Kiirgavad banaanid
Missuguseid radioaktiivsusega seotud riske võiks endast kujutada ühe banaani söömine? Aga banaanikoorma kõrval seismine?
Kilogrammi banaanide radioaktiivsuse mõõt on umbes 3520 pikoküriid ehk 130 bekrelli. See tähendab, et kilogrammis banaanides laguneb igas sekundis 130 aatomituuma. Ligikaudu 99,9% neist tuumadest on kaalium-40, looduslikult esinev kaaliumi isotoop, mida banaanis kui kaaliumirikkas viljas rohkesti sisaldub. (Looduslikust kaaliumist umbes 0,012% on kaalium-40, biokeemilised protsessid aga reeglina isotoope üksteisest ei eralda.) Keskmine banaan kaalub umbes 150 grammi. Kui me arvutamise lihtsuse mõttes võtame mittesöödava koore osakaaluks ühe kolmandiku, saame hinnata, et ühe banaani sisu sööja omandab ligikaudu 13 bekrelli radioaktiivsust.
Tänapäevane standardmõõdus konteiner mahutab kuni umbes 20 tonni banaane koguradioaktiivsusega 2,6 megabekrelli. Ei ole ime, et sestpeale kui USAs asuti maanteeliikluse radioaktiivsust mõõtma, on ratastel kiirgusallikate lähemal uurimisel leitud, et 95% neist on autokoormad banaanide või kassiliivaga.
Võrdlemaks banaanikiirgust teiste tänapäeva maailmas leiduvate kiirgusallikatega nagu elektrijaam, voodikaaslane või kivimaja on Randall Munroe kokku pannud järgmise abistava diagrammi, mis klõpsates suuremaks kasvab:
Allikad:
- Idaho State University: Radioactivity in Nature
- Argonne National Laboratory: Potassium-40
- WTAE Pittsburgh, 2009-04-16: Truck Carrying Big Banana Load Overturns
- Seattle PI, 2004-04-01: Don’t go nuclear over a banana
- Mart K., 2011-03-21: kommentaar #48030: Siivertid? Mis siivertid?
Väga hea artikkel.
Lõpuks ometi ka selline teema milles te skeptikud kodus olete.
Muidu ikka räägite asjadest millest arusaamine nõuab teistsugust haridust ja haritust.
Ootan huviga samateemalisi sisukaid teemakäsitlusi.
Millist “teistsugust haridust”?
Ilmselt teistsugust kui see, mis võimaldab arusaamist radioaktiivsetest banaanidest.
Ja milline see ikkagi olla võiks?
See küll ei ole banaanide teema, aga kui küsite siis püüan ka seletada.
Eksisteerib palju soolapuhujaid kes tegelikult ei tea kuidas ja mis asjad nende sees toimivad. Suudavad käega tunnetada inimese bioloogilist energiavälja ( mis muide on täitsa tavaline mõõdetavate energiaväljade summa). Või nende väljade liikumist suunata ja mõjutada.
Et need soolapuhujad ei suuda seda adekvaatselt seletada ei tähenda et seda ei eksisteeri.
Juba aastatuhandeid on need nähtused olnud kasutuses.
Harriduse all ma mõtlen seda et nendele võimetele on olemas lihtsad seletused. Vaja on eelarvamusteta suhtumist, avatud meelt ja mis kõige tähtsam soovi oma sisemisi ressursse arendada.
Võtame või religioonid. Nendel on inimese psühhika arenguks väga suur roll. Kui mussuliman palvetab 5x päevas, siis ta annab oma ajule puhkust ja kogu ülejäänud päeva on ta rahulikun ja võimelisem aktiivsemalt töötama
Foorumi kommentaarid G. Aarmast on küll piinlikkust tekitavad.
Samaga vastates võib öelda et A. Einstein on “mõttetu ja nõme” mees. Aeg ja ruum on kõverad. ha ha ha
Sama ka G Aarma kohta, kui ei tea teooriat ja ei oma ka praktikat, siis sõna võtta sellel teemal on kohatu.
See ongi haridusele e haritusele juurdelisatav osa.
Tehke enne asi endale selgeks ja siis kommenteerige.
Kui hästi läheb siis paari aastaga saate aru millised sisemised resursid on inimesel kasutada.
Kuidas on seoses mingite võtete pikaaegne kasutamine ning nende tegeliku mõju olemasolu?
Sellisel juhul oled sa “haridusele” oma definitsiooni välja töötanud. Tänan, seda ma tahtsingi teada.
“Selgeks tegema” tähendab antud juhul siis mida? Kriitikavaba omaksvõttu?
Oled sa dr, phd, magister see on kokkuleppeline tiitel.
Peale õppeasutust lõpetamist algab hariduse omandamine.
kriku: “Selgeks tegema” tähendab antud juhul siis mida? Kriitikavaba omaksvõttu?
st silmaklappideta pilku.
Eks ole ju vanades ajaloo raamatutes ka kirjas, et kellel silmad see nähku ja kellel kõrvad see kuulgu.
See ei tähenda pimesi uskumist vaid vaatamist pealispinna taha. Vaja on näha asjade olemust, mitte seda mida sa tahad sealt näha. Eelarvamused ka need mis on juba nii sügavale ataleadvusse sisse juurdunud, et ei märkagi enam neid, annavad asjale seletuse juba enne kui ise MÕTLEMA saad hakata. Ma pean silmas oma peaga mõtlema. Mitte eelarvamusi otsima.
Ja arvamus, et mingi asja toimimise tõendamiseks on vaja katseid, on võrdne silmaklappidega?
Aga Kriku tee siis katse.
Hakka tegelema enda sisemiste resursside arendamisega. 2..3 korda nädalas harjutad `a 2h ja 3 aasta pärast on tõendusmaterjal sul olemas. Loomulikult on vaja selleks Õpetajat.
Ma tean umbes 40 inimest kes on sellised “katsed” läbi teinud ja tõendusmaterjal on neil iga 24/7 olemas.
Muidugi diplomit sa selle eest ei saa, kuid kas on vajagi. Oluline on see tulemus mille sa saad.
Jõudu soovides.
Palun vasta küsimusele. Kas arvamus, et mingi asja toimimise tõendamiseks on vaja katseid, on võrdne silmaklappidega? Kui ei, siis ei pea ma enda peal katsetama, piisab varasemate katsete analüüsist.
Lemps ütles:
Kas see on sellepärast, et kiirustades jäi artiklist välja lõik selle kohta, et banaanid ei kujuta endast inimesele kiirgusohtu? Umbluulased saavad endale ette kujutada, et artikkel kiidab neile takka, kui nad Säästumarketis banaanikastide virna silmates kabuhirmus põgenevad?
(Autori mütsiga dig lubab siinkohal, et võtab selle probleemi vastu midagi juba nähtavas tulevikus ette.)
Lähenevate lihavõtete puhul aga olgu osutatud, et Randall Munroe joonistatud diagrammil on esindatud ka mobiiltelefon.
Teema kisub selleks ära, et on olemas teadmine.
Samas mina nimetan igasugust müstikaga seosnevaid teemasid saast-teadmiseks (puudulikest teadmistest tulenevad uskumused). Aurad, kuul ei ole käidud, humonoidide baasid pea igal pool, labased ja absurdsad vandenõud, imeravitsejad, mõtete lugejad, ennustajad tulevikunägemuste kaudu, kõik esmapilgul tundmatud lendavad obiektid on maavälised tulnukate laevad jne.
Neid on piisavate teadmiste korral võimalik ümber lükata ja tõestada juba lihtsate teaduslike saavutustega või teadmistega erinevatest aladest, et tegu on luuludega või väljamõeldistega.
Kuid siiski jääb neile saast-teadmiste propageerijatele üks osaline pääsetee – usk, mida reaalselt ei saa kinnitada, vaid pead lihtsalt uskuma. A´la, et jumal on olemas.
Artiklist võib jääda mulje, et kassiliiv on radioaktiivne – nii see siiski ei ole (kui just kassile midagi radioaktiivset pole manustatud).
Kõnealune Snopes’i artikkel käsitab hüpoteetilist juhtumit, kus kassiliivapartii on saastunud lühikese poolestusajaga radionukliididega (nagu jood-131) ja tegemist on ühega paljudest product tampering scare‘idest. Enamik neist ei leia kontrollimisel kinnitust — nii ka seekord.
See kiirgus, mida kassiliivakoormate juures reaalselt tuvastatakse, on pärit pika poolestusajaga ja madala radioaktiivsusega radioaktiivsetest isotoopidest koostematerjalides. Suure osa kassiliiva kiirgusest annab toosama kaalium-40, mida banaanidestki leida võib.
Oak Ridge Associated Universities kirjutab:
Loomulikult ei ohusta tavalise kassiliiva kiirgustase ei kassi ega talle kuuluvat inimest.
ORAU Tervisefüüsika Muuseum toob palju õpetlikke näiteid igapäevastest kiirgusallikatest nagu kõhulahtisuse ravimid, suitsuandurid ning kleeplindihoidjad. Kahjuks on loetelust välja jäänud triitiumi jõul helendavad võtmehoidjad.
Lemps ütles:
Huvitaval kombel meenutab see üht teksti, millega äsja kokku puutusin, ainult et seal lubatakse tulemusi kiiremalt.
— “Illuminatus!”, lisa Lamed (“Maagia taktikad”).
Millegipärast ma arvan, et see kodanik ei ilmuta vähemalt selle nime all end enam tükk aega. Nii ta läheb, kui neilt midagi konkreetsemat küsida. Vähemalt ei pistnud sõimama nagu mõni teine. Aitäh sellegi eest.
Mart, kas sa tegid kristlaste harjutuse tsükli läbi?
Kriku. Tule ja ma õpetan sulle väga lihtsaid nii füüsilisi, meele kui tahte tehnikaid, siis saad ka konkreetsed vastused oma küsimustele.
Minu küsimus oli selline, millele on väga lihtne kirjalikult vastata.
Kas arvamus, et mingi asja toimimise tõendamiseks on vaja katseid, on võrdne silmaklappidega?
Miks ma pean nii lihtsa küsimuse pärast sinu õpilaseks hakkama? Ütle lihtsalt, mida sa arvad ja kogu lugu.
Lemps ütles:
Millise? Kui mõtlesid, kas ma olen tegelenud Kristliku Teadusega, siis ei. Kui seda, kas ma olen tegelenud muistsete Egiptuse jumalate kummardamisega, siis ei. Aga ma kindlasti usun, et teatud rituaalid ja mõtteharjutused võivad inimesi õnnelikumaks teha. Miks, on juba pikemat vastust nõudev küsimus, millel pole aga palju pistmist posimise, m-energiate ega isegi tsirkusega.
Sellele kiirguse teemale võiks järgneda näiteks nanode uuringu asjalik arutelu.
http://www.tarbija24.ee/?id=401267
Ja miks mitte ka Rootsi seagripivaktsiini keelustamine.
Selget pilku ja mõistust.
Kiirgavatele banaanidele lisaks veel teine ülevaatlik skeem: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Fukushima_map.png
Lingile klõpsamisega kinnitab kasutaja, et ta teab, mis on logaritmiline skaala. ;)
Lemps, miks sa küsimusele ei vasta?