Kiri Päästeametile ja Siseministeeriumile Sniffexi asjus
Tere, lugupeetud Päästeameti ja Siseministeeriumi vastutavad isikud,
kes mu küsimustele vastama hakkavad!
Lugesin uudist ajalehe Dallas News võrguväljaandest:
http://www.dallasnews.com/sharedcontent/dws/bus/stories/041607dnbussniffex.39c48dd.html.
Siin kirjeldatakse üht kahtlast ettevõtmist turvalisuse alal. Toode
nimega Sniffex, mis tootja väidete kohaselt suudab tuvastada
lõhkeainet suurema kui 90% täpsusega, põrus USA armee testides
põhjalikult, aga vaatamata sellele kulutati ligi 50 000 dollarit
kaheksa (8) detektori ostmisele.
Lisaks uurib USA väärtpaberiinspektsioon (SEC) selle börsikompaniiga
seotud võimalikku turureeglite rikkumist. Tänasel päeval tuntakse
Sniffexi tootjat-turustajat nimega Homeland Safety International Inc.
Artiklis kirjeldatakse mõnd toote võimekuse osas tehtud testide
tulemusi, mis kokkuvõtete kohaselt ei erine puhtast juhuslikkusest.
Samas ei väsi toote esindaja Paul B. Johnson oma toodet kiitmast ning
väidetava efektiivsuse kinnitamiseks nimetab ta mitmete riikide
valitsusasutusi, kes kõik pidavat Sniffexi tänulikud kasutajad olema.
Lähis-Ida riikide, Türgi ja Venemaa seas mainitakse ka Eestit.
Tasub mainida, et positiivsete testi tulemuste eest on tuntud
mustkunstnik, skeptik ja paranormaalsete nähtuste uurija James Randi
välja pannud 1 miljon USA dollarit. Vt www.randi.org.
Sniffexi tootjad-turustajad on keeldunud selle miljoni väljavõtmisest,
kuigi neil ei paluta teha muud kui demonstreerida oma toote toimimist
kontrollitud tingimustes vastavalt nende endi tootekirjeldusele
http://www.sniffex-eu.com/applications.htm.
See lugu tõi meelde novembris USA presidendi külaskäigu ajal
pildistatud nn vitsamehest –
http://sloleht.ee/fotod/2006/11/30/x-ilmestas.jpg
kellel on Sniffexile kahtlaselt sarnane riistapuu käes. Ajakirjanike
küsimustele tollal liiga täpselt ei vastatud.
Kes aga on Sniffexi ja Homeland Safety International Inc esindaja Eestis?
Loeme ühelt nende kodulehelt http://www.sniffex-eu.com/contact.htm et
Mr. Stan Reber
SNIFFEX EUROPE Coordinator & Sales Representative
for the Baltic States
Kentmanni 20
15099 Tallinn
Estonia
Tel: +372-504-1673
email: stan.reber@sniffex-eu.com
Otsides Stan Reberi nimega seotud teavet, leidsin üllatuseks, et see
mees töötab praegu Päästeametis, algul demineerimiskeskuse
peaspetsialistina, praegu erikeemia peatalituse peaspetsialistina.
Kas siin ei põrku me mitte huvide konfliktile, kus maksumaksja raha on
kulutatud ebapädevalt seadmele, mis põhimõtteliseltki pole suuteline
midagi tuvastama, ja sellisel moel, kus spetsialist otsustab
ametkonnale osta seadme tulenevalt iseenda ärihuvidest, mitte aga
lähtudes turvalisuse tagamise ülesannetest?
Lähtudes Dallas News andmetest, et 8 Sniffexi eest maksis USA armee
48095,65 dollarit, arvutasin ühe Sniffexi hinnaks Eesti kroonides 69
438 krooni, millele ilmselt lisandub transpordikulu, tollimaks,
käibemaks.
Küsimused:
* Kas Päästeamet on ostnud lõhkeainete tuvastamise seadme Sniffex?
* Kui jah, siis kui mitu ja kui palju maksumaksja raha sellel kulutati?
* Kas SLÕhtulehe arhiivis kujutatud pildil
http://sloleht.ee/fotod/2006/11/30/x-ilmestas.jpg on Stanley (Stan)
Reber? Või keegi teine Päästeameti töötaja? Kes?
* Kelle initsiatiivil toimus Sniffexi ostmine Päästeametile?
* Kas Stan Reber sai Sniffexi (Homeland Safety International) ametliku
esindajana selle seadme Päästeametile muretsemisel isiklikku kasu?
* Kas Päästeamet on veendunud Sniffexi tõhususes lõhkeainete
leidmisel? Ja kas on tehtud sellealaseid katseid? Kui katseid on
tehtud, siis kas oleks võimalik tutvuda vastavate protokollidega?
* Kas pideva kurtmise juures, et raha on alati vähe, oli sellise
kahtlase toote ostmine õigustatud?
* Kui ei olnud õigustatud, siis kas keegi selle eest ka vastutust
kannab? Millist vastutust?
Allikaviidetega varustatud eestikeelne lugu Sniffeksist on lugeda ka
https://skeptik.ee
Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
juhatuse liige
tel 508 9328
Päästeametist selline vastus.
Tere,
Päästeameti demineerijatele ei soeta tehnikat juhuslikult, kõik ostud on
põhjendatud ning äärmiselt vajalikud inimeste julgeoleku tagamiseks.
Demineerimiskeskusel ei ole mittevajalikke töövahendeid, kõigil keskuse
käsustuses olevatel töövahenditel on oma kindel otstarve meie kõigi
turvalisuse huvides. Samuti on kõiki töövahendeid soetamise eel testitud.
Alates 1997. aastast on Stanley Reber tegutsenud
humanitaardemineerimisprogrammide koordineerijana Eestis.
Stanley Reber on Päästeametis alates 2007. aastast demineerimiskeskuse
koosseisuväline lepinguline töötaja.
Kahjuks ei saa me siiski suuremale osale Teie küsimustest vastata:
Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 8: Teabevaldaja on kohustatud
tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe
_tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek
kahjustaks teabevaldaja huve_.
Demineerimise varustuse ja tehnoloogiliste lahenduste kohta käiv teave
on päästeameti peadirekori käskkirjaga tunnistatud asutusesiseseks
kasutamiseks.
Igal juhul soovitame lisaks ajakirjanduslike allikate kasutamisele teha
ametlikke päringuid ka Euroopa riikides demineerimist korraldavates
asutuste käibivate praktikate kohta nii erivahendite kasutamise kui ka
selle info avalikustamise osas.
Lugupidamisega
Beata Perens
Päästeamet
Proovisid pommida sama seaduse § 28
21) andmed selle vara ja eelarveraha kasutamise kohta, mille riik või kohaliku omavalitsuse üksus on andnud üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud või nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele;
Ehk saan aru nii, et kuigi tehnilisi detaile tohib/peab varjama, siis kulutatud summasid mitte. Iseasi kui detailselt need on kirjas.
Kõik teadaolevad “tehnilised” detailid on ju niigi avalikult kättesaadavad sniffexi kodulehelt seega selle taha pugemine on jama. Ning minu meelest ei kahjustaks nendele küsimustele vastamine mitte teabevaldaja huve vaid pigem mainet (§ 36 lg 1 p 6) aga eks kodanikud päästeametnikud tea ise paremini… kuidas pendliga lõhkeainet otsida :P
Mu lemmik Kapten kirjutas:
“Minu arvates on see artikkel lihtsalt jabur.
1. Demineerijad on aastaid igapäevaselt kokku puutunud lõhkematerjalidega. On loomulik, et varustuse soetamisel testitakse erinevate tootjate pakutavaid seadmeid.
Kas artikkel väidab, et eksperdid, kellel on aastatepikkused igapäevased kokkupuuted lõhkematerjalidega, testivad seadmeid ja ei saa aru, kas aparaat töötab või ei? Et osteti anomaalsetele nähtustele tuginev asi “igaks juhuks” või?
2. Kas artikkel väidab, et üks mees sokutas end jõustruktuuri töötajaks eesmärgiga neile maha müüa kasutu seadme hinnaga u 70000 kr? Et selline kaval kurikael tegutseb Eestis ja sai sellise isikliku kasu? Ja nüüd töötab ise veel edasi seal? On alles geniaalne kuritegu ju :) No kuulge, tavaline autovaras teenib iga lihtlabase vargusega rohkem ju!”
Minu arvates on see artikkel lihtsalt jabur.
1. Demineerijad on aastaid igapäevaselt kokku puutunud lõhkematerjalidega. On loomulik, et varustuse soetamisel testitakse erinevate tootjate pakutavaid seadmeid.
Kas artikkel väidab, et eksperdid, kellel on aastatepikkused igapäevased kokkupuuted lõhkematerjalidega, testivad seadmeid ja ei saa aru, kas aparaat töötab või ei? Et osteti anomaalsetele nähtustele tuginev asi “igaks juhuks” või?
2. Kas artikkel väidab, et üks mees sokutas end jõustruktuuri töötajaks eesmärgiga neile maha müüa kasutu seadme hinnaga u 70000 kr? Et selline kaval kurikael tegutseb Eestis ja sai sellise isikliku kasu? Ja nüüd töötab ise veel edasi seal? On alles geniaalne kuritegu ju :) No kuulge, tavaline autovaras teenib iga lihtlabase vargusega rohkem ju!