“pH IME” — imemuinasjutt lapsemeelsele täiskasvanule
Meie raamatumüügi edetabelites figureerib raamat, mis lubab head uut ilma, helget tervet elu, revolutsiooni bioloogias. Meil on uus messias — Rober O Young, “PhD” — kes toob valguse tagasi maailma, mida Pasteur’i pimedusejüngrid pikalt pimeduses on hoidnud. Alus (leelis) on jumal, Béchamp tema prohvet ja RO Young õnnistegija, kellel on juba ka mõningaid ohvriks saamise tundemärke (nt süüdimõistev kohtuotsus, vt allpool).
Jah, ma loen seda raamatut. Ei, ma ei ostnud seda. Sain laenuks.
Autor võrdleb end ei vähema kui Newtoniga, tema ambitsioon on tõepoolset muuta kogu arusaam inimorganismist, haiguste põhjustest ja nende ravist. Igati üllas eesmärk — ikka on parem selline elukorraldus, kus ei ole haigusi või kui need oleksid lihtsalt ravitavad, kui see, kus haigused meid kiusavad ja peame adekvaatse ravi puudumisel enneaegselt ja ebaõiglaselt maha surema.
Ja mida Robert O Young, “PhD”, selleks teeb? Kirjutab raamatuid. Olgu, Carl Sagan kirjutas ka raamatuid laiale lugejaskonnale. Aga selleks, et teaduses murrangut tekitada, on vaja enamat. Näiteks oleks abiks avaldada oma uurimusi eelretsenseeritavates teadusajakirjades, et jõuda asjaosaliste lugemislauale — arstideni, kes iga päev ennastsalgavalt inimesi ravivad ja kahjuks paljude tõbede puhul midagi teha ei suuda; toitumisteadlasteni, kes töötaksid välja veelgi paremad toitumissoovitused, et me tervis hea püsiks juba algusest peale; bioloogideni, kes revideeriksid oma kivistunud arusaamu mikrobioloogiast ja pööraksid ära eksiteelt. Aga ei midagi sellist — teadusartiklite andmebaasid ei tunne teadlast nimega Robert O Young, mitte ükski MedLine ja PubMed andmebaasis olev artikkel ei sisalda autorit Robert O Young.
Ja miks ma PhD tema nime taga jutumärkidesse panin? Selle pärast, et see tiitel on saadud sellisest õppeasutusest, mille tiitleid mitte keegi ametlikult ei tunnusta. Clayton College of Natural Health on akrediteerimata kaugõppeasutus, mille õppeprogrammid, kui neid üldse on, ei vasta nendele standarditele, et neid akrediteeringuga heaks kiita. Kõnekeeles nimetatakse sellist õppeasutust diplomiveskiks ja mullegi saabuvad sellised pakkumised spämmina e-kirjade postkasti.
Uskuda Robert O Youngi juttu tervisest ja toitumisest on enamvähem sama kui uskuda astroloogi juttu eksoplaneetide avastamismeetoditest. See ei tähenda, et pimekana ei võiks mõnd mõistlikku tera leida, aga nende terade kontsentratsioon on umbes sama suur nagu toimeaine molekulidel homöopaatilises lahuses.
Alates raamatu esimestest sõnadest võib aru saada, et tegu saab olema mingi palverännaku või ristisõja taolise asjaga. Küllap on religioossed mõtteskeemid talle tuttavad juba mormooni misjonäriks olemise aegadest, raamatu ülesehitus paistab järgivat sekti liikmeks astumise skeemi ja peaks lõppema pühitsuse saamisega.
Eraldi lugu on raamatu eestikeelse eessõna autoriga, kelleks on Jüri tervisekeskuse arst Riina Raudsik. Ma ei tea, mida ja kuipalju arstidele ülikoolis biokeemiast õpetatakse, aga lause “Lugejad peaksid aru saama ja leidma võimalusi, kuidas säilitada organismi normaalne pH-tase ja selle kaudu hea tervis” ilmselt ei näita kuigi sügavat arusaamist organismi pH-taseme olemusest. Lisaks näitab arstipoolne šarlatanile takkakiitmine ning raamatu autori kriitikavaba ja kontrollimatu nimetamine “USA teadlaseks” ja “mikrobioloogiks” seda, et autoriteetne amet iseenesest ei taga kriitilise analüüsivõime olemasolu.
Need olid mõtted, mis tekkisid raamatu “pH IME” esimeste lehekülgede lugemisel. Kiirelt edasi sirvides leiame kaante vahelt hulga retsepte, tunnistajate ütlusi, kuidas “Uus Bioloogia” nende elu päästnud ja muutnud on, sh ka eestlaste lugusid. Veel on ära näidatud mõned potsikud-totsikud toidulisanditega ja muidugi ka interneti aadress, kust kõiki neid asju osta saab. Ehk raamat on kui reklaambrošüür, mille teooria osa on pikk juhatus lõpptoote juurde, kuid erinevalt postkasti pandavatest tasuta spämmreklaamidest maksavad inimesed raamatu ostmisega iseenda reklaamiajupesu omast taskust kinni.
Ühes korralikus kangelasloos peavad olema vaenlased, kelle vastu võidelda. Raamatus “pH IME” on vaenlasteks hape, suhkur, pärm, ladestunud toksiinid, piimatooted, liha, valge jahu…
Head kangelased on alus, klorofüll, puhastumine, kolloidne hõde, kuld ja muud metallid (osmium, roodium, iriidium, gallium, ruteenium, pallaadium, plaatina, germaanium), noni ja teised eksootilised viljad, vitamiinid, soja ja muidugi kurikuulsad vesinikperoksiid (H2O2) ja kloordioksiid (ClO2).
Religioosseteks rituaalideks sobivad “puhastumine” ehk “ladestunud jääkainetest” (toksiinidest) vabanemine; toidulisandite ja kolloidsete metallide suukaudne manustamine on kui armulaualeiva võtmine.
Iga imelise vabanemine/puhastumise juurde kuulub kriisist läbiminek — antud juhul siis “paranemiskriis” ehk alguses peabki enesetunne kehvemaks minema ja haiguste tunnused ägenema. See on kui usu proovilepanek, saatana kius ja kui sa selle edukalt läbid, on pääsemine peaaegu juba kohal.
Olgu selle loo lõpetuseks veel lisatud, et 1995. aastal süüdistati Robert O Youngi arsti mängimises, mis on Ameerikas tõsine asi, kuid ta nõustus kokkuleppemenetluse käigus vähema süüteo omaksvõtuga. Ka 2005. aastal esitati talle süüdistus selle eest, et ta olla vähihaigele naisele soovitanud kemoteraapia asemel oma toidulisandeid, kuid lugu rauges. Praegusel ajal kasvatab ta avokaadosid ja peab võrkturundusettevõtet InnerLight Inc, rändab ringi üle ilma, et oma raamatutele ja potsi-totsikutele reklaami teha.
Meie kohalik “pH IME” maaletooja on Kersti Kracht, Silva meetodi praktiseerija-õpetaja, kelle abil saame teada, kuidas programmeerima elutut mateeriat ja tervendada distantsilt kümneid lähedasi inimesi ning ühel ja samal ajal.
Üldine soovitus edaspidiseks — kui keegi lubab kirjas või kõnes imet, siis ärge kohe uskuge. Tavaliselt tahab see imekuulutaja teile midagi kasutut müüa.
Tuli meelde, et keegi lubas veel “Uut Bioloogiat” või midagi sarnast, mis me arusaamad pea peale peaks pöörama… kes see oli? Temast on skeptik.ee-s ka juttu olnud.
Kokkuvõtte
- Kuigi pH tasakaal organismis on oluline, on raamat “pH IME” näivteaduslik imemuinasjutt.
- Raamatu autor Robert o Young ei ole avaldanud teadusartikleid teadusajakirjades, seega tema teadlaseks pidamine liialdus.
- Raamatu autori teaduskraad PhD on omandatud (ostetud) akrediteerimata kaugõppeülikoolist (diplomiveskist) ja seda kraadi ei tunnusta ametlikult mitte keegi.
- Robert O Young on kohtu poolt süüdi mõistetud pahategija.
- Raamatu eestikeelse versiooni eessõna autor arst Riina Raudsik soovitab oma autoriteediga teaduslikult põhjendamata meetodit, mis on vastuolus arstieetikaga.
- Raamat “pH IME” on kokkuvõtteks reklaambrošüür ilma tõendatud kasuliku toimeta või lausa kahjulikele ja ohtlikele toidulisanditele.
pH teooriast veel skeptik.ee lehel:
Kui omandet PhD mitteametlik, siis kas ei ole miskit seadust mis ka kirjasõnas “arsti mängimise” keelaks ja vajadusel meetmekese ette näeks? Kui pole, peaks tõstatama vajadusküsimuse. Kui keegi esitleb end doktorina Siriuse filosoofiate või kolmapäevade alal siis tont nendega, aga “päris” alade tiitleid nii kasutada nagu ei võiks?
Sellest raamatust oli AK-s ka juttu, kuna seal jagatavat soovitusi vesinikülihapedi ja kloodioksidi joomiseks. Päästeamet on üsna murelik, kuna tagajärjed on eluohtlikud.
See toob mulle meelde ühe anekdoodi.
Stirlitz jalutab tänaval ja näeb, et poisikesed joodavad kassile bensiini. Kass pääseb kräunudes põgenema ja jookseb minema ja kukub 100 meetri pärast maha. “Bensiin sai otsa”, mõtleb Stirlitz.
Arusaamatu, olgund Youngi PhD-ga, kuidas on, aga egas ometi aferistile kiitustjagava tohtri diplom ole täikalt ostetud, eh?
Toitumisnõuanded on ju laias laastus õiged: vähem rafineeritud suhkrut ja jahu ja liha, rohkem taimi. Iga vanaema ju teab, et värske taimne toit on tervislik. Aga nii lihtsa ja kõigile teada nõuandega ei saa raha teenida, seetõttu tuleb see keeruliseks ajada: mõelda mingi pH-umbluu ja toidulisandipotsikud juurde.
Kas Eestis võiks kehtestada seaduse, mis reguleeriks valeinfo avaldamist raamatus? Ravimiseadus ja reklaamiseadus meil on, mis peaksid jälgima, et müüdavad ravimid tõesti mõjuvad nii nagu väidetakse, ning et reklaamid ei esitaks valesid. Aga raamatus kui “kunstiteoses” võib autor kirjutada mida tahes ning hiilida sedasi reklaamiseadusest mööda. Kas oleks piisavalt põhjust võtta kätte ning kaevata raamatu avaldaja valetamise eest kohtusse?
Meelde tuli! Noh see, kes kah “uut bioloogiat” lubas. Bruce Lipton ja tema raamat “Uskumused ja bioloogia”:
Meenutagem ka Tarvo Kruusi kommentaari, kus Liptoni teadlaseks olemist on uuritud:
Veel üks detailike — samas koolis, kus “õppis” Rober O Young, sai oma “kraadi” ka über-mega-prääks Hulda Clark.
Artiklist:
Päris nii hull ei ole. Esimesed teadusfilosoofid kobasidki pimeduses ja leidsid hulka põnevaid asju üles — poleks leidnud, poleks valgust saanudki. Aga low-hanging fruit on juba kenasti ära korjatud, nii et pimedate kanade efektiivsus teaduseasjanduses on aastasadade jooksul kiiresti kahanenud ja läheneb ka tulevikus asümptootiliselt nullile. Homöopaatilise lahuse korral ei ole enam mingist lähenemisest juttugi, null on null.
langust ütles:
PhD omandamine ja arsti mängimise keeld ei ole päris otse seotud.
Enamikes riikides on meditsiini praktiseerimiseks tarvis eeskätt litsentsi; litsentsita arsti mängimine on keelatud. Litsentsi väljastamine omakorda eeldab tavaliselt kraadi akrediteeritud ülikoolist. Kraad ei pruugi isegi PhD olla, MD’st on tavaliselt küll. (Järjestamine on muidugi mittetriviaalne; teaduse mõttes ei ole MD nii uhke kui PhD, aga higi, verd ja pisaraid näeb isegi keskmine MD enne kraadini jõudmist rohkem kui paljud PhD’d. Ja seda loomulikult ülekantud mõttes.)
PH toitumise puhul võib olla tõesti tegemist üsna kahtlase väärtusega teooriaga. Eriti see vesinikperoksiidi joomine…
Bruce Liptoni kaitseks aga ma pean ütlema, et raamatut sirvides on seal ka mõistlikke mõtteid, täpsemalt, see härra väljendas neid lihtsalt liialt vara.
Tänapäeval nimetatakse suurt osa sellest teadmisest epigeneetikaks. Geneetiline müopism on meid seganud mõistmast, et geenid võivad ju olla, aga nad peavad saama avalduda, gene expression on selle “uue” bioloogia A ja O.
Peale geenide aga mõjutab meid keskkond väga olulisel määral – stressirohke keskkond genereerib kiuslikemate ja riiakamate inimeste põlvkonna teket, see pannakse aga paika emaüsas, loote kujunemise ajal..
Kvantmehhanikaga esialgu aga ei oska biokeemikud jälle midagi peale hakata, kuid seegi on vaid esialgu.
See, et raku membraan on hiiglaslik arvutuskiip, see on ka fakt tänaseks, pane googlesse cell signaling ja saab üsna palju huvitavat infi, kuidas rakud omavahel suhtlevad.
Sekeldaja ütles:
Aitäh ilusa ja õpetliku näite eest. See näide ei vasta muidugi tõele, ent see illustreerib kenasti tuntud loogikaviga.
Tahaksin siinkohal ära märkida, et see on naljakas, et tihti (kui mitte alati) panevad oma raamatu esikaanele oma nime taha PhD just need inimesed, kes seda tegelikult tegema ei peaks. Samal ajal kui need, kes seda võiksid teha, ei tunne vajadust oma tiitlit sinna lisada. Et sihuke vastik eneseupitamine, mis koheselt peaks kahtlust tekitama.
??
äkki täpsustaks, mis ei vasta “muidugi tõele”
teadus ei ole muidugi kunagi loogiline
iga endast lugupidav teadlane püüab oma kaupa kiita, kuidas jaksab, see ei ole ainult vandenõuteoreetikute eralõbu
selles mõttes võib neid skeptikute poolt leiutatud ohutulesid vilgutada eranditult iga teadlase, k.a. Einstein, puhul.
Kristina, sel juhul tuleks “valeinfo avaldamine” väga täpselt defineerida. Muidu jääks meie raamatupoodidesse ainult õpikud, teatmeteosed ja elulookirjeldused. Viimased tingimusel, et tüüp kogu oma elu linti võtnud on …
heh… järjekorde üllitis, mis on kondiks skeptikuga lapsemeelsetele kaasahaukujatele…
Nagu ka kõik muud artiklid, ei üllata see mind, sest taas on see sisult lahmiv, ebateaduslik ja fakte valiv/ignoreeriv.
Skeptiline mõtteviis on haiglase vormiga tahab maha tõmmata iga teadlast, kes veel jõuab kusagile tõsiteadusse (ajakirja jne), enne teda raevukalt maha materdades. Ainult tugevad peavad vastu sellele negatiivsele energiale.
Soovitaks uurida fakte ja inimeste tervenemislugusid (neid on palju) ja vähem mittekonstruktiivset skeptitsismi ja kriitikat. Negatiivne ja kahtlus on palju tugevam ja inimesed ei saa lihtsalt abi.
H2O2 jutt raamatus võib olla ainuke asi, mis veidi vajaks kõpitsemist. ClO2 pole mõistlikus koguses ohtlik.
rp ütles:
Kahtlemine halb, uskumine hea.
Mul on see raamat kodus. Keegi kinkis emale, vaatasime siis koos läbi ja leidsime peaaegu iga lehe pealt mingi jama…
Õnneks vähemalt niipalju, et Ülle Liiavmäe arvab ka et see on jama ja tema seltskond ei soovita seda kellelegi :)
huvitav, kas sa oled tõsiusklik? kriitiku ülesanne ei ole kogu raamatut oma kirjutises ümberkirjutada omapoolsete kommentaaridega. ta peabki tegema valiku. haritud inimene saab ise aru, et kõike mida loed ja kuuled ei tasu uskuda, kuid teistele peab tegema selgitustööd väheke.
Rae valda on haaranud üleüldine loodus-, ime-, bioloogilise jne ravi buum. (Ma lisan vahemärkusena, et Tallinna linnas oli üleval silt, kus soome ja inglise keeli kutsuti mehi bioloogilisse massaazhi.. miks ainult mehi ja miks ainult inglise ja soome?).
Dr Riina Raudsik juba figureeris kusagil… ma otsin natuke oma mälus… hahaaa, sellised raamatud siis temalt:
“Stress kui asümmetriline seisund. Loomulik ravi.” Aili Paju ja Riina Raudsiku raamat, 2007.a., raamatus on põhjalikult kirjeldatud füüsilisi haigusi, mis algavad pikaajalisest psüühilisest ülekoormusest. Rohkesti näiteid ja soovitusi loomulikuks raviks, ka vibroakustiliseks raviks, mille entusiast on R.Raudsik olnud alates 1991.a.
Aili Paju ja Riina Raudsiku “Stress ja heliravi”. 2009.a.
21.09.09 ilmus dr. R.Raudsiku uus raamat “pH Balance and Vibroacoustic Therapy”
Oktoobri Rae valla lehes aga reklaamib end üks loodusravija imelise artikliga “Uuudiseid massaazhi ja loodusteraapiate vallast ehk kuidas toime tulla maal”. Autor nimelt reklaamib koolitust, mis peaks tagama maainimesele võimaluse ennast maqssaazhi ja loodusraviga ära toita, kuna turistid väga armastavat heinapebrevanne ja kaaniravi ja kupupanemist. Ja selleks polegi suurt kogemusi vaja, ainult head tahtmist ja teadmisi. Huvitav, kas ka aadrilaskmine on õppekavas kui 18-19 saj põhiline ravivahend? Aadrilaskmise konkurent homoöpaatia on küll sees. Tsiteerin: “Kui maaelule ei ole riik piisavalt tähelepanu pööranud, siis õnneks loodusravi koha pealt võib Euroopa Eestilt suisa mõõtu võtta – Eesti on välja andnud esimesed tunnistused loodusteraapiatest, nagu aroomiteraapia, refleksoloogia, homoöpaatia”.
Mulle ei mahu pähe, et järjepidevalt topitakse loodusravi,jaq seejuures traditsioonilise raqhvameditsiini alla need kolm eelnimetatud asjandust. Homoöpaatia ajalugu peaks küll kättesaadav olema ja rahvameditsiini jutt selle koha pealt juba ära lõpetatama.
Varsti on lehe digivariant ka üleval, siis võite ülejäänud pärleid lugeda (www.rae.ee).
Oioioi, Jüri Tervisekeskuse lehel on üleval toiduainete happelisuse ja aluselisuse tabelid ja juhend, kuidas keeta aluselisi suppe! Ma arvan, et siin peaks siiski keegi vahele astuma. Kas keegi TTÜ toiduainespetsidest ei võiks sekkuda ja natuke maakeeli asju lahti seletada, kuna perearst ilmselt ülikoolis keemiat ega seedeprosessides asetleidvaid biokeemilisi nähtusi ei õppinud, või ei omandanud. Sel varasel ajal Mihkel Zilmer ka vist alles õppis…
http://www.jyritk.ee/index.php?page=89
Muideks, need ei ole pH tabelid, sest iga juntsu teab, mis on pH ja mis vahemikus (7 neutraalne, ülespoole aluseline, allapoole happeline). See siin on miski potentsiaal… ma pean ilmselt kohtusse kaebama emeriitprofessor Hergi Kariku, kes omal ajal sellest imelisest asjast meile rääkimata jättis. Rääkimata meie inimese anatoomia, arengufüsioloogia ja preventiivse meditsiini õppejõududest, kes samuti ilmselt pimedusega löödud olid. Ise veel arstid, phähh!
Ja lisage Himaalaja soola ikka maitse järgi, mitte liiga palju! :) LOL
KatrinV ütles:
Kas supikeetmisel tuleb lakmuspaberit ka kasutada?
Mis supitegemisse puutub, siis minu rikkalikud blendimiskogemused ütlevad, et kurgi liigse hakkimise tulemuseks on jälgi väljanägemisega ja maitselt üldsegi mitte kurki meenutav vedelik. Ei soovita järele proovida.
Küll aga võib köögiteaduse-eksperimendi mõttes järele proovida, mis jääb ühest kurgist järele, kui tal paar nädalat kuiva õhu käes seista lasta. :-) Liigse niiskuse käes läheb hallitama, see pole nii põnev.
teemakohast satiiri kah! http://www.ekspress.ee/2009/10/25/meelelahutus/45673-kranaat-vesinikperoksiidikuur-aitas-keskerakonna-valimisvoidule
Kõrvitsa-püreesuppi tahaks küll… suva see, mis ta pH on. Singiga ja sinihallitusjuustuga.
Huvitav kas aluselise-fännidele katlakivi ka peale läheb?
väike My ütles:
Või veel parem, puhta seebikivi :)
mul on see raamat täiesti olemas ja ma ei arva sugugi, et kõik seal kirjutatu täielik jama oleks. Mul küll ei ole plaanis järele proovida kõiksugu kummalisi toidulisandeid või hakata kurki peeneks mikserdama, aga ma arvan, et toitumise põhitõed pole seal üleüldse nii rumalad. Ma olen ca kuu aega juba üritanud rohkem nn aluselisi toiduaineid tarvitada ja nn happelisi vältida ning ma pean ütlema, et mu energiatase ja enesetunne on palju paremaks läinud. Ka mina olen pigem skeptik oma loomuselt, kuid see ei takista mind siiski palusid asju oma enese nahal järgi proovimast (mõistuse piires muidugi), et oma arvamusele kinnitust saada või siis seda muuta.
Jah, Martin jääb mulje, et astroloogiat õppides oled saanud hindamatud teadmised ka meditsiinis :))) Kas tohiks sind isegi pühakuks vms kutsuda. Kui teemat ei valda oleks väga tark keel hammaste taga hoida.
Sigadel pole pärlitega tõesti midagi peale hakata
@dig –
Siis saab kurgist seemneid, kui kurki kuiva õhu käes hoida paar nädalat. :D
Sigade ette pole pärleid jah mõtet loopida. Las need pärlid jäävad neile, kes arvavad, et lihtsast tervislikust toitumisest (ehk tasakaalustatud menüüst, kus on liha, juurviljad, puuviljad jne) jääb väheks ja seda peab maskeerima keerulise jutuga sellest, kuidas organismi on võimalik lihtsalt lolliks teha. Näiteks et kütame sisse B12 vitamiini, sest mida rohkem, seda uhkem (samas ajab keha kõik üleliigse vitamiini reaalselt välja ja ei toimu mingit tervislikku revolutsiooni) ja nii edasi.
Kui nägu purgeeniga kokku määrida ja minna sealauta või mõnda räpasemasse tualettruumi, värvuvad põsed ilusasti punaseks. See lihtne katse näitab, et õhus leiduv ammoniaak on aluseline ja järelikult tervisele kasulik.
Kas see, et IME on kirjutatud suurte tähtedega, viitab lühendile, nagu näiteks Isemajandav Eesti, või unustati lihtsalt caps lock sisse?
Nojah, aga kuidas see happelise-aluselise jutt asjasse puutub? See, et köögivilju on kasulik süüa, on niigi ju selge, ilma igasuguse peehaatamiseta?
@kuskus – seda ei oska mina öelda, mis oli raamatu kirjastajate motiiv, kui nad IME suurte tähtedega kaanele kirjutasid.
@Kriku –
mitte ainult köögivlju süüa, vaid ka teravilju nagu näiteks hirss, tatar ja spelta. Oma lühiajalise kogemuse põhjal võin öelda, et mul on energiat rohkem, kui ma nisu- või rukkijahu toodete asemel eelnimetatud teravilju pruugin. Tavaline toidupüramiid jätab suhteliselt vaba käed selles osas ja soovitab ainult rohkem rukkileiba süüa.
Jajah, aga mida ikkagi see uuringutega hästi fundeeritud loodusteaduslike teadmistega vastuolus olev pH taseme jutt asjasse puutub? Samadele järeldustele võib ju jõuda ka teisiti?
pH näitab logaritmiliselt mitu mooli vesinikioone liitris lahuses on ja kontsentratsiooni saab tuletada näiteks kui 1 jagada 10 astmes pH väärtus. Seega pH 7 tähendab et lahuses on kümnemiljondik mooli vesinikioone. pH 0 tähendaks juba et 1 mool tuleb liitri peale ja maomahl on kõvasti happelisem kui ükski toit. pH väärtuse muutus 1 võrra tähendab 10 kordset kontsentratsioonimuutust. Ka kõige happelisemad toidud sattuvad peale söömist söövitavamasse keskkonda, kuigi ega orgaanilised ained näiteks ei paista nii hullusti hapetele reageerivana kui metallid. Bioloogialoengutes jäi seegi meelde, et paljud keha söövitavamad ensüümid nagu maos või igas rakus lüsosoomides toimivad ainult happelises keskkonnas, nii et kui leke peaks olema, siis vähemalt neutraliseeruksid ensüümid. Kui toit peaks tõesti suutma aluseliselt püsida, siis ei tohiks seedeensüümid jälle toimida.
Mõni võib öelda et see dieet parandab enesetunnet aga sellise tujutõstva efekti olen ise saanud kui võtan lihtsalt pähe et nüüd on elu või enesetunne paremad. pH dieedi jms uskujad võtavad vahel oma raha selliste tegelastele andes pähe, et nüüd on asjad paremad ja lõpetavad mingiks ajaks valule ja muudele hädadele tähelepanu pööramise, mis iseenesest võib ka enesetunnet parandada.
tänan, Märt
aga ma ei arva, et ma oma enesetunnet “paremaks mõtleksin” ja mul on absoluutselt ükskõik mida räägitakse bioloogia-, keemia- või mis iganes loengutes. Ma ei propageeri ka seda raamatut ega elustiili, kes tahab ja kellele sobib, järgib seda ja kes ei taha ja kellele ei sobi, mitte.
Sellest oleks võinud alustada.
ja kuivõrd sellega on kõik öeldud, oleks sellega võinud ka lõpetada.
Seda tüüpi raamatutele tuleks lisada suures kirjas kleebiss, et (vaimsele)tervisele kahjulik. Nagu on tehtud suitsudega. Keelamisega ei võida midagi, vaid lisab auru juurde …
Õnneks Piibel ei ole “seda tüüpi raamat” ehkki toitumissoovitused selles on pH-dieediga väga sarnased.
Muide, päris mitmed inimesed on selle SuperGreens joogi tarvitamisega oma tervisevigadest lahti saanud. Miks ma seda usun: enda tütre pealt nägin.
Ja siis veel üks juhtum, kus ise küll paranemist ei osanud loota. Ühel noorel naisterahval hakkasid juuksed välja langema: kõik analüüsid korras ja arstid ei suutnud midagi selle vastu. Kõik alternatiivid olid tal ka juba proovitud. Oli tohutult hea meel kui 2 nädalat pärast minu käest saadud SG tarvitama hakkamist oli positiivseid muutusi juba tunda. Pärast BioLighti ja 4soola lisamist asi paranes. Mõned asjad toimivad lausa uskumatult, nagu Piiblis. Ega ei usukski kui ise ei näeks:-)
Guits: päris julgelt aga natuke vales kohas reklaamid oma tooteid : )
Aga tunnistagem siiski, et teadlased (ja ma pean silmas päris-teadlasi mitte prääkse) on üsna kaugel sellest, et mõista, kuidas ainevahetus täpselt toimib, milline on ühe või teise allaneelatud molekuli ja molekulide kombinatsiooni mõju ühe või teise inimese kehale. Ja möödapanemisi on (päris-)teadlastel selles vallas olnud küll ja küll. Kõige ilmekam näide on muidugi teadlaste aastakümneid kestnud veendumus, et insenerid suudavad teha paremat beebitoitu kui Emake Loodus. Selles suhtes olen kirjutaja Anneliga nõus, et ega ei maksagi väga kuulata, mida bioloogid ja keemikud toitumise kohta arvavad. Viiekümne aasta pärast ilmselt küll, aga täna pole nad veel targemad kui aastasadade pikkune toitumiskultuur.
kristina ütles:
Kas siis peab kohe uskuma igasuguseid sharlatane ?
Milliste teadlaste veendumus see on? Kas mitte arstid just ei soovita rinnaga toitmist.
See, et miski asi on kestnud sadu aastaid ei tee teda veel heaks. Sada aastat tagasi a) ei saanud enamus inimesi endale sellist mitmekesisust ja suuri toidukoguseid lihtsalt lubada b) oli kehaline aktiivsus palju suurem, seega vajadus igasuguste dieetide järele energia saamiseks suht olemat b) keskmine eluiga oli ikkagi väiksem ka, seega “parem” eli ses suhtes ei olnud.
Kristina: kus kohast sa nii julgeid väiteid võtad bioloogia võimetusest? Too üks näide, kus insener on toitu loonud. Ja kas sa siis ka ei usu bioloogiat nagu Anneli? Ja misasi see emakese loodusega kokku minev toitumus oleks?
Kriku ütles:
See on õige küll, aga näe, Sa ka enne ei öelnud, millest oleks võinud alustada. Teinekord pane nimekiri õigest järjekorrast siia üles, et inimesed oskaksid alustada ja lõpetada. Kas keskosa kohta on ka nõudeid?
kristina ütles:
Esimene kommertslikult edukas külmutusseadmetega laev läks käiku 1882. aastal. (Sellele, muide, järgnes piima- ja lihatööstuse plahvatuslik areng Austraalias; sinnamaani oldi sealt põllumajandussaadustest peaasjalikult villa ja villasaadusi eksporditud.) See ja mitmed teised viimase pooleteistsaja aasta leiutised on teinud võimalikuks viimasel sajandil toitu transportida, töödelda ning säilitada oluliselt teistsugustel viisidel kui “aastasadade pikkune toitumiskultuur”, alustades niisugusest lihtsast asjast nagu värsked puuviljad (mille olulisus skorbuudi ennetuses samuti paarsada aastat tagasi täiesti tundmata oli) ja lõpetades suitsutamata-soolamata liha ning kalaga. Tänu külmutusseadmete leiutamisele ei pea norrakad oma kala enam haisvates ja söövitavates kemikaalides säilitama. Tänu saavutustele veevärgi vallas ei pea lõunaeurooplased enam (potentsiaalselt bakteriaalselt saastunud) joogivett alkoholiga sisse tegema. Ja tänu saavutustele tööstustehnoloogia vallas on hobuseliha kallimaks ning sealiha odavamaks (ja ohutumaks) läinud.
@Märt – Need POLE MINU TOOTED. Tarvitan ise ja soovitan vajajatele. Ei oska ükski skeptik ennustada, millal ka temal selleks vajadus tekib:)
Muide, olen ise rohkem skeptik kui kergeusklik, egas ma muidu seda lehekülge külastaks. Siit on palju huvitavat lugeda(ka nn. dr. Youngi kohta) Mida saab mõõta, vaadelda (näha) jne, seda ka kontrollin enne kui usun. Mõnikord olen ka mööda pannud kui ei ole fakte kontrollinud.
Kuna sa järjekindlalt väldid küsimust, miks peaks eelistama peehaalaste põhjendusi värske toidu eelistamisele loodusteadustega kooskõlas olevatele põhjendustele, ei saa sa skeptik olla.
Aga kui me lutefiskist juba räägime, siis kas see põnev aluseline roog ikka figureerib peehaatajate menüüdes aukohal?
Kriku ütles:
Skeptitsism ega skeptik olemine ei ole diskreetne omadus, mida kas on või ei ole. Guits väitis: “Muide, olen ise rohkem skeptik kui kergeusklik…”, olgu siis põhjendus mis tahes. See tähendab, et ka tema ei loe ennast “päris”-skeptikuks, vaid “rohkem”- ehk “pigem”-skeptikuks. Inimeste jagamine on alati väikese mööndusega. See, et keegi ennast Krikuks peab ja sellest tulenevalt võtab endale viimase instantsi tõekuulutaja ja skeptitsismi pühakirja tõlgendaja rolli, viitab teatavale dogmaatilisusele ja on kergelt vastuolus skpetitsismi alustega, nii nagu mina neist aru saan.
Peehaa-küsimuse vältimine ei välista skeptikuks olemist põhimõtteliselt. Ei ole ühtegi käsiraamatut selle kohta, et skeptik peab tingimata Kriku peehaa-küsimusele vastama, kui nüüd natuke utreerida.
to Andres:
“Kas siis peab kohe uskuma igasuguseid sharlatane ?”
Oh ei, seda ma küll väita ei tahtnud. Sharlatanide esimene huvi on raha teenimine, ja mida radikaalsem ja absurdsem väljamõeldis seda paremini müüb. Kahtlemata tasub pigem teadlaste kui sharlatanide toitumisnõuandeid kuulda võtta, aga omakorda pigem vanaema nõuandeid kui teadlaste nõuandeid.
” Kõige ilmekam näide on muidugi teadlaste aastakümneid kestnud veendumus, et insenerid suudavad teha paremat beebitoitu kui Emake Loodus.
Milliste teadlaste veendumus see on? Kas mitte arstid just ei soovita rinnaga toitmist.”
Jah, tänapäeval küll. Aga 1960ndatel-70ndatel oli lääneriikides eriti USAs rinnaga toitmine peaaegu väljasurnud toiming. Toona arvasid teaduslik konsensus (ja mood), et teadlaste ja inseneride täpselt rehkendatud toitainete ja vitamiinide segu on imikule parem kui mingi kahtlane, ebateaduslik, kontrollimatu kehavedelik nimega rinnapiim. Alles aastakümneid hiljem ilmusid kliinilised andmed, et ups, kunsttoidu peal kasvatatud tittedest on sirgunud igasuguste uute terviseprobleemidega täiskasvanud.
to Märt:
“Kristina: kus kohast sa nii julgeid väiteid võtad bioloogia võimetusest? Too üks näide, kus insener on toitu loonud. Ja kas sa siis ka ei usu bioloogiat nagu Anneli? Ja misasi see emakese loodusega kokku minev toitumus oleks?”
Bioloogia võimetuse teemal: kas sa tõesti arvad, et ainevahetusest saadakse täna sama hästi aru kui piljardipallide veeremisest??? Inimene on tohutult, tohutult keeruline süsteem, ja kui sa ei suuda seda keerukust imetleda ega hinnata ega sellest rõõmu tunda siis ma tunnen sulle kaasa. Ma ei väida, et bioloogia pole suuteline ainevahetusest aru saama, vaid ma väidan et lihtsalt tänane bioloogia on VÄÄÄÄÄGA kaugel sellest et seletada inimese toimimist sama põhjalikult nagu me mõistame piljardikuulide veeremist või planeetide liikumist. Loomulikult “usun” ma bioloogiat ja teaduslikku meetodit kui sellist.
Näide kus insener on toitu loonud:
Näide 1: ülalpool kirjeldatud imikute kunstpiim
Näide 2: kurikuulsad trans-rasvad. Mitte väga ammu peeti margariini tervislikumaks kui või, sest margariin on ikkagi taimset päritolu. Alles viimasel ca 5 aastal selgus, et ups, kõik mis me jutlustanud oleme on tegelikult vastupidi ja pöördugem jälle või poole tagasi.
Emakese loodusega kokkuminevast toitumisest: pidasin silmas imikute toitmist rinnapiimaga.
Kristina:”Bioloogia võimetuse teemal: kas sa tõesti arvad, et ainevahetusest saadakse täna sama hästi aru kui piljardipallide veeremisest??? Inimene on tohutult, tohutult keeruline süsteem, ja kui sa ei suuda seda keerukust imetleda ega hinnata ega sellest rõõmu tunda siis ma tunnen sulle kaasa. Ma ei väida, et bioloogia pole suuteline ainevahetusest aru saama, vaid ma väidan et lihtsalt tänane bioloogia on VÄÄÄÄÄGA kaugel sellest et seletada inimese toimimist sama põhjalikult nagu me mõistame piljardikuulide veeremist või planeetide liikumist. Loomulikult “usun” ma bioloogiat ja teaduslikku meetodit kui sellist.”
Ei arva, tean et valke on hinnanguliselt üle 100 000 ja rakkude programmeeritud enesetapus osaleb näiteks 5000 valku, mistõttu keegi teadlane seda kõike ilmselt oma mälus ei hoia aga nagu paljud teised asjad tsivilisatsiooni juures on inimesed spetsialiseerunud nagu ka arvutite juures, ühed teevad protsessoreid, teised programme, kolmandad monitore, neljandad videokaarte jne. Keegi ei tea arvatavasti üksinda kuidas meie ees olevad arvutid tõpselt toimivad aga see ei tähenda et peaks rohkem usaldama oma vanaema arusaama vms. Teadlased on edukalt loonud mutante, kes elavad kauem ja põhjustanud ainult ühe geeni ümbertõstmisega suuri muudatusi (1 y kromosoomi geeni viimine emastesse põhjustab peenise arengut, superhiire puhul saadi saledad hüperaktiivsed hiired, kes tavahiirtest kauem elavad ja palju muud). Sa ei leia elu sees ühtegi tegelast, kes kuulujuttude peale loodusliku kohta oleks omandanud ligilähedasi teadmisi aga ära haka hetkel valitud näidete peale nokkima. Metaboolsed kaardid on päris põhjalikud tänapäeval. Pigem on tundmatuks alaks liigispetsiifilised ja vähemesinevad bioloogilised protsessid, kui ainevahetus. Pealegi need vanad suust suhu levinud teadmised millega iolen kokku puutunud on tavaliselt ajuvabad. Näiteks keemiafoobia, kus 1 aine omandamine on halb, kuigi selle testimisele on sadu miljoneid kulutatud, aga loodusliku taime, mis sisaldab sadu või tuhandeid kemikaale on ok.
Kristinale. Kokkuvõtlikumalt sa ei arvesta üldse sellega, mida teadlased TEAVAD. Avalikke töid bios on miljoneid ja nende õppimisel, olgugi et alguses mitte lihtsasti loetavalt, oleks sul võimalus toitumus alaselt palju rohkem olulist infot kokku ajada, kui kõikide kuulujuttude ja võhikute individuaalsete uskumustega tutvumisel.
Ise olen seda dieeti järginud ja võin öelda, et nii hästi pole ma end tükk aega tundnud :) Keha on täis kergust ja energiat, pidev mind saatnud väsimus kadus, kehakaal normaliseerus jne jne Ja oma elu ilma igapäevase juur-köögivilja miksita enam ette ei kujuta – see on nii hea (vähemalt minu kehale… :) Loomulikult söön ikka ka happelisi toite – eriti väljas või külas süües – ent nad on tuntavas vähemuses minu toidulaual… Isu nende järgi on ära kadunud!
Jajah, keegi ei vaidlegi selle vastu, et juurviljasöömine hea on. Aga mingi pH ei puutu siin asjasse.
anneli sündroom- veidi tõde supi sisse ja juba, et polegi täielik jama.
mul on see raamat täiesti olemas ja ma ei arva sugugi, et kõik seal kirjutatu täielik jama oleks.
Aga keegi pole väitnudki, et kõik vale on. Aga kui autor oma kraadi valetab siis edasine ei huvita ja väga lihtsal põhjusel. Ta tahab pooltõdede abil mulle midagi kaele määrida.
Mul küll ei ole plaanis järele proovida kõiksugu kummalisi toidulisandeid või hakata kurki peeneks mikserdama, aga ma arvan, et toitumise põhitõed pole seal üleüldse nii rumalad.
Miks, proovi ikka need ka ära, äkki aitab, haki kurki väga põhjalikult, teaduslikult.
Ma olen ca kuu aega juba üritanud rohkem nn aluselisi toiduaineid tarvitada ja nn happelisi vältida ning ma pean ütlema, et mu energiatase ja enesetunne on palju paremaks läinud.
See on juba tõsine argument, kui Sinul on juba paremaks läinud, siis austatud doktor on geenus, väga loogiline.
Ka mina olen pigem skeptik oma loomuselt, kuid see ei takista mind siiski palusid asju oma enese nahal järgi proovimast (mõistuse piires muidugi), et oma arvamusele kinnitust saada või siis seda muuta.
ära muuda..
piibel pole ka täielik jama, seal võibolla on mitu tõest mõtet sees, seega piibel on tõene.
sama astroloogiaga jne.
Ka anneli väites võib veidi tõde leida, kui hoolega otsida.
Ave pole ainus, kellel tervis toitumisharjumuste muutmisel paremaks läinud.
Kui siin Piiblist juttu oli, siis kirikutes on sedalaadi toitumissoovitusi juba rohkem kui sada aastat tagasi soovitatud. Nii et lugege Piiblit, mõned loevad rohkem kui 5 min päevas ja … statistika järgi pidi usklike eluiga pikem ja tervis parem olema:)
Dr. Youngi teaduslik kraad on võibolla tõesti mõne sellise vähem hinnatud teadusasutuse poolt väljastatud kuid see ei muuda häid nõuandeid kasutuks. Ja ainult teadmistest pole kasu kui neid ei rakendata. Skeptik jääbki skeptikuks kuni ise millestki kasu pole saanud. Olgu tal see õigus ja proovima ei sunni keegi.
Keegi ei vaidle paljude ammu tuntud soovituste sisu vastu (näiteks rohkem aedvilja süüa). Ainult et sellel pole vähimatki pistmist mingi pH tasemega. Selle on Young ise juurde leiutanud, et ammu tuntud tõdesid paremini müüa. Kuidas küll sellest nii raske on aru saada?
See jutt on vist vales kohas, aga vabandage, ei osanud õigesse panna ja panemata ka ei tahtnud jätta.
Nüüd läheb asi juba päris koomiliseks,
http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3192&ArtID=1987&action=article
Tallinna Ülikool Tähetorni Hotelli kolinud ja uueks õppeaineks
ALEXANDERI TEHNIKA
ja
Korraldaja : Tallinna Ülikooli Juhtimis- ja Personaliarenduskeskus
http://www.tark.ee/Alexandri-tehnika-t2752.html
siis mõistev ka selline reklaam ja hind.
Ainult kes on see Tegija: Karin Brown
……………..
ja
Dr. Youngi teaduslik kraad on võibolla tõesti mõne sellise vähem hinnatud teadusasutuse poolt väljastatud
…
vähem hinnatud ja diplomimüük on ikka kaks eri asja.
Aga kui sellest aru ei taheta saada, siis kulbiga seda teadmist ka jagada ei saa.
…
Raamatu autori teaduskraad PhD on omandatud (ostetud) akrediteerimata kaugõppeülikoolist (diplomiveskist) ja seda kraadi ei tunnusta ametlikult mitte keegi.
Kondiitritööstuses on olemas aleksandrikoogid. Sellest saame ülalmainitud loogika põhjal järeldada, et misiganes see alexanderi tehnika ka ei oleks, peab ta süüa kõlbama.
Alexanderi tehnika puhul on tegemist küll 100% teaduslikel alustel põhineva asjaga, võin seda kinnitada.
See on rohkem küll tuntud teatriinimeste ja muusikute ringkondades (ka on see juba ammu sees paljude tuntud teatri-ja muusikakoolide õppekavades), kuid viimasel ajal on haktud rohkem rääkima, tõukeks British Medical Journalis ilmunud uurimus: http://www.bmj.com/cgi/content/full/337/aug19_2/a884.
UK-s vist maksab isegi haigekassa nende tundide eest, kui on vastav näidustus.
Õige Alexanderi tehnika õppimine on ikkagi individuaaltunnid (vähemalt 10-30), see kursus on rohkem laiema huvi tekitamiseks.
Alexanderi tehnika leevendab ja aitab paraneda paljudest haigustest: peavalud, kaela-, õla- ja seljavalud, seedehäired, probleemid liigestega, depressioon jne.
Kas on mõtet seda lahkama hakata, kena inimese silitamine leevendab ka peavalu, aga et seda teaduslikuks tehnikaks nimetada, ma eeldasin, et see on erootiline tehnika.
Ja mõju toime ka ka vastavasuunaline.
Kaldun arvama, et Alexanderi tehnika ei saa iial kuuluma nende asjade hulka, mille kohta saab kinnitada, et selle “puhul on tegemist 100% teaduslikel alustel põhineva asjaga”, kuna suur osa selle väidetavast kasust on raskesti mõõdetav.
kahtleja ütles:
Natuke eksitav reklaamtekst tõesti. Siia oleks tulnud lisada, et ….kui need on tingitud valest kehaasendist. Õige Alexanderi tehnika õpetaja, (kes on akrediteeritud AT õpetajate ühingu poolt), ei luba sulle tegelikult midagi muud kui õpetada oma kehaasendit parandama. Kui mõned vaevused on valest kehaasendist tingitud, siis – mis on väga tõenäoline – võid ka neist lahti saada.
Kristen ütles:
Teaduslike aluste all mõtlen seda, et ei sisalda tilkagi umbluud ja posimist, nagu me seda siin mõistame.
Aluseks on ikkagi ainult inimese anatoomia hea tundmine ja pikaajalised ja põhjalikud katsetused.
Alexander, selle tehnika rajaja, oli puhas praktik, kellel oli oluline saada tulemus ilma hinnaalanduseta. Teda on hinnanud ka akadeemilised ringkonnad ja on öeldud, et sellise põhjalikkusega teadustöödki leiab harva. Internetis on ohtralt materjali, keda huvitab.
ell 10. nov 2009 kell 22:55
kahtleja ütles:
Alexanderi tehnika leevendab ja aitab paraneda paljudest haigustest: peavalud, kaela-, õla- ja seljavalud, seedehäired, probleemid liigestega, depressioon jne.
ei öelnud kahtleja, see nende enda reklaam või tutvustus, kuidas meelepärasem.
et ei sisalda tilkagi umbluud ja posimist,
võib olla, aga siin on ka minu väide teaduslik ja võrdväärne Alexanderi tehnikaga, nimelt:
iga hommik kulge 3.5 ringi ümber maja kus elad, ja kindlasti vasakult paremale, peale teist ringi joo klaas vett, mitte mingil juhul keedetut, ja kui nii oled tallitanud kaks kuud, võin vanduda oma vana kaabu söömise nimel, et su tervis on paranenud, oled vitaalsem( tähendagu see mis ta tähendab), rõõmsam, töökam ja arvata võib, et ka majanduslikult jõukam. Ja kindlasti hingeliselt rahuldatum.
aamen
See minu tehnika:)))) põhineb empiirikal, kogemusel…
oleneb puhtalt tõlgendusest, kas pidada seda teaduslikuks või mitte.
Kolm-pool tiiru ümber maja mõjuvad ka muidugi hästi, kuid see tehnika on veidi spetsiifilisema eesmärgiga – no midagi keha kasutusõpetuse moodi või nii…
Paljud asjad on raskesti mõõdetavad -näiteks valu, eriti nõrk või nö keskmine valu – suurema puhul pole reeglina kahtlust:)…
ja ometi seda mõõdetakse n valuvaigistite kasutamisel.
Tugi-liikumiselundkonna osas on väited täiesti põhjendatavad A tehnika puhul – terve teadusharu on näiteks kinesioloogia – mitte segi ajada igasuguste uduruudidega…
ph-dest, asjast, viimases ajakirjas Naised on koguni 4 jutukad sel teemal, avakõne professor Aleksander Zarkovskilt, kes räägib vesinikülihapendi joomisest, ph levitajad tasakaalustatud toitumisest, kurb kui professor ei suuda teemas püsida.
Ja siis ph-katel hea ja lihtne ilkuda. Kahjuks nii juhtub tihti.
Lihtsalt tähelepanek.
Leidsin huvitavat lugemismaterjali vesinikperoksiidi kohta:
Vesinikperoksiid – mis on mis!
Ei tea kas see on siit juba läbi käinud. Mulle jääb arusaamatuks, mille poolest vesinikperoksiidi manustamine aluseline toitumine peaks olema. Kui mu mälu mind ei peta, siis oli H2O2 ju hoopis kergelt happeline. Kui siia mõni aluselise toitumise spets sattuma peaks, siis kuulaksin tema selgitust hea meelega.
pH teemal veel üks hea ülevaade, küll inglise keeles: http://sciencebasedpharmacy.wordpress.com/2009/11/13/your-urine-is-not-a-window-to-your-body-ph-balancing-a-failed-hypothesis/
@anneli:
Igati kinnitan. Mul samad tulemused kuigi jah, toidulisandeid pigem ei tarvita
Pisike uudis sellest “kõrgkoolist”, mis naturopaatilisi doktorikraade interneti vahendusel raha eest jagab:
The Biggest Quack School in Natural Medicine Closes
Clayton College of Natural Health on siis “suurim posijakool”, aga on teel sulgemise poole.
Veidi lisab loole irooniat see, et antud uudis ilmus Huffington Postis, mis on suurelt ja pikalt silma paistnud kõikvõimalike libameditsiiniliste lobajuttude valdavalt kriitikavaba esitlemisega.
Eluline lugu Perekoolist:
Siin tuleks teha avaldus politseile.
Ebameeldivalt suurt osa Perekooli postitustest iseloomustab märksõna broscience.
«Pealtnägija» paljastas alternatiivravi jõuetuse
Jõle lugu, millest ei hakka siia tsitaate kleepima, sest artikkel on sisutihe ja terviklikkuse säilitamiseks peaks selle siis tervenisti siin ära tooma. Soovitan kõigil ise läbi lugeda, enne kui oma raha posijatele viia.
duhh ütles:
Soft power lahendus: mõne ülikooli juures võiks tegutseda mingisugune keskus, kelle ülesandeks on suuremates ajalehtedes ja uuemates raamatutes ilmuvatele teadusväidetele pilk peale visata ja viriseda. Kui hästi läheb, hakkavad ajakirjanikud pikapeale tolle keskusega enne artikli ilmutamist konsulteerima selmet pärast lehest lugeda, missugusesse bambusesse nad jälle pannud on.
Värskete uudiste veerus viitas salvey Postimehe artiklile Kuivõrd põhjendatud on aluselise toitumise soovitused?, mis ka seda teemat lahkab.