Kontsert linnaruumi päästmiseks vabadussambast

Lugesin Eesti Päevalehest Andrus Kivirähu arvamuslugu Südametunnistuse rahustamiseks, kus ta võrdleb võitlust vabadussamba pärast võitlusega Arnold Rüütli presidendiks taassaamise ümber:

Ja nii nagu Reiljan ning Savisaar püüdsid Eesti rahvale Rüütlit veel üheks ametiajaks presidendiks sokutada, nii sokutavad Ansip ja Aaviksoo meile nüüd sammast.

Samamoodi nagu Rüütli kampaania ajal püütakse ka nüüd avalike kirjade ja pöördumistega otsustajatele mõistust pähe panna. Ja täpselt nii nagu tollalgi, ei taha keegi mingit asjalikku nõu kuulda võtta. Ansipi ja Laari reageeringud arhitektide pöördumisele ei erine mitte millegi poolest Reiljani ja Savisaare soovitusest kunstimeistreil oma liistude juurde jääda.

Nii nagu tollal korraldasid ärksad kultuuriinimesed kontserdi tulevikku vaatavate väärtuste kaitseks, siis nüüd on taas aeg hääl puhtaks köhida, kitarridelt tolm pühkida ja asuda lauluga Tallinnat ja Eestit sest sambast päästma.

Laulule, head inimesed!