile. Mõni päev hiljem aga tõusis mul palavik 42 kraadini (kraadiklaas lõi põhja) ja vanemad tõttasid uuesti perearstile – saatekirja nuiama. Seda aga ei tahetud anda. Peale pikka lunimist selle siiski sai. Seletuseks – immuunpuudulikkus. Lisaks perearsti soe soovitus “hakata mõtlema uue lapse peale” (sic!). Ei sõnagi vaktsiinidest.
Pole vist mõtet kirjutada, et ära ma siiski ei surnud. Aga pendeldasin umbes aasta aega haigla ja kodu vahet. Mind torgiti mingite vastikute naasklitega (koeproovid vist) võeti umbes kümme korda vereproove ja lõpuks lükati Immuunpuudulikkuse diagnoos ümber. Lõplik põhjus minu haigusloole on siiani teadmata (minu vanematele pole keegi midagi öelnud – isegi pärimise peale mitte).
Niisiis on mul üsna mõjuv põhjus vaktsineerimisse ettevaatusega suhtuda. Vahest isegi vaktsiin ise ei olegi kõige ohtlikum asi maailmas, küll aga ebakompetentsed arstid, kes peavad seda 100% ohutuks ja toredaks asjaks. Ja ei, ma ei maali siin laia pintsliga, mitte kõik arstid maailmas ei arva, et vaktsineerimine on 100% ohutu, aga neid leidub ja ma leian,…
Lisaks veel mõtte ebakompetentsete arstide kohta.
Kes vaktsineerimist tavaliselt teostavad? Pere- ja kooliarstid (parandage mind, kui ma eksin aga mind vaktsineerisid küll alati just need kodanikud). Aga millised arstid üldiselt töötavad pere- ja kooli arstidena? Kahjuks on minu isiklikud kogemused + mitmed juhud tuttavate hulgast näidanud, et sellised arstid, kes kuskil mujal tööd ei leia (vanuse, vähese kogemuse või millegi muu pärast). Jällegi, ma ei taha laia pintsliga maalida – negatiivsed kogemused lihtsalt jätavad suurema jälje… eriti tervishoius.
Ehk siis. Vaktsineerimine – hoolimata sellest kas vaktsiin ise on ohutu või mitte – kujutab endast ikkagi üsna suurt riski ja meie väikeses Eestis, kust (tundub olevat selline trend) kõik vähegi pädevad arstid paraku lahkuma kiirustavad (parematele jahimaadele), mõtlen ma ikkagi 3.. ei 4 korda ennem, kui ma oma tulevast last vaktsineerima tõttan. Mõtlen põhjalikult läbi plussid ja miinuded, kus, kes ja mille vastu (võibolla teha vaid väga valitud, üksikud vaktsiinid). Soovitan seda teha ka kõigil teistel.
Lõpetuseks parafraseeriks George Carlini sõnu:
Viktor ütles:
Parandagu mind spetsialistid, kui eksin, aga mina olen nii aru saanud, et kui lapsevanemad soovivad oma lapse ühiskonnast isoleerida ning kasvatada teda sellises vaimus, et ta ka edaspidises elus (täiskasvanuna) tiheda asustusega paiku vältima jääks, siis on vaktsineerimata jätmine põhjendatud, kuna vaktsiinidega teatud (enamasti küll väga väikesed) riskid siiski kaasnevad.
Kui realistlik selline elupõline füüsiline ühiskonnast irrutamine olla saab, ei oska ma öelda. Ise näen vaktsiinides kalkuleeritud riski, mis on täitsa põhjendatud hind asulas elamisega kaasnevate hüvede eest.
Mis puutub Sinu juhtumi kirjeldusse, siis ma oletan, et ükski ekspert, rääkimata suvalisest skeptikust, ei õigustaks palavikuga lapse kaitsepookimist. Kui meditsiinitöötajad tõesti nii käitusid, nagu kirjeldad, on see muidugi täiesti väljavabandamatu. Kahjuks polnud tervishoiusüsteem ideaalne ei Nõukogude ajal ega ole praegu — aga see ei ole mu arust põhjus kogu süsteemi maha kanda ja metsa põgeneda.
Viktor ütles:
Viktor ütles:
Viktor ütles:
Ehk siiski jaoskonnaarst? Perearste ju nõukogudemaal ei olnud.
Mart K. ütles:
Metsa põgeneda… :) Mina näiteks sündisin ja kasvasin nö. metsas. Ei näe põhjust, miks mu lapsed ei peaks sama tegema. Kinni ma neid loomulikult hoidma ei hakka aga olen kindel, et nad ise aru saavad (kui nad mingi hetk tiibu sirutama hakkavad), et linn, isegi kõigi oma nn. hüvedega, ei kaalu üles seda vabadust, rahu ja vaikust, mis valitseb maal. Aga see juba muidugi teemast välja.
Teemasse tagasi tulles – ei ma ei ole saja protsendiline vaktsineerimise vastane või süsteemipõlgur ma tahan lihtsalt enne tähtsate otsuste tegemist saada võimaliklt palju infot.
Eelnevates postitustes viidatud lingid on igaljuhul väga usaldusväärne koht selle info hankimiseks. Usaldusväärsust tõstab fakt, et kõik uuringud on viidatud ja ei ole koostatud umbluule omases stiilis (kus kõik on alati kas must või valge). On nenditud, et vaktsineerimisega kaasnevad riskid, mida püütakse maandada.
dig ütles:
Võibolla tõesti, seesama arst töötas igaljuhul hiljem edasi perearstina. Nüüdseks on ta juba surnud, nii et küsimusi ma talle (kahjuks) esitada ei saa.