Kuidas mõõta fantoomi?
Üks pildil kujutatud käsi on fantoom, aga kumb?
Tavakeeles on “pole olemas” ja “kujutad seda ette” reeglina sünonüümid. Uue aasta puhul näitame selle seose suhtes üles skeptitsismi ja vaatleme, kuidas täiesti ettekujutatavaid ja üldsegi mitte olemasolevaid kehaosi sellegipoolest objektiivselt mõõta saab.
Üks olulistest asjadest, mida aju iga päev meile märkamatult teeb, on keha mudeli hooldamine ning ettekujutamine, missugused meie kehaosad on, kus nad asuvad ja kuidas me neid parajasti seadnud oleme. Nagu kõik bioloogiline, võib ka aju mõnikord rikki minna — kehatajurikke kõige tavalisem väljendus on olematute kehaosade tajumine pärast käe või jala amputeerimist. Mõnevõrra harvemini tuleb ette ka seda, et inimene tajub endal olevat kehaosi, mida tal kunagi olnud polegi. Nii või naa, mõlemal juhul erineb reaalne kehakuju märgatavalt ettekujutatavast.
Reaalset keha mõõta on suhteliselt lihtne, antropomeetrid on seda sirkli, joonlaua ja mõõdulindiga juba aastasadu edukalt teinud. Ettekujutatava kehakuju mõõtmiseks on tarvis natuke peenemat riista, nimelt stopperit. 2009. aastal viisid Duke Ülikooli teadurid G. Lorimer Moseley ja P. Brugger läbi uuringu, kus seitsmel fantoomkäega patsiendil paluti need kehajätked seada asendisse, mida reaalse käega polnuks saavutada võimalik. Seitsmest neli tulid mõningase punnitamisega ülesandega ka toime. Mis aga kõige huvitavam, ettekujutatava kehaosa peal kujutluse jõu rakendamine muutis nii selle kuju ja võimekust täiesti mõõdetaval kombel. Need neli patsienti said oma fantoomkäe samalaadsesse ebaloomulikku asendisse seadmisega hiljem hõlpsasti hakkama, aga jäid hätta mõnede asenditega, mis päris käe jaoks oleksid lihtsad.
Milleks fantoomkäed kasulikud on? Well, juba tänapäeval on nendega üllatavalt hea sügada kohti, kuhu päris käega raske ligi pääseda oleks. Minevikus on jäsemefantoomide ümberkujundamine aidanud nende valutamise vastu. Tulevikus aga võib see fenomen kasutamist leida inimaju ja tehislike või sootuks virtuaalsete jäsemete liidestamisel.
Allikad ja lisalugemist
- NeuroLogica: Imaginary Phantom Limb, 2009-04-29
- NeuroLogica: Manipulating Phantom Limbs, 2009-10-29
- G. Lorimer Moseley, P. Brugger: Interdependence of movement and anatomy persists when amputees learn a physiologically impossible movement of their phantom limb, PNAS 2009-10-26, doi: 10.1073/pnas.0907151106
- V. S. Ramachandran, D. Rogers-Ramachandran: Synaesthesia in phantom limbs induced with mirrors, Proc. R. Soc. Lond. B (1996) 263, 377–386
- PhysOrg: How to leave your body, 2011-02-20
ee… arvan, et vasakpoolne e. ülalpool asetsev.
Küsimus on trikiga. Fotol kujutatakse kastist ja peeglist koosnevat neuromeditsiiniseadet, mis võimaldas patsientidel päris käe peegeldamise teel fantoomkätt visualiseerida ja seeläbi päris käe näperdamise teel fantoomkäe vaevusi leevendada. Kõrvalseisja jaoks võib ilmne olla, kumb on käsi ja kumb peegelpilt, aga see, et patsient nad mingisuguses mõttes segamini ajab, on kõnealuse raviviisi oluline alustala.
See peaks eeldama siis seda, et patsiendil on puudu käelaba, mitte terve käsi, ja ta saab sinna peegli taha oma teise käe ka randmest saati sisse lükata? Või pole vahet?
Ma ei ole päris kindel, aga kahtlustan, et fantoomrandme kastipistmine võib ka aidata.