Minister Padar usub soolapuhumist ja muid lugusid Eesti ajakirjandusest (detsembri keskpaigani)

Muudan veidi selle rubriigi formaati ja pigem esitan mõne tsitaadi kogumikku kogutud artiklist.

  • Energomees Kalju näeb infoväljasid
    Aive Antsov, ajakiri Naised, link Naistemaail.ee-sse, 10. detsember

    Enne vaimsusesse sukeldumist tegeles mees aktiivselt äriga. Mitmest endisest kolleegist ja äripartnerist on tänaseks aga kujunenud tema kliendid.

  • Teaduse ja usu suhe on endiselt kirglik
    Tiit Kändler, Eesti Päevaleht, 11. detsember

    Collins arutleb selle üle, kas Jumala idee pole mitte lihtsalt soovitu teostamine. Ta küsib, miks religiooni nimel on tehtud nõnda palju kurja ja kuidas saab armastav Jumal maailmas lubada kannatust. Ja sedagi, kuis saab ratsionaalne inimene uskuda imedesse. Aga tegelikult usuvad ju teadlased, et maailm tekkis Suure Paugu järel – kas see siis ei olnud ime?

  • Professor: teadaolevad geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud
    Erik Rand, Eesti Päevaleht, 12. detsember

    Erkki Truve: Praegu pole kogu maailmas teada mitte ühtegi dokumenteeritud näidet selle kohta, et seni kasvatatud kultuurid oleksid inimese tervisele kuidagi kahjulikult mõjunud…

  • Meega gangreeni vastu?
    Kaja Roomets, Õhtuleht, 12. detsember

    Alternatiivmeditsiinikeskuse Ravikoda tervendaja Ragna arvates on igal haigusel ka vaimne põhjus: “Gangreeni haigestuvad sagedamini suhkruhaiged, suhkruhaigust võib aga pidada võimukate inimeste haiguseks.”

    “Kui inimese varbad on juba sinised, siis meditsiin lõikab, aga mina aitan,” ütleb tervendaja Volli, kelle patsientide seas olnud mitu gangreenihaiget.

  • Padar istub orgi otsas, Riigikogus nähtamatu lisaliige (VIDEO)
    Maris Sander, Eesti Ekspress, 18. detsember

    “Füüsikud ütlevad, et ega maalõhes seisev vesi iseenesest ei kiirga midagi. Aga ülevalt tulev kosmiline kiirgus tungib meist läbi, läheb maa sisse ja kui ta leiab sealt sellise anomaalia, toob see tagasi peegeldudes selle kõik kaasa.”

    Andke armu ja ärge laske posijaid riigimeeste juurde! Mida järgmiseks? Homöopaadid riigikogulaste tervist kontrollima? Aga minister Padar usub soolapuhumist!

    “Ma olen alati kaasa mõelnud nende teemadega, ma ei ole selle vastane, ei ütle, et kõik on möga. Ma olen alati ironiseerinud pigem nende skeptikutega,” ütleb minister.

31 Replies to “Minister Padar usub soolapuhumist ja muid lugusid Eesti ajakirjandusest (detsembri keskpaigani)”

  1. Padar istub orgi otsas, Riigikogus nähtamatu lisaliige (VIDEO)

    See video ajas naerma. Mõni ime, et Eestis majanduslangus tekkis, kui meie rahandusminister usub sellisesse lolluse..

  2. Aga kuidas pressisõbralikum inimene peab siis istuma või astuma kui ajakirjanik toob priskillanduse otse tema kabinetti. Viisakas inimene see minister Padar.

  3. Õige oleks et ”minister väidab end uskuvat” . Suhtume ikka skeptiliselt poliitikute väidetesse ja motiividesse ;D.

  4. Olla kirjutas:

    See video ajas naerma. Mõni ime, et Eestis majanduslangus tekkis, kui meie rahandusminister usub sellisesse lolluse..

    Hüpotees on huvitav, aga Occam pajatab, et tõenäolisemalt on Eesti majanduslangus lihtsalt üleilmse Bushi majanduslanguse osa.

  5. Kas ka Kolmanda Reichi mõnedel juhtidel polnud mitte kalduvust müstitsismi, kindlasti leidub teisigi selliseid riigimehi. Üks, mis kindel – riigitüürist tuleks nendetaolised võimalikult kaugemal hoida.

  6. muretsege endale India džuutvaip, mille aluskattel on ka džuudist vilt. Selle kiudu kasutatakse ka peenelektroonikatööstuses, kuna ta on fantastiline isolaator. Vaip kaitseb meid ümbritseva elektromagnetilise kiirguse eest.”

    OMG! See kõlab juba samaväärselt kui ,et pange fooliumist mütsike pähe see kaitseb teid tulnukate/ajupesukiirte eest.

    Faraday puur siis juba ruumile ümber ehitada, see vähemalt peab tõesti kinni need kiired, ja kaitseb ka infolekete ja mõningate luuramismeetodite eest ..

  7. dig ütles:

    Olla kirjutas:

    See video ajas naerma. Mõni ime, et Eestis majanduslangus tekkis, kui meie rahandusminister usub sellisesse lolluse..

    Hüpotees on huvitav, aga Occam pajatab, et tõenäolisemalt on Eesti majanduslangus lihtsalt üleilmse Bushi majanduslanguse osa.

    Tõsi, kuid süüdi on ka meie valitsus, kes oli liiga rumal või tahtmatu, et võimaliku (Ameerikas tekkinud) kriisi ette näha, nii mõnigi majandus teadlane oli varem rääkinud, et selline langus võib tulla aga kahjuks neid ei võetud kuulda. Valitsuse ülesanne on majanduse ülekuumenemise korral majandust nö. “jahutada”, mitte nii nagu meil herr Ansip ja Padar koguaeg tegid – tehes iga nädal televisioonis avalduse, et kui hästi meie majandusel läheb ja need, kes vastupidist väidavad on lollid.

  8. Tegelikult võiks selle Weberite Toompeal askeldamise asjus küsida parlamendi/valitsuse avalike suhete juhilt, miks ta sharlatanid sisse laskis. Tahtis ehk meie juhtpoliitikuid lollitada? Ega muud ei jää mõelda. Teine variant on, et usub ise ka seda jama. Ja nagu sellest ei oleks piisanud võttis rokkar Raud paari ette ka värskes Ekspressis sama päeva õhtul. Ikka ilma isikliku seisukohata ehk hardalt ja aupaklikult. Nii ongi kujunenud olukord, kus aferistidest tehakse kõneisikud ja arvamusliidrid. Ekspress on sellel liinil eriti väljapaistvalt tegutsenud. Kahjuks.

  9. Milles siin probleem – minu arvates on ju igati positiivne, kui Jumala otsijad oma otsingutes loodusteaduste tulemusi arvesse võtavad? Probleeme tekitab minu meelest vastupidine…?

  10. paavsti peas on asjad pahupidi – tema eeldab, et jumal on olemas ja teaduse ülesanne on vaid seda jumalat mõista.

    Loomulikum oleks see, kui uuritaks loodust ja siis järeldataks, kas on seal jumalale kohta või mitte. Paavst üritab oma seisukoha abil kaikaga pähe lajatada, kuna teadusuuringud võivad iseenesest hoopis viia sellise arusaamani, et jumalat tõepoolest pole, aga paavst ei luba sedasi mõelda.

    Osadele võtavad paavsti seisukohti ju tänapäevalgi tõsiselt ja sellest ka probleem.

    Ei saa meenutamata jätta, et peale Galileo koduarestimist jäi teaduse tegemine Itaalias ikka päris pikalt soiku. Torricellist, Cassinist oleme kuulnud, aga Volta ja Galvani tööd jäävad juba 18. sajandi teise poolde.

  11. Rein Weber lasti ka Riigikogu istungitesaali vuuduud tegema. Ekspressi geobioloogilist uurimisrühma saadab Riigikogu pressinõunik Ülo Mattheus.

    Riigikogu istungitesaalis istub surnu (video)

    Ave paneb täpselt paika, et kaheksa reformierakondlase ja nelja IRLi liikme istumise all maa sees on ristkülikukujuline lõhe, vesi sees.

    Imetlusväärne täpsus tõepoolest.

    Weber: “Kes istub siin?”

    “Sven Mikser.”

    Weber ohkab, nagu oleks päev otsa hinge kinni hoidnud: “Nii tore inimene!”

    Ave naeratades: “Svenil on siis veel üks pinginaaber!”

    “Kas see püsib siis ühe koha peal?”

    Weber: “Jah. Tema tahaks ära minna, ega ta ei taha siin saalis istuda.”

    Pendel ütleb Weberile, et hinge vabastamiseks piisab kolmest tunnist teeküünla põletamisest Mikseri laual. “Tuli tuleb panna põlema sellele mõeldes, et vabastan selle hinge, kes siin kinni on. Peab muidugi jälgima, et saali maha ei põletaks.”

    “Kuidas see võiks Mikserile mõjuda, et üks hing on tema koha peal kinni?”

    Weber: “Otsest halba ta ei tee. Kõige rohkem häirib see tema vaimsust ja spirituaalsust. Seda, kas see lisaparlamentäär ka Mikseri hääletamist mõjutab, ei tea.”

    Ka seda, kellele see kuulub või millal hing siia sattus, Weber öelda ei oska.

    “See on selgeltnägijate pärusmaa, võib-olla Nastjal lööks pildi ette,” teatab ta.

    Omavaheline ringmüük ja vastastikune promomine käib ikka asja juurde.

  12. Einoh, kui nüüd selle järgi vaadata, kas edukad poliitikud on teadlase mõtteviisiga inimesed, siis ega vist ole. Ju siis teadlase mõtteviis poliitikas ei toimi.

    Aga sellegipoolest on kahju, kui Eesti Vabariigi ministrist sellise pläma reklaaminägu tehakse.

  13. Teadlased kipuvad liiga ausad olema. Esimene asi, mida edukaks poliitikakarjääriks tarvis on, on oskus kui mitte otse valetada, siis vähemalt bluffida.

    Seetõttu on teadlase-eetika ja poliitiku-eetika väga raskesti ühitatavad — umbes samamoodi nagu palgasõduri ja preestri või pangaröövli ja kohtuniku omad.

  14. Avati internetiportaal rasedus.ee

    Väidetavalt peaks uus portaal pakkuma toetust ja teavet lapse planeerimisega, rasedusega või sünnitusjärgse perioodiga seonduvate psühhosotsiaalsete küsimuste ja probleemide korral. Tegelikult ei ole seal aga muud infot kui ainult erinevad pakkumised “raseduskriisinõustamiseks”. Portaalist abort.ee saime aga juba ammu teada, et raseduskriisinõustamise sisuks pole midagi muud kui aborti plaanivate (s.t. “kriisis”) rasedate veenmine, et nad aborti ei teeks.

  15. paavsti peas on asjad pahupidi – tema eeldab, et jumal on olemas ja teaduse ülesanne on vaid seda jumalat mõista.

    Ja mis siis? Las inimene otsib oma lemmikhüpoteesile kinnitust.

    Paavst üritab oma seisukoha abil kaikaga pähe lajatada, kuna teadusuuringud võivad iseenesest hoopis viia sellise arusaamani, et jumalat tõepoolest pole, aga paavst ei luba sedasi mõelda.

    Esiteks on teadusuuringute abil väga raske tõendada, et midagi nii ähmast nagu jumal pole olemas. Negatiivse väite tõendamisest uuringute abil on siin palju juttu olnud. Teiseks oled sa selle lubamise värgi tema jutule ise juurde mõelnud.

  16. Mis ta ikka nii väga segi pööranud… Põhimõtteliselt sama juttu on ju viimased 2500 või umbes nii aastat aetud.

  17. j. ütles:

    @Ivar

    aga see ju oligi kogu ürituse mõte -reklaamida oma vaipu… :D

    See on selgemast selge. Kui pendeldajatega seotud isikud tooksid maale näiteks jaapani portselani siis oles nende olematute väljade neutraliseerijaks näiteks mingi ”positiivsete võngetega” tass , väike aga tavapärasest kallima hinnaga.

  18. “Postimees” annab meile aastavahetuse telekava kohta teada:

    Saates «Helenduvad olendid» (režissöör Andres Lepasar, toimetaja Iiris Saluri, produtsent Piret Priisaar) annab teiste hulgas talle oma elu esimese teleintervjuu tervendaja Lille Lindmäe, keda Kersna nimetab Vigala Sassi ja Kaika Laine klassi kuuluvaks tegijaks.

  19. noh…aga sass ja laine pole tegelikult ju üldse mingid paranormaalikud vaid üsna tavalised rahvaravitsejad, kes rohkem ravimtaimede jmt nänniga jändavad. see, et sass endale rohkem ja laine vähem esoteerilist aupaistet on loonud, ei tundu mulle isegi oluline sest mulle ei meenu, et emb-kumb neist kunagi väitnud oleks, et neil mingeid üleloomulikke võimeid esineks.

    nii, et selles kontekstis võib kodanik lillet täiesti südametunnistusepiinadeta sassi ja laine klassi kuuluvaks nimetada. kui keegi mingit muud konteksti esile tuua teab, kuulan huviga.

  20. (…) Sadas vihma, oli ebameeldiv sügsõhtu, kui tulin poja poole ja poeg ootamatult ütles:”Autol on midagi viga, kas sa ei läheks ja ei diagnoosiks!” Kuidagi ei tahtnud 5-lt korruselt alla minna. Palusin tal hoopis joonistada kapotialuse ligilähedane skeem paberile. Sõrme skeemi kohal libistades tundsin et neljas silinder ei tööta. Järgmisel hommikul veeti auto parandusse. Õhtul läksime pojaga vaatama mis autol viga oli. Autolukksepp tuli ja ütles et võtsid mootori maha ja neljas silinder ei töötanud.(…)

    Lille Lindmäe “Iidse teadmisega õnnistatud.”

    Raamat sisaldab ka palju fantastilisemaltki kõlavaid väiteid. Kõik pole küll päris tema isiklikud kogemused.

  21. Öeldi, et teadlased on teda palju uurinud. peab loengid arstidele ja sõidab mööda maailma ringi, käib konverentsidel.( Lisaks bioväjade korrigeerimisele muidugi). Päris tühjalt kohalt ei saa see jutt ju ometi tulla või kuidas. Räägin siis ikka Lille Lindmäest.(Vaatasin Kersna saadet)

  22. Päris tühjalt kohalt ei saa see jutt ju ometi tulla või kuidas.

    Ja kuidas veel saab.

    Ma ei väida konkreetse juhu kohta midagi, aga just tühja koha pealt kaabivad & küpsetavad ajusaagim ja tema vahmiil iga päev jutte kokku.

  23. MARTIN REES: „Me oleme vaid tähetolm”

    Rees: Tähed on meile palju lähemal, kui te tookord võib-olla arvasite. Seal valitsevad needsamad loodusseadused mis maa peal – ainult et ekstreemsetes tingimustes. Lõppude lõpuks elame me ju kosmoses. Kõigi inimestega, kes on kunagi elanud, ühendab meid seesama pilk tähtedele. Ja lõppeks oleme me ise tähetolm.

    Klein: Nagu kõik maa peal, koosneme me ammu hävinud taevakehade jäänustest?

    Rees: Jah, nii see on. Kui te oleksite vähem romantiline, võiksite inimesi nimetada ka stellaarseteks tuumajäätmeteks.

    Rees: Meie planeedi moodi taevakehi leiame me kindlasti. Kuid ma kahtlen sügavalt, kas me leiame järgmise 20 aasta jooksul piisavalt viiteid sealsele biosfäärile. Kuid ometi: selle peale, et kuskil Linnuteel leidub veel elu, võin ma kihla vedada – rääkimata elust teistes galaktikates.

    Klein: Kuidas on üldse – arvestades selliseid dimensioone – võimalik kahelda elus väljaspool Maad? Tõenäosus, et kuskil on veel elu, võib olla muidugi kaduvväike. Kuid arvestades kosmose lugematuid päikesesüsteeme, näib see olevat samahästi kui kindel, et kuskil on veel toimunud midagi sarnast.

    Rees: Teil on õigus. Ning ilmselt annavad bioloogilised eksperimendid meile järgmise kahe aastakümne jooksul rohkem infot selle kohta, kuidas elutust mateeriast tekib elu. Igal juhul ei saa loogiliselt välistada, et me oleme oma galaktikas üksi.

    Klein: Aga kas inimkond on piisavalt küps tulema toime sõnumiga, et elame kosmilises ühiskonnas?

    Rees: Ma ei arva, et see teadmine peaks olema traumeeriv. Võib-olla oleksid selle kultuurilised tagajärjed sarnased Ameerika avastamisega.

    Klein: Maailma loomine kui hiiglasuur ostukeskus – midagi sellist pole ma kunagi varem kuulnud. Kuid muidugi jääb küsimus: kes või mis on selle kollektsiooni kavandanud?

    Rees: Paljude usaldusväärsete teooriate järgi ei kujune universumi omadused mitte algusest peale kindla plaani järgi, vaid pannakse juhuslikult paika Suure Paugu käigus.

    Rees: Kindlasti. Meie aju ei ole loodud kosmoloogia jaoks, vaid selleks, et Aafrika savannis ellu jääda.

    Klein: Kuuldavasti külastate te regulaarselt jumalateenistusi.

    Rees: Mind on kasvatatud kui anglikaani kiriku liiget ja ma lihtsalt järgin oma kogukonna tavasid. Kirik on minu kultuuri osa, mulle meeldivad selle rituaalid ja muusika. Kui oleksin kasvanud Iraagis, siis käiksin mošees.

    Klein: Kas see ei lähe vastuollu teie teadusliku maailmanägemisega?

    Rees: Sugugi mitte. Mulle tundub, et inimesed, kes religiooni ründavad, ei suuda seda päriselt mõista. Teadus ja religioon võivad rahulikult kõrvuti eksisteerida. Igal juhul arvan ma, et neil pole teineteisele kuigi palju öelda. Mulle meeldiks kõige rohkem, kui teadlased sõna „jumal” üldse ei pruugiks. Ma tean, et me ei saa aru isegi vesiniku aatomist – kuidas saaksin ma siis uskuda dogmadesse? Ma olen praktiseeriv, aga mitte uskuv kristlane.

    Klein: Kas me peaksime usaldama maailma astrofüüsikutele?

    Rees: Mitte usaldama, aga neid kuulda võtma. Lõppeks on nemad ju harjunud mõtlema väga pikas ajaskaalas. Paljudele inimestele tundub, et isegi 2050. aasta on kujuteldamatult kaugel. Minul seevastu on pidevalt meeles, et me oleme neli miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus – ja et Maa tulevik jätkub vähemalt veel sama kaua. Kui te hoiate pidevalt silme ees seda, kui paljud põlvkonnad võiksid meie omale järgneda, suhtute paljudesse tänapäeva küsimustesse hoopis teisiti.

    Martin Reesi küsitlejalt Stefan Kleinilt on eesti keeles ilmunud raamat
    “Kas kõik on juhus?”

  24. salvey ütles:

    Autolukksepp tuli ja ütles et võtsid mootori maha ja neljas silinder ei töötanud.

    See on ju jama! See, et üks silinder jätab vahele, võib küll olla esialgne veahinnang, aga mitte mingil juhul lõplik diagnoos. Pärast remonti teab mehaanik täpselt, kas ta pidi vahetama kulunud kolvirõngad, auklikuks põlenud kolvi, lihvima üle lekkiva klapi või kasvõi murdunud kepsu, aga lihtsalt “mittetöötavat silindrit” parandada või välja vahetada pole tal võimalik. Kliendile esitatavale arvele peab ta samuti kirja panema vahetatud komponendid ja tehtud tööd, aga mitte mingisuguse uduse “mittetöötava silindri”.

  25. Endel kirjutas:

    salvey ütles:

    Autolukksepp tuli ja ütles et võtsid mootori maha ja neljas silinder ei töötanud.

    See on ju jama! See, et üks silinder jätab vahele, võib küll olla esialgne veahinnang, aga mitte mingil juhul lõplik diagnoos. Pärast remonti teab mehaanik täpselt, kas ta pidi vahetama kulunud kolvirõngad, auklikuks põlenud kolvi, lihvima üle lekkiva klapi või kasvõi murdunud kepsu, aga lihtsalt “mittetöötavat silindrit” parandada või välja vahetada pole tal võimalik.

    Siin tuleb mängu järgmine põnev mehhanism. Tõenäoliselt kirjeldaski — kui see lugu ikka juhtus — mehaanik pikemalt ja põhjalikumalt seda, milles häda seisnes, aga kuulaja sattus neljandast silindrist kuuldes nii suurde elevusse, et edasine talle enam meelde ei jäänud. Ja nüüd korrutab ta siiamaani, et mehaanik ütles, et silinder ei töötanud.

    Selektiivne mäluteke on üks confirmation bias‘e alusjõududest.

  26. Keegi Erkki Truuve geenitehnoloogia artiklit ei olegi kommenteerinud. Tegemist on ju selgelt poliitilise artikliga eesmärgil uut tehnoloogiat avalikkusele söödavamaks teha. Ettevaatusprintsiip on talle ilmselt võõras nähtus.

  27. Selle artikli pealkirja järgi võiks arvata , et Padar enam ei usu soolapuhumist sest detsembri keskpaik on ammu möödas :D

    “Minister Padar usub soolapuhumist ja muid lugusid Eesti ajakirjandusest (detsembri keskpaigani)”

    Aga samas ei tea ju millisest detsembrits jutt käib , äkki 2157 aasta detsembrist.

  28. See pealkiri jäi mullegi juba alguses veidralt mõttes kõlama. Näiteks sedasi, et minister Padar usub lisaks soolapuhumisele ka lugusid ajakirjandusest. No on ikka naiivne :-)

    Vist oleks pidanud kirjutama
    Minister Padar usub soolapuhumist ja muid lugusid Eesti ajakirjandusest (detsembri keskpaigani)

    või

    “Minister Padar usub soolapuhumist” ja muid lugusid Eesti ajakirjandusest (detsembri keskpaigani)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga