Kiropraktika. Teel peavoolu või sohu.
Skeptik.ee kohtumisel Peeter Mardnaga kõlas mõtteavaldus:
Kiropraktika (kondiväänamine) võib ju teatud juhtudel abiks olla, kuid selle teenuse osutaja peab teadma näiteks sellist asja, et osteoporoosiga inimest ei tohi sedasi kohelda – luud võivad katki minna. Eestis on juhtumeid, kus kiropraktiku käe läbi on inimesed halvatuks jäänud.
Selle noppis üles Rootsis tegutsev ja litsentseeritud kiropraktik Rainer Kägo ja ta ütles:
mardna peaks olema kyll olema oma kommentaarides veidi asjalikum ning mitte sellist rumalat kommentaari viskama, et osteoporoosi diagnoosiga patsiente ei tohi “väänata”-muidugi ei tohi aga seda teab iga meditsiiniise körgharidusega kiropraktik- hullem lugu on kui eestis tegutsevad nn kiropraktikud teostavad väänamist ning pöhjustavad VAD- vertebral artery dissektsiooni vöi kahjustavad aorti nn selja nöksutamisega.
Ilmselt oleks mõtet korraks vaadata, misasi on kiropraktika.
Kiropraktika (ingl Chiropractic) on ameeriklase Daniel David Palmer‘i (1845-1913) leiutis. Palmer tegutses mitmel alal – mesinik, poodnik, õpetaja, huvitus magnetravitsemisest ja uuris omaaegseid terviseajakirju. Pöörde tema meditsiinipraktikasse tõi legendaarne lugu kurdi majahoidjaga, kel oli seljal mingi kombatav muhk. Palmer arvas, et muhk ja kurtus on omavahel seotud. Taastanud väidetavalt mehe kuulmise, saigi alguse kiropraktika, mille peamine väide on, et kõik haigused saavad alguse selgroolülide valest asendist, kuna see rikub närvivoolu. Haiguste ravimiseks on vaja need lülid paika sättida.
D. Palmer tahtis leida üht põhjust kõikide tõbede jaoks ja arvas selle leidnud olevat:
Sublukseerunud selgroolülid on 95% haiguste põhjuseks. Ülejäänud 5% on tingitud muudest nihestatud liigestest.
Palju aega on sellest möödunud, kuid subluksatsiooniteooria pole teaduslikku kinnitust leidnud. Selle teooria religioosne elushoidmine on viinud kiropraktika teelahkmele. Kui keerata vasakule, siis jõuab sohu, kus ootavad ees aadrilaskmine, homöopaatia, aura korrigeerimine ning paljud muud pseudoteaduslikud ja läbikukkunud usupõhised tervisesüsteemid.
Paremale pöörates saame korralikku abi seljaprobleemidele, mis püsti kõndivat, kuid tihti tobedates sundasendites töötavat imetajat ikka vaevavad ja seda inimeselt, kes on õppinud teaduslikku meditsiini ja on registreeritud tervishoiutöötaja kõige sellega kaasneva vastutuse ning õigustega.
Stephen Barrett, väsimatu libameditsiini vastu võitleja, annab mõned juhtnöörid, kuidas leida usaldusväärset kiropraktikut:
- piirdub seljahädade ja muude luu ja lihaskonna probleemidega;
- lisaks manuaalsele manipulatsioonile ja lihaste-liigeste venitamisele kasutab soojendust, jahutust, ultraheli ja muid füsioteraapiast tuntud meetodeid;
- soovitab koduseid harjutusi.
Hoiatavad märgid on järgmised:
- lubab ravida mitmesuguseid haigusi;
- pakub pikaajalisi raviseansse;
- pakub “ennetavaid” kohendusi;
- kasutab hirmutamistaktikat;
- halvustab tõenduspõhist meditsiini või ennetusmeetodeid nagu vaktsineerimine ja joogivee fluorideerimine;
- räägib subluksatsioonidest kui haiguste põhjusest, nende diagnoosimisest ja ravimisest;
- suunab selgroost asjatult röntgenpilti tegema, enamus patsiente ei vaja sellist diagnoosimeetodit; eriti tasub eemale hoida kogu selja röntgenuuringust, mis ei anna mingit teaduslikult pädevat diagnoosi, kuid sisaldab suurel hulgal kiiritust;
- määrab mitmesuguseid toidulisandeid, homöopaatilisi preparaate või müüb neid oma kontorist;
- määrab või kasutab pikka rida diagnoosimeetodeid juukseanalüüsist allergiatestideni ja protseduure refleksoloogiast bioenergeetilise sünkronisatsiooni tehnikani.
Lisaks võiks aru saada, et äkiline kaela manipulatsioon sisaldab tõsist ohtu elule ja tervisele, kuna võib tõsiselt kahjustada aju värske verega toitvat arterit.
Lisalugemist:
http://www.chirobase.org/
Chiropractic: A Profession Seeking Identity, Samuel Homola, endine kiroprkaktik
Kiropraktikast Eestis.
Leidsin mõned inimesed ja organisatsioonid, kes end kiropraktikaga seostavad.
Rainer Kägo
Eesti Manuaalse Meditsiini ja Kiropraktika Selts
Gerly Truuväärt
Jaak Lill
Allan Oolo
Kas teeme hääletuse, kes neist udu ajavad ja kes mitte?
——————————————
Samal teemal skeptik.ee-s:
- Kiropraktikud on haledad nannipunnid
- Skeptik.ee –> kiropraktika
Minumeelest ei ole Peeter Mardna valimine skeptik.ee spokespersoniks just kõige säravam idee. Temast skeptikute iidoli tegemisest pikas perspektiivis on rohkem kaotada kui võita.
Siin on pigem juttu siiski kiropraktikast kui Mardnast.
Eks see soo ole paljuski Martini väljamõeldis. Soo ja põhivool on muidugi ainukesed valikud. Nagu usupõhistes mustvalgetes süsteemides.
Mait, kas Sa üritad kurja skeptikute kultuse esimeseks välisvaenlaseks saada? Dr. Goldbergi stiilis?
minu viga, pidanuks olema dr. Goldstein.
Milline oleks kolmas, neljas, viies tee tõenduspõhise tegevuse ja libateooriatel toetuva tegevuse vahel?
Isegi soo (kui see tõenduspõhiselt eksisteerikski) ja mainstreami vahel on ülemineku astmed või paratamatused. Eks see sõltu ka sellst, kas vaadata lauka põhjast või mitte. Soo on tore koht kui laukase ei vaju ;)
Tee praktikas toimiva tegevuseni neile, kellel seda vaja ning jääda samas libateooriaks ennast lollitavate materialistide seas.
Vastus oleks ilmselt sama, kui ma küsiks, kas sa üritad hüperlahedale skeptikute klubile ja arvamusliidrile pugeda?
Mait kirjutas:
Kurb. Ma ootasin paremat vastust.
Martin küsis:
See on ju ilmne!
Olgu T üks libateoreetik, L kõigi libateooriate hulk ja L(T) teoreetikule T meeldivate libateooriate hulk.
Kolmas tee ja Kõige Õiglasem Kompromiss(tm) tõenduspõhise tegevuse ja libateooria vahel näeb välja niimoodi:
* teaduse meetod läheb prügikasti
* teaduse järeldused kuulutame heaks, niipalju, kui nad L(T)’ga vastuollu ei lähe
* L(T) on ülim tõde
* L \ L(T) on jama
Kõik oleks ilus ja lihtne, kui libateoreetikuid oleks ainult üks. Aga paraku on libateooriaid uurivad teadlased tuvastanud, et eksisteerib vähemalt kaks üksteisega konflikteeruvaid libateooriaid uskuvat libateoreetikut, mis tekitab hulka vastikuid probleeme.
Aga karta ei ole midagi, libateooriate vaheliste konfliktide lahendamisega tegelevad juba agarasti postmodernistlikud humanitaartaustaga filosoofid.
Mis jutt see on? Minu meelest oleks küll täiesti normaalne, kui inimene, kes hakkab minu seljahädasid ravima, heidab minu selja sees toimuvale enne pilgu peale ja vaatab, mis asendis selgroolülid on.
Ja lõppude lõpuks, kui see röntgenuuring nii ohtlik on, siis miks pagana pärast seda nii palju praktiseeritakse? Näide elust:
Murdsin hiljuti kämblaluu. Kokku tehti mu käest vähemalt 7 röntgenpilti. Okei, esimesest kahest ma saan aru: kõigepealt pilt selleks, et teada saada milline luumurd on ja siis peale luu paikaväänamist ning kipsi tegemist veel üks, et näha kuidas välja tuli. Aga seejärel käisin iga 2 nädala tagant arsti juures, kus ainus protseduur oli pildi tegemine ning nentimine, et kasvab jah ilusasti kokku. Mõttetu ju, kui röntgenuuring ohtlik on?
mr. Costello kirjutas:
Häda on selles, et seesugust “pilgu peale heitmist” ei ole tegelikus füsioteraapias sageli tarvis. Küll aga on see patsientide jaoks intuitiivne — ja kiropraktikud, keda huvitab, et patsiendid neisse positiivselt suhtuksid, rohkem, kui patsientide heaolu, lähevad sellepärast tarbetult seda teed. (Röntgenil on veel vähemalt mingisugunegi diagnostiline väärtus; mõned kiropraktikud lasevad “analüüse” teha hulgim — lihtsalt selleks, et patsient näeks, kuidas kiropraktik teda uurib.)
Röntgenuuring on ohtlik küll, aga see oht on mõõdukas — ning mõnikord on ilma rõntgenita hullem.
Aga teistpidi: kui kasvamine alles toimub, siis on võrdlemisi lihtne (kuigi progressiivselt raskem) valestikasvamist väänamise teel õigestikasvamiseks muuta. Aga mis siis, kui 5*2=10 nädalat kasvada on lastud ja siis selgub, et kõveriti välja kukkus? Kas hakkab arst luud uuesti katki murdma või elad kõvera luuga?
Teiseks, kämmal on oluliselt õhem, kui rindkere. Kämblast selge pildi saamiseks vajalik kiiritusdoos on ka sellepärast väiksem.
Kokkuvõttes: röntgenil on riskid, aga mõnikord on asi seda väärt. Tarbetu röntgen ei ole kunagi riske väärt.
Mait kirjutas
Lihtsalt skeptilisest kiuslikkusest, uuri järgi, mis on laugas ja mis älves ja millesse on ohtlikum vajuda.
Esimestes meeldib mulle näiteks suviti ujuda… Sinu määrangu järgi peaksin siis olema ammugi sohu uppunud :)
Krt kus nüüd laiatas skeptilise kiuslikkusega.
Laugas on siiski meeter korda meeter või kolm korda kolm tiigike, mitte aga need suured rabajärved, kus minagi ujumas olen käinud.
Ma lugesin kokku, et praegu on skeptik.ee esilehel Mardna nime kokku mainitud 9 korral…
Läheb mööda :-)
Lood on kronoloogilises ilmumisjärjekorras ja kui kohtumist ette valmistati, siis tuli külalist ju ikka reklaamida. Sedavõrd kuidas uusi lugusid juurde tuleb (sõltub paljuski minu jõudlusest), liiguvad muud jutud ka tahapoole.
Ärge jumala eest keegi kunagi Priit Kõre ja mingi tundmatu Jüri Tsidini juurde minge. Nad lihtsalt lõhuvad inimesi.
Ärge tehke elu suurimat viga. Priit Kõre eest jookske suure kaarega mööda.
Mardna üllatab küll jälle oma jabura jutuga – ehk oleks aeg pensionile minna. Jutt kõlab küll nii, et inimesel peab olema kõrge vanus, et sellist juttu ajada kui tegu on kogenud med.töötajaga.
Rainer Kägo julgen soovitada. Teiste puhul ei tea kaasa rääkida – kogemus puudub.
julgen soovitada Gerly Truuväärt’i…väga tasemel
kahjuks on aga hind krõbe- korduvseanss 600eek
Gerly Truuväärt on tõesti tasemel. Olen ise ja on ka mitmed teised tema juures raskete seljaprobleemide puhul abi saanud.
Korduvseanss on tegelikult 450 kr, vähemalt Pärnus.
Täna on Postimehes lugu kiropraktikast, sellest kiropraktikast, mis on võtnud suuna tõenduspõhiseks saada:
Kiropraktikud väänavad ja vajutavad piinava seljavalu kehast välja
Samas, juhtus minugagi nagu “inimliku mõõtme” kangelasel – tõstsin selja paigast ja ei püsinud korralikult püstigi. Käisin Ilvese juures, tema soovitas ka mul spetsiaalseid harjutusi teha, enne aga uuris eri riputeid kasutades, mis täpselt mu seljal häda on. Ja sain abi, siiamaani seisan püsti ja selg ei valuta.
Tiit Ilves küll seda kiropraktikaks ei nimetanud.
TO RUNTSU
Milline seljaprobleem sul oli? Või nendel teistel, kes abi saanud?
Tere ja edukat uut aastat!
Olen külastanud Jaak Lille ning jäänud väga rahule. Igati professionaalne ja tulemuslik lähenemine. Tean ka palju teisi oma tutvusringkonnast, kes Jaak Lille juures käivad ning on ka raskematele probleemidele abi saanud. Allan Oolo kohta ei ole ma kiidusõnu kahjuks kuulnud, tundub, et see härra on raha peale väljas…
oleme kogu perega väga tänulikud dr. Gerly Truuväärdile ja dr.Matthew Stevensile ,kes on päästnud meid paljudest tervise probleemidest. Kahju, et see ravi ei ole haigekassa nimistus.
@Hilde – su jutt on reklaamijutt ja sellisena mittemidagiütlev ja pigem nimetatud isikute suhtes umbusku suurendav.
Abiks oleks, kui oma pääseteed veidi täpsemalt kirjeldaksite – mis oli mureks, mida tehti ja mida ei tehtud ja miks arvate, et pääsemine just nimetatud inimeste tegu oli.
Hüpotees: mõned kiropraktikud on ärgitanud oma patsiente siia tulema ja kiitma.
Hüpoteesist johtuvad ennustused:
* sääraseid kiidujutte tuleb veel;
* väga vähesed, kui üldse mõni, kiidujutu-autoritest postitab teist korda, et lähemalt rääkida.
Hüpotees: mõned kiropraktikud ei viitsi ärgitada oma patsiente siia kirjutama, vaid kirjutavad ise eri nimede all kiidujutte iseendale.
Mina olen kiropraktiku juurest abi saanud.
Ega need manipulatsioonid nii väga palju ühe karmi massööri omadest erinegi.
Probleemid võivad ilmselt tekkida siis, kui kiropraktikud proovivad KÕIKI hädasid seljaväänamisega leevendada.
Aga seljavalu (ka käevalu) vastu aitas minu puhul küll.
Raske öelda, kas mu hädad olid iseparanevad, tundus, et mitte. Valu või selle puudumist on ju raske mõõta, kuidas siis teaduslikult tõestada väänamiste tõhusust. Ikka ainult patsiendi sõnade järgi saab otsustada.
Tõele au andes saab suurel osal juhtudest abi ka suhteliselt lihtsatest võimlemisharjutustest.
See artikkel on mingi skeptiku jama. Julgen ainult kiidusõnu öelda kiropraktikute aadressil ja nimelt Dr Lihtmaa tegi minu selja korda kuna oma perearst kirjutas ainult valuvaigisteid. Sain olla ainult minut selili ja siis kõhuli põrandal, püstiseismisest rääkimata. Peale kuuajalist selja paikapanemist teen vastavaid harjutusi kummilindiga 3x nädalas. Kahe kuu möödudes juba tegin koeraga sörkjooksu. Julgen soojalt soovitada! Samuti kellel on ka nt. nimmevalu probleemid, sest selle korral saab ainukese õige abi just kiropraktikult.
Helkuri kandmine pimedal ajal on mingi helkurimüüjate jama. Ma pole elu sees mingit helkurit kandnud ja midagi pole minuga juhtunud.
Samas kui autoga sõidan, siis on tihtipeale mingi jama, eriti kui veel turvavöö kinni on. Küll jäävad mingid inimesed maanteel ette, mingid metsloomad jäävad alla, libedaga saab teelt välja sõidetud ja mis kõik veel. Peab hakkama ikka pihlaoksa turvaelemendina kasutama, sest see on sajandite jooksul läbi proovitud asi.
Need turvavööd ja helkurid on ainult mingite töösturite taskute täitmiseks välja mõeldud ja valitsused kuulavad nende sõna. Teadagi, kust need parteid oma raha saavad, et absurdseid nõudmisi lausa seadusteks kirjutavad. Juba on kuulda, et politsei kiusab ilma helkurita liikuvaid inimesi taga, missest, et neil on kaitseks memme musi igati olemas, aga inimlikkus ja südamlikkus korravalvureid ei huvita.
Tegelikult on meil vaba maa ja inimesel peaks endal olema õigus otsustada, milliseid turvameetmeid ta kasutab ja kuhu oma raha kulutab. Need nn turvapadjad ainult kaugendavad meid loodusest ja esivanemate tarkusest.
sattusin siia juhuslikult ja pean tunnistama et eks see “eesti värk” e “konnatiik” fenomen on et teistele kaikaid kodaratesse visata!
vaadakem asja konsekventselt ja asjalikult:
kui mistahes ala ” väidetav” esindaja end spetsialistiks nimetab,ei tähenda et ta seda on ja et seetöttu peaks alahindama tegelikke spetsialiste! pean silmas väidet ” kiropraktiku käe läbi halvatuks jäänud jne” nagu seda Mardna väidab! Rainer Kägol on öigus öeldes et “olgem täpsed kui isehakanute ponnistused kellegi hädasid pöhjustavad”,st et köiki ei saa ega tohi yhte patta panna!
samahästi vöib väita et köik ortopeedid on halvad ja inimesi “nässu” keerand! kas pole öigus?
sestap,Mardna-ettevaatust yldistustega ja pigem tehku tösised ja väljaöppinud spetsialistid koostööd et isehakanud KIROPRAKTIKUD ja mistahes tegelased turult välja söeluda! see oleks pöhjendatud ja öiglane patsiendi ja spetsialisti jaoks!!!
edu,”arenev Eesti”
külastanu ütles:
Teema on juba üksjagu vana, aga äkki Külastanu saab lähemalt kommenteerida? Kui ma õigesti aru sain, siis pead Sa silmas Jüri Tšindinit ja Priit Kõrvet Eesti Võitluskunstide Koolituskeskusest?
houli-mouli – tee ise kiropraktikat(?) ja ragista kaela:
Vertical Traction Kit With Door Strap Assembly and Head Halter
Õnneks on märkus juures, et selle tootmine või müümine on lõpetatud.
Aga võibolla on tegu igati vajaliku aparaatusega, mille kohta paljud inimesed ütlevad, et see neid aidanud on?
Postimees kirjutab:
Kui ma midagi südamest vihkan, siis on need kõiksugused tõmblevad vidinad, mis arvavad, et on targemad kui nende kasutaja. See käib nii riist- kui tarkvara kohta.
@Kriku:
:D
jumalukene, sina ei pea mitte vihkama ligimese vidinat, arvaku see või end peremehestki targem olevat :D
Kiropraktik Rainer Kägo: tuunime Kaiat hoolega!
Veiko Visnapuu, Eesti Päevaleht
Pikem jutt paberlehes või tasulise artiklina.
Parim kiropraktik, kellelt abi olen saanud nii selja, kui ka krooniliste peavalude puhul, on Allan Oolo-teab täpselt mida teeb! Ei ragista tühja.
@Gajane:
Minul oli diski väljasopistumine. Ja see tehti kindlaks kompuutertomograafiaga. Arst soovitas selga hoida ja kui siiski hullemaks läheb, tuleb opereerida. See oli ligi 8 aastat tagasi. Kiropraktika tegi selja paremaks, nii et sain valuvabalt kõndida ja liigutada, mistõttu sain hakata aktiivselt võimlema, mis on hoidnud mu selja toimimas.
Ühel tuttaval on opereeritud selg ja karpaalkanali ahenemine. Igatahes vähendas kiropraktika tal valusid ja teine tuttav sai väga tugevate kaelavalude leevendust. Diagnoosi tal ei tea, kuid see oli valu, mis läks just kaela tuult saades piinavaks.
lugege seda:
http://www.harjutused.com/kui-ohutud-on-kiropraktikute-poolt-labi-viidud-selja-manipulatsioonid/
mis arvate?