Leiud juuli ajakirjandusest

noni mahl

895 Replies to “Leiud juuli ajakirjandusest”

  1. Mis Platonisse puutub, siis Vana-Kreekas oli kirjutamine alles võrdlemisi uus kunst ja ühtsama alfabeeti kasutati nii teksti, arvude kui muusika noteerimiseks. Aga see, millest Delfi kirjutab, on lihtsalt piiblikoodi uusversioon. Samamoodi ennustab Moby Dick poliitilisi atendaate tagantjärgi.

  3. Juuni all juba leitud, aga kordame ka juulis üle:
    Mis põhjustab usulist äärmuslust?

    Ühes uuringus põhjustas isikliku dilemma vaagimine vajaduse püstitada idealistlikumaid isiklikke eesmärke. Teises tõi keeruliste matemaatiliste lahenduste kallal töötamine esile radikaalsete usuliste äärmuste hüppelise kasvu. Veel ühes uurimuses tingis isikliku suhtega kaasneva ebakindluse teadvustamine samasuguse usuliselt innuka reaktsiooni.

  4. «Arstina ei tohi ma mitte kuidagi määrata noni taime preparaate diagnoositud haiguste raviks. Puuduvad põhjalikud uuringud, võrdlusandmed tuntud ravimitega, efektiivsuse uuringud, topelt-pimeuuringud,» nentis Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi.

    Aga kas nimetatud arst oma lastele ja patsientidele viinereid ja kotlette ning tavalist poeõli soovitab tarbida? Teatavasti sisaldavad need kõik soja, mis suures osas on kõik GMO. GMO suhtes pole aga ühtegi loetletud uuringuist veel teostatud.

  5. @Celtic: pole küll kuulnud, et keegi üritaks viineritega vähki ravida. Toitumissoovitused käivad küll aga iga arsti töö juurde, kuid GMO ei ole selline asi, mille eest kedagi eraldi hoiatama peaks. Niikuinii on kõik eluvormid üks geneetiline mutatsioon.

  6. No üldjuhul toimuvad geneetilised mutatsioonid siiski liigisiseselt, ja läbi erinevate põlvkondade, pole küll märganud kuskil looduses, et skorpion paarituks maisitõlvikuga ja saaks järglasi.

  7. Ma arvan, et eestimaiseid viinereid võiks mittesoovitada mitte niivõrd GMO-de sisalduse vaid igasuguse muu “võimalikult odavate kalorite” kokteili sisalduse tõttu…. Mina isiklikult ka väldin lihatooteid, mida on maisi ja sojaga rikastatud, ükskõik kas GMO või mitte.

    Aga kunstlik GMO erineb looduslikust (mille alla ma loen ka sordiaretuse) just ajafaktori tõttu. Pookija sab tulemusi aastakümnete jooksul, aeglaselt süsteemi sisse kasvades (ja paremini nähes, millised on kaasmõjud), kunstliku GMO puhul me lihtsalt ei saa nii kiiresti kõiki tagajärgi teada – ning mõnikord võivad need osutuda ohtlikeks. Lihtsalt… me ei tea praegu.

    Aga teisest küljest, nälg on ka üks kole asi. Ega neid valikuid ei ole kerge teha. Aga just sellepärast peaksid arstid olema moodsa GMO-uuringutega võimalikult kursis, sest on palju mõistlikum, kui inimene saab teavet selle kohta arstilt, mitte uhhuutajalt või et arst ei osutuks uhhuutajaks.

  8. Kuidas skeptikud kommenteerivad:

    Venemaal hamstritega tehtud uuringust selgus, et kolme generatsiooni vältel GMO-toitu säöönud hamstrid muutusid kolmandal generatsioonil viljatuks, lisaks tekkisid neil muud hälbed nagu näiteks karvakasv suu limaskestal ning poegade aeglasem kasv ning kõrgem suremus. Edasi saab lugeda sellelt lingilt ingliskeelsest artiklist:

    Genetically Modified Soy Linked to Sterility, Infant Mortality

  9. @Celtic: kui uuring päriselt ilmub, siis on võimalik täpsemalt tutvuda metoodikaga jne. Nagu uurija ka ise ütles, ei pruugi põhjuseks ilmtingimata olla just geneetiline muundamine. Põhjusliku seose tuvastamine ongi selline keerukas protsess, kus tuleb ükshaaval mittepõhjused isoleerida, et lõpuks see põhjus sõelale jääks.

    Aga ometigi on hetkel GMO teema tõstatamisega tegu hoopis diversiooniga, sest olgu või ärgu olgu GMO-d tervisele kahjulikud või kasulikud, ei puuduta see absoluutselt noni toodete mittemõju vähi suhtes ja noni müüjate valelikke ja ohtlikke nõuandeid, millega hädas inimesi kooritakse. Lisaks ei ole arstidel vastavalt nende eetikakoodeksile võimalik soovitada raviviise, mis on teaduslikult põhjendamata. Mõned arstid paraku seda teevad. Näiteks on üks noniärikas kah paberitega arst.

  11. Oudekki ütles:

    Mina isiklikult ka väldin lihatooteid, mida on maisi ja sojaga rikastatud, ükskõik kas GMO või mitte.

    Eks ta isikliku eelistuse küsimus ole. Minu jaoks pole mais ega soja probleem (kuigi natto’ga pole ma siiani suutnud leppida), mina jälle väldin lihatooteid, milles liha asemel mehaaniliselt konditustatud mass on. Aga tont seda teab, võib-olla meie lapselapsed söövad kunagi toodet nimega “Sibulaplaksumaisipuder kanalihasmaomaitseline. Rasva- ja proteiinivaba.”.

    Celtic ütles:

    No üldjuhul toimuvad geneetilised mutatsioonid siiski liigisiseselt, ja läbi erinevate põlvkondade, pole küll märganud kuskil looduses, et skorpion paarituks maisitõlvikuga ja saaks järglasi.

    Jah, seda juhtub, kui bioloogiatunnis korralikult ei kuula. Horisontaalseks geeniülekandeks hüütakse seda nähtust eesti keeles ja üsna mitu põnevat toimemehhanismi on teada.

    Celtic ütles:

    Venemaal hamstritega tehtud uuringust selgus, et kolme generatsiooni vältel GMO-toitu säöönud hamstrid muutusid kolmandal generatsioonil viljatuks,

    Aga see on ju jama. “GMO-toit” on nii umbmäärane mõiste, et sama hästi võiksid uuringutulemused kõlada “Avastati, et need rotid, kes kella kaheksa ja üheksa vahel õhku hingasid, surid lõpuks vanadusse. Teadlased arvavad, et õhu hingamisest hoidumine või sellise tegevuse piiramine keskpäeva ja kella ühe vahele aitab vanadussurma vältida.”

  12. Noni loos paneb mind tõsiselt imestama kuidas kõikvõimalikud uhuutajad nagu üks mees sööstavad Hawaii puuviljakompanii geniaalse marketingukampaania nimel oma kehaga sandi lõhnaga puuviljamahala kaitsma. Ma kujutan ette, et nii mõnigi turundus ja tarbijakäitumisega tegelev kommertasutus plaanib juba uut ja analoogset kampaaniat. Nonimüüjad on suutnud otsingumootorid üsna põhjalikult saastada. Tere tulemast 21 sajandi turundusse! Kui vanad reklaamimeetodid enam ei tööta, siis on geniaalne tuhanded kasulikud lollid enda heaks tööle panna.

  13. Delfi pajatab uutest avastustest heteroseksuaalsuse ravimise vallas:

    Teadlased on avastanud, et üheainsa geeni kustutamisega embrüonaalses faasis saab emaseid hiiri muuta “lesbiliseks”.
    Lihtne protseduur sunnib modifitseeritud hiiri põlgama ära isasloomade lähenemiskatsed ning üritama paarituda teiste emashiirtega, vahendab The Daily Telegraph.

  14. Nelli teataja
    Astroloogilised kaksikud

    Hiljuti ilmus lehtedesse üks huvitav uudis. Nimelt saidSoomes kahes erinevas autoavariis, paari-tunnise vahega, surma kaksikutest vennad. Huvitav on see, et mõlemad õnnetused juhtusid samal maanteel ja mõlemad vennad sõitsid jalgrattaga veoautole ette. Politsei ei jõudnud veel esimesest juhtumist omastele teatada, kui juhtus teine õnnetus. Kui selgus, et tegemist on kaksikutega, olid politseinikud šokeeritud.

  15. Kaheksajalgsete suur sõber PZ Myers arvab ka midagi selle ettenägeliku jalgpalli-kaheksajala kohta:
    I am really tired of Paul the Psychic Octopus

    Cephalopods are not psychic. Nothing is.
    […]
    Cephalopods cannot see into the future. Nothing can.

    Psychics are lying parasites. I hate to see a beautiful cephalopod smeared with that ignoble reputation.

    FREE THE OCTOPUS! IMPRISON THE DISHONEST MEDIA!

  16. Teeme ‘ajakirjandust’:
    Moodsa füüsika paradigma varingu äärel — prooton väiksem kui seni arvatud

    Füüsika.ee
    Delfi Forte

    Kõlab kui kaunis kvantmüstiline muinasjutt, mida pseudoparaudupasunad on õppinud jahvatama:

    Kui müüon vesiniku molekuliga kokku põrkab, lööb see aatomid teineteisest eemale ning asendab ühe elektroni. Tekib müüonvesinik.
    Umbes 1·% juhtudest leiab müüon ennast aga 2S energiatasemel, kust seda saab ergastada laserkiire abil 2P tasemele. Kui 2P aga seejärel laguneb, kiirgab ebaharilik ühend röntgenkiiri. Kiiratavate röntgenkiirte arvu ning laserisageduse andmete abil on aga kvantelekrodünaamika keeruliste võrrandite abil leida prootoni raadius, milleks uute arvutuste kohaselt on 0.8418 femtomeetrit.

    Aga seekord on sõnade taga ka täitsa konkreetne sisu.

  17. Iselaadne analüüs “Twilighti”-sarjast viitab võimalusele, et sarja fännid täidavad sellega “hingeauke”, mille kinnitoppimisega organiseeritud religioon jänni jääb.

    AlterNet.or: How Twilight Offers Fans the Magic Missing from Organized Religion

    Twilight fandom reflects a longing for sacred and extraordinary experiences in everyday life that are perhaps missing in traditional religious venues. /…/

    Writers like Jana Riess have astutely noted the Mormon religious themes embedded in the books. However, an overlooked aspect of the series is the way fans worldwide have created a Twilight-inspired universe that encompasses all aspects of their lives: from using the texts as spiritual guides, to Edward addiction groups to twi-rock music to Cullenism, a religion based on the values of Edward’s family of vegetarian vampires.

    Muu hulgas sain sellest artiklist teada, et on olemas ka “Twilighti” motiividega tampoonid. Tõesti, midagi sellist pole (kristlikul) kirikul vastu panna.

  20. Tonda ütles:

    Ma kujutan ette, et nii mõnigi turundus ja tarbijakäitumisega tegelev kommertasutus plaanib juba uut ja analoogset kampaaniat.

    Khm, meenub, kuidas käesoleva kümnendi algul rajati hulgakaupa astelpajukasvandusi ja siis, kui need hakkasid korraga marju kandma, hakkas tekkima probleem nende turustamisega. ;)

  21. Andke armu! Kaheksajala jalgpalliseiklused on inspireerinud loomasõpru üle ilma:
    Kaheksajalg Paul sai konkurendi: Hollandi fännist ennustajapapagoi

    Tavapäraselt aitab Mani inimestel valida lotonumbreid, kuid Lõuna-Aafrika jalgpalli MM-võistluste ajaks on ta laiendanud oma tegevusala ka spordivõistluste tulemuste ennustajana.

    Ja nüüd siis ka meie kohalikud naljaninad Tallinna Loomaaiast:
    Tallinna Loomaaed: MMi võidab Holland

    Nii šimpans Pino kui ka Aafrika jõesiga Apelsin ennustasid risti-vastupidi Paulile ja pakkusid võitjaks Hollandit.

    Asi on kohati aga päris tõsiseks kiskunud:
    Sakslased ähvardavad jalgpallioraaklist kaheksajala tappa

    No on maailmas ikka ebausklikke lolle olemas!

  22. Uimastite keelustamise ratsionaalsuse teema on siin juba natuke aega õhus olnud. Viskan õli tulle hiljuti valminud videoga organisatsioonilt International Centre for Science in Drug Policy (sarjast “Did You Know?”).

    Minu ääretuks hämmastuseks on Ekspressis seni (uimastite teemal) suuresti jama edendamisega silma paistnud pr Jõgeda seekordses numbris hakkama saanud täitsa helge käsitlusega (kaks intervjuud, üks psühhiaatri ja teine karistatud filmimehega). Linkida pole neid vist hetkel mõtet, kuna lugemine on tasuline. (Tiiser siin). Aga TAI statistika kohta saab sealt vähemalt usaldusväärset kriitikat.

  24. @Martin Vällik:
    Selgeltnägijast kaheksajalg! Selgeltnägijast papagoi! Hahaa! In your face, Martin :)

    Ilmselt saab tulevikus näha ka telesaadet “Selgeltnägijate tuleproov – loomde eri”.

  25. Iga natukese aja tagant avastab mõni eluvõõras ajakirjanik, et meie metsad, aasad, koduaiad ja seemnepoed kubisevad kangetest ja mürgistest hallutsinogeenidest, ning et mõned noored ja seejuures seadusekuulekad psühhonaudid eelistavad neid nende kättesaadavuse tõttu märksa ohutumatele, ent seadusega keelatud ainetele/taimedele.

    Science-Based Medicine kommenteerib Lõuna-Californias sel nädalal puhkenud inglitrompeti-paanikat. Inglitrompet sisaldab tugevalt toksilisi hallutsinogeene skopolamiini ja atropiini, mille lävedoosi ja surmava doosi vahe on üsna väike ning kõrvalnähud väga ebameeldivad.

    Eestis kasvab inglitrompet kultuurtaimena, nagu ka samu alkaloide sisaldav ogaõun. Metsikus looduses leidub nt ussilakka ja koerapöörirohtu, millel on ka samad toimeained.

  26. dig ütles:

    Celtic ütles:

    No üldjuhul toimuvad geneetilised mutatsioonid siiski liigisiseselt….

    Jah, seda juhtub, kui bioloogiatunnis korralikult ei kuula. Horisontaalseks geeniülekandeks hüütakse seda nähtust eesti keeles ja üsna mitu põnevat toimemehhanismi on teada.

    Ja äsja leiti veel üks.

    Jaenike’s team has chronicled a striking example of a bacteria infecting an animal, giving the animal a reproductive advantage, and being passed from mother to children. This symbiotic relationship between host animal and bacteria gives the host animal a readymade defense against a hazard in its environment and thus has spread through the population by natural selection, the way a favorable gene would.

    Aga ma võin kihla vedada, et sel ajal kui mina koolis käisin, ei räägitud horisontaalsest evolutsioonist bioloogiatunnis.

  27. Viirused on tavalised DNA muutjad. Osad liituvad raku DNA’ga ja hiljem võidakse uue viiruse sisse pakkida ka jupike peremeesraku DNA’d. Geneetiliselt moondatud taimede ja loomade loomisel kasutatakse tavaliselt viiruseid nagu ülikooli bioloogias sai õpitud.

  33. Postimees kirjutab järjekordsest kelmusest:

    Osta.ee oksjonilehel pakub üks kasutaja kummalist teenust – nimelt väljastab ta ostjatele Viking Lotto piletite numbrikombinatsioone.

    «Ainulaadne võimalus võita oksjonil minu poolt genereeritud Viking Lotto kuue numbri kombinatsioon, millega võid võita lausa Viking Lotto jackpoti!!!» kõlab pakkumise kirjeldus.

    Ühekroonise alghinnaga on oksjonile pandud kolm kuuest numbrist koosnevat kombinatsiooni, kuid müüja teatel ei garanteeri ta, et nende numbritega piletid loosimisel võidavad.

    «Kombinatsiooni võit ei tähenda veel (Viking Lotto – toim.) võitu, kuid proovida tasub ikka!» teatab müüja optimistlikult.

    Arvestades, et müüjal ei ole võimalust numbrite ennustamiseks, ning tõenäosusteooriat, on väide, et “proovida tasub” sulaselge vale.

  34. Kolmveerand sajandit on Anonüümsete Alkohoolikute liikumine püüdnud napsisõpru viinaorjusest päästa, ja ehkki see neil enamasti ei õnnestu, siis hämmastavalt tihti ikkagi õnnestub. Keegi ei tea miks, kirjutab Wired, aga oletab, et tegeliku 12-astme-programmiga pole seal suurt pistmist.

  35. Tolle artikli kommentaariumist ka suurepärane näide kõveriti käivast intuitsioonist ühes vandenõuteooriaga:

    11.07.2010 10:16
    loto, riikide tasandil pettus : Miks küll on kogu aeg selline tunne, et loosimisi näidatakse küll teles, kus pallid masinas jooksevad. Loosimine tehakse aga tegelikult juba nädal ette ära. Riigid saavad ju oma maksud nii või teisiti. Sellise mitmeriigilise mängiate hulga juures ei saa lihtsalt nii väheseid võitjaid muud moodi olla. Arvuti müüb ju pileteid. Küllap on ka mingi jeku ´teatud numbrite eiramiseks. Pole kuulnud, et ükski lotokorraldaja miinustes oleks. Olen mänginud viikingit üsna kaua. Mitte just fanaatiliselt. Lihtsalt igaks juhuks mõni rida. PLIKSPLAKSIDEGA ei lähe tavaliselt kunagi üle ühe või kahe numbri pihta. Oma mõeldud numbritega olen isegi midagi saanud. Siin siis kas kokkusattumus, või hästi planeeritud mängiate tillitamine.

    -3 ( ) ( ) +3

  36. Delfi teatab, et Soome juristide arust rikub kerjamise keelamine mustlaste inimõigusi.

    Soome siseministeeriumi ettepanek keelata kerjamine sisaldab õigusteadlaste hinnangul hulgaliselt juriidilisi probleeme, millest kõige olulisem on, et tegelikkuses diskrimineeriks seadus mustlasi.

    “Küsimus on etnilise algupära põhjal tehtavas profileerimises, mis rikub Euroopa inimõiguste deklaratsiooni ja Soome põhiseadust,” ütles ÜRO inimõigusteraportöör Martin Scheinin.

    Kas keegi on selle ettepaneku sisuga tuttav? Teab, kuidas see sõnastatud on, et soomlane tohib kerjata, aga mustlane ei tohi? Artikkel jääb selles osas suhteliselt laialivalguvaks.

  37. Noh, üks võimalus on, et ÜRO kardab, et kui mustlane kerjab, siis võtab politsei ta kinni, aga kui soomlane kerjab, siis saab ta politsei silmapiirile ilmudes kiiresti Keskmiseks Kodanikuks(tm) ümber kehastuda, mis toob kaasa tegelikkuses (ehk siis ilma seadusesse sisse kirjutamata) diskrimineerimise.

  38. Mart K. ütles:

    Pr Jõgeda on seekordses Ekspressi numbris hakkama saanud täitsa helge käsitlusega (kaks intervjuud, üks psühhiaatri ja teine karistatud filmimehega).


    EE intervjuu psühhiaater A. Lehtmetsaga uimastistatistikast ja seonduvast.


    Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud haigusjuhud olid 2008. aastaks kasvanud 66 protsendi võrra. Kas Eesti rahvas on hulluks läinud?

    Statistika aastaraamatu põhjal ei saa teha sisulisi järeldusi ravil käinute kohta. Arsti visiit ei ole psühhiaatrilises abis sama mis ravijuht ning üks ja sama inimene võib aasta jooksul sama diagnoosiga ravile tulla korduvalt.

    See, et sõltuvusprobleemidega arsti poole pöörduvate inimeste arv on suurenenud, on õige, kuid tõenäoliselt ei ole muutused nii suured, kui aastaraamat väidab. Kardan, et suur hulk on arsti juurde läinud pigem oma seisundile leevenduse saamiseks, sõltuvusprobleemidest vabanemise sihiga minejaid on kordades vähem. Võib näiteks võtta Narkomaaniaravi registri andmed 2008. aasta kohta: ravile pöördujaid oli kümme korda vähem, kui aastaraamat väidab.

    Statistika aastaraamatu koostajate tõlgendus sõltuvusprobleemide kohta on asjatundmatu. Selliste seisukohtadega välja tulemisele võiks eelneda arutelu, kus osaleksid spetsialistid.

  40. Meie kõigi lemmik-vandenõuteooriate-uudisteks-konvertimise-kanal WingNutDaily paljastab, et kurjad terjerid Waziristanis värbavad oma terjeristitööd tegema relvastatud pärdikuid:

    WASHINGTON – Afghanistan’s Taliban terrorists are training monkeys to shoot American soldiers with automatic weapons, according to British and Chinese media agencies.

    In the Taliban stronghold of Waziristan, journalists took pictures of some “monkey soldiers” holding AK-47s and Bren light machine guns.

    The Chinese state report also said the Taliban was using the monkeys “to arouse Western animal protectionists to pressure their governments to withdraw troops from Afghanistan.”

    Actually, in the 1920s, Russian dictator Josef Stalin ordered his scientists to breed a half-ape, half-man super army that would be impervious to pain and not fussy about rations.

  41. Siin pole küll midagi paranormaalset, aga lugeda tasub ehk ikka:
    Jürgen Ligi: Euro ja müüdid

    On kindel uskumus, et euro nimel pidime me kärpeid tegema ja lõpuks isegi tarbimismakse tõstma. Las see uskumus siis ka elab, ehkki kärbivad ja tarbimismakse tõstavad meie moodi nii eurotsooni sees kui sellest väljas olevad riigid, sealhulgas euroga ühinemise välistavad britid. Valu on lihtsalt kergem seletada ja taluda, kui talle on antud lihtne eesmärk ja mõte.

  42. Indigoaalane: Pidurivedelikuga vaktsineeritud sai

    Marvet pakub välja päris mitu head nippi- aga, tunnistagem, pooltõdedega võitlemine on pagana raske. Sa ei suuda iial välja mõelda ega ette näha milline aine homme mürgiks kuulutatakse. Ma tean inimest, kes usub, et zelatiin on ohtlik. Ning teine, kes arvab, et homogeniseeritud piim on saatanast. Ja kolmas, kes on veendunud, et võrkpalliga tegelemine muudab rühi halvaks. jne jne jne. Samas on vana tõde- kes esimesena ütleb, sellel on õigus. Ja kes kõvemini ütleb, sellel on eriti õigus.

    Marveti loeng

  43. Noore Maa teooria pooldajatel on rõõmupäev… või siis mitte. Aga igatahes on Maa märksa noorem kui seni arvati.

    “Kui arvutused on õiged, tähendab see, et Maa moodustumine nõudis kokku umbes 100 miljonit aastat,” ütles Rudger. “Meie hinnangul on Maa seega umbes 4,467 miljardit aastat vana — suisa poisike võrreldes varem kujutletud 4,537 miljardi aastase planeediga.”

  44. Delfi vahendab Daily Telegraphi: naised võivad küpses eas sugulist sättumust vahetada.

    Ühe uurimuse kohaselt võivad koguni kaks kolmandikku lesbilist tõmmet tundvatest naistest olla oma sugulist sättumust aja jooksul vahetanud.

    Taolised avastused paistavad esitavat väljakutse teaduslikule konsensusele, mille kohaselt inimese seksuaalsuse määravad pigem geenid kui keskkond.

  45. “Kui arvutused on õiged, tähendab see, et Maa moodustumine nõudis kokku umbes 100 miljonit aastat,” ütles Rudger. “Meie hinnangul on Maa seega umbes 4,467 miljardit aastat vana — suisa poisike võrreldes varem kujutletud 4,537 miljardi aastase planeediga.”

    Kui arvutused on õiged… Siis on kahtede arvutuste erinevus 70 miljonit aastat. Mis asjaoludel antakse vastused täpsusega 1 miljon aastat?

  46. Lahkaks imemasinat nagu “Footon-resonantsiaparaat” Wiki abiga sõnasõnalt ja arvan, et päris huvitav masin, mis suudab valgusekvandi sagedust tema teekonnal muuta (resonantsi tähendus).
    http://et.wikipedia.org/wiki/Footon
    http://et.wikipedia.org/wiki/Resonants

    Pikemalt veel:
    http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=22668

    Johan Boswinkeli kirjelduste järgi on tegu tavalise nn testriga.
    Härra on pannud multimeetrile segadusttekitava nime, et asi ausam tunduks.
    Tehniliselt ei midagi erilist.
    See aparaat on sama, kui termomeetriga inimese ravimine – kui palavikku enam ei näita, siis ongi kraadiklaas inimese terveks ravinud.

    Palju õnne härrale, kes põdes puugihaigust ja suuretõenaosusega siis borrelioosi, mida enamus enda teadmata läbi põevad.

  47. @…:
    Äh, asi on veel peenem! Nagu ma internetiavarustes tuiates aru sain, siis on see imemasin üks kümnetest, ehk isegi sadadest analoogsetest masinatest, ja põhimõte peaks olema umbes selline, et mõõdetakse inimese miskisugust vibratsiooni ja siis mõjutatakse neid kohti, mis kuidagi eriliselt vibreerivad, samasagedusliku vibratsiooniga ja siis saabki terveks. Või tuli neid kohti hoopis mingi teise sagedusega mõjutada, et vibratsioon saavutaks mingi kusagil kellegi poolt kuidagi imelisel viisil kindlakstehtud ÕIGE taseme. Sellest vist siis ka see RESONANTS. Aga footon, see tuleb sellest, et väidetavalt inimese keharakud kiirgavad valguskvante.

  48. Kas kaheksajalg Paul on tõesti selgeltnägija?
    Novaator

    Normani sõnul oleks jääb ta ettevaatlikuks, kui juttu tuleb sellest, kas nende ennustuste taga võis olla mingit teaduslikku alust. Näiteks lippudel pole kaheksajala jaoks mingit tähtsust, sest värve loom ei erista.

    “Siin on võimalikud mitmesugused tegurid. Näiteks puhas juhus, aga ka võimalus, et inimene, kes konteineritesse toitu pani, lähtus oma kõhutundest kuidas asjad võiks minna ja pani hiljem ennustuskonteineriks osutunusse veidi paremaid palasid.”

    “Nad (kaheksajalad) eelistavad krevette või krabisid karpidele, sest viimased tuleb lahti saada. Mu meelest oli see vaimustav, aga lõpuks on siin küsimus ikkagi selles, kas uskuda tulevikuennustustesse ja siinkohal olen ma skeptiline.”

    Delfis koos kommentaaridega: Kas kaheksajalg Paul on tõesti selgeltnägija?

  50. @KatrinV:
    Internetiavarused tegid mind ka sedavõrd targaks, et ma sain aru, et selle masina puhul on vist olemas miskid tabelid, kust lp ekspert vaatab, mis haigus mis organis teil on – vastavalt masina mõõtmistulemusele. Oh, valguskvantide mõõtmine on nüüd viimane sõna, aga varem on väga popp olnud naha elekrijuhtivuse mõõtmine. Siis ma hakkasin ette kujutama, kui palju on inimesel erinevaid organeid, kudesid ja nende haigusseisundeid – mul hakkas pea ringi käima, neid on ju päris palju.

    See uurimisgrupp, mis on need kõik läbi töötanud, teinud kindlaks esmalt tervetele organitele-kehaosadele-kudedele omase “vibratsiooni”, ja siis läbi testinud ja kirja pannud kõikvõimalikele haigusseisunditele iseloomulikud vibrad – paar Noobelit oleks ikka pidanud kukkuma sellise, ma ütleks, Sisyphose töö eest. Aga ei miskit – arstid rumalad ikka oma mikroskoopide, joodilahuste (emakakaelavähi esmane diagnoos käib muide jooditampooniga), röngenite, kompuutertomograafide ja kolonoskoopiatega. Rääkimata vere- ja uriiniproovidest! Ei ole Pubmedis leida sihukesi töid, ei ole. Nii et kust need numbrid siis võetud on? Vastan ise – laest! Ja tegelane, kes käsitseb seda masinat, on ise saanud abi klassikaliselt meditsiinilt, paranenud vähist tänu kemoteraapiale. Ja mis mind tõsiselt vihaseks teeb, on see, et need olematu arstiharidusega inimesed, täielikud võhikud inimeste ravimise vallas, võtavad endale vastutuse inimeste elude eest – aga nad ise ei näi sellest aru saavatki. Kasseerivad 500 eeku korra eest ja ütlevad, et no 10 korda peaks vähemalt käima. Aga kui tulemuseks on see, et inimene jõuab arstile alles kaugelearenenud ja siirdeid andnud vähiga? Siis on süüdi arst, loomulikult, valgustamata olend, ravimifirmade ori!

    Mina pisike pea ei saa aru, miks kõikvõimalike paralaste puhul pasundab meie meedia ainult “imetervenemistest” (nö iseeneslik paranemine on muidugist täitsa olemas, kui ei oleks, peaks evolutsiooniteooria maha kandma). Ja päris arstide puhul pasundatakse ainult valediagnoosist või patsiendi surmast. Seda, et paralase juurest enamik inimesi lahkub abi saamata (ainult rahakott läheb kergemaks), ei räägita. Ja sellest ka mitte, kui palju päris arstid nende “praaki” hiljem parandama peavad. Uuriv ajakirjandus? Ja selllest ei räägi ükski ajaleht, kuidas meie päris kliinikutes ja haiglates iga päev sajad inimesed terveks saavad. Ilma jämesoole vesipesu või vere osoneerimiseta, ilma footon-resonantsteraapia ja kristallvoodita, ilma punaseksminevate käte ja aura lappimiseta.

  51. Teadupärast on vaene rikas väike suur naftafirma BP pisikeste ebameeldivuste tõttu Mehhiko lahel langenud poliitikute ebasoosingusse. Vahendab Postimees lugulaulu kaheksandast surmapatust — terrorismi mahitamisest:

    Senati välissuhete komitee kavatseb New Jersey demokraadist senaatori Frank Lautenbergi ettepanekul hakata uurima, kas BP võis aidata kaasa Abdel Basset al-Megrahi vabastamisele Šoti võimude poolt möödunud aastal.

    Lautenberg tsiteeris hiljutisi uudiseid, et BP hakkab puurima naftat Sidra lahes Liibüa rannikul ning küsis lähtuvalt sellest, kas firma aitas tehingu sõlmimise huvides kaasa Megrahi vabastamisele.

    «On hirmus mõelda, et BP võib lõigata kasu terroristi vabastamisest, kelle kätel on 189 ameeriklase veri,» ütles Lautenberg komiteele saadetud kirjas. «PanAmi lennu 103 ohvrite pereliikmetel on õigus teada, kas antud olukorras mitte õiglust ärihuvidele ohvriks ei toodud.»

  52. @KatrinV:
    Eks need profesionaalsed uhuu ajajad (müstikute autoriteetid) räägivad enamjaolt samadest asjadest, mis kurjad teadlased on teoreetiliselt ennustanud ning siis ka mõõtmistega kinnitanud, kuid loomulikult müstikutele need lõpptulemused kuidagi ei meeldi (rutiinne iba, et tegu on tegelt millegi sellisega, mida ei saa füüsikaliselt mõõta) ning üritatakse kuidagimoodi sobitada müstilist maailmavaadet nende keeruliste ja mõistmatutesse teoreemidaga nii hästi kui kinni jäänud mõistus lubab. Kuid õnneks on maailmas väheseid, kes seda üsnagi profesionaalselt ja tõepäraselt suudavad ja need on tegelikult need kurjad teadlased, kes nende uhuutajate üle irvitavad ja teevad varjatud reklaami, pööravad tähelepanu, oma töödele).

    Antud juhul siis inimese soojuskiirgus ehk infrapunakiirgus, see müstiline footoni kiirgamine.

    Vikipeedia:
    Elektromagnetiline kiirgus on nähtus, mis seisneb elektromagnetvälja levimises vaakumis või aines. Elektromagnetväli levib lainena, milles elektrivälja ja magnetvälja komponendid ostsilleeruvad teineteise suhtes vastasfaasis ja risti laine liikumise suunaga. Seega on elektromagnetlaine ristlaine. Elektromagnetiline kiirgus jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele järgmisteks liikideks (loetelu kasvava sageduse järjekorras): raadiolained, mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus.

    Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia “portsionitena”, mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem E=hf.

    Kõik nagu klapiks, kuid antud väide, kus muudetakse footoni lainepikkust, mis füüsikaliselt tähendaks seda, et härra võib tavalise rohelise valguslainepikkusel kiirgava laseri panna näiteks poole meetri pealt punasena kiirgama ja kahe meetri pealt sinisena ning siis kümne pealt oleks rohelises nähtava elektromagnetlainealas tagasi.

    Selle aparaadi omanikel ei ole mingi takistus seda temonstreerida ja tõestada, et aparaat toimib.
    Kuid miks seda ei tehta?
    kas mehed mustas tulevad ja viivad aparaadi minema?

    Arvan, et Põhikooli lõpetanu peaks juba aru saama, et see aparaadi promomine on kõik üks paras saast.

    Lõpetuseks veel üks vastuolu:
    Nende footoni-meedikute ühe jutu otsas on selline arusaam, et footonid on puntras rakus ja ootavad mõjutamist ning jutu lõpus tuleb välja see, et mõjutatud on kehast väljuvad footonid.

  53. Delfilugeja haarab sule: keskmine eestlane on usuasjades lausloll ja uhke selle üle

    Kuna enamus eestlastest on tänu kommunistlikule okupatsioonile (võrdleme kasvõi Soomega, kus siiani ristitute % on suhteliselt suur) ateistid, siis kuidas nad saaksidki asjalikult kommenteerida teemat, millest neil aimugi ei ole? /…/

    Pole saladus, et enamasti on ateistlike eestlastel hambus ristiusk. /…/

    Peamine on esimese asjana vabaneda vihast. /…/

    Esimese asjana aitaks lausrumalust usuteemadel vähendada religiooni-usuõpetus koolides. Ei maksa karta, et religiooniõpetus teeks kellestki kristlase (või budisti, moslemi jne). Me ju ei karda, et matemaatika õpetamine teeb meie lapsest matemaatiku. /…/

    …üks on kindel – lapse harimatusesse jätmine on kuritegu lapse suhtes.

  54. Mart K. tsiteeris:

    Kuna enamus eestlastest on tänu kommunistlikule okupatsioonile (võrdleme kasvõi Soomega, kus siiani ristitute % on suhteliselt suur) ateistid, siis kuidas nad saaksidki asjalikult kommenteerida teemat, millest neil aimugi ei ole? /…/

    dig proovib ka sulge vedada.

    Kuna enamus eestlastest on “tänu” kommunistliku resiimi kuritegudele Karl Marxi suhtes umbusklikud (võrdleme kasvõi Venemaaga, kus siiani kommunistliku partei liikmete % on suhteliselt suur), siis kuidas nad saaksidki asjalikult kommenteerida teemat, millest neil aimugi ei ole?

    [siia pikk jutt, kuidas lollid inimesed kommunismi sarjavad, kui nad isegi Parteisse ei kuulu.]

  55. AlterNet: Ameerika evangelistid kinnitavad Põhja-Iraagis aktiivselt ideoloogilist misjonikanda, kuuldavasti Kurdistani valitsuse mahitusel ja USA maksumaksjate raha eest.

    US military commanders have said that tensions between Kurds and Arabs are the greatest threat to Iraq’s security as American troop withdrawal accelerates. A cadre of US Kingdom Now evangelicals in the mix — especially with ties at the upper levels of the KRG — can only provide more fuel to an increasingly flammable situation.

  56. dig ütles:

    Kuna enamus eestlastest on “tänu” kommunistliku resiimi kuritegudele Karl Marxi suhtes umbusklikud (võrdleme kasvõi Venemaaga, kus siiani kommunistliku partei liikmete % on suhteliselt suur), siis kuidas nad saaksidki asjalikult kommenteerida teemat, millest neil aimugi ei ole?

    Jutt jumala õige, teaduslik ateism ja need teised kommunistliku maailmavaate aluseks olevad teadused peaksid kindlasti usundiõpetuses käsitletud saama, koos omaaegse ristisõjaga kirikute vastu. Muidu ei teata varsti enam tõesti, mis õpetus ka kivi peal kasvama peab ja miks.

  57. Väited toiduainete tervist parandavate omaduste kohta ei pea vett

    Aastast 2006 jõustunud Euroopa Liidu toiduseadus seab range piiri sellele, mida saab kutsuta tervisetooteks või tervistavaks toiduaineks. Seoses sellega on EFSA asunud põhjalikult uurima, kas praegu turul olevad tooted ikka vastavad reeglistikus esitatud tingimustele, vahendas Mu.ee Soome portaali Mediuutiset.

    BBC andmetel on amet teinud järelepärimisi 4637 väitele ja uurinud neist põhjalikult 900. Tänaseks on selge, et 80 protsenti väidetest ei pea vett ega vasta tervisetoodete kriteeriumidele.

    Näiteks on kummutatud väidete seas rohelise tee tervislik mõju vererõhule ja kolesterooli alandamisele, samuti luude, hammaste ja näonaha parandamisele. Lisaks ei suudetud tõestada osade probiootikumide mõju immuunsüsteemile.

  59. Delfi vahendab uudiseid moodsast kinnisvaraturust:
    Korter jäi selgeltnägija tõttu ostmata

    Maria-Kristina Sarapik leidis ühele korterile ostja, kusjuures ostusoovijatest mees ja naine olid mõlemad ostetavast pinnast vaimustuses. Maakler hakkas juba tehingu üksikasju kokku leppima, kui päev hiljem tuli ostjatelt kõne, et nad siiski loobuvad ostmisest.

    […]selgeltnägija vaatas korteri pilte arvutist ning leidis, et selles korteris on halb energia!

    Kinnisvarafirma ei saa oma klientide kohta sedasi öelda, aga mina ütlen küll, et loll-loll-loll on selgeltnägija, lollim veel see, kes nende loba usub.

  60. Äda tuleb, äda tuleb!
    Ennustaja Edgar jääb kindlaks: eurot ei tule!
    Õhtuleht

    «Liikmesriikides tulevad suured katastroofid, streigid, lennukid jälle ei lenda, jällegi tekivad suured sisemised pahandused,» täpsustab ennustaja Vana Mandri okkalist teed. «Soome astub Euroopa Liidust välja, siis tuleb jälle Kreeka, Hispaania… Prantsusmaa presidendi mahavõtmine.»

    Ja ega kurjad vandenõulased ka ei maga:

    Järgmisena avaldab Edgar aga, et tegelikult ei tohiks ta neid kahtlusi euro tuleku suhtes üldse levitada, sest teda on selle eest juba ähvardatud.

    «Väga rikkad inimesed, kes tahavad eurot saada,» on vastus küsimusele kes. «Need on poliitilised asjad, mis võivad pärast mulle kui inimesele väga suuri pahandusi teha.»

    Just jah, mania grandiosa veel pealekauba. Edgari jutt on niikoletähtis ja mõjukas, et lisaks tuleviku ennustamisele lausa muudab seda ja kui Eestis Eurot ei tule (mille tõenäosus päris maailmas on ikka üsna väike), siis ikka seepärast, et Edgar ütles, eksole.

    Aga mina ei ähvarda, vaid naeran — ha-ha-haaa!

  61. Postimees: Setud soovivad riigilt kopsakat pulmatoetust

    Setu kultuuri hoidmisele ja edendamisele tuleks kasuks, kui aastas toetataks 100 000 krooniga vähemalt ühe korraliku kolmepäevase pulma pidamist, leiab Setumaa ülemsootska Õie Sarv.

    Noh, pealtnäha ei ole sellel mõttel ju viga. Aga kui ainult ühte pulma toetatakse, kuidas siis õiglasel kombel see õige pulm välja valida? Loosiga? Otsustaja suguluse järgi? Või võetakse tööle professionaalne abielupaar, kes igal aastal kultuurselt oma pulmi peab? Ja mis siis saab, kui välja ilmuvad lesbilised setud, kes ka pulmi tahavad?

  62. Martin Vällik ütles:

    Äda tuleb, äda tuleb!
    Ennustaja Edgar jääb kindlaks: eurot ei tule!

    Täpsustab keegi laialt vähetuntud Hedgar Vuvuzela kommentaariumis:

    Eurot ei tule kindlasti, enne järgmist aastat kuulutab Põhja-Korea kogu maailmale tuumasõja ja võidab. Kogu maailmas hakkavad kehtima wonid. Rikkad inimesed ehitavad endale veel enne eurode eest kosmose laevad, lendavad Nibirule ning juhivad õnneplaneedi maast mööda. vaene lihtinimene saab jälle mööda pükse. Samal ajal leitakse Eesti mehe juhtimisel maa seest teine maakera, mis on suurem kui meie oma, kuigi seal on tuhapilved ka suuremad, on see tuhk vähemalt söödav. Nüüd saavad vaesed, kes euro tuleku pärast peaaegu surnuks näljutati, lõpuks kõhu täis.
    Umbes sellist tulevikku ma hetkel näen.

    dig tõstab veel esile kommentaator Rein Marga analüüsivõimet ja kergeusklikkuse täielikku puudumist:

    […] Väga rikkad inimesed, kes on Edgari ähvardanud, tõestavad et euro on just nende jaoks väga tähtis. Kuid need samad subjektid ärimeeste ja poliitikute seas käivad Edgarilt nõuandeid küsimas. […]

  63. Ostjad, kes veel 24 h tagasi olid täiesti kindlad oma ostus, sattusid selgeltnägija arvamusest masendusse ning loobusid ostmisest.

    Et selgeltnägijal ja lihtsaltselleteenusemüüjal vahet teha, peab ise selgeltnägija olema. Milleks aga selgeltnägijal seda teenust sisse osta vaja?
    Otsus muidugi õige. Milleks nõida tülitada, kui tema nõu kuulda ei võeta.

  64. Selgeltnägemisest veel.
    Ma ise ka selgeltnägija. Vähemalt usun, et olen. Usk pidi aga võimaldama isegi mööda jumalavedelat vett käia, asi see selgeltnägemine siis ära ei ole.
    Selgeltnägemisele on mul selline sõnaseletus.
    Kui lihtsaltnägemine võimaldab näha ainult footoneid, siis selgeltnägemine võimaldab nähtut kuidagi mõtestada.

  65. […] Väga rikkad inimesed, kes on Edgari ähvardanud, tõestavad et euro on just nende jaoks väga tähtis. Kuid need samad subjektid ärimeeste ja poliitikute seas käivad Edgarilt nõuandeid küsimas. […]

    Kas keegi kõrgharidusepaberitega aitaks seda kuidagi tõlgendada?
    a) Euro on tähtis just neile, kes käivad Edgarilt nõuandeid küsimas?
    b)Need rikkad on ehk rikkad oma ääretu julguse tõttu?
    Kuigi usuvad Edgari nõiaväge, julgevad teda ikkagi ähvardada…
    c)Milleks vaja ähvardamisest midagi kaudselt järeldada, kas selgeltnägemisest siis ei piisa?

  66. @K_V: minu värskest bakakraadist siin küll abi pole :(

    Võibolla aitab lihtsalt ütlemisest, et Edgar ajab jama ja tema jutule ei tasu liigset tähelepanu pöörata ega sealt mingit loogikat otsida.

  67. Martin Vällik ütles:

    @K_V: minu värskest bakakraadist siin küll abi pole :(

    Võibolla aitab lihtsalt ütlemisest, et Edgar ajab jama ja tema jutule ei tasu liigset tähelepanu pöörata ega sealt mingit loogikat otsida.

    Siin on see vastik nüanss, et kergeusklikkuse esimene alustala on usk sellesse, et kui mingisugune inimene juba midagi väitis, siis on see iseenesest juba argument tolle väite kehtivuseks. Aga reeglina rakendatakse seda ainult positiivsete ja “eriliste”, mitte negatiivsete või “tavaliste” väidete peal.

    Kummalisel kombel paistab “Vaktsiinid ei aita, sest kuri vandenõu!” selles kontekstis positiivseks väiteks kvalifitseeruvat.

  68. Ebauudis, aga siiski: jumalafilter GodBlock kõrvaldab jumala internetist.

    GodBlock pole veel allalaadimiseks saadaval, mis paneb kahtlustama, et tegemist on nalja, manifesti või algstaadiumis reklaamikampaaniaga. Ent piisavalt omapärane on see küll, et meie ja teistegi tehnikakirjutajate tähelepanu pälvida, kirjutab Forte.ee

    GodBlock lubab iga külastatavat saiti enne selle laadimist testida, st otsida pühade tekstide osi, religioossete tegelaste nimesid ja muid märke religioossest propagandast. Kui midagi ei leita, võib laps vabalt edasi brausida.

    Skeptik.ee sellest sõelast küll läbi ei pääseks!

    Huvitav, millal keegi skeptitsismifiltrit pakkuma hakkab?

  69. K_V ütles:

    Ma ise ka selgeltnägija. Vähemalt usun, et olen.

    Nojah, selgelt nägemine ei ole ju teab, mis suur kunst.

    Aga vaat’ selleks, et ka uduse ilmaga midagi näha, peab annet olema. Infrapunavarustus võib ande puudumist muidugi mõneti kompenseerida.

  70. K_V ütles:

    […] Väga rikkad inimesed, kes on Edgari ähvardanud, tõestavad et euro on just nende jaoks väga tähtis. Kuid need samad subjektid ärimeeste ja poliitikute seas käivad Edgarilt nõuandeid küsimas. […]

    Kas keegi kõrgharidusepaberitega aitaks seda kuidagi tõlgendada?
    a) Euro on tähtis just neile, kes käivad Edgarilt nõuandeid küsimas?
    b)Need rikkad on ehk rikkad oma ääretu julguse tõttu?
    Kuigi usuvad Edgari nõiaväge, julgevad teda ikkagi ähvardada…
    c)Milleks vaja ähvardamisest midagi kaudselt järeldada, kas selgeltnägemisest siis ei piisa?

    d) Edgar mõtles, selle ähvardamise jutu lihtsalt välja. Kas siis häälte tõttu peas või enesereklaami vahendina.

  72. Tonda ütles:

    d) Edgar mõtles, selle ähvardamise jutu lihtsalt välja. Kas siis häälte tõttu peas või enesereklaami vahendina.

    Kui ka ähvardati, ei olnud sellel toimet.
    Kindlasti peaks aga toimima ähvardus Edgarilt nõiavõimed tagasi võtta.
    Kes oleks Edgar ilma nende võimeteta?
    e)Ähvardaja eurot tegelikult ei soovi ja ähvarduse mõte oli Edgar eurole vastupropagandat tegema provotseerida.

  73. Delfi vahendab PhysOrgi: lehmapiim teeb imikutele ainult head

    Omasuguste seas kõige pikaajalisema ja mastaapsema uurimuse raames analüüsisid teadlased 13 019 imiku toitmislugusid. Lapsed, kes hakkasid lehmapiima valgu sisaldusega piimapulbrit saama esimesest viieteistkümnenda elupäevani, omandasid peaaegu täieliku kaitse lehmapiima valgu allergia (CMA) suhtes — tõenäosus allergia kujunemiseks oli neil 19 korda väiksem kui lastel, kes said lehmapiima valku pärast 15. elupäeva. CMA võib lastele ohtlik olla, põhjustades lööbeid, hingamisraskusi, šokki ja koguni surma, mistõttu taoline immuunsüsteemi varakult tugevdav teguviis toimib “vaktsineerimisena”.

    Kommentaarides on juba kohal kaader, kelle jaoks vaktsineerimine tähendab vältimatut autismi; vean kihla, et kohe tuleb keegi lagedale lihtsa järeldusega, et lehmapiim tekitab autismi. Ja kuidas muidu saakski — asja taga on ju juudid Tel Avivi ülikoolist.

  74. Saaremaa lehtede jälgimise tänane leid (mujal maakondades on üks, aga Saaremaal on kaks päevalehte): Leerikool pakub usulist haridust. Maakonnalehe kohta polekski midagi, kiriku-uudised täidavad palju leheruumi, aga mu tähelepanu pälvis uudises heidetud väide usust on inimesel abi elu murdepunktides. Mis mõttes – kooliminek, kooli lõpetamine, tööle minek, elukaaslase leidmine, ülikooli sissesaamine, ülikooli lõpetamine, murranguline eneseleidmine? ;)

  75. Majanduskriisi põhjustest, vabatahtlikust juhmusest, kohustuslikust optimismist, positiivse mõtlemise ideoloogiast, eneseabipetturite valedest ja julmusest, “Saladuse”-usu amoraalsusest, realismist, tõe heitlikkusest, pidevast valvsusest ja ühiskonna kontrollimise viisidest on kõnelenud feminist, sotsdemm, pop-sotsioloog, kolumnist, esseist ja aktivist Barbara Ehrenreich ning pildid joonistanud Briti progressiivse multidistsiplinaarse instituudi RSA (Royal Society for the encouragement of Arts, Manufactures & Commerce) animatsiooniosakond. Videotulemus on paeluv.

  76. Andres Valdre ütles:

    Maakonnalehe kohta polekski midagi, kiriku-uudised täidavad palju leheruumi, aga mu tähelepanu pälvis uudises heidetud väide usust on inimesel abi elu murdepunktides.

    Noh, kujuta ette, et inimene juhib talvel autot ja märkab ühel ilusal hetkel liiklusohtlikku olukorda, mis peaaegu kindlasti kellelegi surmavalt mõjub. Kas poleks tore sellisel murrangulisel hetkel silmad sulgeda, ümbritsev unustada, käed ühendada ning palvetada?

    Ateistidel sellist võimalust ei ole. Küllap nad jäävad paljust ilma.

  77. Kas sisseränne on Eestile lahendus?

    «Eesti inimvara raporti» esitlusel tekkinud debatis selle üle, kas väheneva rahvastikuga Eesti probleeme võiks lahendada sisseränne, jäi kõlama kaks kardinaalselt erinevat arusaama.

    «Me peame aru saama, mis olukorra loob sisseränne meil 10-30 aasta pärast. Nii pole mitte ükski Euroopa riik mõelnud – see on olnud juhuslik ja sõltunud ainult sellest, kui kellelgi on tööjõudu juurde tarvis olnud,» rääkis [Eesti Panga nõukogu esimees Jaan] Männik.

    «Kust need inimesed tulevad? Nad ei tule meist rikkamatest riikidest. Nad tulevad Ukrainast, Valgevenest ja identifitseerivad end mitte-Eesti ühiskonnana. Või Aasiast, kes loovad oma kogukonna,» rääkis Männik. «Riias on juba olukord, et lätlased ei juhi seda linna,» tõi ta ohtliku näite.

    Tallinna Tehnikaülikooli professor, raporti üks koostajatest Rainer Kattel oli vastupidisel seisukohal.

    «Sisserände puhul on tüüpiline, et debatt langeb kohe ksenofoobsesse alatooni – meile tuleb sadakond pakistanlast,» imestas ta. «Aga miks me ei mõtle sellele hoopis teises kontekstis. Kui me avame oma ülikoolid rohkem stipendiumide abil või mõnel muul moel, siis tulevad siia elama noored, kõrgelt haritud, õpivad eesti keele ära. Siis nad räägivad eesti keelt, kui peaksid hakkama riiki juhtima 20 aasta pärast,» arutles Kattel, pidades valeks seisukohta, et siin elavad vaid verepuhtad eestlased.

    Paraku on aga nii, et kui jätta kõrvale immigratsiooni tagajärjel tekkinud riigid nagu USA, Kanada või Austraalia, siis pakub ajalugu häbematult vähe näiteid niisuguse positiivse stsenaariumi teostumisest.

    Mis ülikoolide “avamisse” puutub, siis kui me annaksime siin head ingliskeelselt haridust, ei oleks lõpetajatel mingit põhjust hakata veel eesti keelt õppima, sest anglo-ameerika maailmas oleks neil palju rohkem väljavaateid ja Eestiga ei seoks neid miski. Rändaksid lihtsalt edasi ja meie oleks teinud kulutusi niigi rikaste riikide heaks. Eesti keeles aga ei ole peaaegu ükski immigrant suuteline enne mõnd aastat kohapealset keelekümblust õppima. Nokk kinnni, saba lahti.

    “Ksenofoobia” on muidugi alati hea malakas, millega oponendile virutada.

  78. Kriku ütles:

    “Ksenofoobia” on muidugi alati hea malakas, millega oponendile virutada.

    Pole ka ime — enamik ettemääratud järeldusega mõlgutusi teemal “migratsioon on paha, mmm’kay” on ilmselgelt just ksenofoobiast ajendatud.

    Kriku ütles:

    Mis ülikoolide “avamisse” puutub, siis kui me annaksime siin head ingliskeelselt haridust, ei oleks lõpetajatel mingit põhjust hakata veel eesti keelt õppima, sest anglo-ameerika maailmas oleks neil palju rohkem väljavaateid ja Eestiga ei seoks neid miski.

    Aga see on ju jama. Eestiga seovad Eestis ülikooli lõpetanud välismaalasi lugemata tutvused. Muist neist jäävad alles ka siis, kui mõned nondest tegelastest hiljem jälle mujale äri teenima peaks rändama — ja aitavad seeläbi tihendada Eesti integratsiooni muu maailmaga. Aga see tähendab tasapisi ja kiireminigi kasvavat jõukust.

  79. Pole ka ime — enamik ettemääratud järeldusega mõlgutusi teemal “migratsioon on paha, mmm’kay” on ilmselgelt just ksenofoobiast ajendatud.

    Ilmselgelt lausa? Mis alusel sa seda väidad? Näited?

    Aga see on ju jama. Eestiga seovad Eestis ülikooli lõpetanud välismaalasi lugemata tutvused.

    Kui paljud välisüliõpilased on seni siia tööle jäänud?

  80. Tonda ütles:

    d) Edgar mõtles, selle ähvardamise jutu lihtsalt välja. Kas siis häälte tõttu peas või enesereklaami vahendina.

    Nojah, taustaks veel NaisteMaailma lugu 2007. aasta märtsist:

    Edgar on tipp-poliitikute sünnikaarte teinud ja neile tulevikku ennustanud juba aastaid. Neid tellivad hoopis kolmandad isikud, peamiselt vene keelt kõnelevad naised. Miks? “Igasugused luuretegelased, kes Eesti vastu töötavad, tahavad teada, kuidas kulgevad tippinimeste suhted ja asjaajamised. Tavaliselt tellitakse ennustus 40 päeva ette.

    Ja toonaseid ennustusi kah:

    * Praegu moodustatav valitsus kaua koos ei püsi ja kõige suuremasse kriisi satub riik järgmise aasta sügiseks – 2008. aasta tuleb väga raske. Praegune võimuliit läheb tülli ja kaasatakse uuesti Keskerakond.

    * Roheliste erakonnal hakkab hästi minema, eriti järgmise kahe aasta jooksul.
    * Riiki tabavad suured matused ja pahandused, eriti kahe aasta jooksul enne 2009. aastat. Suured sekeldused Brüsseli rahadega.
    * Krooni devalveeritakse korruptsiooni tõttu 2011. aastal.

    * Iraagi sõda lõpeb 2009.

  81. Kriku ütles:

    Kui paljud välisüliõpilased on seni siia tööle jäänud?

    dig teab isiklikult kolme, kõik saksakeelse taustaga. Eesti keelt räägivad erinevatel tasemetel. Kuna dig ei tea ühtki välisüliõpilast, kes ei ole siia tööle jäänud, saab lihtsa statistilise jagamistehte põhjal hõlpsasti järeldada, et “peaaegu kõik”.

    Siis on muidugi veel see nüanss, et Venemaalt tulnud välisüliõpilasi on hõlbus kohalike üliõpilastega segi ajada.

  82. dig ütles:

    Ja toonaseid ennustusi kah:

    Seoses publikumi suure menuga veel ennustusi Õhtulehe loost. Oli jaanuar 2009.

    Edgar ennustab president Ilvesele peatset ämbrisse astumist, “Tõehetkele” kohtusaagat ja rahustab inimesi, kellel pangalaenud kaelas – ülemaailmne poliitiline seis keerab hiljemalt 2010. aastaks 180 kraadi, eraisikute pangalaenud kustutatakse.

    “Ei ole majanduskriisi, on ainult korruptsioon! Eesti ei kao maailmakaardilt, kuid Venemaal kisub jamaks.” Seda, kas mastaapset sorti gaasipauk käib 2010. aasta algul Venemaal või juhtub see Ukrainas, Edgar välja ei ütle.

    Korruptsiooni armastas sarjata ja riisumisele kuulutas kadu veel üks teatav jaik, kes jaiklusele lausa omaenda nime andnud. Tema nimi oli Jaik.

    Meelelahutussaated saavat aga otsa mitmel põhjusel. Ühelt poolt mõjutavat raha, selle voog suunatakse Edgari nägemuse järgi mujale. Peapõhjuseks olevat aga ikkagi muutuv poliitiline olukord: kui Eesti naaberriigis käib sõda, pole tähtede tantsimisest ega laulust lugu.

    Tõepoolest, sõja ajal ei hooli meelelahutusest keegi. Võtame näiteks II ilmasõja, kui Walt Disney mitu aastat ühtki multifilmi ei teinud. Warner Bros kah ei teinud. Isegi Metro Goldwyn Mayer ajas täiesti ilma multifilmideta läbi.

    Ennustaja küll ei tea, palju maksavad täpselt leivapäts ja piimapakk, kuid aastaks 2011 olevat toiduainete hinnad langenud kuni 80%. Edgar teab ka põhjust: vahendajad hävivad, tootjad hakkavad kaupa otse müüma.

    Jaigi nimel, Edgari käsul!

    Edgar ennustab, et sotsiaalministrit lahti ei lasta, see on süsteemi viga ja mäng: “Maripuu läheb ise ära, raha ringikantimist riigi tasandil tegelikult polnud.” President Ilvesele ennustab Edgar ühel suvisel tippkohtumisel saatuslikku ämbrisseastumist. Järgneb poliitiline häving, mis saab ülemaailmse kõlapinna ja hukkamõistu. Pärast seda on presidendi laul lauldud, tuleb presidendiks Savisaar ja Eesti elu läheb edasi.

  84. @Andres Valdre:
    Eks autor mõtles murdepunktide all muidugi sinu pakutust risti vastupidiseid situatsioone – töökaotust, lähedase surma, lahutust jne. Ka laste kodust lahkumine on murdepunkt, kus paljud tunnevad, et elu muutub mõttetuks ja hakkavad midagi asemele otsima. Usun, et enamus lugejaid said siiski aru, mida murdepunktide all silmas peeti, kuna see on ju teada, et see, kellel raske, leiab sageli tee usu juurde.

  85. NPR vahendab paar aastat vana uurimust Michiganist: misinformeeritud inimesed kipuvad faktide valguses oma vääruskumustesse tugevamini klammerduma.

    New research suggests that misinformed people rarely change their minds when presented with the facts — and often become even more attached to their beliefs. The finding raises questions about a key principle of a strong democracy: that a well-informed electorate is best.

  86. Maire ütles:

    Usun, et enamus lugejaid said siiski aru, mida murdepunktide all silmas peeti, kuna see on ju teada, et see, kellel raske, leiab sageli tee usu juurde.

    Vaimset tasakaalu kõigutavad sündmused aitavad veel ka enesetapu , sõltuvuste, toitumishäirete jne. juurde.
    Sellise loogika järgi on elu murranguliste sündmuste puhul abi ka neist.

  87. @IvarA:
    Ma lihtsalt viitasin sellele, mida minu arvates artiklis mõeldi. Enesetapp ja sõltuvushäired on siiski veidi teistsugused nähtused kui usk. On vahe sees, kas haarad sellise abi järele, mis kiirendab surma tulekut või hoopis sellise, mis aitab edasi elada.

  88. @Maire:

    Suitsiidi mõtted , sõltuvused jms ”aitavad ka edasi elada” . Juhivad tähelepanu eemale ja pakuvad leevendust pingetele. Samamoodi nagu usk aitab probleemide lahendamist edasi lükata.

    Sarnased on nad sellepoolest ,et on negatiivsed toimetulekumehhanismid.

  89. Kriku ütles:

    Paraku on aga nii, et kui jätta kõrvale immigratsiooni tagajärjel tekkinud riigid nagu USA, Kanada või Austraalia, siis pakub ajalugu häbematult vähe näiteid niisuguse positiivse stsenaariumi teostumisest.

    Ühendriikides võttis hiljuti Teksase osariik vastu immigrantide vastase seaduse, nii et siin tuleb tingimata diferentseerida.

    Mis ülikoolide “avamisse” puutub, siis kui me annaksime siin head ingliskeelselt haridust, ei oleks lõpetajatel mingit põhjust hakata veel eesti keelt õppima, sest anglo-ameerika maailmas oleks neil palju rohkem väljavaateid ja Eestiga ei seoks neid miski. Rändaksid lihtsalt edasi ja meie oleks teinud kulutusi niigi rikaste riikide heaks. Eesti keeles aga ei ole peaaegu ükski immigrant suuteline enne mõnd aastat kohapealset keelekümblust õppima. Nokk kinnni, saba lahti.

    Minu arust on ülikoolidesse välisüliõpilaste meelitamise eesmärk see, et

    * välisüliõpilased muudavad kasumlikuks need erialad, mida kohalikud üliõpilased ära ei toida;
    * välisüliõpilased toovad sisse täiendavat raha;
    * välisüliõpilased toovad sisse täiendavat raha, jne.

    Kuuldavasti väheneb 90date demograafilise augu tõttu kohalike üliõpilaste arv järgmistel aastatel tunduvalt (tsitaati ei saa, otsige ise :D ), nii et välisüliõpilased on mõnele kohalikule universitasele tõenäoliselt ellujäämise küsimus.

    Ma oleks igati õnnelik, kui välisüliõpilaste jõul säilib see praegune vägegine IT erialade tase :)

  91. välisüliõpilased toovad sisse täiendavat raha, jne.

    Jah, nii ta on. Aga ei tasu toita delusioone, et me nende abil Eesti kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudust märkimisväärselt leevendada suudaks. Mis oli Katteli jutu mõte, nii palju kui mina sellest aru sain.

  92. Kriku ütles:

    välisüliõpilased toovad sisse täiendavat raha, jne.

    Jah, nii ta on. Aga ei tasu toita delusioone, et me nende abil Eesti kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudust märkimisväärselt leevendada suudaks.

    See, kui me oma ülikoole elus suudame hoida, kuni tööjõustruktuur sobivaks kujuneb, on ka oluline.

    Pealegi toovad välisüliõpilased lisaks rahale sisse ka põnevat kultuuri ja seninägematuid võõrapäraseid ideid. Ideedest aga seisab koos innovatsioon.

  93. Ideedest aga seisab koos innovatsioon.

    Üldsõnaline ja sisutühi loosung.

  95. 1) mis ei “seisa koos” ideedest?

    2) kas innovatsiooni toidavad igasugused ideed?

    3) kuidas puutub immigratsiooniteemasse natsiteadlaste USA-sse vedamine?

    4) kas jäi kahe silma vahele, et ülal juba mainisin erandina riike, mis on üleüldse immigratsiooni tagajärjel tekkinud nagu USA ja Iisrael?

    5) kas “Dlja osobenno tupõh” on oponentide suhtes lugupidav kõnetus?

  96. Kriku ütles:

    5) kas “Dlja osobenno tupõh” on oponentide suhtes lugupidav kõnetus?

    Mina tundsin, et selle epiteediga mõeldakse muidugi mind, kuna viidatud näited olid mul vähetuntud. Kuulnud veidi ehk küll, aga noh, kes siis ikka kõigesse süveneda suudab. Seega jah, pean end “osobenno tupõh” hulka kuuluvaks ja ei tundnud üldse, et keegi minu vastu lugupidamatu oleks olnud :)

    Aga inimesed on muidugi erinevad ja tunnevad samades olukordades erinevaid tundeid.

  97. Kokkuvõte segasest seagripisaagast
    PM Tarbija24

    See, et WHO otsused olid tööstuse poolt mõjutatud, on tõsine süüdistus, kuid see pole tõendatud. Paljud vaktsineerimiseksperdid olevat ka nende tööstuste palgalehtedel ja nii oli väidetavalt vaktsiinitootjatel võimalus WHO otsustesse sekkuda. WHO aga tõrjub neid etteheiteid

  98. Postimees: «Rahavõlurid» petsid ettevõtjalt välja tuhandeid eurosid

    Soome Vantaa kohus pani täna vangi kaks meest, keda kahtlustatakse ühe ettevõtja petmises väidetavalt paberilipikuid rahaks muutvate «imekemikaalidega», vahendas Helsingin Sanomat.

    29- ja 31-aastased petturid on välismaalased, kes petsid ühelt Vantaa ettevõtjalt välja märkimisväärse rahasumma. Mehed väitsid talle, et suudavad musti ja valgeid pabereid kemikaalidega rahaks muuta. Ettevõtja andis neile selleks otstarbeks kaasa päris raha, millega petturid siis kadusid.

    Seda sorti kummaline pettus on tegelikult klassika, kuigi tänapäeval seostatakse seda rohkem Aafrikaga. Mitmest säärasest juhtumist kirjutab näiteks crimes-of-persuasion.com: Nigerian Black Cash Scam.

  99. (:)usk liigutab rahamägesid

    Usuküsimustes peavad kaduma sisutud vaidlused, õige on see usk, mis liigutab kõige suuremaid rahamägesid. Ime on see, kui keegi teenib suurt raha ilma investeerimata ja väga kiiresti. Majandus ei pea tähendama masinaid, kaubamajasid või vahendamist – rahavoog on kõik. Kui raha liikumiseks piisab usust, siis oleme ühtlasi nii ökoloogilised, ökonoomsed kui ka õnne tipul.

  100. Ime on see, kui keegi teenib suurt raha ilma investeerimata ja väga kiiresti.

    Tavaliselt on selle “ime” taga kriminaalkuritegu. Aga Sven Sildniku tekstile ei tasu muidugi erilist tähelepanu pöörata. Siis võiks juba Sami Lotilat ka hakata skeptik.ee veergudel analüüsima.

  101. Kriku ütles:

    Ime on see, kui keegi teenib suurt raha ilma investeerimata ja väga kiiresti.

    Tavaliselt on selle “ime” taga kriminaalkuritegu.

    Noh, Sildniku-sugune peavoolu-punkar võib sääraseid üldistusi teha küll, aga peavoolu-seadusetundjad teavad üsna mitut viisi ilma investeerimata väga kiiresti rikkaks saada. Kõige lihtsam viis on pärimine. Täiesti regulaarselt — statistiliselt ennustataval määral — tuleb ette ka lotovõite.

  103. Raadio Vatikanil tapmissüüdistus
    Õhtuleht

    Ajavahemikus 1997–2003 uuriti 137 surmajuhtumit, mida seostati MariTele saatjatega ja 141 surmajuhtumit, mille taga arvati olevat Radio Vaticano saatjad. Selgus, et MariTele saateantennide otsest seost surmajuhtumitega ei olnud võimalik kindlaks teha, kuid Radio Vaticano saatjate side laste surmaga leidis kinnitust.

    Lapsevanemad pöördusid kohtusse ja Vatikani raadio vastu algatati kohtuprotsess, kus viimase esindajaid süüdistatakse ettekavatsemata tapmises.

    Einoh, Vatikani surmakiired on siiski veidi muust mateeriast kui elektromagnetlained. Raadiosagedusel pole lainetel nii palju energiat, et haigusi põhjustada. Lugu on variatsioon teemal “elektriliinid põhjustavad lastel leukeemiat”, “mobiilid ja mobiilimastid põhjustavad ajukasvajaid”, “wifi on paha”, “naaber kiiritab triikrauaga”, “steriliseerimistehas paneb lapsed öösel helendama”.

    Kas piirkonnas on tõepoolest kõrgenenud leukeemiaoht ja mis selle põhjuseks on, peaks selgitama korralik uurimine. Koledad mastid saab asendada ilusamatega, raadiokiirgus tut ni pritšjom. Aga võibolla ollakse hoopis ülitundlikud selle sõnumi suhtes, mida Vatikani raadiosaatjad levitavad (ärge seda loba küll uskuge).

    Lisa Independendilt

    Õhtulehe loo järgi olla uuritud surmajuhtumeid 137 ja 141 ajavahemikul 1997-203, Independent pajatab 19 surmajuhtumist ajavahemikul 1980-2003.

    BBC kajastus

    Nüüd oleks teadus abiks ja küllap vatikaniidid oskavad seda seekord hinnata. Valikuliselt, nagu ikka, aga seekord aitaks teadus neid vähemalt sellest jamast välja.

  104. Kriku ütles:

    Kumbki pole “teenimine”.

    Tõepoolest. Selle poolest päranduse saamine ausa kurjategija päevateenistusest erinebki.

  105. Harri Kingo (:)-t kommenteerides:

    Tuleb Kivisildnikuga nõus olla – kui ajad on rasked, kui materiaalsed väärtused varisevad ja ei maksa enam, siis hakatakse nende asemele otsima seda alust, mis kannaks inimese välja ka siis, kui kõik senine, mille püsivusse usuti, on põrmus.

    Kui ka kõik variseb, siis varisenud materiaalsetest väärtustest prügimäed ja -saared on ikka võimelised kandma nii inimesi kui muid elukaid.

  106. Kriku ütles:

    5) kas “Dlja osobenno tupõh” on oponentide suhtes lugupidav kõnetus?

    Vaat’ see oleneb kontekstist. Kui lause kontekstiks on üldjuhul eeskätt toda lauset ümbritsevad laused, siis oponendi kontekstiga on keerukam. Näiteks kui oponendiks on mõni keiserlik imperaator, keda kõnetatakse ametlikus õhkkonnas, siis tuleb vähemalt paaril leheküljel üles lugeda kõik need piirkonnad, kus kõnealune imperaator tupeje vseh on ning kindlasti ei kõlba lõppu mainimata jätta “i tak dalše, i tak dalše, i tak dalše” — nagu näidisest näha. Aga lihtrahva seas ja mitteametlikus õhkkonnas ei ole niisugune peenutsemine kombeks ja sama mõtte võib ka kolme sõnaga ära väljendada.

  107. Aga kui hakatakse selle lause saatel asjassepuutumatuid näiteid pritsima…?

  108. K_V ütles:

    Kui ka kõik variseb, siis varisenud materiaalsetest väärtustest prügimäed ja -saared on ikka võimelised kandma nii inimesi kui muid elukaid.

    Prügimäed küll, aga prügisaarte osas tundub see kahtlane.

  110. inimaju-oonestab-demokraatlikku-riigikorda

    …kohtasid uudistes tõele vastavaid fakte, muutsid nad oma arvamust väga harva.

    Probleem on selles, kuidas kohata ja ära tunda tõele vastavaid fakte.
    Kuidas hinnata nende faktide suhet asjassepuutuvate faktide koguhulgaga.
    Kuivõrd (vaba?) kommertsajakirjandus õigustab demokraatia isade lootusi. Eriti veel väikeses riigis, suure vähedemokraatliku riigi naabruses.

  111. Aarne Ruben: Eestit võidakse rünnata ka läänest

    Kui meil tuli kuumalaine, kukkusid kõik hingeldama. Mehed kipuvad ennast viina-õllega rihmaks tõmbama, et ilmastikule vastu pidada. Räuskavad järvede ääres, peksavad üksteist surnuks ja upuvad. Naised nutavad ja kõnelevad, et pääsu pole. Neid ei saa aidata ka rüütellikkuse ja galantsusega, sest alternatiiviks on vaid oma pea külmkappi toppimine.

  113. salvey ütles:

    http://www.delfi.ee/news/paeva…..d=32167611 Aarne Ruben: Eestit võidakse rünnata ka läänest

    See artikkel on õpetlik näide lobast. See ei ole isegi jama — autor on lihtsalt kkku kirjutanud, mida sülg suhu toob ja pole vaevunudki oma mõtteid koherentseks tervikuks siduma.

  115. Digiboksi teema kommentaar:
    Selles artiklis ei kirjutata ainult sellest, kui äike elektriliinidesse lööb, vaid sellest, et äike suudab kahjustada digiboksi läbi õhu, antenni kaudu, sähvatades mitu kilomeetrit eemal. Ja mitte ainult siis, kui digiboks on vooluvõrgus, vaid isegi siis, kui antennikaabel on ühendatud digiboksi.

    Sellest artiklist ma küll seda väidet ei leidnud, aga kõlab huvitavalt.
    Kas selline fenomen teadlaste kõrvu ka on jõudnud?

  116. Eesti Ekspress vahendab ufolugu ja pannud juurde ka video:
    VIDEO: Hiinlased ei tea, kas tegu on UFO või millegi muuga

    Asi aga selles, et video pole võetud mitte 7. või 9. juulil, mil väidetav UFO Hiina lennujaama kimbutas, vaid 30. juulil. Teiseks pole see video üles võetud mitte Hiinas, vaid Kasahstanis. Kolmandaks pole tegu mitte tundmatu lendava objektiga, vaid tuntud lendava objektiga, milleks on suure tõenäosusega 30. juulil Baikonuri kosmoderoomilt orbiidile lastud tanspordilaevaga Progress 38 M-06M, mis viis kraami ISS-le:

    Aga esimene põkkumine ebaõnnestus, kordusüritus 4. juulil õnnestus.

    Mis aga Hiinas toimus?

  117. Ausalt öelda ei viitsi ma absoluutselt pead vaevata ilmselgelt maiste objektide täpse identiteedi üle. Mida küll annaks mulle teadmine, et objekti X lennutas Y riigi Z ministeeriumi 6. osakond, mitte aga W ministeeriumi Q-amet?

  118. Süvenev ebausuterror Aafrikas: jaht lapsnõidadele

    Värske Unicefi raporti kohaselt on isegi 8-aastasi lapsi nõidumise süüdistusega seoses põletatud, pekstud ja isegi tapetud. Veel praktiseeritakse lastele bensiini silma või kõrva valamist, et kurje vaime nii välja ajada. Enamik kahtlustatavaid on poisid vanuses 8-14.

    Unicefi hinnangul tasub põhjust otsida järjest süvenevas linnastumises ja ka selles, et laste kasvatamine muutub järjest kulukamaks.

  119. Eesti Päevaleht ÜRO uuris inimõiguste seisu Eestis

    Küsimusele, miks Eestis on olnud nii vähe diskrimineerimise juhtumeid, vastas delegatsioon, et seadustik, mis kä­sitleb diskrimineerimist töökohal ja soolist võrdõiguslikkust, on suhteliselt uus, nii et kohtunikud ja juristid ei tunne seadust nii hästi, kui nad võiksid. Seega möönis ka Eesti delegatsioon ise probleemi olemasolu.

    Paistab tõesti, et vähemalt Aafrikale jääme diskrimineerimise osas kõvasti alla. Loodetavasti nii jääbki :)

  120. Maire ütles:

    @Andres Valdre:
    Eks autor mõtles […]

    No kirjutanud siis, kui mõtles! ☺ Ega lugeja ole telepaat. Kirjutas ta selge sõnaga „elu murdepunktides”, täpsustamata, mis või kus.

  121. Sirk: ristmikul kipuvad kõik avariis osalejad rohelist tuld nägema
    Delfi

    Samas ei peitu liiklusjuristi kinnitusel absoluutne tõde ka õnnetust pealt näinud inimeste tunnistustes: “Inimesed, ka tunnistajad, teinekord eksivad. Kõige tavapärasem eksimine seisnebki selles, et keegi ei tea liiklusõnnetuse toimumist ette, vaid kui liiklusõnnetus on toimunud, siis inimesed pööravad tähelepanu sellele, mis seal juhtus ja kui nad siis pärast n-ö pauku vaatavad valgusfoori, siis näevad nad seal täiesti uut situatsiooni.”

    “Üks suur probleem tunnistajatega on ka see, et iga inimene on soodumusega, kergelt subjektiivne. Kui sellise õnnetuse pealtnägijaks või kommenteerijaks saab olema inimene, kes liigub jalgsi või kaherattalisega, võib tema tema tunnistus autojuhi suhtes olla negatiivsem kui kaasautojuhil. Selles mõttes tuleb alati vaadata tunnistaja maailmavaadet ja vaadet liiklusele üldisemalt, et millises rollis tema liikluses tavaliselt on ja kuidas ta sellesse suhtub. Selles mõttes on hea, et uurimist viib läbi politsei ja mitte pealtnägijad,” rääkis ta.

  122. Süvenev ebausuterror Aafrikas

    Ilmselt käib see ikkagi vaid Musta Aafrika kohta.

  123. Kriku hakkab mõtlema, kas ei oleks abi, kui iga fooritsükli lõikes liiklusmüra salvestada? Tehniliselt peaks see ju triviaalne olema ja suurem osa raskete tagajärgedega kokkupõrkeid teeb korraliku paugu.

  124. Delfi jahvatas:

    Kui sellise õnnetuse pealtnägijaks või kommenteerijaks saab olema inimene, kes liigub jalgsi või kaherattalisega, võib tema tema tunnistus autojuhi suhtes olla negatiivsem kui kaasautojuhil.

    Näedsasiis, jälle õhutatakse jalgratturite suhtes vaenu. :-P

  125. Ellen Friedrichs AlterNetist järeldab mõnede hiljutiste ja peatsete uurimuste põhjal, et geid on keskmisest paremad lapsevanemad.

    …gay parents are more intentional on the whole than the average straight parent. Parenting is less done on automatic. Gay families tend to reexamine and reform traditions to the particular needs of their families and children.”

    (Avaldan siinkohal ettevaatlikku lootust, et algupäraste omatraditsioonide edukaks konstrueerimiseks ei pea olema homoseksualist…)

    …gay dads were more likely than straight to put their children before their careers, make significant changes in their lives to accommodate a child, and to strengthen bonds with extended families after becoming parents. He tells me, “The conservative argument is that children raised by gay parents will suffer by virtue of the fact of the parent’s sexual orientation. But there is lots of anecdotal evidence that children raised by gay parents are doing just fine and the central orientation of the parents, in and of itself, has no negative impact on the children.” His upcoming work will focus on translating such anecdotes into research as he studies the psychological outcomes of children raised by heterosexual parents compared to children conceived through surrogacy and raised by gay male parents.

  126. Mart K. ütles:

    Ellen Friedrichs AlterNetist järeldab mõnede hiljutiste ja peatsete uurimuste põhjal, et geid on keskmisest paremad lapsevanemad.

    “Parem” on väärtushinnang, eksole?
    Iseenesest on tore, kui üritatakse midagi inimeste kohta teaduslikul alusel väita. Loodetavasti on sellised uurimused ka täiesti vabad skeptitsistlikuks käsitluseks, et tagada andmete ja järelduste võimalikult suur seotus. Ka homoseksuaalid on inimesed ja neid iseloomustab tuhat muud parameetrit, peale seksuaalkäitumise.
    PS
    Mis mõttes – peatsete uurimuste põhjal?

  128. K_V ütles:

    “Parem” on väärtushinnang, eksole?

    Lihtsustus, seda küll. Ent see, kas inimese kasvatus ja kodu on olnud hea või halb, on ju siiski üsna suurel määral mõõdetav. Või ma eksin?

    Loodetavasti on sellised uurimused ka täiesti vabad skeptitsistlikuks käsitluseks, et tagada andmete ja järelduste võimalikult suur seotus.

    Muidu, jah, poleks neil palju mõtet.

    Mis mõttes – peatsete uurimuste põhjal?

    Tsiteerisin juba, teen seda uuesti:

    “…there is lots of anecdotal evidence that children raised by gay parents are doing just fine and the central orientation of the parents, in and of itself, has no negative impact on the children.” His upcoming work will focus on translating such anecdotes into research as he studies the psychological outcomes of children raised by heterosexual parents compared to children conceived through surrogacy and raised by gay male parents.

  129. Huvitav, kas mu post jäi spämmifiltrisse kinni? Üritasin tähelepanu juhtida festivalile Manatargaq (Kauksi, 23–25. juuli), mis üritab lõimida eri rahvuseid, kultuure ja muusikastiile (igati kiiduväärne tegevus!) krišnaiitluse, aurafotograafia ja muu esoteerilise propaganda/äriga (minu arust mitte eriti kiiduväärne).

  131. @Mart K.: jäi jah, siit soovitus, et kui millelegi viitad, siis panu juurde eestikeelne sissejuhatus või selgitus, mis viite taga on. Selline soovitus on ka kommenteerimise reeglites täitsa olemas. Lisaks spämmifiltrisse sattumise ennetamisele aitab selline lähenemine avada ka teemat veidikesekene laiemalt, kui on juures lingi leidja saatesõna või miski lõiguke…

  132. Tistaat:

    According to their mothers’ reports, the 17-year-old daughters and sons of lesbian mothers were rated significantly higher in social, school/academic, and total competence and significantly lower in social problems, rule-breaking, aggressive, and externalizing problem behavior than their age-matched counterparts in Achenbach’s normative sample of American youth.

    Või näitab see hoopis midagi emade kohta…?

  133. Arusaadav.

    Mehhiko lahe naftakatastroof on andnud alust uutele vandenõuteooriatele — näiteks sellisele, et Obama laskis Deepwater Horizoni puurtorni õhku eesmärgiga suruda läbi energiapoliitika-teemalist seadusemuudatust, kirjutab AlterNetis Sara Robinson, kes muu hulgas osutab vandenõuteooriatesse uskumise põhjustele, nagu neid oma teoses “Voodoo Histories: The Role of the Conspiracy Theory in Shaping Modern History” kirjeldab Briti ajaloolane David Aaronovitch.

    Aaronovitch defines a conspiracy theory as any story that assumes that things happen due to the deliberate, covert actions of powerful others — even when the preponderance of evidence points to the conclusion that the events were almost certainly accidental and unintended.

    Unfortunately, the right wing doesn’t hold the franchise on conspiracy theories — a lot of progressives are quite ready to believe all manner of sordid things about the Bush regime, for example. But as Dr. Robert Altemeyer observed, there are distinctively conservative habits of mind (suspicion, fear of strangers, fear of change, faith in strong leaders, paranoia) that do seem to lend themselves to conspiracy thinking. It’s no surprise we’re seeing it out of them — but we also need to be more acutely aware that we’re hardly immune to the siren song of crazy paranoia, either.

    Why do people believe this stuff? It turns out that it’s a complicated issue, with several answers. Some of those answers have to do with the internal state of the people who believe them; others have to do with the cultural and political environment they’re trying to navigate. This post covers some of the external factors that create a climate that predisposes people to suspend their judgment and believe the worst.

  136. Youtube’is tegutsev TheThinkingAtheist on kokku pannud sihukese video kristlikest õpetustest:

  137. Mart K. ütles:

    Delfilugeja haarab sule: keskmine eestlane on usuasjades lausloll ja uhke selle üle

    Toomas Voolaid kirjutab vastu: Jumal, ma tänan Sind, et mina ei ole niisugune, nagu muud…

    Ma ei teinud holokaustist ega holokausti eitamisest või sellest vaikimisest juttu mitte juhuslikult, vaid sellepärast, et on naeruväärne, mida kõike välja ei mõelda ning kuidas ei vingerdata, et kristluse palet ristisõdijate ja inkvisitsiooni kuritegudest puhtaks pesta. Kas poleks ausam ja väärikam tunnistada, et jah, olid küll niisugused asjad? Et jah, oleme meiegi patused, aga see ei kõiguta meie usku Jumalasse ning me teeme kõik endastoleneva, et niisugused asjad enam kunagi ei korduks? Ütleb ju Kristuski, et esimesena visaku kiviga see, kes teie seast ei ole patustanud. Aga just siia koer maetud ongi – on ju nii ahvatlev teise pihta kiviga visata, aga samas, kuidas sa seda teed, kui ise oled samasugune. Ning algabki lõputu õigustamine ja musta valgeksrääkimine ning kõige parem on, kui õnnestub ennast veelgi suurema ohvri ja kannatajana näidata. Ma saan aru, et noored inimesed, kes on alles leidnud tee usu juurde (või, miks ka mitte, noored riigid), tahaksid alustada n-ö puhtalt lehelt. Nii jõuamegi väideteni, nagu oleksid ristisõdijad olnud tühipaljad poliitika etturid, kes tegelesid lihtlabase maadevallutusega ning tõelised kristlased on hoopis midagi muud: “Et seda siis silmapetteks silmakirjalikult ristisõjaks on kutsustud, see ei muuda asja. /…/ Paraku Hendrik räägib end ise sisse.”

    Tule taevas appi! (See ütelus, muuseas, arvatakse pärinevat ristiusu-eelsest ajast.) Olen nõus, et ajalookäsitlus, mida serveerib meile Maavalla Koda, on ilmselt mõnevõrra ilustatud ja tegelikult ei pruukinud kõik nii heroiline olla, aga väikerahvana on meie ajalugu paraku alati kusagile poole kaldu olnud. Nii ei leidu ka läänekristlikule (teutooni) vabastamismüüdile, mida propageerivad Laar ja Vahtre, märkimisväärselt rohkem legitiimset alust ega moraalset õigustust, kui idakristlikule (panslaavi), mille küljes ripuvad Venemaa ajaloolased ning siinse vene kogukonna esindajad. On ju läänekristluski oma positsioonid kätte võitnud teisitimõtlejate mahasurumise ja hävitamise teel. Ja vähemalt mina küll ei suuda mõista, kuidas saab Valgevene territooriumil ja natsimundrites Eesti vabaduse eest võidelda? Ning kas valgevenelastel, olgu nad minupärast kasvõi punased, polnudki õigust oma kodusid ja peresid kaitsta?

    Jne. Pikalt.

  138. Kriku ütles:

    Või näitab see hoopis midagi emade kohta…?

    Jah, võiks teha näiteks niisuguse järelduse, et kui lapsel on kahe ema asemel neli, siis kasvab ta veel paremini üles. Haaremid ausse!

  139. Also, you must tell God how sorry you are for murdering His son Jesus.

    Pärast seda lollust läks video kinni. Kõva 55 sekundit pidas vastu. Ateisti kohta päris hea tulemus.

  140. Jah, võiks teha näiteks niisuguse järelduse, et kui lapsel on kahe ema asemel neli, siis kasvab ta veel paremini üles. Haaremid ausse!

    Või siis järelduse, et neli ema kiidaks oma last veel kaks korda rohkem üles. Või suureneb see näitaja eksponentsiaalselt?

  141. @Kriku:
    Kristlastel on hullemaidki patukahetsemisviise kui jumalaga rääkimine. Mõned kristlased kahetsevad Jeesusele liiga tegemist niimoodi, et vaatavad Mel Gibsoni kurikuulsa filmi läbi. Ja mõned tunnevad end kohe nii patustena, et vaatavad mitu korda.

  142. Kah usuasjadest.
    Kristlus on selgelt õpetus vägivallast loobumisest. Et tema nimel tappa, on vägagi kasulik nn pühasid tekste esitada ladina, vana-bulgaaria, misiganes lihtkuulajale arusaamatus keeles. Eelmise sajandi autoriteedi- teaduse nimel tapjatel seda probleemi polnud. Stalini, Hitleri, Mao jne nimel oli palju rõõmsam tappa, nemad vägivallatust ei jutlustanud.
    Vägivallahuvilised koonduvad alati parasjagu kõige autoriteetsema õpetuse taha. Parim ohver on aga selle õpetuse vägivallatu järgija, mille nimel eelmine kord tappa õnnestus.

  143. K_V ütles:

    Et tema nimel tappa, on vägagi kasulik nn pühasid tekste esitada ladina, vana-bulgaaria, misiganes lihtkuulajale arusaamatus keeles.

    dig tuletab kommentaator K_V’le igaks juhuks meelde, et kristlikud pühad tekstid said 4. sajandi lõpus ladina keelde tõlgitud just sellepärast, et tavaline lihtinimene nendest aru saaks. Ajad olid muutunud ja heebrea ega kreeka keele rääkijaid ei olnud enam sugugi nii palju võtta kui pooltuhat aastat varem, aga ladina keelt rääkis iga viimane kui plebei nii Linnas kui ka hulgas pisemates lähedastes asulates.

  144. dig ütles:

    …kristlikud pühad tekstid said 4. sajandi lõpus ladina keelde tõlgitud just sellepärast, et tavaline lihtinimene nendest aru saaks.

    Ja kui Martin Luther mõttekaaslastega sedasama korrata soovis, oli pahandust kuipalju. (No muud “patud” ikka ka)
    Muide, kas teaduslikku maailmapilti ei ähvarda ka mitte see, et tänapäeva teadus on keskmise kodaniku jaoks liiga “ladinakeelseks” muutunud? Kollasele meediale suunatud teadusnupukeste treimine vaevalt seisu parandab.

  145. K_V ütles:

    Ja kui Martin Luther mõttekaaslastega sedasama korrata soovis, oli pahandust kuipalju.

    Nojah, neljasaja aasta asemel oli tuhat aastat mööda läinud. Aja jooksul muutub isegi kirik.

  146. Al-Arabiya annab teada, et Süüria haridusminister on ülikoolides niqab’i kandmise ära keelanud. Ta lootvat niiviisi vastu seista ekstremismi levikule:

    An earlier dismissal of fully veiled school teachers in Syria is now followed by another ministerial decree that bans niqab in university campuses on the grounds of fighting extremism and promoting moderation.

    Syrian Minister of Higher Education Ghiath Barakat issued a decree prohibiting female students wearing the face veil from entering university campuses, the on-line press agency Syria News reported Sunday.

    The decision, the minister said, was issued based on the requests of several parents who demanded that their girls be educated in a place that is devoid of any aspects of extremism. Concerns about the face veil were especially voiced in private universities.

    dig kahtlustab küll, et üks õige ekstremist võib end isegi loori mitte kandvaks mosleminaiseks maskeerida, aga iseenesest on see tähelepanuväärne samm.

  147. Mõned kristlased kahetsevad Jeesusele liiga tegemist niimoodi, et vaatavad Mel Gibsoni kurikuulsa filmi läbi.

    Ole vähem päikese käes.

  148. Indoneesia moslemitel kästi palvetamise suunda muuta

    Indoneesia moslemid said möödunud nädala lõpul teada, et nad on vales suunas palvetanud.

    «Nüüd tehtud uuring näitas, et mitmed meie mošeed ei ole mitte Meka, vaid Somaalia või Keenia suunas. Selle tõttu peaksid palvetajad end pisut nihutama loode poole. Mošeesid me maha lõhkuma ja uuesti üles ehitama ei hakka, kuid palvetamise suunda tuleb küll muuta,» selgitas Indoneesia moslemite juhtiva organistasiooni esindaja Cholil Ridwan.

    Ridwani kinnitusel kuulis Allah ka valesse suunda saadetud palveid.

    Öeldagu veel, et usujuhid ei arvesta loodusteaduslike uuringutega :)

  149. tõsine värk ja seotud väga suure vastutusega sest kõik need, kes seni vales suunas palvetasid ja vahepeal ära surid, läksid ju otsejoones põrgusse. loodan, et süüdlane leitakse ja karistuseks kõigi šari’ah kenade tavade kohaselt dekapiteeritakse või mõnel muul koledal kombel hukatakse.

  150. Jason ütles:

    …kõik need, kes seni vales suunas palvetasid ja vahepeal ära surid, läksid ju otsejoones põrgusse.

    Sellisel juhul oleks islamiusuliste jumal isand Monki moodi TV detektiivisarjast.
    ———-
    Võib ju öelda, et jumalaga suhtleja ongi usklik. Aga ta võib samal hetkel skeptik ka olla.
    Näiteks pöördumine:
    -Jumal, kui sa olemas oled, siis…!
    on skeptitsistlik, ainult tõestust nõutakse korraks ja endale, mitte korratavat ja kogu maailmale.
    -Või muidu…!
    on eriti huvitav viis Kõigevägevama poole pöördumiseks.
    Öelda nähtamatule sõbrale, et visaku viiekas, muidu hakkan endale teist sõpra ette kujutama, on ikka väga imelik.

  151. K_V ütles:

    Öelda nähtamatule sõbrale, et visaku viiekas, muidu hakkan endale teist sõpra ette kujutama, on ikka väga imelik.

    ei tea, võibolla. aga miks mitte proovida? jumal võib ju ikkagi vabalt olemas olla, aga muidugi – mingi viieka eest ma küll temasse uskuma ei hakkaks. alghind võiks ikka paar milli olla.

  152. Mart K. ütles:

    Arusaadav.

    Mehhiko lahe naftakatastroof on andnud alust uutele vandenõuteooriatele, kirjutab AlterNetis Sara Robinson.

    Sain lõpuks mahti artikkel täies mahus läbi lugeda ja tuleb välja, et seda Obama ja Mehhiko lahe puurtorni teooriat puudutatakse seal vaid riivamisi; ülejäänud jutt on sellest, miks inimesed imelikke asju usuvad.

    Silma jäi viimane jaotis, kus laidetakse USA haridussüsteemi, eriti selle “teaching to the test“-metoodikat. Meil ei ole ju koolides selliseid tüüpkontrolltöid, kus vastused tuleks lihtsalt linnukesega märkida. Ometi usuvad eestlased varmalt kõikvõimalikku jama, ka USAs sündinud jaburaid vandenõuteooriaid.

    Tõsi, loogikatunnid jäid meie koolis pentsikuks ajaraiskamisviisiks keskkooli ühe semestri jooksul kord nädalas, ning kriitilist mõtlemist või demagoogia tuvastamise tööriistade tutvustust eraldi ainetena ei õpetatudki. Aga ikkagi; ma tean mitmeid tehnilise või reaalteaduste kõrgharidusega inimest, kes vähemalt üht vandenõuteooriat ikka usuvad. Äkki haridus pole selliste asjade juures üldse oluline?

    Tõlgin igaks juhuks küsimusaluse lõigu:

    Kriitilise mõtlemise kriis

    Ameeriklased usuvad vandenõuteooriatesse samadel põhjustel, miks me kipume nii kiiresti leppima parempoolse pseudoteaduse ja rekonstrueeritud ajalooga: me lihtsalt ei õpeta enam suuremale osale lastest elementaarseid kriitilise mõtlemise oskuseid.

    Siia on meid toonud 25 aastat standardiseeritud kontrolltööde põhist õpet. Me ei tea, keda uskuda, millal uskuda ega miks uskuda. Me ei oska hinnata ajalooliste ega teaduslike väidete tõeväärtust ega saa hakkama elementaarsemagi ajalise järgnevusgraafiku korrektse koostamisega. Me ei oska mõeldavat ja tõenäolist eristada mõeldamatust ja ebatõenäolisest. Me ei suuda hinnata eri ekspertide suhtelist usaldusväärsust ega taibata, milliseid huve nad oma väiteid esitades teenivad. Oleme pigem valmis Rush Limbaugh’ selgitusi pühaks tõeks pidama kui kulutama 0,062 sekundit Google-otsingule, mis annaks meile arvessevõtmiseks alternatiivseid andmeid, kuna siis oleksime me sunnitud nende andmete väärtust omal käel kaaluma.

    Ja siis imestame me, mis pagana pärast usuvad nii paljud meist sedavõrd ilmvõimatuid, külluslikult ilustatud ja vildakaid asju, ent ei saa lihtsatele tõdedele pihta ka siis, kui need nende nina all puust ette teha ja punaseks võõbata.

  153. Äkki haridus pole selliste asjade juures üldse oluline?

    Kui inimene ise tahab uskuda, siis allikakriitika ei aita. Kui näiteks kroonilist ja ravimatut haigust põdev inimene tahab uskuda, et mingi umbluuravim teda aitab, siis ta surub ise kõiki kahtlusi aktiivselt alla. Kui inimene tahab uskuda, et horoskoobid tema kaootilises elus toimuvat selgitavad ja seletavad, siis ta endas sellise usu ka kasvatab.

    Ma olen üsna pessimistlik selliste inimeste aitamise osas. Kardetavasti saab eelkõige jamabarjääri tõsta – kui tahavad uskuda, siis ärgu vähemalt uskugu täiesti ilmselgeid mõttetusi. Mida vähem haridust, seda selgemalt jaburaid asju usutakse.

  154. Jason ütles:

    aga miks mitte proovida?

    Minu teada on kõik teretulnud proovima.
    Nähtamatul sõbral on siiski oma eelised ja puudused. Ta ise ei saa teile laenata, aga ta ise ei hakka ka võlgu küsima. Kui keegi ütleb, et nähtamatu sõber palus raha laenata, lubas pärast tagasi maksta, on see ikka teine inimene.

  155. Jason ütles:

    tõsine värk ja seotud väga suure vastutusega sest kõik need, kes seni vales suunas palvetasid ja vahepeal ära surid, läksid ju otsejoones põrgusse.

    AFAIU on mullade seas välja kujunenud konsensus, et palvetamise suund ei ole kriitilise tähtsusega, kui moslem heas usus ühe konkreetse suuna välja valinud on, aga logistiliselt on otstarbekam, kui koos palvetavad inimesed samas suunas põlvitavad.

  156. Mart K. ütles:

    Äkki haridus pole selliste asjade juures üldse oluline?

    Michael Shermer kirjutas kunagi raamatu Why People Believe Weird Things. Selles on peatükk pealkirjaga Why Smart People Believe Weird Things. dig soovitab nii raamatut kui selle peatükke.

  157. Mart K. ütles:

    Oleme pigem valmis Rush Limbaugh’ selgitusi pühaks tõeks pidama kui kulutama 0,062 sekundit Google-otsingule, mis annaks meile arvessevõtmiseks alternatiivseid andmeid, kuna siis oleksime me sunnitud nende andmete väärtust omal käel kaaluma.

    Igaüks teab, et kuna isand Limbaugh’d ei ole enne eetrisse minekut hoiatatud, et kõike mida ta ütleb, võidakse googeldada ja faktiga võrrelda, oleks äärmiselt poliitiliselt ebakorrektne niisuguseid hulle tempe ette võtta.

  158. Mart K. ütles:

    parempoolse pseudoteaduse

    Panin guuglisse “parempoolne pseudoteadus”, aga ei leidnud midagi mõistlikku, väga muidugi ei otsinud ka.
    Kuskohas selle teadusega lähemalt tutvuda saaks?

  159. dig ütles:

    Mart K. ütles:

    Äkki haridus pole selliste asjade juures üldse oluline?

    Michael Shermer kirjutas kunagi raamatu Why People Believe Weird Things. Selles on peatükk pealkirjaga Why Smart People Believe Weird Things. dig soovitab nii raamatut kui selle peatükke.

    mina soovitan kah ja kui maj.olud paranevad, siis hakkan vahest isegi lausa peale käima, et “ostke ära!”ehkki ma kardan, et sellel pole eestis vist piisavalt turgu.

  160. Pseudoteadust ja konspiratsiooniteooriaid pritsitakse mõlemalt tiivalt, ainult et konkreetse artikli autorit torgivad hetkel parempoolsed rohkem. Tundub ka, et autor pole enda jaoks päris hästi läbi mõelnud, mida ta selle sõna all silmas peab. Ei tasu selle pärast väga erutuda, sest see ongi tegelikult väga komplitseeritud.

    Natse näiteks nimetatakse nõukogude ja sõjajärgsete sotside propaganda tuules tavaliselt parempoolseteks, kuigi tegemist oli ühe sotsialistliku liikumisega teiste seas. Samas piisab vaid “Tahte triumfis” esitatud kõnede kuulamisest, et see pilt murenema hakkaks. Ein Folk, ein Deutschland tähendab Hitleri esituses klassivahedeta rahvust ja Saksamaad, lavastuses väga oluline koht on labidate jm. tööriistadega defileerivatel tööliste kolonnidel jne. See vaikitakse üldjuhul maha.

  162. Kriku ütles:

    Natse näiteks nimetatakse nõukogude ja sõjajärgsete sotside propaganda tuules tavaliselt parempoolseteks, kuigi tegemist oli ühe sotsialistliku liikumisega teiste seas.

    Et tu, Krikus …

  163. Robinson kirjutab juba üsna alguses:

    Unfortunately, the right wing doesn’t hold the franchise on conspiracy theories — a lot of progressives are quite ready to believe all manner of sordid things about the Bush regime, for example. But as Dr. Robert Altemeyer observed, there are distinctively conservative habits of mind (suspicion, fear of strangers, fear of change, faith in strong leaders, paranoia) that do seem to lend themselves to conspiracy thinking. It’s no surprise we’re seeing it out of them — but we also need to be more acutely aware that we’re hardly immune to the siren song of crazy paranoia, either.

    Ma saan aru, et ta väidab siinkohal, et konservatiivsus on liberaalsusest parem kasvulava vandenõuteooriatele, aga see iseenesest ei välista vasakmeelsete vandenõuteooriausklikkust. Mõned kuud tagasi siinsamas saidil viitas keegi seoses terminiga “crank magnetism” ka vandenõuteooria-usulisele ühisosale parem- ja vasemäärmuslaste seas, aga ma ei mäleta, kuidas seda nimetati.

    “Parempoolse pseudoteadus” on algses tekstis “right wing’s faux science“, mis samuti ei anna rohkem kui ühe google-vaste.

    Muide, AlterNeti lugude juures on konservatiivsest sordiinist üldiselt kasu, sest vasak kalle on neil artiklitel küljes küll. Mis jällegi ei välista nende informatiivsust, leian ma.

    Pealegi loen ma WorldNetDailyt ka.

  164. But as Dr. Robert Altemeyer observed, there are distinctively conservative habits of mind (suspicion, fear of strangers, fear of change, faith in strong leaders, paranoia) that do seem to lend themselves to conspiracy thinking.

    Väga kahtlane. Revolutsioonilist terrorit toidavad samuti konspiratsiooniteooriad – oma võimalust ootava sisevaenlase või välismaiste interventide kohta näiteks. Täpselt sama käib tugevate liidrite austamise kohta.

    Aga kogu see arutelu näitab veelkord lihtsalt vasak-parem jaotuse viletsust. Liberaalne ei pea olema vasakpoolne. Konservatiivne ei pea olema parempoolne. Roheline ei pea olema vasakpoolne. Rahvuslik ei pea olema parempoolne. Internatsionalistlik ei pea olema vasakpoolne (kuigi mul hetkel ei tule ühtegi vastupidist näidet pähe). Mõõtmeid on palju ja neid ei anna ühele teljele projitseerida.

    Vasak-parem jaotus töötab eelkõige majanduspoliitilises kontekstis, kuigi ka seal on tegelikult mitu mõõdet: eraomandi kaitstus ja vabakaubandus näiteks.

  165. Kriku ütles:

    …see arutelu näitab veelkord lihtsalt vasak-parem jaotuse viletsust. Liberaalne ei pea olema vasakpoolne. Konservatiivne ei pea olema parempoolne. Roheline ei pea olema vasakpoolne. Rahvuslik ei pea olema parempoolne. Internatsionalistlik ei pea olema vasakpoolne. Mõõtmeid on palju ja neid ei anna ühele teljele projitseerida.

    See paistab olevat vähemalt üks asi, milles on võimalik osaliselt ühel nõul olla Sul, mul ja “Illuminatuse!” autoritel.

    “Meil pole mingit pistmist parempoolsuse, vasakpoolsuse ega ühegi teise pooletoobise poliitilise kategooriaga. Süsteemi sees töötades jõuad peagi üheni kas-see-või-teine-tüüpi küsimustest, mis on süsteemi algusest peale sisse konstrueeritud. Sa kõneled nagu keskaegne pärisori, kes küsis esimeselt agnostikult, kas too teenib Jumalat või Saatanat. Me oleme väljaspool süsteemi kategooriaid. Sa ei saa meie mängule kunagi pihta, kui jätkad mõtlemist lapiku maailma parem- ja vasakpoolsetes, heades ja halbades, ülemistes ja alumistes kujundites. Kui pead meie rühma kuidagi ühiselt nimetama, siis me oleme poliitilised mitte-Eukledistid. Aga isegi see pole tõsi. Lase mind või põhja, aga mitte keegi selles tündris ei nõustu üheski küsimuses kellegi teisega, kui ehk välja arvata see, mida sarviline vennas ütles pilvepealsele vanamehele: Non serviam.”

    — “Illuminatus!, esimene osa (“Silm püramiidis”), teine reis (“Chokmah”).

  166. EPL: venelased tahavad kaheksajalg Pauli ära osta

    Vene kihlveokontor soovib tänavu jalgpalli MM-i kõik mängud õigesti ennustanud kaheksajala omistada 100 000 euro eest. /…/

    Oberhauseni veekeskus lükkas venelaste esitatud pakkumise tagasi. /…/

    Kaheksajala vastu tunneb huvi ka Madridi veekeskus, väites, et on valmis igat merelooma eest pakutavat hinnapakkumist ületama. Hetkel käivad vajalikud ettevalmistused Pauli Hispaaniasse toimetamiseks.

    Saksamaa veekeskuse töötajaskonna sõnul on Paul jalgpallimängude ennustamise lõpetanud.

  167. Juhuks, kui mõni siinne skeptik peaks olema skeptiline klassikalise rassismi olemasolu suhtes tänases maailmas, on uudisteagentuur nola.com üllitanud uudisnupu hiljuti New Orleans’is esitatud süüdistustest vihkamisest motiveeritud vägivalla- ja mõrvategude asjus:

    A former New Orleans resident was charged Thursday with federal hate crimes for his alleged role in a racially motivated shooting of three black men in the days after Hurricane Katrina.

    Roland J. Bourgeois Jr., 47, is accused of plotting to defend his Algiers Point neighborhood “from outsiders” including African-Americans, constructing barricades on public streets and using racial epithets to describe black people, according to the five-count indictment.

    At one point, Bourgeois allegedly said, “Anything coming up this street darker than a paper bag is getting shot.”

    The indictment, filed Thursday, charges Bourgeois with conspiracy to commit a hate crime, committing a hate crime with a deadly weapon and with intent to kill, making false statements and obstruction of justice. He faces a possible sentence of life in prison if convicted.

    Vandenõuga on tegemist sellepärast, et Bourgeois ei paista olevat tegutsenud üksi. Kokku olevat tulnud seltskond tegelinskeid (mõista, mõista, missugune on nende nahavärv[1] ja missuguseks nad seda ise peavad[2]), kes tundnud rasketel orkaanijärgsetel aegadel tungivat vajadust suli ja võmmi mängida ning näidanud üles teatavat loomingulisuse puudumist prospektiivsete sulide äratundmise alal.

    The hurricane prompted more than a dozen residents in the neighborhood, most of whom are white, to take up arms, barricade streets with downed trees and debris, and coordinate vigilante patrols of the area.

    “My neighbor was jumping up and down, hooting and hollering like he was big-game hunting and he got the big one,” she said earlier this year. “All of his friends were rallying him on, and they were cheering.”

    Üldiselt on Meerikas kombeks, et mõrvaasju menetlevad osariigid ise. Miks seekord föderaalvalitsus asjasse segatud sai?

    Herrington said no police officers interviewed him while he was at the hospital, though officers were present during his stay. He was later shuttled to a Baton Rouge medical facility.

    When Herrington returned to New Orleans he said he visited the 4th District police station, but officers there didn’t file a report on the shooting.

    After the police failed to investigate, Herrington said he felt “nobody cared.”

    Vastused mõistatustele:

    [1] Roosa.
    [2] Valgeks.

  169. Mobile Press-Register paljastab halastamatult vaese väikese rikka suure naftakompanii BP järjekordse kurikavala plaani:

    For the last few weeks, BP has been offering signing bonuses and lucrative pay to prominent scientists from public universities around the Gulf Coast to aid its defense against spill litigation.

    BP PLC attempted to hire the entire marine sciences department at one Alabama university, according to scientists involved in discussions with the company’s lawyers. The university declined because of confidentiality restrictions that the company sought on any research.

    With its payments, BP buys more than the scientists’ services, according to Wiygul. It also buys silence, he said, thanks to confidentiality clauses in the contracts.

    “It makes me feel like they were more interested in making sure we couldn’t testify against them than in having us testify for them,” said George Crozier, head of the Dauphin Island Sea Lab, who was approached by BP.

    Richard Shaw, associate dean of LSU’s School of the Coast and Environment, said that the BP contracts are already hindering the scientific community’s ability to monitor the affects of the Gulf spill.

  170. Kui mõnel lugejal peaks olema tahtmine pead vastu seina taguda, kuid selget põhjust nagu ei ole, siis aitab minut:

    Sarnast seaduspärasust on oletanud ka teised teadlased, tuues ühe võimaliku põhjusena Päikese tumeda naabri “Nemesise”, kelle naabrusesse meie päike satub korra 27 miljoni aasta järgi. Sellel ajahetkel jõuab päikesesüsteem Oorti pilve, mis toob kaasa planeete ründavad komeedisajud.

    Teadupärast on Oorti pilv ehk Öpik-Oorti pilv komeediparv, mis on postuleeritud asuma Päikesesüsteemi äärealadel. Kuna too pilv on gravitatsiooniliselt Päikesesüsteemi osa, siis on igasugune jutt teemal “jõuab päikesesüsteem Oorti pilve” päevselge jama. Sama kaliibri jama nagu “sõidab-sõidab auto mööda tänavat ja siis korraga jõuab ta omaenda keresse”. (Mida neljanda klassi õpilased sellest värgendusest teada võiksid, seda kirjutab Miksike.)

    Mida originaalallikas El Reg tegelikult kirjutas?

    One theory which seemed to fit the facts was the “Nemesis”, the idea that a huge, dark companion body orbits the Sun so far out that it comes near only on a 27-million-year cycle. At that point it ploughs into the Oort Cloud – the zone beyond the planets where comets spend most of their time – and causes a shower of comets to rain into the inner solar system, smashing up life on Earth.

    Näedsasiis — hoopis mõistlikum hüpotees: postuleeritud massiivne, kuid raskestinähtav väline objekt külastab regulaarselt Päikesesüsteemi ja hälvitab tiirlevaid komeete, suurendades tõenäosust, et need ebastabiilsetele orbiitidele satuvad ning aja möödudes mõne planeediga kokku põrkavad. Säärased regulaarsused on astrofüüsikas tavalised, ka potentsiaalsest külalisekandidaadist teatakse üht-teist — allikas küll seda ei maini, aga hulka spekulatsioone keskendub hüpoteesile, et Nemesis, kui ta eksisteerib, võib olla pruun kääbus.

    dig ajab selle, et minut enam niisuguseid pisiasjugi korralikult tõlkima ei vaevu, KaptenTrummi kummardajate kultuse kaela.

  171. Asi on lihtsalt kodanikus varjunimega doc, kes ei oska ei eesti ega inglise keelt ja kelle harimatus on võrreldav kõige õnnetumate “Postimehe” tibinatega.

  172. Huvitav, kas väikelapse kisast võib kurdiks jääda?

    USA-st Austraaliasse lennanud eakas daam väidab, et võib ja et tema jäi, ning nõuab nüüd hüvitust lennufirmalt, vahendab Iltalehtit Delfi.

    67-aastase Jean Barnardi jaoks kujunes unistuste reisist Austraaliasse õudusunenägu, sest ta kaotas lennukis karjunud lapse tõttu kuulmise.

    Barnardi kõrval ema süles istunud kolmeaastane poiss karjus ja röökis nii kõvasti, et Barnardi kõrva trummikile purunes ja tema kõrvast hakkas verd jooksma.

    Naine nõuab kompensatsiooni nii füüsiliste kui vaimsete kannatuste eest, haiglaarvete eest ning sissetuleku kaotamise eest.

    Lennufirma leiab, et ei ole kohustatud kompensatsiooni maksma. Qantase väitel oli naisel kuulmisprobleeme juba enne lennureisi.

  174. Telegraph vahendab huvitavat pretsedenti kelmust puudutavate seaduste arengust Iisraelis:

    A Palestinian man has been convicted of rape after having consensual sex with an Israeli woman who believed he was Jewish because he introduced himself as “Daniel”.

    Although conceding that the sex was consensual, district court judge Tzvi Segal concluded that the law had a duty to protect women from “smooth-tongued criminals who can deceive innocent victims at an unbearable price”

    “If she hadn’t thought the accused was a Jewish bachelor interested in a serious romantic relationship, she would not have co-operated,” Mrs Segal said as she delivered her verdict.

    A conviction for rape by deception on the grounds of racial misrepresentation is believed to be internationally unprecedented, according to British legal experts.

    The charge is rarely used in the West. In 2007, a Syrian pilot walked free from a court in Swansea after being accused of tricking a woman into intercourse by saying it could cure her of a sexually transmitted disease.

    “In the context of Israeli society, you can see that some women would feel very strongly that they had been violated by someone who says he is Jewish but is not,” said a former senior justice ministry official.

    “The question is whether the state should punish somebody in that situation. It puts the law in the position of what could loosely be described as discrimination. I would feel intuitively uncomfortable about prosecuting someone for something like that.”

    Gideon Levy, a leading liberal commentator, said: “I would like to raise only one question with the judge. What if this guy had been a Jew who pretended to be a Muslim and had sex with a Muslim woman. Would he have been convicted of rape? The answer is: of course not.”

  175. Kas keegi asjatundlik inimene on lugenud viimasest Horisondist keemik Hergi Kariku artiklit “Vesi. Vedelik, mis teoreetiliselt peaks olema gaas“? Kuulsin, et see flirtivat kõvasti “vee struktuuri” ja “vee mälu” jutlustavate müstikute jamateadusega, aga ma ise pole a) lugenud ega b) piisavalt pädev, et kuumadel kahekümnendatel sündinud teadlased nagu prof Karik ja Erna Sepp ja nende struktureeritud vesi omaenda tarkusest täies mõõdus ogaraks kuulutada. Seega küsin reaalharidusega inimeste arvamust — on need asjad seostatavad, või räägib prof Karik tegelikult teaduslikku juttu?

    Ning kas Horisont on alla käinud või endiselt tasemel?

  177. Jah, ma märkasin ka, aga ainuüksi kaaneteksti järgi ei oska öelda, kas on jama või lihtsalt natuke põnevamaks paisutatud aimekirjanduspromojutt.

  178. Kriku on aeg-ajalt kurtnud, et siin piisavalt inimeste peedistamisest ei räägita.

    PZ Myers kuulutab, et Pharyngula streigib, kuna kohalik platvorm scienceblogs.com on teda ja kogu teadusblogijate suguseltsi koledasti peedistanud (või palinaadina väljendades: pepsistanud). Üks hilisemaid torkeid, mis mõned scienceblogs.com’i asukad ka lahkuma sundinud on, kannabki Pepsigate’i austavat nimetust — rahahädas Seed Media Group, kes scienceblogs.com’i üleval peab, olevat lubanud PepsiCo’l avada teadusblogi tervislikust toitumisest. Teadlased olla selle üle kaunis õnnetuks läinud.

    Kirjutab professor Myers:

    The key problem is one of communication. The bloggers here are almost entirely in the dark about what’s going on behind the scenes, and we get news indirectly and by rumor. We’ve had almost no technical support for over a year; when we do hear what changes are being made, it’s almost always trivial tweaks to support advertising. We report bugs, we get back silence. We see the ads that appear on site getting cheesier and cheesier. We don’t know what’s happening, and there is no mechanism and no effort made to enlighten us.

    The problems go the other way, too. SMG doesn’t know much about what we’re thinking. The PepsiCo issue would have never happened if there’d been any discussion with the bloggers — we’d have pointed out that it was blurring the line between content and ads, and responsible changes would have been made before it went online. I can tell you that a lot of the bloggers here are very concerned about the departure of colleagues, and there has been much rightful concern about the future of this network, especially since Bora left. Yet management doesn’t seem at all worried, or at least is not telling us about their concerns, or is completely oblivious to the fact that many of their bloggers are talking about leaving for less fretful spaces. We have no idea what’s going on, and that makes the situation worse.

  179. Kriku on aeg-ajalt kurtnud, et siin piisavalt inimeste peedistamisest ei räägita.

    Kriku on kurtnud, et dig teeb seda valikuliselt oma poliitilistest sümpaatiatest lähtudes.

  180. dig ütles:

    Senati välissuhete komitee kavatseb New Jersey demokraadist senaatori Frank Lautenbergi ettepanekul hakata uurima, kas BP võis aidata kaasa Abdel Basset al-Megrahi vabastamisele Šoti võimude poolt möödunud aastal.

    AOL News raporteerib, et BP võttis süü omaks:

    LONDON (July 15) — Amid a new U.S. furor over trading a terrorist for commercial considerations, BP confirmed today that it had lobbied the British government in late 2007 over a prisoner transfer agreement with Libya prior to the release of Lockerbie bomber Abdel Baset al-Megrahi.

    The London-based petroleum giant said it had voiced concerns that the slow pace of negotiations risked impeding an offshore drilling deal with Moammar Gadhafi’s North African country.

    Igavene häda nende pahade õuntega, igale poole nad ka ronivad. Aga New Zealand Herald News raporteerib juba, et käimas olevat vandenõu pahast õunast lahti saamiseks:

    Embattled BP chief executive Tony Hayward is reportedly planning to step down within a matter of weeks.

    London-based newspaper The Times reported Hayward was preparing to announce his departure in late August or September, according to sources close to the company.

  181. Nüüdseks juba mitu kuud kestnud projekt, mille käigus BP nimetab kõik need rumalad tembud, mida nad tavaliselt PRivad, ja Tähtsad Ninad köhatavad õige koha peal, sai jälle täiendust, vestab Washington Post. BP, kes juba pikemat aega mängib kriisiga tegelemist, laskis seekord välja joonistatud fotod kriisiga tegelemise juhtimisest:

    Apparently BP is no more adept at doctoring photos than it is at plugging deep-sea oil leaks.

    Apparently BP is no more adept at doctoring photos than it is at plugging deep-sea oil leaks.

    Kas pole tore, et mõned skeptilised inimesed õige koha peal köhatavad?

  182. Saksa poliitikud tahavad ülekaalulistelt suuremaid makse

    Ka terviseökonomist Jürgen Wasem pooldab ülekaalulistelt kõrgemate maksude nõudmist.

    «Ebatervislikele toodetele peaks nagu tubakalegi aktsiisid peale panema ning seejärel saadud raha tervishoiusüsteemi suunama. Selle all mõtlen ma nii alkoholi, šokolaadi kui ka näiteks ekstreemspordialasid nagu purilendamine,» ütles Wasem.

    Miks küll peaks šokolaadi ebatervislikuks pidama…?

  183. Kriku ütles:

    Miks küll peaks šokolaadi ebatervislikuks pidama…?

    Šokolaadi näol on ju tegemist on sõltuvusttekitavaid mõnuaineid ja stimulante sisaldava tootega. Keskmise piimašokolaaditahvli koostises on sokolaadi aga suhteliselt vähe, ning ülejäänud koostis — peamiselt rasv ja suhkur — pole eriti tervislik, eriti kui liiale minna.

    Igatahes on sõltuvusainete nagu šokolaadi või “õndsuspunkti” mudivate rasvaste toitude täiendav maksustamine mõistlikum meede kui vanglakaristuse ähvardusel kasutamise keelamine.

  184. “Keskmise piimašokolaaditahvli” kohta ei oska ma midagi öelda, kuna ma seda toodet ei osta. Kui probleemiks on tarbijate eksitamine kahtlaste toodete “šokolaadiks” nimetamisega, siis on ilmselge lahendus sätestada näiteks minimaalne kakaosisaldus.

    Erinevalt alkoholist ja tubakatoodetest ei saa aga šokolaadi kohta väita, et iga annus on liiast. Mistõttu on šokolaadi kui toote ebatervislikuks kuulutamine IMHO jama.

  186. Kriku ütles:

    Kui probleemiks on tarbijate eksitamine kahtlaste toodete “šokolaadiks” nimetamisega, siis on ilmselge lahendus sätestada näiteks minimaalne kakaosisaldus.

    Ma ei usu, et lahja šokolaadi šokolaadiks nimetamine iseenesest probleem oleks. Küll aga tunnen inimest, kellel on konkreetne sõltuvusprobleem šokolaadiga; tema pruugib ainult eriti kangeid sorte, kui tarvitama hakkab. Mind you, ma ei leia, et sellepärast, et osal elanikkonnast tekitavad kakao mõjuained tugevat sõltuvust, tuleks šokolaad keelustada. Küll aga võiks pakendi varustada hoiatusega, nagu suitsupakid.

    Erinevalt alkoholist ja tubakatoodetest ei saa aga šokolaadi kohta väita, et iga annus on liiast.

    Ma nii kategooriline ei oleks. On erijuhte:

    http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol#Antidote_for_methanol_poisoning

    http://en.wikipedia.org/wiki/Nicotine#Therapeutic_uses

  187. Akadeemik Raukas hirmutab:

    Põhjamaade turul, kust me vabaturu tingimustes peaksime elektrit ostma hakkama, oli selle aasta jaanuarikuu suure külma ajal elektri hind mõnes ajalõigus 1400–1500 eurot megavatt-tund ja kui nii on ka järgmisel aastal, siis ei sõida Tallinnas talvel küll enam ükski tramm ega troll.

    (EPL: Eurost ei sõltu suurt midagi)

  188. Küll aga võiks pakendi varustada hoiatusega, nagu suitsupakid.

    Jama. Suits tapab.

    On erijuhte

    Igal toiduainel on “erijuhte”, mille korral väikegi annus võib kaasa tuua tõsise terviserikke. Allergiaks nimetatakse.

  189. Kriku ütles:

    Küll aga võiks pakendi varustada hoiatusega, nagu suitsupakid.

    Jama. Suits tapab.

    Ei vaidle vastu, et tapab, aga ei saa ka loogikast aru — miks peaks tõik, et mõni aine on ohtlikum, olema hea põhjendus tarbijate mitteteavitamiseks vähem ohtlike ainetega seonduvatest ohtudest.

    Igal toiduainel on “erijuhte”, mille korral väikegi annus võib kaasa tuua tõsise terviserikke. Allergiaks nimetatakse.

    Sellepärast ongi kõikide šokolaadide pakendil kirjas, et võib sisaldada sarapuu- ja/või maapähklijääke, isegi kui pähkleid koostises pole — see on pähkliallergikuile oluline teave. Samamoodi nagu teave sõltuvusohu kohta võib olla oluline näiteks nõrga tahtejõuga või mõne diagnoositud sõltuvushäirega inimestele.

    Kuidas see kõik aga etanooli ja nikotiini terapeutiliste mõjude olemasoluga seondub, ei mõista hoobilt.

  190. miks peaks tõik, et mõni aine on ohtlikum, olema hea põhjendus tarbijate mitteteavitamiseks vähem ohtlike ainetega seonduvatest ohtudest.

    Sellepärast, et absoluutselt ja mistahes koguses ohutuid aineid pole olemas. Nagu dig on korduvalt viidatud, on ka H2O ehk puhas vesi mingis koguses manustatuna ohtlik, keedusoolast rääkimata. Kuhugi tuleb tõmmata piir, millest edasi ei ole “teavitamine” enam mõistlik. Ja shokolaad näib asuvat üsna kaugel selle piiri taga.

    Kuidas see kõik aga etanooli ja nikotiini terapeutiliste mõjude olemasoluga seondub, ei mõista hoobilt.

    Täpselt nii, nagu peaaegu iga aine võib olla allergeen, võivad väga paljud ained mingitel eritingimustel olla terapeutiliselt kasulikud. See ei tähenda, et neid ei peaks väljaspool eritingimusi käsitlema ohtlikena. Ei võimalik allergeensus ega võimalik terapeutiline kasutus ole antud kontekstis argumendid.

    Lisaks ei saa tõmmata võrdusmärki suitsetamise ja muude tubakatoodete tarvitamise ning nikotiini manustamise vahele. Tubakatooted sisaldavad suurt hulka kahjulikke ühendeid ja tubakatoodete tarvitamise kahjulikku mõju on uuringutega põhjalikult tõendatud.

  191. Kriku ütles:

    Kuhugi tuleb tõmmata piir, millest edasi ei ole “teavitamine” enam mõistlik. Ja shokolaad näib asuvat üsna kaugel selle piiri taga.

    Šokolaadi sõltuvusttekitavuse kontekstis on vast, jah.

    Aga kui palju inimesi aastas peab mõnu pärast rämpstoiduga tervist rikkuma, meditsiinisüsteemi ummistama ja keskeas südame rasvumisse surema, et teatud rasva- ja/või suhkrusisaldusega toodete varustamine hoiatusega mõistlik oleks?

    Ise küsimus on muidugi veel, kas selline hoiatamine mõikab. Suitsetamist need hoiatused vist palju kahandanud pole, või ma eksin?

    Nagu peaaegu iga aine võib olla allergeen, võivad väga paljud ained mingitel eritingimustel olla terapeutiliselt kasulikud. See ei tähenda, et neid ei peaks väljaspool eritingimusi käsitlema ohtlikena.

    Pole väitnudki. Ja küsimus pole üldse sisuline; ma lihtsalt leian, et kategooriline suhtumine “iga doos on liiast” võib olla moraalselt õigustatud, aga mitte alati õige: metanoolimürgitusega patsiendile vastumürgi — etanooli — andmist ei ole vaja taunida.

    Lisaks ei saa tõmmata võrdusmärki suitsetamise ja muude tubakatoodete tarvitamise ning nikotiini manustamise vahele.

    Täiesti nõus. Tervishoiusüsteemi kurnavad eelkõige sigaretisuitsetajad, mitte Nicorette’i-plaastrisõltlased.

  192. Aga kui palju inimesi aastas peab mõnu pärast rämpstoiduga tervist rikkuma, meditsiinisüsteemi ummistama ja keskeas südame rasvumisse surema, et teatud rasva- ja/või suhkrusisaldusega toodete varustamine hoiatusega mõistlik oleks?

    Kuigi kindlasti on maailmas inimesi, kes suurema osa oma energiavajadusest saavad shokolaadist, ei usu ma, et neid leiduks märkimisväärselgi hulgal võrrelduna nendega, kes saavad suurema osa päevas kulutatavast energiast burger‘itest või hot dog‘idest või ka alkoholist.

    ma lihtsalt leian, et kategooriline suhtumine “iga doos on liiast” võib olla moraalselt õigustatud, aga mitte alati õige

    Iga niisuguse tõdemuse peale võib öelda, et “mitte alati õige”. Mitte alati pole õige ka see, et vastu hambaid saamine on liiast. Olgu, sinu rõõmuks ütleme siis nii: iga doos alkoholi on liiast ilma arsti ettekirjutuseta. Tubaka kohta ei kehti ka see reservatsioon. Shokolaadi puhul aga pole mingiks selliseks väiteks alust. Iga ruuduke shokolaadi (või iga tass kakaod) ei ole liiast.

  193. Hardo Aasmäe Eesti Päevalehes Kas maailm on metakriisi lävel?

    Võib-olla oleme selle kriisi lävel või märkamatult juba sinna jõudnud. Meil võib kriisi algus isegi märkamata jääda, sest ilmselt kestab ta mitu inimpõlve

  194. Kriku ütles:

    Vähi uimastamist enne tapmist kujutan ma ainult suurte raskustega ette.

    Kuna vähi käest niikuinii ei küsita, võib selle ülesande loomakaitsjate jaoks edukalt täita niisugune lahendus, et vähki ei keedeta vees vaid veinis või rummis.

  195. Kriku ütles:

    Nagu dig on korduvalt viidatud, on ka H2O ehk puhas vesi mingis koguses manustatuna ohtlik, keedusoolast rääkimata.

    Keedusool on umbes sama ohtlik, nagu koledasti kardetud mononaatriumglutamaat.

    Aga tegelikult tahtsin ma osutada, et küttepuude põlemise tagajärjel on lugemata hulgal inimesi surnud. Selleks, et niisugusest probleemist tervise- ja matusesüsteemile tekkivat tarbetut koormust leevendada, tuleks edaspidi küttepuudele rakendada kütuseaktsiisi. Põllumajanduslikuks otstarbeks võiks muidugi erilise tõendi alusel kasutada ka punaseks värvitud aktsiisivabu halgusid.

  196. Postimees vahendab väidetavalt Financial Times’ist pärinevat nuttu och hala, mille kohaselt Lõuna-Aafrika Vabariigi majandust olevat tabanud ränk kriis seoses ootamatu katastroofiga. Nimelt olevat sealmail jalgpallipidustused äkki — täiesti ilma igasuguse eelhoiatuseta — läbi saanud:

    Alles 10 päeva tagasi müüs Mary Muthui Johannesburgis Rosebank Mallis salle, mütse ja vuvuzela’sid nii mis mühises. Nüüd ei taheta suurt midagi.

    Vastakaid tundeid tekitanud pinisevate pasunate juunikuisest hinnast on alles vaevalt neljandik ehk närused 30 randi, mis teeb 4 dollarit.

    «Äri läheb väga väga visalt,» kurdab 28-aastane Mary. «Pärast finaali on vuvuzela’sid vaevalt viiskümmend kaubaks läinud.»

  197. Eesti Päevaleht: Milline käepigistus on perfektne? Briti teadlased koostasid lausa valemi

    . Beattie sõnul peaksid nii naised kui ka mehed kasutama käepigistuseks paremat kätt, aga pigistada ei tohi liiga kõvasti ega liiga kaua, kogu soorituse jooksul peab vastaspoolele silma vaatama, naeratama ja ka midagi sobilikku ütlema.

    Töörühm koostas suisa valemi, mida järgides saadakse hakkama perfektse käepigistusega. Sellesse tuleks küllap vist huumoriga suhtuda, aga nii lihtne see ongi: PK = √(s² + vt²) (na²) + (hu + kk)² + n{(4 2) (4 2)}² + (ta + te + ps)² + {(4 2) (4 2)}².

  198. salvey tsiteeris:

    Töörühm koostas suisa valemi, mida järgides saadakse hakkama perfektse käepigistusega.

    Siinkohal kasutab ajaleht sõnu mõneti ebatavalises tähenduses. Kõige olulisem on vast see, et sõnaga ‘valem’ tähistavad nad mõistet ‘maagiline vormel, millel mingisugust tähendust olema ei pea’.

  199. Madratsiräkit! — ehk AlterNeti jutt sellest, kuidas umbluujutuga madratsihindu kunstlikult lakke pumbatakse. Olles ise ühe “dermatoloogiliselt testitud” ja seljavaludele kiiret lõppu lubanud liigkalli jamatoote õnge läinud, tunnen kohustust hoiatust levitada.

  200. Mart K. ütles:

    Madratsiräkit! — ehk AlterNeti jutt sellest, kuidas umbluujutuga madratsihindu kunstlikult lakke pumbatakse.

    Veel samal teemal:

  202. Puugid – suvine ohtlik nuhtlus

    Et puuk suudaks meid borrelioosi nakatada, peaks ta olema kaks ööpäeva me keha küljes, entsefaliidi võime aga saada kohe hammustuse hetkel, ütleb Merelahe perearstikeskuse perearst Riin Lanno.

    Mind kunagi borellioosi nakatanud puuk oli otse keset säärt. Ma keeldun uskumast, et ma teda seal kaks ööpäeva kandsin.

  203. Burkinit kandnud mosleminaised visati ujulast välja

    Prantsusmaa kuurordis visati kaks mosleminaist ujulast välja, kuna nad kandsid pealaest kuni jalgadeni ulatuvat ujumiskostüümi ehk burkinit.

    Naised hüppasid Port Leucate`is Rives de Corbieres spaas asuvasse basseini, kuid neile öeldi kohe, et nad peavad oma riietuse tõttu veest välja tulema ja lahkuma, kirjutab The Telegraph.

    Spaa esindaja sõnul rikkusid need kaks mosleminaist seal kehtestatud ujumisrõivaste reegleid, mille kohaselt tohivad naised ujudes kanda trikood või bikiine.

    Kriku arvates on igati asjakohane norm, et avalikes kohtades näokatteid ei kanta. Aga mispärast selline ujumisriietus kurjast on, ei saa ta küll aru. Hügineejutt tundub lobana.

  204. Kriku ütles:

    Kriku arvates on igati asjakohane norm, et avalikes kohtades näokatteid ei kanta.

    Selline väärtushinnang on ju absurdne! Just avalikus kohas tulebki näokatet kanda. Mis mõtet on kanda näokatet kohas, kus niikuinii kõik teavad, kes katte taga on?

  205. Selline väärtushinnang on ju absurdne!

    Ei ole.

    Mis mõtet on kanda näokatet kohas, kus niikuinii kõik teavad, kes katte taga on?

    Ei huvita.

  207. Ilmselt on tegemist täiesti ratsionaalse ühiselu normiga, mis põhineb asjaolul, et primaatide hulgas on näo ning miimika jälgimine üks olulisemaid vahendeid nii kommunikatsiooniks kui isikutuvastamiseks.

  209. See ei ole sugugi naturalistlik loogikaviga, seni kuni ühiskonnas hulk süsteeme nagu näiteks tagaotsitavuse või alaealisuse tuvastamine esmajärjekorras näo järgi käib.

  210. Erastaks õige Tartu ülikooli

    Selgub, et tasuta õppijad tulevad keskmiselt kõige jõukamatest peredest; need, kes maksavad kõrghariduse eest ise, tulevad juba vähem jõukatest,

    Pole kahtlust, et inimesed leiaksid vajaliku raha

    Pole nõus. Minu tasuta kohal õppival lapsel poleks (tõenäoliselt) võimalik raha eest õppida.

  212. Vaat, kus lugu — Eestis paistab kah olevat olnud homopreestri “skandaal”, kirjutab Varro Vooglaid:

    Olemuslikult sarnased probleemid (st homoseksuaalne käitumine preestriks (ja ka piiskopiks) pühitsetud isikute poolt) ei ole Kirikule sugugi uudsed, sest homoseksuaalset eluviisi praktiseerivate inimeste imbumine liberaalselt meelestatud seminaridesse (ja sealt edasi liberaalselt meelestatud piiskopkondadesse) võttis viimastel aastakümnetel väga suured mastaabid. Need probleemid ei ole Katoliku Kirikule vöörad ka Eestis, kuigi konkreetne preester, kellega seonduvalt seesugused probleemid ilmnesid, on juba mitme aasta eest pastoraalsest tegevusest taandatud.

    Kas keegi teab lähemalt?

    Hmm, katoliiklaste puhul muidugi ei tea kunagi, ega nad antud juhul homoseksuaalsust äkki päris kuritegudelt (üleilmne laste ahistamine ja selle kõrgeimal tasemel varjamine) tähelepanu kõrvale juhtimiseks ei kasuta.

    Kui aega ja viitsimist on, siis antud juhul võib muidugi mõtiskleda ka sõnakasutuse ja selle taga oleva mõtteskeemi üle. Päris hea harjutuse saab teha nt fraasiga ‘homoseksuaalset eluviisi praktiseeriv inimene’.

    VV vahendab:

    Rooma piiskopkond tegi aga avalduse, milles palus kõigil homoseksuaalset eluviisi viljelevatel preestritel “kapist välja tulla” ja preestriametist lahkuda.

    Jah, prioriteedid on selgelt paigas. Naiste preestriks pühitsemine on sama suur patt kui laste ahistamine, aga samas on lasteahistajatest preestrite ametist tagandamine toimunud väga suure vaevaga, pigem on jõupingutused olnud suunatud ohvrite suu kinnitoppimisele ja ahistajatele pehme maandumise tagamisele. Homod on muidugi tunduvalt lihtsam kontingent, kelles lahti saada ja kelle abil jätta muljet, et “vaat, kus ikka tegeletakse oluliste asjadega”.

  213. Kriku ütles:

    See ei ole sugugi naturalistlik loogikaviga, seni kuni ühiskonnas hulk süsteeme nagu näiteks tagaotsitavuse või alaealisuse tuvastamine esmajärjekorras näo järgi käib.

    Näe, nüüd teed naturalistliku loogikavea kaitsmiseks teise samasuguse otsa. Lihtsalt sellepärast, et mõned tegelinskid … ütleme, “identifitseerivad” ujulas kenasid neiusid või “otsivad neid taga”, ei tähenda, et ühiskonnas niimoodi käituda tulebki.

  214. Näe, nüüd oled unustanud, millest üleüldse jutt käis. Burkini – ujumisriietus – jätab näo nähtavale. Vaata pilti, kui ei usu.

    Muudes avalikes kohtades toimub nii isiku kui alaealisuse kui paljude muude ajade tuvastamine meie kultuuriruumis näo järgi ja seda oleks ebaproportsionaalselt kallis muuta. Dokumentidel on näopildid, tagaotsimiskuulutustel on näod ja nii edasi. Küsimus ei ole selles, kuidas asi “käima peaks”, vaid selles, kuidas asi käib ja kuidas asja on kõige odavam ja tõhusam korraldada.

    Lisaks, täielik “näotu” anonüümsus vähendab märkimisväärselt üldist turvalisust, kuna raskendab kurjategija hilisemat tabamist. Seetõttu on ka näiteks karistusseadustikus maski kasutamine raskendav asjaolu – näit §200 lg. 10.

  215. Kel augustis tsirkust vaja, leiab sobiva koha Spirituaalkunstide Festivalil:

    * Vabastava hingamise workshop
    * Sütelkõndimise rituaal ja tuletants
    * Naeruteraapia
    * Kundalini ja energeetilise jooga workshopid
    * Tai Nuad Bo-Rarn massaaži ja India peamassaaži workshopid
    * Mandala maalimise workshop ja dünaamiline meditatsioon
    * loeng alateadvuse teadliku kasutamise meetodist CRV
    * EMF Tasakaalustamise Tehnika seansid
    * Feng Shui loeng
    * Karuneshi Südamemeditatsioon
    * Reiki loeng ja seansid
    * Iegor Reznikoffi helitunnetuse meetodi ja “Hingelaulu” workshop
    * Värviteraapia loeng ja konsultatsioonid
    * loeng enda ja ruumide energeetilise puhastuse meetoditest
    * loeng kristallide iidsest tarkusest
    * loeng armastuse energiatest
    jpm
    * muusikat teevad Indigolapsed, Kirtana Rasa, Aarne Lauri jt.

    Üks esinejatest Tarmo Metsar lubab imesid:

    Kui süüa, juua õigesti, hingata puhast õhku, liikuda tervislikult, saada piisav füüsiline koormus, mõelda armastuse lainel, ehk vaid heast ja positiivsest ning teha bioenergeetilisi harjutusi pidevalt, mida pakuvad bioenergeetilised Radza-Buddhi jooga ja Chi Kung (Qi gong), siis me ei jää haigeks, või kui juhtuvad traumad jms., oskame enda haigusi ravida. Samuti oleme suutelised lahendama ekstreemsituatsioone (näit. uppumine jms. olukord).Kui meil energia liigub piiranguteta, siis meil ei ole kehas blokaade, ehk haiguste tekitajaid.Kui tulevad mingil põhjusel haigused (näit. traumadest tingitud, vales keskkonnas viibimine jms.), siis me oleme võimelised ka ravima nn. ravimatuid haigusi, näit. epilepsia, halvatused (ka selgroovigastustest tingitud halvatused), autism, sklerosis multipleks, kasvajad jms.Kui teha piisava usuga ja pidevalt mitu tundi päevas bioenergeetilisi harjutusi, mida pakuvad Radza-Buddhi jooga ja Chi Kung ning lisaks bioenergeetilisi idamaiseid massaaze ja vajadusel teatud 0,5 m nõelad selgroogu panna, siis on võimalik nn. eluaegsel halvatul tõusta kord ka ratastoolist…

    Huvitav, kuidas massöör on võimekam haiguste ravija kui kõik maailma arstid kokku.

  216. dig ütles:

    Aga see on juba naturalistlik loogikaviga. See, et mõned primaadid kokkuleppeid käepigistuse asemel sotsiaalse seksiga kinnitavad, ei tähenda ju ometi, et inimesed peaksid samamoodi tegema.

    Just. Sama dilemma on evolutsioonipsühholoogias: kui miski on evolutsiooniliselt mingil viisil kasulik (st seda toimub sagedusega, et see peab olema mingil viisil geenide levikule kasulik), ei pruugi selline loomulikkus tähendada, et see oleks nüüdisaegses inimühiskonnas tingimata õige ja hea.

  217. No kuulge nüüd, head inimesed. Inimestele ei ole loodus andnud nii head nina, et üksteist lõhna järgi identifitseerida ega nii häid kõrvu, et üksteist hääle järgi identifitseerida. Inimesele on loodus andnud silmad ja miimika ja inimesed identifitseerivadki üksteist näo järgi. Kas näo järgi identifitseerimise norm ei ole selle fakti valguses ratsionaalne? Või on teil mingisugune parem viis välja pakkuda? Või mida te üldse öelda tahate?

  218. Natuke aega tagasi, nii möödunud millenniumi lõpus, kirjutas GettingIt.com õigest sõduriks kasvamisest loodusest kaasa antud püha sperma kaasabil:

    Young boys must “accumulate” semen for several years, either by regularly receiving anal penetration, or by swallowing the ejaculations of older males they fellate. This ancient custom springs from a religious belief system that regards sperm as the essential conduit of masculine energy; puny boys, they believe, are only transformed into virile warriors if they ingest large quantities of sperm.

    “If you boys don’t drink semen, you won’t grow big,” a Sambian elder tells prepubescent initiates. “You should not be afraid of eating penises … it is just like the milk of your mother’s breast. You can ingest it all of the time and grow quickly. A boy must be … inseminated… If [he] doesn’t eat semen, he remains small and weak.”

    Ten to twenty percent of all tribes in Melanesia — an Oceania region stretching 3,000 miles from Irian Jaya to Fiji — have mandatory “boy-inseminating” practices, claims Herdt. Boys here are separated from their mothers when they are 7-14 years old, and installed in “bachelor’s houses.”

    GettingIt.com’i kasutatud allikas oli hiljuti California Ülikooli Pressilt välja tulnud raamat Ritualized Homosexuality in Melanesia, toimetajaks inimseksuaaluuringute professor ja antropoloogiadoktor Gilbert H. Herdt.

    dig kui üks ebaloomulik metslane avaldab lootust, et säärast loodusrahvalikku ja seega ilmselgelt täiesti loomulikku tava meie maanurgas niipea ellu rakendama ei asuta.

  219. Primaatide käitumisest ja suhtlemisest tänapäevases ühiskonnas kirjutab Eesti Ekspress:Kas sa arvad, et oledki nii ilus nagu feissbuki profiilifotol?

    Siiski, kas need olukorrad oleksid saanud nii traagilise lõpu, kui asjaosalised oleks suhelnud silmast silma? Kas Sten oleks lihtsalt läinud kaasa vastujalutava hispaania tüdrukuga (tegelikult ju mehega!) ja teinud hiljem kõike, mida temalt paluti? Kas Merit oleks kohanud nii palju halastamatust, kui anonüümsed kommentaatorid oleksid pidanud talle otsa vaatama?

  220. @dig:

    aga sul pole ilmselt varrukast võtta ühtki teaduslikku uuringut, mis kirjutises esitatud väiteid ümber lükkaks. nii, et seni kuni neid pole tehtud, lase aga hea maitsta ja kasva suuuuureks ;-)

  222. Šveitsis asutati loomapartei

    Šveitsis asutati partei, mis seisab loomade õiguste eest. Loomapartei plaanib osaleda järgmise aasta parlamendivalimistel, edastab AFP. Partei kolme asutaja sõnul vajavad loomad oma hääletoru nii poliitikas kui ka majanduses. Partei asutajateks on jurist, majandusteadlane ja Šveitsi taimetoitlaste liidu juht.

  223. Kriku ütles:

    Ja kuidas digi viimane näide asjasse puutub?

    Illustreerib printsipaalse “ühiskonnas X teevad kõik niimoodi, järelikult on nii õige” lähenemise absurdsust.

    Aga seda, et inimesed üksteist häälest ära ei tunne, kinnitab muidugi asjaolu, et kui Deutsche Reichspost 1936. aastal videotelefoniteenuse avas, täitus maailm kiiremas korras ekraaniga telefoniaparaatidega ning ainult häält edastavad riistapuud vajusid unustusse. Nagu ajaloost hästi teada on, ei paigaldatud pärast Ilmasõda ][ toimunud ülesehitustöö käigus enam ühtki telefoniaparaati, mis pilti näidata ei suutnud.

    Iseasi, kustkohast Kriku niisuguse kummalise ajaloo leidnud on; selles ajaloos, millega mina tuttav olen, on lugemata hulk firmasid videotelefoniteenust juurutada üritanud, aga kliendid ei ole sellega kunagi vaimustunult kaasa läinud. Ei tea, kas neil ei ole selle järele tungivat vajadust või mis?

  224. Antud juhul illustreerib see ainult digi demagoogiavalmidust, milles aga niigi erilist kahtlust ei ole.

    Inimeste võime hääle järgi öelda, kas keegi on täisealine või ühe korra kuuldud isikut teiste hulgast ära tunda on väga palju madalam kui võime teostada samu toiminguid visuaalse vaatluse alusel. Rääkimata asjaolust, et suure osa ajast ei häälitse inimesed tahtlikult, mistõttu peaks identifitseerimine toimuma hingetõmmete vms. järgi.

    Mis telefonidesse puutub, siis loodetavasti dig ikka teab, et suurem osa kommunikatsiooniakte ei toimu telefonide vahendusel.

  225. dig ütles:

    Illustreerib printsipaalse “ühiskonnas X teevad kõik niimoodi, järelikult on nii õige” lähenemise absurdsust.

    aga kas see ikka nii absurne ongi? kuuldavasti sisaldavat see kraam testosterooni ja selle manustamine võib lubatud moel mõjuda küll.

  226. Inna-Katrin möllab jälle:

    Väike grupp varajasi inimesi jäi ellu tänu «Eedeni aiale»

    USA Arizona ülikooli inimeste päritolu uuringute instituudi teadlaste sõnul oli Aafrika lõunarannikul niinimetatud Eedeni aed, tänu millele jääajal elanud varajased inimesed ellu jäid.

    See «Eedeni aed» võis 195 000 aastat tagasi olla ainus paik maailmas, mis ei olnud jääga kaetud ning kus inimasustus pidevalt säilis, kirjutab news.com.au.

    Nüüd tehtud uuringud näitasid, et kliimamuutuse tingimusest oli Aafrika selles piirkonnas rikkalik taimkate ning meres palju mereloomi, mis aitasid neil inimestel ellu jääda.

    Loomulikult ei sisalda originaallugu midagi nii tobedat, nagu peale ühe Lääne-Aafrika kohakese kogu maailma kattev jääkilp.

  227. Teismelisi tükeldanud vene satanistid saadeti vangi

    End satanistideks kuulutanud kuus noort venelast mõisteti täna Venemaal kuni 20 aastaks vangi nelja teismelise rituaalse tapmise ja tükeldamise eest.

    Kõik kuus süüdimõistetut olid veretöö sooritamise ajal 2008. aasta juunis teismelised, neli alaealised. Väidetavalt sõid nad Moskvast kirdesse jääva Jaroslavli lähedases metsas ka oma ohvrite kehaosi. Teismeliste tükeldatud laibad leiti metsa maetuna sama aasta augustis, vahendas AFP.

  228. Kaks prantsuse nunna on jooksus

    Kaks 80ndates eluaastates prantsuse nunna ei nõustunud abtissi sooviga minna elama vanadekodusse ning otsustasid selle asemel põgeneda.

    Nunnad õpetasid ühes Vahemere äärses Prantsuse koolis lapsi üle 30 aasta. Hiljuti tuli aga teade, et nad peavad minema 400 kilomeetri kaugusel asuvasse vanadekodusse, vahendab “The Independent”.

  229. HS: Johan Bäckman räägib Naši noortele «Eesti apartheidist»

    Venemaal Seligeri järve ääres toimuval Kremli-meelsete noorteorganisatsioonide suvelaagris on kohal ka Eesti-vaenulik dotsent Johan Bäckman, kes täna sadadele noortele ajaloo võltsimisest räägib, kirjutas eilne “Helsingin Sanomat”.

    Bäckmani sõnul maalib kirjanik oma raamatutes Nõukogude Liidu vangilaagrite kohta vale pildi. «Solženitsõn kirjutas «Gulagi arhipelaagi» Eestis, kuhu eesti revanšistid ta olid kutsunud. Tema abiga alustasid nad (eestlased – toim) juba tollal oma kampaaniat Venemaa vastu,» ütles Bäckman.

    Paras paar Gerd Honsikuga.

  230. Jason ütles:

    dig ütles:

    Illustreerib printsipaalse “ühiskonnas X teevad kõik niimoodi, järelikult on nii õige” lähenemise absurdsust.

    aga kas see ikka nii absurne ongi? kuuldavasti sisaldavat see kraam testosterooni ja selle manustamine võib lubatud moel mõjuda küll.

    Absurdne on lähenemine, mitte faktiväited. Faktiväited on ilma absurdsuseta lihtsalt valed.

    Jah, sperma sisaldab hulka testosterooni küll. Aga testosteroon laguneb seedetraktis väga kiiresti, mistõttu Herdti raamatus kirjeldatud melaneeslaste lähenemine sellele omistatud tagajärgi evida ei saa. Küllap on melaneeslased oma järeldustele jõudnud lihtsalt maagilise mõtlemise teel.

    Pärismeditsiinis manustatakse testosterooni tervel hulgal viisidel, aga peamiselt süstitakse testosterooniestreid lihasesse. (Lühiülevaade: Use of Androgens in Patients Who Have HIV/AIDS: Routes of Administration and Doses of Testosterone. Ülevaade käsitab ka populatsiooni tervikuna, mitte ainult HIV-positiivseid hüpogonaadseid patsiente, kuigi nondele pannakse erilist rõhku.)

    Kui me nüüd doseerimise juurde tagasi tuleme, siis terapeutilised testosteroonidoosid on suurusjärgus sadakond milligrammi nädalas ehk 15 milligrammi päevas. Testosterooni referentsvahemik vereplasmas on 350–1200ng/dl ehk 3,5–12µg/l. Selleks, et füsioloogilist viitteist milligrammi testosterooni vereplasmast saada, oleks tarvis 1250–4200 liitrit verd.

    Testosteroonikontsentratsiooni seemneplasmas on uurinud näiteks L. C. García töörühm, kes täheldas normaalse liikuvusega spermatosoididega meeste vereplasmas testosteroonitaset suurusjärgus 6 ng/ml ehk 6 µg/l (mis jääb kenasti ülalmainitud referentsvahemiku keskele) ning seemneplasmas suurusjärgus 0,5 ng/ml ehk 0,5 µg/l. Selleks, et füsioloogilist viitteist milligrammi testosterooni seemneplasmast saada, oleks tarvis umbes kolmekümmet tonni spermat, mis tuleks manustada iga päev. Kui seemneplasma tuleb vanematelt meestelt, kelle testosteroonitase on juba langenud, suureneb vastavalt ka vajalik doos.

    Kokkuvõttes võiksid homöopaadid spermat vaadelda testosteroonilahusena kanguses 9X. Sukussiooniküsimused jäävad siinkohal käsitamata.

  231. Postimees: Dermatoloog: päikeseallergia on müüt

    Lööve, mis tekib päevituse tagajärjel nahale, ei tähenda mitte allergiat päikese suhtes, vaid annab märku haigustest, mida päike aktiveerib, selgitas nahaarst Sergei Maltsev.

    «Haigusi, mis võivad põhjustada päevituse tagajärjel löövet, on palju. Üks neist on diabeet,» selgitas Maltsev ERRi venekeelsele uudisteportaalile, lisades, et mõiste «päikeseallergia» on müüt.

  232. Daily Mail paljastab David Kelly surma uusi asjaolusid. Seekord on leitud täiesti kindel allikas: endine KGB agent.

    A former Russian spy’s dossier which suggests that Government scientist David Kelly was ‘ exterminated’ in a planned assassination is being studied by the Attorney General.

    Boris Karpichkov, who fled to Britain after 15 years as a KGB agent, claims a London intelligence contractor linked to MI5 told him Dr Kelly’s death was not suicide.

    Mr Karpichkov has emailed his evidence to Attorney General Dominic Grieve – who has already said he is ‘concerned’ by questions raised by doctors who dispute the official suicide ruling over the Iraq expert’s death.

  233. 2TheAdvocate teavitab meid uutest arengutest loodusteaduste õpetamise vallast Louisiana osariigis:

    LIVINGSTON — The Livingston Parish School Board will begin exploring the possibility of incorporating the teaching of “creationism” in the public school system’s science classes.

    During the board’s meeting Thursday, several board members expressed an interest in the teaching of creationism, an alternative to the study of the theory of evolution, in Livingston Parish public school classrooms.

    Enne järgmise lõigu lugemist palun lahkesti kõik vedelikud eemale panna.

    Benton said that under provisions of the Science Education Act enacted last year by the Louisiana Legislature, schools can present what she termed “critical thinking and creationism” in science classes.

  234. Ma loen tavaliselt ainult eesti- ja venekeelset teksti. Inglise ja norrakeelsete tekstide lugemine on väsitav ning tulemus küsitav. Kardan, et sama käib paljude külastajate kohta.

  235. Kriku ütles:

    Bäckmani sõnul maalib kirjanik oma raamatutes Nõukogude Liidu vangilaagrite kohta vale pildi. «Solženitsõn kirjutas «Gulagi arhipelaagi» Eestis, kuhu eesti revanšistid ta olid kutsunud. Tema abiga alustasid nad (eestlased – toim) juba tollal oma kampaaniat Venemaa vastu,» ütles Bäckman.

    Huvitav, kust see tsitaat pärit on? Helsinkin Sanomaten algne artikkel mainib Bäckmani ainult kolme lausega:

    Nuorisoliikkeiden leirillä luennoi tänä vuonna myös suomalainen dosentti Johan Bäckman, joka puhuu “historian väärentämisen teknologioista”. Bäckmanin mukaan Suomessa on väärennetty talvisodan ja jatkosodan historiaa.

    Bäckman aikoo järjestää elokuussa Suomessa ensimmäisen venäjänkielisille nuorille suunnatun poliittisen leirin.

  237. Raivo J. Raave Eesti Ekspressis: Kas uus keskaeg tuleb?

    Suureneb kõige maagilise osatähtsus. Kultuur ei maksa enam midagi. Ratsionaalsus ei maksa ka enam midagi. Maksab ustavus. Siis saad suverääni soosingu.

    Kas siis uus keskaeg ikka on paha? Kas see on fantoom või simulaakrum? Milleski ta meenutab vana keskaega ja paljus ka mitte.

    Ilmselt on see uus võimalus inimkonnal ellu jääda. Üks vaimne ruum. Sotsiaalsed muudatused on vältimatud demograafiliste protsesside tõttu. Omad kaod on siis kindlasti: rahvusliku keskkonna kadumine, perekonna lõdvenemine. Paraku pole ka paljudel enam juurdepääsu heale haridusele ja tervishoiule.

    Võiks öelda, et see on moderni lõpp. Ja modern tõlgendub selles kui tupiktee, kui vale, kui illusioon, et inimene võib asuda Jumala kohale. See on inimjumala lõpp, aga paraku pole jumalinimese algus. Päris keskaegset jumalakartust enam ei ole. Sestap võiks uut keskaega nimetada ka post-keskajaks.

  238. Spordiuudiseid kah.

    Palvetamine ravis Tiidrek Nurme terveks

    …põlvekedra ülemine osa muutus väga valusaks juba neljapäeval ja “reedel oli kõik täiesti metsas,” kirjutab Õhtuleht.

    “Piiblit lugedes sattusin kohale, kus soovitati haiguste korral pöörduda koguduse juhi poole,” kommenteerib sügavalt usklik Nurme.

    “Päris nii ma ei teinud, kuid otsustasin koos tuttavatega palvetada,” lisas 24-aastane jooksumees, kelle sõnul oli järgmisel päeval vigastus läinud.

    Nurme tahab kõigevägevamale tänulik olla, kui tal Barcelonas hästi läheb: “Jumal ootab seda, et ma ei võtaks kogu au ja kiitust endale.”

  239. Arizona Daily Star paljastab jumala uusi musti tegusid. Seekord aetakse jumala kaela lennukirikked.

    If there’s a God who controls floods and earthquakes, does the deity also have a hand in an airline’s mechanical problems?
    Apparently so, according to Tucson’s most popular airline, which recently added “mechanical difficulties” to the list of acts of God and other events for which the carrier will not be liable if travel is delayed.

    Mechanical difficulties – what type is not defined – now appears on a list of events such as wars, riots, storms, earthquakes and other acts of God that are “outside of (Southwest’s) control.”

    Teiste teoloogiaspetsialistide arvamus läheb lennufirma omast lahku:

    Robert Mann, an airline industry analyst based in Port Washington, N.Y., called it “surprising” that Southwest, which has a reputation for stellar customer service, would make a change that puts passengers at a legal disadvantage if an aircraft breakdown delays their travel.
    Keeping a fleet mechanically sound “is certainly within the control of any airline,” Mann said. “Putting mechanical issues in the same category as an act of God – I don’t think that’s what God intended.”

  240. Juunikuine lugu sellest, mida koolides tegelikult õpetama peaks. Kuna leidsin selle alles praegu, lingin siia.

    Cracked: The 10 Most Important Things They Didn’t Teach You In School

    #10. Sex Ed (for Girls): How to Spot a Douchebag

    #9. Sex Ed (for Boys): Why Porn is Not a Good Way to Learn About Sex

    #8. Phys. Ed: Practical Self-Defense

    #7. Industrial Arts: Emergency Repairs

    #6. Business: Success = Meeting the Right People

    #5. Health: How to Stop Throwing Your Money Away on Snake Oil

    #4. Health: Why Losing Weight Requires Some Amount of Suffering

    #3. Home Economics: How to Cook Cheap Food That Won’t Kill You

    #2. Political Science: Why Talk Radio is a Terrible Source of Information

    #1. Social Studies: Life is Hard and You Will Die, Get Over It

    Skeptilisele lugejale võiks huvi pakkuda punkt nr 5, aga 4, 2 ja 1 panevad ka mõtlema. Nali naljaks, aga äkki koolisüsteem valmistabki meid ette elupõliseks pettumuseks?

  241. Taliban treenib ahve USA sõdureid tapma?

    Hiljuti käis maailma meediast läbi teade, et radikaalne islamiliikumine Taliban on hakanud USA ja NATO sõdurite tapmiseks Afganistanis ahve koolitama hakanud.

    Militaarekspertide ja loomateadlaste arvates on tegemist väljamõeldisega, kirjutab “Live Science”.

  243. Perekond aheldas mehe kuueks aastaks voodi külge

    Saudi-Araabias võeti taas kasutusele keskaegsed meetodid, kui naine oma poja kuueks aastaks voodi külge aheldas. Nimelt arvas perekond, et 29-aastane noormees on kurjast vaimust vaevatud.

    Vanemad aheldasid kuus aastat tagasi oma 29-aastase poja Turki islamistlike õpetuste kohaselt voodi külge, kuna uskusid, et ta on nõiutud, vahendab “Spiegel-Online”.

    Noormehe isa ütles ajalehele Arab News, et ei arstid ega usuõpetlased ei ole seni tema pojale diagnoosi suutnud panna. Haigushoo ajal vappus kogu ta keha ning tema suust tuli naise häält. Mehe sõnul kannatas ta ise ka varem samasuguste hoogude all, aga šeik suutis ta terveks ravida.

  244. Milline oleks maailm ilma sääskedeta?

    Mis siis juhtuks, kui sääski üldse ei oleks? Kas keegi tunneks neist puudust? Ajakiri “Nature” esitas selle küsimuse teadlastele, kes uurivad sääskede bioloogiat ja ökoloogiat, ning sai üllatavaid vastuseid.

    Sääseliike on maailmas leitud umbes 3500, neist vaid paarsada tüütavad inimesi. Sääsed elavad pea kõigil mandritel ja kõikvõimalikes elupaikades ning täidavad mitmetes ökosüsteemides olulist rolli. Sääseliikide hävitamine võib jätta mitmed loomad toiduta ja mitmed taimed tolmeldajata.
    Paljudel juhtudel usuvad teadlased aga, et sääskede kadumisel tekkiv haav ökosüsteemis paraneks kiiresti, kui sama niši täidavad teised organismid. Elu läheks edasi nagu ennegi või veelgi paremini.

    Kokkuvõttes tundub sääskedel olevat vähe ülesandeid, mille täitmisega teised organismid hakkama ei saa – välja arvatud üks. Nad on surmavalt osavad vereimejad ning transpordivad nii haigustekitajaid ühelt organismilt teisele.

    Kahju, mida sääskede hävitamine ökosüsteemidele kaasa tooks, pole enamiku arvates märkimisväärne. Väide, et igal organismil peaks olema õigus elule, ei pruugi sääskede puhul ka piisavalt tugevaks osutuda. Ilma sääskedeta maailma peamiseks takistuseks pole seega mitte inimeste soovimatus seda saavutada, vaid oskamatus.

  245. TõnuP (arvatavasti Tõnu Ploompuu) kommentaar eelmisele jutule:

    Kõigepealt üks täpsustus – rääkida tasub ikkagi vaid pistesääskede (vereimejate) kadumisest-kaotmisest. Teiste sääskede kaotamine (eriti surusääsed) oleks veekogudele kindlasti katastroofiliste tagajärgedega.

    Sääskede kadumise mõju avalduks eelkõige kahte teed kaudu: veekogude toiduahel ja parasiitide toime. Maismaal pole nad niivõrd ainulaadsed, et nendest toitumisest väga palju sõltuks – maismaal sõltub eelkõige nende pui parasiidilaadsete organismide toime kaudu ja nende ülekantavate parasiitide kaudu.

    Veekogude toiduahelas ei ole sääsevastsete tähtsus mitte ainult kõdu lagundajatena (täpsemini – kõdul elavate organismide sööjatena, kuid nende toidus on ka suuremaid vabaltelavaid oprganisme, sõltuvalt liigist), vaid ka toiduobjektidena teistele loomadele ja konkurentidena teistele “kõdusööjatele”. Sääsevastsed kui hästisöödavad objektid (hea paljunemisvõime, neid on enamasti külaltki palju) kadumisel võib neid asendama hakata mõni halvastisöödav loomake, kes on praegu sääsevastsete konkurentsi tõttu kõrvale surutud. Sellise halvastisöödava loomakese vohamine väikestes veekogudes võib põhjustada nende invasiooni ka suurematesse veekogudesse, kus nad asuvad konkureerima sealse kalatoiduga – s.t. nende kadu võib põhjustada ka lähikonnas kalanduslikku kahju. Kuid samavõrd võivad muutunud ökosüsteemis praegu väheolulised ülekandevektorid massiliseks muutudes muutuda ka olulisteks uute haiguste ülekandjateks (ja need kui haigused, millega inimene pole kohanenud, võivad osutuda palju laastavamateks; vähemalt oma inimese peal esinemise esimestel esinemise sajnditel…).

    Lühihidalt – oluline pole ainult see, et keegi asuks veekogudes-mudas nende osa aineringes täitma, oluline on ka see, kes asub seda lünka täitma ja mida selle organismi arvukuse suurenemine tähendab, kuidas see toimib toiduobjektina, konkurendina ja kuidas see toimib parasiitide ülekandjana.

    Maismaal omavad pistesääsed eelkõige vereimeja (“parasiidi”) tähendust ja mikroparasiitide (viiruste, bakterite) ülekandja tähendust (ehk v.a juba artiklis mainitud (Lähis)Arktika). Inimene vaevleb mõlema toime käes, aga seda teevad ka teised loomad – peale põhjapõtrade ja antiloobi mõõdus loomade ka väiksemad – hiired, linnud (linnupojad). Kui neilt verd imetakse, siis see nõrgestab väikest looma tunduvalt enam kui inimese mõõtu tegelast.

  246. Kommentaari järg:

    On täiesti teadmata, kuivõrd oluline on sääskede imetava vere osa hiirte populatsiooni arvukuse reguleerijana. Kui sääsed enam hiirtelt verd ei ime, siis äkki muutuvad nende populatsioonid mõnel pool palju ebastabiilsemaks, palju enam kõikuvaks – nii et headel hiireaastatel söövad nad näljaga maa mustaks, sellele järgneksid aga väga hiirevaesed aastad. Sellises olukorras sureks välja palju taimeliike ja nendega kaasnevat elu, aga samuti muutuks palju raskemaks kiskjate ja röövlindude elu.

    Veelgi tõenäolisem, kui vereimemisest tingitud regulatoorne toime on aga sääskede ülekantavate haiguste toime teiste loomade arvukuse reguleerijana. Praegu on teada eelkõige nende haigustekitajate toime, kes ka inimest võivd nakatada. Aga need haigustekitajad, keda vahendavad sääsed vaid närilistele või putuktoidulistele või lindudele – mis tähtsus on neil nende väikeste loomade arvukuse reguleerijana? Kui palju mõjutab haigustekitaja poolt nõrgestamine nende väiksemate loomade elu? Kas on suurem tõenäosus, et malaariakandjast antiloop satub kergemini kiskja saagiks kui mittekandja (seda on ilmselt väga raske uurida, kuna /peaaegu/ kõik /teatavat liiki/ antiloobid on nakatunud malaariasse). Võimalik, et mittenakatunud loomad-loomakesed (mittehaiguskandjad) oleksid tunduvalt jõulisemad, jookseksid edukamalt kiskjate eest ära, paljuneksid palju kiiremini (omaksid rohkem järglasi pesakonnas) – mida tähendaks selline muutus aga tervele maismaakooslusele? Mitte ainult inimene ei saaks sääskede hädadest vabanedes suuremat majanduskasvu, vaid samaväärse tõenäosusega ka mõned teised maismaaloomad, kelle arvukuse tõus aga ei pruugi inimesele teps mitte meelejärgi olla, tekitada inimesele samaväärseid kulutusi praeguste haigustega. Eesti jahimehed süüdistavad marutaudi tõrjumist rebaste ja kährikute arvukuse tõstjana ja kaasnevalt väiksemate jahiloomade-lindude arvukuse langetajana.

    Lühidalt: sama vabanemine, mis kaasneks pistesääskede kadumise korral inimesele, võib toimuda ka inimesele ebameeldivatel loomakestel (nt. hiirtel-rottidel), tekitades niimoodi uuel tasemel praeguste sääskedega samaväärseid majanduslikke kulutusi.

  247. Kommentaari järg:

    Tunduvalt väiksema mõjuga loodusele kui pistesääskede hävitamine oleks puukide hävitamine. Nende osa teiste tegelaste toiduna on tõepoolest tühine, ka nende o´imetav vere hulk on üpris väike. Nemad on vaid haiguste ülekandjad. Nende puhul jääb küsimus – kas mingi teine loomake tunneb ka puukide haigustest vabanemisest samavõrd rõõmu kui inimene, kui olulised arvukuse mõjutajad on puukide haigused teistele loomadele (sisalikud, linnud, imetajad)?

    —————————————————————
    Vabandan tapeedi eest, aga mulle tundus, et see tapeet vääris ülesriputamist. Vahel väga harva kohtab “Postimehe” kommentaaride hulgas ka mõistlikku ja huvitavat juttu.

  248. Kitlivennad jändavad jälle küpsistega, juhatab sisse The Star ja vahendab järelnähte Telegraph.

    St. Peter’s Anglican Church has long been known as an open and inclusive place.

    So open, it seems, they won’t turn anyone away. Not even a dog.

    That’s how a blessed canine ended up receiving communion from interim priest Rev. Marguerite Rea during a morning service the last Sunday in June.

    According to those in attendance at the historical church at 188 Carlton St. in downtown Toronto, it was a spontaneous gesture, one intended to make both the dog and its owner – a first timer at the church — feel welcomed. But at least one parishioner saw the act as an affront to the rules and regulations of the Anglican Church. He filed a complaint with the reverend and with the Anglican Diocese of Toronto about the incident – and has since left the church.

    Kiriku peakorter pani koera kiiremas korras kirikuvande alla:

    “Ninety nine-point-nine per cent of the people in the church love Trapper and the kids play with him.” He said one member of the congregation was unhappy about the vicar giving the dog communion and complained to the archbishop, Colin Johnson.
    The dog has since been banned from receiving the sacrament.

    The Star vahendab ka kohaliku kirikutegelase teoloogilist kommentaari:

    “In his email, the man’s argument was that Christ wouldn’t have liked it,” said Needham. “But in my opinion, Christ would have thought it was neat. It was just being human. And it made everyone smile.”

  250. Mart K. ütles:

    Juunikuine lugu sellest, mida koolides tegelikult õpetama peaks.

    #5. Health: How to Stop Throwing Your Money Away on Snake Oil

    Kiire tõlge neile, kellel inglise keelega probleeme:

    Sisenege kohaliku selvekaupluse apteegiosakonda. Tablettide ja vitamiinide vahel laiutab röögatu riiulitäis taimseid toidulisandeid, mis lubavad kõike kaalualandamisest liigesevalude leevendamise ja aju töö parendamiseni.

    Ja see kõik on jama. Absoluutselt kõik.

    Mis veelgi hullem, see on jama, millele me kulutame aastas $34 miljardit dollarit — peaaegu kolmandiku rahast, mille kulutame retseptravimeile, millest ka mingisugust kasu on.

    Et asi ikka täiesti selge oleks: teadlased on kulutanud miljardeid dollareid valitsuse raha selle kraami tõhususe hoolikale proovilepanekule. Tulemused? Ei, päevakübar ei ravi külmetust. Hõlmikpuu ei parenda kuidagi teie ajutegevust, glükosamiin ja kondroitiin ei ravi teid artriidist terveks. Salendav hoodia ei aita teil alla võtta.

    Ärge saage meist valesti aru; me oleme täiesti teadlikud sellest, et paljud ravimid, mida me tänapäeval kasutame, sisaldusid omal ajal looduslikes taimedes, ning et kusagil võib veel leiduda mõni teaduse poolt seni avastamata leht, mis ravib teie suhkrutõbe. Kui nii ongi, siis pole selveapteegi tumbad kindlasti need, kes selle avastavad.

    Nemad on professionaalsed petturid.

    Nad on ise niivõrd veendunud selles, et nende lisandid mingeid tulemusi ei anna, et nad isegi ei teosta kvaliteedikontrolli, et näha, kui palju lisaainet igasse tabletti jõuab. Nad lihtsalt viskavad näpuotsatäie puru segu sisse ja kehitavad õlgu. Kas nad ei karda, et mõni klient kogemata üledoosi saab? Ei karda — nad ju teavad, et platseebot ei ole võimalik üleannustada.

    Nad ei tee muud kui “ravivad” hädasid, mis lähevad tegelikult ise üle (külmetused, liigesevalu), nii et te omistate parenemise alusetult toidulisandile, või siis väidavad, et ravivad selliseid seisundeid, mida on keeruline määratleda (võtke näiteks toidulisandid, mis “ergastavad” või “kahandavad stressi”). Ussiõli-müügimehed on selliste tehnikatega juba tuhandeid põlvkondi tüssanud.

    Kallid õpilased, loodetavasti õnnestub meil garanteerida, et meie põlvkond oleks nende hulgast viimane.

    Õppekava punktid:

    I. Ravimifirmad on mölakad, aga vähemalt rakendavad nad teadlaseid;
    II. Miks hipid ei ole kunagi avastanud ühtegi haiguste ravi;
    III. “Homöopaatia” on sünonüüm “vuuduu-jamale”;
    IV. Mine päris arsti juurde, va argpüks selline!

  251. Sihukene lugu:

    http://elunaguhernes.wordpress.com/2010/07/27/mina-olen-eesti-parim-kaevumeister-viktor-unt/

    Kaevuehitamise saagas figureerib ehitaja järgmine tööde kirjeldus:

    Valga Maavalitsuse Palupera valla Rippina talu salvkaevu
    ehitamise lõplik AKT.

    Salvkaevu koht on määratud pendliga õigesti, kuid geoloogiline maa struktuur ei võimaldanud seda kaevu normaalselt kaevata. Pinnas sisaldas ainult suuri kive ja jämedat kruusa. Tuli kasutada kiviraidurit, sest kivi oli üle meetri lai. See kõik võttis aega. Pakutud oli 10 rakkeline kaev, sest nägin , et vesi on kõrgel ja orus asuvas kaevus veepuudust ei esinenud. Suure majapidamise jaoks oleks seda vähe olnud. Kaevasime 24 raket. Vahepeal tuli kaevust kõik rakked välja võtta, sest alumised rakked läksid katki ja terved tagasi panna. Rakked purunesid mitu korda. See tekitas ohtlikke olukordi töö tegemisel ja võttis palju aega. Peale viimase rakke purunemise ja väljavõtmise rakked enam edasi ei läinud. Kaevu põhi muutus saviseks ja rakete taga asuv kivine-kruusane pinnas surus rakked kinni. Tekkis suur oht sügaval kaevus töötamisel. Lõpetasin salvkaevu ehitamise. Uurisin pinnase struktuuri Eesti geoloogiast. Nende arvates võib see talu koht asuda „ maetud oru“ piirkonnas ja vee kättesaamine on raskendatud. Kuna pendel näitab veesoone olemasolu, siis võiks proovida edasi minna peenema metalltoruga „peitelpuuriga“. See on ohutu ja võib tulemusi anda. Mina ise selle tööga ei tegele ja selleks tööks vahendeid ei oma. Tean inimest, kes sellega tegeleb ja võib aidata.

    Šurf OÜ esimees Viktor Unt
    19. juuli 2010.a.

  252. Asja rahaline väärtus arvatavasti siis 28 000. Võib kohtusse anda, kui leping olemas ja maksmist tõendada saab, aga advokaat ampsab hagi hinnast üsna suure osa ära. Oleks muidugi tulnud vitsamehe kraam jõuga enda kätte jätta, kuni raha tagasi on makstud. Kriminaalasja ma siin eriti ei näe.

  254. Uuring: talisman toob tõepoolest õnne!
    PM Tarbija24

    Lugesin uudisnupu läbi ja selgus hoopis, et mitte talisman ei too õnne nagu pealkirjas öeldakse, vaid:

    «Ebausk lisab inimesele enesekindlust,» nentis uuringu üks juhte, Kölni ülikooli sotsiaalpsühholoog Lysann Damisch. «Teisisõnu, kui sul on su õnnetalisman kaasas, tunned end enesekindlamana ning eelseisev ülesanne või katsumus pelutab vähem. Sa suudad end rohkem mobiliseerida ja lõppkokkuvõttes sooritad ülesande paremini.

    Kirjeldatud uuringus võrreldi ühtesid ebausklikke teiste ebausklikega, aga antud kontekstis oleks huvitav tulemusi võrrelda hoopis nendega, kel ei ole mingeid talismane ja kes ei ole ebausklikud.

    Ja kui soovime justnimelt talismani õnnetoovust tuvastada, siis oleks abiks topeltpime katsekorraldus. Või siis laiendatakse variante — näiteks usub ebausklik katsealune, et tema talisman on ligidal, aga tegelt pole või mitteebausklikule topitakse talisman kaela…

  255. Martin, su metodoloogiline etteheide on õigustatud, aga ma arvan, et enesekindlus on see, mis loeb. Kui inimene on veendunud, et ta on ülesande sooritamiseks piisavalt treenitud ja seda piisavalt harjutanud ja põhimõtteliselt on tegu lihtsa ja tehtava asjaga, aitab selline veendumus teda tõenäoliselt talismaniga sarnaselt. Olenemata sellest, kas sääraseks usuks on alust või ei.

  256. Zandar Versus The Stupid tsiteerib Tennessee asekuberneri, kes ei ole kindel, kas islam ikka religiooniks kvalifitseerub:

    “Now, you could even argue whether being a Muslim is actually a religion, or is it a nationality, way of life, cult whatever you want to call it,” Ramsey said. “Now certainly we do protect our religions, but at the same time this is something we are going to have to face.”

    Zandari kommentaar:

    Islam’s just a 1200 year old fad. It’ll die out in a couple millennia or so. There’s only a billion of them. After all, they hate us for our freedoms.

    Vaba sarkasmimärk: ¡

  257. @Kriku:

    Küsimus ei olegi minu jaoks niivõrd ümbritsevas juhtumis, aga see, et vitsajuttu nii süüdimatult põhjendustesse kirjutatakse, oli lihtsalt hämmastav.

    Kohtusse võiks muidugi minna, aga see ei ole enam otseselt skeptiku teema.

  258. Ah, tead, lollide ehitusmeestega asju ajades kaotad üsna ruttu võime imestada.

  260. Kriku ütles:

    sinu rõõmuks ütleme siis nii: iga doos alkoholi on liiast ilma arsti ettekirjutuseta.

    See väide tuli meelde, kui sattusin äsja lugema (tõsi, humoorikat, ent ometi teaduslikke uurimusi aluseks võtvat) kokkuvõtet olukordadest, kus mõõdukas regulaarne või ülemäärane hootine alkoholitarbimine võib olla tervise ja koguni elu pant.

    Mitte, et ma tahaks a) alkoholitarbimist propageerida (eriti kui see on nii kulukas kui paistab) või b) šokolaaditahvleid hoiatustega varustada või c) õõnestada arsti ettekirjutust kui meedet mõnede psühhoaktiivsete ravimite kontrollimiseks. Võib-olla tahan lihtsalt öelda, et maailm pole mustvalge.

  261. Kaetud naistest

    Pooldades nägu katva rätiku eemaldamist, ei usu ma ometi keelu seadustamisse. Kahtlustan, et keeld toob kaasa pigem protestilaine. Rõhutatult muslimipäraselt võivad hakata käituma ja riietuma ka need, kes on juba assimileerunud.

  262. Mart, sa murrad sisse lahtisest uksest. Ülal juba ütlesin, et isegi vastu hambaid saamine võib vahete-vahel kasulik olla. Selline argument ei tõesta suurt midagi.

    Artikkel pole suuremat väärt.

    #6: Ilma alkoholita poleks Aleksei üldse mitte kuhugi kukkunud. Alkohol suurendab kukkumise riski rohkem kui vähendab viga saamise riski.

    #5: Paljud inimesed saavad üksteisele lähenemisega hakkama ka ilma alkoholita. Julgen väita, et selle oskuse omandamine tasub ära :) Alkoholi kasu erektsioonile on väga kahtlane väide. Viidatud lehel seisab:

    Blood alcohol concentrations of up to about 25 mg/100 mL improve erections slightly, but when the level reaches about 40 mg/100 mL erection is inhibited. In some people, only one or two drinks is enough to raise the blood alcohol to this level. Heavy drinking over a long period can cause erectile failure because of nerve damage.

    Kodustes tingimustes on alkoholi nii täpselt raske manustada, jääb teadmata, mida tähendab “slightly” ja üleüldse, viagra aitab igal juhul rohkem.

    #4: Artikkel ei maini, kas on olemas ravimeid, millega sama efekti saavutada võiks.

    #3: Üldiselt ei oska kommenteerida. Mis keeluseadustesse puutub, siis väidetavalt tõstis Gorbatshovi poliitika keskmist eluiga.

    #2: Metabolismi kiirusest oli seoses metanooliga juba juttu.

    #1: Nagu artikkel möönab, ei ole tõenäoliselt põhjuslikku seost alkoholitarbimise ja hea figuuri vahel:

    It’s not clear, as it appears to be tied more to the person’s habits than any magical fat-burning qualities on the part of alcohol. Maybe people who can moderate themselves around alcohol are also good at moderating themselves around food? Maybe people who refuse to drink replace it with food (that is, they celebrate special occasions by going out to eat rather than getting drunk)?

    Selles kontekstis on järgmine lause selge demagoogia:

    Whatever the reason, moderation wins again, even beating abstinence.

    Etanool on ka ise väga kalorne, mitte ainult õlu. Viin on tegelikult rämpstoit par exellence.

    Ajalooliselt on alkoholi kasutatud valuvaigistina, aga selleks on tohutu hulk paremaid vahendeid. Alkohol võib aidata uinuda, kui oled oma närvid enne ööd üles keeranud, aga palju soovitavam on selle asemel pool tunnikest metsas joosta. Alkohol võib väikeses koguses aidata masendushoo vastu, kuid võib ka vastupidiselt töötada. Alkohol võib aidata üle saada hirmust pimedas üle kalmistu minna või võtta ära kätevärina kirurgilt või elektrikult, kuid tõenäoliselt tuleks eelistada psühhoteraapiat. Alkohol on hea välispidiseks desinfitseerimiseks, aga küllastunud soolalahus on veel lihtsam ja odavam.

    Mina olen ka harva uinumiseks mõnikümmend grammi konjakit lasnud, aga seejuures mööndes, et tegelikult olen ma ise süüdi, et selline vajadus tekkis ja antud hetkel lihtsalt liiga laisk, et jooksma minna.

  263. Kriku ütles:

    Mart, sa murrad sisse lahtisest uksest. Ülal juba ütlesin, et isegi vastu hambaid saamine võib vahete-vahel kasulik olla.

    Mõistan, aga ma ei kujuta hetkel ette olukorda, kus arst võiks näopeksu soovitada. Ilmselt vähese fantaasia viga. Aga see selleks.

    Üldiselt olen nõus, et praktiliselt alati leiab parema ja tervislikuma lahenduse kui alkohol. Ent mida sellises olukorras ette võtta — s.t, milline oleks Sinu positiivne programm? Kas praegu, mil alkoholil kui psühhotroopsel ainel pole (erinevalt paljudest illegaalsetest psühhotroopsetest ainetest) peaaegu mitte mingisuguseid meditsiinilisi näidustusi, peaks piirituse väljastamise retsepti alusel lõpetama ning lahjema alkoholi müügi, tootmise ja tarbimise ära keelama? Kui jah, siis kuidas? Kui ei, siis miks?

  264. Kurkse väinas anti ühele kutile lõginasse, kui ta hakkas magama jääma ja vee alla vajuma. Välja ujus.

    Positiivset programmi mul paraku ei ole. Alkohol oli, on ja jääb kõige kättesaadavamaks tervistkahjustavaks mõnuaineks ja selle väljajuurimine ei ole vähemalt meie kultuuris võimalik. Tuleks aga hoida, et teisi sarnaseid juurde ei tuleks.

  265. Kriku ütles:

    Positiivset programmi mul paraku ei ole. Alkohol oli, on ja jääb kõige kättesaadavamaks tervistkahjustavaks mõnuaineks ja selle väljajuurimine ei ole vähemalt meie kultuuris võimalik.

    Ma läheksin veelgi kaugemale, öeldes, et uimastid kõige laiemas tähenduses olid, on ja jäävad üheks inimloomuse aspektiks ning selle väljajuurimine oleks sama mõistlik ettevõtmine kui katse seadusega usklikkust ära keelata.

    Samas, mõned optimistid üritavad leiutada alkoholiga mõju ja toime poolest sarnast, ent tervisele ja ühiskonnale palju ohutumat mõnuainet. Ma ei näe põhjust selle ürituse arukuses kahelda, kuna on vähe narkootikume, mis oleksid alkoholist ohtlikumad.

    Tuleks aga hoida, et teisi sarnaseid juurde ei tuleks.

    Tõepoolest, alkoholiga sarnaseid mõnuaineid pole juurde vaja. Kuidas aga oleks olemasolevate, alkoholist ohutumate, ent seni illegaalsete alternatiividega — kas nende juriidilist positsiooni poleks arukas korrigeerida?

  266. Ma läheksin veelgi kaugemale, öeldes, et uimastid kõige laiemas tähenduses olid, on ja jäävad üheks inimloomuse aspektiks ning selle väljajuurimine oleks sama mõistlik ettevõtmine kui katse seadusega usklikkust ära keelata.

    Oh, kindlasti oleks see lõõgastusliku tarbimise osas mõistlik. Paraku aga ettenähtavas tulevikus prkatilistel põhjustel võimatu. Usklikkusel puuduvad otsesed kahjulikud mõjud, see on pigem elustiili valiku küsimus.

    on vähe narkootikume, mis oleksid alkoholist ohtlikumad

    Ei ole neid nii vähe midagi. Samas oleks ohutum alternatiiv alkoholile muidugi tervitatav. Aga veinide-konjakite ja muu gurmaanikraami puhul ei tule see näiteks arvesse.

    Tõepoolest, alkoholiga sarnaseid mõnuaineid pole juurde vaja. Kuidas aga oleks olemasolevate, alkoholist ohutumate, ent seni illegaalsete alternatiividega — kas nende juriidilist positsiooni poleks arukas korrigeerida?

    Mida vähem mõnuaineid, seda parem. Eeldus, et mõne teise legaalse mõnuaine lisandumine toob kaasa alkoholitarvitamise vähenemise, on IMHO meelevaldne.

  267. Kriku ütles:

    Oh, kindlasti oleks see (M. K. – uimastite keelustamine) lõõgastusliku tarbimise osas mõistlik. Paraku aga ettenähtavas tulevikus prkatilistel põhjustel võimatu.

    Kas ma saan õigesti aru, et Sinu meelest on arsti poolt volitamata lõõgastumine kemikaalide abil igal juhul vale hoolimata nende kemikaalide mõjust ja ohtudest? Ning neile, kes metsajooksust ja muust füüsilisest tegevusest lõõgastumiseks piisavat kogust endorfiini ja muid kehasiseseid uimastianalooge kätte ei saa, peaksid pöörduma arsti poole või, hambad ristis, kannatama?

    Usklikkusel puuduvad otsesed kahjulikud mõjud, see on pigem elustiili valiku küsimus.

    Ilmselt me kõik võime loetleda hulgaliselt surmajuhtumeid, mille on otseselt tinginud usuga liialdamine. Mitut — näiteks — kanepitarvitamise tagajärjel elu kaotanud inimest Sa nimetada oskad? (See oli retooriline küsimus; vastata pole vaja, kuna ühtegi surmajuhtumit kanepi üledoosist pole seni registreeritud).

    Ja miks ei võiks ühe uimasti eelistamist teistele nimetada elustiili valiku küsimuseks?

    Ning kuidas suhtuda hallutsinogeenide ritualiseeritud kasutamisse mitmesuguste usundite kontekstis? Mitmele usuühingule uimastiseaduste karmuse poolest kurikuulsas USA-ski on antud erivolitus teatud ainete maaletoomiseks ja käitlemiseks. Kas seegi on taunitav ning tuleks asendada arstliku läbivaatuse ja retseptravimiga?

    on vähe narkootikume, mis oleksid alkoholist ohtlikumad

    Ei ole neid nii vähe midagi.

    Nojah, oleneb, kuidas seda mõõta. Kõige suurem hulk uimasteid jääb tapvuselt tõesti alkoholiga samasse vahemikku, kus surmav doos on läveannusest 10–20 korda suurem. Ent kõigi teiste uimastite tekitatud kahjud ühiskonnale ei ole kokku nii suured kui alkoholi tekitatud kahjud.

    Mida vähem mõnuaineid, seda parem.

    Kahjuks näitab praktika, et õigusriigis ei anna mõnuainete keelustamine soovitud tulemusi, seega pole “vähem mõnuaineid” mõistlik eesmärk. Palju arukam oleks reguleerida uimasteid selliselt, et nende tekitatud kahjud oleksid ühiskonnale võimalikult väiksed, kasutajaid võimalikult vähe ja nende keskmine vanus võimalikult kõrge. Selleks on mitmeid võimalusi (nt Hollandi või Portugali uimastipoliitikad), aga need kõik on seni hõlmanud tarvitamise, väikese koguse omamise ja/või väiketootmise eest määratavate uimastikaristuste leevendamist.

    Kui Sul on paremaid pakkumisi, räägi aga välja!

  268. Eeldus, et mõne teise legaalse mõnuaine lisandumine toob kaasa alkoholitarvitamise vähenemise, on IMHO meelevaldne.

    Üksainus näide: 2004. aastal toimus Lissabonis jalgpalli EM-i matš Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mille tagajärgi kardeti hullupööra, kuna Briti purjus jalgpallihuligaanid on selleks ikka ja jälle põhjust andnud. Sealne politsei teatas erandkorras, et matši eel vaadatakse jalkaturistide kanepitarvitamisele läbi sõrmede, kuna antud olukorras on nende prioriteediks alkohol ja selle tarvitamise vägivaldsed tagajärjed.

    Mängu ajal ei toimunud ühtegi intsidenti, politsei ei pidanud kedagi korrale kutsuma ning Briti kurikuulsad jalkapätid käitusid rahumeelselt isegi pärast Prantsusmaa 2:1-võitu.

    Mäsu puhkes ja mitusada inimesi vahistati alles tunde hiljem öö hakul, kui asjaosalised olid end pubides korralikult purju joonud.

    Alkoholitarvitamine ei pruugi kanepi dekriminaliseerimise tulemusena kohe märkimisväärselt kahaneda, küll aga on alust arvata, et selle kahjud ühiskonnale kahaneksid.

  269. Jaan Õmblus: võrkturustajad püüavad kergeusklikud oma võrku
    Delfi

    Kahju on hoopiski nendest inimestest, kes loodavad naiivselt oma rahaprobleemidele organisatsiooniga liitudes lahendust saada, oma viimased säästud ja energia tarbimiskultuse ohvriks toovad ja lõpuks tühjade kätega lahkuma peavad. Liituvad inimesed ei ole ega saagi olla pädevad kogu demagoogiat ja trikke läbi nägema, kuid nende kaitseks ei astu välja keegi.

    Kui töövahendaja pakub Eestis töötuks jäänud inimesele Soomes tööd ja küsib selle eest vahendustasu, kuid töökohta tegelikult ei taga, siis on ta kurjategija. Selliseid näiteid on Eesti elust palju. Kui võrkturustusorganisatsioon pakub hädasolevale inimesele nelja või viie tuhande eurost kuupalka ja sunnib selle saavutamiseks mitmel viisil kulutama ära palju raha, kuid palka selle tulemusena ei teki, siis jääb organisatsioonil veel õigust ülegi. Inimene ise ei tulnud ju eesmärkide täitmisega toime. See, et teenimisvõimalused olid tahtlikult ja eksitavalt ülevõimendatud ning kogu ajupesus palju väärkujutlust loovaid skeeme, ei huvita kedagi. Osad on seaduse ees võrdsemad, kui teised.

  270. Kas ma saan õigesti aru, et Sinu meelest on arsti poolt volitamata lõõgastumine kemikaalide abil igal juhul vale hoolimata nende kemikaalide mõjust ja ohtudest?

    Ei. Paraku ei ole teada ühtegi kahjutut uimastit. Juba uimasti definitiivne tunnus – loomulikust unisusest raskem uimasus, teadvuse hägustumine – on põhimõtteliselt kahjulik omadus ja ilmselt mingi närvimürgi toime tagajärg. “Kemikaalide abil lõõgastumine” on väga lai määratlus, mille pigem kommenteerimata jätaksin. Lõppude lõpuks on igasuguse lõõgastumise või erutumise taga mingisugune keemiline protsess.

    Mitut — näiteks — kanepitarvitamise tagajärjel elu kaotanud inimest Sa nimetada oskad?

    Kindlasti ei ole kanepiuimas autojuhtimine vähem ohtlik kui alkoholiuimas auto juhtimine.

    Ja miks ei võiks ühe uimasti eelistamist teistele nimetada elustiili valiku küsimuseks?

    Igasugune uimastisõltuvus on vastava aine regulaarse tarvitamise tagajärjel kujunenud haigus.

    Ning kuidas suhtuda hallutsinogeenide ritualiseeritud kasutamisse mitmesuguste usundite kontekstis?

    Mida vähem, seda parem. Tüüpiliselt on aga rituaalses kontekstis tarvitamine väga tugeva kontrolli all ning sõltuvuse kujunemine ja uimasti mõju all ohtlikesse olukordadesse sattumine oluliselt vähem tõenäoline kui lõõgastustarvitamise puhul. Samuti on näiteks opiaadisõltuvuse kujunemine oluliselt vähem tõenäoline, kui neid tarvitatakse meditsiinilisel eesmärgil valuvaigistajatena.

    Kõige suurem hulk uimasteid jääb tapvuselt tõesti alkoholiga samasse vahemikku, kus surmav doos on läveannusest 10–20 korda suurem.

    Ohtlikkuse käsitlemine kitsalt üledoseerimise ohuna on ekslik.

    Kahjuks näitab praktika, et õigusriigis ei anna mõnuainete keelustamine soovitud tulemusi, seega pole “vähem mõnuaineid” mõistlik eesmärk.

    Õnneks näitab praktika, et õigusriigis annab mõnuainete keelustamine soovitud tulemusi ja “vähem mõnuaineid” on sellest olenemata täiesti mõistlik eesmärk. Keeluseadus ei toimi kultuuriliselt väga sügavate traditsioonide ja lihtsalt valmistatavate mõnuainete puhul nagu alkohol või Ladina-Ameerikas kokalehed, kuid annab tulemusi eksootilisemate ning keerulisema tootmisprotsessiga mõnuainete osas.

    Üksainus näide

    Tänan minu väiteid toetava näite eest. Olukorras, kus kanep oli kättesaadavaks tehtud, tõmmati end alguses kanepist kergesse pilve ja siis mindi ja joodi ikka ennast täis ka veel, millele järgnesid rahutused ja mitmesaja inimese arreteerimine.

  271. Kriku ütles:

    Kas ma saan õigesti aru, et Sinu meelest on arsti poolt volitamata lõõgastumine kemikaalide abil igal juhul vale hoolimata nende kemikaalide mõjust ja ohtudest?

    Ei.

    Siis me oleme ju ühel meelel.

    Kindlasti ei ole kanepiuimas autojuhtimine vähem ohtlik kui alkoholiuimas auto juhtimine.

    Palun seda väidet toetada mõne allikaga. Mul on nimelt vastupidiseid andmeid.

    Igasugune uimastisõltuvus on vastava aine regulaarse tarvitamise tagajärjel kujunenud haigus.

    Hmm, aga endorfiiniga sarrustatud metsajooksu-harjumuse kujunemine ei ole haigus?

    Ei, ma olen tegelikult nõus, et kontrollimatu harjumus e. sõltuvus on haigus. Kas seega poleks mõistlik anda neile, kes ilma väliste vahenditeta hästi ei lõõgastu, võimalus tarvitada võimalikult vähe ja nõrka sõltuvust tekitavaid aineid?

    Ohtlikkuse käsitlemine kitsalt üledoseerimise ohuna on ekslik.

    Pigem “ebapiisav”, nõus? S.t, see on üks teguritest, aga mitte ainus ja tihti mitte peamine.

    Õnneks näitab praktika, et õigusriigis annab mõnuainete keelustamine soovitud tulemusi

    Palun näiteid — eeldusel, et “soovitud tulemused” ei ole mitte võimalikult paljude ühiskonnale ohutute kodanike karistamine ja vangistamine, vaid uimastitetarvitajate osakaalu, tarvitatavate uimastite kanguse ja ohtlikkuse kahandamine ja tarvitajate keskmise vanuse kasvatamine (ning miks mitte ka narkomaffia mõjujõu pärssimine).

    Keeluseadus ei toimi kultuuriliselt väga sügavate traditsioonide ja lihtsalt valmistatavate mõnuainete puhul nagu alkohol või Ladina-Ameerikas kokalehed, kuid annab tulemusi eksootilisemate ning keerulisema tootmisprotsessiga mõnuainete osas.

    Ma julgen väita hoopis seda, et uimastite keelustamine on kaasa aidanud mitmesuguste varem eksootiliste ja raskesti kättesaadavate uimastite levikule Eestiski. Veel kümnendi eest ei teadnud siinsed narkomaanid midagi fentanüülist; nüüd ei huvita neist enam kedagi heroiin, kuna tänu uimastisõjale, mis motiveerib turustama aina uuemaid, kangemaid ja raskemini leitavaid aineid, on neil nüüd sada korda kangem “valge hiinlane”.

    Tänan minu väiteid toetava näite eest. Olukorras, kus kanep oli kättesaadavaks tehtud, tõmmati end alguses kanepist kergesse pilve ja siis mindi ja joodi ikka ennast täis ka veel, millele järgnesid rahutused ja mitmesaja inimese arreteerimine.

    Mina tahtsin osutada võimalusele, et kätši ärajäämisele kõige kriitilisemal hetkel — kohe pärast matši — aitas kaasa kanepi ajutine deprioritiseerimine. Kas Sa väidad tõsiselt, et selles, et märatsejad pärast alkoholi tarvitamist märatsesid, oli süüdi kanep? <a href="http://www.ukcia…

  272. Mul on nimelt vastupidiseid andmeid.

    Palun siis esita need.

    Hmm, aga endorfiiniga sarrustatud metsajooksu-harjumuse kujunemine ei ole haigus?

    Ei ole.

    Kas seega poleks mõistlik anda neile, kes ilma väliste vahenditeta hästi ei lõõgastu, võimalus tarvitada võimalikult vähe ja nõrka sõltuvust tekitavaid aineid?

    Sellele tuleks eelistada psühhoteraapiat, eluviisi korrigeerimist jne. Kui paksul inimesel liigesed valutavad, siis ei lahenda tema probleemi valuvaigistid.

    Palun näiteid — eeldusel, et “soovitud tulemused” ei ole mitte võimalikult paljude ühiskonnale ohutute kodanike karistamine ja vangistamine, vaid uimastitetarvitajate osakaalu, tarvitatavate uimastite kanguse ja ohtlikkuse kahandamine ja tarvitajate keskmise vanuse kasvatamine (ning miks mitte ka narkomaffia mõjujõu pärssimine).

    Näide LSD kohta: http://www.slate.com/id/2098109

    Ma julgen väita hoopis seda, et uimastite keelustamine on kaasa aidanud mitmesuguste varem eksootiliste ja raskesti kättesaadavate uimastite levikule Eestiski. Veel kümnendi eest ei teadnud siinsed narkomaanid midagi fentanüülist; nüüd ei huvita neist enam kedagi heroiin, kuna tänu uimastisõjale, mis motiveerib turustama aina uuemaid, kangemaid ja raskemini leitavaid aineid, on neil nüüd sada korda kangem “valge hiinlane”.

    Halb näide. VH-l on kokaiini ees igal juhul turueelis (nagu täissünteetilistel toodetel “orgaaniliste” ees üldiselt).

    Kas Sa väidad tõsiselt, et selles, et märatsejad pärast alkoholi tarvitamist märatsesid, oli süüdi kanep?

    Ma väidan, et selle asemel, et tarbida ainult alkoholi, tarbisid nad kanepit JA alkoholi. Kui see on sinu meelest positiivne areng, siis olen sunnitud loobuma selle teema edasisest arutamisest.

  273. Kriku ütles:

    Mul on nimelt vastupidiseid andmeid.

    Palun siis esita need.

    Siia on koondatud osa uurimustest, mis viitavad võimalusele, et kanep on liikluses alkoholist vähem ohtlik.

    Pean igaks juhuks vajalikuks rõhutada, et ma mingil juhul ei poolda ega pea normaalseks üheski joobes juhtimist. Aga olemasolevate andmete põhjal ei saa minu meelest väita seda, mida Sa väidad (“Kindlasti ei ole kanepiuimas autojuhtimine vähem ohtlik kui alkoholiuimas auto juhtimine”). Paranda mind, kui ma eksin, aga isegi kõige püüdlikumad riiklikud instantsid pole kanepi puhul täheldanud rohkem kui kahekordset raske avarii ohu kasvu.

    Näide LSD kohta

    Huvitav artikkel, tänan linkimast, aga see puutub teemasse ainult siis, kui määratleda “soovitud tulemus” kitsalt LSD tarvitajate osakaalu vähendamisena. USA ametkonnad nagu FDA loevad selliseid tendentsilainetusi muidugi agaralt töövõitudeks (tegelikke töövõite neil ju pole), aga suur pilt ei muutu: ehkki üksikute uimastite tarvitajate protsent võib ajas radikaalselt kõikuda, ei kahanda keelamine keelatud ainete tarvitajate osakaalu ühiskonnas laiemalt.

    VH-l on kokaiini ees igal juhul turueelis

    Me räägime opiaatidest, mitte kokaiinist. Heroiini-fentanüüli võrdluses oleks see väide sama tark kui “puhtal piiritusel on õlle ees turueelis”. Fentanüül tõrjus heroiini turult välja ainult sellepärast, et on kompaktsem, kangem ja kättesaadavam — ehk kasulik äritsejale, mitte reatarvitajale. Reatarvitaja eelistab vähem eluohtlikku ainet, mille kvaliteet ei kõigu, nii et ta ei peaks kartma üledoosi.

    Julgen väita, et kui uimastisõda poleks alustatud, poleks heroiin kunagi oopiumi turult tõrjunud.

  274. Kriku ütles:

    Kui see on sinu meelest positiivne areng, siis olen sunnitud loobuma selle teema edasisest arutamisest.

    Etskae demagoogiat!

    Kriku ütles:

    Ma väidan, et selle asemel, et tarbida ainult alkoholi, tarbisid nad kanepit JA alkoholi.

    Aga see on ju jama. (Ja sellest nähtubki, et eelnev järgnev lause ilmselge demagoogia on.)

    Saadaoleva informatsiooni põhjal teame me järgnevat:

    * Mängu ajal fännid alkoholi ei tarbinud.
    * Mõned fännid võisid mängu ajal tarbida kanepit.
    * Pärast mängu tarbisid mõned fännid alkoholi.
    * Mõned alkoholi tarbinud fännid osalesid hiljem kaklustes.

    Aga kuskil ei ole allikaid, mis lubaks määrata, kui suur osa fännidest tarbis mõlemat, kui suur kõiki kolme ning kui suur ainult alkoholi, kanepit või kaklust.

  275. Kriku ütles:

    Ma väidan, et selle asemel, et tarbida ainult alkoholi, tarbisid nad kanepit JA alkoholi.

    Ei, vaata, kanepijoove kestab märkimisväärselt lühemat aega kui alkoholijoove — umbes sama kaua kui keskmine jalkamatš. Minu meelest on tõenäoline, et eelneva kanepitarvitamisega on seotud märatsejate ebatavaline vaoshoitus pärast matši; nende hilisema vägivallatsemise libestiks oli aga alkohol, mitte varem tarvitatud kanep.

    Kui see on sinu meelest positiivne areng, siis olen sunnitud loobuma selle teema edasisest arutamisest.

    Vaidlus on seni olnud huvitav ja ma ei tahaks ainuüksi sellise ultimaatumi pärast seda lõpetada, aga on andmeid, mis näitavad, et kanepi tarvitamine koos alkoholiga on (vähemalt teismeliste) ajule kasulikum kui ainult alkoholi pruukimine.

  276. Kriku ütles:

    Alkohol oli, on ja jääb kõige kättesaadavamaks tervistkahjustavaks mõnuaineks

    Ei vasta tõele. Šokolaad on märksa lihtsamini kättesaadav, isegi vanust tõendavat dokumenti ei pea müüjale näitama.

  277. Mart K. ütles:

    Huvitav artikkel, tänan linkimast, aga see puutub teemasse ainult siis, kui määratleda “soovitud tulemus” kitsalt LSD tarvitajate osakaalu vähendamisena.

    Oi ei, seda nad ei tee. Nad määratlevad “soovitud tulemust” nii, nagu Uri Geller: kui “midagi huvitavat” juhtus, siis väidetakse tagantjärgi, et just seda soovitigi.

  278. dig ütles:

    Šokolaad on märksa lihtsamini kättesaadav, isegi vanust tõendavat dokumenti ei pea müüjale näitama.

    No šokolaaditeema sai eespool juba üsna põhjalikult läbi nämmutatud; jõudsime vist arusaamale, et šokolaadi, kohvi, teed, koolajooke, suhkrut, rasva, soola ja muid kergeid, teadvusseisundeid vähe või üldse mitte muutvaid mõnutooteid pole vaja praegusest rangemini kontrollida ega hoiatustega varustada nagu suitse.

    Alkoholile ja energiajookidele ma siiski mingi mõtlemapaneva hoiatuse paneks külge. Kui vaid teaks, mis otsusekindlat kasutajat mõtlema paneks.

  279. Mart K. ütles:

    Alkoholile ja energiajookidele ma siiski mingi mõtlemapaneva hoiatuse paneks külge. Kui vaid teaks, mis otsusekindlat kasutajat mõtlema paneks.

    Kuidas oleks näiteks niisuguse hoiatusega?

    Kinoliinkollane võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele.

    Et ligitõmbavam ja ahvatlevam oleks, võiks tolle hoiatuse kohe kolmes kohalikus keeles kirja panna.

  280. Mart K. ütles:

    No šokolaaditeema sai eespool juba üsna põhjalikult läbi nämmutatud; jõudsime vist arusaamale, et šokolaadi, kohvi, teed, koolajooke, suhkrut, rasva, soola ja muid kergeid, teadvusseisundeid vähe või üldse mitte muutvaid mõnutooteid pole vaja praegusest rangemini kontrollida ega hoiatustega varustada nagu suitse.

    Njah, kuna nood on sotsiaalselt aktseptaablid. Aga kui Sa lähed Kriku teed ja võtad hoiatustega varustamise aluseks selle, mis juba on ja mis pole sootsiumile meelepärane, siis jääd Sa ilma vahenditest, mille alusel võiks objektiivselt otsustada, missuguseid substantse tuleks kontrollida ja missuguseid mitte.

    Lõpuks on veel põnev tähele panna, et teatud viisil manustatuna on raud psühhoaktiivne substants. Missugused tingimused peaksid täidetud olema, et raudnaelte ostmiseks ostja vanust tõendada lasta tuleks?

  281. dig ütles:

    Kuidas oleks näiteks niisuguse hoiatusega?

    Kinoliinkollane võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele.

    Ma arvan, et sellest oleks sama palju kasu kui hoiatusest, et sigarette suitsetades võib organismi sattuda paberi põlemissaaduseid. Alkoholis pealegi tihti toiduvärve ei ole.

    Või ma ei saanud huumorist aru jälle? Pikk päev, pikk juhe.

  283. Noh, siis ma ei pannudki palju mööda, kui omaette oletasin, et taolise hoiatuse autor on kas tootja või keegi sarkastiline vembumees (üks ei välista muidugi teist).

    Kriku, kas Sind lepitab see, kui ma tunnistan, et ma ei poolda üldiselt uimastite liitkasutust ja et kanepi ühe, mittepsühhoaktiivse komponendi neuroregeneratiivsusele viitav lingitud artikkel on võrreldav samasuguste erijuhtudega, mida alkoholi kasutamise plussidena püüdis serveerida naljaleht Cracked?

  284. Guardian kajastab brittide võimekust kombineerida elemente erinevatest kultuuridest. Erilises fookuses on seekord Harry Potter ja tüdrukute genitaalide sandistamine, mida mõnikord ka eufemistlikult “ümberlõikamiseks” hüütakse.

    Like any 12-year-old, Jamelia was excited at the prospect of a plane journey and a long summer holiday in the sun. An avid reader, she had filled her suitcases with books and was reading Harry Potter and the Prisoner of Azkaban when her mother came for her. “She said, ‘You know it’s going to be today?’ I didn’t know exactly what it would entail but I knew something was going to be cut. I was made to believe it was genuinely part of our religion.”

    Eritasu eest on saadaval ka lisateenused, näiteks tuimestus ja kirurgiliste instrumentide operatsioonieelne steriliseerimine:

    Jamelia’s mother paid extra for the woman to use a clean razor. It is thought that in the UK there are one or two doctors who can be bribed by the very rich to to carry out FGM using anaesthetic and sterilised instruments.

    Põhjus, miks ainult väga rikkad jaksavad sääraseid teenuseid pärisarstilt osta, on mõneti irooniline: kuna laste vastu suunatud seksuaalne vägivald Briti seaduste alusel karmi karistust väärib, on vaid väga vähesed pärisarstid nõus niisugust kriminaalset riski võtma. Kõnealuse teenuse pakkujatest suurem osa on lihtsalt töötud vanad naised Aafrika vaesematest nurkadest — amatöörid, kes meditsiinist ööd ega mütsi ei tea, žiletiteri steriliseerida ei oska ning sobivatele valuvaigistitele ligi ei pääse. Arvatavasti puutub asjasse ka see, et FGM-teenuse klientuuriks on peamiselt esimese-teise põlvkonna Aafrika emigrantide lapsed; nonde perede sissetulekud ja varanatuke jäävad Ühendkuningriigi ühiskonna keskmisest mõnevõrra allapoole.

    Guardian mainib infoveerus veel niisugust moealast röögatust Tšaadi kandist:

    ■ In Chad, girls have begun to seek FGM without pressure from their immediate family, believing that to be “sewn up” proves they are virginal and clean. The fashion has led to uncircumcised girls being labelled “dirty”.

  285. MSNBC räägib New Jerseys toimunud katsest õpitulemusi parandada hinde ‘D’ likvideerimise teel:

    Students in one New Jersey school district may have to hit the books a little harder to get a passing grade. In Mount Olive, you won’t see any more Ds on report card starting this fall, only A, B, C and F.
    “I’m tired of kids coming to school and not learning and getting credit for it,” said Superintendent Larrie Reynolds in a Daily Record report.

  286. Family Home Security resümeerib Hollandi uurijate avastusi autojulgeoleku vallas:

    From 2004-2008, the most commonly colored vehicle stolen was black. This may be because black vehicles look more luxurious. Following close behind black were gray/silver automobiles. Of the 109 pink cars in the study, not one was stolen. A bright and uncommon color, like pink, may be as effective deterrent as an expensive security system. Ben Vollaard, who conducted the research, wrote, “If the aversion to driving a car in an offbeat color is not too high – or if someone actually enjoys it – then buying deterrence through an uncommon car color may be at least as good a deal as buying deterrence through an expensive car security device.”

  287. Tõlkelugu Die Zeiti teaduspublitsistilt Ulrich Schnabelilt EPL-is käsitleb uskumise jõudu, Persingeri jumalakiivrit, Granqvisti ja Azari eksperimente ja seda, kuidas me ise reaalsust loome. Kena kokkuvõtlik jutuke.

    Briti bioloogi Richard Dawkinsit peetakse pärast bestsellerit „The God Delusion” tänapäeva ateistide eestkõnelejaks.

    Aga kui ta kuulis „neuroteoloogi” Michael Persingeri katsetest, ei suutnud temagi vastu panna. Sest Kanada aju-uurija Persinger väitis, et ta suudab oma laboris nupulevajutusega esile kutsuda religioosseid elamusi. Väidetavalt piisas selleks, et aju saata jumalikele lainetele, ümberehitatud magnetpoolustega mootorrattakiivrist. /…/

    Siis leidis Dawkins, et on saabunud moment omaenda mitteuskumine proovile panna. Ta sõitis Kanadasse, istus Persingeri kiivri alla ja ootas, mis nüüd juhtuma hakkab. Pärast katset teatas Dawkins, et on „väga pettunud”. Ta polevat mitte midagi tundnud. Vahepeal on ka selgunud, miks bioloog müstilisest kogemusest ilma jäi. Sest see, mis Persingeri katses toimib, pole mitte magnetstimulatsioon, vaid omaenda usu jõud. Ja inimese puhul, kellel see puudub, ei hakka see ka magnetkiivri all tööle.

  288. Ukraina kirikuplahvatuses hukkus 80-aastane nunn

    Kirikuteenri sõnul lendas kirikuuste juurde pakike, millele keegi tähelepanu ei pööranud. Pakk aga plahvatas ja kõige rohkem saigi kannatada hiljem haiglas surnud nunn, teatab Ukraina Delfi.

    Plahvatuse hetkel oli kirikus umbes 15 inimest.

    Kannatada said kiriku seinad ja osa ikonostaasist. Purunesid aknaklaasid.

    Kolmapäeval tähistati Venemaal ja Ukrainas ristiusu vastuvõtmise päeva.

  290. Teadlased püüavad lahendada Stendhali sündroomi mõistatuse

    Stendhali sündroomi nimetatakse vahel ka Firenze sündroomiks. Seda peetakse psühhosomaatiliseks haiguseks, mida iseloomustab südametöö kiirenemine, minestamistunne, segadusse sattumine ja isegi hallutsinatsioonid, mis tekivad kunstiteoste vaatamisest.

    Psühhiaatrid on pikka aega vaielnud selle üle, kas selline sündroom on olemas või mitte. Siiski on teada juhtumeid, kus selle alla kannatanud on vajanud haiglaravi.

  291. Hispaania meditsiinivõimud on heaks kiitnud kanepipõhise ravimi Sativex rakendamise kõrvalravimina mitmikskleroosi raviskeemis, teatab Reuters:

    Following the regulatory clearance, Sativex is expected to get pricing and reimbursement approval from the Spanish Ministry of Health in the fourth quarter of 2010.

    GW said on Wednesday it had also filed to get the medicine approved under the Europe Union’s mutual recognition procedure in other selected markets, including France, Germany and Italy.

    Clinical trials have shown Sativex, which is sprayed under the tongue, reduces spasticity in MS in patients who do not respond adequately to existing therapies.

    Variseisukohaministri pressiesindaja rõhutab et, kuna peavoolumeditsiin kanepit nüüd ravimina tunnistab, kaotab nimetatud taim 2010. aasta lõpus oma täiesti loodusliku ravimtaime staatuse. Alates 2011. aastast peavad kõik lojaalsed uhuulased asuma seisukohale, et kanep ja tema saadused kujutavad endast suurte farmatseutide ja muidu kurjade teadlaste leiutatud mürgiseid kemikaale.

  292. Law Enforcement Against Prohibition jagab meiega uudiseid Jänkistani seadusetegijate töövallast:

    On Tuesday the House passed H.R. 5143, which would create a blue ribbon commission to study the criminal justice system from top to bottom and recommend reforms. Sen. Jim Webb, sponsor of the Senate companion bill, said that the commission should study drug legalization. On Wednesday, the House passed S. 1789, which would lower the disparity between sentences for crack cocaine and powder cocaine from it’s current 100-to-1 ratio down to 18-to-1. That bill unanimously passed the Senate in March.

    Law Enforcement Against Prohibition (LEAP) and its 30,000 supporters represent police, prosecutors, judges, FBI/DEA agents, US marshals and others from around the world who want to legalize and regulate all drugs after fighting on the front lines of the “war on drugs” and learning firsthand that prohibition only serves to worsen addiction and violence. More info at http://www.CopsSayLegalizeDrugs.com.

  294. Mart K. ütles:

    Siia on koondatud osa uurimustest, mis viitavad võimalusele, et kanep on liikluses alkoholist vähem ohtlik.

    Väike ja ebapõhjalik valik hilisemaid artikleid:

    Kõigepealt raskustest THC tuvastamisel:

    Driving under the influence of cannabis: a 10-year study of age and gender differences in the concentrations of tetrahydrocannabinol in blood.

    The concentration of THC in blood at the time of driving is probably a great deal higher than at the time of sampling (30-90 minutes later). The notion of enacting science-based concentration limits of THC in blood (e.g. 3-5 ng/ml), as discussed in some quarters, would result in many individuals evading prosecution. Zero-tolerance or limit of quantitation laws are a much more pragmatic way to enforce DUID legislation.

    Alkoholist ja kanepist:

    Is driving under the influence of cannabis becoming a greater risk to driver safety than drink driving? Findings from a longitudinal study.

    The results of the present study suggest that, for some populations, the risks of driving under the influence of cannabis may now be greater than the risks of driving under the influence of alcohol.


    Driving under the influence of cannabis: links with dangerous driving, psychological predictors, and accident involvement.

    Results suggest that DUIC is associated with self-reported and observed risky driving and negative emotional driving. We also found that sensation seeking and impulsivity are independent psychological predictors of DUIC. Finally, a trend suggests that self-reported DUIC is associated with an increased risk of being involved in a car accident, after controlling for dangerous driving and demographic variables. Implications for interventions are discussed.

    Drugs of abuse, driving and traffic safety.

    Road-side studies show that drivers most frequently test positive for the use of alcohol and/or cannabis. These two drugs affect driving ability in a dose-dependent matter and result in poor vehicle control, especially when used in combination. Drivers on cocaine, ecstasy and amphetamine show no impairment on basic driving skills, but often overestimate their driving skills. In combination with impaired decision making, this increases risk taking during driving. […] In conclusion, most drugs of abuse negatively affect driving ability, especially when used in combination with alcohol or another drug. It is of concern that a substantial number of drug users are not aware that their driving is impaired.

  295. Mart K ütles:

    Huvitav artikkel, tänan linkimast, aga see puutub teemasse ainult siis, kui määratleda “soovitud tulemus” kitsalt LSD tarvitajate osakaalu vähendamisena.

    Sa küsisid näidet, mis illustreeriks keeluseaduse mõju narkootikumi tarvitamisele. Ma tõin sulle sellise näite. Jah, tõepoolest ei ole LSD labori sulgemisel märkimisväärset mõju kanepi või moonivedeliku tarvitamisele. On see üllatav?

    suur pilt ei muutu: ehkki üksikute uimastite tarvitajate protsent võib ajas radikaalselt kõikuda, ei kahanda keelamine keelatud ainete tarvitajate osakaalu ühiskonnas laiemalt.

    Allikas?

    VH-l on kokaiini ees igal juhul turueelis

    Me räägime opiaatidest, mitte kokaiinist.

    Vabandust. VH-l on moonist aetud opiaatide ees sama turueelis, nagu on kõigil sünteetilistel keemiatööstuse toodetel “orgaaniliste” ees.

    Ei, vaata, kanepijoove kestab märkimisväärselt lühemat aega kui alkoholijoove — umbes sama kaua kui keskmine jalkamatš.

    Oleneb doosist minu teada.

    Kriku, kas Sind lepitab see, kui ma tunnistan, et ma ei poolda üldiselt uimastite liitkasutust ja et kanepi ühe, mittepsühhoaktiivse komponendi neuroregeneratiivsusele viitav lingitud artikkel on võrreldav samasuguste erijuhtudega, mida alkoholi kasutamise plussidena püüdis serveerida naljaleht Cracked?

    Jah.

  296. dig hõikles:

    Kui see on sinu meelest positiivne areng, siis olen sunnitud loobuma selle teema edasisest arutamisest.

    Etskae demagoogiat!

    Ei mingit demagoogiat. Mul on õigus arutada seda, mida ma tahan, nendega, kellega ma tahan midagi arutada.

    Ma väidan, et selle asemel, et tarbida ainult alkoholi, tarbisid nad kanepit JA alkoholi.

    Aga see on ju jama. (Ja sellest nähtubki, et eelnev järgnev lause ilmselge demagoogia on.)

    Ei, see ei ole paraku jama, vaid kurb fakt. Kanepi kättesaadavaks tegemine ei loonud selles näites olukorda, milles alkoholitarvitamine oleks ära jäänud.

    No šokolaaditeema sai eespool juba üsna põhjalikult läbi nämmutatud; jõudsime vist arusaamale, et šokolaadi, kohvi, teed, koolajooke, suhkrut, rasva, soola ja muid kergeid, teadvusseisundeid vähe või üldse mitte muutvaid mõnutooteid pole vaja praegusest rangemini kontrollida ega hoiatustega varustada nagu suitse.

    Njah, kuna nood on sotsiaalselt aktseptaablid. Aga kui Sa lähed Kriku teed ja võtad hoiatustega varustamise aluseks selle, mis juba on ja mis pole sootsiumile meelepärane, siis jääd Sa ilma vahenditest, mille alusel võiks objektiivselt otsustada, missuguseid substantse tuleks kontrollida ja missuguseid mitte.

    Dig pole vististi šokolaadi küsimuses üldse mingeid objektiivsusele pretendeerivaid argumente esitanud?

  297. Selgeltnägija kardab: augustis jääme tumejõudude meelevalda!

    “Matuselaine on Eestis tulemas, aga ma ei tohi öelda, millal.” Ja vähe sellest, Eestis kukub ka lennuk alla. Edgar toonitab, et tulemas on väga raske aeg: “August on halvim kuu, sest kõik sisemised asjad, nagu inimese bioväljad ja närvisüsteem – planeedid mõjutavad neid. Inimesed muutuvad agressiivseks.”

  298. Teadmanaine soovitab kuuma ilmaga kanda märjaks kastetud pesu

    «Liigne kuumus ja ka külm on tegurid, mis toovad pinnale selle, mis on meie sees varjatult,» selgitab teadmanaine. «Inimene võib haigust põdeda aastaid, ilma et ta teakski, et tal see on. Aga kui ta külmetab korralikult või kuumeneb üle, siis avastab ta selle haiguse. Väga suur temperatuuride kõikumine ja erinevus inimese enda kehatemperatuurist paljastab alati, mida ta enda sees peidab.»

    Kuid vandenõuteooriatega ta kaasa ei lähe ega soovita ka kellelgi teisel paanikakülvajaid uskuda. «Kõik, mis inimesega juhtub, lähtub inimesest endast,» usub ta. Pigem tekitavad kurje haigusi, sealhulgas vähktõbe, välja elamata tunded ja allasurutud viha.

    Väljataga arvates on ka nädalate kaupa valitsenud põrgukuumus tegelikult täiesti loomulik: «Katastroofiteooriaid ei maksa kedrata. Niisugused suved olid minu lapsepõlves täiesti loomulik nähtus. Olen sündinud 1932. aastal, mäletan lapseeast, et talved olid tohutu lumega ja suved suure kuumusega nii nagu praegu. See oli loomulik. Lihtsalt vahepeal ei ole olnud õiget talve ega suve ja nüüd, kui see juhtub, on täielik appihüüdmine!»

    Palava ilmaga aitavat tervist säilitada märja pesu kandmine – Väljataga soovitab pesutükke vajadusel kas või mitu korda päevas vette kasta ja välja väänata. «Mina panen hommikul märja pesu, kastan lõuna ajal uuesti märjaks. Ja kui tunnen, et asi hakkab viltu kiskuma, kastan veel kord,» kirjeldab ta.

    Tõeline iga ala ekspert.

  299. Telegraph teavitab, et mitusada teadlast on tõendusmaterjali põhjalikult analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et globaalne soojenemine on ümberlükkamatu tõsiasi:

    Now for the first time, a report has brought together all the different ways of measuring changes in the climate. The ten indicators of climate change include measurements of sea level rise taken from ships, the temperature of the upper atmosphere taken from weather balloons and field surveys of melting glaciers.

    New technology also means it is possible to measure the temperature of the oceans, which absorb 90 per cent of the world’s heat.

    The State of the Climate report shows “unequivocally that the world is warming and has been for more than three decades”.

    Met Office on üllitanud ka pressiteate. Ameeriklastele valgustab NOAA asja natuke lihtsama nurga alt — rõhudes tähelepanekule, et möödunud aastakümme oli seni täheldatuist kõige kuumem.

  301. Tuntud paremäärmuslik blog Väikesed Rohelised Jalgpallid informeerib meid Tennessee paremäärmusliku asekuberneri uutest seisukohtadest usuvabaduse alal:

    At a recent event in Hamilton County, Ramsey was asked by a man in the audience about the “threat that’s invading our country from the Muslims.” Ramsey proclaimed his support for the Constitution and the whole “Congress shall make no law” thing when it comes to religion. But he also said that Islam, arguably, is less a faith than it is a “cult.”

  302. Tuntud paremäärmuslik ajaleht Wall Street Journal avaldab loo tuntud paremäärmuslikust pangandusettevõttest Goldman Sachs, kes on kasutusele võtnud meetmed vältimaks oma klientidele tulevikus sitaste äride pakkumist:

    The New York company is telling employees that they will no longer be able to get away with profanity in electronic messages. That means all 34,000 traders, investment bankers and other Goldman employees must restrain themselves from using a vast vocabulary of oft-used dirty words on Wall Street, including the six-letter expletive that came back to haunt the company at a Senate hearing in April.

    “[B]oy, that timberwo[l]f was one s— deal,” Thomas Montag, who helped run Goldman’s securities business, wrote in a June 2007 email that was repeatedly referred to at the hearing.

    Mr. Montag, who couldn’t be reached for comment, wouldn’t be allowed to send that email under Goldman’s sanitized communications policy, which is being enforced by screening software. Even swear words spelled with asterisks are out.

    WSJ räägib veel, et uuest korrast anti teada suuliselt ja ebaprofessionaalsete sõnade loetelu ei avaldata. Ju siis on sõnamaagia niimoodi tugevam.

  303. Times of India vestab Malaysia telemängust, kus kandidaadid mitmesuguseid religioosseid rituaale läbi viivad ning võitja saab imaamiks:

    Turning an Imam is not only the top prize, with winner also getting a scholarship to study in Saudi Arabia and an all-expenses-paid pilgrimage to Mecca.

    Before each episode, for instance, the contestants gather to recite a prayer. The challenges include washing corpses in preparation for burial and ensuring that animals are slaughtered according to Islamic law.

    The show began in May with 10 contestants who were selected from thousands of applicants. Participants between the ages of 18 to 27 must prove to be a good Imam in both practice and theory.

    The show has already acquired a big following in the country especially among women.

  304. Moscow Times kirjutab, et Štšjolkovos tegutseva saientoloogiakeskuse vastu on avatud kriminaalasi vihkamise õhutamise tunnustel:

    Investigators have decided that documents and literature confiscated at the center promoted extremism, a law enforcement official told Interfax, without elaborating.

    The decision was based on expertise conducted by leading Russian linguistic institutions, including the Linguistics Institute at the Academy of Sciences, Interfax reported.

    In April, works by Scientology founder L. Ron Hubbard were added to a federal list of extremist materials on the decision of a Siberian court, which de facto rendered all Scientology centers open to prosecution.

    Saientoloogidega on varemgi probleeme olnud. Hiljuti olevat RosKabelSvjaz’i juhtkond Samaras nõudnud, et kõik alluvad peavad saientoloogiat tudeerima, kui neile töökohad armsad on. Kohalikule prokuratuurile selline lähenemine ei meeldinud; see rikkuvat Venemaa töökaitse- ja ekstremismialaseid seaduseid.

  305. Eesti Ekspress: Jüri Pino: Hea prae saamiseks tuleb keegi maha lüüa

    Jüri Pino sarjab silmakirjalikke, kes teleekraanil küüliku tapmisest ehmatavad, aga samas kahe suupoolega liha vitsutavad.

    Kuskil telepurgis olla näidatud, kuidas jänku tapetakse, nülitakse, söögiks tehakse. Olla ka kisa lahti – kuidas nii võib ja lapsed ju vaatasid ja üleüldse, eetika, eetika, eetika. Eks seda ole ammu tähele pandud, et kui inimesel midagi öelda pole, hakkab ta kasutama sõna „eetika”.

  306. Malaysia islamivõimud on jalgpallifännidest moslemitel ära keelanud Manchester United’i särkide kandmise, vahendab Telegraph:

    The Johor Religious Council adviser and the Mufti of Perak both state that images of crosses, liquor brands and devils on football shirts are an insult to Allah and should not be worn by Muslims.

    Manchester United is a hugely popular brand in the Muslim-majority country.

    Other football shirts deemed unacceptable by the religious leaders include Brazil, Portugal, Serbia, Barcelona and Norway because their crests all carry images of a cross.

    “There is no excuse for wearing such garments because it means, as a Muslim, you are idolising the symbol of another religion,” Datuk Nooh Gadot, the Mufti of Johor, said.

    The Mufti of Perak, Tan Sri Harussani Zakaria, said that Muslims wearing such football shirts “leads to a path of sin” because displaying the symbol of another faith means the wearer is prioritising that faith over Islam.

  307. CNN vahendab usku kuulutavate bussijuhtide uusi tempe:

    (CNN) — A Texas bus driver has filed a lawsuit against his former employer, claiming he was fired for his religious beliefs after refusing to transport a client to a Planned Parenthood office, court documents showed Wednesday.

    Edwin A. Graning worked for the Capital Area Rural Transportation System (CARTS) near Austin, Texas, for less than a year before he was let go in January. At the time, he told his supervisor that, “in good conscience, he could not take someone to have an abortion,” according to the lawsuit. Graning is an ordained Christian minister.

    Graning’s last day of employment was the same day he refused service.

    He is seeking reinstatement, back pay, and compensatory damages for pain, suffering and emotional distress.

    “It’s only because he voiced his religions beliefs that he was canned,” Edward White III, Graning’s lawyer, told CNN. “Employers have a legal responsibility to at least attempt to accommodate an employee’s religious beliefs. … CARTS clearly violated Mr. Graning’s religious freedom.”

  308. Valitsuse eilne kaevandusluba pahandas Jõelähtmet

    Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ei ole rahul valitsuse eilse otsusega anda pärast kuus aastat kestnud vaidlusi luba lubjakivi kaevandamiseks Jägala lubjakivikarjääris Jõelähtme vallas.

    «Praegu on seal mets, kus inimesed käivad suhteliselt aktiivselt seenel ja marjul. Kui selle koha peal nüüd järgmised 30 aastat kaevandatakse, siis see võimalus kaob,» oli vallavanem nördinud.

    Umboja sõnul võinuks valitsus tõsisemalt kaaluda Jõelähtme valla pakutud alternatiive. Üks neist näeb otsalõppeva lubjakivi probleemile lahendust selles, kui kasutusele võetaks Narvas kaevandatava põlevkiviga kaasnevaks jäägiks olev paekivi. Sellega saaks vallavanema kinnitusel katta suure osa riigi vajadusest.

    Teiseks alternatiiviks pakkus Jõelähtme vald välja rajada Tallinna–Narva maantee süvendisse, nii nagu on ehitatud pealinnas Lasnamäe linnaosas asuv Laagna tee, mida ümbritsevad mõlemalt poolt paekivipaljandid.

    Kuidas küll seda viimast asja ette kujutada? Narva maantee kõrvale, aga ohutuse tagamiseks sellest piisavalt kaugele lõhatakse kanal ja kui see valmis saab, suunatakse liiklus ümber? Ja Narva maantee ääres siis tema arvates metsa ei kasva või? Või siis lammutatakse kogu praegune maantee ära ja selle alla tehakse kanal?

    Nii loll mõte on isegi kohaliku poliitiku jaoks kuidagi hämmastavalt loll :S

  310. Kriku ütles:

    Nii loll mõte on isegi kohaliku poliitiku jaoks kuidagi hämmastavalt loll :S

    Mis Sa siis nüüd kohe seda kõige hullemat kahtlustama pead. Võib-olla on vallavanemal lihtsalt osalus mõnes laevafirmas ja ta ootab pikisilmi aega, kui suurveega piki maanteed Tallinnast Narva purjetada saab.

  311. Juuli ajakirjanduse raames esitlesid Kentucky psühholoogid San Franciscos toimunud poliitpsühholoogia konverentsil paberit nimega Why do Authoritarianism and the Social Dominance Orientation Reduce Commitment to Human Rights?:

    Authoritarianism and social dominance each predict reduced commitment to universal human rights, but the processes for that reduction have not been shown. For this study, I hypothesized that their effects would be fully mediated through increased ethnocentrism and reduced identification with all humanity.

    Two hundred and eighteen adults completed Altemeyer’s (1996) Right-wing Authoritarianism scale, Sidanius and Pratto’s (1999) Social Dominance Orientation scale, Altemeyer’s (1996) Manitoba Ethnocentrism Scale, McFarland and Mathews’ (2005) two measures of human rights commitment (Human Rights Scenarios and Human Rights Choices), and a new measure of Identification with All Humanity (McFarland, in press) .

    Using structural equation modeling, authoritarianism and social dominance did not directly affect human rights commitment (the latent factor of the human rights measures). Rather, both increased ethnocentrism. In turn, ethnocentrism reduced both commitment to human rights and identification with all humanity. Finally, identification with all humanity also increased human rights commitment. Unexpectedly, authoritarianism and social dominance did not directly reduce identification with all humanity, but only did so through increased ethnocentrism. With this anticipated path removed, all goodness-of-fit tests indicated excellent fit to the hypothesized model.

  312. Täpsustuseks: nad võrdlesid katseisikute suhtumist “oma” ja “võõra” grupi kaotustesse (ehk siis ameeriklaste ja afgaanide kaotustesse).

  313. Kriku ütles:

    Väike ja ebapõhjalik valik hilisemaid artikleid…

    Eks sellega on jälle nagu viinajoomise ja lõugasaamisega — mingisuguse osa elanikkonnast võib kanep liikluses teha keskmisest ohtlikumaks, aga see ei toeta väidet, et kanep on liikluses sama ohtlik kui viin, või et dekriminaliseerimine seda ohtu kasvatab. Viimast saab uskuda vaid siis, kui uskuda, et praegu keegi kanepise peaga rooli ei istu. Kuidas muidu seletada asjaolu, et California, kus kanep on kõige kergemini kättesaadav, on kanepiga seonduvate avariide järjestuses osariikide seas alles 14. kohal, samas kui kanepiga raevukalt võitlevates osariikides (Indiana, Lõuna-Carolina) on kanepiga seonduvaid õnnetusi märksa rohkem. California kõige kanepiliberaalsemates linnades San Franciscos ja Santa Cruzis ei registreeritud aga mullu üldse mitte ühtegi kanepiga seondunud liiklusõnnetust.

    Sinu viidatud tööd on tõenäoliselt metodoloogiliselt korrektsed ja ma ei vaidlusta nende järeldusi, aga need ei toeta seisukohta, et teatud uimastiseaduste mõistlik liberaliseerimine tekistab liikluses senisest hullema olukorra.

    Olen nõus, et alkoholi ja kanepi koostarvitamine teeb juhi tõenäoliselt ohtlikumaks kui kummagi eraldine mõõdukas tarvitamine, ja kindlasti ei soosi ma ebaadekvaatses seisundis autojuhtimist, ent miski ei anna alust arvata, et ravikanepi lubamine ja väikeste koguste oma tarbeks sallimine pilves roolimise määra suurendavad.

    ehkki üksikute uimastite tarvitajate protsent võib ajas radikaalselt kõikuda, ei kahanda keelamine keelatud ainete tarvitajate osakaalu ühiskonnas laiemalt.

    Allikas?

    Seda, et uimastite kriminaliseerimise saja-aastase ajaloo jooksul pole suudetud problemaatiliste raskete uimastite tarvitajate osakaalu (5%) elanikkonna hulgas maailma lõikes madaldada, nentis muu hulgas WHO mullune uimastiraport. Lauset “overall drug use, however, remained constant” ja selle variatsioone võib aga lugeda praktiliselt iga tõsiseltvõetava pikaajalise uimastikasutuse-uuringu sabast.

    Nii nagu Nõukogude võim ei suutnud “ära keelata” usklikkust, ei suuda ükski õigusriik ohjata teadvusseisundit muutvate ainete kasutamist. Mõlemas valdkonnas annab mõistuspärane kontrollimine ja reguleerimine paremaid tulemusi kui nulltolerants.

    VH-l on moonist aetud opiaatide ees sama turueelis, nagu on kõigil sünteetilistel keemiatööstuse toodetel “orgaaniliste” ees.

    Nagu puhtal piiritusel on turueelis viina, õlle, siidri ja veini ees? Ma ei ole nõus. Ükski narkomaan ei taha tarvitada kangemat, aga eluohtlikumat ainet, kuni saab mõju kätte vähem kangest. Valgel hiinlasel on turueelis vaid sellepärast, et kurjategijail on seda keeluseaduse tingimustes mugavam ja ohutum käidelda. Muidu oleks fentanüül heroiini ju juba igal pool…

  314. Eks sellega on jälle nagu viinajoomise ja lõugasaamisega — mingisuguse osa elanikkonnast võib kanep liikluses teha keskmisest ohtlikumaks, aga see ei toeta väidet, et kanep on liikluses sama ohtlik kui viin, või et dekriminaliseerimine seda ohtu kasvatab.

    Kui dekriminaliseerimine kasvatab kanepitarbimist üldiselt, kasvatab dekriminaliseerimine ka seda ohtu. Selle kohta käib muuhulgas minu poolt viidatud Uus-Meremaa uuring, mida ma luban endale taaskord tsiteerida:

    The results of the present study suggest that, for some populations, the risks of driving under the influence of cannabis may now be greater than the risks of driving under the influence of alcohol.

    Kuidas muidu seletada asjaolu, et California, kus kanep on kõige kergemini kättesaadav, on kanepiga seonduvate avariide järjestuses osariikide seas alles 14. kohal, samas kui kanepiga raevukalt võitlevates osariikides (Indiana, Lõuna-Carolina) on kanepiga seonduvaid õnnetusi märksa rohkem.

    Allikas?

    Seda, et uimastite kriminaliseerimise saja-aastase ajaloo jooksul pole suudetud problemaatiliste raskete uimastite tarvitajate osakaalu (5%) elanikkonna hulgas maailma lõikes madaldada, nentis muu hulgas WHO mullune uimastiraport.

    Ja kas see tase on 5% ka ühiskondades, kus vastavaid keelde ei ole?

    Ükski narkomaan ei taha tarvitada kangemat, aga eluohtlikumat ainet, kuni saab mõju kätte vähem kangest.

    Nii et siis sinu väitel on igal juhul moonivedelik eelistatavam kui oopium ja oopium eelistavam kui VH? Mis alusel sa seda küll väidad?

    VH turueelis tuleneb eelkõige tootmisprotsessist – täpselt samamoodi nagu kõigi teiste keemiatööstuse toodete puhul (värvid, liimid jne.). Viin ja õlu on halb näide võrdluseks, sest et mõlemat tehakse suurtootmise korras põllumajanduslikust toorainest. Viin ja hobikorras aetud samakas oleks parem näide (profid hansameistrid jätame hetkel kõrvale). See, et narkarid teda õieti lahjendada ei oska, on mööduv probleem ja seondub nende üldiselt degenereerunud võimetega. Küll tuleb uus põlvkond, mis juba oskab. Vabal turul on paratamatult edukam toode, mida saab toota tööstuslikult ja suurtes kogustes.

  315. Kriku ütles:

    Kui dekriminaliseerimine kasvatab kanepitarbimist üldiselt, kasvatab dekriminaliseerimine ka seda ohtu.

    Kuidas nii?

  316. Võiks ju arvata, et mida rohkem autojuhte kanepit tarbib, seda rohkem kanepit tarbinud isikuid ka autot juhtima satub…?

  318. Kriku ütles:

    Võiks ju arvata, et mida rohkem autojuhte kanepit tarbib, seda rohkem kanepit tarbinud isikuid ka autot juhtima satub…?

    Aga misajast “võiks ju arvata” järelduste tegemiseks sobiv loogiline alus on? :-P

    Sama hästi “võiks ju arvata”, et kui kanepitarbimine oma tabususe minetab, julgevad inimesed üksteisele tunnistada, et nad täna roolida ei või ja endale kanepivaba autojuhi organiseerida.

    Statistilises mõttes on “tarbimine üldiselt” summaarne näitaja. Meil ei ole mingisugust põhjust arvata, et tolle summaarse näitaja kasvades kõik komponentnäidud lineaarselt kasvavad. Tõenäoliselt kasvavad mõned kiiremini ja teised aeglasemalt — mõned aga võivad hoopis kahaneda.

  319. Kriku ütles:

    Otseste väljaütlemiste poolest tuntud Briti evolutsioonibioloog Richard Dawkins võrdles mosleminaisi pealaest jalatallani katvat burkat prügikotiga.

    Juhuks, kui mõni peaks arvama, et see rassistlik on, vaadaku järgmist täiesti roosa nahaga naisterahvast:

    Allikas: About.com DIY Fashion

  320. Jah, dig, viagrat müüakse tõesti palju suurusjärke rohkem kui ninasarvikute sarvi. Aga mida sa sellega öelda tahtsid?

    “Võiks ju arvata” tähendab eelduste, mitte järelduste tegemist. See on igati mõistuspärane eeldus.

    Ma ei rääkinud mitte “tarbimisest üldiselt”, vaid tarbijate arvu kasvust.

  324. lauri ütles:

    Kas selle olluse nimi mitte “burka” ei olnud?

    Räägivad, et õige nimi olla hoopis برقع‎. Aga tavaliselt tehakse teda tekstiilist, mitte ollusest. Olluse nimi olla hoopis lateks. Toosama, mis vahtkummist prohvetite põhiliseks tooraineks oleks, kui keegi prohveteid vahtkummist teeks.

  325. Kriku ütles:

    Kui dekriminaliseerimine kasvatab kanepitarbimist üldiselt, kasvatab dekriminaliseerimine ka seda ohtu.

    Tundub loogiline, ainult et kanepiseaduste normaliseerimine (deprioritiseerimine, dekriminaliseerimine, legaliseerimine) ei kipu reeglina kanepitarbimist märkimisväärselt suurendama. Kanepi mõju, muide, ei soodusta oma võimete üle- ja joobe alahindamist, nagu alkohol, mistõttu kanepit tarvitanu ei kipu nii uljalt rooli trügima kui joodik, mistõttu ei tähendaks ka tarvitajaskonna kasv, kui see ilmnema peaks, tingimata liiklusohu kasvu.

    Selle kohta käib muuhulgas minu poolt viidatud Uus-Meremaa uuring

    Kas Sulle endale ei paista veidi pentsik asjaolu, et tsiteeritud uuring läheb otsesesse vastuollu suure hulga samateemaliste uurimuste tulemustega? Ja miks küll ei näidanud uurimus seost alkoholijoobe ja suurenenud liiklusohtlikkuse vahel? (Kas peaks äkki mõõduka trimpamise roolis lubama?) Pööra ka tähelepanu kokkuvõtte tinglikule sõnastusele, valimi spetsiifilisusele ja metoodikale (self-reporting — mis piirini saab usaldada noorukite juttu, kes oma joobes juhtimist ise kommenteerivad?).

    The 936 drivers in the group reported greater rates of driving under the influence of cannabis than driving under the influence of alcohol. The paper concluded that “driving under the influence of cannabis posed a greater risk to driver and vehicle safety than drink driving … analysis of rates of self-reported motor vehicle collisions showed that driving under the influence of cannabis was marginally associated with increased risks of collision, whereas driving under the influence of alcohol was not.”

    The report did not explain why alcohol was not associated with increased risks of collision. The reported rates of collisions were nearly the same, but cannabis was said to be a greater risk.

    The report did acknowledge: “These conclusions are subject to caveats. First, the findings describe the conditions that applied to a specific cohort studied in a specific social context. The analysis has been based on self-report, and the true rates of driving under the influence and collisions may differ from the rates reported. Third, the collisions were largely minor, and for the most part did not involve injury. Finally, the results of the present study may be specific to that age group.”

    (allikas).

  326. Tundub loogiline, ainult et kanepiseaduste normaliseerimine (deprioritiseerimine, dekriminaliseerimine, legaliseerimine) ei kipu reeglina kanepitarbimist märkimisväärselt suurendama.

    Allikas?

    Kas Sulle endale ei paista veidi pentsik asjaolu, et tsiteeritud uuring läheb otsesesse vastuollu suure hulga samateemaliste uurimuste tulemustega?

    Milliste? Ja kumba järgmises lõigus nimetatud küsimust sa silmas pidasid?

    Ja miks küll ei näidanud uurimus seost alkoholijoobe ja suurenenud liiklusohtlikkuse vahel?

    Siin on kaks erinevat asja: esiteks kanepitarbimise tõus autojuhtide hulgas ja teiseks riskid, mida see tekitab. Kui riskide hindamiseks ei pruugi self-reporting tõesti kõige adekvaatsem olla, siis tarbimise mõõtmiseks kasutatakse seda meetodit massiliselt.

  327. Tundub loogiline, ainult et kanepiseaduste normaliseerimine (deprioritiseerimine, dekriminaliseerimine, legaliseerimine) ei kipu reeglina kanepitarbimist märkimisväärselt suurendama.

    Muide, see sõltub ka kliimavöötmest. Kindlasti on kanepitarbimist raskem kontrollida piirkondades, kus joobe saavutamiseks sobiv kanep looduslikult hästi kasvab. Ja iga keelu efektiivsus sõltub muidugi alati ka sellest, kui efektiivselt seda tagatakse.

    Kui sa mul siin väidad, et nimetatud keeld tarbimisele ilma igasuguse mõjuta on, pead tooma näiteks võrreldavaid piirkondi, kus see keeld kehtib või ei.

  328. Kriku ütles:

    Kuidas muidu seletada asjaolu, et California, kus kanep on kõige kergemini kättesaadav, on kanepiga seonduvate avariide järjestuses osariikide seas alles 14. kohal, samas kui kanepiga raevukalt võitlevates osariikides (Indiana, Lõuna-Carolina) on kanepiga seonduvaid õnnetusi märksa rohkem.

    Allikas?

    Mina lugesin seda siit. Julgen eeldada, et artikli autor tsiteerib ametlikku statistikat, aga pole muidugi välistatud, et valetab. Nagu ka selle kohta, et Holland on liiklusohutuse poolest Euroopa esirinnas, edestades naaberriike märkimisväärselt. Kahjuks ei nõuta ajaleheartiklite juurde allikaviiteid.

    Ja kas see tase on 5% ka ühiskondades, kus vastavaid keelde ei ole?

    See on, jah, protsent elanikkonnast, mille suurus ei paista sõltuvat keeldude olemusest ega karmusest. See, milliseid problemaatilisi aineid pruugitakse, sõltub seadustest küll — mida karmimad on karistused, seda ebakvaliteetsemad on ained ja seda suuremad on kahjud ühiskonnale.

    Ükski narkomaan ei taha tarvitada kangemat, aga eluohtlikumat ainet, kuni saab mõju kätte vähem kangest.

    Nii et siis sinu väitel on igal juhul moonivedelik eelistatavam kui oopium ja oopium eelistavam kui VH?

    Ei, oopium on kindlasti eelitatavam moonivedelikule, kuna on tervisele vähem ohtlik (oopiumi ei süstita).

    VH turueelis tuleneb eelkõige tootmisprotsessist

    Selgita, palun. Ma tõtt-öelda ei tea, kuidas fentanüüli toodetakse. Kas see on märksa odavam kui heroiini või morfiini tööstuslik tootmine?

    Ma olen aru saanud, et fentanüüli turueelis on ikkagi eelkõige selle kangus ja kompaktsus: seda on mugavam ja ohutum käidelda.

    See, et narkarid teda õieti lahjendada ei oska…

    …on põhjustatud asjaolust, et toote kvaliteet on kõikuv ja kontrollimatu, mis on ebamõistliku keelupoliitika otsene süü.

    Vabal turul on paratamatult edukam toode, mida saab toota tööstuslikult ja suurtes kogustes.

    Ja toote ohutus ega kvaliteet ega kasutajasõbralikkus ei mängi mingit rolli? Kas Sina eelistad maitsest ja toiteväärtusest hoolimata saia, mis on teistest suurem ja odavam?

  329. Kriku ütles:

    kanepiseaduste normaliseerimine (deprioritiseerimine, dekriminaliseerimine, legaliseerimine) ei kipu reeglina kanepitarbimist märkimisväärselt suurendama.

    Allikas?

    Selles eksperthinnangus punktides “Kanepi legaliseerimine ja selle mõju kasutamisele” ning “Kanepi dekriminaliseerimine ja selle mõju kasutusele” on neid loetletud mitu.

    Kas Sulle endale ei paista veidi pentsik asjaolu, et tsiteeritud uuring läheb otsesesse vastuollu suure hulga samateemaliste uurimuste tulemustega?

    Milliste?

    Viitasin eespool (postis #273) dokumendile, mis koondab viiteid laiale valikule sellistele töödele. Kahjuks ei ole mul andmeid selle kohta, et keegi oleks taolistele uurimustele meta-analüüsi teinud.

    Ja kumba järgmises lõigus nimetatud küsimust sa silmas pidasid?

    Vabandust, aga nüüd ma ei saanud küsimusest aru. Mis posti millises lõigus esitatud küsimusi ma millega silmas pidasin?

  330. Kriku ütles:

    Kindlasti on kanepitarbimist raskem kontrollida piirkondades, kus joobe saavutamiseks sobiv kanep looduslikult hästi kasvab.

    Praktika näitab, et see on ühtviisi raske igal pool Alaskast ekvaatorini ja tagasi — eriti kuna “tänu” kriminaliseerimisele on kanepi varjatud kodukasvatamine kujunenud nutikate kultiveerijate käe all jõudsalt arenevaks täppisteaduseks.

    Ja iga keelu efektiivsus sõltub muidugi alati ka sellest, kui efektiivselt seda tagatakse.

    Tõsi. Mis tõstatab küsimuse, kas ja kellele on kasulikud seadused, mille täitmist ei suudeta tagada. (Või vähemalt seni pole ükski demokraatlik riik suutnud. Esimees Mao, jah, hukkas omal ajal oopiumipruukijaid seni, kuni enam oopiumi ei pruugitud, aga sellise rangusega meetmed ei tule tänapäeva õigusriigis vast kõne alla.)

    Kui sa mul siin väidad, et nimetatud keeld tarbimisele ilma igasuguse mõjuta on, pead tooma näiteks võrreldavaid piirkondi, kus see keeld kehtib või ei.

    Millist konkreetset keeldu Sa siinkohal silmas pead? Seadused on riigiti erinevad — sellist riiki, kus kõikide uimastite omamine ja käitlemine lubatud oleks, mina ei tea.

  331. Mina lugesin seda siit. Julgen eeldada, et artikli autor tsiteerib ametlikku statistikat, aga pole muidugi välistatud, et valetab.

    Igatahes ei puudu tema jutus vandenõuteooria:

    Studies on marijuana and driving safety are remarkably consistent, though greatly under-publicized because they fail to support the government’s anti-pot line.

    Ja ta ei viita absoluutselt mitte ühelegi allikale. Vabanda, aga keeldun niisuguseid artikleid tõsiselt võtmast ja ei soovita seda Sullegi.

    Ja kas see tase on 5% ka ühiskondades, kus vastavaid keelde ei ole?

    See on, jah, protsent elanikkonnast, mille suurus ei paista sõltuvat keeldude olemusest ega karmusest.

    Ja milliste andmete põhjal sa seda järeldad?

    Selgita, palun. Ma tõtt-öelda ei tea, kuidas fentanüüli toodetakse.

    Sünteetiline keemiatööstuse produkt minu teada ja Wikipedia arvab sama. Ära jäävad kulud taimse materjali kasvatamisele, kogumisele, veole, töötlemisele ja nii edasi. Labori võib igale poole ehitada (analoogia näiteks amfetamiiniga). Nagu öeldud, täpselt samad eelised nagu muudel sünteetilise keemiatööstuse toodetel, aga neid võimendab kogu tegevuse illegaalsusega seotud lisarisk. Mis sa arvad, miks enam männivaiku ei koguta näiteks?

    See, et narkarid teda õieti lahjendada ei oska…

    …on põhjustatud asjaolust, et toote kvaliteet on kõikuv ja kontrollimatu, mis on ebamõistliku keelupoliitika otsene süü.

    Demagoogia. Sellise argumentatsiooniga võib õigustada mistahes ebaseadusliku produkti tootmist alates relvadest ja lõhkeainest ja lõpetades narkootikumidega.

    Ja toote ohutus ega kvaliteet ega kasutajasõbralikkus ei mängi mingit rolli?

    Tänavadiileri käest ostetud “orgaanilise” heroiini kvaliteet on ka väga kõikuv.

  332. Kriku ütles:

    Igatahes ei puudu tema jutus vandenõuteooria:

    Studies on marijuana and driving safety are remarkably consistent, though greatly under-publicized because they fail to support the government’s anti-pot line.

    Ja ta ei viita absoluutselt mitte ühelegi allikale.

    Ajalahe arvamusartikkel ei ole teadusuurimus ega sisalda enamasti allikaviidete loendit.

    Mis puutub aga esile tõstetud “vandenõuteooriasse”, siis pole see ju teooria, vaid reaalsus, pealegi täiesti loogiline. Väga harva juhtub, et näiteks NIH või muu sarnane ametkond peab vajalikuks esile tõsta või rahastada uurimusi, mis nende toimimise aluseid õõnestavad. Hoopis sagedamini upitatakse väikseid või eos tendentslikke töid, mida osavalt kajastades saab jätta tegelikkusest erinevat muljet ja sellega ametkonna vajalikkust ja poliitilise kursi õigsust “tõestada”.

    Tashkini kopsuvähi ja kanepi seose täppisuuring oli vist viimane kord, kui riiklik instants sellisele libedale teele läks, mis lõppes ka haleda fiaskoga (selgus, et kanep võib hoopis kopsuvähki pärssida). Võimalikuks sai see aga ainult tänu asjaolule, et sügavalt kanepi kopse vähistavasse toimesse uskunud Tashkin oli aatakümneid tootnud ametliku liiniga sobivaid uurimusi, mis näitasid, et kanepisuitsetajatel on suurem oht kopsuvähki haigestuda. See, et valimisse kuulusid suguhaiguste dispanseri kaugsõidumeremeestest patsiendid, kes lisaks suitsetasid tubakat ning pruukisid alkoholi ja muid kangeid uimasteid, ei väärinud propagandatöötajate arust äramärkimist. Aga see on juba teine jutt.

  333. Kriku ütles:

    …milliste andmete põhjal sa seda järeldad?

    ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (mis kümnendi eest seadis eesmärgiks uimastite väljajuurimise kogu maailmast) on seda 2009. aasta raportis nentinud: saavutada on suudetud vaid uimastituru “stabiliseerimine”, mis tähendab, et endiselt tarvitavad seadusega keelatud uimasteid umbes 200 miljonit inimest ehk 5% maailma täiskasvanutest. See on sama protsent, millega Rahvusvaheline Oopiumikomisjon 1909. aastal narkootilise ainega kauplemisele piirangute kehtestamist põhjendas.

    Nagu enamik väidetavaid fakte uimastikasutuse kohta, on see muidugi vaid umbkaudne hinnang: tõendite kogumise komplitseeritus on üks uimastite illegaalsuse ühiskonnakahjulikke tagajärgi.

    …täpselt samad eelised nagu muudel sünteetilise keemiatööstuse toodetel, aga neid võimendab kogu tegevuse illegaalsusega seotud lisarisk.

    Seda minagi.

    Mis sa arvad, miks enam männivaiku ei koguta näiteks?

    Ma ei usu, et selle sünteetiline aseaine oleks oluliselt mürgisem ja ohtlikum kui naturaalne saadus. Uimastitega paraku nii on: turuliider pole mitte kõige kvaliteetsem või kõige ohutum toode, vaid kõige raskemini kontrollitav.

    Sellise argumentatsiooniga võib õigustada mistahes ebaseadusliku produkti tootmist alates relvadest ja lõhkeainest ja lõpetades narkootikumidega.

    Relvad ja lõhkeaine on erinevalt uimastitest väga otseselt ühiskonnaohtlik kaup, ja samas ei ole relvad ju illegaalsed. Ning tänu sellele, et riik seda valdkonda väga hoolikalt reglementeerib, ning soovijaile relva vastutustundlikku omamist ka võimaldab, ei lähe ma seadusekuuleka kodanikuna püstolit ostma kurjategijalt, vaid esitan taotluse relvaloa saamiseks ja lähen vastavasse poodi.

    Fenatnüül ei ole uus leiutis. Eesti turule trügis see kange mürk mitte sellepärast, et ta odav on (heroiinikilo tootmine maksvat vähem kui pesupulbrikilo tootmine), vaid sellepärast, et risk sellega vahele jääda on väga palju väiksem kui umbes sada korda lahjema heroiini puhul.

    Tänavadiileri käest ostetud “orgaanilise” heroiini kvaliteet on ka väga kõikuv.

    Jah. Sellepärast peakski neile, kel vaja, väljastama heroiini riiklikult kontrollitud instants nagu näiteks Hollandis ja mõnel pool mujal. Heroiinikabinette külastavatel narkomaanidel ei ole enam sundi aine hankimiseks varastada ning kahjud ühiskonnale on palju väiksemad.

  334. Mart K. ütles:

    Ning tänu sellele, et riik seda valdkonda väga hoolikalt reglementeerib, ning soovijaile relva vastutustundlikku omamist ka võimaldab, ei lähe ma seadusekuuleka kodanikuna püstolit ostma kurjategijalt, vaid esitan taotluse relvaloa saamiseks ja lähen vastavasse poodi.

    Meerikamaal, kus riik relvade kvaliteedi kontrollimisest igati hoiduda üritab, on olemas selline põnev termin nagu Saturday Night Special.

  335. Selles eksperthinnangus punktides “Kanepi legaliseerimine ja selle mõju kasutamisele” ning “Kanepi dekriminaliseerimine ja selle mõju kasutusele” on neid loetletud mitu.

    Võtame siis sealt näiteks Portugali, kus narkootikumide tarvitamine dekriminaliseeriti (mitte ei legaliseeritud) 2001. Selle kohta võiks lugeda kopsakamat ülevaadet kui kanepifännide oma näiteks siit. Üldiselt ei toeta see optimistide seisukohti.

    Üks asjakohane artikkel veel ajakirjandusest: Portugal: Portugal’s Drug Law Draws New Scrutiny.

    Küsimust on metodoloogiliselt keeruline uurida ja see sõltub paljudest teguritest peale juriidika. Kindlasti oli oma efekt ka tõhustatud ennetusel ja ravil.

    Sinu poolt viidatud kanepifännide organisatsiooni dokumendis viidatud Portugali käsitlev uurimus, mille produtseeris “libertarian think-tank”, ei ole oma järeldustes ka nii väga selge.

    What is clear is that the number of cases referred to the administrative process has increased slowly and more or less steadily since the enactment of decriminalization in 2001, suggesting (without proving) that officers are issuing citations at least at the same rates, if not more enthusiastically, than when the law was first enacted (see Figure 1).

    Ülalmainitud fikseeritud juhtumite tõus käib eelkõige kanepi kohta (vt. joonis 2).

    Positiivsena on 2001-2007 mõne protsendi järgi langenud elus korragi ükskõik millist illegaalset mõnuainet kasutanud kuritarvitajate hulk 15-19-aastaste noorte hulgas, kuid palju rohkem suurenenud vanusegrupis 20-24 (joonis 6). Võib muidugi nõustuda, et ükskõik millise mõnuaine tarbimise puhul on kriitiline eagrupp murdeealised, aga siiski ei saa 20-24-aastaste eagrupis toimunud tõusust IMHO mööda vaadata. Aastatel 1999-2005 kasvas 16-18-aastaste hulgas kanepit proovinute hulk 9.4% -> 15.1% ja ükskõik millist illegaalset mõnuainet tarvitanute hulk 12.3% -> 17.7%, kuid langes heroiini tarvitajate hulk 2.5% -> 1.8%.

    Märkimisväärne on HIV/AIDS-i langus narkomaanide hulgas 2001-2006.

    Alates 2001. a. on märkimisväärselt langenud surmajuhtumite arv opiaatide tarvitamise tõttu, kuid muude narkootikumide puhul sellist suundumust pole ja surmajuhtumite arv kanepi tõttu on isegi tõusnud (joonis 11). Samas narkosurmade üldarv 1997. ja 2005. a. on umbes sama (joonis 13) ja 1998-2001 oli kõvera kõigi aegade tipp. Kahjuks pöördus graafik alates 2005. a. tagasi tõusule ja jõudis 2007. a. juba umbes 1998. a. tasemele.

    Vähemalt need allikad ei luba Portugali eksperimenti õnnestunuks kuulutada ja eriti kanepi osas.

  336. Kindlasti on kanepitarbimist raskem kontrollida piirkondades, kus joobe saavutamiseks sobiv kanep looduslikult hästi kasvab.

    Praktika näitab, et see on ühtviisi raske igal pool Alaskast ekvaatorini ja tagasi — eriti kuna “tänu” kriminaliseerimisele on kanepi varjatud kodukasvatamine kujunenud nutikate kultiveerijate käe all jõudsalt arenevaks täppisteaduseks.

    Allikas selle kohta?

    Ajalahe arvamusartikkel ei ole teadusuurimus ega sisalda enamasti allikaviidete loendit.

    Ja sa kujundadki oma arvamusi niisuguste paljasõnaliste artiklite põhjal?

    Mis puutub aga esile tõstetud “vandenõuteooriasse”, siis pole see ju teooria, vaid reaalsus, pealegi täiesti loogiline.

    See, et “meil on õigus, aga paha valitsus meie uuringuid ei avalda”, on tüüpiline uhhuulik ettekääne.

    ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (mis kümnendi eest seadis eesmärgiks uimastite väljajuurimise kogu maailmast) on seda 2009. aasta raportis nentinud: saavutada on suudetud vaid uimastituru “stabiliseerimine”, mis tähendab, et endiselt tarvitavad seadusega keelatud uimasteid umbes 200 miljonit inimest ehk 5% maailma täiskasvanutest. See on sama protsent, millega Rahvusvaheline Oopiumikomisjon 1909. aastal narkootilise ainega kauplemisele piirangute kehtestamist põhjendas.

    Viide?

    Ma ei usu, et selle sünteetiline aseaine oleks oluliselt mürgisem ja ohtlikum kui naturaalne saadus. Uimastitega paraku nii on: turuliider pole mitte kõige kvaliteetsem või kõige ohutum toode, vaid kõige raskemini kontrollitav.

    Miks sa seda arvad? Mis tähendab “kõige raskemini kontrollitav”?

    Relvad ja lõhkeaine on erinevalt uimastitest väga otseselt ühiskonnaohtlik kaup

    Esiteks ma ei nõustu selle väitega ja teiseks ei muudaks see asja: sinu argumenti illegaalse käitlemise ohtlikkusest saab täpselt ühtmoodi rakendada nii relvade, lõhkeaine kui uimastite kohta. Järelikult ei ole see toimiv argument ja kui sa rõhutad relvade suurt ohtlikkust, rõhutad sa tegelikult ühtlasi ka nimetatud argumendi mittetoimivust.

    Fenatnüül ei ole uus leiutis. Eesti turule trügis see kange mürk mitte sellepärast, et ta odav on (heroiinikilo tootmine maksvat vähem kui pesupulbrikilo tootmine), vaid sellepärast, et risk sellega vahele jääda on väga palju väiksem kui umbes sada korda lahjema heroiini puhul.

    Seda väidet peaksid sa tõendama andmetega heroiini ja fentanüüli tootmise ja transpordi kulu kohta.

    Tänavadiileri käest ostetud “orgaanilise” heroiini kvaliteet on ka väga kõikuv.

    Jah.

    Hea, et sa nõustud, et VH ei ole ohtlikum kui heroiin kõikuva kvaliteedi tõttu.

  337. Kriku ütles:

    Kindlasti on kanepitarbimist raskem kontrollida piirkondades, kus joobe saavutamiseks sobiv kanep looduslikult hästi kasvab.

    Praktika näitab, et see on ühtviisi raske igal pool Alaskast ekvaatorini ja tagasi — eriti kuna “tänu” kriminaliseerimisele on kanepi varjatud kodukasvatamine kujunenud nutikate kultiveerijate käe all jõudsalt arenevaks täppisteaduseks.

    Allikas selle kohta?

    viidatavat allikat kahjuks käepärast pole aga ma võin seda väidet raudselt kinnitada. tõestuseks piisaks vaid sellest kui tõestusesoovija viitsiks natuke netis tuhnida ja tirida vastavaid raamatuid-õpetusi, külastada lehti, kus müüakse kasvatamiseks vajalikku varustust, sh. spetsiaalselt kanepi maksimaalseks sirgumiseks optimeeritud UV-lampe, väetisi jmt. toodetakse maskeeritud kasvatuskappe, kasuhooneid, ventikatsioonifiltreid, automatiseeritud kastmissüsteeme jmt. iga tont võib netist tellida spetsiaalselt aretatud seemneid, valida sorte vastavalt soovitud mõjule. seemned on feminiseeritud, steriliseeritud (et järgmist põlvkonda ei kasvaks) jne. see on tõesti sisuliselt täppisteadus.

  338. Vaat’ seda ma mõtlengi, et soojas kliimas võib kuuri taga kasvatada ja ei pea igasugu varustust hankima ja selleks ehitistes ruumi eraldama.

  339. Kriku ütles:

    Vaat’ seda ma mõtlengi, et soojas kliimas võib kuuri taga kasvatada ja ei pea igasugu varustust hankima ja selleks ehitistes ruumi eraldama.

    Soojas kliimas võib kuuri taga moone ka kasvatada. Milleks kanepiga jännata, kui oopiumi hind maailmaturul märgatavalt kõrgem on¿

  340. Ruutmeetrist kanepist saab oluliselt rohkem vajalikku toorainet kui ruutmeetrist moonist.

  342. Ma mõtlesin oma tarbeks kasvatamist sarnaselt puskariajamisele.

    Aga muidu narkarid kasvatavad oma tarbeks moone ka. Ning käivad neid võõrastelt peenramaadelt jahtimas. Endalgi üks tuttav, kes on selle probleemiga kokku puutunud.

  343. Kriku ütles:

    Kindlasti on kanepitarbimist raskem kontrollida piirkondades, kus joobe saavutamiseks sobiv kanep looduslikult hästi kasvab.

    Praktika näitab, et see on ühtviisi raske igal pool Alaskast ekvaatorini ja tagasi.

    Allikas selle kohta?

    Mille kohta? Et kanep on maailmas populaarsuselt esimene illegaalne uimasti või selle kohta, et teda on tänu vildakatele uimastiseadustele tulus kasvatada kõikjal? Kuni kestab uimastisõda, mis hoiab kanepi grammihinda jätkuvalt kulla grammihinnaga samas vääringus, pole vahet, kus seda kasvatada — tulus on see igatahes.

    Täppiskultiveerimine, mida saab teha vaid siseruumides, võimaldab pealegi saavutada palju tõhusamat ja kvaliteetsemat, aga tihti ka psühhoaktiivsemat toodet, mille eest tuleb jällegi tänada (?) uimastiseaduste ranget jõustamist.

    Ja sa kujundadki oma arvamusi niisuguste paljasõnaliste artiklite põhjal?

    Mitte ainult; võimalusel ikka kontrollin huvitavamaid väiteid; samuti hoian silma peal valdkonna teadusuudistel ja nende algallikatel. Kurb tõsiasi on, et avalikkus kipub oma arvamust kujundama väga halvasti koostatud ja/või tõlgitud kõmu-aimeartiklite põhjal. Üht lahatakse siin.

    Mis puutub aga esile tõstetud “vandenõuteooriasse”, siis pole see ju teooria, vaid reaalsus, pealegi täiesti loogiline.

    See, et “meil on õigus, aga paha valitsus meie uuringuid ei avalda”, on tüüpiline uhhuulik ettekääne.

    Ei vaidle vastu, aga see pole vist päris see, mida autor väidab. Mina sain niimoodi aru, et “underpublished” tähendab antud kontekstis, et neid uurimusi ei kajastata reameedias sama aktiivselt kui uurimusi, mis rõhutavad uimastite väidetavaid riske. Kanepit on viimase kümnendi jooksul kuulutatud patuoinaks õuduste juures munandivähist skisofreeniani, ent enamasti ei pea sellised uurimused vett. Ulatuslikumad uurimused kui Sinu tsiteeritud U-M teismeliste liiklusõnnetuste ja uimaainete vahelisi seoseid leida üritanud uuring ei ole avariide ja kanepitarbimise vahel eriti olulist seost leidnud — aga, rõhutan taas, see ei tähenda, et ma pooldaksin praeguste seaduste või karistuste muutmist ses osas, mis puudutab uimastijoobes juhtimist. Küll aga oleks vaja paremaid ja odavamaid meetmeid kanepijoobe tuvastamiseks. Metaboliidid ilmnevad vereproovis veel päevi, isegi nädalaid või kuid pärast tarvitamist. Tunnistan, et see on probleem.

  344. See on sama protsent, millega Rahvusvaheline Oopiumikomisjon 1909. aastal narkootilise ainega kauplemisele piirangute kehtestamist põhjendas.

    Viide?

    See on sama protsent, millega Rahvusvaheline Oopiumikomisjon 1909. aastal narkootilise ainega kauplemisele piirangute kehtestamist põhjendas.

    Viide?

    Oi, tundub, et olen siinkohal vassinud. Oopiumikomisjon põhjendas oopiumi keelustamist 5% sõltlastega Hiinas, kus oopiumi pruukis iga neljas täiskasvanud mees. Praegu on probleemseid sõltlasi maailma lõikes kindlasti palju vähem kui 1909. aastal Hiinas; eri allikate hinnangud küündivad 0.5%-st 2%-ni. Tänan, et parandasid mind pikka aega saatnud “kurja konstandi”. Kardan, et mu arvamust see siiski ei muuda. Viimase kümnendi vältel on peaaegu kogu maailmas uimastiseaduste jõustamist karmistatud, aga üldist positiivset nihet pole näha. Uimastid on täna kangemad ja kättesaadavamad kui kunagi varem. See näitab üheselt, et karistamine ei tööta. (Kas The Economist on Sinu jaoks autoriteetsem allikas kui Sacramento Bee?)

    Varsti jätkan.

  345. turuliider pole mitte kõige kvaliteetsem või kõige ohutum toode, vaid kõige raskemini kontrollitav.

    Miks sa seda arvad? Mis tähendab “kõige raskemini kontrollitav”?

    Muidugi mängib hind ka teatud osa, aga keeluseaduse põhjustatud motiivide kõrval väikest. Tooraine hinna kuni neljakordne kõikumine Kolumbias ei mõjuta näiteks kokaiini tänavahinda USA-s — vaheltkasu on lihtsalt nii röögatu. Sinu loogika kohaselt peaks odavam ja kangem fentanüül heroiini turult tõrjuma kogu maailmas, aga nii see pole.

    “Raskestikontrollitav” tähendab, et ainet on keeruline läbiotsimisel leida ning kerge kohapeal toota või üle piiri toimetada. Fentanüül on raskemini kontrollitav kui heroiin, heroiin raskemini kontrollitav kui oopium, ning isegi kui uimastiseaduste jõustamine pole ainus põhjus üleminekule nõrgematelt ja ohutumatelt ainetelt kangematele ja kahjulikumatele, on see määrav.

    Relvad ja lõhkeaine on erinevalt uimastitest väga otseselt ühiskonnaohtlik kaup

    Esiteks ma ei nõustu selle väitega…

    Relvade ja lõhkeainetega saab kaasinimesi tappa, uimastikasutaja ohustab aga ainult iseennast. Kas nõustud, et valedes kätes ja kuritarvitatuna on tulirelvad ühiskonnale ohtlikum nähtus kui uimastid?

    sinu argumenti illegaalse käitlemise ohtlikkusest saab täpselt ühtmoodi rakendada nii relvade, lõhkeaine kui uimastite kohta.

    Seda ma ju räägingi, et kuna illegaalne käitlemine on ohtlik, peaks riik seda uimastite puhul samamoodi rangelt reguleerima kui relvade ja lõhkeainete puhul. Erinevalt relvadest on keelatud uimastite turg üleni kurjategijate kontrolli all. Kui see on Sinu meelest positiivne areng, siis sooviksin täpsemat selgitust, kuidas see ühiskonnale kasu toob, et ohtlikke aineid müüvad inimesed, kes ei hooli kasutaja vanusest ega tervislikust seisundist.

    Seda väidet peaksid sa tõendama andmetega heroiini ja fentanüüli tootmise ja transpordi kulu kohta.

    Fentanüüli doos on tänaval kuuldavasti odavam kui doos heroiini (mis, tõsi, ei ütle küll palju tootmiskulude kohta), ning on loogiline, et kuna see võtab sada korda vähem ruumi kui heroiin, on seda võimalik väga palju tõhusamalt peita.

    Tänavadiileri käest ostetud “orgaanilise” heroiini kvaliteet on ka väga kõikuv.

    Jah.

    Hea, et sa nõustud, et VH ei ole ohtlikum kui heroiin kõikuva kvaliteedi tõttu.

    Ei nõustu. Kangem uimasti on kasutuse kriminaliseerituse tingimustes siiski märksa eluohtlikum — lihtsam on saada üledoosi.

  346. Mart K. ütles:

    (Kas The Economist on Sinu jaoks autoriteetsem allikas kui Sacramento Bee?)

    Minu jaoks küll. Tõsi küll, The Economist on mõnikord liiga konservatiivne teadusalaste arengute tunnistamisel, aga üldiselt on tegemist ühe vähese väljaandega, kes julgeb tuleohtlikus ühiskonnas kvaliteetajakirjanduse tõrvikut ringi tassida.

  347. Kriku ütles:

    Võtame siis sealt näiteks Portugali, kus narkootikumide tarvitamine dekriminaliseeriti (mitte ei legaliseeritud) 2001. Selle kohta võiks lugeda kopsakamat ülevaadet kui kanepifännide oma näiteks siit. Üldiselt ei toeta see optimistide seisukohti.

    Olen dokumendiga tuttav ja see näitab üheselt, et dekriminaliseerimine on tõhusam kui keeluseadused ja karistamine. Kas lugesid lõike “Summary of Trends” ja “Stakeholder Perceptions”?

    Üks asjakohane artikkel veel ajakirjandusest: Portugal: Portugal’s Drug Law Draws New Scrutiny. Küsimust on metodoloogiliselt keeruline uurida ja see sõltub paljudest teguritest peale juriidika. Kindlasti oli oma efekt ka tõhustatud ennetusel ja ravil.

    Portugalis isegi väga suur. Uimastiseaduste muutmisel tuleb kindlasti tagada see, et suur osa jõustamise leevendamise arvelt kokku hoitavatest ressurssidest suunataks tõhusasse tõenduspõhisesse ennetusse ja sõltuvusravisse. Tänu stigma taandumisele Portugalis on küsimust seal praegu metodoloogiliselt lihtsam uurida ning enamikku tegureid adekvaatsemalt hinnata.

    siiski ei saa 20-24-aastaste eagrupis toimunud tõusust IMHO mööda vaadata. Aastatel 1999-2005 kasvas 16-18-aastaste hulgas kanepit proovinute hulk 9.4% -> 15.1% ja ükskõik millist illegaalset mõnuainet tarvitanute hulk 12.3% -> 17.7%, kuid langes heroiini tarvitajate hulk 2.5% -> 1.8%.

    Kas see on Sinu arust üheselt negatiivne tendents? See, et noored täiskasvanud pruugivad pigem ohutumaid aineid, on minu arust soovitavam kui varasem olukord (tarvitamise alustamise noorem vanus ja kangete uimastite pruukimise suurem määr).

    Alates 2001. a. on märkimisväärselt langenud surmajuhtumite arv opiaatide tarvitamise tõttu, kuid muude narkootikumide puhul sellist suundumust pole ja surmajuhtumite arv kanepi tõttu on isegi tõusnud (joonis 11).

    Seda see tabel küll ei ütle; kanep nimelt ei põhjusta surmajuhtumeid, samas kui paljud muud uimastid (eriti opioidid) põhjustavad. Tabelis on toodud lahkamisel hukkunute organismist leitud uimastite esinemissagedus — seega kajastuvad seal ka kõik juhtumid, kus uimastijoobes inimesed hukkusid kõrvalistel või kaudsetel põhjustel. Portugali uimastiprogrammi koordinaator João Goulão osutab, et sellise statistika juures on oma roll ka paranenud analüüsimeetodeil.

  348. Mart K. küsis:

    Kindlasti on kanepitarbimist raskem kontrollida piirkondades, kus joobe saavutamiseks sobiv kanep looduslikult hästi kasvab.

    Praktika näitab, et see on ühtviisi raske igal pool Alaskast ekvaatorini ja tagasi.

    Allikas selle kohta?

    Mille kohta?

    Selle kohta, et kanepitarbimist on ühtviisi raske kontrollida Alaskast ekvaatorini ja tagasi. Ei ole IMHO loogiline, et looduslikud tingimused seda üldse ei mõjuta.

    Ja sa kujundadki oma arvamusi niisuguste paljasõnaliste artiklite põhjal?

    Mitte ainult; võimalusel ikka kontrollin huvitavamaid väiteid; samuti hoian silma peal valdkonna teadusuudistel ja nende algallikatel.

    Ja siis palun viitagi alliktele, kus oma väiteid ka tõendatakse ja viidetega varustatakse. Dale Gieringeri sinu poolt viidatud artikli väärtus on selles mõttes ümmargune null.

    Mina sain niimoodi aru, et “underpublished” tähendab antud kontekstis, et neid uurimusi ei kajastata reameedias sama aktiivselt kui uurimusi, mis rõhutavad uimastite väidetavaid riske.

    Ta ei maini “reameediat”.

  349. Viimase kümnendi vältel on peaaegu kogu maailmas uimastiseaduste jõustamist karmistatud, aga üldist positiivset nihet pole näha.

    Äkki võtab see lihtsalt rohkem aega? Näiteks kohordiefekti tõttu – selleks, et väheneks näiteks korragi elus uimastit pruukinud inimeste arv, peab vanem põlvkond ennem eest ära surema. Kümnend on kriminaalpoliitika hindamisel üldiselt väga lühike aeg.

  350. Kriku ütles:

    Näiteks kohordiefekti tõttu – selleks, et väheneks näiteks korragi elus uimastit pruukinud inimeste arv, peab vanem põlvkond ennem eest ära surema.

    Niipalju siis väidetest, et uimastid kiiresti tapavad.

  351. Sinu loogika kohaselt peaks odavam ja kangem fentanüül heroiini turult tõrjuma kogu maailmas, aga nii see pole.

    Vähemalt Wikipedia andmetel see protsess käib:

    Some heroin dealers mix fentanyl powder with heroin in order to increase potency or compensate for low-quality heroin. In 2006, illegally manufactured, non-pharmaceutical fentanyl often mixed with cocaine or heroin caused an outbreak of overdose deaths in the United States, heavily concentrated in the cities of Chicago, Detroit, and Philadelphia. Baltimore, Pittsburgh, St. Louis, Milwaukee, Camden, New Jersey, Little Rock, and Dallas were also affected. The mixture of fentanyl and heroin is known as “magic” or “the bomb”, among other names, on the street.

    Aga kõik see võtab mudugi aega. Sünteetilise keemia võidukäik ei toimunud ka legaalsete toodete puhul mõne aastaga.

    “Raskestikontrollitav” tähendab, et ainet on keeruline läbiotsimisel leida ning kerge kohapeal toota või üle piiri toimetada. Fentanüül on raskemini kontrollitav kui heroiin, heroiin raskemini kontrollitav kui oopium, ning isegi kui uimastiseaduste jõustamine pole ainus põhjus üleminekule nõrgematelt ja ohutumatelt ainetelt kangematele ja kahjulikumatele, on see määrav.

    See on kindlasti oluline eelis, aga küll korrakaitsjad jõuavad ka millalgi ajale järele oma tehniliste vahenditega. Veel paremini väljendub kõnealune võidujooks dopingutööstuse puhul.

    Fentanüüli doos on tänaval kuuldavasti odavam kui doos heroiini (mis, tõsi, ei ütle küll palju tootmiskulude kohta), ning on loogiline, et kuna see võtab sada korda vähem ruumi kui heroiin, on seda võimalik väga palju tõhusamalt peita.

    Ja ka tavalised trabspordikulud on siis 100 korda väiksemad. Ja on kõik põhjused eeldada, et ka tootmiskulud on väiksemad.

    sinu argumenti illegaalse käitlemise ohtlikkusest saab täpselt ühtmoodi rakendada nii relvade, lõhkeaine kui uimastite kohta.

    Seda ma ju räägingi, et kuna illegaalne käitlemine on ohtlik, peaks riik seda uimastite puhul samamoodi rangelt reguleerima kui relvade ja lõhkeainete puhul. Erinevalt relvadest on keelatud uimastite turg üleni kurjategijate kontrolli all.

    Väär analoogia. Tsiviilkäibes on lubatud ainult näpuotsatäis relvi. Illegaalne relvaturg on samuti kurjategijate kontrolli all.

    Tänavadiileri käest ostetud “orgaanilise” heroiini kvaliteet on ka väga kõikuv.

    Jah.

    Hea, et sa nõustud, et VH ei ole ohtlikum kui heroiin kõikuva kvaliteedi tõttu.

    Ei nõustu. Kangem uimasti on kasutuse kriminaliseerituse tingimustes siiski märksa eluohtlikum — lihtsam on saada üledoosi.

    See oht tuleneb ju kasutaja vähesest teadlikkusest või mõõtmise ebatäpsusest, mis on teine asi.

  352. Niipalju siis väidetest, et uimastid kiiresti tapavad.

    Võrreldes alkoholiga tapavad mõned neist kiiresti, võrreldes kuuliga aeglaselt. Vaevalt et see sulle uudis on.

  353. Selle kohta võiks lugeda kopsakamat ülevaadet kui kanepifännide oma näiteks siit. Üldiselt ei toeta see optimistide seisukohti.

    Olen dokumendiga tuttav ja see näitab üheselt, et dekriminaliseerimine on tõhusam kui keeluseadused ja karistamine. Kas lugesid lõike “Summary of Trends” ja “Stakeholder Perceptions”?

    Ega ikka ei näita küll:

    It is worth repeating that patterns of drug use and related problems may operate independently of drug laws and policies. The epidemics of heroin and HIV may already have passed their peak by 2001 and so may have fallen without any legal or policy changes. However, the recorded patterns in Portugal support the idea that decriminalization may lead to overall increases in drug use, but with reductions in drug-related public health problems.

    The increase in cannabis use in Portugal has been mirrored in many European nations, including neighbouring Spain and Italy, nations with historically low prevalence of cannabis use. From this perspective, given that all three countries exhibited a similar trend the decriminalization in Portugal is not to blame for the increase. Finally, the decriminalization may have contributed to a real increase in cannabis use due to a perceived tolerance of use. From this perspective decriminalization has had a counter-productive impact on drug use.

    It is plausible that the rise in cannabis drug use is due to one or all of these explanations. Yet, the different interpretations lead to conflicting views on the worth of decriminalization. Key informants supporting the first and second explanations have far more positive views of the reform than those supporting the final explanation.

    Dokk on selles mõttes hea, et avab hulka metodoloogilisi probleeme kõnealuse küsimuse uurimisel, mida “üheste tulemuste” otsijad tavaliselt kõrvale jätavad.

    Küsimust on metodoloogiliselt keeruline uurida ja see sõltub paljudest teguritest peale juriidika. Kindlasti oli oma efekt ka tõhustatud ennetusel ja ravil.

    Portugalis isegi väga suur.

    Suur hulk neist meetmetest ei eelda dekriminaliseerimist.

  354. Aastatel 1999-2005 kasvas 16-18-aastaste hulgas kanepit proovinute hulk 9.4% -> 15.1% ja ükskõik millist illegaalset mõnuainet tarvitanute hulk 12.3% -> 17.7%, kuid langes heroiini tarvitajate hulk 2.5% -> 1.8%.

    Kas see on Sinu arust üheselt negatiivne tendents? See, et noored täiskasvanud pruugivad pigem ohutumaid aineid, on minu arust soovitavam kui varasem olukord (tarvitamise alustamise noorem vanus ja kangete uimastite pruukimise suurem määr).

    Kahtlane, sest lisandunud lahjemate ainete tarvitajaid on suurusjärgu võrra rohkem kui heroiinist loobujaid.

    Seda see tabel küll ei ütle; kanep nimelt ei põhjusta surmajuhtumeid, samas kui paljud muud uimastid (eriti opioidid) põhjustavad. Tabelis on toodud lahkamisel hukkunute organismist leitud uimastite esinemissagedus — seega kajastuvad seal ka kõik juhtumid, kus uimastijoobes inimesed hukkusid kõrvalistel või kaudsetel põhjustel.

    Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ei peaks näiteks kanepijoobes õnnetusse sattunud inimese surma põhjust seostama kanepi tarvitamisega.

  355. Kriku ütles:

    Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ei peaks näiteks kanepijoobes õnnetusse sattunud inimese surma põhjust seostama kanepi tarvitamisega.

    Oletame, et autotäis noori inimesi sõidab autoga ringi ja siis autoga vastu puud. Neli inimest saab surma ja kohtumeditsiiniline ekspertiis leiab, et kõik olid joobeseisundis. Mitmel neist on mõistlik surma põhjuseks joobeseisundit pidada?

    Kõige rohkem ühel — sellel, kes roolis istus.

  356. Võib vastu väita, et ülejäänud kolm poleks kainest peast sellise juhiga autosse istunud.

  357. Kriku ütles:

    Võib vastu väita, et ülejäänud kolm poleks kainest peast sellise juhiga autosse istunud.

    Võib, aga see oleks jama.

    Läheme analoogiaga edasi. Oletame, et autos oli neli inimest — kolm joobes ja kaine autojuht. Kõik said surma. Kui paljud nendest inimestest, kes statistikas lähevad kirja õnnetuses hukkunutena, kelle verest leiti alkoholi, said surma alkoholi tarbimise tagajärjel?

  358. Alkoholijoobes isiku poolt juhitud autosse istumine on riskikäitumine. Kui selle riskikäitumise põhjuseks on omakorda alkoholijoove, siis on tegemist ühe alkoholi tarvitamisega seotud riski realiseerumisega. Teatavasti kaasneb alkoholi tarvitamisega kõrgendatud valmidus riskikäitumiseks. Põhjuslik seos on ilmselge. Kuidas statistikud seda hetkel kajastavad või ei kajasta, on hoopis ise küsimus.

  359. Kriku ütles:

    Mart K. küsis:

    Kindlasti on kanepitarbimist raskem kontrollida piirkondades, kus joobe saavutamiseks sobiv kanep looduslikult hästi kasvab.

    Praktika näitab, et see on ühtviisi raske igal pool Alaskast ekvaatorini ja tagasi.

    Allikas selle kohta, et kanepitarbimist on ühtviisi raske kontrollida Alaskast ekvaatorini ja tagasi? Ei ole IMHO loogiline, et looduslikud tingimused seda üldse ei mõjuta.

    Kas asjaolu, et kanep on olnud kogu keelustamise ajaloo vältel ja on praegugi kättesaadav ning seda tarvitatakse kogu maailmas, ei ütle Sinu arust, et kanepitarbimist on võimatu kontrollida?

    Kanepi bioloogiline eripära nõuab, et selleks, et taimes moodustuksid psühhotroopsed ained, tuleb selle kasvamise protsessi sekkuda niikuinii. Seetõttu on kanepi kasvatamine riskantne enam-vähem igal pool. Paariariikides on see muidugi odavam, aga sealset tihti ebakvaliteetset kaupa tõrjub nii Eestis kui Kanadas ja USAs vaikselt välja kohalike põrandaaluste aednike kasvatatud kange sorditoode.

    Taolises turuolukorras on otseselt süüdi praegune fakte eirav ja kuritegevust soosiv uimastipoliitika.

    palun viitagi alliktele, kus oma väiteid ka tõendatakse ja viidetega varustatakse. Dale Gieringeri sinu poolt viidatud artikli väärtus on selles mõttes ümmargune null.

    Kas Sinu arvamus (mitte Gieringeri, vaid uimastipoliitika suhtes) muutuks, kui ma leiaksin kinnitused neile kolmele väitele, mille Sa kahtluse alla seadsid (et California on kanepiga seonduvate avariide järjestuses osariikide seas alles 14. kohal, samas kui kanepiga raevukalt võitlevates osariikides nagu Indiana ja Lõuna-Carolina on kanepiga seonduvaid õnnetusi märksa rohkem; et California kõige kanepiliberaalsemates linnades San Franciscos ja Santa Cruzis ei registreeritud mullu mitte ühtegi kanepiga seondunud liiklusõnnetust; ja et Hollandis on turvalisem liiklus kui ümberkaudsetes riikides)?

    Mina sain niimoodi aru, et “underpublished” tähendab antud kontekstis, et neid uurimusi ei kajastata reameedias sama aktiivselt kui uurimusi, mis rõhutavad uimastite väidetavaid riske.

    Ta ei maini “reameediat”.

    Tõsi, ei maininud, aga ma eeldasin, et ta peab silmas just seda, kuna töid, mis näitavad kanepi suhtelist ohutust liikluses võrreldes alkoholiga, on palju.

    Aga kogu see liikluse küsimus on minu arust tühine — pilves peaga sõidetakse ka praegu, ja pealegi on range kriminaliseerimine tinginud täiesti uue turu: sünteetiliste kannabinoididega immutatud taimepurud ja uued, veel keelustamata ning vähe uuritud mõju ja kõrvalnähtudega sünteetilised designer drugid, mille tuvastamiseks kusest/vereanalüüsidest pole politseil vahendeid. Asjade sellise käigu on samuti otseselt tinginud…

  360. Kriku ütles:

    Viimase kümnendi vältel on peaaegu kogu maailmas uimastiseaduste jõustamist karmistatud, aga üldist positiivset nihet pole näha.

    Äkki võtab see lihtsalt rohkem aega? Näiteks kohordiefekti tõttu – selleks, et väheneks näiteks korragi elus uimastit pruukinud inimeste arv, peab vanem põlvkond ennem eest ära surema. Kümnend on kriminaalpoliitika hindamisel üldiselt väga lühike aeg.

    Viimase kümnendi jooksul on jõustamist karmistatud; jõustatud on karistuspoliitikat eri rangusega juba üle saja aasta. Selle aja vältel pole olukord muutunud paremaks, vaid hullemaks — täna on uimastid kangemad ja kättesaadavamad, nende valik laialdasem kui kunagi varem.

    Mitusada aastat samas vaimus ebatõhusat uimastipoliitikat Sind selle ebatõhususes veenaksid?

  361. Kriku ütles:

    Alkoholijoobes isiku poolt juhitud autosse istumine on riskikäitumine.

    Läheme analoogiaga veel edasi. Oletame, et kõik autos sõitnud olid alkoholijoobes, vere alkoholisisaldusega 0,2‰. Kas on alust seostada nelja surma nelja alkoholitarvitamisega?

  362. Mart K. ütles:

    Kanepi bioloogiline eripära nõuab, et selleks, et taimes moodustuksid psühhotroopsed ained, tuleb selle kasvamise protsessi sekkuda niikuinii.

    Nüüd jõudsime minu teadmiste alast välja. :-( Mis värk selle kanepi bioloogilise eripäraga on? Midagi samalaadset põhjamaiste moonidega, mis tuleb enne küpsemist traktoriga maha niita, et psühhotroopne sisu kaotsi ei läheks — või midagi huvitavamat?

  363. Allikas selle kohta, et kanepitarbimist on ühtviisi raske kontrollida Alaskast ekvaatorini ja tagasi? Ei ole IMHO loogiline, et looduslikud tingimused seda üldse ei mõjuta.

    Kas asjaolu, et kanep on olnud kogu keelustamise ajaloo vältel ja on praegugi kättesaadav ning seda tarvitatakse kogu maailmas, ei ütle Sinu arust, et kanepitarbimist on võimatu kontrollida?

    Täielikult, 100% ulatuses, on peaaegu ükskõik mida võimatu kontrollida. Midagi tilgub ikka läbi. Ja mida kergemini kättesaadav või valmistatav vastav aine on, seda raskem on seda ka kontrollida. Kas ei ole loogiline?

    See, et midagi ikka läbi tilgub, ei tähenda aga, et kontrollimise katsetest loobuma peaks.

    Kanepi bioloogiline eripära nõuab, et selleks, et taimes moodustuksid psühhotroopsed ained, tuleb selle kasvamise protsessi sekkuda niikuinii.

    Kas sa väidad, et psühhotroopsete ainete sisaldusega taimed üheski kliimavöötmes vabas looduses ei kasva?

    Kas Sinu arvamus (mitte Gieringeri, vaid uimastipoliitika suhtes) muutuks, kui ma leiaksin kinnitused neile kolmele väitele, mille Sa kahtluse alla seadsid

    Minu arvamuse muutmiseks läheks rohkem andmeid vaja. Aga see oleks miinimum, et ma üldse hakkaksin sellele mõtlema. Kolm kontrollitavalt tõest näidet on oluliselt parem kui mitte ühtegi.

    Viimase kümnendi jooksul on jõustamist karmistatud

    Ka see on kriminaalpoliitika osa.

    täna on uimastid kangemad ja kättesaadavamad, nende valik laialdasem kui kunagi varem.

    Nii kokaiini kui heroiini kui LSD puhul näiteks ei vasta see absoluutselt tõele isegi mitte viimase 100 aasta perspektiivis.

    Kanguse ja valiku osas on oma roll kindlasti üldisel tehnoloogilisel progressil. LSD oleks leiutatud ka siis, kui kokaiin ja opiaadid vabalt käibel oleks olnud.

  364. Läheme analoogiaga veel edasi. Oletame, et kõik autos sõitnud olid alkoholijoobes, vere alkoholisisaldusega 0,2‰. Kas on alust seostada nelja surma nelja alkoholitarvitamisega?

    Oleneb, kas nende riskikäitumisel mängis alkohol rolli või ei. Minu arvates jõuad sa siin lihtsalt küsimuseni, et mitu puud on mets.

  365. Kriku ütles:

    Sünteetilise keemia võidukäik ei toimunud ka legaalsete toodete puhul mõne aastaga.

    Fentanüül vahetas heroiini Eestis praktiliselt välja küll ainult mõne aastaga.

    küll korrakaitsjad jõuavad ka millalgi ajale järele oma tehniliste vahenditega.

    Pole lootustki, sest nad on kurjategijatest vähem motiveeritud, kehvemini varustatud ja pealegi keeluseaduse tingimustes keskmisest korruptsioonialtimad. Kas Sa tead, kui palju ressursse USA aastas uimastitega võitlemisele kulutab? Tulemus pole aga mitte ümmargune null, vaid suisa hoomatavalt negatiivne.

    Veel paremini väljendub kõnealune võidujooks dopingutööstuse puhul.

    Tunnistagem, et rahad, mis selles tillukeses nišis liiguvad, on suurusjärkudes väiksemad kui uimastituru kasum. Ometi pole dopingut kui nähtust õnnestunud spordist välja juurida. Semi- ja illegaalide ning korrakaitsjate “uimastivõidujooksu” tulemused paistavad selle fakti valguses üsna etteaimatavad.

    Ja ka tavalised transpordikulud on siis 100 korda väiksemad. Ja on kõik põhjused eeldada, et ka tootmiskulud on väiksemad.

    Tootmis- ja transpordikulud moodustavad uimastite hindadest väga väikese osa (isegi, kui arvestada transpordikulude sisse piirivalve- ja/või tollitöötajate kinnimaksmine või “muulade” kasutamisega seotud kulutused). Kõige suurem tükk hinnast on maffia vaheltkasu. Süstivate sõltlaste kabinettide varustamine — olgu heroiini, fentanüüli või millegi muuga — kujuneks riigile igal juhul odavamaks kui praegune seis, kus kurjategijatel on sisuliselt vabad käed ning mootorit töös hoidvate suurte ninadeni politsei jõud ei küündi (ja isegi kui küündiks, oleks mõne kuu pärast teine jõuk nõudlust rahuldamas).

    Tsiviilkäibes on lubatud ainult näpuotsatäis relvi.

    Tsiviilkäibes on lubatud vähem relvi, tõsi. Kellel on kange isu, saab eraisikule keelatud relvi aga eritingimustel (omandades sõjaväelase või korrakaitsja kutse) siiski pruukida.

    Illegaalne relvaturg on samuti kurjategijate kontrolli all.

    Juba definitsiooni poolest, selge see. Aga ta on palju väiksem kui ta oleks siis, kui kõik relvad oleksid igal juhul keelatud.

    “Uimastipoliitikate viimine teaduslikele alustele ei kaota uimastikasutust ega uimastite süstimisest tulenevaid probleeme. Küll aga võimaldaks uimastipoliitikate ümberorienteerimine tõenduspõhistele lähenemistele, mis inimõigustega arvestavad, neid soosivad ja tagavad, kahandada praeguste poliitikate põhjustatud kahjusid ja lubaks suunata üüratuid finantsressursse sinna, kus neid kõige rohkem vaja on: tõenduspõhise ennetuse, regulatsiooni, ravi ja kahjude kahandamise meetmete elluviimisse ja nende tõhususe hindamisse,” seisab Viini deklaratsioonis. Minu…

  366. (Eelmise posti viimane lause) Minu arust on see igati loogiline ja mõistlik.

    See oht tuleneb ju kasutaja vähesest teadlikkusest või mõõtmise ebatäpsusest.

    Pigem siiski valmistajate hooletusest, hoolimatusest ja erialasest võhiklikkusest, tarnijate karistamatusest ja kvaliteedikontrolli puudumisest. Kangete uimastite süstija on sisuliselt nagu saiatarbija, kes peab pärast iga pätsi ostmist koduses keemialaboris kontrollima, ega see mürgitatud pole. Ainult et kui mõistlikult reguleeritud turul saab tarbija osta konkureerivat, ühtlase ja parema kvaliteediga toodet, siis ebamõistlikult reguleeritud uimastiturul tarbijal tihti sellist võimalust pole: ta kas tarbib seda, mida tema diiler talle müüb, või kannatab põrgulikke ärajäämanähte. Jah, ta võib ka sõltuvusravile pöörduda, aga meil tähendab see üht visiiti arsti juurde ja retsepti tablettidele, mis piinu vaid veidi leevendavad, asendades samas ühe sõltuvuse teise, vähem nauditavaga. Kriminaliseerimise tingimustes ei julge aga paljud probleemsed kasutajad isegi sellisele napile ravile pöörduda, kuna kardavad, et neil tuleb politseile aru anda.

  367. Sünteetilise keemia võidukäik ei toimunud ka legaalsete toodete puhul mõne aastaga.

    Fentanüül vahetas heroiini Eestis praktiliselt välja küll ainult mõne aastaga.

    Eesti on väga väike turg ka.

    küll korrakaitsjad jõuavad ka millalgi ajale järele oma tehniliste vahenditega.

    Pole lootustki, sest nad on kurjategijatest vähem motiveeritud, kehvemini varustatud ja pealegi keeluseaduse tingimustes keskmisest korruptsioonialtimad. Kas Sa tead, kui palju ressursse USA aastas uimastitega võitlemisele kulutab? Tulemus pole aga mitte ümmargune null, vaid suisa hoomatavalt negatiivne.

    Ja kuidas sa seda hoomad?

    Süstivate sõltlaste kabinettide varustamine — olgu heroiini, fentanüüli või millegi muuga — kujuneks riigile igal juhul odavamaks kui praegune seis, kus kurjategijatel on sisuliselt vabad käed ning mootorit töös hoidvate suurte ninadeni politsei jõud ei küündi (ja isegi kui küündiks, oleks mõne kuu pärast teine jõuk nõudlust rahuldamas).

    Metadooniravi ju eksisteerib?

    Tsiviilkäibes on lubatud vähem relvi, tõsi. Kellel on kange isu, saab eraisikule keelatud relvi aga eritingimustel (omandades sõjaväelase või korrakaitsja kutse) siiski pruukida.

    Tiirus lasta saab kõikvõimalikest torudest igaüks, selleks ei pea olema mingit erilist elukutset. Enesekaitseks või veel mingiteks muudeks eesmärkideks endale sõjaväeosast või politseijaoskonnast automaadi kojutassimine on aga illegaalne ja võrdub mõne psühhoaktiivse aine pätsamisega haiglast.

    Illegaalne relvaturg on samuti kurjategijate kontrolli all.

    Juba definitsiooni poolest, selge see. Aga ta on palju väiksem kui ta oleks siis, kui kõik relvad oleksid igal juhul keelatud.

    Kõik mõnuained ei ole keelatud. Nii nagu iga kodanik võib osta alkoholi, on suuremal osal rahvast võimalik omandada ka relvaluba. “Illegaalne relvaturg” tähendab ikkagi relvi, mida saab kasutada paramilitaarsete üksuste varustamiseks ja see on väga suur rahvusvaheline kuritegelik äri, milles löövad kaasa ka paljude maade valitsused.

    Kui nüüd järgida sinu argumenti “ametlikust allikast on ohutum”, siis võiks jõuda selleni, et kindlasti oleks kodaniku jaoks ohutum osta poest sertifitseeritud pomm kui hakata seda kaevandusest pätsatud ammoniidist ise ehitama. Nii pomm kui heroiin on keelu all muudest kaalutlustest lähtuvalt ja see argument ei ole asjakohane.

  368. Jah, ta võib ka sõltuvusravile pöörduda, aga meil tähendab see üht visiiti arsti juurde ja retsepti tablettidele, mis piinu vaid veidi leevendavad, asendades samas ühe sõltuvuse teise, vähem nauditavaga.

    Ise sa ju soovitasid, et neile vastavate kabinettide kaudu lihtsalt kraami edasi jagataks? See võrdub ju üleüldse ravita jätmisega?

    Kriminaliseerimise tingimustes ei julge aga paljud probleemsed kasutajad isegi sellisele napile ravile pöörduda, kuna kardavad, et neil tuleb politseile aru anda.

    Väga paljude haiguste puhul välditakse märkimisväärsel määral arsti juurde minekut, kuigi see ei tooks kaasa mitte mingeid sekeldusi politseiga.

  369. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2722956/

    Artikkel kanepi mõjust juhtimisele, kus ei välistatud kanepi võimalikku halba mõju juhtimisele, kuid simulaatoris juhtimise järgi oli võimekuse langus suurim 20-40 minutit peale juhtimist ning umbes 2,5 tunniga võimekus normaliseerus. THC mõjul oldi võrreldes alkoholiga palju ettevaatlikumad ja kalduti üle hindama oma juhtimisraskusi. Lõpu juures lisati, et peamiselt surrakse turvavöö mittekasutamise pärast ja pilves juhid on impulssiivsed riskivõtjad.

    Kanepi legaliseerimine ei tähenda, et selgelt selle mõju all juhtimist ei peaks seadusevastaseks jätma. Kas legaliseerimine peaks suurendama nende riskikäitumisega inimeste hulka?

    Halva näitena lisaks, et olen olnud autos, kus juht oli pilves ja ta sõitis üllatavalt hästi. Palju hullemaid juhte olen näinud, kes ei julge liikluses olla.
    Pilves peaga olen vähemalt sõitmismängudes väga hästi juhtinud ning rahustite ja etanooliga olen seejuures autoga poole ajast raja servi kraapinud.

    Etanool blokeerib glutamaadi toimet, mis on kõigi sensoorsete signaalide vahendaja ja kui lisaks arvestada GABA agonistlikku teadvuse nõrgestamist, siis ei üllata, kui purjus peaga liikluses tähelepanu kannatab.

    Kanepiselt olin kunagi rattaga linna vahel ja nagu kanepiga ikka trügis alguses kõik ümber olev nii tugevalt teadvusesse, et oli tahtmine vähem ümbrust tajuda. Kui oled pilves olnud tead seda, kui alguses on kõik hästi emotsioone tekitav ja tähelepanu tõmbav.

  370. täna on uimastid kangemad ja kättesaadavamad, nende valik laialdasem kui kunagi varem.

    Nii kokaiini kui heroiini kui LSD puhul näiteks ei vasta see absoluutselt tõele isegi mitte viimase 100 aasta perspektiivis.

    Ja 150 aastat tagasi pidasid Euroopa suurriigid kaks täiemõõdulist sõda oopiumikaubanduse heaks. Sa ole ikka vähe ettevaatlikum selliste üldistustega.

  371. Kriku ütles:

    …the recorded patterns in Portugal support the idea that decriminalization may lead to overall increases in drug use, but with reductions in drug-related public health problems.

    Kui dekriminaliseerimine uimastite (kusjuures mitte kangete, s.t ohtlike uimastite) kasutamist ainult võib-olla suurendab, ent rahvatervishoiu probleemid täiesti hoomatavalt lahenevad, siis see on minu jaoks piisav põhjus vaagida uimastipoliitika muutmist tõenduspõhisemaks, ennetuse- ja ravikesksemaks ja kasutajaid vähem kriminaliseerivaks.

    …given that all three countries exhibited a similar trend the decriminalization in Portugal is not to blame for the increase.

    Kõlab loogiliselt. Ega toeta arvamust, et dekriminaliseerimine annab kindlasti vaid negatiivseid tulemusi.

    Finally, the decriminalization may have contributed to a real increase in cannabis use due to a perceived tolerance of use. From this perspective decriminalization has had a counter-productive impact on drug use.

    Arvestades kanepi suhtelist ohutust kõigi teiste ainetega võrreldes, ja kanepipruukimise juurdekasvu ilmnemist suhteliselt vähem ohustatud (noorte täiskasvanute) rühmas, samas kui kriitiline teismeliste kontigent on hakanud üldistest tendentsidest hoolimata vähem proovima ja tarvitama, on Portugali alternatiiv minu meelest tõhusam kui näiteks Eestis rakendatav u-poliitika.

    Dokk on selles mõttes hea, et avab hulka metodoloogilisi probleeme kõnealuse küsimuse uurimisel, mida “üheste tulemuste” otsijad tavaliselt kõrvale jätavad.

    Huvitav, et Sa Fergussoni Christchurchi-uuringu ilmsetest metodoloogilistest probleemidest nii varmalt mööda vaatasid ;-)

    Suur hulk [Portugali uimastiennetus- ja sõltuvusravi-] meetmetest ei eelda dekriminaliseerimist.

    Kasutamise dekriminaliseerimist eeldavad ikka küll. Riikides, kus on ranged uimastiseadused ja neid ka jõustatakse, ei julge paljud, kes sõltuvusravi sooviksid, seda karistuse hirmus taodelda.

    Uimastite kasutamise range karistamine on Portugalis asendatud kohustusega ilmuda arstliku komisjoni ette, mis kas hindab su tänavakõlbulikuks ja laseb noomituse ja/või trahviga vabaks, või suunab tasuta, tõhusale ravile. Selline süsteem saab aga edukalt toimida vaid siis, kui selleks on olemas ressursid. Dekriminaliseerimine on võimaldanud Portugalis selleks rakendada ressursse, mida mujal raisatakse mitte ainult tulutule, vaid otseselt kontraproduktiivsele uimastisõjale.

  372. Märt, sa oskad vast selgitada, kuidas selliste uuringute puhul saadakse üle tüüpilise annuse probleemist? St. millise annuse tagajärjel tekkinud joobeseisundit uuritakse ja kuidas põhjendatakse just sellise annuse valikut uuringu jaoks?

    Kui võtta ühe mõõdupuuga lihtsalt tarvitamise fakti järgi, st. vähim võimalik annus, mida tuvastada saab, siis algab alkoholi ohtlikkus ka oluliselt kõrgemalt.

  373. Kriku ütles:

    Oleneb, kas nende riskikäitumisel mängis alkohol rolli või ei. Minu arvates jõuad sa siin lihtsalt küsimuseni, et mitu puud on mets.

    Kui küsimuse all on, kas kadakate kooslus liivarannal on mets või kõlbab metsaks pidada ainult kuusikuid, ei pääse me ka kvantiteediküsimusest kuskile.

    Eestis kehtiva seaduse alusel ei loeta 0,2-promillist alkoholijoovet ohtlikuks ning sellises “joobes” tohib ilma kitsendusteta sõidukit juhtida. Ju siis on metsa- ja puudeteadlased andmeid analüüsinud ja leidnud, et nii väike vere alkoholisisaldus on statistilise vea piires ohutu. Aga see käib seaduse ja õigustagajärgede kohta; “riskikäitumise” statistika jaoks võidakse hoopis teisi kriteeriume (ja nendes sisalduvaid predikaate) kasutada.

  374. Kriku ütles:

    Oleneb, kas nende riskikäitumisel mängis alkohol rolli või ei.

    Mul on teatav aimdus, et kohtumeditsiinieksperdi aruandes selle kohta iid ega aad ei öelda. Kriku jaoks on saadaval ainult “faktid”, mis ütlevad:
    * Inimesed said surma. (Mõni ube lugev kodanik ei pruugi isegi seda küsida, kas ikka konkreetse auto juht süüdi oli.)
    * Inimesed olid alkoholijoobes.

    Niimoodi loetud ubadest on väga hõlbus saada klassikalist mittekausaalset korrelatsiooni ja teha muid statistilisi vigu.

  375. the recorded patterns in Portugal support the idea that decriminalization may lead to overall increases in drug use, but with reductions in drug-related public health problems.

    Kui dekriminaliseerimine uimastite (kusjuures mitte kangete, s.t ohtlike uimastite) kasutamist ainult võib-olla suurendab, ent rahvatervishoiu probleemid täiesti hoomatavalt lahenevad, siis see on minu jaoks piisav põhjus vaagida uimastipoliitika muutmist tõenduspõhisemaks, ennetuse- ja ravikesksemaks ja kasutajaid vähem kriminaliseerivaks.

    Esiteks tuleb ka siin arvestada võimaliku kohordiefektiga.

    Teiseks ei ole dekriminaliseerimine rea meetmete – eriti ennetustöö – puhul eeldus.

    Kolmandaks peab ikkagi möönma, et keelupoliitikal on tarbimist piirav mõju vastupidiselt varem väidetule.

    Huvitav, et Sa Fergussoni Christchurchi-uuringu ilmsetest metodoloogilistest probleemidest nii varmalt mööda vaatasid ;-)

    Millistest?

    Suur hulk [Portugali uimastiennetus- ja sõltuvusravi-] meetmetest ei eelda dekriminaliseerimist.

    Kasutamise dekriminaliseerimist eeldavad ikka küll. Riikides, kus on ranged uimastiseadused ja neid ka jõustatakse, ei julge paljud, kes sõltuvusravi sooviksid, seda karistuse hirmus taodelda.

    Seda hirmu on võimalik ära võtta ka kriminaliseeritud tarbimise puhul analoogiliselt teiste kuritegudega. On hulk võimalikke erinevaid viise, kuidas kuriteo tunnustele vastavale käitumisele reageerida ilma et tulemuseks oleks karistus. Ka Eestis.

  376. Kriku ütles:

    Täielikult, 100% ulatuses, on peaaegu ükskõik mida võimatu kontrollida.

    Aga see on ju demagoogia. Võltsdihhotoomiaks kutsutakse.

  377. Dig ütles:

    “riskikäitumise” statistika jaoks võidakse hoopis teisi kriteeriume (ja nendes sisalduvaid predikaate) kasutada.

    Jah. Aga teatud ebakindlus piiripealsetel juhtudel jääb alati. Minu arvates ei ole selle olemasolu argument.

  378. Kriku ütles:

    Märt, sa oskad vast selgitada, kuidas selliste uuringute puhul saadakse üle tüüpilise annuse probleemist? St. millise annuse tagajärjel tekkinud joobeseisundit uuritakse ja kuidas põhjendatakse just sellise annuse valikut uuringu jaoks?

    Kui võtta ühe mõõdupuuga lihtsalt tarvitamise fakti järgi, st. vähim võimalik annus, mida tuvastada saab, siis algab alkoholi ohtlikkus ka oluliselt kõrgemalt.

    Küsimused jäid ähmaseks, kuid proovin vastata. Ühes uuringus oli 25% autoõnnetustest vähemalt 0,01g/dl alkoholisisaldusega, mis on kaheksandik lubatud piirist.

    Cannabis users perceive their driving under the influence as impaired and more cautious,40 and given a dose of 7 mg THC (about a third of a joint), drivers rated themselves as impaired even though their driving performance was not; in contrast, at a BAC 0.04% (slightly less than two “standard drinks” of a can of beer or small 5 oz. glass of wine; half the legal limit in most US states), driving performance was impaired even though drivers rated themselves as unimpaired.41 Binge drinkers are particularly likely to rate themselves as unimpaired, possibly because they tend to become less sedated by high doses of alcohol.42

    In one study, 9.7% of cannabis smokers reported having driven under the influence in the previous year; those who did drove while intoxicated an average of 8.1 times during the year.

    Surprisingly, given the alarming results of cognitive studies, most marijuana-intoxicated drivers show only modest impairments on actual road tests.37, 38 Experienced smokers who drive on a set course show almost no functional impairment under the influence of marijuana, except when it is combined with alcohol.39

    Laumon’s study of 10,748 French motor vehicle fatalities found that although rates of alcohol and cannabis intoxication were similar (nearly 3%), ten times as many crashes were associated with alcohol as with cannabis; however, investigators noted a dose-dependent effect on OR with increasing THC serum levels, confirming Drummer’s observation by calculating an OR of 4.72 for THC levels greater than 5 ng/mL.

  379. Täielikult, 100% ulatuses, on peaaegu ükskõik mida võimatu kontrollida.

    Aga see on ju demagoogia. Võltsdihhotoomiaks kutsutakse.

    See ei ole mitte demagoogia, vaid vastumürk demagoogilisele võttele “kõik või mitte midagi”, mille rakendaja püüab väita, et mingi meetme efektiivsust tuleb hinnata selle järgi, kas see välistab kõik soovimatud juhtumid, mille vastu kõnealust meedet kavatsetakse rakendada.

  382. Märt, küsimus on selles, et tüüpilise doosi arvestamisel võiks kokku langeda annuse suuruse / võtjate arvu kõverate tipud. St. kui kõige rohkem satub rooli taha 2 drinki teinud inimesi, siis võiks nende võimekust võrrelda kanepidoosiga, mille on ära tarbinud kõige suurem hulk rooli taha sattunud kanepitarvitajaid. Võib-olla on vajalikud veel mingid korrektuurid seoses graafikute erinevate tõusudega, ma ei tea. Kas 7 mg on kõige õigem kogus ses mõttes?

  383. Mis sulle kanepi legaliseerimise võimaluse juures kõige vastuvõetavatum on?

    Mida vähem teadvust ähmastavaid aineid käibib, seda parem IMHO.

  384. Ma olen kanepit tarbinud just elava vaimustustunde saamiseks, mõttelõngade hoogsaks ajamiseks ja oskuste arenduseks. Kuna mõttelõngad võivad esimese 5 sekundiga kaduda harjutasin mingil ajal kõiki oma mõttekäike nii kiiresti une pealt tegema, et paarisekundiline mälu ei vähendaks mõtlemist oluliselt. Kainelt olen tihti tagantjärele avastanud oskusi, mille juures mäletan häguselt kanepiselt soovi seda osata.

  385. Enne oma saidi alustamist kuni mõned kuud pärast algust harjutasin kanepiselt kuiva trennina ambitsioonikate avastuste tegemist külma rahuga. Kanepiselt elasin mõtlemist segava vaimustustunde välja ja pärast kainelt sain rahulikumalt ning kanepijärgsele päevale omase ükskõiksusega mõelda.

    Peamiselt olengi kasutanud vist enesearenduseks eri valdkondades.

  386. Kriku ütles:

    Eesti on väga väike turg ka.

    Kas see tähendab, et ka Eestis rakendatud uimastipoliitikate mõju ilmneb kiiremini? Kui nii, siis on see ju argument liberaliseerimise poolt: senise uimastipoliitika positiivset mõju pole Eestis küll näha. Oleme Euroopas süstijate osakaalu ja nooruse poolest jõudnud teisele kohale.

    Kas Sa tead, kui palju ressursse USA aastas uimastitega võitlemisele kulutab? Tulemus pole aga mitte ümmargune null, vaid suisa hoomatavalt negatiivne.

    Ja kuidas sa seda hoomad?

    Noh, näiteks nii, et USA-s on uimastikasutajate osakaal elanikkonna seas suurem või sama suur kui riikides, kus on leebemad uimastiseadused ja arukam uimastipoliitika (nagu Holland), samuti kinnipeetavate hulk elaniku kohta. Ning medikanepi lubamise teed läinud osariikides on uimastitega teismeliste hulgas vähem probleeme kui rangetes osariikides.

    Metadooniravi ju eksisteerib?

    Kahjuks mitte tõhusalt, milles on jällegi suuresti süüdi kriminaliseeritus (tekkinud on “tänavametadooni” turg) ja sellest tulenev alarahastatus (ravi pole võimalik anda kõigile, kes seda vajavad ja soovivad). Kui iga soovija saaks tasuta, küsimusi esitamata sellisele ravile pöörduda, võiks tulemused olla sama head kui Portugalis (üle poolte ravi saanuist on “kuival” ka aasta hiljem).

    Tiirus lasta saab kõikvõimalikest torudest igaüks…

    Kas oleksid nõus lubama “lasketiire”, kus kontrollitud tingimustes, arsti poolt kõlblikuks tunnistatud ja spetsialisti järelevalve all võib iga huviline pruukida soovitud uimasteid?

    Kõik mõnuained ei ole keelatud. Nii nagu iga kodanik võib osta alkoholi, on suuremal osal rahvast võimalik omandada ka relvaluba.

    Samas on vastav valdkond reguleeritud mõistuspäraselt, uimastipoliitika aga mitte. Olukord, kus kanget alkoholi võib osta iga täiskasvanu, kanepi pruukimine on aga karistatav, on ohtude objektiivses võrdluses sama “arukas” kui lubada käsigranaatide kasutamist hõlpsasti omandatava relvaloa ettenäitamisel, ent karistada pikema kui viiesentimeetrise teraga taskunoa omamise eest.

    “Illegaalne relvaturg” tähendab ikkagi relvi, mida saab kasutada paramilitaarsete üksuste varustamiseks…

    Osa sellest turust kindlasti, aga erinevalt uimastiküsimusest ei puuduta see ju jälle tsiviilelanikkonda (43% 16–24-aastastest Eesti meestest ja 23% naistest ei kuulu paramilitaarsetesse rühmitustesse, aga on proovinud kanepit). Muide, kas Sa aimad, kui suure osa sellises rahvusvahelises relvaäris ringlevast rahust moodustavad uimastitulud?

    Nii pomm kui heroiin on keelu all muudest kaalutlustest lähtuvalt…

    Ma ei soovi ka lubada heroiini kõigile, ainult registreeritud…

  387. Kriku ütles:

    peab ikkagi möönma, et keelupoliitikal on tarbimist piirav mõju vastupidiselt varem väidetule.

    Mõnel keelupoliitikal võib paiguti olla olnud mõnede uimastite tarvitamisele ajutiselt piirav mõju, mida aga ei saa väita keelamis- ja karistuskeskse uimastisõja kohta üldiselt.

    Näide mikrokeskkonnast: ühes USA vanglas (vabandust, nime, aastat ega täpseid üksikasju ei mäleta) hakati regulaarse pistelise uimastikontrolli asemel rakendama juhuslikku pistelist kontrolli ning leiti palju kanepi jääknähtudega kinnipeetavaid (kanepi metaboliidid püsivad verepildis päevi). Meede tingis järsu languse kanepitarvitamises, aga tõi kaasa heroiinipruukimise hüppelise tõusu (kuna pärast 24 tunni möödumist manustamisest pole heroiinitarvitamine enam analüüsiga tuvastatav).

    Huvitav, et Sa Fergussoni Christchurchi-uuringu ilmsetest metodoloogilistest probleemidest nii varmalt mööda vaatasid ;-)

    Millistest?

    Eespool sai juba viidatud: uurimus käsitles ühe piirkonna teismelisi (oli koha-, ajastu- ja easpetsiifiline), toetudes self-reportingule; uurimus ei püüdnudki selgitada, miks alkoholi pruukimine ei paistnud avariilisust mõjutanud olevat; ei ole selge, miks peaaegu võrdsete avariiolukordade määrade juures kanepit ohu kasvuga seostati, alkoholi oma aga mitte.

    Seda hirmu on võimalik ära võtta ka kriminaliseeritud tarbimise puhul analoogiliselt teiste kuritegudega. On hulk võimalikke erinevaid viise, kuidas kuriteo tunnustele vastavale käitumisele reageerida ilma et tulemuseks oleks karistus. Ka Eestis.

    Räägid ehk lähemalt? Ja miks need siis viisid Eestis ei toimi (uimastikasutus elanikkonna seas kasvab)? Kas neid äkki ei rakendata? Miks?

  388. Kriku ütles:

    Ise sa ju soovitasid, et neile vastavate kabinettide kaudu lihtsalt kraami edasi jagataks? See võrdub ju üleüldse ravita jätmisega?

    Ei, kui seda teha teatud tingimustel: näiteks et patsient osaleb regulaarselt ravi- või tugirühmade töös, käib regulaarselt arstlikus kontrollis ja vestleb sotsiaaltöötajaga, käib tööl või otsib aktiivselt tööd.

    Tegemist on asendusraviga: tasuks valmiduse eest normaalse ühiskonna reeglitega kohaneda saab patsient ebapuhta ja eluohtliku tänava-aine asemel meditsiiniliselt puhast, alati püsiva kõrge kvaliteediga sama ainet, ning võib kohe, kui soovib, proovida asendusravi asemel võõrutuskuuri.

    Väga paljude haiguste puhul välditakse märkimisväärsel määral arsti juurde minekut, kuigi see ei tooks kaasa mitte mingeid sekeldusi politseiga.

    Ega ma ei väidagi, et kõigist ulaelu elavatest narkaritest saavad dekriminaliseerimise tingimustes üleöö regulaarsed ja vastutustundelised kabinetikülastajad, ent on halb, et vähemalt need, kes tegelikult tänavauimastitest loobuda ja kuritegeliku elemendiga suhted katkestada soovivad, ei saa seda alati turvaliselt ja lihtsalt teha.

  389. Kriku ütles:

    Mis sulle kanepi legaliseerimise võimaluse juures kõige vastuvõetavatum on?

    Mida vähem teadvust ähmastavaid aineid käibib, seda parem IMHO.

    Äkki on ainete vähesest hulgast siiski tähtsam nende tarvitajate väike osakaal ühiskonnas? Kriminaliseerimine seda ei kahanda, vaid kasvatab. Samuti kasvatab uimastite keelustatus jätkuvalt sortimenti: uusi uimasteid sünteesitakse kiiremini kui vanu ära keelata jõutakse, nende mõjud on aga tihti ennustamatud või soovimatud. Ja ärakeelamine ei kahanda tarvitamise määra, vaid ainult võimendab sellega kaasnevaid riske.

    Portugali vasakpoolse valitsuse vastuvõetud otsust uimastipoliitika dekriminaliseerida pole hilisemad parempoolsed valitsused muutnud sellepärast, et Portugali rahvas on nähtavate tulemustega rahul. See muidugi ei tõesta konkreetsete meetmete üksikut tõhusust, aga süsteem annab siiski soovitud tulemusi (vähem süstimist, vähem AIDSi, vähem üledoosisurmasid, vähem uimastite hankimise eesmärgil toime pandud kuritegusid). Eestis rakendatav tagurlik uimastipoliitika aga tulemusi ei anna. Dekriminaliseerimine Portugali või Tšehhi või California või Hollandi moodi on võimalused selle tõhustamiseks, mida võiks vähemalt tõsiselt vaagida. Kui Sul on paremaid ideid, oleks neidki põnev kuulda. Või praegu süsteem on Su arust OK?

  390. Kriku ütles:

    Mida vähem teadvust ähmastavaid aineid käibib, seda parem.

    Samuti tahaks teada, kas selle eesmärgi saavutamise nimel on keelustamise ja karistamise keskse nulltolerantsi-poliitika jätkamine Sinu arust õigustatud ka olukorras, kus see a) ilmseid positiivseid tulemusi ei anna ja b) kujuneb kulukamaks kui uimastite tarvitamisega kaasnev ühiskondlik lõiv?

    Sellisel juhul pole enam tegu tõenduspõhise argumendi, vaid moraalse seisukohaga, ja minu meelest pole riigi ülesanne ühtedele kodanikele teiste moraalseid seisukohti peale suruda.

  391. Eesti on väga väike turg ka.

    Kas see tähendab, et ka Eestis rakendatud uimastipoliitikate mõju ilmneb kiiremini?

    Ei tähenda. See tähendab, et meid on mõnel keemiakombinaadil kergem oma toodanguga üle ujutada.

    USA-s on uimastikasutajate osakaal elanikkonna seas suurem või sama suur kui riikides, kus on leebemad uimastiseadused ja arukam uimastipoliitika (nagu Holland), samuti kinnipeetavate hulk elaniku kohta.

    Allikas?

    Kas oleksid nõus lubama “lasketiire”, kus kontrollitud tingimustes, arsti poolt kõlblikuks tunnistatud ja spetsialisti järelevalve all võib iga huviline pruukida soovitud uimasteid?

    Ei, sest seal kujunenud sõltuvushaiguse ilmingud ei jää ainult selle ruumi seinte vahele.

    Olukord, kus kanget alkoholi võib osta iga täiskasvanu, kanepi pruukimine on aga karistatav, on ohtude objektiivses võrdluses sama “arukas” kui lubada käsigranaatide kasutamist hõlpsasti omandatava relvaloa ettenäitamisel, ent karistada pikema kui viiesentimeetrise teraga taskunoa omamise eest.

    Võrdlus on muidugi täiesti ebaõnnestunud, kontrollimatu ja retooriline, aga see selleks. Riigi eesmärk peaks olema tervistkahjustavate ainete kasutamise vähendamine, nii palju kui see riigi võimuses on. See käib kõigi tervistkahjustavate ainete kohta – nii alkoholi, tubaka, kanepi kui heroiini. Kui nüüd meil on olukord, milles alkoholi ja tubaka kasutamine on real põhjustel lubatud, aga kanepi kasutamine mitte, ei teeni kanepikasutamise lubamine ülalnimetatud eesmärki. Asi võiks olla teine, kui oleks tõendatud, et kanepi legaliseerimisel oleks sellel potentsiaali mõnd küll ohtlikumat, kuid hetkel lubatud ainet asendada. Minu teada ei ole see tõendatud.

  392. Mõnel keelupoliitikal võib paiguti olla olnud mõnede uimastite tarvitamisele ajutiselt piirav mõju, mida aga ei saa väita keelamis- ja karistuskeskse uimastisõja kohta üldiselt.

    Väga kaval sõnastus :) Kui peaks ilmnema järjekordne juhtum, milles keeld töötanud on, saab alati väita, et see on ainult ajutine nähe, aga “uimastisõda üldiselt” on ikka kaotatud. Kuna viimane on enamvähem tõestamatu väide, siis saab niimoodi lõputult udutada.

    uurimus käsitles ühe piirkonna teismelisi (oli koha-, ajastu- ja easpetsiifiline), toetudes self-reportingule; uurimus ei püüdnudki selgitada, miks alkoholi pruukimine ei paistnud avariilisust mõjutanud olevat;

    Need ei ole metodoloogilised probleemid, vaid lihtsalt selle uurimuse piirid, mis tulenevad lähteülesandest. Mis self-reporting‘ut puudutab, siis kasutab seda väga suur osa antud valdkonnas tehtavaid uurimusi.

    ei ole selge, miks peaaegu võrdsete avariiolukordade määrade juures kanepit ohu kasvuga seostati, alkoholi oma aga mitte.

    Tsiteeri palun sulle probleemsena tunduvat kohta.

    Räägid ehk lähemalt? Ja miks need siis viisid Eestis ei toimi (uimastikasutus elanikkonna seas kasvab)? Kas neid äkki ei rakendata? Miks?

    KarS §74. Mul puuduvad andmed, kui palju seda näiteks §§183 või 188 puhul kasutatakse.

    Ei, kui seda teha teatud tingimustel: näiteks et patsient osaleb regulaarselt ravi- või tugirühmade töös, käib regulaarselt arstlikus kontrollis ja vestleb sotsiaaltöötajaga, käib tööl või otsib aktiivselt tööd.

    Mul on väga tõsised kahtlused sellise isiku töövõime osas.

    Tegemist on asendusraviga: tasuks valmiduse eest normaalse ühiskonna reeglitega kohaneda saab patsient ebapuhta ja eluohtliku tänava-aine asemel meditsiiniliselt puhast, alati püsiva kõrge kvaliteediga sama ainet, ning võib kohe, kui soovib, proovida asendusravi asemel võõrutuskuuri.

    Kas normaalse ühiskonna reeglitega kohanemine peab olema tasustatav?

    on halb, et vähemalt need, kes tegelikult tänavauimastitest loobuda ja kuritegeliku elemendiga suhted katkestada soovivad, ei saa seda alati turvaliselt ja lihtsalt teha.

    On küll halb, aga siin ei mängi rolli mitte nende sõltuvus, vaid keskkond, kus nad elavad. Kui ka õnnestub sõltuvus kuudepikkuse haiglaravi tagajärjel kontrolli alal saada, kuid nad lähevad pärast tagasi keskkonda, milles on alles kõik põhjused, mis neist tegid sõltuvushaige, saavad neist üsna varsti jälle sõltuvushaiged. Minu arvates pöörad sa põhjus-tagajärje ümber: need inimesed ei ole paljudel juhtudel kuritegeliku elemendiga suhetes mitte oma haiguse pärast, vaid neist on saanud narkomaanid suheldes kuritegeliku elemendiga. Lisaks on tarbimine paljuski selle seltskonna jaoks subkultuuri värk ja ma ei kujuta ette sellise ürituse korraldamist arsti juures.

  393. Samuti tahaks teada, kas selle eesmärgi saavutamise nimel on keelustamise ja karistamise keskse nulltolerantsi-poliitika jätkamine Sinu arust õigustatud ka olukorras, kus see a) ilmseid positiivseid tulemusi ei anna ja b) kujuneb kulukamaks kui uimastite tarvitamisega kaasnev ühiskondlik lõiv?

    “Nulltolerants” on meil ainult mõne mehe sõnade järgi, mitte rohkem. Kui sedagi.

    Mõlemad sinu eeldused (nii a kui b) on IMHO tõendamata.

    Aga muidu ma olen täielikult üht meelt nendega, kes ütlevad, et meil on suur puudujääk kõikvõimalike ennetavate meetmete osas. Kalikova rääkis ka aastaid ja aastaid, aga mitte keegi teda ei kuulanud. Lõpuks läks enam-vähem kõik täide, millest ta rääkinud oli. Osaliselt võib seda üleminekuaja raskuste kaela ajada, osaliselt on see puhas haldussuutmatus ja osaliselt lihtsalt vähene võimekus. See on ka üks põhjus, miks ma suhtun Portugali stiilis eksperimenti väga suure kahtlusega. Kõigepealt tuleks demonstreerida, et meil siin ollakse suuteline võrreldavat ennetus- ja tugisüsteemi looma. Tehtagu see enne näiteks alkohoolikute jaoks valmis – alkohol on hetkel ikkagi probleem nr. 1.

    Ja muidugi vajab ikka veel tõendamist Portugali süsteemi õnnestumine.

  394. Mul ei õnnestunud 2004. aastast hilisemat statistikat Eesti uimastitarbimise kohta leida. On seda üldse olemas?

  395. Kriku ütles:

    Eesti on väga väike turg ka. See tähendab, et meid on mõnel keemiakombinaadil kergem oma toodanguga üle ujutada.

    Ainult juhul kui keemiakombinaati, toote hinda ja kangust kontrollivad kurjategijad. Kui uimastite tootmine ja turg oleks riigi kontrolli all, saaks riik aruka hinnapoliitika ja tõenduspõhise ennetuse toel suunata elanikkonda lahjemate, ohutumate ja ühiskonnale vähem kahjulike ainete poole ning motiveerida probleemseid kasutajaid asendus- ja võõrutusravile pöörduma.

    USA-s on uimastikasutajate osakaal elanikkonna seas suurem või sama suur kui riikides, kus on leebemad uimastiseadused ja arukam uimastipoliitika (nagu Holland), samuti kinnipeetavate hulk elaniku kohta.

    Allikas?

    Näiteks siin võrreldakse terve hulga viidatud uurimuste najal USA ja Hollandi uimastipoliitikate tõhusust.

    seal kujunenud sõltuvushaiguse ilmingud ei jää ainult selle ruumi seinte vahele.

    Hüva, aga kui seal pakutakse soovijaile haiguslikku sõltuvust mitte tekitavaid aineid, järelevalve raames hinnatakse sagedamate kasutajate võimaliku sõltuvuse määra ja sõltuvuse ilmnemisel katkestatakse teenuse osutamine ja suunatakse pruukija ravile?

    Kas oleksid nõus vaagima psühhotroopsete ainete lubamist vaimsete probleemide (traumajärgse stressi, ärevushäirete jm) raviks?

    Võrdlus on muidugi täiesti ebaõnnestunud, kontrollimatu ja retooriline

    Retooriline küll, aga minu arust on kohane osaliselt samadel alustel kõrvutada ohtlikku ja vähem ohtlikku uimastit ohtliku ja vähem ohtliku relvaga. Nii nagu granaadiga on lisaks endale väga võimalik kahjustada ka kaaskodanikke, soosib alkoholgi tarvitajat ja kaaskodanikke otseselt kahjustavat käitumist. Taskunoaga saab aga endale ja kaaskodanikele tekitada suuremaidki kahjusid kui kanepiga. Võib-olla oleksin õnnestunumaks võrdluseks pidanud kasutama pigem puust võinuga.

    Riigi eesmärk peaks olema tervistkahjustavate ainete kasutamise vähendamine, nii palju kui see riigi võimuses on. See käib kõigi tervistkahjustavate ainete kohta – nii alkoholi, tubaka, kanepi kui heroiini.

    Osaliselt nõus, ehkki ma paneks esikohale pigem võimaluste piires uimastite kasutamisega ühiskonnale tekitatud kahjude vähendamise. Igal juhul võiksid vähendamiseks rakendatud, sageli mitmes plaanis kulukad meetmed anda mõistetavalt positiivseid tulemusi. Ja kui ei anna, siis tuleks rakendada tõhusamaid alternatiivseid meetmeid.

  396. Kui nüüd meil on olukord, milles alkoholi ja tubaka kasutamine on real põhjustel lubatud, aga kanepi kasutamine mitte, ei teeni kanepikasutamise lubamine ülalnimetatud eesmärki.

    Kahjuks ei teeni seda eesmärki ka kanepi keelamine. Ja ehkki ma pooldan pigem legaliseerimist kui dekriminaliseerimist, ei pruugi Eesti kõigi uimastite koheseks seadustamiseks n-ö valmis olla, mistõttu ma ei näegi esialgu vajadust kanepi jaemüüki lubada. Minu meelest oleks positiivne areng juba seegi, kui lõpetataks kanepi tarvitajate ja väikeste koguste omajate-kasvatajate karistamine ning tehtaks patsientidele retseptiga kättesaadavaks kanepiürt või muu neile sobiv kanepipõhine ravim.

    Asi võiks olla teine, kui oleks tõendatud, et kanepi legaliseerimisel oleks sellel potentsiaali mõnd küll ohtlikumat, kuid hetkel lubatud ainet asendada.

    Potentsiaali on kanepil enamiku ainete sõltuvuse ravis alkoholist (vt Mikuryia, Charlton) opioidideni (mõned neist on retseptiga legaalsed; vt Daugé), aga kuna seda pole seni ametlikus sõltuvusravis ulatuslikult kasutatud, pole ka platseebokontrollitud katseid tehtud — seega: kindlalt tõestatud pole, aga potentsiaali on küllaga. Kahjuks on vastavate usaldusväärsete uuringute tegemine keelustatuse tingimustes ülimalt keeruline, et mitte öelda võimatu.

  397. USA-s on uimastikasutajate osakaal elanikkonna seas suurem või sama suur kui riikides, kus on leebemad uimastiseadused ja arukam uimastipoliitika (nagu Holland), samuti kinnipeetavate hulk elaniku kohta.

    Kena on, aga ma pole päris kindel, mida see näitab. Ma hetkel ei hakka sellesse väga süvenema (kellaaeg pole paslik), aga kui USA-s on kanepit tarvitanuid üle 2 korra rohkem kui Hollandis, siis Ungaris, kus see on minu teada samuti täiesti keelatud, on neid üle nelja korra vähem kui Hollandis.

    Hüva, aga kui seal pakutakse soovijaile haiguslikku sõltuvust mitte tekitavaid aineid, järelevalve raames hinnatakse sagedamate kasutajate võimaliku sõltuvuse määra ja sõltuvuse ilmnemisel katkestatakse teenuse osutamine ja suunatakse pruukija ravile?

    Millised ained need siis on, mis ei ole tervisele kahjulikud ja sõltuvust ei tekita? LSD?

    Kas oleksid nõus vaagima psühhotroopsete ainete lubamist vaimsete probleemide (traumajärgse stressi, ärevushäirete jm) raviks?

    Kui oopiumi kasutatakse valuvaigistina ning alkoholi metanoolimürgistuse raviks, ei näe ma muidugi mingit põhjust, miks ei võiks kanepit arsti ettekirjutusel kasutada. Selle efektiivsus peaks siis muidugi olema teaduslikult tõendatud samal tasemel kui kogu muu peavoolu farmakoloogia oma.

    Kui nüüd meil on olukord, milles alkoholi ja tubaka kasutamine on real põhjustel lubatud, aga kanepi kasutamine mitte, ei teeni kanepikasutamise lubamine ülalnimetatud eesmärki.

    Kahjuks ei teeni seda eesmärki ka kanepi keelamine.

    Õnneks on ülaltsiteeritud allikates siiski ilmnenud keeluseaduse mõju kanepi tarbimisele.

  398. Kriku ütles:

    Mõnel keelupoliitikal võib paiguti olla olnud mõnede uimastite tarvitamisele ajutiselt piirav mõju, mida aga ei saa väita keelamis- ja karistuskeskse uimastisõja kohta üldiselt.

    Kui peaks ilmnema järjekordne juhtum, milles keeld töötanud on, saab alati väita, et see on ainult ajutine nähe, aga “uimastisõda üldiselt” on ikka kaotatud.

    Enamasti asjalood nii ongi, kuna mõne uimasti hoogtöö korras väljatõrjumine loob niši järgmistele, tihti ohtlikumatele toodetele ja hiilgava võimaluse uutele kurjategijatele. Pakkumine ei kao, kuni ei kao nõudlus, ja püüded pakkumist pärssida ei ole andnud tulemusi, ning karistamine ei kahanda nõudlust.

    Kuna viimane on enamvähem tõestamatu väide, siis saab niimoodi lõputult udutada.

    Asjaolu, et hoolimata sajand kestnud püüdlustest pole maailmas suudetud uimastite kasutamist märkimisväärsel määral vähendada ega uimastite kättesaadavust pärssida, ning et täna on uimastid puhtamad ja kättesaadavamad kui kunagi varem, on mu meelest üsna tugev tõend uimastisõja nurjumisest. Mitu sajandit pingutusi veel liiva peab jooksma, et Sinagi seda nurjumist tunnistaksid?

    Need ei ole metodoloogilised probleemid, vaid lihtsalt selle uurimuse piirid, mis tulenevad lähteülesandest.

    Aga annab see alust teha antud uurimuse alusel kaugeleulatuv järeldus, et kanepi dekriminaliseerimine teeb liikluse kõigile liiklejatele ohtlikumaks? Minu arust mitte, eriti kuna Uus-Meremaal pole kanep, ka medikanep, kunagi dekriminaliseeritud ega lubatud olnud.

    Mis self-reporting‘ut puudutab, siis kasutab seda väga suur osa antud valdkonnas tehtavaid uurimusi.

    Ja miks? Sest muud andmekogumisviisid on uimastite keelustatuse ja nende tarvitajate stigmatiseerimise tõttu veelgi ebausaldusväärsemad.

    Tsiteeri palun sulle probleemsena tunduvat kohta.

    Kahjuks pole mul tööle täies ulatuses juurdepääsu, mistõttu lubasin endale tsiteerida eelpoolviidatud kriitilist artiklit. Tunnistan ka, et ma ei saa hästi aru kokkuvõtte järgmistest lausetest: there were statistically significant bivariate associations between increasing levels of both: (a) driving under the influence of cannabis and (b) self-reported driving under the influence of alcohol, and increased risks of active motor vehicle collisions (p< .0001). (Kas juhtumeid oli samal määral?) /…/ After adjustment, the associations between driving under the influence of cannabis and motor vehicle collisions remained marginally significant (p=.064), whereas adjustment for confounding factors reduced the association between driving under the influence of alcohol and motor vehicle collisions to statistical non-significance (p>.70). (Mis on “p”? Samuti tahaks näha kaastegurite…

  399. (Eelmise posti lõpp: Samuti tahaks näha kaastegurite loendit koos põhjendusega, miks need autori arust olulised on.)

    KarS §74. Mul puuduvad andmed, kui palju seda näiteks §§183 või 188 puhul kasutatakse.

    Enne kui kinnipeetav kohtu alla jõuab, veedab ta ju päris pika aja eeluurimise all? Ja kriminaalkorras karistatud saab ta ikka — seda plekki ei soovi keegi. Lootus võib-olla tingimisi karistus saada ja võib-olla metadooniravile pääseda ei kaalu küll sellist perspektiivi üles, ma kardan. Eriti, kuna uimastikasutuse kriminaliseerimine ja range jõustamine õõnestab kõigi korrakaitse- ja õigusorganite mainet, eriti noorte ja eluheidikute silmis.

    Mul on väga tõsised kahtlused sellise isiku töövõime osas.

    See on muidugi piiratud, aga mitte eriti tõsiselt; mitte kõik heroiinipruukijad pole lakkamatult “laksu all”. Kõige võimetum on vast igapäevane probleemne kasutaja, kes küll ka kõige pakilisemalt ravi vajab. Mingit tööd nad siiski teha suudavad; google-otsing “employed heroin addicts” annab vasteid mitmele uurimusele.

    Kas normaalse ühiskonna reeglitega kohanemine peab olema tasustatav?

    Ei, väljendusin lohakalt. Aga see võiks olla motiveeritav, eriti pidades silmas inimesi, kes on nende vastu minevikus eksinud, ent soovivad end parandada.

    …siin ei mängi rolli mitte nende sõltuvus, vaid keskkond, kus nad elavad. Kui ka õnnestub sõltuvus kuudepikkuse haiglaravi tagajärjel kontrolli alal saada, kuid nad lähevad pärast tagasi keskkonda, milles on alles kõik põhjused, mis neist tegid sõltuvushaige, saavad neist üsna varsti jälle sõltuvushaiged.

    Ei ole tõsi; vt tänavu mais Lancetis ilmunud tööd tsiteerivat artiklit (Reuters).

    Kahjuks ei leidnud hetkel üles allikaviidet ilmekale näitele, samuti Suurbritanniast, kus kümme aastat väldanud retseptiheroiini jagamise programm lõpetati ning seni tänava-ainetest puhtana püsinud katsealustest, kellest osa oli pered loonud ja töö leidnud, läks enamik peagi tagasi tänavaheroiinile, nädala jooksul sai mitu tükki üledoositsi surma ja linnaosas, kus kõik paarkümmend katsealust elasid, kerkis kohe isiku- ja varavastaste kuritegude hulk.

  400. Minu arvates pöörad sa põhjus-tagajärje ümber: need inimesed ei ole paljudel juhtudel kuritegeliku elemendiga suhetes mitte oma haiguse pärast, vaid neist on saanud narkomaanid suheldes kuritegeliku elemendiga.

    Narkomaaniks olemine reeglina eeldab vähemalt ühe kurjategijaga suhtlemist. Esimene illegaalse uimasti proovimine toimub aga üha tihemini põhikoolis, mille kasvandikel on täiskasvanust raskem mahvi pakkuvas klassikaaslases kuritegelikku elementi ära tunda. Küllap need tegurid sarrustavad teineteist vastastikku.

    Lisaks on tarbimine paljuski selle seltskonna jaoks subkultuuri värk ja ma ei kujuta ette sellise ürituse korraldamist arsti juures.

    “Paljuski” on laialivalguv mõiste. On Sul andmeid, et näiteks enam kui pooled opioidisõltlased keelduvad ravist subkultuursetel põhjustel?

  402. Kriku ütles:

    Kas sa väidad, et psühhotroopsete ainete sisaldusega taimed üheski kliimavöötmes vabas looduses ei kasva?

    Kasvab ikka, ka tööstuslikus kanepis ja Eestiski vabalt kasvavates metsikutes sortides on väike protsent THC-d. Ent THC ja paljud muud terapeutiliste mõjudega bioaktiivsed ained tekivad ainult emastaimes ja ainult seni, kuni seda isaistaimega tolmeldakse. Looduses sooti segiläbi kasvades viljastub tuultolmlev emastaim mõne isasega peagi (või kasvab hermafrodiidiks ja tolemldab end ise) ning ressursid, mida seni suunati mõjuainete tootmisse, pannakse tootma seemneid. Seetõtuu on looduses metsikult kasvanud kanep väga harva märkimisväärsel määral psühhoaktiivne.

    …kui USA-s on kanepit tarvitanuid üle 2 korra rohkem kui Hollandis, siis Ungaris, kus see on minu teada samuti täiesti keelatud, on neid üle nelja korra vähem kui Hollandis.

    Keelatud on, aga seadus on siiski märksa leebem kui näiteks Eestis: …the Penal code distinguishes the punishment between sale and personal use. 283. § (1) paragraph (a) states that “One cannot be punished for drug misuse; if a small, personal amount is produced, acquired, or in possession…” and continues to state that “… provided that before final verdict is determined a verification is provided that continuous 6 month therapy has taken place” The law determines that a “personal quantity” is defined as 1 gram of active substance (i.e. THC), therefore this equates to 12-100 grams of marijuana if calculated that marijuana contains 1-8% THC per unit mass. (Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Legality_of_cannabis_by_country)

    Võrdlusmaterjali leidub uimastiseire keskuse lehel:
    http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/hu
    http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/nl

    Kahjuks ei selgu sealt, millised täpselt on erinevuste põhjused või kui tõhus on kohustuslik ravi, aga nähjtub, et kõiki levinumaid uimasteid kasutatakse jätkuvalt ka Ungaris. Omaette huvitav küsimus on, kas asjaolus, et Ungaris levib Euroopa kõige lahjem ja ebakvaliteetsem kanep, on süüdi fakt, et seal, tööstusliku kanepi bioloogilises hällis, kasvatatakse siiani suur osa Euroopa tööstuslikust kanepist.

    Millised ained need siis on, mis ei ole tervisele kahjulikud ja sõltuvust ei tekita? LSD?

    On palju psühhotroopseid aineid, mille mõõdukas tarbimine ei kahjusta olulisel määral tervist — üldiselt ohtlik alkoholgi on ju nende seas. Sõltuvuse kujunemine LSD-st on tõepoolest vähetõenäoline, kuna sagedasel tarvitamisel soovitud mõju kaob. Meditsiinilise järelevalve all ei saa tarvitaja endale ka suuremat häda teha ja oma tervist näiteks traumaga rikkuda.

    Õnneks on ülaltsiteeritud allikates siiski ilmnenud keeluseaduse mõju kanepi tarbimisele…

  403. (Eelmise posti lõpp)

    Õnneks on ülaltsiteeritud allikates siiski ilmnenud keeluseaduse mõju kanepi tarbimisele.

    Pead silmas Portugali tendentse? Lapsed tarvitasid ju keeluseaduse ajal rohkem. Ning nii, nagu Sinu viitel ei ole üheselt selge põhjuslik korrelatsioon Portugalis aset leidnud liberaliseerimise ja soovitud uimastipoliitiliste tulemuste saavutamise vahel, ei ole selget põhjuslikku seost ka ühes elanikkonnarühmas ilmnenud kanepitarvitamise kasvu ja dekriminaliseerimise vahel.

    Nagu juba öeldud, on (minus arust) sellest, kui palju erinevaid uimasteid on elanikkonnale kättesaadavad, tähtsam see, milliseid neist ja mis asjaoludel tarvitatakse. Ma ei usu, et kanepitarvitamise määra väike või isegi mõõdukas kasv samal ajal, kui kahaneb süstijate ja HIV-positiivsete ja ravile mittepöörduvate probleemkasutajate hulk, kujutaks endast ühiskonnale suuremat ohtu sõltlasi rangelt karistavast keeluseadusest.

  404. Eespoolgi korduvalt viidatud blogis leidub nüüd Viinis tänavu juulis toimunud XVIII Rahvusvahelisel AIDSikonverentsil vastu võetud uimastipoliitika muutmisele kutsuva deklaratsiooni tõlge eesti keelde ja link allkirja andmise lehele. Mida rohkem ühiskondlikke organisatsioone ja kodanikke selle allkirjastab, seda parem, ma loodan. Ning, Kriku: suur osa sellest, mida ma olen üritanud öelda, on seal sõnastatud täpsemalt ja elegantsemalt ning paremate allikaviidetega.

  405. Mart K. ütles:

    Mis on “p”?

    Tõenäosus, tuleb ingliskeelsest väljendist probability. Jookseb nullist üheni, nii et “p<0.0001" tähendab intuitiivselt "väga vähe tõenäone" ja "p>0.7″ jälle “tõenäolisem kui kolme tahuga mündi viskel konkreetse külgserva ülespoole jäämine”.

  406. Kriku ütles:

    Kui oopiumi kasutatakse valuvaigistina ning alkoholi metanoolimürgistuse raviks, ei näe ma muidugi mingit põhjust, miks ei võiks kanepit arsti ettekirjutusel kasutada. Selle efektiivsus peaks siis muidugi olema teaduslikult tõendatud samal tasemel kui kogu muu peavoolu farmakoloogia oma.

    Küllap ei ole mingeid raskusi teadusliku tõendamisega, et meditsiiniline oopium on tõhus ja ohutu vahend oopiumi võõrutusnähtude ajutiseks leevendamiseks. Ei tea, kas see oleks Kriku jaoks küllalt hea?

  407. Mart K. ütles:

    Kui uimastite tootmine ja turg oleks riigi kontrolli all, saaks riik aruka hinnapoliitika ja tõenduspõhise ennetuse toel suunata elanikkonda lahjemate, ohutumate ja ühiskonnale vähem kahjulike ainete poole ning motiveerida probleemseid kasutajaid asendus- ja võõrutusravile pöörduma.

    Metsa kvali- ja kvantiteete analüüsides tulid juba mitmed põnevad autovõrdlused sisse. Siit üks veel:

    Kui auto piduri põhjavajutamine ei oleks rattaid ära blokeerinud, saaks juht roolimise teel auto suunda mõjutada.

    Muide, päris-autoasjanduses on ABS-pidurisüsteemide müümine täiesti arvestatava käibega äri. Legaalne pealekauba.

  408. emotsionaalne seisukoht blogosfäärist muretus massidesse ja tantsides taevasse!

    Olles kogu aeg käianud mantrat, et kanep muudab probleemid olematux, näib neil siiski mingi murepilv lõpmatu õnne taevas hõljuvat. Vbl kainete isendite olemasolu käib pinda, seltsis ikka segasem segane olla.

  409. Kui peaks ilmnema järjekordne juhtum, milles keeld töötanud on, saab alati väita, et see on ainult ajutine nähe, aga “uimastisõda üldiselt” on ikka kaotatud.

    Enamasti asjalood nii ongi, kuna mõne uimasti hoogtöö korras väljatõrjumine loob niši järgmistele, tihti ohtlikumatele toodetele ja hiilgava võimaluse uutele kurjategijatele. Pakkumine ei kao, kuni ei kao nõudlus, ja püüded pakkumist pärssida ei ole andnud tulemusi, ning karistamine ei kahanda nõudlust.

    Ja kuidas seda sinu seisukohta tõendada?

    Asjaolu, et hoolimata sajand kestnud püüdlustest pole maailmas suudetud uimastite kasutamist märkimisväärsel määral vähendada ega uimastite kättesaadavust pärssida, ning et täna on uimastid puhtamad ja kättesaadavamad kui kunagi varem, on mu meelest üsna tugev tõend uimastisõja nurjumisest.

    See ei ole “asjaolu”, vaid puhtakujuline vale. 100 aastat tagasi võis USA-s kokaiini ja heroiini igaüks poest osta. Sünteetiliste uimastite tulekut aga on loogilisem siduda tehnoloogilise progressiga. Väga paljudes muudes valdkondades hakati sünteetilise keemia produkte rõõmsalt kasutama ilma igasuguse riigipoolse surveta keelamise näol.

    Aga annab see alust teha antud uurimuse alusel kaugeleulatuv järeldus, et kanepi dekriminaliseerimine teeb liikluse kõigile liiklejatele ohtlikumaks? Minu arust mitte, eriti kuna Uus-Meremaal pole kanep, ka medikanep, kunagi dekriminaliseeritud ega lubatud olnud.

    Kui kanepi dekriminaliseerimise tagajärjel kaneptarvitajate hulk kasvab – nagu Portugali näite põhjal võib arvata – siis on loogiline eeldada, et kanepijoobes inimesi jõuab rohkem ka liiklusesse.

    Mis self-reporting‘ut puudutab, siis kasutab seda väga suur osa antud valdkonnas tehtavaid uurimusi.

    Ja miks? Sest muud andmekogumisviisid on uimastite keelustatuse ja nende tarvitajate stigmatiseerimise tõttu veelgi ebausaldusväärsemad.

    Millised muud viisid? Self-reporting‘ut kasutatakse laialdaselt ka alkoholi ja tubaka tarvitamise uurimisel. See ei ole “metodoloogiline probleem”.

    Tsiteeri palun sulle probleemsena tunduvat kohta.

    Kahjuks pole mul tööle täies ulatuses juurdepääsu, mistõttu lubasin endale tsiteerida eelpoolviidatud kriitilist artiklit.

    Teeme nii, et sa saadad mulle oma e-kirja aadressi, ma saadan sulle artikli vastu ja sa loed selle alustuseks läbi. Ma ei näe mitte mingit mõtet arutada teadusliku artikli üle inimesega, kes seda isegi tervikuna lugenud ei ole.

  410. KarS §74. Mul puuduvad andmed, kui palju seda näiteks §§183 või 188 puhul kasutatakse.

    Enne kui kinnipeetav kohtu alla jõuab, veedab ta ju päris pika aja eeluurimise all?

    Vaikimisi 48 tundi.

    Ja kriminaalkorras karistatud saab ta ikka — seda plekki ei soovi keegi.

    Esiteks ei ole see enam mingi eriline “plekk” (kahjuks) ja teiseks kustub karistusregistrist aja jooksul.

    Lisaks on muidugi võimalik veel kriminaalasja lõpetamine oportuniteedipõhimõtte alusel. Siis ei toimu isegi isiku karistamist mitte.

    Mul on väga tõsised kahtlused sellise isiku töövõime osas.

    See on muidugi piiratud, aga mitte eriti tõsiselt; mitte kõik heroiinipruukijad pole lakkamatult “laksu all”.

    Ja mitu korda päevas see sinu hüpoteetiline heroiinitarvitaja siis laksu all on?

    Kui ka õnnestub sõltuvus kuudepikkuse haiglaravi tagajärjel kontrolli alal saada, kuid nad lähevad pärast tagasi keskkonda, milles on alles kõik põhjused, mis neist tegid sõltuvushaige, saavad neist üsna varsti jälle sõltuvushaiged.

    Ei ole tõsi; vt tänavu mais Lancetis ilmunud tööd tsiteerivat artiklit

    Muidugi et on tõsi. Sinu vastus ei ole asjakohane. Ka inimene, kes arsti käest heroiini saab, on sõltuvushaige.

    Aga üldiselt ma muidugi ei vaidle vastu, et paljudel juhtudel võib saada narkomaani legaalse süstla otsa illegaalse asemel. Samuti tundub kõigiti usutav, et vastavas seltskonnas puhkeb märatsus, kui vastava kabineti uks ühel heal päeval kinni on. Mulle jääb ikkagi segaseks selle teema seotus narkootikumide tarvitamise dekriminaliseerimisega. Üks ei välista IMHO teist. Meditsiinis kasutatakse hulka tavakäibes keelatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid nagunii. Samuti ei kujuta ma ette, kuidasmoodi saaks praegu kriminaalkorras karistada isikut, kes ilmub arsti juurde kaines olekus ja teatab, et on narkomaan ja vajab ravi.

  411. Mul ei õnnestunud 2004. aastast hilisemat statistikat Eesti uimastitarbimise kohta leida. On seda üldse olemas?

    Ehk on abi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust 2008 või koguni Rahvatervishoiu raamatukogu jaotisest “Sõltuvusainete tarvitamine”.

    Aitäh, väga hea viide. Ühesõnaga tõus hakkab aeglustuma ja kui 2004. aastal oli korragi elus illegaalseid mõnuaineid proovinuid 24%, siis 2007. aastal 30%. See jääb alla näiteks Portugalile 2001. aastal, kuid ei ole loomulikult midagi, mille üle uhke olla.

  412. Kriku ütles:

    Muidugi et on tõsi. Sinu vastus ei ole asjakohane. Ka inimene, kes arsti käest heroiini saab, on sõltuvushaige.

    Aga see on ju jama. (Pardon, Kriku teab, et jama on. Seega on hoopis demagoogia.)

    Vaatame WHO ICD sinise raamatu lehekülgedelt 67–76, missugused on sõltuvushaiguste diagnostilised kriteeriumid.

    Kõigepealt paneme tähele, et inimene, kes arsti järelvalve all heroiini saab, ei kuulu lahtritesse F1x.0 (akuutne toksikoos) ega F1x.1 (tervist kahjustav substantsikasutus). Kuna arst toda heroiini talle väljastab, langevad ära ka F1x.3 (võõrutusnähud) ja F1x.4 (võõrutusnähud deliiriumiga); arst saab hoolitseda ka F1x.5 (psühhootilised häired) ja F1x.6 (mälukaotus) vältimise eest. F1x.7–.9 jäävad hoopis kaugele. Mis jääb üle?

    F1x.2 (sõltuvussündroom). Leheküljel 70 on loetletud kuus diagnostilist kriteeriumi; positiivse diagnoosi jaoks peavad neist vähemalt kolm rahuldatud olema. Kui me hüpoteetilist arsti kontrolli all heroiini võtvat sõltlast vaatleme, siis (a) on ilmselt täidetud. (b) ilmselt ei ole. (c) on välditav. (d) on täidetud. (e) on välditav. (f) ei ole täidetud. Nelja kriteeriumi mittetäidetus annab negatiivse diagnoosi.

    Kokkuvõttes on muidu tervel patsiendil, kes arsti kontrolli all regulaarselt kvaliteetset heroiini manustab — isegi, kui mõni seda argikeeles sõltuvuseks hüüab — hõlbus jääda väljaspoole kogu F1x-sarja sõltuvushaiguste spektrit.

  413. Kriku ütles:

    Enne kui kinnipeetav kohtu alla jõuab, veedab ta ju päris pika aja eeluurimise all?

    Vaikimisi 48 tundi.

    Mart, pane tähele Kriku osavat demagoogiavõtet lahterdada ka see, kui kohtunik eeluurimiseks kinnipidamise loa väljastab “kohtu alla jõudmiseks”. Jurist sihuke, kuigi peaks ometi teadma, mida “kohtu alla jõudmine” kõnealuses kontekstis tähendama peaks.

  414. Seetõtuu on looduses metsikult kasvanud kanep väga harva märkimisväärsel määral psühhoaktiivne.

    Väga raske uskuda – enne vastava tehnoloogia väljaarendamist kasutati ju looduslikult kasvavat kanepit?

    kui USA-s on kanepit tarvitanuid üle 2 korra rohkem kui Hollandis, siis Ungaris, kus see on minu teada samuti täiesti keelatud, on neid üle nelja korra vähem kui Hollandis.

    Keelatud on, aga seadus on siiski märksa leebem kui näiteks Eestis

    Ühelt poolt olen ma nõus, et KarS võiks kõnealuste kuritegudega detailsemalt tegeleda ja erinevaid koosseise rohkem eristada, teiselt poolt aga võib olla tegu ka erineva õiguskultuuriga (kui abstraktsed normid on ja kui palju jäetakse mänguruumi kohtule). Mul puudub ülevaade viimase aja kohtupraktikast Eesti narkomaanide karistamisel. See, et ka ühe kanepitaime kasvatamis eest võib §188 järgi teoreetiliselt 5 aastat saada, ei näita suurt midagi, aga muidugi oleks kõigil parem, kui karistusõigus niisuguseid võimalusi ei sisaldaks. Võib-olla näitab Ungari näide, et võiks olla vajalik koosseisude suurem diferentseerimine ja kohtu poolt kohaldatavate mõjutusvahendite hulga suurendamine, mitte dekriminaliseerimine. Aga ma ei väida selle kohta midagi. See on doktoritöö teema.

    Pead silmas Portugali tendentse? Lapsed tarvitasid ju keeluseaduse ajal rohkem. Ning nii, nagu Sinu viitel ei ole üheselt selge põhjuslik korrelatsioon Portugalis aset leidnud liberaliseerimise ja soovitud uimastipoliitiliste tulemuste saavutamise vahel, ei ole selget põhjuslikku seost ka ühes elanikkonnarühmas ilmnenud kanepitarvitamise kasvu ja dekriminaliseerimise vahel.

    Lapsed ei puutu hetkel asjasse. Jutt oli sellest, et riigi huvides on vähendada kõigi tervistkahjustavate ainete kogutarbimist. Aga hüva, ma olen nõus, et Portugali näitest on vara kummaski suunas järeldusi teha.

  415. dig ütles:

    Kokkuvõttes on muidu tervel patsiendil, kes arsti kontrolli all regulaarselt kvaliteetset heroiini manustab — isegi, kui mõni seda argikeeles sõltuvuseks hüüab — hõlbus jääda väljaspoole kogu F1x-sarja sõltuvushaiguste spektrit.

    Kardan, et sa ei tea, millest sa räägid, Dig. Arsti järelvalve ei ole kahjuks mingi võluvits igasuguste kõrvaltoimete nullimiseks. Heroiini kohapealt ma loomulikult kaasa rääkida küll ei oska, aga näiteks pika-ajalisest AD-de võtmisest võib (minu arvates) toksikoosi saada küll, sõltuvusest ja võõrutusnähtudest rääkimata.

  416. Anna allkiri uimastikaristuste kaotamist ja uimastipoliitika tõenduspõhistele alustele viimist taotlevale Viini deklaratsioonile

    Keelatud uimastite kriminaliseerimine toidab HIV-epideemiat ning selle tervishoiualased ja ühiskondlikud tagajärjed on ülekaalukalt negatiivsed . Uimastipoliitika tuleb täies ulatuses ümber orienteerida.

    Mismoodi küll kanepi kasutamise kriminaliseerimine HIV-epideemiat toidab…?

    Pealegi pole tõendeid, mis näitaksid, et seaduse jõustamise ägeduse suurendamine kahandaks arusaadaval moel uimastite kasutamise valdavust. Samuti näitavad olemasolevad andmed selgelt selliste riikide arvu kasvu, kus illegaalseid uimasteid süstitakse, kusjuures see kalduvus kahjustab üha rohkem naisi ja lapsi. Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas on süstitavate uimastite pruukimine süüdi umbes igas kolmandas uues HIV-nakatumises. Kõige jõudsama HIV-levikuga piirkondades, näiteks Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias, võib HIV-nakatumine uimasteid süstivate inimeste hulgas ulatuda isegi 70 protsendini, ning mõnel pool kuulub sellesse rühma rohkem kui 80 protsenti kõigist HIV-nakatunutest.

    Loetletud riigid on tüüpiliselt pigem hädas oma seaduste jõustamisega.

  417. Muidugi et on tõsi. Sinu vastus ei ole asjakohane. Ka inimene, kes arsti käest heroiini saab, on sõltuvushaige.

    Aga see on ju jama. (Pardon, Kriku teab, et jama on. Seega on hoopis demagoogia.)Vaatame WHO ICD sinise raamatu lehekülgedelt 67–76, missugused on sõltuvushaiguste diagnostilised kriteeriumid.

    F1x.2 (sõltuvussündroom). Leheküljel 70 on loetletud kuus diagnostilist kriteeriumi; positiivse diagnoosi jaoks peavad neist vähemalt kolm rahuldatud olema. Kui me hüpoteetilist arsti kontrolli all heroiini võtvat sõltlast vaatleme, siis (a) on ilmselt täidetud. (b) ilmselt ei ole. (c) on välditav. (d) on täidetud. (e) on välditav. (f) ei ole täidetud. Nelja kriteeriumi mittetäidetus annab negatiivse diagnoosi.

    Digi loogika kohaselt ei saa väita, et ärajäämanähud patsiendil esinevad, kui patsient on nii pidevalt sõltuvusainet saanud, et ärajäämanähtudel pole olnud võimalust tekkida. See väide on ekslik ja demagoogiline ja ei ole relevantne sõltuvushaiguse diagnoosimisel.

  418. Enne kui kinnipeetav kohtu alla jõuab, veedab ta ju päris pika aja eeluurimise all?

    Vaikimisi 48 tundi.

    Mart, pane tähele Kriku osavat demagoogiavõtet lahterdada ka see, kui kohtunik eeluurimiseks kinnipidamise loa väljastab “kohtu alla jõudmiseks”.

    Kriku pole mitte midagi sellist öelnud. Ära palun valeta.

  419. salvey ütles:

    Kardan, et sa ei tea, millest sa räägid, Dig.

    dig räägib saladuskatte all, et teab, millest räägib.

    salvey ütles:

    Heroiini kohapealt ma loomulikult kaasa rääkida küll ei oska, aga näiteks pika-ajalisest AD-de võtmisest võib (minu arvates) toksikoosi saada küll, sõltuvusest ja võõrutusnähtudest rääkimata.

    dig tõstab nüüd kõigepealt esile, et asjaolu, et tulevikus võib saada ei ole aluseks olevikus toksikoosi diagnoosimisele. Tulevikus võib patsient veemürgituse ka saada, kui ta veejoomist kohe maha ei jäta. (Vt. ka R63.1, polüdipsia. Omaette põnev nähtus on psühhogeenne polüdipsia.)

    Edasi, kui praegu võtab patsient arsti kontrolli all regulaarselt ravimit X, siis on arst tulevikus tekkida võiva mürgituse riskist teadlik ja saab selle riski realiseerumisel sekkuda, mis tõenäoliselt tähendab mürgituse põhjustanud aine manustamise piiramist — ja seega meie vaadeldava patsiendi hüpoteetilise mõttelise eksperimendi piiridest väljumist. Arst kui kaine ravijuht saab tegelikult igasuguseid põnevaid ja kasulikke asju teha, millega pilves peaga sõltlane üksi toime tulla ei pruugiks.

  420. Kriku ütles:

    Kriku pole mitte midagi sellist öelnud.

    Kriku räägib “vaikimisi 48st tunnist”, mis on Eesti kontekstis ilmselge viide ajale, mille jooksul tohivad politsei- ja uurimisorganid inimest kinni pidada ilma kohtu loata; kui pikemaks eeluurimiseks läheb, siis võivad nood organid kohtust eraldi luba eeluurimisvangistuseks taodelda. See on see, millest Mart rääkis ja mida Kriku vaiba alla lükata üritas.

    Asjaolu, et Kriku viitab esmase õigustagamisvahendi üle toimuvale kohtulikule arutlusele kui “kohtu alla minemisele”, on päris selgelt vähemasti demagoogia. Mõnes kontekstis võiks seda isegi otseseks valeks pidada.

  421. Kriku ütles:

    Digi loogika kohaselt ei saa väita, et ärajäämanähud patsiendil esinevad, kui patsient on nii pidevalt sõltuvusainet saanud, et ärajäämanähtudel pole olnud võimalust tekkida.

    Täpselt nii ongi. Patsiendile antakse ainet X võõrutusnähtude esinemise vältimiseks. Profülaktiline medikamentoosne sekkumine on täiesti legitiimne ja tunnustatud ravivõte.

    Kui nüüd isiklikuks minna, siis dig võtab arsti kontrolli all regulaarselt ravimit kõrge vererõhu vastu. Ravimi regulaarsel võtmisel on digi vererõhk normis. Ravimi võtmata jätmisel hakkaks vererõhk uuesti tõusma, aga selleks, et uut annust võtta või arstilt järjekordne pikendusretsept saada, ei ole kindlasti tarvis ära oodata, et too tõus kätte jõuaks.

  422. Kriku räägib “vaikimisi 48st tunnist”, mis on Eesti kontekstis ilmselge viide ajale, mille jooksul tohivad politsei- ja uurimisorganid inimest kinni pidada ilma kohtu loata; kui pikemaks eeluurimiseks läheb, siis võivad nood organid kohtust eraldi luba eeluurimisvangistuseks taodelda. See on see, millest Mart rääkis ja mida Kriku vaiba alla lükata üritas.

    Puudub alus arvata, et kohus tüüpilise ainult iseendale vajaliku kogusega kinni võetud narkomaani 48 tunnist pikemaks ajaks vahi alla jätaks. Kriku ei ürita mitte midagi “vaiba alla lükata”.

    Asjaolu, et Kriku viitab esmase õigustagamisvahendi üle toimuvale kohtulikule arutlusele kui “kohtu alla minemisele”, on päris selgelt vähemasti demagoogia.

    Ei ole viidanud. Lõpeta lahmimine.

  423. Kui nüüd isiklikuks minna, siis dig võtab arsti kontrolli all regulaarselt ravimit kõrge vererõhu vastu. Ravimi regulaarsel võtmisel on digi vererõhk normis. Ravimi võtmata jätmisel hakkaks vererõhk uuesti tõusma, aga selleks, et uut annust võtta või arstilt järjekordne pikendusretsept saada, ei ole kindlasti tarvis ära oodata, et too tõus kätte jõuaks.

    See näide räägib ju su enda varasema teksti vastu. Ravimit saab dig kõrge vererõhu vastu. Kuna digi vererõhk on tänu ravimile kogu aeg normis, siis võiks väita, et vastav diagnostiline tunnus puudub ja digil ei ole enam kõrgvererõhutõbe ja talle pole ka ravimit enam vaja.

    Sõltuvushaige saab asendusravi sellepärast, et ta on sõltuvushaige samamoodi nagu dig saab rohtu kõrge vererõhu vastu sellepärast, et tal on kõrge vererõhk. Muidugi ei avaldu ravimi mõju all olles ei sõltuvushaigusele omased ärajäämanähud ega ka kõrgvererõhutõvele omane kõrge vererõhk. Selleks ju ravimit võetaksegi.

  424. Kriku ütles:

    See näide räägib ju su enda varasema teksti vastu. Ravimit saab dig kõrge vererõhu vastu. Kuna digi vererõhk on tänu ravimile kogu aeg normis, siis võiks väita, et vastav diagnostiline tunnus puudub ja digil ei ole enam kõrgvererõhutõbe ja talle pole ka ravimit enam vaja.

    Näe, demagoogia.

    Täpselt nii, nagu üleval mainitud, saab dig ravimit vererõhu tõusmise ennetamiseks. Kuna niisugusel tõusmisel võiks hulka vastikuid tagajärgi olla, on mõistlik ravimit kasutada ka ilma kõrge vererõhu diagnostiliste kriteeriumite olevikus täidetuseta — kui arstil on mõistlik alus eelduseks, et tulevikus on selline tõusmine ilma ravimita tõenäoline. (Krooniliste haiguste diagnostiline lahterdamine on tegelikult omaette teema, aga tulenevalt sellest, kuidas ICD-10 F1x-sarjas üles ehitatud on, läheks see käesolevast teemast kaugele.) Veel väärib esiletõstmist see, kuidas Kriku võõrutusnähud (F1x.3) ja sõltuvussündroomi (F1x.2) omavahel taktikaliselt segamini ajas.

    Sõltuvushaige saab asendusravi sellepärast, et ta on sõltuvushaige samamoodi nagu dig saab rohtu kõrge vererõhu vastu sellepärast, et tal on kõrge vererõhk.

    Kuna digil ei ole tänu ravimile kõrget vererõhku, on Kriku sellealane väide täiesti mõõdetavalt jama. dig saab ravimit sellepärast, et arst teab, et digi vererõhk tõuseks ilma ravimita tulevikus — ja arst teab seda teadusuuringute ja minevikus tehtud diagnostilise tegevuse põhjal. Täpselt samamoodi võib arst teada, et heroiini patsiendile Y mittemanustamisel võiks sellel patsiendil ilmneda F11.3 (opioidide võõrutusnähud) — ning pidada otstarbekaks sellist riski medikamentoosselt ennetada. Mingitel segastel ja väidetavalt rassistmist motiveeritud asjaoludel on poliitikud siinkohal küll arsti otstarbekakspidamistele vahele seganud.

  425. Oletame, et inimesel on mingi haiguse sümptomid. Inimene võtab ravimit. Sümptomid kaovad. Ravimi mõju läheb üle. Sümptomid tulevad tagasi. Kas sa väidad siin nüüd tõsimeeli, et selline inimene oli ravimi mõju kestel terve ning haigestus pärast ravimi mõju lõppu uuesti?

  426. Uuema aja AD, näiteks Sertraline ei tekita sõltuvust. Arst võib kirjutada ka kõige karmima otsa valuvaigisteid morfiinini välja ja pärast morfiinikuuri tehakse ka metadooni ravi võõrutusnähtude ärahoidmiseks.

  427. Ausalt ma ei näe küll, mis erilist juhtuks kui narkootikumid alates kanepist ja lõpetades heroiiniga legaliseeritaks. Kui see raha, mis nende vastu võitlemisele kulub suunata propagandasse, et narkootikumid on lihtsalt igavad ja luuserite kraam, oleks elu palju rahulikum.

  428. Tonda ütles:

    Ausalt ma ei näe küll, mis erilist juhtuks kui narkootikumid alates kanepist ja lõpetades heroiiniga legaliseeritaks.

    Siseriiklikult ei juhtuks ilmselt suurt midagi. Rahvusvahelises plaanis hakkaks hulk kadedaid poliitikuid, kes oma riigis sama tegemiseks liiga argpükslikud on, Eesti kallal norima.

  429. Kriku ütles:

    Oletame, et inimesel on mingi haiguse sümptomid. Inimene võtab ravimit. Sümptomid kaovad. Ravimi mõju läheb üle. Sümptomid tulevad tagasi. Kas sa väidad siin nüüd tõsimeeli, et selline inimene oli ravimi mõju kestel terve ning haigestus pärast ravimi mõju lõppu uuesti?

    Rahvusvaheliselt tunnustatud tervise definitsioon on sihuke:

    Health is a state of complete physical, mental and social well-being and not merely the absence of disease or infirmity.

    Mõtle nüüd ise, kas inimese heaolu täielikkus sõltub sellest, kas tal parajasti prillid on ees või mitte.

  430. Kriku ütles:

    Pakkumine ei kao, kuni ei kao nõudlus, ja püüded pakkumist pärssida ei ole andnud tulemusi, ning karistamine ei kahanda nõudlust.

    Ja kuidas seda sinu seisukohta tõendada?

    Aga pakkumine ju ei olegi hoolimata pikast ja kulukast võitlusest kusagile kadunud; tootmine lihtsalt kolib sealt, kus võitlust hoogustatakse, mujale, kus toota on hõlpsam — see on ka tinginud uimastite parema leviku ja suurema kanguse. Ning uimastite omamise ja eriti tagurlikes riikides ka pruukimise eest on karistatud samuti päris pikka aega, aga see ei ole kaotanud nõudlust illegaalsete uimastite järele.

    100 aastat tagasi võis USA-s kokaiini ja heroiini igaüks poest osta.

    Aga praegu, keelustatuse tingimustes on probleemseid uimastitarvitajaid USA-s rohkem ja uimastitega kaasnevad kahjud ühiskonnale väga palju suuremad. Minu meelest näitab see selgelt, et keelustamine ja karistamine probleemi ei lahenda.

    Sünteetiliste uimastite tulekut aga on loogilisem siduda tehnoloogilise progressiga.

    Sa väidad, et tehnoloogiline progress kontrollib uimastiturul toimuvat suuremal määral kui ainete keelustatus või mittekeelustatus? Võimalik — kõikvõimalike stimulantide, opioidide, deliriantide, hallutsinogeenide ja kannabinoidide sünteetilisi analooge tekib tõesti juurde kiiremini kui neid ära jõutakse keelata. See ju annab mõista, et keelustamine ei ole tõhus meede.

    Väga paljudes muudes valdkondades hakati sünteetilise keemia produkte rõõmsalt kasutama ilma igasuguse riigipoolse surveta keelamise näol.

    Võrdled võrreldamatuid asju. Oopiumisõltlasele, kel on voli enda aiamaal unimagunat kasvatada ja narkootilisel viisil pruukida, piisab sellest tema vajaduste rahuldamiseks — tal ei ole kihku millegi kangema järele, samuti ei nuuma tema tegevus musta turgu. Heroiini või fentanüüli ta aga niisama lihtsalt kodustes tingimustes valmis ei keevita. Keelustamine on tekitanud olukorra, kus väikeste koguste kodus kasvatamisega pole mõtet riskida, kui juba ette võtta, siis ikka suurelt. Nii ongi keelustamine otseselt tinginud ülemaailmse musta uimastituru kujunemise, uimastite ebaproportsionaalselt kõrge hinna võrreldes tootmiskuludega ning vähem ohtlike lahjade traditsiooniliste ainete asendumise odavate kangete eluohtlike sünteetiliste surrogaatidega.

  431. Kui kanepi dekriminaliseerimise tagajärjel kaneptarvitajate hulk kasvab – nagu Portugali näite põhjal võib arvata – siis on loogiline eeldada, et kanepijoobes inimesi jõuab rohkem ka liiklusesse.

    Mitmel juba mainitud põhjusel — kanep ei soodusta enamasti riskikäitumist ja võimete ülehindamist ega pärsi eriti olulisel määral juhtimisvõimet — ei ole see sugugi loogiline. Christchurchi uuring paistab arvukate muude uurimuste kõrval, mis näitavad palju väiksemat kuni olematut korrelatsiooni kanepijoobe ja avariilisuse vahel, tõtt-öelda anomaalne. Ning dekriminaliseerimine ei tohiks kindlasti tähendada ükskõik kui leebe taju muutva aine joobes juhtimise eest määratavate karistuste leevendamist.

    Millised muud viisid? Self-reporting‘ut kasutatakse laialdaselt ka alkoholi ja tubaka tarvitamise uurimisel. See ei ole “metodoloogiline probleem”.

    Kui tootmis- ja müüginumbrid ning aine kättesaadavuse määr piirkonniti on teada, nagu alkoholi ja tubaka puhul, saab katsealuste arvamusi oma tarbimise määra kohta vähemalt tegeliku läbimüügiga kõrvutada. Uimastite puhul pole see paraku võimalik.

    ma saadan sulle artikli vastu ja sa loed selle alustuseks läbi.

    Kas tohib küsida, kust Sa selle saad/said? Päris paljude uurimuste puhul, millega sooviks täies mahus tutvuda, olen seni pidanud piirduma pelkade kokkuvõtetega.

  432. Mart K. ütles:

    Mitmel juba mainitud põhjusel — kanep ei soodusta enamasti riskikäitumist ja võimete ülehindamist ega pärsi eriti olulisel määral juhtimisvõimet — ei ole see sugugi loogiline.

    dig ütleb vahelduse mõttes Krikule, et analoogia kanepi ja alkoholi vahel on valesti konstrueeritud ja ilmselgelt demagoogiline.

  433. Kriku ütles:

    Ja mitu korda päevas see sinu hüpoteetiline heroiinitarvitaja siis laksu all on?

    Ükskõik millise aine tarvitajatest kõige suurem hulk on mitteprobleemsed ja/või juhutarvitajad; see kehtib ka heroiini puhul. Täiesti võimalik on heroiinipruukimine kord kuus või kord nädalas.

    Sinu vastus ei ole asjakohane.

    Jah, kui Sa usud, et riigi ülesanne on uimastitarvitajale iga hinna eest uimasteid keelata. Mina leian, et sellest olulisem on uimastitarvitamisega kaasnevate ühiskondlike kahjude viimine miinimumi. Uimastitarvitajale uimastite võimaldamine lahus muudest riskiteguritest tundub selleks mõistlik meede.

    Mulle jääb ikkagi segaseks selle teema seotus narkootikumide tarvitamise dekriminaliseerimisega. Üks ei välista IMHO teist.

    Keelustatuse tingimustes on seni olnud (poliitilistel põhjustel) väga keeruline pakkuda mediheroiiniga asendusravi neile, kes seda vajavad. Samuti on ravi keelustatuse tingimustes vähem tõhus ning patsientide tagasilanguse risk suurem. Keeluriikides kaasneb narkomaaniaga väga tugev stigma, mis samuti ei soodusta paranenud haigete lõimimist normaalsesse ühiskonda.

    Meditsiinis kasutatakse hulka tavakäibes keelatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid nagunii.

    Veidi teisest ooperist, aga tuli selle tõigaga seoses meelde — ma ei ole tähele pannud, et Eestis oleks erilisi probleeme arsti ettekirjutuseta retseptravimite (kuri)tarvitamisega. Apteegimorfiin pole tänavale jõudnud. Küll aga saab retseptita müüdava köharohu baasil koduste vahenditega sünteesida metamfetamiini, aga ometi ei kutsu keegi üles köharavimit keelustama. Või võib Lõuna-Eesti apteegieetri-joomise kombe juba probleemiks lugeda?

    Samuti ei kujuta ma ette, kuidasmoodi saaks praegu kriminaalkorras karistada isikut, kes ilmub arsti juurde kaines olekus ja teatab, et on narkomaan ja vajab ravi.

    Ega ei saagi. Aga tõhusat ravi ta enamasti ka ei saa, nii et Eestis polegi lihtsalt suurt mõtet pöörduda.

    Ütleb dr Andres Lehtmets: “Ravijuhte saab kirja pandud palju, aga see ei ole ravi, kui inimene käib ühe korra arsti juures. Ravi ei ole see, kui sõltlane läheb arsti juurde, sest tal on halb olla ja saab sealt oma tableti kätte. Sõltuvushaigega ei käituta nii nagu gripihaigega, nad vajavad pikaajalist ravi ja koostööd teiste spetsialistidega: psühholoogidega, sotsiaaltöötajatega jne.”

  434. @Martin Vällik:
    Postimees kajastab: «Mehed, kes jõllitavad kitsesid»: elegantne ja hirmuäratavalt must huumor, Hendrik Alla

    Raamat algab tõsiseksvõtva manitsusega «See on tõestisündinud lugu» ja jutustab Ameerika Ühendriikide armee supersalajasest, ülemeelelisi vahendeid valdavate spioonide üksusest. 1970. aastate hipimaailmast ja new age’i liikumistest inspiratsiooni kogunud «Maa esimene pataljon» muutus sajandivahetusel külmaks kaledaks projektiks, millega ameeriklased terrorismivastase sõja käigus vange väänasid. Just nimelt: Abu Ghraibi vangide piinamine polnud sugugi rullnokkadest sõjaväelaste maotu meelelahutus, vaid ülemeelelise sõja tumedam pool.

  435. Kriku ütles:

    Mismoodi küll kanepi kasutamise kriminaliseerimine HIV-epideemiat toidab…?

    Kaudselt. Kuna ainete ühiskonna- ja terviseohu alusel diferentseerimist ei rakendata ning ennetuspropaganda on seni kujutanud kanepit tegelikult ohtlike ainetega võrdse “allakäigutrepiastmena”, soodustab see kanepitarvitajate kokkupuutumist laia profiiliga diilerite ning muude, enamasti ohtlikumate keelatud uimastitega. Tõsi, hüppelauateooriat (et kanep või muu kergem uimasti soodustab üleminekut kangetele uimastitele) ei toeta faktid, ent ma oletan, et üsna paljud süstivad narkarid on oma opioidi-diileriga ometi kohtunud temalt esmalt kanepit hankides.

    Sellepärast ma loodangi, et pikas perspektiivis aitab kanepi selge eristamine kangetest ühiskonnakahjulikest uimastitest ja dekriminaliseerimine narkohädasid leevendada. Kanep ei ole hüppelaud, vaid platoo — enamiku tarvitanute jaoks jääb see viimaseks ja ainsaks illegaalseks uimastiks, mida proovitakse.

    Loetletud riigid on tüüpiliselt pigem hädas oma seaduste jõustamisega.

    Uimastiseaduste jõustamisega on hädas üldse kõik riigid. Kui ei oleks, eksisteeriks maailmas riike, kus keelatud uimasteid ei kasutata.

  436. Dig kirjutas:

    Oletame, et inimesel on mingi haiguse sümptomid. Inimene võtab ravimit. Sümptomid kaovad. Ravimi mõju läheb üle. Sümptomid tulevad tagasi. Kas sa väidad siin nüüd tõsimeeli, et selline inimene oli ravimi mõju kestel terve ning haigestus pärast ravimi mõju lõppu uuesti?

    Rahvusvaheliselt tunnustatud tervise definitsioon on sihuke:

    Health is a state of complete physical, mental and social well-being and not merely the absence of disease or infirmity.

    Mõtle nüüd ise, kas inimese heaolu täielikkus sõltub sellest, kas tal parajasti prillid on ees või mitte.

    Ära vingerda, vaid vasta küsimusele.

  437. Mart K. kirjutas:

    Aga pakkumine ju ei olegi hoolimata pikast ja kulukast võitlusest kusagile kadunud; tootmine lihtsalt kolib sealt, kus võitlust hoogustatakse, mujale, kus toota on hõlpsam — see on ka tinginud uimastite parema leviku ja suurema kanguse. Ning uimastite omamise ja eriti tagurlikes riikides ka pruukimise eest on karistatud samuti päris pikka aega, aga see ei ole kaotanud nõudlust illegaalsete uimastite järele.

    Järelikult sa ikkagi nõustud, et tootmist on võimalik piirkondlikult tugevalt kahandada. On ilmselge fakt, et ülemaailmselt pole see veel õnnestunud, osaliselt tänu ka mõnele sellest kasu saavale valitsusele ja see ei ole minu arust argument. Pikem transpordikanal aga mõjutab ka turule jõudvaid koguseid ja pakkumist.

    Loomulikult on kriminaliseerimine ainult üks viis nõudlust mõjutada. Aga vähemalt meie poolt käsitletud allikate valguses ei saa väita, et sel igasugune mõju puuduks.

    100 aastat tagasi võis USA-s kokaiini ja heroiini igaüks poest osta.

    Aga praegu, keelustatuse tingimustes on probleemseid uimastitarvitajaid USA-s rohkem ja uimastitega kaasnevad kahjud ühiskonnale väga palju suuremad. Minu meelest näitab see selgelt, et keelustamine ja karistamine probleemi ei lahenda.

    Esiteks, sa rääkisid kättesaadavusest. Sa võiks tunnistada, et sinu väide, mille kohaselt uimastid pole kunagi olnud nii kättesaadavad kui praegu, oli täielik jama. Teiseks, mis allikatele sa 1910. aasta uimastikahjusid hinnates toetud?

    Sa väidad, et tehnoloogiline progress kontrollib uimastiturul toimuvat suuremal määral kui ainete keelustatus või mittekeelustatus? Võimalik — kõikvõimalike stimulantide, opioidide, deliriantide, hallutsinogeenide ja kannabinoidide sünteetilisi analooge tekib tõesti juurde kiiremini kui neid ära jõutakse keelata. See ju annab mõista, et keelustamine ei ole tõhus meede.

    Ei, see lihtsalt näitab, et uimastid alluvad täpselt samasugustele innovatsiooniseadustele nagu kogu ülejäänud tehnoloogiline tsivilisatsioon.

    Väga paljudes muudes valdkondades hakati sünteetilise keemia produkte rõõmsalt kasutama ilma igasuguse riigipoolse surveta keelamise näol.

    Võrdled võrreldamatuid asju.

    Ei ole nõus. Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks uimasteid kogu ülejäänud tehnoloogia võidukäigust eraldi vaatama. Nagu öeldud, LSD oleks leiutatud ka siis, kui oopium ja kokaiin oleks olnud vabalt saadaval.

    Oopiumisõltlasele, kel on voli enda aiamaal unimagunat kasvatada ja narkootilisel viisil pruukida, piisab sellest tema vajaduste rahuldamiseks — tal ei ole kihku millegi kangema järele

    Kust sa võtad? Inimene otsib ikka uut. Ja oopiumitolerants on ka olemas.

  438. Kui kanepi dekriminaliseerimise tagajärjel kaneptarvitajate hulk kasvab – nagu Portugali näite põhjal võib arvata – siis on loogiline eeldada, et kanepijoobes inimesi jõuab rohkem ka liiklusesse.

    Mitmel juba mainitud põhjusel — kanep ei soodusta enamasti riskikäitumist ja võimete ülehindamist ega pärsi eriti olulisel määral juhtimisvõimet — ei ole see sugugi loogiline. Christchurchi uuring paistab arvukate muude uurimuste kõrval, mis näitavad palju väiksemat kuni olematut korrelatsiooni kanepijoobe ja avariilisuse vahel, tõtt-öelda anomaalne.

    Viitasid sa nendele uurimustele? Ausalt öelda ei viitsi ma otsida terakesi mingilt leheküljelt, kuhu survegrupp on suure hulga pealkirju üksteise otsa lükkinud. Palun viita uurimustele, mis ütlevad, et kui kanepi tarvitamine ühiskonnas kasvab, ei kasva seoses sellega kanepijoobes juhtide arv.

    Millised muud viisid? Self-reporting‘ut kasutatakse laialdaselt ka alkoholi ja tubaka tarvitamise uurimisel. See ei ole “metodoloogiline probleem”.

    Kui tootmis- ja müüginumbrid ning aine kättesaadavuse määr piirkonniti on teada, nagu alkoholi ja tubaka puhul, saab katsealuste arvamusi oma tarbimise määra kohta vähemalt tegeliku läbimüügiga kõrvutada. Uimastite puhul pole see paraku võimalik.

    Kuna sa ise tunnistad, et muid viise kui self-reporting uimastitarbimise uurimiseks hetkel ei ole, siis ei saa sa seda ka “metodoloogiliseks probleemiks” nimetada.

    Kas tohib küsida, kust Sa selle saad/said? Päris paljude uurimuste puhul, millega sooviks täies mahus tutvuda, olen seni pidanud piirduma pelkade kokkuvõtetega.

    PubMed’ist loomulikult ülikooli kasutajatunnusega.

  439. Mart K. kirjutas:

    Ja mitu korda päevas see sinu hüpoteetiline heroiinitarvitaja siis laksu all on?

    Ükskõik millise aine tarvitajatest kõige suurem hulk on mitteprobleemsed ja/või juhutarvitajad; see kehtib ka heroiini puhul. Täiesti võimalik on heroiinipruukimine kord kuus või kord nädalas.

    Jutt käis sellest seltskonnast:

    Ei, kui seda teha teatud tingimustel: näiteks et patsient osaleb regulaarselt ravi- või tugirühmade töös, käib regulaarselt arstlikus kontrollis ja vestleb sotsiaaltöötajaga, käib tööl või otsib aktiivselt tööd.

    Tegemist on asendusraviga: tasuks valmiduse eest normaalse ühiskonna reeglitega kohaneda saab patsient ebapuhta ja eluohtliku tänava-aine asemel meditsiiniliselt puhast, alati püsiva kõrge kvaliteediga sama ainet, ning võib kohe, kui soovib, proovida asendusravi asemel võõrutuskuuri.

    Miks ometi hakkad sa mulle juhutarvitajatest rääkima?

    Keelustatuse tingimustes on seni olnud (poliitilistel põhjustel) väga keeruline pakkuda mediheroiiniga asendusravi neile, kes seda vajavad. Samuti on ravi keelustatuse tingimustes vähem tõhus ning patsientide tagasilanguse risk suurem. Keeluriikides kaasneb narkomaaniaga väga tugev stigma, mis samuti ei soodusta paranenud haigete lõimimist normaalsesse ühiskonda.

    Vähemalt mingit õiguslikku takistust asendusraviks ma ei näe ka praeguses Eestis. Mis stigmasse puutub, siis on väga küsitav, kas keeld on stigmatiseeriva suhtumise tagajärg või on stigmatiseerimine keelu rikkumisele järgnenud karistuse tagajärg. Inimestesse, kes midagi ei oska, elavad abirahast ja kelle jaoks kõige kallim asi maailmas on süstal, kiputakse tõepoolest väga sageli halvasti suhtuma. Ma ei ole üldse kindel, kas see suhtumine paraneks, kui süstal oleks valge kitliga onu käes.

    Aga miks keelustamine tagasilanguse riski peaks suurendama?

    Veidi teisest ooperist, aga tuli selle tõigaga seoses meelde — ma ei ole tähele pannud, et Eestis oleks erilisi probleeme arsti ettekirjutuseta retseptravimite (kuri)tarvitamisega.

    Soome narkoturistid käisid (käivad?) neid Eestist ostmas. Tänu Peeter Mardnale lõpetati se evähemalt ühel juhul ära.

    Samuti ei kujuta ma ette, kuidasmoodi saaks praegu kriminaalkorras karistada isikut, kes ilmub arsti juurde kaines olekus ja teatab, et on narkomaan ja vajab ravi.

    Ega ei saagi. Aga tõhusat ravi ta enamasti ka ei saa, nii et Eestis polegi lihtsalt suurt mõtet pöörduda.

    Järelikult on probleem nr. 1 tõhusa ravi puudus, mitte tema väikese harrastuse õiguslik seisund. Nagu ma juba ütlesin – ehitatagu see tugisüsteem kõigepealt üles ja hakatagu siis dekriminaliseerimisest rääkima. Muidu on tulemus selline, et ei ole ei tugisüsteemi ega seaduslikke piiranguid tarbimisel.

  440. Mismoodi küll kanepi kasutamise kriminaliseerimine HIV-epideemiat toidab…?

    Kaudselt. Kuna ainete ühiskonna- ja terviseohu alusel diferentseerimist ei rakendata ning ennetuspropaganda on seni kujutanud kanepit tegelikult ohtlike ainetega võrdse “allakäigutrepiastmena”, soodustab see kanepitarvitajate kokkupuutumist laia profiiliga diilerite ning muude, enamasti ohtlikumate keelatud uimastitega.

    Oh, küll leidub inimesi, kes arvavad, et “kõike tuleb elus proovida” ja seda ka teha püüavad. Isegi minu tutvusringkonnas on neid vähemalt kaks tükki. Sellise mõtteviisiga kokku puutumiseks ei pea olema kontakte pahade diileritega. Väidet kanepitarbimise ja HIV-epideemia seosest keeldun uskumast kuni seda toetava allika esitamiseni.

    Too pöördumine teeb sama vea, mida sina ametivõimudele ette heidad – paneb kõik illegaalsed uimastid ühte patta ja siis räägib pikalt peamiselt süstivate narkomaanidega seonduvatest probleemidest.

    Loetletud riigid on tüüpiliselt pigem hädas oma seaduste jõustamisega.

    Uimastiseaduste jõustamisega on hädas üldse kõik riigid. Kui ei oleks, eksisteeriks maailmas riike, kus keelatud uimasteid ei kasutata.

    Jällekord teed “kõik või mitte midagi” loogikavea. Ei ole absoluutselt mitte ühtegi keeldu, mis 100% kindlusega peaks. Sellist tulemust pole mitte ühegi keeluga võimalik saavutada ja seda ei peeta ka eesmärgiks.

  441. Kriku ütles:

    Pikem transpordikanal aga mõjutab ka turule jõudvaid koguseid ja pakkumist…

    …ja tingib teadmata ohtudega sünteetiliste analoogide tootmise ja pakkumise kohapeal, nagu heroiini ja kanepi puhul, või ka n-ö hästi unustatud vanade, kodus kultiveeritavate või metsas kasvavate ainete pealetungi. Üht sorti uimasti tootmise piirkondlik peatamine ei kahanda üldist nõudlust keelatud ainete järele ja seega ei anna soovitud tulemusi.

    vähemalt meie poolt käsitletud allikate valguses ei saa väita, et sel igasugune mõju puuduks.

    Nagu öeldud, puudub soovitud mõju. Ma ei usu, et kratomi-, MDPV-, piperasiini- või JWH-018-tööstuse ja -äri mahitamine on uimastisõja eesmärk.

    Esiteks, sa rääkisid kättesaadavusest. Sa võiks tunnistada, et sinu väide, mille kohaselt uimastid pole kunagi olnud nii kättesaadavad kui praegu, oli täielik jama.

    Ma rääkisin keelatud uimastite kättesaadavusest. Kui heroiin oli jaemüügis, ei olnud see ju keelatud. Retseptiga saab tänapäeval apteegist heroiinist tugevatoimelisemaidki ravimeid; need ei paista olevat Eestis kujunenud probleemiks tänaval.

    Teiseks, mis allikatele sa 1910. aasta uimastikahjusid hinnates toetud?

    Minevikus loetud materjalidele, s.t oma mälule. Ma võin ju veebist otsida konkreetseid allikaid, aga ma enne küsiks, kas Sa arvad tõsimeeli, et 20. sajandi alguse uimastiprobleem oli ühiskonnale kulukam kui praegune uimastiprobleem?

    LSD oleks leiutatud ka siis, kui oopium ja kokaiin oleks olnud vabalt saadaval.

    Jälle paned täiesti eri asju ühte patta. Kas “raadio oleks leiutatud sellest hoolimata, et rong oli juba olemas” tundub loogiline?

    Inimene otsib ikka uut.

    Noh, kui see kehtib alati ja igal pool ka uimastite kohta, on ju ainult ühe uimasti lubamine ja sellele vaheldust pakkuvate alternatiivide jäik keelustamine juba eos nurjumisele määratud.

    Palju küsimusi ripub veel õhus, aga ma pean praegu jälle eemalduma. Jätkame hiljem, kui sobib?

  442. Mis puutub majanduse juhtimisse pakkumise kontrolli läbi, siis selle üdini jabura autoritaarse meemi kohta on RationalWiki’s artikkel: Reaganomics.

  443. Veelüks põgus kõrvalepõige samal teemal. Vaatan nimelt praegu sellise Channel 4 doksarja nagu “Our Drugs War” esimest jagu. Seal viidatakse vestluses Šoti kuritegevuse ja uimastiseaduste jõustamise büroo juhi Gordon Meldruniga ÜRO hinnangule, mille kohaselt selleks, et uimastituru tendentse mõtestatud moel muuta ja nõudlust pärssida, tuleks piiril konfiskeerida vähemalt 60–70 protsenti riiki jõudvatest uimastitest. Suurbritannia piirist pääseb aga üle 99% maale toodavast heroiinist ja muust import-uimakaubast.

    Tundub, et selleks, et keelupoliitika hakkaks Ühendkuningriigis (kus võitlus uimastitega on eeldatavasti paremini rahastatud kui Eestis) esimesi soovitud tulemusi andma, tuleks seda jõustada senisest vähemalt 60 korda tõhusamalt, mis eeldatavasti kujuneks ka samas suurusjärgus kordi kulukamaks.

    Muidugi võib selleski süüdistada haldussuutmatust, aga samas võiks hoomata, et vajalikku haldussuutlikkust lähemas tulevikus tõenäoliselt tekkima ei saa. Kas seega poleks mõistlik lõpetada ressursside kasutu raiskamine tarvitajate püüdmisele ja karistamisele ning panustada ennetusse ja kahjude kahandamisse?

  444. Kriku ütles:

    Ei, see lihtsalt näitab, et uimastid alluvad täpselt samasugustele innovatsiooniseadustele nagu kogu ülejäänud tehnoloogiline tsivilisatsioon.

    Aga kõnealuses kontekstis on see ju jama.

    Ülejäänud tehnoloogilise tsivilisatsiooni innovatsiooniseaduste põhiosa on, et tehnika areneb peaasjalikult siis, kui keegi arendamise eest maksab. (Erandeid on võrdlemisi vähe ja need puudutavad peamiselt tarkvaralisi tehnoloogiaid nagu mikroskeemimaskid.) Klassikaline näide on see, mida USA pärast II ilmasõda tegi.

    Kui jaburat molekulide keelustamise režiimi ei oleks, missugune põlveotsa-keemik viitsiks siis veel keelustatud molekulidele sarnaseid veel keelustamata molekule disainida? Sedasorti arendusel on üks väga kitsas rahastamisallikas — allikas, mille olemasolu sõltub väga konkreetselt keeluseaduste püsimisest.

    Molekulide modifitseerimisega kommertsarenduse kontekstis tegelevad keemia- ja farmaatsiatööstused. Erinevalt põrandaalustest drug designer‘itest on farmaatsiatööstustel tavaliselt komme oma uusi leiutisi enne inimeste peal katsetamist põhjalikult testida. Riiklikel järelevalveorganitel on veel komme hoolitseda, et see komme püsiks.

    Teatud sorti demagoogid nagu Kriku armastavad selles kontekstis näpuga näidata Albert Hofmanni ja Timothy Leare’i peale, kes LSD’d tõesti kaunis entusiastlikult promosid, ning vihjata, et nemad olidki fännid, kes põlveotsas uusi molekule treivad. Olgu preemptiivselt osutatud, et see on jama: LSD avastaja Hofmann ei olnud mitte põlveotsakeemik vaid Šveitsi rakendusteadlane, keda rahastas suur farmaatsiafirma Sandoz Laboratories ning kes kasutas täiesti tavalisi farmaatsiateadusele omaseid fundamentaaluurimismeetodeid. (Tõsi küll, meditsiiniprotokollid olid tol kaugel ajal veel natuke primitiivsemad kui tänapäeval. Suured meditsiinieetika skandaalid, mis ohutusnõuete standardiseerimisele viisid, tulid hiljem.) Nii Hofmanni kui Leare’i vaimustus tuli tükk aega pärast seda, kui molekul juba sünteesitud ja kirjeldatud oli ning ei olnud kindlasti avastamise juures kausaalne faktor. Isegi hipiliikumist ega psühhedeelilist subkultuuri ei olnud veel, kui Hofmann LSD valmis kemiseeris.

  445. Pikem transpordikanal aga mõjutab ka turule jõudvaid koguseid ja pakkumist…

    …ja tingib teadmata ohtudega sünteetiliste analoogide tootmise ja pakkumise kohapeal

    Ma ei nõustu ülal korduvalt esitatud põhjustel, et sünteetilisi aineid toodetakse ainult moonist või kokalehtedest toodetud ainete vähese kättesaadavuse pärast. Väide ei arvesta sünteetiliste ainete muid eeliseid ja on põhjendamata.

    Esiteks, sa rääkisid kättesaadavusest. Sa võiks tunnistada, et sinu väide, mille kohaselt uimastid pole kunagi olnud nii kättesaadavad kui praegu, oli täielik jama.

    Ma rääkisin keelatud uimastite kättesaadavusest. Kui heroiin oli jaemüügis, ei olnud see ju keelatud.

    See on nüüd küll demagoogia. Järgid rõõmuga nende inimeste loogikat, kelle jaoks kuritegevuse statistika vähendamise kõige tõhusamaks viisiks on enamlevinud kuritegude dekriminaliseerimine.

    Heroiini ja kokaiini keelustamine 1914. aastal USA-s vähendas nende kättesaadavust. Fakt.

    Minevikus loetud materjalidele, s.t oma mälule. Ma võin ju veebist otsida konkreetseid allikaid, aga ma enne küsiks, kas Sa arvad tõsimeeli, et 20. sajandi alguse uimastiprobleem oli ühiskonnale kulukam kui praegune uimastiprobleem?

    Ma ei arva selle kohta midagi kuni ma ei ole näinud selle kohta andmeid. Mul puudub absoluutselt ettekujutus, kui suur võis olla uimastite tarbimise tagajärjel tekkinud kahju 1910. aastal ning kas seda üldse on adekvaatselt uuritud. Arvestades, kui kindlas toonis sa oma väiteid välja käid, peaks nende taga olema tõsisem uurimistöö.

    LSD oleks leiutatud ka siis, kui oopium ja kokaiin oleks olnud vabalt saadaval.

    Jälle paned täiesti eri asju ühte patta. Kas “raadio oleks leiutatud sellest hoolimata, et rong oli juba olemas” tundub loogiline?

    LSD, oopium ja kokaiin on kõik mõnuained. Raadio on kommunikatsioonivahend ja rong on transpordivahend. Aga jah, tõepoolest tundub kõigiti loogiline ja reeglipärane, et kommunikatsioonivahendid tasapisi transpordivahendite asemele asuvad ning suure raha tegemise võimalused nihkuvad informatsiooni käitlemisse inimeste füüsilise ühest kohast teise liigutamise asemel. Varauusaja Euroopas arendati neid koos ning vaieldamatult oli F. v. Taxise ettevõte 1490. aastal väga innovatiivne.

    Inimene otsib ikka uut.

    Noh, kui see kehtib alati ja igal pool ka uimastite kohta, on ju ainult ühe uimasti lubamine ja sellele vaheldust pakkuvate alternatiivide jäik keelustamine juba eos nurjumisele määratud.

    Ei sugugi – sellele tuleb lihtsalt vastu töötada. Väga palju üldinimlikke impulsse on kas pärsitud või maha surutud. Sellega alustatakse siis, kui kaheaastane oma nooremale vennale jalaga annab ja talt mänguasja ära võtab ning jätkatakse surmani. Mõned nimetavad seda ka tsivilisatsiooniks.

  446. dig ütles:

    Kui jaburat molekulide keelustamise režiimi ei oleks, missugune põlveotsa-keemik viitsiks siis veel keelustatud molekulidele sarnaseid veel keelustamata molekule disainida?

    Nagu öeldud – inimene otsib uut. Uusi alkohoolseid jooke ja kokteile ju disainitakse ka kogu aeg juurde.

    Sinu ülejäänud ebaviisakale ning asjakohatule postitusele jätan vastamata.

  447. Tonda ütles:

    Uuema aja AD, näiteks Sertraline ei tekita sõltuvust.

    tõsi küll.Tonda ütles:

    Ausalt ma ei näe küll, mis erilist juhtuks kui narkootikumid alates kanepist ja lõpetades heroiiniga legaliseeritaks.

    Kui miski on juba legaliseeritud, siis on ta küllap ka aktsepteeritud ja minu väikese aru ettekujutuses näeks see siis nii välja, et kohaliku külapoe alkoholilett on täiendust saanud heroiinipakikestega, mis kannavad silti – selle toote tarbimine kahjustab teie tervist.( Oh jah, tõesti kahju, et ma ei saa kunagi teada, milline on 100 või 200 aasta pärast kaupluste sortiment. Ka muid asju tahaks teada muidugi.)

  448. salvey ütles:

    Kui miski on juba legaliseeritud, siis on ta küllap ka aktsepteeritud

    Seda jama on õpetlikult illustreerinud The Daily Show, kus John Oliver osutab, et katoliku kirikute paigutamine laste mänguväljakute kõrvale on legaalne, aga selle moraalne aktsepteeritavus on kaunis küsitav:

    The Daily Show With Jon Stewart Mon – Thurs 11p / 10c
    Mosque-Erade
    http://www.thedailyshow.com
    Daily Show Full Episodes Political Humor Tea Party

    Teadupärast näeb islamiprintsiip ahkam ette viis erinevat tegevuste seaduslikkuse ja lubatavuse taset:
    * wajib on tegevused, mis on kohustuslikud;
    * mustahabb on tegevused, mis ei ole kohustuslikud, aga mida heal inimesel siiski teha soovitatakse;
    * mubah on neutraalsed tegevused, mis Allahi külmaks jätavad;
    * makruh on tegevused, mis ei ole keelatud, aga mida heal inimesel siiski teha ei soovitata;
    * haraam on tegevused, mis on keelatud.

    Tänapäeva läänemaailma jaoks on see loomulikult üle lihtsustatud — seoses multikultuursuse levikuga on paljudes kohtades nüüd kombeks eraldada seadust moraalist ja lugeda neid ortogonaalseteks telgedeks; samuti on mitmed põnevad ajaloolised sündmused üles kergitanud kontseptsiooni tegevustest, mis küll seadusega keelatud, aga siiski soovitatavad —, aga selle lihtsa skaala mõistmine võiks tavalisel inimesel fundamentalistliku juuradualismi küüsist pääseda küll.

  449. salvey ütles:

    minu väikese aru ettekujutuses näeks see siis nii välja, et kohaliku külapoe alkoholilett on täiendust saanud heroiinipakikestega, mis kannavad silti – selle toote tarbimine kahjustab teie tervist.( Oh jah, tõesti kahju, et ma ei saa kunagi teada, milline on 100 või 200 aasta pärast kaupluste sortiment. Ka muid asju tahaks teada muidugi.)

    Saja aasta pärast ei ole enam väikesi külapoode, on müügiautomaadid. Kas nad heroiini müüvad, on küsitav; minule näib tõenäoline, et saja aasta jooksul lähevad uued psühhoaktiivsed kemikaalid moodi. Kui meie lastelastel veab, toob ühiskondliku ratsionaalsuse kasv kaasa keemiatöösturite mõistuspärase reguleerimise ning uued kemikaalid on odavad, hästikontrollitava toimeajaga ning ohutud; kui riiklikke autosid juhivad fundamentalistid, kes eelistavad ringi sõita blokeeritud ratastega1, siis müüvad need automaadid väheuuritud, ohtlikke ja küsitava puhtusastmega kemikaale oluliselt kõrgema hinnaga.

    ____________
    1 “Jumal teab, kuhu mul minna tarvis on, ja korraldab sellise pisikese asja ise ära.”

  450. Kriku ütles:

    Pikem transpordikanal aga mõjutab ka turule jõudvaid koguseid ja pakkumist…

    …ja tingib teadmata ohtudega sünteetiliste analoogide tootmise ja pakkumise kohapeal

    Ma ei nõustu ülal korduvalt esitatud põhjustel, et sünteetilisi aineid toodetakse ainult moonist või kokalehtedest toodetud ainete vähese kättesaadavuse pärast. Väide ei arvesta sünteetiliste ainete muid eeliseid ja on põhjendamata.

    Mitte ainult vähese kättesaadavuse, vaid ka suurema riski tõttu — nad on mahukamad ja neid on kergem avastada. Sünteetilistel ainetel on mõnede (tarnija jaoks) eeliste kõrval hulgaliselt (tarbija jaoks) puuduseid; kui tarbijal oleks valik, ei tarvitaks ta fentanüüli, vaid heroiini. Pealegi mõjutavad uimastite hinda palju suuremal määral nende keelustatus ja nende äritsemisega seotud riskid (mis on hinna oportunistlike kurjategijate jaoks piisavalt kõrgeks ajanud) kui tootmiskulud.

    See on nüüd küll demagoogia. Järgid rõõmuga nende inimeste loogikat, kelle jaoks kuritegevuse statistika vähendamise kõige tõhusamaks viisiks on enamlevinud kuritegude dekriminaliseerimine. Heroiini ja kokaiini keelustamine 1914. aastal USA-s vähendas nende kättesaadavust. Fakt.

    Esiteks ma leiangi, et “kuriteod”, millel pole ohvreid peale toimepanija enda, ei tuleks kriminaliseerida. Isiku- ja varavastased kuriteod (ka pisivargused, mida mõned on soovinud dekriminaliseerida) nende hulka ei kuulu, uimastikuriteod küll. Teiseks on loomulik, et aine kättesaadavus pärast keelustamist ajutiselt kahaneb, aga kuni nõudlus ei kao, tekib varem või hiljem legaalset allikat asendav illegaalne pakkuja, nagu heroiini ja kokaiini puhul, ning sellega kaasnevad ühiskonnale loomulikult suuremad kahjud — rahvatervishoiuprobleemid nagu kõrvalainetega solkimine, nakkushaiguste levik, organiseeritud kuritegevuse võrgustike vohamine, uimastituruga olemuslikult seotud vägivald, korrakaitseorganite ja valitsuste korrumpeerimine, militariseeritud saagihävitus-programmid (millega kaasnevad kahjud keskkonnale, ebakindlus toiduainete suhtes ja elanikkonna deporteerimine) ning terrorismi ja rahutuste rahastamine.

  451. Inimene otsib ikka uut.

    Noh, kui see kehtib alati ja igal pool ka uimastite kohta, on ju ainult ühe uimasti lubamine ja sellele vaheldust pakkuvate alternatiivide jäik keelustamine juba eos nurjumisele määratud.

    Ei sugugi – sellele tuleb lihtsalt vastu töötada. Väga palju üldinimlikke impulsse on kas pärsitud või maha surutud. Sellega alustatakse siis, kui kaheaastane oma nooremale vennale jalaga annab ja talt mänguasja ära võtab. Mõned nimetavad seda ka tsivilisatsiooniks.

    Mulle tundub see jutt veidi kahepalgeline. Esiteks ei võrdsustaks ma inimloomuse positiivset kalduvust (huvi uue vastu) negatiivsega (egoistlik agressiivsus), teiseks oled Sa ise varem inimloomuse muutmise võimatust toonud põhjuseks, miks usklikkus ei saa kunagi ühiskonnast kaduda. Käsk piirduda keemiliselt moonutatud teadvusseisundite kogemisel ainult eri maitselisanditega tembitud, ent sisuliselt sama toimega alkoholiga on sarnane loale teenida jumalat oma suva järgi, kuni selleks jumalaks on Vägede Jehoova.

  452. Kriku ütles:

    Ei sugugi – sellele tuleb lihtsalt vastu töötada. Väga palju üldinimlikke impulsse on kas pärsitud või maha surutud. Sellega alustatakse siis, kui kaheaastane oma nooremale vennale jalaga annab ja talt mänguasja ära võtab ning jätkatakse surmani. Mõned nimetavad

    Vaata Kriku, sa oled nüüd langenud fundamentalisti tasemele. Nagu Lina ütles, et vabamüürlased on pahad, sest nad lihtsalt on. Sina sõdid narkootikumide vastu sellepärast, et sa lihtsalt arvad, et need on pahad. Subjektiivselt. See kaheaastase venna mängasja äravõtmise analoogia on totaalselt mööda, sest siin on olemas osapool B (väike vend) kellelt osapoole A tegevusel midagi äravõetakse. Sõltlane ei tee kellelegi halba sellepärast, et ta on laksu alla, vaid eelkõige sellepärast et see laks on kallis ja piiratud varustamise tõttu pole tal raha seda saada ja ta peab sellepärast kelleltki midagi äravõtma. Paradoks ongi selles, et narkokuritegevuse tekitab riiklik võitlus narkomaania vastu. See tsivilisatsioon on mõnuainete vastu võidelnud juba piisavalt ja suurejooneliselt läbikukkunud. Kristlik kirik võitles ka seksi vastu mõnu pärast ja kukkus ka kuulsusrikkalt läbi. Ära ütle, et seksil ja mõnuainete tarbimisel on suur vahe! Kõik taandub lihtsale ajukeemiale.
    Ja kanepi legaliseerimisest tõenäoliselt ei teki märgatavat kanepijoobes juhtide suurenemist lihtsal põhjusel, sest kanep on olemuselt tugev rahusti ja kanepitarbija tahab kõike muud kui kõrgenenud riskiga situatsiooni. Opiaadid samamoodi. Kokaiin ja alkohol on hoopis teine teema.

  454. dig ütles:

    aga selle lihtsa skaala mõistmine võiks tavalisel inimesel fundamentalistliku juuradualismi küüsist pääseda küll.

    Tahtsid vist sellega öelda, et ma ei pea ju heroiini, kanepit ega alkoholi ostma, kui ma ei taha? Tõepoolest.

  455. salvey ütles:

    Tahtsid vist sellega öelda, et ma ei pea ju heroiini, kanepit ega alkoholi ostma, kui ma ei taha? Tõepoolest.

    Ma juhtun seda seisukohta küll toetama, aga ma ei tahtnud seda kindlasti mitte *selle* tiraadi raames ütelda. Selle tiraadiga tahtsin ma öelda, et lihtsalt sellepärast, kui heroiini, kanepit või alkoholi poest saada on, ei pea Sa arvama, et selle ostmine hea mõte on.

  456. kui tarbijal oleks valik, ei tarvitaks ta fentanüüli, vaid heroiini.

    Kust sa võtad?

    Teiseks on loomulik, et aine kättesaadavus pärast keelustamist ajutiselt kahaneb, aga kuni nõudlus ei kao, tekib varem või hiljem legaalset allikat asendav illegaalne pakkuja

    Kes aga ei suuda ikkagi pakkuda keelustamiseelsete hindade ning kättesaadavusega. Mistõttu on ja jääb väide “paremast kättesaadavusest kui kunagi varem” täielikuks jamaks.

    Kõrvalkahjude koha pealt ootan jätkuvalt lisaandmeid narkootikumide poolt ühiskonnale tekitatud kahju osas 1910. aastal. On kerge kõikvõimalikke tegelikke ja hüpoteetilisi kahjusid retooriliselt loetleda, aga see on retoorika, mitte argumentatsioon. Argumentatsioon eeldab nende kahjude mõõtmist.

    Esiteks ei võrdsustaks ma inimloomuse positiivset kalduvust (huvi uue vastu) negatiivsega (egoistlik agressiivsus)

    Kumbki neist ei ole üheselt positiivne ega negatiivne – nagu muide ka ülejäänud inimloomuse tahud. Uudishimu viis inimese üle ookeanide ja võib-olla viib ka tähtedele, aga uudishimu viib mõne inimese ka aia äärest leitud käsigranaati põlve otsas koost lahti võtma, et näha, mis seal sees on.

    teiseks oled Sa ise varem inimloomuse muutmise võimatust

    Loomulikult ei ole võimalik inimloomust muuta. Kaheaastased jäävad ettenähtavas tulevikus oma väikevendi jalaga lööma. Aga soovimatuid ilminguid saab mujale kanaliseerida ja pärssida. Nagu öeldud – seda nimetatakse vahel ka tsivilisatsiooniks.

    Käsk piirduda keemiliselt moonutatud teadvusseisundite kogemisel ainult eri maitselisanditega tembitud, ent sisuliselt sama toimega alkoholiga on sarnane loale teenida jumalat oma suva järgi, kuni selleks jumalaks on Vägede Jehoova.

    Ma ei propageeri mitte mingil juhul alkoholi tarvitamist. Alkoholism on üks inimest nii füüsilises kui vaimses mõttes täielikult laostavaist sõltuvushaigustest. Aga “kuiv seadus” on praktiliselt rakendamatu, kuna alkoholil on meil siin aastatuhandete pikkune traditsioon taga. Täpselt samal põhjusel on Ladina-Ameerikas praktiliselt rakendamatu kokapõõsa kasvatamise keelustamine, kuigi aeg-ajalt mõni rumal inimene sellekohase initsiatiiviga esineb.

  457. Tonda ütles:

    Vaata Kriku, sa oled nüüd langenud fundamentalisti tasemele. Nagu Lina ütles, et vabamüürlased on pahad, sest nad lihtsalt on. Sina sõdid narkootikumide vastu sellepärast, et sa lihtsalt arvad, et need on pahad.

    Kõnealuste ainete kahjulikku mõju tervisele on väga põhjalikult uuritud.

    See kaheaastase venna mängasja äravõtmise analoogia on totaalselt mööda, sest siin on olemas osapool B (väike vend) kellelt osapoole A tegevusel midagi äravõetakse. Sõltlane ei tee kellelegi halba sellepärast, et ta on laksu alla

    Oled sa alkhooliku või narkomaaniga koos elanud?

    Aga ma muide ei tahtnud võrdsustada narkomaaniat ja kelleltki millegi ära võtmist sel alusel. Osundasin lihtsalt, et tsivilisatseerumisprotsess on väga paljus ürgsete impulsside mahasurumise ja moondamise tagajärg. Loe Norbert Eliast :)

    See tsivilisatsioon on mõnuainete vastu võidelnud juba piisavalt ja suurejooneliselt läbikukkunud.

    Loosung.

    Ära ütle, et seksil ja mõnuainete tarbimisel on suur vahe! Kõik taandub lihtsale ajukeemiale.

    Seksil ja mõnuainete tarvitamisel on suur vahe. Üks neist on loomulik eluavaldus, mis on liigi edasikestmise eeldus, teine aga laostab nii vaimselt kui füüsiliselt sellega tegelejad (jah, mõne erandiga, nagu igal sellisel reeglil on erandid – vanaonu Harry töötas tuumakahjustuste likvideerijana, suitsetas alates 6. sünnipäevast, jõi elu teisel poolel iga päev liitri viskit ja elas 100-aastaseks).

  458. Tänastes uudistes räägiti ühest tegelasest, kes sotsiaaltoetuste abil saadetakse Hollandisse prostiga seksima, mis kodumaal on keelatud. Kibestunud, mingi tervisehäirega noormehele pidavat see kasuks tulema. Niipalju siis keelamisest.

  459. Kriku ütles:

    Kõnealuste ainete kahjulikku mõju tervisele on väga põhjalikult uuritud.

    Kahjulik küll, aga see on inimese vaba tahe. Eelkõige tema enda otsus, ühiskonna või tsivilisatsiooni eesmärk peaks olema teda vägivallata veenda, et ta ei tarbiks narkootikume. Et ta ei tahaks mõnuaineid kasutada.

    Oled sa alkhooliku või narkomaaniga koos elanud?

    On ette tulnud. Kui sul on sarnaseid kogemusi, siis peaksid teadma, et sõltlast ei peata mitte midagi peale füüsilise luku taha panemise, et ta oma doosi kätte saaks. Rahapuudus üksi ei tee joodikut karsklaseks. Nad on uskumatult leidlikud ja teevad imetrikke – valetavad, varastavad, müüvad iseennast ja teisi oma annuse nimel. Loovad peidikuid mustadeks päevadeks jne. Me ei saa kõiki sõltlasi vangi panna ja nö templi koguks eluks saada, ta ei saa vanglas terveks, vaid muutub pigem hullemaks. Ükski sõltlane ei saa muidu terveks kui ta seda ise ei taha. Kõige lihtsam oleks nende tekitatud kahju minimiseerida nii, et anda neile mida nad tahavad, niikaua kuni nad teistele mittekahjutegemise reegleid järgivad. Muide, väga suur osa on sõltuvuses ka sellest adrenaliinilaksust, mida andis keelatud narkootikumide hankimine. Paljud suudaksid isegi tööd teha oma “hobi” kõrvalt. Tutvu Shveitsi kogemusega, neil oli sõltlastele heroiinijagamise projekt.

    See tsivilisatsioon on mõnuainete vastu võidelnud juba piisavalt ja suurejooneliselt läbikukkunud.

    Loosung.

    Ei ole. Vaata ameerika kogemust, narkootikumikaristused on suuremad kui eales, selletõttu istub vangis rohkem inimesi kui kunagi varem ja tarbimine on sellegipoolest kõrgem kui kunagi varem
    http://www.slate.com/id/2178795

    Seksil ja mõnuainete tarvitamisel on suur vahe. Üks neist on loomulik eluavaldus, mis on liigi edasikestmise eeldus, teine aga laostab nii vaimselt kui füüsiliselt sellega tegelejad (jah, mõne erandiga, nagu igal sellisel reeglil on erandid

    Ära hakka demagoogitsema, et seksitakse ainult järglastesaamiseks, nagu loomad teevad, see on so-so katoliiklik. Põhimõtteliselt teeb inimene väga palju ainult selleks, et natuke endorfiine oma vereringesse saada, kaasa arvatud seksimine ja shokolaadisöömine. Sama hästi võiks mittepaljunemiseks mõeldud seksi ära keelata st keskmiselt kolm korda elus ja käib küll! Opiaadid on ka üsna tihti elulise vajadusega, et inimene valushokki ära ei sureks või lolliks ei läheks.

  460. Kõnealuste ainete kahjulikku mõju tervisele on väga põhjalikult uuritud.

    Kahjulik küll, aga see on inimese vaba tahe. Eelkõige tema enda otsus, ühiskonna või tsivilisatsiooni eesmärk peaks olema teda vägivallata veenda, et ta ei tarbiks narkootikume. Et ta ei tahaks mõnuaineid kasutada.

    Esiteks ei nõustu ma “vaba tahte” sellise absolutiseerimisega. Turvavööta sõitmine, kiivrita ehitusplatsil käimine ja hulk inimest kahjustavaid muid lollusi on tsiviliseeritud riikides keelatud. Teiseks puudutab probleem ka paljusid isikuid, kelle vabat tahet oma eluviise valida põhimõtteliselt ei tunnistata – näiteks alaealisi.

    Kui sul on sarnaseid kogemusi, siis peaksid teadma, et sõltlast ei peata mitte midagi peale füüsilise luku taha panemise, et ta oma doosi kätte saaks.

    Või diilerite luku taha panemise.

    tarbimine on sellegipoolest kõrgem kui kunagi varem

    Mis seda väidet kinnitab?

    Ära hakka demagoogitsema, et seksitakse ainult järglastesaamiseks

    Ma ei olegi seda öelnud. Aga on vaieldamatu tõsiasi, et seksimine on inimese loomulik tegevus ja vajadus ning eeldus liigi edasikestmisele. Narkootikumide tarvitamine on vastupidi igas mõttes ennasthävitav eluviis.

  461. Kriku ütles:

    Turvavööta sõitmine, kiivrita ehitusplatsil käimine ja hulk inimest kahjustavaid muid lollusi on tsiviliseeritud riikides keelatud.

    Kuid need ei ole kriminaalkuriteod.

    Teiseks puudutab probleem ka paljusid isikuid, kelle vabat tahet oma eluviise valida põhimõtteliselt ei tunnistata – näiteks alaealisi.

    Keegi polegi rääkinud alaealistele narkootikumide lubamisest.

    Või diilerite luku taha panemise.

    See ei aita! Lihtsalt ei aita ja kõik. Sest lukutahapandud diileri asemel tuleb kohe 2 uut jne jne kuni nõudlust jätkub. Olid ajad kus varastati autodelt klaasipuhastajaid, praegu ei varastata isegi eriti raadiod enam, sest keegi ei osta neid! Probleem laheneb iseenesest kui inimestel pole enam kasulik sellega tegeleda. Karistused ei aita, sest inimene eeldab oma äriplaani tehes, et ta ei jää vahele. Tais on heroiiniomamine surmanuhtlusega karistatav, kas heroiiniäri on lõppenud? Kaugel sellest.

    tarbimine on sellegipoolest kõrgem kui kunagi varem

    Mis seda väidet kinnitab?

    Katsun statistikat leida.

    Aga on vaieldamatu tõsiasi, et seksimine on inimese loomulik tegevus ja vajadus ning eeldus liigi edasikestmisele. Narkootikumide tarvitamine on vastupidi igas mõttes ennasthävitav eluviis.

    Nagu ma ütlesin on elus piisiavalt situatsioone, kus nn mõnuainete tarbimine ei ole ennasthävitav tegevus. Lisaks on kontrolli alt väljunud seksimine sama ohtlik inimesele ja tema lähedastele, kui kontrolli alt väljunud ainete tarbimine. Alkohol ja tubakas tekitab sama klassi füüsilist sõltuvust kui heroiin, aga ometi on need müügil. Hollandis on kanep poollegaalne, aga ometi on seda proovinuid vähem kodanikke kui USAs, samuti kõiki teisi narkootikume. Olen ise Amsterdamis käinud ja tõesti ei leia peale seda, et kanepitarbimises midagi taunitavat oleks.

  462. Kriku ütles:

    See tsivilisatsioon on mõnuainete vastu võidelnud juba piisavalt ja suurejooneliselt läbikukkunud.

    Loosung.

    Kanäe, demagoogia. Ettekääne jätta argument ilma sisulise aruteluta kõrvale lihtsalt sellepärast, et see on lühidalt ja elegantselt esitatud — mahub autokleepsu peale ära.

  463. valdek ütles:

    Tänastes uudistes räägiti ühest tegelasest, kes sotsiaaltoetuste abil saadetakse Hollandisse prostiga seksima, mis kodumaal on keelatud. Kibestunud, mingi tervisehäirega noormehele pidavat see kasuks tulema. Niipalju siis keelamisest.

    Allikas?

  464. Tonda ütles:

    Sama hästi võiks mittepaljunemiseks mõeldud seksi ära keelata st keskmiselt kolm korda elus ja käib küll!

    Mõnede kuulduste andmeil olevatki esimene käsk niisugune:

    Mina olen siia kleebi jumala nimi, sinu ainus ja õige jumal, sinu õnnistus ja päikesekiir. Sinul ei tohi olla ühtki teist naudingut Minu palge ees, sest Mina olen üks kade ja armukade jumal, kes seda mitte karistamata ei jäta, kui mõni Minuga ei mängi.

  465. Ma võin allika suhtes eksida. Autosõiduajal raadiost kuulsin.
    Arvan, et Raadio Pärnust.

  466. Kriku ütles:

    Või diilerite luku taha panemise.

    dig tsiteerib vahelduse mõttes tuntud spetsialisti Medvedevit läbi Foreign Policy:

    In a revealing exchange caught on television last year, metals tycoon Oleg Deripaska complained to President Dmitry Medvedev that judges regularly took bribes for rulings. “Everyone knows one has to pay,” he said. A visibly angry Medvedev retorted that it was the fault of business for paying the bribes in the first place. Left unanswered was the obvious question: How can a business possibly make a profit if it doesn’t play by the rules of a corrupt system?

  467. dig ütles:

    Kanäe, demagoogia.

    Postimehes vist räägiti ennist, et ulluarstid olid tublit tööd teinud ja peaaegu kõik inimeste eluavaldused mingiteks vaimuhaigusteks liigitanud.
    Ehk on ka demagoogia kirjeldamisel sama põhjalikud oldud ja kõik sõnad kuidagipidi demagoogia sildi alla saadud.

  468. Turvavööta sõitmine, kiivrita ehitusplatsil käimine ja hulk inimest kahjustavaid muid lollusi on tsiviliseeritud riikides keelatud.

    Kuid need ei ole kriminaalkuriteod.

    Pole mu meelest erilist vahet. Isikute vaba tahet piiratakse karistuse ähvardusel, kuigi tegu ohustab vaid neid endid ning sanktsioon võib isegi rangem olla kui mõnel kriminaalkuriteol.

    Lisaks karistatakse kriminaalkorras näiteks lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist ka siis, kui puudub tegevuse üldohtlikkus ja eesmärk ei olnud kuritegelik – kivide lõhkumisel või ehitise lammutamisel oma kinnistul vms. juhul. Täpselt sama käib näiteks mootorsõiduku juhtimise kohta joobeseisundis – kõigi selliste lollide tegude puhul ei ole oht teiste isikute elule, tervisele või varale koosseisuline tunnus. Ja muidugi tuleb ära mainida ka KarS §126.

    Teiseks puudutab probleem ka paljusid isikuid, kelle vabat tahet oma eluviise valida põhimõtteliselt ei tunnistata – näiteks alaealisi.

    Keegi polegi rääkinud alaealistele narkootikumide lubamisest.

    Paratamatult mõjutab dekriminaliseerimine ka narkootikumide kättesaadavust alaealistele.

    Või diilerite luku taha panemise.

    See ei aita! Lihtsalt ei aita ja kõik. Sest lukutahapandud diileri asemel tuleb kohe 2 uut jne jne kuni nõudlust jätkub.

    Kuidas sa seda väidet tõendad?

    Tais on heroiiniomamine surmanuhtlusega karistatav, kas heroiiniäri on lõppenud? Kaugel sellest.

    Kuriteoliigi esinemine ei ole tõepoolest nii lihtsas lineaarses sõltuvuses sanktsiooni rangusest, nagu surmanuhtluse pooldajad väidavad.

    tarbimine on sellegipoolest kõrgem kui kunagi varem

    Mis seda väidet kinnitab?

    Katsun statistikat leida.

    Jään ootama. Mul ei ole mitte midagi oma seisukohtade ümbervaatamise vastu faktide valguses.

    Nagu ma ütlesin on elus piisiavalt situatsioone, kus nn mõnuainete tarbimine ei ole ennasthävitav tegevus.

    Mõnuainete kohta käib täiel määral see, millest oli enne juttu seoses alkoholiga – kui puudub meditsiiniline näidustus, siis ei saa mitte ühestki kaifist mingit kasu olla, ainult kahju. Jah, muidugi ei tapa esimene doos – aga kõik sõltuvushaiged on alustanud esimesest doosist ja vähesed neist on ette kujutanud, et nende elu jätkub tulevikus sõltuvushaigena. Mõnuainete kasutamist ei ole ühelgi juhul alust võrrelda organismi normaalsest funktsioneerimisest saadava rahuldusega, sest nii reageerib terve organism reeglina kasulikele asjadele (jah, ma tean, et õgimine on tänapäevases toidukülluse maailmas üks erandeid).

    Lisaks on kontrolli alt väljunud seksimine sama ohtlik inimesele ja tema lähedastele, kui kontrolli alt väljunud ainete tarbimine.

    Kui sa viitad suguhaigustele, siis see on hügieeniprobleem. Sitaste kätega söömine on ka ebatervislik.

  469. Postimehes vist räägiti ennist, et ulluarstid olid tublit tööd teinud ja peaaegu kõik inimeste eluavaldused mingiteks vaimuhaigusteks liigitanud.

    Ehk on ka demagoogia kirjeldamisel sama põhjalikud oldud ja kõik sõnad kuidagipidi demagoogia sildi alla saadud.

    Ei, lihtsalt dig on võtnud positsiooni, et karjub seda iga minu postituse peale, milles ma temaga ei nõustu – unustades seejuures, et ka demagoogiasüüdistust tuleb põhjendada. Mis seal ikka, eks ole siin hullematki nähtud. Küll see ka üle läheb.

  470. Kriku ütles:

    Kui puudub meditsiiniline näidustus, siis ei saa mitte ühestki kaifist mingit kasu olla, ainult kahju.

    Kas see kehtib Sinu meelest ainult eksokeemiliselt hangitud eufooria kohta või on ainult kahjulikud ka muul moel muudetud teadvusseisundid?

    Ning kui tõesti on nii, et kõik ilma arsti ettekirjutuseta uimastid on ainult halvad, aga keelamine ei sunni osa kodanikkonnast neid vältima, siis kas ei peaks riigipoolse regulatsiooniga suunama kaifi-ainete kasutajaid selliste ainete poole, millest on nii kasutajale endale kui kaaskodanikele vähem kahju?

    Või on Sinu arust kõik uimastid ühtviisi kahjulikud ja tuleks ära keelata, kui meie esivanemad pole neid vähemalt tuhat aastat kasutanud?

    Siin ilmus täna tõlkeartikkel, mis visandab praeguse olukorra üsna selliselt, nagu minagi seda näen, ja pakub välja vundamendi, mille toel asuda vormima uut, tõenduspõhist uimastipoliitikat. Ma loodan, et Sa ei pea üht maailma juhtivat eelretsenseeritud meditsiiniajakirja “kanepifännide leheks” või “mingiks aktivistide kambaks”, kelle väidetele lisatud allikaviited kontrollimist ei vääri.

  471. Kriku ütles:

    Lisaks karistatakse kriminaalkorras näiteks lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist ka siis, kui puudub tegevuse üldohtlikkus ja eesmärk ei olnud kuritegelik – kivide lõhkumisel või ehitise lammutamisel oma kinnistul vms. juhul. Täpselt sama käib näiteks mootorsõiduku juhtimise kohta joobeseisundis.

    Kui joobes juhtimine ei ole Sinu meelest üldohtlik tegu ning kriminaalne hooletus, siis ei tohiks Sind ju morjendada ka oletatav kanepijoobes juhtide hulga kasv dekriminaliseerimise tingimustes. (Lõhkeainete ja soovimatu rasedusega mässamine ilma vastava väljaõppe ja litsentsita on mu meelest samuti potentsiaalselt märksa ohtlikumad tegevused kui seadusega keelatud medikamentide privaatne manustamine.)

    Keegi polegi rääkinud alaealistele narkootikumide lubamisest.

    Paratamatult mõjutab dekriminaliseerimine ka narkootikumide kättesaadavust alaealistele.

    Olen nõus, et on märke, et uimastiseaduste inimlikustamine võib mõjutada alaealiste riskikäitumist jan uimastitarbimist. Suurbritannias kahanes kanepi pruukimine pärast kanepi dekriminaliseerimist mõne aastaga tervelt viiendiku võrra. Samasugused tendentsid on olnud ilmsed Portugalis (kõige vähem kooliealiseid uimastipruukijaid ELis) ja Hollandis (alaealiste kasutajate määrad on väiksemad kui naaberriikides).

    See ei aita! Lihtsalt ei aita ja kõik. Sest lukutahapandud diileri asemel tuleb kohe 2 uut jne jne kuni nõudlust jätkub.

    Kuidas sa seda väidet tõendad?

    Sellega, et diilereid pannakse luku taha juba aastakümneid, aga uimastid on endiselt kõikjal maailmas saadaval.

  472. Ah jaa, ilmekas näide sellest, kuidas kriminaliseerimine uimastite ohte suurendab ja soodustab uute uimastite turuleilmumist. Suurbritannias keelati mõne aasta eest ära menukas peodroog GHB (meil tuntud “korgijoogina”). Pärast seda tekkis selle asemele kiiresti sarnase toimega analoog GBL, mida turustatakse autode erisulamist ilukilpide puhastusvahendina, ent tarnitakse koos pipetiga ja rinnataskusse mahtuvas pudelikeses. GBL on kangem (selle sõltlasele GBH enam soovitud mõju ei paku) ja mürgisem (sellesse surrakse regulaarselt). Keegi ei tarvitanud GBL-i aga enne, kui ohutum aine ära keelati. Täpselt sama protsess toimus jadas MDMA (ecstasy) -> mepedroon -> metedroon. Pärast Ecstasy keelustamist muutus UK menukaimaks klubidroogiks mürgisem ja vastikumate kõrvalnähtudega mepedroon, mida seni uimastina tarvitatud polnud. Tänavu, pärast mõnede alaealiste suremist oletatavasti mepedroonist johtuvaisse vaegustesse, keelati mepedroon ära. Nüüd tarvitavad noored klubilised väheuuritud ja varem vähetuntud amfetamiinianaloogi metedrooni.

    Nende näidete juures ei ole peamiseks tururegulaatoriks aine tootmise hind, vaid kättesaadavus. Ja pole näha, et see protsess peatuks. Selvepoed ja apteegid on täis jaemüügikaupa, millega saab tekitada kaifi. Kogu kodukeemiat ei saa ära keelata. See näitab minu meelest ilmekalt, et pakkumist hävitada püüdes on uimastisõdalased astunud põhjatusse ämbrisse. Tegelda tuleks hoopis nõudmise ja kahjude kahandamisega. Dekriminaliseerimine on tõhus kahjude kahandamise meede.

  473. Kriku ütles:

    Lisaks karistatakse kriminaalkorras näiteks lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist ka siis, kui puudub tegevuse üldohtlikkus ja eesmärk ei olnud kuritegelik – kivide lõhkumisel või ehitise lammutamisel oma kinnistul vms. juhul. Täpselt sama käib näiteks mootorsõidukiu juhtimise kohta joobeseisundis

    Sa ei suutnud mind kohe kuidagi veenda, et lõhkeainete ebaseaduslik käitlemine või joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ei kätkeks ohtu teiste inimeste varale ja tervisele. Palun natuke paremat põhjendust.

    Paratamatult mõjutab dekriminaliseerimine ka narkootikumide kättesaadavust alaealistele.

    Kuid see ei tõsta narkootikumide tarbimist alaealiste hulgas, pigem vastupidi. Kui pole piisavalt illegaalne ei saa ka “mässajat” mängida. Tutvu hollandi statistikaga
    http://www.drugwarfacts.org/cms/node/67
    Jah hollandi noored on rohkem proovinud, kuid proovivad ära ja loobuvad, tõenäoliselt sellepärast, et see on rohkem vanade “peerude” värk. Ma tõesti soovitan, mine käi Amsterdamis ära. Hoolimata sellest, et “rohu” müük on seal tõeline tööstusharu, on see väga viisakas ja kultuurne linn, seal on palju palju muud ka mida vaadata.

    Või diilerite luku taha panemise.

    See ei aita! Lihtsalt ei aita ja kõik. Sest lukutahapandud diileri asemel tuleb kohe 2 uut jne jne kuni nõudlust jätkub.

    Kuidas sa seda väidet tõendad?

    Mine küsi suvalise narkomaani käest järele, kas diilerite puudus on neid sundinud tarbimisest loobuma. Kas sa oleksid näinud mõnda alkohoolikut, kes suvalisel ajal ei suudaks alkoholi hankida? Inimesed näevad selles teenimisvõimalust ja lähenevad asjale pragmaatiliselt.

    Jään ootama. Mul ei ole mitte midagi oma seisukohtade ümbervaatamise vastu faktide valguses.

    Mingi chart on kanepiga seotud kinnipidamiste kohta:
    http://norml.org/index.cfm?Group_ID=7042
    Mõnuainete chart:
    http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/bulletin/bulletin_2001-01-01_1_page004.html
    tundub, et tõepoolest 60 aastate lõpu taset ei ole saavutatud, aga uuemad trendid on jälle tõusus hoolimata miljarditest kulutatud. Tegelikult ei ole ma kangete narkootikumide tarvitamise pooldaja, aga see sõda on täiesti ebaefektiivne ja minumeelest mõttetu. Mulle meeldib pragmaatiliste hollandlaste lähenemine, kui sa ei saa sellega võidelda, siis parem maksusta see. Ka mina olen elus pikalt tõsine narkootikumide vastane olnud, aga peale hollandis käimist ja nende argumentide kuulamist leian ma nüüd, et see asi on üledramatiseeritud. Minumeelst on palju põletavamaid probleeme kui mõne “popsutaja” tagaajamine. Ja oma hinges olen ma ikka liberaal, nii et põhimõtteliselt ma leian, et inimene võib oma ( rõhutan OMA) eluga ikkagi ise pealehakata nagu…

  474. Kriku ütles:

    Lisaks karistatakse kriminaalkorras näiteks lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist ka siis, kui puudub tegevuse üldohtlikkus ja eesmärk ei olnud kuritegelik – kivide lõhkumisel või ehitise lammutamisel oma kinnistul vms. juhul. Täpselt sama käib näiteks mootorsõidukiu juhtimise kohta joobeseisundis

    Sa ei suutnud mind kohe kuidagi veenda, et lõhkeainete ebaseaduslik käitlemine või joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ei kätkeks ohtu teiste inimeste varale ja tervisele. Palun natuke paremat põhjendust.

    Paratamatult mõjutab dekriminaliseerimine ka narkootikumide kättesaadavust alaealistele.

    Kuid see ei tõsta narkootikumide tarbimist alaealiste hulgas, pigem vastupidi. Kui pole piisavalt illegaalne ei saa ka “mässajat” mängida. Tutvu hollandi statistikaga
    http://www.drugwarfacts.org/cms/node/67
    Jah hollandi noored on rohkem proovinud, kuid proovivad ära ja loobuvad, tõenäoliselt sellepärast, et see on rohkem vanade “peerude” värk. Ma tõesti soovitan, mine käi Amsterdamis ära. Hoolimata sellest, et “rohu” müük on seal tõeline tööstusharu, on see väga viisakas ja kultuurne linn, seal on palju palju muud ka mida vaadata.

  475. Või diilerite luku taha panemise.

    See ei aita! Lihtsalt ei aita ja kõik. Sest lukutahapandud diileri asemel tuleb kohe 2 uut jne jne kuni nõudlust jätkub.

    Kuidas sa seda väidet tõendad?

    Mine küsi suvalise narkomaani käest järele, kas diilerite puudus on neid sundinud tarbimisest loobuma. Kas sa oleksid näinud mõnda alkohoolikut, kes suvalisel ajal ei suudaks alkoholi hankida? Inimesed näevad selles teenimisvõimalust ja lähenevad asjale pragmaatiliselt.

    Jään ootama. Mul ei ole mitte midagi oma seisukohtade ümbervaatamise vastu faktide valguses.

    Mingi chart on kanepiga seotud kinnipidamiste kohta:
    http://norml.org/index.cfm?Group_ID=7042
    Mõnuainete chart:
    http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/bulletin/bulletin_2001-01-01_1_page004.html
    tundub, et tõepoolest 60 aastate lõpu taset ei ole saavutatud, aga uuemad trendid on jälle tõusus hoolimata miljarditest kulutatud. Tegelikult ei ole ma kangete narkootikumide tarvitamise pooldaja, aga see sõda on täiesti ebaefektiivne ja minumeelest mõttetu. Mulle meeldib pragmaatiliste hollandlaste lähenemine, kui sa ei saa sellega võidelda, siis parem maksusta see. Ka mina olen elus pikalt tõsine narkootikumide vastane olnud, aga peale hollandis käimist ja nende argumentide kuulamist leian ma nüüd, et see asi on üledramatiseeritud. Minumeelst on palju põletavamaid probleeme kui mõne “popsutaja” tagaajamine. Ja oma hinges olen ma ikka liberaal, nii et põhimõtteliselt ma leian, et inimene võib oma ( rõhutan OMA) eluga ikkagi ise pealehakata nagu soovib. Ma toetan ka eutanaasiat. Minuteada ei ole ka enesetapp kriminaalselt karistatav, või on?

  476. Farmakoloogiline lõbu peaks siiski ohutum olema mõne aine puhul, kui mitmed teised lubatud tegevused. Ekstreemsportlased murravad aeg-ajalt luid või kaelu. Langevarjuga lennukist alla hüppamisel on ka riskid aga kanepikasutajate kohta leiab rohkem kriitikat stiilis, et lollid on sellise asja tegemise pärast.

    Mõnel on elus perioode, kus nad ei taha ärkvel olla ebameeldivate sündmuste tõttu ja osad on valmis ennast enesetunde parandamiseks lõikuma või tapma.

  477. Põhiline kanepi kasutamise periood jääb tavaliselt ~20-30 eluaasta vahele. Seda mainiti ka vist kusagil siin minu mainitud artiklis, kus kanepi mõju liiklusohutusele hinnati. Hilisteismeeas alustatakse ja hiliskahekümnendates eluaastates väheneb kasutamine tavaliselt.

  478. Märt ütles:

    Põhiline kanepi kasutamise periood jääb tavaliselt ~20-30 eluaasta vahele.

    Enamik loobub 22. eluaastaks. Kahjuks lähevad ligi pooled neist üle tubaka suitsetamisele, mis pole küll kuidagi positiivne areng.

    Mine küsi suvalise narkomaani käest järele

    Kahjuks ei ole suvaline narkomaan usaldusväärne allikas. Mis muidugi ei kõiguta tõika, et kui uimastite järele on piisavalt nõudlust, et selle rahuldamine tulus oleks, leidub alati pakkuja.

    mine käi Amsterdamis ära. Hoolimata sellest, et “rohu” müük on seal tõeline tööstusharu, on see väga viisakas ja kultuurne linn

    Jah, lihtsalt vahel leitakse hommikul kanalist ulpimas mõne narkoärika kuuliauguline laip — ka Hollandis, tuletan meelde, ei ole kanepi müük legaalne. Hoolimata sellest, et kohvipoed on dekriminaliseeritud, varustavad osa neist kompromissitud roimarid. Sellepärast taotlevadki sealsed kristlikud demokraadid, kõige uimastivastasem partei Hollandis, kanepi legaliseerimist ja riiklikku kontrolli.

    Ning linnas jalutamisega ei saa mingit adekvaatset teavet sealse uimastikasutuse kohta. Turistile ei paista ka Tallinn tõenäoliselt süstlaorjade patupesana, kuna ta ei külasta reeglina piirkondi, kus uimastid on tänavale küündiv ühiskondlik probleem.

  479. Ühe pooltargumendina legaliseerimisele võiks pidada seda, et see annab politseile palju rohkem näiteid sellest, kuidas pilves tegelased käituvad ja mis lõhn selle suitsul on. Kui ei pea sellist seisundit varjama saavad politseinikud kohvipoelaadsetes kohtades õppematerjale, mille järgi hiljem juhtide kainust hinnata.

  480. Märt ütles:

    Ühe pooltargumendina legaliseerimisele võiks pidada seda, et see annab politseile palju rohkem näiteid sellest, kuidas pilves tegelased käituvad ja mis lõhn selle suitsul on.

    Miks Sa arvad, et nad seda niikuinii juba väga hästi ei tea?

    Sellega seoses meenub juhtum, kus inimene kaebas politseile, et tal ei lasta magada, kõrvalkorteris noored lärmavad ja lõhnast on tunda, et suitsetavad kanepit. Politsei esimene küsimus oli, et aga kust teie teate, kuidas kanep lõhnab.

    Võimalik, et taolisel preemptiivselt kahtlustaval suhtumisel on teatud roll selles, et keelustamine-karistamine kunagi soovitud vilju kandma ei hakka.

  481. Ei tea politseinike koolitusest suurt midagi, kuid asjatundmatumaks ei tohiks see teha. Algajale ja asjatundmatule kadetile võib see paremaks õppematerjaliks olla kui teiste jutt või mõned filmitud näited.

  482. Kriku ütles:

    Ei, lihtsalt dig on võtnud positsiooni, et karjub seda iga minu postituse peale, milles ma temaga ei nõustu – unustades seejuures, et ka demagoogiasüüdistust tuleb põhjendada.

    Tõesti raske on, kui oma demagoogilisi võtteid tunnistada ei saa ja selle asemel tuleb leiutada kuri vandenõu digist, vanaemast ja kassist.

  483. Mart K. ütles:

    Täpselt sama protsess toimus jadas MDMA (ecstasy) -> mepedroon -> metedroon. Pärast Ecstasy keelustamist muutus UK menukaimaks klubidroogiks mürgisem ja vastikumate kõrvalnähtudega mepedroon, mida seni uimastina tarvitatud polnud.

    Sellel teemal viitab farmakoloogiabioloog DrugMonkey huvipakkuvale uudisele Click Liverpool’is:

    A study testing the effects of the controversial deadly drug mephedrone has been scrapped by a Liverpool university.

    Liverpool John Moores University (JMU) were given the green light to research the one-time legal high after the project initially raised eyebrows in March.

    But now after months of deliberation, the university has cancelled its research following several casualties since the plant food hit shelves across the country.

    Mis koledaid katseid teadlased plaanisid pilves inimestega teha?

    While getting “high”, they will be questioned by university academics throughout the night about their different states of consciousness. Tests will study their thoughts and ability to think coherently, as they are asked to describe how they feel on an “adjective bar”, with “sad” or “depressed” at the bottom and “euphoric” or “very happy’ at the top. Further tests include matching objects to numbers and being asked to recall logical sequences.

    Mefedrooni mõjust on praegu väga vähe teada ja see, et seadusemuudatused niisugustele uurimisprojektidele pärsivalt mõjuvad, siin muidugi ei aita.

  484. Mart K. küsis:

    Kui puudub meditsiiniline näidustus, siis ei saa mitte ühestki kaifist mingit kasu olla, ainult kahju.

    Kas see kehtib Sinu meelest ainult eksokeemiliselt hangitud eufooria kohta või on ainult kahjulikud ka muul moel muudetud teadvusseisundid?

    See kehtib kõigi tervistkahjustavate / sõltuvust tekitavate mõnuainete kohta.

    Ning kui tõesti on nii, et kõik ilma arsti ettekirjutuseta uimastid on ainult halvad, aga keelamine ei sunni osa kodanikkonnast neid vältima, siis kas ei peaks riigipoolse regulatsiooniga suunama kaifi-ainete kasutajaid selliste ainete poole, millest on nii kasutajale endale kui kaaskodanikele vähem kahju?

    Ma tean, et küsimusele ei ole viisakas küsimusega vastata, aga siiski ei saa hetkel teisiti. Kord räägid sa juhutarvitajatest, kord sõltuvushaigetest, kord arvatavasti kõigist “kasutajatest” kokku. Kas sul on endal mingi selge ettekujutus uimastipoliitika liberaliseerimisest nende gruppide kaupa? Või ei pea sa seda oluliseks?

    Või on Sinu arust kõik uimastid ühtviisi kahjulikud ja tuleks ära keelata, kui meie esivanemad pole neid vähemalt tuhat aastat kasutanud?

    Üldiselt küll. Mul oleks väga hea meel selle üle, kui ka 1000-aastase ajalooga meelemürk maa pealt kaoks, aga paraku seda ei juhtu. St. sellega seotud kultuuritraditsiooni murdmine on kahjuks vist võimatu või nõuab omakorda sajandeid. Mul isiklikult ei ole alkoholi vastu mingeid eriliselt sooje tundeid ainult selle pärast, et see 1000 ja rohkemgi aastat siinkandis kasutusel on olnud.

    Suurbritannias keelati mõne aasta eest ära menukas peodroog GHB (meil tuntud “korgijoogina”). Pärast seda tekkis selle asemele kiiresti sarnase toimega analoog GBL, mida turustatakse autode erisulamist ilukilpide puhastusvahendina, ent tarnitakse koos pipetiga ja rinnataskusse mahtuvas pudelikeses. GBL on kangem (selle sõltlasele GBH enam soovitud mõju ei paku) ja mürgisem (sellesse surrakse regulaarselt).

    Vene sõjaväes joodi ka autode jahutusvedelik ära ja surdi sellsse regulaarselt. Kas oleks selle asemel pidanud igal õhtul mõne kanistri viina kasarmusse tassima?

    Kui suur osa endistest GHB kasutajatest hakkas pärast GHB ärakeelamist selle asemel GBL-i kasutama?

  485. Tonda ütles:

    Sa ei suutnud mind kohe kuidagi veenda, et lõhkeainete ebaseaduslik käitlemine või joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ei kätkeks ohtu teiste inimeste varale ja tervisele. Palun natuke paremat põhjendust.

    On kerge ette kujutada olukorda, kus sellist ohtu ei ole. Ka sellises situatsioonis on nimetatud tegevus kriminaalkorras karistatav. Seda tähendabki, et üldohtlikkus pole koosseisuline tunnus. Neid tegusid karistatakse ka siis, kui ainus võimalik kahju võib tekkida süüdlasele endale või tema varale.

    Paratamatult mõjutab dekriminaliseerimine ka narkootikumide kättesaadavust alaealistele.

    Kuid see ei tõsta narkootikumide tarbimist alaealiste hulgas, pigem vastupidi. Kui pole piisavalt illegaalne ei saa ka “mässajat” mängida. Tutvu hollandi statistikaga

    Millisele allikale sa sealt lehelt täpsemalt viitad?

    Ma tõesti soovitan, mine käi Amsterdamis ära.

    Kulla inimene, muidugi ma olen Amsterdamis käinud.

    Või diilerite luku taha panemise.

    See ei aita! Lihtsalt ei aita ja kõik. Sest lukutahapandud diileri asemel tuleb kohe 2 uut jne jne kuni nõudlust jätkub.

    Kuidas sa seda väidet tõendad?

    Mine küsi suvalise narkomaani käest järele, kas diilerite puudus on neid sundinud tarbimisest loobuma

    Kas “suvalise narkomaani” eitav vastus tõendaks, et iga luku taha pandud diileri asemel üldreeglina tuleb 2 uut?

    Mingi chart on kanepiga seotud kinnipidamiste kohta:
    http://norml.org/index.cfm?Group_ID=7042

    See on päris huvitav graafik. Selle järgi toimus kiire tõus alles üheksakümnendatel. Huvitav, kas ja mil määral see tarbimise suurenemist peegeldab…?

    Mõnuainete chart:
    http://www.unodc.org/unodc/en/…..ge004.html

    tundub, et tõepoolest 60 aastate lõpu taset ei ole saavutatud, aga uuemad trendid on jälle tõusus hoolimata miljarditest kulutatud.

    Need “uuemad trendid” on praeguseks 18 aastat vanad, kuna andmed lõppevad 1992. aastaga (joonis 3 siis).

    Ootan jätkuvalt allikaid, mis kinnitaks, et

    tarbimine on sellegipoolest kõrgem kui kunagi varem

  486. Märt ütles:

    Mõnel on elus perioode, kus nad ei taha ärkvel olla ebameeldivate sündmuste tõttu ja osad on valmis ennast enesetunde parandamiseks lõikuma või tapma.

    Sellisel juhul peaks ju olema ka meditsiiniline näidustus olemas.

  487. dig ütles:

    Kui meie lastelastel veab, toob ühiskondliku ratsionaalsuse kasv kaasa keemiatöösturite mõistuspärase reguleerimise ning uued kemikaalid on odavad, hästikontrollitava toimeajaga ning ohutud; kui riiklikke autosid juhivad fundamentalistid, kes eelistavad ringi sõita blokeeritud ratastega1, siis müüvad need automaadid väheuuritud, ohtlikke ja küsitava puhtusastmega kemikaale oluliselt kõrgema hinnaga.

    Mis küll juhtuks, kui alkohol muutuks võluväel äkki odavaks, ei ajaks enam südantki pahaks ega pead valutama, joo palju tahad. Kas see ikka tuleks tõepoolest kasuks kuidagi?

  488. Mart K. ütles:

    Olen nõus, et on märke, et uimastiseaduste inimlikustamine võib mõjutada alaealiste riskikäitumist ja uimastitarbimist. Suurbritannias kahanes kanepi pruukimine pärast kanepi dekriminaliseerimist mõne aastaga tervelt viiendiku võrra. Samasugused tendentsid on olnud ilmsed Portugalis (kõige vähem kooliealiseid uimastipruukijaid ELis) ja Hollandis (alaealiste kasutajate määrad on väiksemad kui naaberriikides).

    Vähemalt üheksakümendate Hollandi kohta ei näi see paika pidavat:

    First cannabis use: does onset shift to younger ages? Findings from 1988 to 2003 from the Dutch National School Survey on Substance Use.

    Survival analysis showed a strong increase in cumulative incidences by age of first cannabis use from 1988 to 1992, a further increase in 1996 and stabilization in 1999, continuing into 2003. From 1992 to 1996, age of onset shifted towards younger ages. Onset peaked at age 15 in 1992 and age 14 in 1996. The proportion of life-time cannabis users starting at age 13 or younger increased from 26% in 1992 to 41% in 1996. The overall trend was similar for boys and girls.

    Paraku mõjutab alaealiste tarbimist ka hind:

    Cannabis prices and dynamics of cannabis use.

    This paper uses duration models and self-reported cannabis histories from young Australians to study the dynamics of cannabis use. We find that low cannabis prices are associated with early initiation into cannabis use. While the decision to quit does not appear to be directly influenced by price, we find that the younger an individual is when they start using cannabis the less likely they are to quit. Therefore, low cannabis prices lead to early use and because of that they lead to a low quit rate and hence a longer duration of use.

  489. Mart K. ütles:

    Tõsi, hüppelauateooriat (et kanep või muu kergem uimasti soodustab üleminekut kangetele uimastitele) ei toeta faktid, ent ma oletan, et üsna paljud süstivad narkarid on oma opioidi-diileriga ometi kohtunud temalt esmalt kanepit hankides.

    Varase kanepitarbimise riskidest Hollandi näitel: Early onset cannabis use and progression to other drug use in a sample of Dutch twins.

    One possible explanation of the commonly reported associations between early onset cannabis use and elevated risks of other illicit drug use is that early onset cannabis use increases access and availability to other drugs. It was this argument that in part motivated policy changes in the Netherlands that led to the de facto legalization of cannabis there. This study examines, using a co-twin control design, whether previously observed associations between early onset cannabis use and elevated lifetime rates of other illicit drug use would also be observed in a sample of 219 same sex Dutch twin pairs discordant for cannabis use before age 18. After adjustment for covariates, rates of lifetime party drug use (OR=7.4, 95% CI=2.3-23.4), hard drug use (OR=16.5, 95% CI=2.4-111.3), but not regular cannabis use (OR=1.3, 95% CI=0.3-5.1) were significantly elevated in individuals who reported early onset cannabis use, relative to their co-twin who had not used cannabis by age 18. The elevated odds of subsequent illicit drug use in early cannabis users relative to their non early using co-twins suggests that this association could not be explained by common familial risk factors, either genetic or environmental, for which our co-twin methodology provided rigorous control.

    Tollessamas Hollandis ilmneb, et kanepitarvitajatest vanemate lastel on palju suurem risk langeda kangemate narkootikumide võrku.

    Ecstasy and cocaine: patterns of use among prime age individuals in Amsterdam.

    Finally, the effects of parental cannabis use are very large. Females with parents that used cannabis are five times more likely to use ecstacy and six times more likely to use cocaine than their counterparts. For males with parents that used cannabis the effects on ecstasy use are similar while the effects on cocaine use are somewhat less spectacular. Males with parents that used cannabis are ‘only’ three times more likely to use cocaine than their counterparts.

    In conclusion, the analysis shows ecstasy use is influenced by the same personal characteristics as cocaine use, i.e. by sex, marital status, presence of children, parental cannabis use, and calendar year. Males, single individuals, individuals with children, and individuals of which the parents used cannabis are more likely to use ecstacy and cocaine than their counterparts.

  490. Mart K. kirjutas:

    Nii ongi keelustamine otseselt tinginud […] vähem ohtlike lahjade traditsiooniliste ainete asendumise odavate kangete eluohtlike sünteetiliste surrogaatidega.

    Kangematele sortidele üleminek toimus ka Hollandi kohvipoodides ja Hollandis koha peal kasvatatud kanep on kangem kui imporditud kanep: Strong increase in total delta-THC in cannabis preparations sold in Dutch coffee shops.

    The total concentration of THC has been monitored in cannabis preparations sold in Dutch coffee shops since 1999. This annual monitoring was issued by the Ministry of Health after reports of increased potency. The level of the main psychoactive compound, Delta9-tetrahydrocannabinol (THC), is measured in marijuana and hashish. A comparison is made between imported and Dutch preparations, and between seasons. Samples of cannabis preparations from randomly selected coffee shops were analyzed using gas chromatography (GC-FID) for THC, CBD and CBN. In 2004, the average THC level of Dutch home-grown marijuana (Nederwiet) (20.4% THC) was significantly higher than that of imported marijuana (7.0% THC). Hashish derived from Dutch marijuana (Nederhasj) contained 39.3% THC in 2004, compared with 18.2% THC in imported hashish. The average THC percentage of Dutch marijuana, Dutch hashish and imported hashish was significantly higher than in previous years. It nearly doubled over 5 years. During this period, the THC percentage in imported marijuana remained unchanged. A higher price had to be paid for cannabis with higher levels of THC. Whether the increase in THC levels causes increased health risks for users can only be concluded when more data are available on adjusted patterns of use, abuse liability, bioavailability and levels of THC in the brain.

  491. salvey ütles:

    Mis küll juhtuks, kui alkohol muutuks võluväel äkki odavaks, ei ajaks enam südantki pahaks ega pead valutama, joo palju tahad.

    Alkoholikasutajate arv langeks märgatavalt.

  493. Kriku ütles:

    Kui puudub meditsiiniline näidustus, siis ei saa mitte ühestki kaifist mingit kasu olla, ainult kahju.

    See kehtib kõigi tervistkahjustavate / sõltuvust tekitavate mõnuainete kohta.

    See paistab sinu seisukoha selgroona või alusena, mille najal sa seaduseid psühhotroopsete ainete üle hindad. Kahtlustasin ennemgi seda, et sul on selline suhtumine.

    Väga julge väide, aga kus kohast sa sellise asja pähe oled võtnud?

  494. Kriku ütles:

    Need “uuemad trendid” on praeguseks 18 aastat vanad, kuna andmed lõppevad 1992. aastaga (joonis 3 siis).

    Siin on mingi edasiste aastate oma, tegelikult mingit korralikku statistikat eriti polegi.
    http://dmh.mo.gov/ada/rpts/b27.pdf
    Ega siin suurt midagi enam vaielda ei ole. Kriku on religioosses veendumuses, et uimastid on pahad ja nende vastu võitlemine on tähtsam kui inimese põhilised vabadused. Mis iganes ma ka ei ütleks, oma otsusest ta ei tagane.

  495. Kriku ütles:

    Mart K. küsis:

    Kui puudub meditsiiniline näidustus, siis ei saa mitte ühestki kaifist mingit kasu olla, ainult kahju.

    Kas see kehtib Sinu meelest ainult eksokeemiliselt hangitud eufooria kohta või on ainult kahjulikud ka muul moel muudetud teadvusseisundid?

    See kehtib kõigi tervistkahjustavate / sõltuvust tekitavate mõnuainete kohta.

    Seega siis ka nt seksi ja spordi kohta? Mõlema potentsiaalselt tervistkahjustava ja sõltuvusttekitava hobiga ajendavad inimest tegelema ained, mille omamine väljaspool organismi on uimastiseadustega rangelt keelatud.

    Kord räägid sa juhutarvitajatest, kord sõltuvushaigetest, kord arvatavasti kõigist “kasutajatest” kokku. Kas sul on endal mingi selge ettekujutus uimastipoliitika liberaliseerimisest nende gruppide kaupa? Või ei pea sa seda oluliseks?

    Muidugi on ja muidugi pean. Töötav uimastipoliitika peaks tegelema kõigi kasutajatega: suunama juhutarvitajaid ohutumate ainete kasutamise poole ja samal ajal kahandama ühiskonnale probleemse uimastipruukimisega seonduvaid kahjusid. Ka Transformi mudel adresseerib probleemi mõlemat otsa.

    Mul oleks väga hea meel selle üle, kui ka 1000-aastase ajalooga meelemürk maa pealt kaoks, aga paraku seda ei juhtu. St. sellega seotud kultuuritraditsiooni murdmine on kahjuks vist võimatu või nõuab omakorda sajandeid.

    Sinu optimism on kadestamisväärne, aga see ei muuda tõika, et inimkond tervikuna pole kogu keelupoliitika ajaloo jooksul loobunud ühegi traditsioonilise uimasti kasutamisest ning selle asemel on uusi uimasteid reguleerimata laiatarbekasutusse ainult lisandunud. Selle asemel, et sellises olukorras silmad kinni pigistada ja nõuda olemasolevate (ilmselgelt ebaefektiivsete) keelustamismeetmete lisamist/tõhustamist, tuleks mu arust kiiremas korras hakata kärpima olukorra tekitatud tervishoiu- ja ühiskondlikke kahjusid.

    Vene sõjaväes joodi ka autode jahutusvedelik ära ja surdi sellsse regulaarselt. Kas oleks selle asemel pidanud igal õhtul mõne kanistri viina kasarmusse tassima?

    Jälle võrdled võrreldamatuid asju. Teismeliste klubiskene ei ole kasarm. Selge see, et sõjaväes kehtivad teised reeglid kui ühiskonnas laiemalt.

    Kui suur osa endistest GBH kasutajatest hakkas pärast GBH ärakeelamist selle asemel GBL-i kasutama?

    Kahjuks pole mul täpseid andmeid. Aimefilmist allikas viitab võimalusele, et suurem osa regulaarsetest tarvitajatest ja sõltlastest, ehk suurem ja probleemsem osa kontingendist, kes varem GBH-d kasutas. Muide, nüüdseks on keelatud ka GBL. Loodame, et teismelised tantsulõvid ei otsi järgmist legaalset või illegaalset…

  496. Kriku ütles:

    Paraku mõjutab alaealiste tarbimist ka hind…

    Mingi piirini kindlasti, aga ma ei usu, et eriti oluliselt. Eestis on kanep viimatise EL-i uimastiraporti kohaselt tänaval kallim kui kusagil mujal Euroopas (nominaalsed hinnad on võrdväärsed Norra hindadega, aga elatustase on meil Norra omast vist madalam) ning samas on alaealisena proovinute protsent samuti üks kõrgemaid.

    Varase kanepitarbimise riskidest Hollandi näitel: Early onset cannabis use and progression to other drug use in a sample of Dutch twins.

    One possible explanation of the commonly reported associations between early onset cannabis use and elevated risks of other illicit drug use is that early onset cannabis use increases access and availability to other drugs.

    Kuna nii Portugali kui Inglismaa kogemus lubavad eeldada, et uimastipoliitika aruka rakendamisega saab kahandada kasutamise määra eelkõige just alaealiste seas, siis on ju hea teada, et nii võime lisaks varajasele kanepikimumisele ära hoida ka osa teiste ainete poole pöördumistest. Ning kui riik reguleeriks kõigi uimastite kättesaadavust, saaks sellise tendentsi ohte märksa tõhusamalt vähendada.

    Tollessamas Hollandis ilmneb, et kanepitarvitajatest vanemate lastel on palju suurem risk langeda kangemate narkootikumide võrku.

    Ecstasy and cocaine: patterns of use among prime age individuals in Amsterdam.

    Huvitav statistika, mida on olnud võimalik vähegi usaldusväärsel moel koguda ainult Hollandi-laadses riigis. Tänu sellele on meil nüüd üks asjalik prediktor juures, mille alusel inimeste (laste) uimastikäitumise riske ennustada, et neid saaks eos nullida. Samas ei saa antud probleem puudutada eriti suurt osa ühiskonnast, kuna enamik tarvitajaid loobub kanepist enne 22. eluaastat ja nii vara loovad tänapäeval pere vähesed. Ning pealegi on MDMA alkoholist ohutum uimasti ning pulbriline kokaiin vaid veidi ohtlikum; mõõduka pruukimise korral ei kujuta need ained tarvitajale ega kaaskodanikele erilist ohtu.

    Tõtt-öelda on raske uskuda, et legaalsete uimastite (alkohol, tubakas) kasutamine vanemate poolt ei mõjuta laste uimastikäitumist mitte kuidagi. Huvitav, miks uurija selle teguri tähelepanuta jätnud on.

  497. Kriku ütles:

    Kangematele sortidele üleminek toimus ka Hollandi kohvipoodides ja Hollandis koha peal kasvatatud kanep on kangem kui imporditud kanep.

    Selles pole põhjust kahelda, eriti pärast külmekstraheerimise meetodi väljatöötamist ja “ice-olator hashi” ilmumist turule. Ainult et miks Sa arvad, et see halb on? Kangem kanep(itoode) tähendab, et kasutaja peab soovitud mõju saavutamiseks tarvitama vähem ainet; suitsetades tähendab see, et põletatakse ja inhaleeritakse vähem soovimatuid kõrvalaineid.

    Pealegi pole kanged sordid ka leebe mõjuga lahjasid sorte turult välja tõrjunud — Hollandis on lihtsalt lai valik eri kanguse ja mõjuga tooteid ning iga soovija või patsient saab täpselt seda, mida soovib või vajab.

    Ja ma ei arva, et Hollandi mudel tuleks juurutada Eestis; Hollandi poolpidusel olukorral on palju miinuseid. Mina pooldan riigi palju suuremat kontrolli kasvatajate üle. Kindlasti on meil palju õppida Hollandi uimastipoliitika vigadest.

  498. Märt küsis:

    See paistab sinu seisukoha selgroona või alusena, mille najal sa seaduseid psühhotroopsete ainete üle hindad. Kahtlustasin ennemgi seda, et sul on selline suhtumine.

    Väga julge väide, aga kus kohast sa sellise asja pähe oled võtnud?

    Ma olen hea meelega valmis oma väite ümber hindama või vähemalt erandeid tunnistama, kui keegi selgitab, mis kasu siis neist olla võiks.

    Üks võimalikke erandeid on inspiratsiooniallikaks olemine kunstiteoste loomisel, aga see on väga kahtlane. Hulk suurepäraseid kunstnikke-kirjanikke-heliloojaid on olnud mingis mõttes haiged inimesed ja kuigi nende teoseid võib imetleda, ei tasuks neid IMHO siiski autori elust või tervisest kõrgemalt hinnata.

  499. Tonda ütles:

    Siin on mingi edasiste aastate oma, tegelikult mingit korralikku statistikat eriti polegi.
    http://dmh.mo.gov/ada/rpts/b27.pdf

    Need tulbad küll mingit erilist tõusu ei näita, protsent siia-sinna.

    Ega siin suurt midagi enam vaielda ei ole. Kriku on religioosses veendumuses, et uimastid on pahad ja nende vastu võitlemine on tähtsam kui inimese põhilised vabadused. Mis iganes ma ka ei ütleks, oma otsusest ta ei tagane.

    Kuidas nüüd siis nii? Teie Mardiga räägite “tõenduspõhisest uimastipoliitikast”. Kui ma küsin, et mis tõenditel põhineb väide, et “tarbimine on sellegipoolest kõrgem kui kunagi varem”, ei tule vastuseks ühtegi seda tõendavat allikat, aga millegipärast hakatakse väitma, et hoopis mina olen “religioosses veendumuses”.

    Jah, ma ei tagane oma arvamusest seni, kuni seda püütakse ümber lükata valede, demagoogia ja lahmimise abil.

  500. Mart K. ütles:

    See kehtib kõigi tervistkahjustavate / sõltuvust tekitavate mõnuainete kohta.

    Seega siis ka nt seksi ja spordi kohta?

    Ei, loomulikult ei kehti see inimorganismi normaalse talitluse kohta.

    Kord räägid sa juhutarvitajatest, kord sõltuvushaigetest, kord arvatavasti kõigist “kasutajatest” kokku. Kas sul on endal mingi selge ettekujutus uimastipoliitika liberaliseerimisest nende gruppide kaupa?

    Töötav uimastipoliitika peaks tegelema kõigi kasutajatega: suunama juhutarvitajaid ohutumate ainete kasutamise poole ja samal ajal kahandama ühiskonnale probleemse uimastipruukimisega seonduvaid kahjusid.

    Ja milles siis seisneb see “töötav uimastipoliitika” nende erinevate gruppide kaupa?

    inimkond tervikuna pole kogu keelupoliitika ajaloo jooksul loobunud ühegi traditsioonilise uimasti kasutamisest ning selle asemel on uusi uimasteid reguleerimata laiatarbekasutusse ainult lisandunud.

    Demagoogia. “Inimkonnal tervikuna” ei ole traditsioone. Laiatarbekaupu lisandub tehnoloogilise progressi tõttu kõigis valdkondades kogu aeg.

    Kahjuks pole mul täpseid andmeid. Aimefilmist allikas viitab võimalusele, et suurem osa regulaarsetest tarvitajatest ja sõltlastest, ehk suurem ja probleemsem osa kontingendist, kes varem GBH-d kasutas.

    Äkki lõpetad näidete toomise, mille kohta sul andmeid ei ole?

    Paraku mõjutab alaealiste tarbimist ka hind…

    Mingi piirini kindlasti, aga ma ei usu, et eriti oluliselt.

    Läheb ja loeb esiteks uuringu läbi ja hakkab siis arvama, mis piirini ja kui oluliselt.

    Huvitav statistika, mida on olnud võimalik vähegi usaldusväärsel moel koguda ainult Hollandi-laadses riigis.

    Jah, Hollandi ja Portugali poliitikal on kindlasti suur eksperimentaalne väärtus. Mina isiklikult aga ei arva, et selliseid eksperimente peaks just siin tegema.

    Tänu sellele on meil nüüd üks asjalik prediktor juures, mille alusel inimeste (laste) uimastikäitumise riske ennustada, et neid saaks eos nullida.

    Kuidas sa kujutad ette kõnealuse riski “eos nullimist”?

    Kangematele sortidele üleminek toimus ka Hollandi kohvipoodides ja Hollandis koha peal kasvatatud kanep on kangem kui imporditud kanep.

    Selles pole põhjust kahelda, eriti pärast külmekstraheerimise meetodi väljatöötamist ja “ice-olator hashi” ilmumist turule. Ainult et miks Sa arvad, et see halb on?

    Sina väitsid ülal just kanepiga seoses, et

    Samuti kasvatab uimastite keelustatus jätkuvalt sortimenti: uusi uimasteid sünteesitakse kiiremini kui vanu ära keelata jõutakse, nende mõjud on aga tihti ennustamatud või soovimatud.

    Mina viitasin, et sama protsess toimub ka Hollandis ja see ei kinnita Sinu ülaltsiteeritud väidet.

  501. Kriku ütles:

    Mart K. ütles:

    See kehtib kõigi tervistkahjustavate / sõltuvust tekitavate mõnuainete kohta.

    Seega siis ka nt seksi ja spordi kohta?

    Ei, loomulikult ei kehti see inimorganismi normaalse talitluse kohta.

    Ei pidev ringihooramine, ega tippsport ei kuulu ( mõlemad asjad kontrolli alt väljas) inimese normaalse talitluse juurde. Nagu ka alkohol ja tubakas.
    Täpselt samamoodi tarvitavad joovastavad aineid ka loomad. Minu kallis kass pani omal ajal ravimitaimedeks korjatud palderjanijuurikad esimesel võimalusel pintslisse.
    Vaata Kriku, minu jaoks küsimus on isikuvabaduses, kas mul on oma eluga õigus peale hakata nagu mulle meeldib või mitte. Minu subjektiivne arvamus on, et ühiskond peaks leidma eelkõige võimaluse kuidas sõltlane oma eluga hakkama saaks, mitte teda sellepärast vangi panema, kus ta ilmselgelt enam hakkama ei saa. Ka sa Kriku leiad, et enesetapp ei ole inimese põhiline õigus? Aga eutanaasia?

  502. Kriku ütles:

    Üks võimalikke erandeid on inspiratsiooniallikaks olemine kunstiteoste loomisel, aga see on väga kahtlane. Hulk suurepäraseid kunstnikke-kirjanikke-heliloojaid on olnud mingis mõttes haiged inimesed ja kuigi nende teoseid võib imetleda, ei tasuks neid IMHO siiski autori elust või tervisest kõrgemalt hinnata.

    Ars longa,
    vita brevis, vita brevis,
    occasio praeceps, occasio praeceps,
    experimentum periculosum, experimentum periculosum,
    iudicium difficile. iudicium difficile.

  503. Ei pidev ringihooramine, ega tippsport ei kuulu ( mõlemad asjad kontrolli alt väljas) inimese normaalse talitluse juurde.

    Tippsport ongi tervisele kahjulik. Mine küsi ükskõik millise arsti käest järele. Aga ülal ei räägitud tippspordist. Teiselt poolt seisneb ka tippsort inimorganismile normaalsete tegevuste sooritamises, kuigi intensiivsus on piire kompavalt suurem.

    Vaata Kriku, minu jaoks küsimus on isikuvabaduses, kas mul on oma eluga õigus peale hakata nagu mulle meeldib või mitte.

    Esiteks on ka see õigus piiratud seal, kus on võimalik teiste isikute õiguste rikkumine. Teiseks ei ole see õigus minu teada ka teiste isikute õigustega arvestamise kohustust kõrvale jättes kuskil absoluutne.

    Minu subjektiivne arvamus on, et ühiskond peaks leidma eelkõige võimaluse kuidas sõltlane oma eluga hakkama saaks, mitte teda sellepärast vangi panema, kus ta ilmselgelt enam hakkama ei saa.

    Sõltlane, kes vajab pidevalt doose, mida ta oma tööga välja teenida ei suuda, ei saa nagunii oma eluga hakkama.

    Ka sa Kriku leiad, et enesetapp ei ole inimese põhiline õigus? Aga eutanaasia?

    Enesetapp on teatavasti kõigis arenenud riikides legaalne. Eutanaasia on palju keerulisem küsimus, kuna suurema osa eutanaasiajuhtumite puhul on raske haige tahet välja selgitada.

  504. Kriku ütles:

    Sõltlane, kes vajab pidevalt doose, mida ta oma tööga välja teenida ei suuda, ei saa nagunii oma eluga hakkama.

    Doosi hind ongi sellepärast kõrge, et käitlemine on raskendatud, mis on riiklikute vastumeetmete otsene tulemus. 99% doosi hinnast läheb vahendajatele. Kokaiini ja heroiini omahind on naeruväärne. Kanepi omast rääkimata, mis on samas hinnaklassis keskmise teega. Narkomaanid käivad vargil sellepärast, et riik võitleb narkootikumide vastu. Mida rohkem võitleb, seda kallimaks doosid muutuvad ja seda rohkem tehakse kuritegusid.

    Eutanaasia on palju keerulisem küsimus, kuna suurema osa eutanaasiajuhtumite puhul on raske haige tahet välja selgitada.

    Ega ikka ei ole. See on kristlike moraalitsejate tavaline demagoogia.

  505. Teiselt poolt aga vähendab sõltuvushaigus töövõimet. Kaugelt suurem osa neist jääb enne pensionit ühiskonna ülalpidamisele.

    Eutanaasia on palju keerulisem küsimus, kuna suurema osa eutanaasiajuhtumite puhul on raske haige tahet välja selgitada.

    Ega ikka ei ole.

    Kui isik teeb teovõimelisena halastussurma sooviva tahteavalduse, jääb siis teovõimetuks ning väljendab seejärel soovi võimalikult kaua elada, kuidas peaks otsustama?

  506. Narkootikumi tarvitamine pole paratamatus vaid inimese enda valik. Riik ei saa küll inimesele valikuid ette kirjutada, kuid saab oma poliitikaga neid valikuid suunata. Nt narkootikumide müügi keelustamisega, ennetus-ja selgitustööga jne. Aga mis ennetustööst saab juttu olla kui narkootikumid vabamüügile lasta, kui nende tarvitamisest saab samasugune ühiskondlikult aktsepteeritud tegevus kui alkoholi joomisest? Mis moodi näiteks kasvavale põlvkonnale selgitada, et see aine mida müüakse ja millest oma kodanike eest hoolitsev riik ka maksutulu saab, on tegelikult mürk, mis võib inimese päris ruttu sandistada ?
    Selge see, et igaüks ise vastutab oma elu eest ja selle eest, et hoidub meelemürkidest. Sealjuures peaks riigi poliitika toeks olema ja hoiduda aitama.
    Kui veel öelda, et igaüks võib tarvitada mida tahab, ja teistel pole sellega asja, siis ei peaks teistel (st maksumaksjatel) olema mingit asja ka nende isikute sõltuvuse ravimise ega esmaabiga. Või siis peaks nende ravi kinni maksme konkreetselt need isikud, kes legaliseerimist soovivad (nt luua mõni eraldi fond või MTÜ:)

  507. uurija ütles:

    Aga mis ennetustööst saab juttu olla kui narkootikumid vabamüügile lasta, kui nende tarvitamisest saab samasugune ühiskondlikult aktsepteeritud tegevus kui alkoholi joomisest?

    Kas alkoholismialast ennetustööd siis ei ole või?

    uurija ütles:

    Mis moodi näiteks kasvavale põlvkonnale selgitada, et see aine mida müüakse ja millest oma kodanike eest hoolitsev riik ka maksutulu saab, on tegelikult mürk, mis võib inimese päris ruttu sandistada ?

    Samamoodi, nagu neile selgitatakse, et bensiin, mida müüakse ja millest oma kodanike eest hoolitsev riik ka maksutulu saab, on mürgine ja ei kõlba igapäevaseks nuusutamiseks.

    uurija ütles:

    Kui veel öelda, et igaüks võib tarvitada mida tahab, ja teistel pole sellega asja, siis ei peaks teistel (st maksumaksjatel) olema mingit asja ka nende isikute sõltuvuse ravimise ega esmaabiga.

    Esmaabi maksumus on täiesti pädev argument keeluseaduse lõpetamiseks. Kui narkomaanid saaksid täpselt doseeritud ja kontrollitud kvaliteediga halbu kemikaale, olgu siis urruauku pistmiseks või muul viisil manustamiseks, oleks esmaabijuhtumeid oluliselt vähem kui praegu — kus nii doseerimine, kontsentratsioon kui kvaliteet sõltub sõna otseses mõttes kurjategijate suvast.

    Teadupärast oli Meerikamaal kunagi Kuiv Seadus. Üks selle seaduse põnevaid tagajärgi oli arstirohu nimega “Jamaika ingverileotis” lai levik. Selleks, et kontrollivad asjamehed seda kõrge alkoholisisaldusega patentravumit eksikombel lõhnastatud viinaks ei peaks, lisati talle tervet hulka maitseaineid ja muuhulgas plastifikaatorit nimega tri-orto-kresüülfosfaat. See aine on aga mürgine ja põhjustas joojates spetsiifilist halvatust, jake jalga. See oli ainult üks paljudest viisidest, kuidas Kuiv Seadus inimeste tervisele kahjulikumalt mõjus kui alkoholi tarvitamine kui niisugune.

  508. dig küsis:

    Aga mis ennetustööst saab juttu olla kui narkootikumid vabamüügile lasta, kui nende tarvitamisest saab samasugune ühiskondlikult aktsepteeritud tegevus kui alkoholi joomisest?

    Kas alkoholismialast ennetustööd siis ei ole või?

    Esiteks sama hästi kui ei ole jah. Teiseks võtab alkoholisõltuvuse väljakujunemine oluliselt rohkem aega kui heroiini puhul näiteks ja ärajäämanähud on tagasihoidlikumad.

    Mis moodi näiteks kasvavale põlvkonnale selgitada, et see aine mida müüakse ja millest oma kodanike eest hoolitsev riik ka maksutulu saab, on tegelikult mürk, mis võib inimese päris ruttu sandistada ?

    Samamoodi, nagu neile selgitatakse, et bensiin, mida müüakse ja millest oma kodanike eest hoolitsev riik ka maksutulu saab, on mürgine ja ei kõlba igapäevaseks nuusutamiseks.

    Demagoogia. Bensiini põhikasutusala seisneb milleski muus kui nuusutamises. Heroiini või kokaiiniga aga autod ei sõida ega muud sellist. Neil puuduvad muud kasutusalad peale narkarite rahuldamise.

  509. Kui nüüd igasse säästumarketisse ja selverisse tuleks müügile “täpselt doseeritud ja kontrollitud kvaliteediga aine”, siis kas selle aine tarbimine suureneks või väheneks, võrreldes praeguse olukorraga? Kui iga täiskasvanu võiks osta seda “turvalist” kraami, mis pole enam keelatud? Mis takistab mõnel täiskasvanul seda kokku osta ja alaealistele edasi müüa?Ka müüdav alkohol on puhas ja doseeritud, aga siiski kakerdatakse tänaval või sõidetakse ennast ja teisi autoga surnuks.
    Legaalne odavmüük tuleks kõnealla ainult spetsiaalsetes asutustes ja arstitõendi alusel. Et kui on kindlalt diagnoositud juba varem väljakujunenud narkosõltuvus, siis saad osta odavat ja puhast kraami, muidu mitte. Aga oleme vist kuulnud, et ka arstitõendeid saab raha eest, mida on näidanud juhtumid, kus on massiliselt väljastatud mõne ravimi retsepte.

  511. uurija ütles:

    Kui nüüd igasse säästumarketisse ja selverisse tuleks müügile “täpselt doseeritud ja kontrollitud kvaliteediga aine”, siis kas selle aine tarbimine suureneks või väheneks, võrreldes praeguse olukorraga?

    Arvestades, et praeguses olukorras teeb seadus praeguse olukorra täpse mõõtmise ja kaardistamise väga raskeks, on väga raske Su küsimusele mõistlikku ja tähenduslikku vastust anda.

    uurija ütles:

    Mis takistab mõnel täiskasvanul seda kokku osta ja alaealistele edasi müüa?

    Seesama, mis takistab seda alkoholi ja tubaka korral juba praegu: südametunnistus. Politsei aitab natuke kaasa ka.

    uurija ütles:

    Ka müüdav alkohol on puhas ja doseeritud, aga siiski kakerdatakse tänaval või sõidetakse ennast ja teisi autoga surnuks.

    Aga tänu sellele, et poest saadav alkohol kenasti puhas on, ei ole riigiviina joojatel metanoolipimedust tarvis karta. Samuti ei ole neil hirmu, et väikeses õllepudelis eksikombel liiga palju piiritust on ning selle kolme peale ärajoomine võiks kõigil kolmel musti mäluauke põhjustada. Tänavakaubandusest pärinevate narkootikumide kontekstis on sedasorti juhtumid regulaarselt küll ajalehes, küll uudisteagentuuri NSR hambus.

    uurija ütles:

    Legaalne odavmüük tuleks kõnealla ainult spetsiaalsetes asutustes ja arstitõendi alusel.

    Milleks?

    Spetsiaalsed asutused on veel mõeldavad — paarsada aastat tagasi hüüti neid monopoolideks ja seal müüdi ning joodi keisrihärra loaga toodetud riigiviina — aga sellest, missuguseid tervisehädasid põhjustavad katsed nõuda, et viina ostmiseks arsti tõend peab olema, ma juba üleval kirjutasin.

  512. Kui südametunnistus ei taksista praeguseid narkodiilereid, siis ei takista ta ka neil samadel isikute kraami legaalselt kokku osta ja siis nt alaealistele edasi müüa. Politseil on vähe võimalik ära teha, sest kuitahes suure koguse omamine pole enam kriminaalne ja 100 tabletti saab kergemini ära peita kui 100 pudelit viina.
    Kui tõendit, maksimumkogust või ostja isikuandmete salvestamist ei nõuta, siis tehakse sellega kraam kättesaadavaks igaühele, ke neile, kes seni on selle proovimata jätnud, kuna on kartnud.

  513. uurija ütles:

    Kui südametunnistus ei taksista praeguseid narkodiilereid …

    Südametunnistus ei ole üldjuhul absoluut. Suure rahaga saab nii mõnegi südametunnistuse lühemaks või pikemaks ajaks vaikima sundida. Seda, miks praeguse lahenduse kontekstis tänavamüüjad palju musta raha teenivad ning seeläbi oma südametunnistust summutada saavad, on juba üleval põhjalikult lahatud, nii pikuti kui põigiti.

    uurija ütles:

    Kui südametunnistus ei taksista praeguseid narkodiilereid, siis ei takista ta ka neil samadel isikute kraami legaalselt kokku osta ja siis nt alaealistele edasi müüa

    Oi, takistab küll. Kui tulu on väiksem, sumbub südametunnistus kehvemini. Ja ratsionaalne riskianalüüs soovitab isegi seaduslikel varastel säärases olukorras alternatiivkuritegelikke teid otsida.

    uurija ütles:

    Kui tõendit, maksimumkogust või ostja isikuandmete salvestamist ei nõuta, siis tehakse sellega kraam kättesaadavaks igaühele, ke neile, kes seni on selle proovimata jätnud, kuna on kartnud.

    Järgmisena väida, et “kraam” muutub kättesaadavaks ka neile, kes seni proovimata jätnud on, kuna nad end ahvatletuna ei tunne¡

  514. Legaliseerimisel võib osasid aineid näiteks ID kaardi esitamise järel piiratud sageduse ja kogusega müüa. Edasi müümise vältimisel võib neid lubada ainult kohapeal kasutada (MDMA, oopium, naerugaas võib-olla).

    Ma olen mitmeid mõnusaid asju kogenud ning naerugaas vahukoore pihustist suudab luua ülioptimistliku, ülielava ja imeliselt mõnusa seisundi. Sellised elamused jätavad palju häid mälestusi ning aitavad muidu rõõmututel perioodidel värskeid ilusaid meenutusi.

    Kokaiini ja morfiini kasutati USA’s pikalt legaalselt, kuni need koos kanepiga umbes samal ajal karsklusaktivistide poolt ära keelustati.

    Keelustamise suureks probleemina paistab see, et asjatundmatud ei tea nende ainete toimet ja fantaseerivad väga palju hirmulugusid kokku.

  515. dig ütles:

    Mis takistab mõnel täiskasvanul seda kokku osta ja alaealistele edasi müüa?

    Seesama, mis takistab seda alkoholi ja tubaka korral juba praegu: südametunnistus.

    Ühesõnaga mitte miski.

    Märt ütles:

    Keelustamise suureks probleemina paistab see, et asjatundmatud ei tea nende ainete toimet ja fantaseerivad väga palju hirmulugusid kokku.

    Kas sa tõesti arvad, et keelustamise viisid läbi inimesed, kes ei teadnud midagi keelustatavate ainete toimest?

  516. Kriku ütles:

    dig ütles:

    Mis takistab mõnel täiskasvanul seda kokku osta ja alaealistele edasi müüa?

    Seesama, mis takistab seda alkoholi ja tubaka korral juba praegu: südametunnistus.

    Ühesõnaga mitte miski.

    Igavene häda, kui inimesel südametunnistust ei ole.

    Märt ütles:

    Keelustamise suureks probleemina paistab see, et asjatundmatud ei tea nende ainete toimet ja fantaseerivad väga palju hirmulugusid kokku.

    Kas sa tõesti arvad, et keelustamise viisid läbi inimesed, kes ei teadnud midagi keelustatavate ainete toimest?

    Näe, jälle demagoogia. “Ei teadnud midagi” on ilmselgelt võltsdihhotoomiline äärmus; tegelikkuses aga näitab tõendusmaterjal selgesti, et keelustamise taga olevate inimeste arusaamine kõnealuste ainete toimest on väga piiratud. Ühest klassikalisest asjasse puutuvast valdkonnast räägib näiteks artikkel Crack-Cocaine Disparity, Now 1/5th as Racist as Before; sellest, kuidas Suurbritannias mefedroon ära keelati enne, kui mingisuguseidki teadusuuringuid läbi viia jõuti, on ka juba juttu olnud.

  517. Mis takistab mõnel täiskasvanul seda kokku osta ja alaealistele edasi müüa?

    Seesama, mis takistab seda alkoholi ja tubaka korral juba praegu: südametunnistus.

    Ühesõnaga mitte miski.

    Igavene häda, kui inimesel südametunnistust ei ole.

    On jah häda. Kriku käib vähemalt paar korda päevas üle Pirogovi ja näeb sellises koguses juua täis alaealisi, kellele südametunnistuseta inimesed alkoholi on muretsenud, et lihtsalt vastik hakkab. Täpselt sama hakkaks toimuma ka muude mõnuainete puhul, ainult et tagajärjed oleksid rängemad.

    Näe, jälle demagoogia. “Ei teadnud midagi” on ilmselgelt võltsdihhotoomiline äärmus

    Ilmselgelt ei ole. “Ei tea nende ainete toimet” tähendabki, et sellest toimest midagi ei teata – puuduvad teadmised toimest kui tervikust.

  518. Kriku ütles:

    dig ütles:

    Mis takistab mõnel täiskasvanul seda kokku osta ja alaealistele edasi müüa?

    Seesama, mis takistab seda alkoholi ja tubaka korral juba praegu: südametunnistus.

    Ühesõnaga mitte miski.

    Kriku üritas tõendada:

    Kriku käib vähemalt paar korda päevas üle Pirogovi ja näeb sellises koguses juua täis alaealisi, kellele südametunnistuseta inimesed alkoholi on muretsenud, et lihtsalt vastik hakkab. Täpselt sama hakkaks toimuma ka muude mõnuainete puhul, ainult et tagajärjed oleksid rängemad.

    Kurb küll, aga jälle tuleb küsida “Kuidas Kriku seekord demagoogitseb?”. Vaatame.

    Esiteks, arvestades, kui suur on Tartu ja kui väike on Pirogovi plats, on üsna selge, et “sellises koguses, et lihtsalt vastik hakkab” on võrdlemisi väike suhtarv kogu Tartu alaealiskonnast. Ilmselgelt takistab neid ülejäänud alaealisi mingisugune mehhanism päise päeva ajal Pirogovi platsi peal lakkumast. Suurt vahet ei ole, kas see mehhanism seisab koos paljude alaealiste tahtmatusest ilusat vihmast päeva alkoholile pühendada, nonde alaealiste vanemate seltsimeeste südametunnistusest või sotsiaalsest keskkonnast, mis inimesi jooma ei sunni — igatahes on “Ühesõnaga mitte miski” demagoogiline jama.

    Teiseks ei ole mitte mingit põhjust arvata, et *praegu* ei ole selle platsi peal hulka noori, kes alkoholi asemel või lisaks noid ärakeelatud substantse pruugivad. Pigem vastupidi: iga vähegi ratsionaalne pulbrikaupmees tunneks ahvatlust niisuguses väljakujunenud kohas oma kaupa pakkuda. (Ja iga vähegi ratsionaalne uimastipolitseinik tunneks ahvatlust niisugusest väljakujunenud kohast pulbrikaupmehi püüda. Terve ökosüsteem.)

    Natuke ette rutates võib arvata, et Kriku vaiksete eelduste taga on totalitaristlik seisukoht, et ebasoovitava tegevuse pärsimise mehhanism on läbi kukkunud, kui see 100% tulemust ei saavuta. See, et Kriku ei rakenda sedasama seisukohta ühe teatava teise täiuslikkusest kaugele jääva narkootikumide tarbimise pärsimise mehhanismi peal, on kas silmakirjalikkuse või kognitiivse dissonantsi probleem — aga miks mitte mõlema jagu korraga.

  519. Märt ütles:

    Legaliseerimisel võib osasid aineid näiteks ID kaardi esitamise järel piiratud sageduse ja kogusega müüa.

    Idee, et püsinarkomaanil ID-kaart olema peab, tundub kuidagi kahtlane. Mis saab narkomaanist, kes oma kaardi ära kaotab ja kuu aega ilma on?

    Kui Sa tingimata mingisugust kontrolli soovitada tahad, siis mõnede substantside puhul peaks olema mõeldav tungiv soovitamine, et neid kohapeal kasutada tuleb — aga arvestada tuleb, et mõnede substantsidega kaasneb hulka sotsiaalseid meeme, mis kihutavad inimesi noid substantse mitteinstitutsioonilisel viisil tarbima. Võta näiteks õlu, mida inimesed võiksid ju tarbida kõrtsis, aga millegipärast mõnikord mererannas, mõnikord suvilas ja mõnikord Pirogovi pargis tarbivad. Säärast soovitust ei õnnestuks kindlasti realiseerida pidava nõudmisena nagu demonstreerib ilmekalt juhtum nõiutud kreekeriga; paljude tänapäeval kasutatavate uimastavate ainete doos on küpsisest märksa väiksem.

  520. arvestades, kui suur on Tartu ja kui väike on Pirogovi plats, on üsna selge, et “sellises koguses, et lihtsalt vastik hakkab” on võrdlemisi väike suhtarv kogu Tartu alaealiskonnast.

    See ei muuda asja. Alkoholi alaealistele hankimise keeld Eestis ei tööta. Fakt. See, et juua täis alaealised kümnete kaupa Tartu kesklinnas raekoja taga koperdavad, on vaid üks näide.

    Natuke ette rutates võib arvata, et Kriku vaiksete eelduste taga on totalitaristlik seisukoht, et ebasoovitava tegevuse pärsimise mehhanism on läbi kukkunud, kui see 100% tulemust ei saavuta.

    Ülal olen ma mitu korda täpselt vastupidist seisukohta väljendanud.

  521. Kuidas on küll võimalik, et kõigi võimalike ainete manustamisel arstiteaduse viimase sõna järgimist nõudjad nõuavad samas narkootikumide legaliseerimist?
    Vahest alustaks retseptiravimite legaliseerimisest.

  522. Kusjuures see on huvitav mõte. Miks tõesti peaks nõudma retsepti tugeva valuvaigisti või antidepressandi müümisel, kui heroiini või kokaiini vabalt osta võiks…?

  523. Eks sellega oleks siis umbes nagu prillidega praegu, räägitakse küll, et sobivate prillide muretsemiseks tuleb silmaarsti poole pöörduda, just endale sobivad muretseda ja hulk raha kulutada. Lihtsam ja odavam on aga minna ja osta paarkümmend krooni maksvad prillid näiteks Tiimarist või Novaluxist. Valedest prillidest põhjustatud kahju on siiski eeldatavasti sootuks väiksem kui valedest pillidest põhjustatu.

  525. Kriku ütles:

    Märt ütles:

    Keelustamise suureks probleemina paistab see, et asjatundmatud ei tea nende ainete toimet ja fantaseerivad väga palju hirmulugusid kokku.

    Kas sa tõesti arvad, et keelustamise viisid läbi inimesed, kes ei teadnud midagi keelustatavate ainete toimest?

    Arvan, et see oli mitmekülgne seltskond. Mõned mõtlevamad võisid teada kahjulikkuse ulatust või isegi mehhanismi ning näha seda kokkuvõttes kahjulikuna, kuid kahtlustan, et palju suurem osa valijaskonnast ei teadnud nendest piisavalt palju ja läksid poolsuvaliste isikute pinnapealse esitlustega kaasa.

    Ei usu, et legaliseerimisel jätkatakse samas koguses joomist, kui laiem valik tekiks.

    Inimesed ei taha ilmselt kained olema, kuid miks peaks neile jätma sellise mäluaugu tekitaja ja sensoorse info summutaja nagiu etanool? Kas arvad, et parema alternatiivi otsimine oleks mõttetu tegevus?

  526. Ei usu, et legaliseerimisel jätkatakse samas koguses joomist, kui laiem valik tekiks.

    Kas leidub uuringuid, mis näitaksid alkoholitarbimise vähenemist muude mõnuainete kättesaadavuse suurenemisel?

    miks peaks neile jätma sellise mäluaugu tekitaja ja sensoorse info summutaja nagiu etanool? Kas arvad, et parema alternatiivi otsimine oleks mõttetu tegevus?

    Ei sugugi. Parema ja tõesti ka alkoholitarbimist tegelikkuses vähendava alternatiivi leidja teeks suure teene meile kõigile.

  527. Märt ütles:

    Kas arvad, et parema alternatiivi otsimine oleks mõttetu tegevus?

    Küsin puhtalt uudishimust. Nagu aru saan, siis eeldad, et alkohol täidab teatud ülesannet, kuid kesiselt ja kõrvalnähtudega, mistõttu on tarvis otsida alternatiivset lahendust. Milles see ülesanne seisneda võiks?

  528. Võimaliku legaliseerimise korral peaks kindlasti toimuma ostjate logimine ID-kaardiga ning need andmed peaks kättesaadavad olema arstidele, politseile, pankadele (laenutaotleja usaldatavuse hindamiseks), tööandajatele (tööle kandideerija usaldatavuse hindamiseks) jne. See oleks kogu ühiskonna huvi. Tarvitamine tehakse ühest küljest küll ohutumaks ja odavamaks, teisipidi aga võimalikult raskeks, et uued alustajaid näeksid, mis on asja hind lisaks rahalisele poolele. Kuni selleni välja, et uued alustajad annavad digiallkirja selle kohta, et on ise nõus oma arstiabi kinni maksma, kui hiljem ravi vajavad. Paraku ei ole selline logimine aga tarvitajate huvi, nemad tahavad seda teha privaatselt. Ning paradoks on selles, et kui legaliseerida, siis soovitakse ka võimalikult palju legaalseid ostjaid. Tarvitajate isikuvabaduse huvides tehakse kraam kättesaadavaks praktiliselt igaühele, sellega aga rikutakse teiste inimeste isikuvabadusi.
    Pelaegi, uut teenust peab ju reklaamima kuidagi. Praegu saab telekas näha ärajoodud näoga andekat näitlejat reklaamimas vahutavat õlut, järgmine tase on mõni torgitud veenidega kultuuriinimene vist.

  529. Kriku ütles:

    Samamoodi, nagu neile selgitatakse, et bensiin, mida müüakse ja millest oma kodanike eest hoolitsev riik ka maksutulu saab, on mürgine ja ei kõlba igapäevaseks nuusutamiseks.

    Demagoogia. Bensiini põhikasutusala seisneb milleski muus kui nuusutamises.

    Näe, metademagoogia. Kriku jättis täiesti tähelepanuta tubaka, millega meie kultuurikontekstis peale igapäevase nuusutamise suurt midagi peale hakata ei ole.

  530. uurija ütles:

    Võimaliku legaliseerimise korral peaks kindlasti toimuma ostjate logimine ID-kaardiga …

    Oot-oot. Ma juba kritiseerisin seda ideed. Kus on metakriitika? Kas korrutad lihtsalt dogmat?

    uurija ütles:

    ning need andmed peaks kättesaadavad olema arstidele, politseile, …

    Hüva, nendes kontekstides võib see mõistlik olla. Muidugi eeldusel, et ülalmainitud kriitika ID-kaardi-asjanduse kohta mõistlikult lahendatud saab.

    … pankadele (laenutaotleja usaldatavuse hindamiseks), …

    Aga see on juba jama. Pangad suudavad täiesti kenasti laenutaotleja usaldatavust hinnata ka praegu, kui nad ei tea, kui palju laenutaotleja lakub või missuguseid antidepressante ta oma arsti käest saab.

    … tööandajatele (tööle kandideerija usaldatavuse hindamiseks) jne.

    Selle jaoks, et tööandjad saaksid regulaarsete pruukijate vastu diskrimineerida? See ei ole isegi mitte jama, see on sallimatus.

  531. Ärgem unustagem et uimastite pruukimine on vabatahtlik, või vähemalt esimene samm sellel teel on vabatahtlik. Sedasorti sallimatus aitaks inimestel järele mõelda, kas ikka tasub oma elu ära rikkuda ja et oma valikute eest tuleb ka maksta. Mis puutub muresse sellise tarvitaja pärast, kes isikut tõendava dokumendi on ära kaotanud, siis ei saa me riiklikku poliitikat siiski sellele üles ehitada, kas keegi suvatseb oma dokumente alles hoida või ära kaotada.
    Pangad hindavad ka praegu laenutaotleja usaldatavust tema tehinguid vaadates (nt kas oled kasiinos kaardiga maksnud), aga väike lisainfo kulub ikka ära. Igaüks võib ise mõelda, kas ta eraisikuna annaks hea meelega uimastitarvitajale laenu.

  532. Samamoodi, nagu neile selgitatakse, et bensiin, mida müüakse ja millest oma kodanike eest hoolitsev riik ka maksutulu saab, on mürgine ja ei kõlba igapäevaseks nuusutamiseks.

    Demagoogia. Bensiini põhikasutusala seisneb milleski muus kui nuusutamises.

    Kriku jättis täiesti tähelepanuta tubaka, millega meie kultuurikontekstis peale igapäevase nuusutamise suurt midagi peale hakata ei ole.

    Sina demagoogitsesid bensiinist ja seda ma ka kommenteerisin.

  533. Sedasorti sallimatus aitaks inimestel järele mõelda, kas ikka tasub oma elu ära rikkuda ja et oma valikute eest tuleb ka maksta.

    Miks peaks üldse lisama inimesele võimalusi oma elu ära rikkumiseks? On neid praegu veel vähe või?

  534. Ei peagi lisama võimalusi elu rikkumiseks, aga kui legaliseerida narkootikumid, siis selle legaliseerimisega peaks kaasa tulema ka mingid sanktsioonid, mis uusi alustajaid eemale hoiaksid. Ma ei poolda legaliseerimist (või uimastite seaduslikku müüki mistahes muu nime all), vaid püüan analüüsida, milline peaks olema legaliseerimise korral ennetustegevus, et see natukenegi takistaks kättesaadavuse suurenemist.
    Milliseid lahendusi pakuks välja Dig ?

  535. volli ütles:

    Märt ütles:

    Kas arvad, et parema alternatiivi otsimine oleks mõttetu tegevus?

    Küsin puhtalt uudishimust. Nagu aru saan, siis eeldad, et alkohol täidab teatud ülesannet, kuid kesiselt ja kõrvalnähtudega, mistõttu on tarvis otsida alternatiivset lahendust. Milles see ülesanne seisneda võiks?

    Lõbutsemiseks, stressi vastu ja ebameeldiva mittetajumiseks paremal juhul. Halvemal juhul kasutatakse seda teiste ära kasutamiseks, mida selline aine võimaldab.

  536. uurija ütles:

    kui legaliseerida narkootikumid, siis selle legaliseerimisega peaks kaasa tulema ka mingid sanktsioonid, mis uusi alustajaid eemale hoiaksid.

    Miks? Uute alustajate eemale hoidmiseks on palju viisakamaid ja väiksemate vastikute kõrvalmõjudega vahendeid. Hakatuseks võiks näiteks tänavalapsi veenda, et heroiin on sama uncool kui Jehoovatunnistaja, kes piiblit lugeda ei mõista, aga kange usku kuulutama on.

    Ma ei poolda legaliseerimist (või uimastite seaduslikku müüki mistahes muu nime all), vaid püüan analüüsida, milline peaks olema legaliseerimise korral ennetustegevus, et see natukenegi takistaks kättesaadavuse suurenemist.

    Ennetustegevus on üks asi, kättesaadavus midagi muud. Legaliseerimise oluline vahe-eesmärk on tagamine, et iga täisealine jobu saaks siis, kui tahtmine peale tuleb, odava hinnaga oma doosi kätte. Sest siis puudub tal igasugune motivatsioon juhuslikke esemeid varastada, et kohalikule peddlerile doosi eest röögatut hinda maksta ja sedaviisi lõpuks Afganistani terjereid nuumata. Igasugused kättesaadavuse pärsimise vahendid toovad kaasa ainult seda, et kerkiv turubarjäär tekitab illegaalsetele kaubitsejatele võimalusi.

    dig tuletab lugejatele uuesti meelde, et — erinevalt mõnede tegelinskite fantaasiatest — praegu ei ole narkootiliste olluste kättesaamine sugugi raske. Euroopa Liidu uurimus räägib:

    Kanep on kõige üldisemalt kasutatav keelatud aine Euroopas. Hiljutised rahvastiku-uuringud näitavad, et 3–31% täiskasvanutest (vanuses 15–64 aastat) on proovinud kõnealust ainet vähemalt ühe korra (tarbimine elu jooksul). Elu jooksul tarbimise levimus on kõige madalam Maltal (3,5%), Portugalis (7,6%) ja Poolas (7,7%) ning kõige kõrgem Prantsusmaal (26,2%), Ühendkuningriigis (30,8%) ja Taanis (31,3%). Enamikus riikides (viieteistkümnes riigis kahekümne kolmest, mille kohta infot koguti) on elu jooksul tarbimise levimus 10–25%.

    Küll aga hoolitseb praegune režiim selle eest, et kellel tahtmine mõnd ollust kätte saada on, peab tegema tutvust organiseeritud kuritegevuse esindajatega. Kelle huvides on, et inimesed maffiaga tihedalt läbi käiksid?

  537. uurija ütles:

    Milliseid lahendusi pakuks välja Dig ?

    dig oskab mädamunade kohta küll üht, teist ja kolmandat ütelda, aga see ei tähenda, et dig oleks kvalifitseeritud kanadele kursust Värskete munade produktsioon Stahhanovi meetodil lugema.

  538. Muide insuliin on üks hormoon, millega mängitakse tihti, teadmatuse tõttu. See on vajalik glükoosi kiiremaks transportimiseks rakku, kuid kui süüakse korraga palju süsivesikuid või rasvast toitu nõrgeneb selle toime. Insuliini retseptorid nõrgenevad analoogselt neurotransmitteri retseptoritega, kui neid üle stimuleerida ja nende toime tugevneb siis, kui pole pikalt stimuleeritud. Insuliini üle- ja alaaktiivsus võivad mõlemad surmavad olla. Selle puudusel võivad neuronid glükoosipuudusesse surra ja insuliini üledoosil võtavad rakud glükoosi ruttu endasse, mistõttu selle hulk veres langeb nii madalale, et närvisüsteem võib ära surra.

    Seoses insuliini mõju nõrgenemisega tekib pärast rasvast või magusat toitu kergesti uimasus, energiapuudus ja vajadus juurde süüa.

    Tüüp 2 diabeet ongi sellelaadsel põhjusel tekkinud, kuid selle vastu ei hoiatata pooltki nii aktiivselt, kui psühhotroopsete ainete vastu.

    Psühhofarmakoloogia kõrval on palju teisi võimalusi kehas toimuvate protsesside manipuleerimiseks ning toitumisega seoses paistab ka ridamisi näiteid tervist kahjustavatest ja elu lühendavatest mõjudest.

  539. dig ütles:

    Igasugused kättesaadavuse pärssimise vahendid toovad kaasa ainult seda, et kerkiv turubarjäär tekitab illegaalsetele kaubitsejatele võimalusi.

    Jah, selles mõttes on sul õigus, et igasugune sekkumine eeldab selle soovitavate ja ebasoovitavate efektide kaalumst. Kui kättesaadavuse pärssimise tagajärjel aine kasutamine väheneb, võib selle positiivne efekt kaaluda üles negatiivse efekti kuritegelike struktuuride tekkimise näol. Asjasse puutub palju tegureid: korrakaitsjate suutlikkus, konkreetse kättesaadavuse pärssimise ulatus jne. See, mis kehtib Mehhiko kohta, ei pruugi kehtida Eesti kohta ja vastupidi.

  540. Karin Paulus: Kurikamõrvar käes. Aga kus on politsei, kui teda vaja?

    Kui näed, kuidas narkojoobes nooruk müüb kooli kõrval otse autoroolis teistele erinevaid tooteid, siis võid ju helistada, kuhu vaja, aga ei miskit. Järgmisel nädalal proovid taas kodanikualgatust üles näidata. Aga tulemus on sama: laksu all juhiga auto number lubatakse ajutiselt jälgimisse panna. See pole ka imestamisväärne, sest otse tuttuue politseijaoskonna nurga taga müüvad säästuprostituudid ilmselt odavama doosi hinnaga oma keha.

    Juulist on saanud vahepeal september küll, aga see lugu ehk sobib siiski siia üles riputada.

  541. Ma natuke seedin materjale (jube palju on neid), siis räägin edasi.

    Aga seni üks arvamus USA prokurörilt ja endiselt föderaalpolitseinikult, kes oli tegev Marc Emery süüasjas. John McKay kirjutab Seattle Timesis muu hulgas nii:

    Congress has failed to recognize what many already know about our policy of criminal prohibition of marijuana — it has utterly failed. Listed by the U.S. government as a “Schedule One” drug alongside heroin, the demand for marijuana in this country for decades has outpaced the ability of law enforcement to eliminate it. Perhaps this is because millions of Americans smoke pot regularly and international drug cartels, violent gangs and street pushers work hard to reap the profits.

    Keelustamise jätkajate pooldajatelt tahaks küsida, et miks nad soosivad süsteemi, mis nii ilmselgelt töötab suurte narkokurjategijate huvides. Aga see oleks “laetud küsimus”, ja sellised on vist lubamatud.

  542. Esiteks on see tõesti laetud küsimus ja teiseks on see liiga üldiselt sõnastatud, kui jutuks on ainult kanep.

  543. Mart K. ütles:

    Keelustamise jätkajate pooldajatelt tahaks küsida, et miks nad soosivad süsteemi, mis nii ilmselgelt töötab suurte narkokurjategijate huvides

    See oli vist küll retooriline küsimus, kuna küsimärkigi lõpus polnud, aga mina näiteks vastaks nii, et esiteks kardan lähedaste sõltuvusse jäämist vabalt kättesaadavast narkost (ja üldse sõltlaste arvu suurenemist), teiseks tundub riik, mis teenib raha narkootikumide müügi pealt (nagu ka prostitutsiooni vahendamise pealt) mulle amoraalne. Mis moekas sõna :) A`üldse olen ma maalt, narkoasjanduses tuhm, nagu enamikus muudeski asjades ega tea milline üks õige süsteem või sitsteen, nagu ütles Tootsi isa, olema peaks.

  544. salvey ütles:

    …esiteks kardan lähedaste sõltuvusse jäämist vabalt kättesaadavast narkost (ja üldse sõltlaste arvu suurenemist)

    Keelatud ja seega kontrollimatud narkootikumid on neile, kes neid tahavad, üsna vabalt kättesaadavad; sõltlaste osakaal on kasvanud juba talumatult suureks. Ehkki omamine on karistatatav, ei paista see suuremat osa pruukijaid heidutavat. Lubatud narkootikumidele, nt alkoholile, on kehtestatud kellaajalised ja vanuselised piirangud, mis loodetavasti teatud määral probleemset pruukimist pärsivad. Alternatiiv (alkoholi lauskeelamine) oleks ühiskonnale igatahes laastavama mõjuga (mõeldagu varasematele viinakeelamiskatsetele ja nende tagajärgedele).

    teiseks tundub riik, mis teenib raha narkootikumide müügi pealt (nagu ka prostitutsiooni vahendamise pealt) mulle amoraalne.

    Kas Sa pooldad ka alkoholi- ja tubakaäri keelustamist ja seega volitamist kurjategijatele? Need ju ka narkootikumid, ja riik kogub kopsakat aktsiisi. Ma ei saa hästi aru, kuidas see moraalne on (võik miks on moraalsem riigi rahaga üleval pidada süsteemi, mis narkokartellide huve teenib, kui pidada uimastiaktsiisi arvelt üleval tugisüsteeme, mis ühsikonna huve teenivad).

    Võimalikke alternatiive praegusele põhjendamatule uimastipoliitikale on visandatud muu hulgas siin:
    http://kanepitemp.wordpress.com/2010/08/19/alternatiiv-s6jale-uimastitega/

    Teadlaste ja meedikute üleskutsega uimastipoliitika ümberkorraldamisele (nn Viini deklaratsiooniga) saab eesti keeles tutvuda siin:
    http://kanepitemp.wordpress.com/2010/08/17/viini-deklaratsioon/

    Seda, millised on olnud näiteks kanepi kohaliku deprioritiseerimise, dekriminaliseerimise või riikliku kontrollimise tagajärjed mujal maailmas, saab lugeda siit:
    http://kanepitemp.wordpress.com/2010/03/15/kanepi-legaliseerimise-ja-dekriminaliseerimise-tagajarjed-tegelikkuses/

    Kõiki neid dokumente on küll eespool juba viidatud, aga vastavasisulise vaidluse tekitatud tekstimassiivist on neid vist üha raskem üles leida.

  545. Alternatiiv (alkoholi lauskeelamine) oleks ühiskonnale igatahes laastavama mõjuga (mõeldagu varasematele viinakeelamiskatsetele ja nende tagajärgedele).

    Esiteks põhjusel, et alkoholi on lihtne kodus valmistada. Teiseks tehti varasemad katsed ajal, mil salakaubavedu oli palju raskem kontrollida kui praegu. Kaatritega viinavedu üle Soome lahe ei tuleks praegu kõne alla.

    Kõiki neid dokumente on küll eespool juba viidatud, aga vastavasisulise vaidluse tekitatud tekstimassiivist on neid vist üha raskem üles leida.

    Ülal on toodud ka hulk viiteid, mis nendes esitatud väiteid kahtluse alla seavad. Kas läheme uuele ringile ja hakkame kõik oma postitatud viiteid kordama?

  546. Mart K. ütles:

    Kas Sa pooldad ka alkoholi- ja tubakaäri keelustamist ja seega volitamist kurjategijatele? Need ju ka narkootikumid, ja riik kogub kopsakat aktsiisi. Ma ei saa hästi aru, kuidas see moraalne on

    ei poolda, moraalsus on muidugi küsitav, aga mis parata.
    Veel üks temaatiline artikkel on ilmunud: Mefedroon – uustulnuk Eesti narkoturul

  547. Briti uimastiekspert legaliseeriks kanepi müügi

    Üks juhtivaid Suurbritannia uimasti-uurijad professor Roger Pertwee leiab, et seaduseandjad peaksid kaaluma kanepi müügi lubamist lõõgastumisvahendina.

    Suurbritannia siseministeeriumi esindaja sõnul on olemas selged tõendid, et kanep on kahjulik uimasti, mis võib kahjustada vaimset tervist. “Isegi kui kanepit kasutatakse aeg-ajalt võib see olla ohtlik inimestele, kes põevad vereringesüsteemi haigusi.”

  548. salvey ütles:

    Briti uimastiekspert legaliseeriks kanepi müügi

    Suurbritannia siseministeeriumi esindaja sõnul on olemas selged tõendid, et kanep on kahjulik uimasti, mis võib kahjustada vaimset tervist.

    Need tõendid pole sugugi “selged”.

    Paar linki:
    http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=24344549

    http://kanepitemp.wordpress.com/2010/06/01/peavoolumeedia-eirab-viimatisi-kanepi-ja-skisofreenia-teemalisi-uuringuid/

    http://kanepitemp.wordpress.com/2010/02/18/teadlased-kanepi-ja-skisofreenia-vaidetav-seos-on-liialdus/

    http://kanepitemp.wordpress.com/2010/02/28/kuidas-lugeda-eestikeelseid-uimastiteemalisi-“teadusuudiseid”/

    http://forte.delfi.ee/news/teadus/kanep-aitab-skisofreeniat-diagnoosida.d?id=20256644

    “Isegi kui kanepit kasutatakse aeg-ajalt võib see olla ohtlik inimestele, kes põevad vereringesüsteemi haigusi.”

    Njah. Rõõm tõdeda, et pajapõhi jõuab üha lähemale ja keelustamise õigustajate argumendid aina õhenevad. Kanepi mõju vereringele on võrreldav vaimse või füüsilise pingutuse omaga.

    Vt http://www.ehow.com/about_5394966_marijuanas-effects-circulatory-system.html#ixzz0zaQ1m9zy

    …there is not enough evidence to prove that marijuana is dangerous to every person’s circulatory system. The website whitman.edu states that there has never been a recorded incident in which someone has died as a result of complications with the circulatory system from marijuana. In fact, marijuana’s effects on the heart and blood pressure are similar to stress-induced circulatory effects.

    Kui kontroll kanepi müügi ja leviku üle oleks riigi käes, saaks riskirühma vähemalt hoiatada.

  550. Kahjuks mitte sellisel moel, nagu nt tubakatoote- või ravimipakile lisatud ametlike hoiatustega.

    Laialdasemat teavitustööd saab muidugi ka teha, aga kui uskuda avalikku inforuumi ulatuvaid reaktsioone, siis millegipärast ei kipu peamine sihtgrupp (teismelised) TAI sellesuunalisi üritusi usaldama. Tõenäoliselt sellepärast, et minevikus on meie “spetsialistid” korduvalt neile valetanud (ehkki nt “Kanep tõmbab sind!”-tüüpi propagandakampaaniate puine ja võlts semulikkus võib samuti tegur olla).

    Ma olen muidugi kahe käega poolt, et riiklikku uimastitevastast teavitustööd peab tõhustama — eelkõige selle teaduslikele alustele viimise teel. Ainult et see suurendab kardetavasti nende kodanike kognitiivset dissonantsi, kellele seni on nulltolerantsipoliitikat õigustada püütud.

    Suurim uimastipoliitika ohutu ümberkujundamise teel seisev takistus ongi poliitiline taak: seni kriminaliseerimist nõudnud populistlikud poliitikud ei ole lihtsalt valmis oma varasematest väljaütlemistest taganema.

  551. Tänapäeva Eestis ei tohiks uimastite alane info küll raskesti kättesaadav olla.
    Mõned ütlevad et sõltuvusega hirmutamine on liialdamine, et kõik ei jää sõltuvaks, ei saa skisofreeniat, üledoosi jne.
    Aga mida annab üksikisikule teadmine, et x% tarvitajatest jääb sõltuvaks, y% ei jää ja z% paraneb omal jõul? Kuidas see statistika aitab (noort) inimest, kes kavatseb esmakordselt mõnda ainet proovida? Ainuke garantii probleemide vältimiseks on mitte proovida, statistika ei aita siin midagi sest keegi ei tea, millise % hulka konkreetne isik sattuda võib.

  552. Kahjuks mitte sellisel moel, nagu nt tubakatoote- või ravimipakile lisatud ametlike hoiatustega.

    Ja mingi aine omamise kriminaalkorras karistamine ei kvalifitseeru kuidagi “hoiatusena”, mh, ah?

    Laialdasemat teavitustööd saab muidugi ka teha, aga kui uskuda avalikku inforuumi ulatuvaid reaktsioone, siis millegipärast ei kipu peamine sihtgrupp (teismelised) TAI sellesuunalisi üritusi usaldama.

    Ja kas suitsupaki peale kirjutatut usaldavad nad rohkem?

    Suurim uimastipoliitika ohutu ümberkujundamise teel seisev takistus ongi poliitiline taak: seni kriminaliseerimist nõudnud populistlikud poliitikud ei ole lihtsalt valmis oma varasematest väljaütlemistest taganema.

    Suurim takistus on siiski see, et keegi ei tea, kuidas seda teha või puudub selleks realistlikult vaadates suutlikkus (ennetustöö osas näiteks) või mõlemat. See käib ka sinu ja sinu sõprade kohta. Ma olen sult korduvalt küsinud, kuidas sa kujutad ette uimastipoliitika ümberkujundamist näiteks erinevate ainete ja tarbijate gruppide kaupa. Sa oled iga kord vastamata jätnud. Lihtsalt umbmäärane jutt, et “keelamine on paha”, ei maksa.

    On tore küll rääkida, et teeme kõik nagu Portugalis, aga ka siis, kui Portugali näitega seotud ülalpool arutatud kahtlused kõrvale jätta, ei näe ma Eestis võimekust ennetus- ja tugisüsteemi loomiseks nagu Portugalis. Kui see võime oleks olemas, siis tuleks seda esmalt alkoholi jaoks rakendada.

  553. uurija ütles:

    Tänapäeva Eestis ei tohiks uimastite alane info küll raskesti kättesaadav olla.

    Oi, on küll. Ja desinfo ja broscience ei muuda olukorda põrmugi paremaks.

    Mõned ütlevad et sõltuvusega hirmutamine on liialdamine, et kõik ei jää sõltuvaks, ei saa skisofreeniat, üledoosi jne.
    Aga mida annab üksikisikule teadmine, et x% tarvitajatest jääb sõltuvaks, y% ei jää ja z% paraneb omal jõul? Kuidas see statistika aitab (noort) inimest, kes kavatseb esmakordselt mõnda ainet proovida? Ainuke garantii probleemide vältimiseks on mitte proovida, statistika ei aita siin midagi sest keegi ei tea, millise % hulka konkreetne isik sattuda võib.

    Mõned ütlevad, et liiklussurmadega hirmutamine on liialdamine, et kõik ei lähe hauda, kõik ei jää isegi mitte vigaseks. Aga mida annab üksikisikule teadmine, et x% autojuhtidest satub liiva närima, y% jõuab tervelt kohale ja z% loobub ohtlikust harjumusest omal jõul? Kuidas see statistika aitab (noort) inimest, kes kavatseb esmakordselt mõnd autot proovida? Ainuke garantii probleemide vältimiseks on tänaval mitte liikuda.

  554. Kriku ütles:

    Ja mingi aine omamise kriminaalkorras karistamine ei kvalifitseeru kuidagi “hoiatusena”, mh, ah?

    Loomulikult mitte.

    P. S. Aitäh, et kasutasid spetsiaalset markerit “mh, ah?” demagoogia ilmutatud markeerimiseks.

  555. Kriku ütles:

    …aine omamise kriminaalkorras karistamine ei kvalifitseeru kuidagi “hoiatusena”?

    Veresoonkannahaigusega uimastitarvitajale hoiatusena, et uimastisuitsetamine võib veresoonkonda kurnata? Kuidas küll?

    Ja kas suitsupaki peale kirjutatut usaldavad nad rohkem?

    Kardan, et vastavaid andmeid pole Eestis veel keegi kogunud ja korreleerinud. Kui keegi teab paremini, palun infot.

    keegi ei tea, kuidas seda teha

    Ma usun (aga ei tea), et olemasolevaid andmeid uimastite suhtelise ohtlikkuse, teiste riikide edukate ja edutute uimastipoliitiliste meetmete, viimatiste meditsiiniliste uuringute jm kohta arukalt analüüsides on täiesti võimalik välja töötada paindlik ja mõistlik ja pikemas perspektiivis üldkasulik uimastipoliitika Eesti jaoks. Mis selle Sinu meelest välistada võiks?

    või puudub selleks realistlikult vaadates suutlikkus

    Päris suur osa on taolises suutmatuses jällegi status quo nõiaringil — ei saa poliitikat muuta, kuna puuduvad adekvaatsed andmed ja adekvaatseid andmeid ei ole võimalik hankida, kuna tarvitamine on karistatav.

    Kui pead silmas rahalist suutmatust, siis seda aitaks kindlasti leevendada näiteks kanepi maksustamine vähemalt samal määral, millega praegu maksustatakse tubakat-alkoholi. Kanepitarvitamisega kaasnevad kulutused ühiskondlikule meditsiinile on väga palju väiksemad kui kulutused legaalsete uimastite põhjustatud tervisehädade praavitamisele.

    Ma olen sult korduvalt küsinud, kuidas sa kujutad ette uimastipoliitika ümberkujundamist näiteks erinevate ainete ja tarbijate gruppide kaupa. Sa oled iga kord vastamata jätnud.

    Vabandust, ma ei ole spetsiifiliselt Eesti jaoks sobivat uimastipoliitika mudelit tõepoolest välja töötanud. Võimalikke alternatiive praegusele süsteemile on viidatud korduvalt.

    On tore küll rääkida, et teeme kõik nagu Portugalis…

    Ei ole, kindlasti pole meil vaja teha “kõik nagu Portugalis”, kuna Eestil (veel õnneks) ei ole päris sama ränki probleeme kui olid Portugalis kümnendi eest. Aga jube vahva oleks seda põhjajõudmist ennetada Portugali kogemusest õppides ja seda oma olukorrale sobivaks kohandades, nõus?

    ka siis, kui Portugali näitega seotud ülalpool arutatud kahtlused kõrvale jätta, ei näe ma Eestis võimekust ennetus- ja tugisüsteemi loomiseks nagu Portugalis. Kui see võime oleks olemas, siis tuleks seda esmalt alkoholi jaoks rakendada.

    Ma olen selles küsimuses ühel meelel prof Sootakiga. Suutmatus jõustada alkoseadust ei õigusta kontraproduktiivse uimastipoliitika…

  556. Dig sõnastas asja hästi ümber. Statistika teadmine ei aitagi liiklussurma vältida, ainuke garantii mitte liigelda. Liiklemise, toitumise jne vältimine pole võimalik. Uimastite pruukimine aga pole mingisugune paratamatus, eriti nende puhul kes alustavad vabatahtlikult (s.t. keda kuri diiler “nõela otsa ei istuta”).
    Liikluse puhul on veel üks näide: Hõreda liiklusega tee või raudtee ületamine kinnisilmi ja kõrvaklapid peas on samuti statistiliselt küllalt ohutu, tõenäosus hukka saada on väike (5 rongi ööpäevas näiteks). Kes arvab, et see teadmine aitab hukkasaamist vältida, võib omal nahal katsetada.

  557. uurija ütles:

    Uimastite pruukimine aga pole mingisugune paratamatus

    Kui me jõuame ühele srusaamisele küsimustes, mida tähendab “uimasti” ja mida “pruukimine”, siis ma olen teatud tingimustel nõus. Tuletan lihtsalt meelde, et organismi normaalne toimimine nõuab mitmete selliste ainete osalust, mille omamine väljaspool organismi on keelatud — ja et mitte kõik organismid pole sarnased: mõnel on mõni sisenõristusnääre keskmisest erineva tõhususega või üldse puudulik.

    Kas ravimite pruukimine on paratamatus? (Kas te olete ka meditsiiniliste kanepisaaduste lubamise vastu?)

    Mis puutub seltskondlikesse keemilistesse lõõgastitesse, siis neist pole seni suutnud vabaneda peaaegu ükski ühiskond tervikuna (ehkki nende tarvitamine pole muidugi “paratamatu” sellisel määral nagu õhu hingamine on paratamatu).

    Miks mitte suunata seda tendentsi ohutumatele radadele riiklike vahenditega, selle asemel, et lasta sel avalduda võimalikult ohtlikuna kurjategijate juhatusel?

  558. Ohutumate radadele suunamine poleks iseenesest paha, ma lihtsalt olen arvamusel et kättesaadavuse suurendamine suurendab ka tarbimist, tuues juurde uusi tarvitajaid, kellel puudub igasugune hirm karistatud saada. Legaliseerimine on vastuoluline samm, sellega antakse signaal, et asi on vähem ohutu kui seni arvati. Seega vähendatakse hirmu nii tarvitamise tervislike kui ka juriidiliste tagajärgede osas. Pakutakse võibolla ka hulgaliselt statistikat, adekvaatset teaduspõhist infot jne. Aga mis see aitab? Statistika ei paku ühegi inimese isiklikule tragöödiale lahendust.
    See on minu subjektiivne arvamus, ei põhine uuringutel:)

  559. dig ütles:

    Ja mingi aine omamise kriminaalkorras karistamine ei kvalifitseeru kuidagi “hoiatusena”, mh, ah?

    Loomulikult mitte.

    Nojah, siin oleks nüüd vaja kaht üheaegset kampaaniat, mida kahjuks vist ei anna korraldada. Sinusuguste narkoennetuses töötaks kõige paremini valitsuse soovitus narkootikume tarbida ja mõningane trahvi sellest hoidumise eest.

  560. aine omamise kriminaalkorras karistamine ei kvalifitseeru kuidagi “hoiatusena”?

    Veresoonkannahaigusega uimastitarvitajale hoiatusena, et uimastisuitsetamine võib veresoonkonda kurnata? Kuidas küll?

    Tugeva hoiatusena kõigile, sh. südamehaigetele, sellest ainest eemale hoida. On üldteada, et uimastid on keelatud nende tervistkahjustava mõju pärast. Keelatud aine lubamine ja sildiga varustamine nõrgendab hoiatust selle mõju kohta.

    Ja kas suitsupaki peale kirjutatut usaldavad nad rohkem?

    Kardan, et vastavaid andmeid pole Eestis veel keegi kogunud ja korreleerinud. Kui keegi teab paremini, palun infot.

    Kuna sina väitsid, et sarnane hoiatussüsteem on usaldusväärsem, on sinu asi selle kohta infot koguda ja oma väidet tõendada.

    Ma usun (aga ei tea), et olemasolevaid andmeid uimastite suhtelise ohtlikkuse, teiste riikide edukate ja edutute uimastipoliitiliste meetmete, viimatiste meditsiiniliste uuringute jm kohta arukalt analüüsides on täiesti võimalik välja töötada paindlik ja mõistlik ja pikemas perspektiivis üldkasulik uimastipoliitika Eesti jaoks. Mis selle Sinu meelest välistada võiks?

    Väga hea, palun tule oma legaliseerimise initsiatiiviga uuesti välja siis, kui see üldkasulik ju tõenduspõhine uimastipoliitika olemas on.

    või puudub selleks realistlikult vaadates suutlikkus

    Päris suur osa on taolises suutmatuses jällegi status quo nõiaringil — ei saa poliitikat muuta, kuna puuduvad adekvaatsed andmed ja adekvaatseid andmeid ei ole võimalik hankida, kuna tarvitamine on karistatav.

    Ei ole. See suutmatus ilmneb – nagu ma juba ütlesin – kõige selgemalt täiesti legaalse alkoholi puhul.

    Ma olen sult korduvalt küsinud, kuidas sa kujutad ette uimastipoliitika ümberkujundamist näiteks erinevate ainete ja tarbijate gruppide kaupa. Sa oled iga kord vastamata jätnud.

    Vabandust, ma ei ole spetsiifiliselt Eesti jaoks sobivat uimastipoliitika mudelit tõepoolest välja töötanud.

    Veel hullem, sa oled ülal läbisegi maininud erinevaid sihtgruppe, üld- ja konkreetseid nimetusi neile ja erinevaid aineid, nii et sinu jutust pole võimalik eriti muud mõista peale selle, et oled võimalikult paljude praegu keelatud ainete lubamise poolt. Konkreetsematele küsimustele oma seisukohtade osas sa vastata ei oska.

    Kas ravimite pruukimine on paratamatus? (Kas te olete ka meditsiiniliste kanepisaaduste lubamise vastu?)

    Ära palun hakka jälle selle demagoogiaga peale. Meditsiiniline sekkumine on üks asi, terve inimese poolt enda kaifi saamiseks mürgitamine teine. Nagu öeldud, vahel võib ka lõuahaak elu päästa.

  561. Mart K. ütles:

    Njah. Rõõm tõdeda, et pajapõhi jõuab üha lähemale ja keelustamise õigustajate argumendid aina õhenevad.

    Kas ei oleks mõistlik ja loogiline kanep kõigepealt teadusliku meditsiini poolt retseptiravimina kasutusele võtta?

  562. Mõistlik ja loogiline oleks veel enne seda tõendada selle raviomadused ja ohutus sarnaselt teiste peavoolu ravimitega.

  563. uurija ütles:

    Ohutumate radadele suunamine poleks iseenesest paha, ma lihtsalt olen arvamusel et kättesaadavuse suurendamine suurendab ka tarbimist …

    Oletame puhtspekulatiivsetel alustel, et ühel ilusal päeval ilmuvad välja faktid, mis selle arvamusega päriselt kooskõlas ei ole. Kui niisugune — muidugi mõista, täiesti hüpoteetiline — asi juhtuma peaks, kas siis tuleks ümber teha arvamus või faktid?

  564. Kriku ütles:

    Konkreetsematele küsimustele oma seisukohtade osas sa vastata ei oska.

    Ma enda arust ütlesin, et artiklis “Alternatiiv sõjale uimastitega” lühidalt ja samas artiklis viidatud raamatus põhjalikumalt esitatud süsteem (vt lõiku “Viis põhimudelit”) on minu arust hea. Kindlasti parem kui siinne nulltolerants.

    uurija ütles:

    Legaliseerimine on vastuoluline samm, sellega antakse signaal, et asi on vähem ohutu kui seni arvati.

    Kanep kahtlemata on ohutum kui veel mõne aasta eest arvati. Vastupropagandas hirmutatakse aga kodanikkonda siiamaani kümnenditetaguste valeväidetega, mistõttu igaüks ei pruugi olla seda märganud.

    Kriku ütles:

    …sina väitsid, et sarnane hoiatussüsteem on usaldusväärsem…

    Ei ole väitnud. Aga kindlasti oleks see veel üks viis sõnumi toimetamiseks riskigrupini, kelleni näiteks senine küündimatu uimastiennetustöö pole jõudnud. Ma olen end antud teemaga kursis hoida püüdnud juba üsna kaua (ehkki päris spetsialistiks muidugi end pidada ei või), kontrollinud nii vastu- kui pooltväitjate argumente (tühja kõminat kostab kahjuks mõlemast leerist liiga palju), ja jutt (suitsetatud) kanepi ohtudest haigele veresoonkonnale on üks väga-väga harvaesinev jutt. See võib isegi õige olla, ja inimesele, kes oma südame-veresoonkonna seisundit keskmisest hoolikamalt jälgima peaks, võiks see info kindlasti kergesti kättesaadav olla, aga paraku nii ei ole. Silt pakil oleks veel üks teavitusvõimalus juures — loogiline ju?

    Muidugi sõltub palju ka hoiatuse sõnastusest.

    Kriku ütles:

    Meditsiiniline sekkumine on üks asi, terve inimese poolt enda kaifi saamiseks mürgitamine teine.

    Nõus. Räägime rekreatiivsest ja meditsiinilisest pruukimisest eraldi. (Kuigi mitmed tööd on mõista andnud, et kanepi regulaartarvitajate hulgas on nende osakaal, kes tegelevad n-ö iseravimisega (self-medication), päris suur. Ja nendes riikides, kus medikanep lubatud ei ole, tõenäoliselt suurem.)

    K_V ütles:

    Kas ei oleks mõistlik ja loogiline kanep kõigepealt teadusliku meditsiini poolt retseptiravimina kasutusele võtta?

    Aga ta ju juba ongi mitmel pool, nii ürdina kui muul kujul. Isegi Eestis on “ainult arsti retseptiga lubatud” ainete loendis, ainult et ükski arst seda retsepti kirjutada ei tohi.

  565. sina väitsid, et sarnane [paki peale kirjutamise] hoiatussüsteem on usaldusväärsem…

    Ei ole väitnud.

    Sina ytlesid:

    Kahjuks mitte sellisel moel, nagu nt tubakatoote- või ravimipakile lisatud ametlike hoiatustega.

    Sellest saab ainult järeldada, et sa pead paki peale hoiatuse kirjutamist eelistatavamaks. Kui sa nii arvad, on sinu asi selle kohta tõendeid otsida.

    jutt (suitsetatud) kanepi ohtudest haigele veresoonkonnale on üks väga-väga harvaesinev jutt. See võib isegi õige olla, ja inimesele, kes oma südame-veresoonkonna seisundit keskmisest hoolikamalt jälgima peaks, võiks see info kindlasti kergesti kättesaadav olla, aga paraku nii ei ole. Silt pakil oleks veel üks teavitusvõimalus juures — loogiline ju?

    Sellele inimesele on kõigiti kättesaadav info, et tegemist on ainega, mille tarvitamisega seotud riske peetakse piisavalt suureks, et selle aine käitlemist kriminaalkorras karistada.

    mitmed tööd on mõista andnud, et kanepi regulaartarvitajate hulgas on nende osakaal, kes tegelevad n-ö iseravimisega (self-medication), päris suur.

    Ehk siis posimisega.

    Mis sinu poolt viidatud artiklisse puutub, siis ma katsun kogu selle asja kohta nädalavahetusel põhjalikumalt kirjutada.

  566. Novaator vahendab head Physorgi uudist, mis näitab, kuidas ohtliku uimasti tarvitamise reguleerimine seaduslike piirangutega annab tegelikke rahvatervishoiu-tulemusi: avaliku suitsetamise keeld vähendab laste astmat.

    Šotimaal vähenes astma tõttu haiglasse sattuvate laste arv 18 protsenti pärast avalikes kohtades suitsetamise keelustamist aastal 2006.
    Glasgow ülikooli teadlase Jill Pelli juhitud uurimuses analüüsisid teadlased laste sattumist haiglasse astma pärast 2000. aasta jaanuarist 2009. aasta oktoobrini. Enne suitsetamiskeeldu kasvas astma tõttu haiglasse sattumine pidevalt keskmiselt 5,2 protsenti aastas. Pärast keelu jõustumist langes haiglasse sattuvate laste arv aastas 18,2 protsenti, kirjutas Physorg.
    Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uurimus on järjeks Pelli 2007. aasta uurimusele, mis näitas baaritöötajate hingamisteede haiguste langust pärast suitsetamiskeelu jõustumist, samuti 17-protsendilist langust südameinfarktide tõttu haiglasse sattumiste arvus.

    Kriku ütles:

    Sellest saab ainult järeldada, et sa pead paki peale hoiatuse kirjutamist eelistatavamaks.

    Ma julgen arvata, et pakile hoiatuste kleepimine on mõistlikum viis inimestele uimastiga kaasnevaid võimalikke ohte teavitada kui tema kriminaalkaristamine uimasti tarvitamise eest, aga paraku peab see hetkel arvamuseks jääma. Võib-olla südamehaigete kanepitarvitajate tervis muutub pärast paari aastat vanglapajuki peal tõesti palju paremaks, aga kas see meede end ühiskonna jaoks ära tasub, on kahtlane.

  567. Kriku ütles:

    …inimesele on kõigiti kättesaadav info, et tegemist on ainega, mille tarvitamisega seotud riske peetakse piisavalt suureks, et selle aine käitlemist kriminaalkorras karistada.

    Ma arvan, et konks peitubki sõnakeses “peetakse”. Näiteks kanep ei ole mitte üheski mõõdetavas kategoorias ei üksikisikule ega ühiskonnale alkoholist või tubakast ohtlikum. Kanep on mitmel pool Euroopas noorte jaoks pidutsemise juures sama loomulik ja sallitud kui alkohol. Sellised käärid (tajutud) tegelikkuse ja karmide uimastiseaduste vahel õõnestavad korrakaitse- ja õigusorganite mainet.

  568. See on ise küsimus – aga sa ei saa põhjendatult väita, et käitlemise kriminaalkorras karistamisel puudub hoiatav funktsioon või et see oleks nõrgem kui paki peale hoiatuse kirjutamisel.

  569. Kriku ütles:

    …sa ei saa põhjendatult väita, et käitlemise kriminaalkorras karistamisel puudub hoiatav funktsioon või et see oleks nõrgem kui paki peale hoiatuse kirjutamisel.

    Ei saa küll, aga eriti tõhus see nüüd ka ei ole, muidu uimastite tarvitamine ju riikides, kus karistusi juba pikka aega rakendatud on, kahaneks.

    (Ma olen end vist ähmaselt väljendanud; mu point oli, et vanu ja uusi uima-aineid nulltolerantselt keelates võtab riik iseendalt terve hulga võimalusi kodanikke nende tegelike ohtude eest veenvalt hoiatada. Ja see ei ole hea.)

    Kas me oleme ühel nõul selles, et keelatud ainete kättesaadavust, sagedaste tarvitajate osakaalu ühiskonnas ja sellest tulenevaid ohte mõjutavad väga paljud muud (nt ühiskondlik-majanduslikud) tegurid rohkem kui ainete juriidiline staatus? Või siis vähemalt selles, et sõda uimastitega ei ole tõhus viis uimastisõja eesmärkide saavutamiseks?

  570. Ma olen end vist ähmaselt väljendanud; mu point oli, et vanu ja uusi uima-aineid nulltolerantselt keelates võtab riik iseendalt terve hulga võimalusi kodanikke nende tegelike ohtude eest veenvalt hoiatada.

    Ainus selline võimalus, mis mulle pähe tuleb, on kiri paki peal, mille asemel omab hoiatavat funktsiooni kiri karistusseadustikus.

    Kas me oleme ühel nõul selles, et keelatud ainete kättesaadavust, sagedaste tarvitajate osakaalu ühiskonnas ja sellest tulenevaid ohte mõjutavad väga paljud muud (nt ühiskondlik-majanduslikud) tegurid rohkem kui ainete juriidiline staatus? Või siis vähemalt selles, et sõda uimastitega ei ole tõhus viis uimastisõja eesmärkide saavutamiseks?

    Oleneb uimastist, ühiskonnast ja sõjast.

  571. Mart K. ütles:

    Kriku ütles:

    …sa ei saa põhjendatult väita, et käitlemise kriminaalkorras karistamisel puudub hoiatav funktsioon või et see oleks nõrgem kui paki peale hoiatuse kirjutamisel.

    Ei saa küll, aga eriti tõhus see nüüd ka ei ole, muidu uimastite tarvitamine ju riikides, kus karistusi juba pikka aega rakendatud on, kahaneks.

    Saab küll väita. Tubakatarbijate hoiatamisfunktsiooni väga oluline komponent on universaalsus: iga sigaretipaki peal on hoiatus. Kui kanepisuitsetajatest vaid tühine osa saab “isiklikult kättetoimetatud hoiatuse” mundris ametimeestelt kätte, siis on see komponent puudu — järelikult puudub hoiatav funktsioon.

    Reaalses maailmas on kanepiga seotud hoiatuseks suusõnaliselt ja ajalehesabades liikuvad kuulujutud tüüpi “Kanepiga vahelejäämine võib kaasa tuua kriminaalkorras karistamise”. See hoiatus aga ei räägi enam midagi võimalikest seostest kanepi ja südamehaiguste vahel vaid hoopis kurjadest vandenõulistest politseinikest ja kohtuametnikest. Aga kellele on kasulik, kui kodanikud hakkavad õigustagamisametnikke kurjadeks ja vandenõulisteks pidama? Ainult kurjategijatele!

  572. Tubakatarbijate hoiatamisfunktsiooni väga oluline komponent on universaalsus: iga sigaretipaki peal on hoiatus. Kui kanepisuitsetajatest vaid tühine osa saab “isiklikult kättetoimetatud hoiatuse” mundris ametimeestelt kätte, siis on see komponent puudu — järelikult puudub hoiatav funktsioon.

    Esiteks ei ole selge, et see igakordsus ka tegelikkuses efekti omab võrreldes teadmisega tegevuse karistatavusest. Teiseks võib sama funktsiooni täita peast läbi käiv mõte vahelejäämisest.

    See hoiatus aga ei räägi enam midagi võimalikest seostest kanepi ja südamehaiguste vahel vaid hoopis kurjadest vandenõulistest politseinikest ja kohtuametnikest. Aga kellele on kasulik, kui kodanikud hakkavad õigustagamisametnikke kurjadeks ja vandenõulisteks pidama? Ainult kurjategijatele!

    Samamoodi võib vandenõulisteks pidada ka suitsupaki peale kirjutajaid.

  573. Kriku ütles:

    Esiteks ei ole selge, et see igakordsus ka tegelikkuses efekti omab võrreldes teadmisega tegevuse karistatavusest.

    Näe, demagoogia.

    Oletame, et mingisugustel segastel asjaoludel saabub kevad ja N. linna peatänavale ilmub kümmekond löökauku, mille parandamiseks on remondimeeskond saadaval alles järgmisel nädalal. Kas otstarbekam on linlasi aukude eest hoiatada
    (a) posti teel?
    (b) tänavale liiklusmärgi “Ettevaatust, augud!” paigaldamisega?
    (c) deklareerimisega, et august läbisõitmise tagajärjed kujutavadki endast hoiatust?
    (d) vilusohveerimisega selle üle, kas iga augu juurde pandud hoiatusmärk ikka tegelikkuses ehvekti omab võrreldes teadmisega, et august läbi sõitnud autojuhti karistatakse?

    Kriku ütles:

    Samamoodi võib vandenõulisteks pidada ka suitsupaki peale kirjutajaid.

    Kole küll. Selle vastu aitab, kui suitsupaki peale kirjutajad endale usinasti usaldust koguvad ja igakülgselt valehoiatuste väljastamisest hoiduvad.

  574. Näe, demagoogia.

    Oletame, et mingisugustel segastel asjaoludel saabub kevad ja N. linna peatänavale ilmub kümmekond löökauku

    Väga kena sinust, et sa oma demagoogilisi võrdlusi ise märgistama oled asunud. Augud tänavates jäävad liiklejatele ette ja nad ei pea selleks kuritegu toime panema, et aukudesse sattuda. Kui augud oleksid mingil kinnisel territooriumil, kuhu minek on keelatud, siis piisaks minu arvates tõesti nende eest hoiatamiseks üldisest hoiatussildist “Ohtlik koht, sisenemine keelatud ja karistatav!” väraval. Ei oleks tingimata vaja iga augu juurde liiklusmärki panna, nagu tänaval teha tuleks.

    Kole küll. Selle vastu aitab, kui suitsupaki peale kirjutajad endale usinasti usaldust koguvad ja igakülgselt valehoiatuste väljastamisest hoiduvad.

    Vandenõuteoreetikute jaoks on riik, arstid, juudid ja vabamüürlased üks punt puha. Mine loe vaktsiinidest rääkivate artiklite kommentaariume, kui ei usu.

  575. Heritage Foundation on välja lasknud kirjatüki Legalizing Marijuana: Why Citizens Should Just Say No.

    Further, supporters of the initiative simply ignore the mechanics of decriminalization—that is, how it would directly affect law enforcement, crime, and communities. Among the important questions left unanswered are:
    * How would the state law fit into a federal regime that prohibits marijuana production, distribution, and possession?
    * Would decriminalization, especially if combined with taxation, expand market opportunities for the gangs and cartels that currently dominate drug distribution?
    * Would existing zoning laws prohibit marijuana cultivation in residential neighborhoods, and if not, what measures would growers have to undertake to keep children from the plants?
    * Would transportation providers be prohibited from firing bus drivers because they smoke marijuana?

    Nurgelise mõtlemise sirgeid näiteid on hulgi.

    Today, marijuana trafficking is linked to a variety of crimes, from assault and murder to money laundering and smuggling. Legalization of marijuana would increase demand for the drug and almost certainly exacerbate drug-related crime, as well as cause a myriad of unintended but predictable consequences.

    The most likely result is that the drug will not be sold in legitimate stores at all, because while the federal government is currently tolerating medical marijuana dispensaries, it will not tolerate wide-scale sales under general legalizational statutes. So marijuana will continue to be sold on the gray or black market.

    The lack of FDA approval means that marijuana may come from unknown sources, may be adulterated with foreign substances, or may not even be marijuana at all. Pot buyers have no way to know what they are getting, and there is no regulatory authority with the ability to go after bogus manufacturers and dealers. Even if one overlooks its inherently harmful properties, marijuana that is commonly sold is likely to be far less safe than that studied in the lab or elsewhere.

    In sum, legalization would put additional strain on an already faltering economy. In 2008, marijuana alone was involved in 375,000 emergency room visits.[45] Drug overdoses already outnumber gunshot deaths in America and are approaching motor vehicle crashes as the nation’s leading cause of accidental death.[46] It is true that taxing marijuana sales would generate some tax revenue, but the cost of handling the influx of problems resulting from increased use would far outweigh any gain made by marijuana’s taxation. Legalizing marijuana would serve only to compound the problems already associated with drug use.

  576. Veiko Vasar: mis on skisofreenia?

    Kindlasti ei ole skisofreenia teke seotud muutustega ühes geenis, haiguse avaldumine eeldab muutusi väga suurel arvul geenides, mis teeb riskigeenide väljaselgitamise väga komplitseerituks ja aeganõudvaks. Väiksemal määral ringlevad need riskigeenid patsientide sugulaste hulgas ja teatud hulgal võivad riskigeene kanda ilmselt kõik inimesed, mis muudab riskigeenide väljaselgitamise veelgi komplitseeritumaks.

    Tänapäevani pole veel päris selge, miks ühel kõrge geneetilise riskiga isikul vallandub skisofreenia ja teisel mitte. Miks ühel juhul ilmneb haigus juba lapse- või noorukieas ning teisel juhul 50ndates eluaastates.

    On tõendeid, et kõik tegurid, mis võivad häirida närvisüsteemi arengut looteeas või varases lapseeas, sealhulgas ülemäärast stressi põhjustavad elusündmused, suurendavad hilisemat riski haigestuda skisofreeniasse. Psühhotraumad lapseeas, sh väärkohtlemine, teevad isiku haavatavamaks stressile ja soodustavad ka teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, vallandumist hilisemas eas.

    Kindlalt on näidatud, et migratsioon suurendab haigestumisriski ja sageli seostub esmase psühhootilise episoodi teke ülemäärast stressi põhjustavate teguritega.

    Üheks tänapäeva probleemiks hakkab muutuma kanepi kasutamine noorukieas, mis uuringute kohaselt suurendab skisofreeniariski (psühhoosi vallandumise riski) ja muudab haiguse väga halvasti ravile alluvaks. Võimalik, et kanepi kasutamine suure haigestumisriski korral põhjustab ka haiguse varajasemat avaldumist.

  577. Kriku ütles:

    Üheks tänapäeva probleemiks hakkab muutuma kanepi kasutamine noorukieas, mis uuringute kohaselt suurendab skisofreeniariski (psühhoosi vallandumise riski)

    Skisofreeniariski ei suurenda, aga võib sellest varakult märku anda.

    …muudab haiguse väga halvasti ravile alluvaks.

    Selle kohta tahaks kohe täpsemalt kuulda.

    Võimalik, et kanepi kasutamine suure haigestumisriski korral põhjustab ka haiguse varajasemat avaldumist.

    Mõned uurijad väidavad, jah, et kanep aitab skisofreeniat varem diagnoosida ja ravi varem alustada. Sellepärast olekski mõistlik kontroll sellise aine üle võtta ära kurjategijatelt ning lõpetada kanepitarvitamise karistamine, et need, kelle tervisele kanep tõesti ohtu kujutab, julgeksid sellest arstile rääkida. (Neid on küll väga vähe tarvitajate koguhulgast, ent just nemad võivad endast kujutada kõige probleemsemat tarvitajaskonda.) Praegu otsivad tervisehädadega noorukid vastavat nõu ja abi viimasest kohast, kust peaks — internetifoorumitest teistelt kanepitarvitajatelt. Dekriminaliseerimine ja/või legaliseerimine teeks kindlasti asja paremaks.

    Kanepi ja skisofreenia keerulise ja seni lõplikult väljaselgitamata seose kohta ilmus juulikuu Time’is hea lugu.

  579. Skisofreeniariski ei suurenda, aga võib sellest varakult märku anda.

    Mis mõttes?

    muudab haiguse väga halvasti ravile alluvaks.

    Selle kohta tahaks kohe täpsemalt kuulda.

    Aga miks sa ei küsi siis prof. Vasaralt?

    lõpetada kanepitarvitamise karistamine, et need, kelle tervisele kanep tõesti ohtu kujutab, julgeksid sellest arstile rääkida.

    Kedagi ei võeta vastutusele selle eest, et ta arstile räägib, et on kanepit tarvitanud.

    Praegu otsivad tervisehädadega noorukid vastavat nõu ja abi viimasest kohast, kust peaks — internetifoorumitest teistelt kanepitarvitajatelt. Dekriminaliseerimine ja/või legaliseerimine teeks kindlasti asja paremaks.

    Millest selline kindlus? Väga paljude tervisehädadega otsitakse nõu pigem naabrimehelt kui arstilt, meie päevil siis internetist. Seda märkas omal ajal juba Oskar Luts.

  580. Kriku ütles:

    Skisofreeniariski ei suurenda, aga võib sellest varakult märku anda.

    Mis mõttes?

    Kanepitarvitamine ei tekita skisofreeniat inimestel, kellel see haigus niikuinii välja ei lööks. Kanepitarvitajate osakaal ühiskonnas on nt UK-s viimastel kümnenditel, mille kohta on usaldusväärsed andmed olemas, pidevalt kasvanud, skisofreenikute osakaal püsinud sama või veidi alanenud.

    Aga miks sa ei küsi siis prof. Vasaralt?

    Noh, näiteks sellepärast, et ma ei tunne teda. Seni pole objektiivset põhjust ka psühhiaatri juurde aega kinni panna.

    Kedagi ei võeta vastutusele selle eest, et ta arstile räägib, et on kanepit tarvitanud.

    Sina ja mina teame seda, aga vaimse tervise probleemidega teismeline ei pruugi teada. Hirmule ametliku vastutuse ees lisandub nende puhul kindlasti ka soovimatus oma vanemaid või hooldajaid probleemist teavitada. Sa ei saa tõsimeeli väita, et karistamine on tõhus meede uimastite pruukimise ennetamisel ja välistamisel, kui 43% 16–24-aastastest Eesti meestest tunnistab keelatud aine(te) kasutamist (Kui paljud tegelikult tarvitanud on, pole muidugi teada. Oletatavasti veel rohkem.).

    Dekriminaliseerimine ja/või legaliseerimine teeks kindlasti asja paremaks.

    Millest selline kindlus?

    Terve mõistus ja senine elukogemus ütlevad. Kuna aga skisofreeniariskiga inimesi on ühiskonnas suhteliselt vähe (kuni 1%, ja sugugi mitte kõiki neist ei ohusta kanep) ning keelustatuse tingimustes nende probleemi väga keeruline uurida, pole mul Sulle teaduslikku allikat anda. Ma ei välista, et see on olemas, aga ma pole seni kohanud.

    Mitmed eksperdid paistavad siiski nõustuvat, et “keelustamispoliitikal pole mitte ainult püstitatud eesmärgid saavutamata jäänud, vaid see on lisaks põhjustanud märkimisväärset kahju ühiskonnale,” ja ma oletan, et nad ei võta selliseid väiteid laest.

    Nagu ühes juba lingitud jutus öeldakse, tuleb selleks, et hoida ära ühtainsat skisofreeniajuhtumit, noormeeste ja neidude hulgas ennetada 3000 kuni 5000 raskekujulise kanepitarvitamise juhtumit, ning ühe skisofreeniajuhtumi ennetamiseks peaks kergekujulist kanepitarvitamist vältima veel neli kuni viis korda rohkem noori. Need numbrid kõnelevad minu arust üsna selget keelt keelustamispoliitika potentsiaalsest tõhususest püstitatud eesmärkide saavutamisel.

    Väga paljude tervisehädadega otsitakse nõu pigem naabrimehelt kui arstilt, meie päevil siis internetist.

    Kui paljude?

    Internet on muidugi targem kui naabrimees; seal võib isegi päris arstide nõuandeid kohata. Vaimse tervisega kimpus alaealine kanepitarvitaja ei pruugi aga sellise info kvaliteedi ja/või järelmite hindamisel eriti osav olla.

  581. Kanepitarvitamine ei tekita skisofreeniat inimestel, kellel see haigus niikuinii välja ei lööks.

    Kust sa tead, et kanepitarvitajatest skisofreenikutel lööks skisofreenia niikuinii välja?

    Aga miks sa ei küsi siis prof. Vasaralt?

    Noh, näiteks sellepärast, et ma ei tunne teda. Seni pole objektiivset põhjust ka psühhiaatri juurde aega kinni panna.

    Kirjuta talle siis viisakas kiri.

    Hirmule ametliku vastutuse ees lisandub nende puhul kindlasti ka soovimatus oma vanemaid või hooldajaid probleemist teavitada.

    See jääb alles ka dekriminaliseerimise puhul.

    Sa ei saa tõsimeeli väita, et karistamine on tõhus meede uimastite pruukimise ennetamisel ja välistamisel, kui 43% 16–24-aastastest Eesti meestest tunnistab keelatud aine(te) kasutamist

    Kiiruseületamist tunnistab veel kaks korda rohkem. Legaliseerida?

    Dekriminaliseerimine ja/või legaliseerimine teeks kindlasti asja paremaks.

    Millest selline kindlus?

    Terve mõistus ja senine elukogemus ütlevad.

    “Tervele mõistusele” apelleerimine on demagoogiavõte.

    Mitmed eksperdid paistavad siiski nõustuvat, et “keelustamispoliitikal pole mitte ainult püstitatud eesmärgid saavutamata jäänud, vaid see on lisaks põhjustanud märkimisväärset kahju ühiskonnale,” ja ma oletan, et nad ei võta selliseid väiteid laest.

    Mind ei huvita, mida sa oletad.

    Internet on muidugi targem kui naabrimees; seal võib isegi päris arstide nõuandeid kohata. Vaimse tervisega kimpus alaealine kanepitarvitaja ei pruugi aga sellise info kvaliteedi ja/või järelmite hindamisel eriti osav olla.

    Täpselt sama käib kogu meditsiinivaldkonna kohta. Iamfree lehel ju ka lugejaid jätkub.

  582. Kriku ütles:

    Kust sa tead, et kanepitarvitajatest skisofreenikutel lööks skisofreenia niikuinii välja?

    Nagu juba osutatud, “kanepitarvitajate osakaal ühiskonnas on nt UK-s viimastel kümnenditel, mille kohta on usaldusväärsed andmed olemas, pidevalt kasvanud, skisofreenikute osakaal püsinud sama või veidi alanenud.” Kui kanep tekitaks skisofreeniat neil, kellel seda muidu ei tekiks, peaksid numbrid seda näitama.

    Kriku ütles:

    See jääb alles ka dekriminaliseerimise puhul.

    Aga vähemal määral: ka alkohol on alaealistele seadusega keelatud, ent selle pruukimisega vanematele vahelejäämine on enamikus peredes kindlasti väiksem probleem kui alkoholist rangemini keelatud ainete tarvitamise ilmsikstulek — isegi kui need ained on alkoholist märksa ohutumad.

    Kriku ütles:

    “Tervele mõistusele” apelleerimine on demagoogiavõte.

    Mida see siis sisuliselt tähendab? Et kuni ma ei saa faktiliselt sajaprotsendilise kindlusega demonstreerida, et dekriminaliseerimine aitaks kanepiga kaasnevaid võimalikke kahjusid Eesti ühiskonnale kahandada, peavad kuritegelike uimastiärimeeste huvid kaitstuks jääma?

    Kriku ütles:

    Kiiruseületamist tunnistab veel kaks korda rohkem. Legaliseerida?

    Muidugi mitte; erinevalt uimastitarvitamisest kaasnevad kiiruseületamisega ohud süütutele pealtvaatajatele.

    Kriku ütles:

    Mind ei huvita, mida sa oletad.

    Tsitaat pärineb juba varem lingitud artiklist, mis vahendab uudist teose “Cannabis Policy: Moving Beyond the Stalemate” ilmumisest. Kas on väga rumal eeldada, et Oxfordi ülikooli kirjastuse märki kandev teos toetub teaduslikele faktidele? Kahjuks pole ma raamatut lugenud ja ei saa seda kinnitada, aga mingit usaldusväärsust võiks see ju ometi lisada.

  583. Kust sa tead, et kanepitarvitajatest skisofreenikutel lööks skisofreenia niikuinii välja?

    Nagu juba osutatud, “kanepitarvitajate osakaal ühiskonnas on nt UK-s viimastel kümnenditel, mille kohta on usaldusväärsed andmed olemas, pidevalt kasvanud, skisofreenikute osakaal püsinud sama või veidi alanenud.” Kui kanep tekitaks skisofreeniat neil, kellel seda muidu ei tekiks, peaksid numbrid seda näitama.

    Pigem on asjakohane näitaja kanepitarvitajate osakaal skisofreenikute hulgas. Skisofreenia üldises levikus võib rolli mängida hulk tegureid, mis üksteist kompenseerivad.

    See jääb alles ka dekriminaliseerimise puhul.

    Aga vähemal määral: ka alkohol on alaealistele seadusega keelatud, ent selle pruukimisega vanematele vahelejäämine on enamikus peredes kindlasti väiksem probleem kui alkoholist rangemini keelatud ainete tarvitamise ilmsikstulek — isegi kui need ained on alkoholist märksa ohutumad.

    Ei. Iga aine stigmatiseerituse tase on erinev. Leidub ka alkoholist ohtlikumaid, kuid ikkagi vabamüügis olevaid kuritarvitatavaid aineid – bensiin näiteks. Toksikomaania maine on väga madal hoolimata ainete täiesti legaalsest ja kergest kättesaadavusest.

    “Tervele mõistusele” apelleerimine on demagoogiavõte.

    Mida see siis sisuliselt tähendab?

    See tähendab seda, et argumendid nagu “seda ütleb terve mõistus”, ei kuulu tõenduspõhise diskussiooni juurde.

    Kiiruseületamist tunnistab veel kaks korda rohkem. Legaliseerida?

    Muidugi mitte; erinevalt uimastitarvitamisest kaasnevad kiiruseületamisega ohud süütutele pealtvaatajatele.

    Ka sõltuvushaigustega kaasneb hulk ohte süütutele pealtvaatajatele.

    Jälle libised ühegi selgituseta kanepi juures uimastitarvitamisele üldiselt. Kas meelega?

    Tsitaat pärineb juba varem lingitud artiklist, mis vahendab uudist teose “Cannabis Policy: Moving Beyond the Stalemate” ilmumisest. Kas on väga rumal eeldada, et Oxfordi ülikooli kirjastuse märki kandev teos toetub teaduslikele faktidele? Kahjuks pole ma raamatut lugenud ja ei saa seda kinnitada, aga mingit usaldusväärsust võiks see ju ometi lisada.

    Esiteks ei viidanud sa eelmises postituses, kust sinu tsitaat põhineb.

    Teiseks ei lisa allikatele viitamine artiklite kaudu, mis vahendavad uudist nende ilmumisest, usaldust.

    Kolmandaks ei muuda ühtegi väidet faktidele põhinevaks ühegi kirjastuse märk.

  584. Kriku ütles:

    Pigem on asjakohane näitaja kanepitarvitajate osakaal skisofreenikute hulgas. Skisofreenia üldises levikus võib rolli mängida hulk tegureid, mis üksteist kompenseerivad.

    Näe, demagoogia. Tüüpi “kuna statistika ei lähe Kriku eelarvamustega kokku, lehvitame kätega ja nõuame punaseheeringalisemat statistikat”.

    Kanepitarvitajate osakaal skisofreenikute hulgas on kanepi tarvitamise ja skisofreenia vahelise põhjusliku seose tuvastamisel sama kasutu kui palvetanute osakaal tervenenute hulgas palvetamise ja terveks saamise vahelise põhjusliku seose tuvastamisel.

    Terve mõistus Occami habemeajaja isikus ütleb meile pealegi, et igasuguseid “kompenseerivaid tegureid”, mis Krikule meelepärase korrelatsiooni reaalses statistikas mitteleidumist õigustama peaksid, ei kõlba ilma konkreetsete positiivsete põhjusteta postuleerida.

    Kriku ütles:

    Toksikomaania maine on väga madal hoolimata ainete täiesti legaalsest ja kergest kättesaadavusest.

    Miks hoolimata? Ehk just pärast? Konkreetne mehhanism võiks alata sellest, et keelatud kraami kättesaamiseks on natuke rohkem sotsiaalseid oskusi ja staatust tarvis kui kioskist odekolonni või kummiliimi ostmiseks, mistõttu keelatud uimastitega automaatselt sotsiaalse tegevuse oreool assotsieerub ja uimastamine kui niisugune sekundaarseks jääb.

  585. Kriku ütles:

    Kiiruseületamist tunnistab veel kaks korda rohkem. Legaliseerida?

    Kui lubatud kiiruse väikese ületamise õiguslik tagajärg ei oleks trahv vaid see, et politsei juhi kinni peab ja ta autot asjaolude — nagu juhi võimaliku joobeseisundi — selgitamiseks pool tundi tee ääres hoiab, võiksid sotsiaalsed kihutamist mõjutavad tegurid rahvatervisele kasulikumasse suunda pöörduda. Ja kui suurema kihutamise eest karistataks ainult aresti, mitte trahviga, saaks iga tervemõistuslik inimene aru, et jutud sellest, kuidas politsei trahvirahadega riigieelarvet täidab, on poolhullude vandenõuteoreetikute jaburad heietused, millel reaalsusega mingit pistmist pole.

  586. Kriku ütles:

    Pigem on asjakohane näitaja kanepitarvitajate osakaal skisofreenikute hulgas

    Kuna kanep osal neist väidetavalt haiguse sümptomeid leevendab, võib see olla üle keskmise küll.

    Jälle libised ühegi selgituseta kanepi juures uimastitarvitamisele üldiselt.

    Vabandust; proovime edaspidi keskenduda kanepile. Ehkki mitmed argumendid kanepi dekriminaliseerimise/legaliseerimise poolt (nt kuritegevuse vähendamine, kahjude kahandamine) kehtivad ka teiste keelatud ainete riikliku kontrolli vs kriminaliseerimise mõistlikkuse hindamisel.

    Aga loomulikult on Sul õigus: iga aine või vähemalt selgelt eristuva ainete rühma juriidilist positsiooni peaks käsitlema eraldi; lihtsalt kõikide psühhoaktiivsete ained peale ravimite ja lubatud lõõgastite ühtmoodi “narkootikumideks” sildistamine tekitab ainult segadust ja arusaamatusi.

    …ühtegi väidet ei muuda faktidele põhinevaks ühegi kirjastuse märk.

    Tõsi. Aga ülikooli kirjastatud teadusteostes leiduvail väidetel on siiski suurem usaldusväärsus kui lihtsalt kirjastusel, kas pole?

    Kui palka saan, püüan raamatu hankida ja allikaviiteid kontrollida, sobib?

    Iga aine stigmatiseerituse tase on erinev. Leidub ka alkoholist ohtlikumaid, kuid ikkagi vabamüügis olevaid kuritarvitatavaid aineid – bensiin näiteks.

    Kas oskad pakkuda mõne mõistliku põhjuse, miks inimesed, kes soovivad lõõgastuda millegi muu abil kui alkohol, on valmis kriminaalidega suhtlema ja tasuma 350 krooni grammi taimepuru eest, samas kui bensiin maksab 17.20 ja on ööbaringselt saadaval igas tanklas? Kas põhjus võiks äkki olla selles, et mingi piirini oskab kodanik ka ise hinnata seda, mis tema tervisele ja mainele kasulik või kahjulik on? Riiklikud struktuurid sellega eriti tõhusalt hakkama ei saa, leian ma.

    Minu meelest on hirmutav, et seadusekuulekas algaja psühhonaut on tervisele märksa ohutumate, ent keelatud ainete asemel valmis tarvitama pigem ussilakku, koerapöörirohtu, mitmesuguseid tapulisi, ogaõuna, kärbseseeni või meditsiiniliselt ohtlikke koguseid muskaatpähklit.

  587. dig ütles:

    keelatud kraami kättesaamiseks on natuke rohkem sotsiaalseid oskusi ja staatust tarvis kui kioskist odekolonni või kummiliimi ostmiseks,

    See lause ütleb minu arust seda, et vabamüük suurendab uimastite kättesaadavust. Ainult sõna “kummiliim” tuleb asendada sõnaga “kanep”.

  588. uurija ütles:

    …vabamüük suurendab uimastite kättesaadavust.

    Minu meelest on kontrollitud allikatest pärit kontrollitud kvaliteediga uimastite kättesaadavuse suurendamine täiskasvanud kodanikele teadmata päritolu ja kvaliteediga kriminaalsete uimastite kättesaadavuse arvelt tervitatav; muu hulgas võimaldaks see piirata uimastite kättesaadavust alaealistele ja ilmsete joobetunnustega isikutele.

  589. dig ütles:

    Pigem on asjakohane näitaja kanepitarvitajate osakaal skisofreenikute hulgas. Skisofreenia üldises levikus võib rolli mängida hulk tegureid, mis üksteist kompenseerivad.

    Näe, demagoogia. Tüüpi “kuna statistika ei lähe Kriku eelarvamustega kokku, lehvitame kätega ja nõuame punaseheeringalisemat statistikat”.

    Kahju, et sa keskendud jälle paljasõnalisele Kriku ründamisele, näitamata, kuidas Mart K. poolt mainitud statistika asjasse puutub.

    Toksikomaania maine on väga madal hoolimata ainete täiesti legaalsest ja kergest kättesaadavusest.

    Miks hoolimata? Ehk just pärast?

    Nii et siis kui kanep muutuks kergemini kättesaadavaks, oleks kanepirpobleemiga noortel oma probleemist veel raskem vanematele rääkida? Kui sa just nii ütled…

  590. Mart K ütles:

    Pigem on asjakohane näitaja kanepitarvitajate osakaal skisofreenikute hulgas

    Kuna kanep osal neist väidetavalt haiguse sümptomeid leevendab, võib see olla üle keskmise küll.

    Jutt oli kanepist kui haigust vallandavast tegurist. Ära kaldu teemast kõrvale.

    Iga aine stigmatiseerituse tase on erinev. Leidub ka alkoholist ohtlikumaid, kuid ikkagi vabamüügis olevaid kuritarvitatavaid aineid – bensiin näiteks.

    Kas oskad pakkuda mõne mõistliku põhjuse, miks inimesed, kes soovivad lõõgastuda millegi muu abil kui alkohol, on valmis kriminaalidega suhtlema ja tasuma 350 krooni grammi taimepuru eest, samas kui bensiin maksab 17.20 ja on ööbaringselt saadaval igas tanklas?

    Jutt oli kanepiprobleemiga noorukite psüühilisest barjäärist abi saamiseks arsti või vanemate poole pöördumisel. Ära kaldu teemast kõrvale.

  591. uurija ütles:

    See lause ütleb minu arust seda, et vabamüük suurendab uimastite kättesaadavust.

    Misasi see “uimastite kättesaadavus” on? On sellel ka mingisugune jälgitav-mõõdetav tähendus või on tegemist mingisuguse feel-good sõnakõlksuga nagu “sünergia” või “pereväärtused”?

    Kriku ütles:

    Kahju, et sa keskendud jälle paljasõnalisele Kriku ründamisele,

    Patt oleks jätta Kriku-sugusele põhimõttekindlale demagoogia vastu võitlejale üksikud eksisammud nina peale hõõrumata.

    Kriku ütles:

    näitamata, kuidas Mart K. poolt mainitud statistika asjasse puutub.

    Pole tarvis — Mart juba näitas.

    Kriku ütles:

    Nii et siis kui kanep muutuks kergemini kättesaadavaks, oleks kanepirpobleemiga noortel oma probleemist veel raskem vanematele rääkida? Kui sa just nii ütled…

    dig ei ütle nii. Ilmselt on tegemist luulude, aga võib-olla ka demagoogiaga.

  592. Dig kas valetab või ei suuda diskussiooni jälgida ja paneb suvalist teksti.

    Mart K ütles:

    Aga vähemal määral: ka alkohol on alaealistele seadusega keelatud, ent selle pruukimisega vanematele vahelejäämine on enamikus peredes kindlasti väiksem probleem kui alkoholist rangemini keelatud ainete tarvitamise ilmsikstulek — isegi kui need ained on alkoholist märksa ohutumad.

    Kriku vastas:

    Ei. Iga aine stigmatiseerituse tase on erinev. Leidub ka alkoholist ohtlikumaid, kuid ikkagi vabamüügis olevaid kuritarvitatavaid aineid – bensiin näiteks. Toksikomaania maine on väga madal hoolimata ainete täiesti legaalsest ja kergest kättesaadavusest.

    Dig ütles selle peale:

    Miks hoolimata? Ehk just pärast? Konkreetne mehhanism võiks alata sellest, et keelatud kraami kättesaamiseks on natuke rohkem sotsiaalseid oskusi ja staatust tarvis kui kioskist odekolonni või kummiliimi ostmiseks, mistõttu keelatud uimastitega automaatselt sotsiaalse tegevuse oreool assotsieerub ja uimastamine kui niisugune sekundaarseks jääb.

    Jutt oli sellest, et kanepi tarvitamise kriminaliseeritus justkui suurendaks noorte probleeme kodus, kui nad aine tarvitamisega vahele jäävad. Dig võiks ise eelnevaid postitusi ikka lugeda ka, enne kui oponente luululisteks sõimama asub.

  593. Kui ülalpool avaldas Dig arvamust, et kui inimene võtab kroonilise haiguse sümptomeid maha suruvat ravimit, ei saa teda enam haigeks pidada, kuna sümptomid ju ravimi toimel ei avaldu, siis nüüd on ta hakkama saanud võrreldava rumalusega:

    Kanepitarvitajate osakaal skisofreenikute hulgas on kanepi tarvitamise ja skisofreenia vahelise põhjusliku seose tuvastamisel sama kasutu kui palvetanute osakaal tervenenute hulgas palvetamise ja terveks saamise vahelise põhjusliku seose tuvastamisel.

    Nii et siis südamehaigete või kopsuvähi põdevate inimeste osakaal suitsetajate hulgas võrrelduna mittesuitsetajatena ei ütle meile ka midagi suitsetamise kahjulikkuse kohta?

    Näiteks see lehekülg ütleb:

    As an example, in a Norwegian study, rates of myocardial infarction were 4.6 times higher in men than in women but rates among women who smoked were six times higher than non-smokers and rates among men, three times higher than among nonsmokers

    Digi arust asjassepuutumatu demagoogia?

  594. Kanepi koostis määrab ära selle mõju inimese mälule

    Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla suurema THC sisaldusega skunktüüpi kanepi erinevate liikide aretamine viimase 10 aasta jooksul. Teadlased arvavad, et narkootikumi mõju vaimsele tervisele võib tuleneda kanepis sisalduva THC suurenenud osakaalust võrreldes kannabidiooliga , sest uuringu järgi on madala kannabidiooli sisaldusega kanepi tarbijatel kanepi mõju all olles oluliselt raskem loetud teksti meenutada, kui mitte uimas olles.

  595. Kriku ütles:

    Jutt oli kanepist kui haigust vallandavast tegurist. Ära kaldu teemast kõrvale.

    Puutub ju teemasse küll. Mitte igale skisofreeniakalduvusega patsiendile pole kanep vastunäidustatud. Keelustamise tingimustes on neid, kellele kanep vastunäidustatud on, sellest keeruline teavitada ning keeruline ravile saada. Kahjude kahandamise ja ennetamise asemel tehakse selle väikese riskirühma elu kriminaliseerimisega keerulisemaks ja ohtlikumaks; miks see hea peaks olema?

    Jutt oli kanepiprobleemiga noorukite psüühilisest barjäärist abi saamiseks arsti või vanemate poole pöördumisel. Ära kaldu teemast kõrvale.

    Eri ainete erinevast stigmatiseerituse määrast hakkasid rääkima Sina — ma püüdsin pakkuda üht võimalikku selgitust, miks eriti palju inimesed ei tarvita keelatud ainete asemel lubatud bensiini.

    Mis ei tähenda loomulikult, et ma inhalantide kuritarvitamises probleemi ei näeks. Minu meelest pole sugugi tore, et igast sekspoest saab amüülnitritit osta, aga asjade selline lõtv korraldus on siiski eelistatum lauskeelustatusele.

    Ent loomulikult saad Sa nüüd väita, et ainete keelustatusel pole siin mingit rolli, ning seda, kuidas konkreetne lapsevanem suhtub konkreetsesse uimastisse, või mis takistab vaimsete häiretega tarvitajal arsti poole pöördumast, mõjutavad hoopis teised tegurid kui kriminaliseeritus (samamoodi nagu Sa leiad, et skisofreenia ilmnemise määra alusel ei saa midagi väita kanepi rolli kohta skisofreenia ilmnemisel). Nii et ma olen vist jännis ja pean tunnistama, et ma ei suuda esitada veenvaid põhjuseid, miks maffia mõju kahandamine ja riigi suurem kontroll uimastituru üle ühiskonnale kasulikud oleksid. Oma piiritus juhmuses pidasin seda enesestmõistetavaks.

  596. salvey ütles:

    Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla suurema THC sisaldusega skunktüüpi kanepi erinevate liikide aretamine viimase 10 aasta jooksul.

    Sellist asja nagu “skunktüüpi kanep” pole olemas; tegemist on ingliskeelse slängitermini “skunk” väärtõlkimisega — ilmselt on silmas peetud kangeid, suure THC- ja väikese CBD-sisaldusega kanepisorte, mille aina kasvava leviku peamine mootor on keelustamine. Muidugi on need sordid psühhoaktiivsemad ja riskirühmadele potentsiaalselt ohtlikumad.

    Hollandis, kus kanep on täiskasvanuile faktiliselt jaemüügis, on ka korralik valik ning vähem psühhoaktiivsed sativa-põhised sordid samuti saadaval.

    Kusjuures, ma ei leia, et kanepisortide kangenemine oleks tingimata ohtlik; ohtlik on see vaid siis, kui olukorda kontrollivad tarbijakaitsele ja normaalse turu reeglitele allumatud musta turu magnaadid.

  597. Mart ütles:

    Jutt oli kanepist kui haigust vallandavast tegurist. Ära kaldu teemast kõrvale.

    Puutub ju teemasse küll. Mitte igale skisofreeniakalduvusega patsiendile pole kanep vastunäidustatud.

    Ei puutu. Mina rääkisin faasist, mil haigus veel avaldunud ei ole, sina väljakujunenud nähtude leevendamisest. Kui kanep on kellegi skisofreeniasse haigestumise põhjustanud, on IMHO väike lohutus, et tema haigusnähte selle abil tulevikus võib-olla leevendada annab.

    Jutt oli kanepiprobleemiga noorukite psüühilisest barjäärist abi saamiseks arsti või vanemate poole pöördumisel. Ära kaldu teemast kõrvale.

    Eri ainete erinevast stigmatiseerituse määrast hakkasid rääkima Sina

    Sina ütlesid:

    ka alkohol on alaealistele seadusega keelatud, ent selle pruukimisega vanematele vahelejäämine on enamikus peredes kindlasti väiksem probleem kui alkoholist rangemini keelatud ainete tarvitamise ilmsikstulek

    Mina mainisin kontranäitena kergesti kättesaadavat bensiini, mille tarvitamine toksikomaania suurema stigmatiseerituse tõttu ilmselt veel rohkem vanematele vahelejäämisel noidsinaseid “probleeme” põhjustab. Sina hakkasid rääkima põhjustest, miks keegi peaks tarvitama bensiini või kanepit. Need ei puutu antud kontekstis asjasse.

    Nii et ma olen vist jännis ja pean tunnistama, et ma ei suuda esitada veenvaid põhjuseid, miks maffia mõju kahandamine ja riigi suurem kontroll uimastituru üle ühiskonnale kasulikud oleksid. Oma piiritus juhmuses pidasin seda enesestmõistetavaks.

    Kuna see miks-küsimus on kallutatult sõnastatud, siis sa peadki jännis olema.

  598. Kriku ütles:

    Kui kanep on kellegi skisofreeniasse haigestumise põhjustanud…

    Seda, et kanep põhjustaks skisofreeniat, pole viimasel ajal minu teada otsesõnu väitnud ükski ekspert. Miks on rumal järeldada, et kui kanepisuitsetajate osakaal ühiskonnas kasvab (ja kanepi psühhoaktiivsus keskeltläbi samuti, nagu salvey linkis) ja skisofreenikute oma ei kasva või kahaneb, siis põhjuslikku korrelatsiooni kanepitarvitamise ja skisofreenia ilmnemise vahel tõenäoliselt ei ole?

    Mina mainisin kontranäitena kergesti kättesaadavat bensiini, mille tarvitamine toksikomaania suurema stigmatiseerituse tõttu ilmselt veel rohkem vanematele vahelejäämisel noidsinaseid “probleeme” põhjustab.

    Aga põhjused, miks keegi mingit uimastit tarvitab või ei tarvita, on ju vastava stigmatiseerituse määraga otseselt seotud. Nii bensiiniaurude hingajat kui poppersipruukijat võib nimetada toksikomaaniks, aga kuna ainete esmased ja teisesed mõjud on väga erinevad, on üks vabamüügis kütusena, teine uimastina, vabandust, lõhnaainena — mida mitte keegi ruumide lõhnastamiseks ei kasuta.

    Noorukid (ja mitte ainult) on sageli irratsionaalsed, aga nendegi juhmusel ja paranoilisusel on piirid. Miks Sa arvad, et dekriminaliseerimine koos ravi ja ennetuse parema korraldamisega ei suurendaks Eestis võõrutusravile pöördujate hulka nagu Portugalis?

    Kuna see miks-küsimus on kallutatult sõnastatud…

    Kas Sa oled vankumatult seisukohal, et (kanepi) dekriminaliseerimine/legaliseerimine ei töötaks maffia huvidele (nagu põhjendamatult kõrge hinna säilitamine ja igasuguse tarnijapoolse vastutuse puudumine) vastu ega suurendaks riigi kontrolli (kanepi)turu üle? Ning et kulukad pingutused uimastitootmise väljajuurimiseks õigustavad end hoolimata sellest, et ei ole kahandanud uimastite kättesaadavust, sortimenti ega taskukohasust? Ning et ranged uimastikaristused on mõistlik säilitada hoolimata sellest, et kui neid suudetaks jõustada, peaks märkimisväärselt suur osa eestimaalastest (igaüks, kes on kunagi omanud tsiviilkorras karistatavast kogusest suuremat kogust või jaganud suvalist kogust sõbraga) olema trellide taga?

  599. Kui kanep on kellegi skisofreeniasse haigestumise põhjustanud…

    Seda, et kanep põhjustaks skisofreeniat, pole viimasel ajal minu teada otsesõnu väitnud ükski ekspert.

    Tsiteerime aga uuesti prof. Vasarat:

    Üheks tänapäeva probleemiks hakkab muutuma kanepi kasutamine noorukieas, mis uuringute kohaselt suurendab skisofreeniariski (psühhoosi vallandumise riski) ja muudab haiguse väga halvasti ravile alluvaks. Võimalik, et kanepi kasutamine suure haigestumisriski korral põhjustab ka haiguse varajasemat avaldumist.

    Mart K. küsis:

    Miks on rumal järeldada, et kui kanepisuitsetajate osakaal ühiskonnas kasvab (ja kanepi psühhoaktiivsus keskeltläbi samuti, nagu salvey linkis) ja skisofreenikute oma ei kasva või kahaneb, siis põhjuslikku korrelatsiooni kanepitarvitamise ja skisofreenia ilmnemise vahel tõenäoliselt ei ole?

    Kuna me ei tea, milline on muude tegurite mõju.

    Mart K. küsis uuesti:

    Miks Sa arvad, et dekriminaliseerimine koos ravi ja ennetuse parema korraldamisega ei suurendaks Eestis võõrutusravile pöördujate hulka nagu Portugalis?

    Ma arvan, et ravi ja ennetuse parem korraldamine suurendaks Eestis võõrutusravile pöördujate hulka nagu Portugalis. Dekriminaliseerimise osa selles pole selge.

    Mart K. küsis jälle:

    Kas Sa oled vankumatult seisukohal, et (kanepi) dekriminaliseerimine/legaliseerimine ei töötaks maffia huvidele (nagu põhjendamatult kõrge hinna säilitamine ja igasuguse tarnijapoolse vastutuse puudumine) vastu ega suurendaks riigi kontrolli (kanepi)turu üle?

    Ma olen seisukohal, et ei ole tõendatud, et legaliseerimine on selleks ainuke või optimaalne tee.

    Mart K. küsis veelkord:

    Ning et kulukad pingutused uimastitootmise väljajuurimiseks õigustavad end hoolimata sellest, et ei ole kahandanud uimastite kättesaadavust, sortimenti ega taskukohasust?

    Hakkad jälle uimastitootmisest üldiselt rääkima? On täiesti ilmselge, et võrreldes näiteks 1911. aastaga on kahanenud uimastite kättesaadavus ja taskukohasus. Sortimendi laienemise takistamise üle on raske otsustada, kuna ei ole võrdlusgruppi, kus vastav tootearendus oleks saanud segamatult toimuda. Ma pean täiesti alusetuks sinu arvamust, et selles vallas tehnilise progressi ainus motivaator on seniste uimastite illegaalsus.

    Mart K. küsis ikka edasi:

    Ning et ranged uimastikaristused on mõistlik säilitada hoolimata sellest, et kui neid suudetaks jõustada, peaks märkimisväärselt suur osa eestimaalastest (igaüks, kes on kunagi omanud tsiviilkorras karistatavast kogusest suuremat kogust või jaganud suvalist kogust sõbraga) olema trellide taga?

    Ei peaks.

    Sinu küsimused on heaks näiteks kallutatud küsimuste laviini ebapuhtast vaidlusvõttest.

  600. Kriku ütles:

    Tsiteerime aga uuesti prof. Vasarat

    Prof Vasar sedastab küll mitu laialivalguvat väidet, aga ükski neist pole, et kanep põhjustab skisofreeniat. Ma olen valmis kihla vedama, et need uuringud, mis tema sõnul kanepisuitsetamise ja skisofreeniariski kasvu vahelist korrelatsiooni näitavad, ei tõesta nendevahelist põhjuslikku seost — aga kuni me ei tea, millistest uuringutest jutt, ei saa edasi vaielda.

    Ah jaa, keegi siin eespool keelas mul vehelda väidetega, mis pärinevad allikaviideteta ajakirjandusest; ega Postimehe intervjuu prof Vasaraga selline pole?

    …me ei tea, milline on muude tegurite mõju.

    Kui kaugele sellise argumendiga minna võib? Ma mõtlen, kust jookseb see piir, millest alates on muude tegurite mõju hindamatuse põhjal võimatu midagi järeldada? Selge, et kõiki muid tegureid, mis inimeste tervislikku seisundit mõjutavad, ei saa kunagi viimseni ja täpselt mõõta. Kuna me ei tea, milline on muude tegurite mõju, ei saa väita, et kanepisuitsetamine skisofreenia esinemissagedust rahvastiku hulgas ei mõjuta — aga samadel alustel ei saa ju väita, et mõjutab! Kus ma sellises järelduskäigus vea tegin?

    Hakkad jälle uimastitootmisest üldiselt rääkima?

    Asendame sõna “uimasti” sõnaga “kanep” ja suurt midagi ei muutu; kanepikasvatuse ja -kasutuse piiramisse maetakse hulgaliselt ressursse, aga kanepi kättesaadavus ja tarvitajate määr on Eestis suuremad kui kunagi varem. Tänu keelajate ja jõustajate pingutustele on kanep siin küll ebatavaliselt kallis ja sageli väga ebakvaliteetne või suure teadmata lisaainetesisaldusega, ent seda “kompenseerib” ohtlikumate/kangemate ja/või tundmatumate uimastite juurdevool ja inimeste valmidus eksperimenteerida looduses levinud ja kriminaliseerimata, ent kanepist palju ohtlikumate uimastitega.

    Ma pean täiesti alusetuks sinu arvamust, et selles vallas tehnilise progressi ainus motivaator on seniste uimastite illegaalsus.

    Oi, kas ma olen kusagil öelnud, et ainus? Vabandust, oluline, võimalik, et kõige olulisem, aga kindlasti mitte ainus.

    …ravi ja ennetuse parem korraldamine suurendaks Eestis võõrutusravile pöördujate hulka nagu Portugalis. Dekriminaliseerimise osa selles pole selge.

    Kuidas selgitad siis asjaolu, et ehkki ravisse ja ennetusse on pikka aega paljudes riikides väga palju panustatud, on sellised meetmed seni soovitud tulemusi andnud ainult koos dekriminaliseerimisega? (Võib-olla on Rootsi mingis mõttes erand, aga nende omadega võrreldavaid ressursse korraga narkoveskitega võitlemisse ja ennetusse ja ravisse suunata on võimalik väga vähestel riikidel.)

  601. Kui asi taandub prof. Vasara väiteid toetavatele allikatele, siis kihlvedude asemel kirjuta talle ja küsi.

    Asendame sõna “uimasti” sõnaga “kanep” ja suurt midagi ei muutu; kanepikasvatuse ja -kasutuse piiramisse maetakse hulgaliselt ressursse, aga kanepi kättesaadavus ja tarvitajate määr on Eestis suuremad kui kunagi varem.

    Muutub see, et narkokanepi kasvatamine on Eestis päris uus nähtus. Nullist pole raske suurem olla. Miks ei peaks arvama, et ilma keeluta oleks kanep veel kättesaadavam?

    Tänu keelajate ja jõustajate pingutustele on kanep siin küll ebatavaliselt kallis ja sageli väga ebakvaliteetne

    Näe, isegi möönad, et tänu keelule on kanep vähem taskukohane, mille kohta sa eelmises postituses vastupidise kallakuga küsimuse esitad.

    seda “kompenseerib” ohtlikumate/kangemate ja/või tundmatumate uimastite juurdevool ja inimeste valmidus eksperimenteerida looduses levinud ja kriminaliseerimata, ent kanepist palju ohtlikumate uimastitega.

    Mida sa mulle nüüd siin väidad? Et need isikud, kes kanepit kätte ei saa, tarvitavad selle asemel valget hiinlast või mingeid kurat teab mis seeni?

    Ma pean täiesti alusetuks sinu arvamust, et selles vallas tehnilise progressi ainus motivaator on seniste uimastite illegaalsus.

    Oi, kas ma olen kusagil öelnud, et ainus? Vabandust, oluline, võimalik, et kõige olulisem, aga kindlasti mitte ainus.

    Vaevalt et ka kõige olulisem.

    Kuidas selgitad siis asjaolu, et ehkki ravisse ja ennetusse on pikka aega paljudes riikides väga palju panustatud, on sellised meetmed seni soovitud tulemusi andnud ainult koos dekriminaliseerimisega?

    Esiteks, nagu varem korduvalt välja toodud, on Portugali eksperimendi tulemust veel vara hinnata.

    Teiseks, mis paljudest riikidest sa räägid? Rootsist…? Palun ära esita mulle küsimusi, mis sisaldavad umbmääraseid määranguid nagu “paljudes riikides”.

  602. Kriku ütles:

    …kirjuta talle ja küsi.

    Kuidagi ebaõiglane tundub, et ma pean lisaks enda argumentide formuleerimisele otsima allikaviiteid ka Sinu esitatud vastuargumentidele, aga hea küll, eks ma üritan.

    …narkokanepi kasvatamine on Eestis päris uus nähtus.

    Kui uus Sinu andmetel? Ja kui kaua sellega tegelema peab, et Sa jääksid uskuma, et seda ei saa välja juurida? Mulle tundub pigem, et uimakanepi kodumaine kasvatamine on lihtsalt välja vahetanud smugeldamise välismaalt. Ühes üsna tuntud majandusteadlaste avalikus pöördumises osutatakse, et kanepi kättesaadavuse piiramine ilma nõudluse kärpimiseta kergitab kanepi hinda, suurendades seega gängsterite tulubaasi ja motivatsioon ning soodustades uimastikuritegevust. Ma eeldan, et Sinugi jaoks pole see soovitud tagajärg.

    …möönad, et tänu keelule on kanep vähem taskukohane

    Aga probleemi see ju lahendanud pole, ikka tarvitatakse ja mitte vähe. Lihtsalt, rohkem on liikvel teadmata ainetega raskemaks solgitud kraami ning ettevõtlik mafiooso teenib väiksema riski ja vaevaga rohkem kui enne. Ma eeldan, et Sinugi meelest pole see soovitud tagajärg.

    …need isikud, kes kanepit kätte ei saa, tarvitavad selle asemel valget hiinlast või mingeid kurat teab mis seeni?

    Mõni ehk tarvitabki; odavamat spiidi ja üsna-hästi-teab-mis-seeni kindlasti. Aga ka seni keelustamata, ehkki kahtlaseid suitsetamissegusid kohtadest nagu legalize.ee või samalaadsetest välismaistest veebimüügikohtadest. Kindlasti datura, Hawaii roosipuu jmt seemneid, muskaatpähklit, phalarisest kodusel teel ekstraheeritud hallutsinogeene jne jne. Ma eeldan, et Sinugi arust pole see soovitud tagajärg.

  603. Kriku ütles:

    Palun ära esita mulle küsimusi, mis sisaldavad umbmääraseid määranguid nagu “paljudes riikides”…

    Uimastipoliitika kujundamise üheks suuremaks komistuskiviks on kahtlemata asjaolu, et selle mõjude hindamist pole riigiti samadele alustele viidud. Sellest hoolimata on isegi ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo täitevdirektor Antonio Costa nentinud, et uimastite kontrolli praegused süsteemid tekitavad hulgaliselt negatiivseid soovimatuid tagajärgi nagu röögatu kriminaalne turg, meetmete nihkumine tervishoiult seaduste jõustamisele ning tootmise geograafiline ümberpaiknemine (jõustamise tõhustamine ühes piirkonnas toob kaasa probleemid mujal).

    Sind, ma saan aru, pole võimalik uimastisõja nurjumises veenda enne, kui kogu maailma uimastipoliitikate mõjude hindamine on viidud ühtsetele, võimalikult läbipaistvatele ja kõiki võimalikke tegureid arvesse võtvatele alustele — kas ma eksin?

    Õnneks töötab rahvusvaheline uimastipoliitika konsortsium IDPC ka selle nimel. Tsiteerin ja tõlgin:

    Nurjuv poliitika ja soovimatud tagajärjed

    Hoolimata hiiglaslikest ressurssidest, mida pumbatakse võitlusse uimastiturgude ja uimastite tarvitamisega, on ilmne pikaajaline tendents, kus uimastitega varustamine ja nende kättesaadavus kasvavad, kasvab kõige rohkem kahju tegevate uimastite kasutamise määr, kasvavad kahjud tervisele ja suureneb kuritegevus.

    Lisaks taolisele suutmatusele saavutada uimastiturgude märkimisväärset kahandamist on praegune lähenemine UNODC tegevdirektori sõnul toonud kaasa hulgaliselt „soovimatuid tagajärgi“. Keelatud uimastite müügist saadav tulu toidab kuritegevust, korruptsiooni ja konflikte kogu maailmas ning õõnestab turvalisust ja arengut tootja- ja transiitriikides Mehhikost Guinea Bissau, Afganistani ja Colombiani, kusjuures kõige rängemini kannatavad vaesed ja marginaliseeritud.

    Oluliste avaliku poliitika valdkondade hulgas ainsana ei ole ükski riik ega rahvusvaheline organisatsioon korralikult kokku arvestanud praeguse uimastipoliitika hinda ega hüvesid majandusele, ühiskonnale ega keskkonnale, ega tegelenud alternatiivide võrdleva analüüsiga, tagamaks parimat lähenemist. Tõik, et ühiskonnale, tervishoiule ja julgeolekule sedavõrd tähtsas valdkonnas valitseb niisugune olukord, on vastuvõetamatu.

    Sellega oleme vist mõlemad nõus; ainus, milles meie arvamused tegelikult lahku lähevad, tundub mulle, on, et mida sellises olukorras tegema peaks — kas hakkama ilmselgelt nurjunud uimastipoliitikale kohe alternatiivi otsima või jääma igavesti äraootavale seisukohale, kuni populistlikud poliitikud kukalt kratsivad ja nahka hoiavad, jätkates seni riigi lõputut sõda…

  604. Kriku ütles:

    Kui asi taandub prof. Vasara väiteid toetavatele allikatele, siis kihlvedude asemel kirjuta talle ja küsi.

    Kas ma saan õigesti aru, et Sinu arvamus, et kanep põhjustab skisofreeniat, ei toetu prof Vasara paljasõnalisele artiklile? Kas tohib küsida, millele see siis toetub? Või on arvamuse kujundamine paljasõnaliste artiklite puhul taunitav vaid siis, kui seda teeb keegi muu kui Sina?

  605. Kuidagi ebaõiglane tundub, et ma pean lisaks enda argumentide formuleerimisele otsima allikaviiteid ka Sinu esitatud vastuargumentidele, aga hea küll, eks ma üritan.

    Sina viitasid uudisele, mis viitas uudisele, mis teatas raamatu ilmumisest. Mina viitasin TÜ professori artikli originaalile. Paraku oli see ilmunud väljaandes, kus ei ole kombeks allikaviiteid koos artikliga avaldada. Mina ei saa sinna mitte midagi teha. Kui sind tegelikult küsimus huvitab, siis on sul kõige targem talle kirjutada ja uurida, mitte siin viriseda. Ma pean väga vähetõeneäoliseks, et ta siin sinu kommentaare loeb ja vastab.

    Või tahad sa öelda, et meil on nüüd selline kord, et ajaleheartiklid üleüldse allikatena ei kvalifitseeru ja loeb ainult pubmed?

    narkokanepi kasvatamine on Eestis päris uus nähtus.

    Kui uus Sinu andmetel?

    Pakuks, et max. paarkümmend aastat, tegelikult arvatavasti vähem. Paranda mind, kui ma eksima peaksin. Võrreldes näiteks kokaiiniga, mis oli ka 20. sajandi alguses Eestis käibel, on seda väga vähe.

    möönad, et tänu keelule on kanep vähem taskukohane

    Aga probleemi see ju lahendanud pole, ikka tarvitatakse ja mitte vähe.

    Sina olid see, kes argumenteeris “taskukohasusega”. Nüüd sead sa iseenda argumendi kahtluse alla. Paistab, et “taskukohasusest” rääkida sobib sulle siis, kui sa saad seda enda väiteid toetavas kontekstis teha, muidu aga tood kohe välja vastuväite, et taskukohasus ei piira tarvitamist. Otsusta ükskord ära, mida sa positiivsete arengutena ootad.

    Kindlasti datura, Hawaii roosipuu jmt seemneid, muskaatpähklit, phalarisest kodusel teel ekstraheeritud hallutsinogeene jne jne. Ma eeldan, et Sinugi arust pole see soovitud tagajärg.

    Pea nüüd hoogu. Ma küsin uuesti: kas sa väidad, et isikud, kes hetkel kanepit kätte ei saa, tarbivad aseainena nimetatud asju?

  606. Kas ma saan õigesti aru, et Sinu arvamus, et kanep põhjustab skisofreeniat, ei toetu prof Vasara paljasõnalisele artiklile?

    Mul ei ole sellist arvamust. Kogu viimaste päevade jutt käib prof. Vasara artikli kommenteerimise korras. Ma ei väida, et selles peaks absoluutne tõde sisalduma. Aga ma ei arva ka, et ma tegin valesti, et selle siia postitasin. Siia on postitatud hulka kahtlasemaid uudisnupukesi.

    Kui sa tahad, siis võime teha korra, et loeb ainult pubmed ja igasugune muu jutt ei kvalifitseeru. Aga seni pole meil niisugust kokkulepet olnud.

  607. Kriku ütles:

    tahad sa öelda, et meil on nüüd selline kord, et ajaleheartiklid üleüldse allikatena ei kvalifitseeru ja loeb ainult pubmed?

    Mulle jäi Su varasematest etteheidetest selline mulje küll.

    Võrreldes näiteks kokaiiniga, mis oli ka 20. sajandi alguses Eestis käibel, on seda väga vähe.

    Kui me räägime käibelolemisest, siis oli ka uimakanep 20. sajandi alguses Eestis käibel. Kui me räägime tootmisest kohapeal, nagu ma seni arvasin, siis palun viiteid kokapõõsa kasvatamise ja kokaiini tööstusliku tootmise kohta Eestis ükskõik millal.

    Sina olid see, kes argumenteeris “taskukohasusega”. Nüüd sead sa iseenda argumendi kahtluse alla.

    Täpsustagem: keeluseaduse tingimustes on odavnenud ohtlikud uimastid nagu heroiin; kallinenud on ohutumad uimastid nagu kanep. Mõlema kättesaadavus on kasvanud.

    Ma küsin uuesti: kas sa väidad, et isikud, kes hetkel kanepit kätte ei saa, tarbivad aseainena nimetatud asju?

    Jah, mõned. Mõned, kes ei taha sooritada kuritegusid, aga soovivad saada uimastikogemust, ei hakka kanepimüüjaid otsimagi, vaid pöörduvad kohe legaalsete ja kanepist palju ohtlikumate ainete poole, mida ma ka loetlesin. Mis puutub täiskasvanud kanepiharjumusega inimestesse, siis osa neist hakkab kanepi puudumisel pruukima samuti märksa ohtlikumat, ent legaalset uimastit — alkoholi.

  608. Pubmed kanepi ja skisofreenia kohta:


    Adolescent cannabis consumption and schizophrenia: epidemiological and experimental evidences

    Epidemiological evidence suggests that cannabis use is a risk factor for schizophrenia, and an exacerbation of symptoms and worsening of the schizophrenic prognosis may occur in individuals with a predisposition for schizophrenia. The characteristic of adolescent brain probably makes it more vulnerable to cannabis effect producing psychotic like symptoms and possibly cause schizophrenia.


    Effects of cannabis use on age at onset in schizophrenia and bipolar disorder

    RESULTS: Cannabis and other substance use was more frequent in patients with schizophrenia compared to the bipolar group. Both cannabis use and a schizophrenia diagnosis predicted earlier age at onset. There was a significant interaction between cannabis use and diagnosis, cannabis having a greater effect in bipolar patients. Age at onset in users of cannabis was comparable in both diagnostic groups whereas bipolar non-users were significantly older than schizophrenia non-users at onset.

    CONCLUSION: Cannabis use may decrease age at onset in both schizophrenia and bipolar patients and reduce the effect of diagnosis. This is consistent with the view that cannabis use may unmask a pre-existing genetic liability that is partly shared between patients with schizophrenia and bipolar disorder.


    Adolescent brain maturation, the endogenous cannabinoid system and the neurobiology of cannabis-induced schizophrenia

    Cannabis use during adolescence increases the risk of developing psychotic disorders later in life. However, the neurobiological processes underlying this relationship are unknown. This review reports the results of a literature search comprising various neurobiological disciplines, ultimately converging into a model that might explain the neurobiology of cannabis-induced schizophrenia.

    A retrospective analysis of cannabis use in a cohort of mentally ill patients in Sri Lanka and its implications on policy development

    RESULTS: A total of 3644 patient records were analyzed. The percentage of self reported life time cannabis (LTC) use was 2.83% (103, all males). Sixteen percent (576) of the total cohort was diagnosed with SSD by 2009. Male sex and LTC use were significantly associated with SSD (p < 0.01 and 0.001 respectively). In the majority (91.5%), cannabis use preceded the diagnosis. There were 17(16.5%) patients diagnosed as cannabis induced psychosis and 7 (41.2%) of them were subsequently diagnosed as SSD. This group was significantly more likely to have had a past psychiatric consultation, but other demographic and clinical correlates did not differ from the rest of the LTC users. CONCLUSIONS: Self reported LTC use was strongly associated with being diagnosed with SSD. However we could not identify a particular subgroup of users that are at increased risk to recommend targeted primary prophylaxis. The policy implications of this observation are discussed.

  609. Kriku ütles:

    Kui sa tahad, siis võime teha korra, et loeb ainult pubmed ja igasugune muu jutt ei kvalifitseeru.

    Ma ei tea, kas selline kord on vajalik. Aga kas on palju palutud, et kui oponendi jaoks kahtlasena paistev väide pärineb paljasõnalisest artiklist, siis tuleks selline väide pigem mõnele konkreetsele allikale toetudes kummutada, mitte heita ette paljasõnaliste artiklite tsiteerimist?

  610. Hea küll, korjasin PubMedist esimeselt leheküljelt (kokku cannabis ja schizophrenia annab üle 600 vastuse) välja artiklid, mis käsitlevad nende vahelist (epidemioloogilist) seost. Nüüd hakkab mul tõepoolest ka arvamus tekkima. Võid ise arvata, milline see on.

  611. Kui me räägime käibelolemisest, siis oli ka uimakanep 20. sajandi alguses Eestis käibel.

    Kust see tuli?

    Täpsustagem: keeluseaduse tingimustes on odavnenud ohtlikud uimastid nagu heroiin; kallinenud on ohutumad uimastid nagu kanep. Mõlema kättesaadavus on kasvanud.

    Heroiin keeluseaduse tingimustes odavnenud? Mis aastaga võrreldes? Kus maal?

    Ma küsin uuesti: kas sa väidad, et isikud, kes hetkel kanepit kätte ei saa, tarbivad aseainena nimetatud asju?

    Jah, mõned.

    Kui “mõned”, siis on su argument kvantifitseerimata ja ei vääri tähelepanu.

    Mis puutub täiskasvanud kanepiharjumusega inimestesse, siis osa neist hakkab kanepi puudumisel pruukima samuti märksa ohtlikumat, ent legaalset uimastit — alkoholi.

    See käib ju juba väljakujunenud kanepisõltlaste kohta.

  612. Olen tsiteeritud uuringutega tuttav. Juhin tähelepanu juba varem väljendatule: ma ei väidagi, et kanepisuitsetamine oleks skisofreenia- või psühhoosiriskiga patsientidele või lastele-teismelistele ohutu. Väga tõenäoliselt toob see psühhoosi esile varem, kui see muidu oleks ilmnenud. Selget põhjuslikku seost kanepitarvitamise ja skisofreenia vahel pole aga keegi näidanud.

  613. Esiteks ei ole mitte ühtegi viisi kindlaks tegemaks, kellel on kõrgendatud skisofreeniarisk ja kellel mitte enne esimest episoodi. Selle kohta saab ainult statistilisi väiteid esitada seoses geneetikaga jne. Järelikult ei ole ühtegi viisi kindlaks tegemaks, kas kanepi tarvitamine on kellelegi ses mõttes ohtlik või ei.

    Teiseks, oma eelmises postituses ütled sa ju täpselt sama, mida prof. Vasar, keda ma vist juba kolmandat korda tsiteerin:

    Üheks tänapäeva probleemiks hakkab muutuma kanepi kasutamine noorukieas, mis uuringute kohaselt suurendab skisofreeniariski (psühhoosi vallandumise riski) ja muudab haiguse väga halvasti ravile alluvaks. Võimalik, et kanepi kasutamine suure haigestumisriski korral põhjustab ka haiguse varajasemat avaldumist.

    Kui sa oled nimetatud uuringutega tuttav, misasja sa siis norid Vasara artikli “paljasõnalisuse” kallal?

    Kolmandaks, skisofreenial on hulk põhjusi ja tõepoolest vaevalt et kellegi skisofreenia ainsaks põhjuseks on kanep, olgugi et see võib toimida esimese episoodi vallandaja ja seeläbi haigestumise põhjustajana. Täpselt sama käib näiteks suitsetamise ja südame- ja veresoonkonna haiguste kohta. Mis “selget põhjuslikku seost” sa nõuad? Kogu selles valdkonnas käib ju riskide hindamine.

  614. Kriku ütles:

    Kust see tuli?

    Samast, kust Sinu viidatud kokaiin — apteegist. (Ei, ma ei usu, et seda toona Eestis kasvatati, nagu ka Sinu viidetud kokaiini ei toodetud Eestis.)

    Heroiin keeluseaduse tingimustes odavnenud? Mis aastaga võrreldes? Kus maal?

    1980ndatest tänaseni USA-s, näiteks. USA justiitsministeerium möönab seda; huvitavat tabelit, mis on koostatud sama ministeeriumi andmete alusel, võib takseerida siinse videojupi 30. sekundil.

  615. Kriku ütles:

    Kui sa oled nimetatud uuringutega tuttav, misasja sa siis norid Vasara artikli “paljasõnalisuse” kallal?

    Ei norigi (ehkki ma ei tea, millistele uuringutele prof Vasar oma väidetes toetub); mulle jäi mulje, et Sa väidad prof Vasara intervjuu põhjal, et kanep põhjustab skisofreeniat. Kuna Sa oma sõnad tagasi võtsid, siis pole meil sel teemal tarvis enam vaielda.

    see võib toimida esimese episoodi vallandaja ja seeläbi haigestumise põhjustajana.

    Ja samamoodi on tõsi, et kanepipsühhoosiks nimetatav, 48 tundi vältav ja seejärel mööduv esimene episood on hea viis skisofreeniariski väga varajaseks diagnoosimiseks, mis võiks võimaldada korralikku ennetusravi alustada varem, mis teeb ravi reeglina tõhusamaks. Pole mingit alust väita, et haigus pärast seda esmaepisoodi paukselt kinnistub; see protsess on järkjärguline.

  616. Kriku ütles:

    Self reported LTC use was strongly associated with being diagnosed with SSD.

    Sociological Images vahendab huvitavat uurimust, mis tõendab, et kriminaalkorras karistatus on mustanahalisuse põhjuseks. Self-reported, muidugi mõista.

    We know that U.S. stereotypes associate black people, especially black men, with criminality (for examples, see our posts on who looks suspicious, racial profiling, and race-sensitive trigger fingers). But a new study by sociologists Aliya Saperstein and Andrew Penner shows that being convicted of a crime sometimes shifts people’s racial self-perceptions in related directions. Saperstein and Penner compared the self-identification of people in 1979 and 2002. Reflecting the social construction of race, it is typical for there to be some mis-matches between people’s reported race at different times; but the researchers discovered that the experience of being incarcerated shaped if and how one’s racial identification changed.

    Uurimuse esimene lehekülg on tasuta saadaval.

  617. Samast, kust Sinu viidatud kokaiin — apteegist. (Ei, ma ei usu, et seda toona Eestis kasvatati, nagu ka Sinu viidetud kokaiini ei toodetud Eestis.)

    Kena on – ja kas ei tasuks pigem arvata, et kanepi kättesaadavus on suurenenud selle kohaliku kasvatamise tõttu, mitte selle kriminaliseerituse tõttu?

    Heroiin keeluseaduse tingimustes odavnenud? Mis aastaga võrreldes? Kus maal?

    1980ndatest tänaseni USA-s, näiteks.

    Ja miks ometi võtad sa alguspunktiks 1980-ndad? Kas siis ei olnud keeluseadust või? Kas poleks õigem võtta alguspunktiks keeluseaduse eelne aeg?

  618. mulle jäi mulje, et Sa väidad prof Vasara intervjuu põhjal, et kanep põhjustab skisofreeniat. Kuna Sa oma sõnad tagasi võtsid, siis pole meil sel teemal tarvis enam vaielda.

    Sulle jäi vale mulje. Ma ei võta mitte ühtegi oma sõna tagasi. Kanep on üks võimalik esimese episoodi vallandaja ja seega haigestumise põhjustaja. Ma olen kolm korda Vasarat tsiteerinud, et oma väiteid konteksti asetada. Ma ei kavatse seda neljandat korda teha.

  619. Mart K ütles:

    Ja samamoodi on tõsi, et kanepipsühhoosiks nimetatav, 48 tundi vältav ja seejärel mööduv esimene episood

    Kanepipsühhoos läheb 48 tunni järel ise üle? Sain ma su väitest ikka õigesti aru?

  620. Kriku ütles:

    …kas ei tasuks pigem arvata, et kanepi kättesaadavus on suurenenud selle kohaliku kasvatamise tõttu, mitte selle kriminaliseerituse tõttu?

    Väga võimalik. Kanepi kohalikku kasvatamist on aga eelkõige suurendanud kriminaliseeritus. See on see, mida UNODC nimetab geograafiliseks ümberpaiknemiseks.

    Kas poleks õigem võtta alguspunktiks keeluseaduse eelne aeg?

    Kindlasti, aga selle perioodi kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. Vahemikus alates 1980. aastatest, mil uimastiseaduste jõustamist USAs ja mujal hoogustati, on olemas täpsed andmed uimastikontrolli-kulutuste kohta ja varasemast palju paremad andmed uimastite tänavahinna, tarvitamise määra ja puhtuse kohta.

    Kas ma saan õigesti aru, et järgmise 70–100 aasta vältel ei ole Sinu arust mõistlik uimastipoliitikat muuta, kuna andmeid on liiga vähe? Kust läheb see piir, kus Sinu jaoks on andmed kvaliteetsed ja kõik võimalikud tegurid korrektselt arvesse võetud?

  621. Kriku ütles:

    Kanepipsühhoos läheb 48 tunni järel ise üle? Sain ma su väitest ikka õigesti aru?

    Jah, enamasti läheb umbes 48 tunni jooksul mööda see, mida need uurijad, kes kanepipsühhoosi olemasolu võimalikkust tunnistavad, nimetavad kanepipsühhoosi esimeseks episoodiks. On Sul vastupidiseid andmeid?

  622. Kriku ütles:

    Kanep on üks võimalik esimese episoodi vallandaja ja seega haigestumise põhjustaja.

    Kas “üks võimalik vallandaja” tähendab sama, mis “põhjustaja”? Kui jah, siis olen vist mina millestki valesti aru saanud. Sest esimesele väitele ma ei vaidle vastu, aga teisega pole nõus. Või sa väidad, et enne sümptomite ilmnemist ei ole haiguseid olemas?

  623. Kanepi kohalikku kasvatamist on aga eelkõige suurendanud kriminaliseeritus.

    Miks ennekõike?

    Kas poleks õigem võtta alguspunktiks keeluseaduse eelne aeg?

    Kindlasti, aga selle perioodi kohta puuduvad usaldusväärsed andmed.

    Ja siis võtame parem mingi suvalise punkti ajateljel? See ongi see paljukiidetud tõenduspõhine lähenemine…?

    Heroiini hinna kohta USA-s 1911. aastal väidab muide üht-teist isegi Wikipedia. Tänasega võrreldvat statistikat tarbimise kohta võib olla tõesti raske leida, aga hinna ja kättesaadavuse võrdlemises ei tohiks midagi keerulist olla.

    Kas ma saan õigesti aru, et järgmise 70–100 aasta vältel ei ole Sinu arust mõistlik uimastipoliitikat muuta, kuna andmeid on liiga vähe? Kust läheb see piir, kus Sinu jaoks on andmed kvaliteetsed ja kõik võimalikud tegurid korrektselt arvesse võetud?

    Minu arust tuleks esiteks hoiduda jama ajamisest stiilis “pole kunagi olnud odavamad”, “pole kunagi olnud kättesaadavamad” ja nii edasi. See võib peale minna ameerika teismelistele, kelle jaoks nende vanemate lapsepõlv on antiik. Minu puhul pole sellega midagi peale hakata. Küsimus ei ole selles, millal uimastipoliitikat muuta tuleks, vaid selles, et sina korrutad ad nauseam mingisuguseid demagoogilisi valesid. Lõpeta ära.

    Jah, enamasti läheb umbes 48 tunni jooksul mööda see, mida need uurijad, kes kanepipsühhoosi olemasolu võimalikkust tunnistavad, nimetavad kanepipsühhoosi esimeseks episoodiks.

    Minu teada on 48 h miinimum, tavaliselt läheb kauem (mitu päeva). Kust su andmed pärinevad?

    Kanep on üks võimalik esimese episoodi vallandaja ja seega haigestumise põhjustaja.

    Kas “üks võimalik vallandaja” tähendab sama, mis “põhjustaja”?

    Samamoodi me ju räägime, et infarkti võib põhjustada vihastumine, kuigi on ilmselge, et selleks peavad olema aastatega tekkinud eeldused. Vaata skisofreenia diagnoosimise kohta näiteks siit. Samamoodi räägitakse eraldi HIV kandjatest ja AIDS-i haigetest. Skisofreenia puhul on aga see paha viga, et diagnoosida osatakse ainult haigust ennast, mitte sellele eelnevat kõrgema riskiga seisundit.

  624. Ma juba korra küsisin, aga keegi ei vastanud :(

    Misasi see “kättesaadavus” on? Kas sellel on mingit pistmist tähelepanekuga, et kui 1880. aasta Ühendriikides tuli lähima opioide müüva apteekrini jõudmiseks palju miile läbi kõrbe või preeria maha kõndida, siis tänapäeval leidub igas suuremas linnas mitu ebaseaduslikku diilerit, kes võivad kraami otse koju toimetada? Kui kättesaadavust mõõdetakse kaugusega, kas siis tuleks kõrbekaugusele omistada üks, preeriakaugusele teine ja linnakeskkonnakaugusele kolmas koefitsient, millega teepikkus läbi korrutada? Mida peale hakata tähelepanekuga, et tänapäeva ameeriklane jalutamise asemel mootorsõidukiga liiklema kipub ja tema kiirus seeläbi kaks-kolm korda suurem on? (Ja kui parajasti ummikuid ei ole, siis isegi veel rohkem.) Mida peale hakata tähelepanekuga, et sõltlase ja pühapäevamorfinisti jaoks on auto kättesaadavuse määr väga erinev? Kas arvestada tuleks kaugust lähima kaupmeheni, kes müüb tundmatut valget pulbrit ja hüüab seda morfiiniks — või läheb “kättesaadavuse” jaoks arvesse ainult tunnustatud kaubamärgiga tootja kraam?

  625. Lõpeta demagoogia, küll siis vastatakse ka :)

    1880-ndatel ei elanud tüüpiline USA kodanik miilide kaugusel kõrbes või preerias. Mida sa muidugi väga hästi tead, aga kuidagi ei saa ilma trollimata olla.

  629. Kriku ütles:

    See ongi see paljukiidetud tõenduspõhine lähenemine…?

    Miks tõenduspõhine?
    Siin netinurgakeses arendatakse ju lisaks skeptitsismile ka ideoloogiat.
    Ideoloogia ütleb näiteks, et vähemused peavad saama kõik, mis nad nõuavad, kui nad vaid suudavad oma vähemuseks olemist tõendada. Kui ei suuda, on nad veel õnnetumad ja peavad veel rohkem saama.
    Ka kanepi legaliseerimist nõudvat maailmavaadet ei anna millegi tõendamisega ümber lükata. Ei kuulu skeptitsismi rakenduspiiridesse.

  630. K_V ütles:

    Ka kanepi legaliseerimist nõudvat maailmavaadet ei anna millegi tõendamisega ümber lükata.

    Ma olen hoobilt nõus oma vaateid muutma, kui keegi teeb mulle selgeks, et uimastite rangem riiklik kontroll, kergete uimastite lahutamine rasketest ning uimastimaffia mõjuvälja ja motivatsiooni kahandamine on ühiskonnale kahjulikumad kui praegune nn sõda uimastitega.

    Kriku ütles:

    Ja siis võtame parem mingi suvalise punkti ajateljel?

    1980ndad aastad pole sugugi suvaline punkt ajateljel, vaid aeg, mil USA-s hoogustati ressursside pumpamist nn võitlusse uimastitega.

    Minu arust tuleks esiteks hoiduda jama ajamisest stiilis “pole kunagi olnud odavamad”, “pole kunagi olnud kättesaadavamad” ja nii edasi.

    Täpsustus — need väited kehtivad kõigi uimastite kohta maailma lõikes, ja perioodi kohta pärast rahvusvahelise uimastisõja algust. (Ehkki ma kahtlen, kas nt india kanep ka enne seda koolides kergesti hangitav oli.)

    Minu teada on 48 h miinimum, tavaliselt läheb kauem (mitu päeva).

    Kui tähti närida, siis 48 tundi ongi mitu päeva. Aga Sul on vist õigus; kanepipsühhoosi diagnoosid (neid on mitu ja ICD-10 ei tunnista neist ühtegi) algavad enamasti 48 tunnist. Kui pikk on Sinu andmetel keskmine cannabis-induced psühhootiline episood?

    Samamoodi me ju räägime, et infarkti võib põhjustada vihastumine…

    …või külmetushaiguseid külmetamine. Talvel napis riides väljas käimine on aga tõenäoliselt külmetamise prekursor, mitte põhjustaja — ja problemaatiline kanepipruukimine on skisofreenia prekursor. Nõus.

    Kanepist tulenev skisofreeniarisk puudutab küll väga väikest osa ühiskonnast, aga see ei õigusta nende probleemide võimendamist, mida kriminaliseeritus ilmselgelt teeb. Kui Sa ei suuda mõista, miks probleemne, vaimselt ebastabiilne teismeline (skisofreenia puhkeb ju reeglina noores eas, ja kanepiga liialdamine alandab vallandumise lävevanust veelgi) ei julge keelustatuse tingimustes abi otsida ega ravile pöörduda, ja Sa ei näe selles ka probleemi, siis pean jälle käed üles tõstma. Empaatiat kirja teel ei õpeta.

  631. Mart K. ütles:

    …kanepipsühhoosi diagnoosid (neid on mitu ja ICD-10 ei tunnista neist ühtegi)

    Vale, mu andmed olid vananenud. F12.5 on ICD-10-s täiesti olemas. Vabandust eksitamast.

  632. dig ütles:

    Misasi see “kättesaadavus” on?

    Eelkõige on see üks halvasti defineeritud kontseptsioon. Mida selleks täpsemalt Euroopas peetakse — millised on kättesaadavuse otsesed ja millised kautsed näitajad —, saab lugeda siit. Lühidalt öeldes arvestatakse uimastite tänavahinda, koostist, puhtust, kangust, hõivamisi, juurdepääsu, kasutajate hinnangut kättesaadavusele jm.

    Kriku ütles:

    Kanepi kohalikku kasvatamist on aga eelkõige suurendanud kriminaliseeritus.

    Miks ennekõike?

    Sest kriminaliseeritus ja katsed piirata pakkumist uimastisõja vahenditega on kanepi hinnad kunstlikult lakke ajanud ning muutnud koduskasvatamise piisavalt tulutoovaks. Üllatavalt palju on inimesi, kes on valmis kasvatama keelatud taime, kui gramm selle saadust maksab tänaval umbes sama palju kui gramm kulda pangas. Suurt keegi ei viitsiks kodus kalli, keerulise tehnikaga mässates seadust trotsida, kui erikohvikust saaks suurema tülinata normaalse hinnaga osta riiklikult sertifitseeritud tootja toodetud kvaliteetsaadust — nagu praegu ei viitsi suurt keegi tegelda puskariajamisega.

  633. Dig ütles:

    Kuna city’de arv oli 286, oli keskmise city rahvaarv 39575 ja kolmandik inimest, väiksem kui Pärnu. Suuruselt sajas linn oli 1880. aastal Illinois’ osariigis asunud Springfield, kus elutses 19743 inimest — umbes niisama palju kui tänases Viljandis. Sada kaheksakümmend kuus city’t pidid veel väiksemad olema.

    Näed siis. Ja siis kõik, kes ei ela sellistes mitmekümne tuhande inimese suurusega linnades, elavad sinu arvates miilide kaugusel kõrbes ja preerias?

    Ära palun aja jama.

  634. Ja siis võtame parem mingi suvalise punkti ajateljel?

    1980ndad aastad pole sugugi suvaline punkt ajateljel, vaid aeg, mil USA-s hoogustati ressursside pumpamist nn võitlusse uimastitega.

    Mis ajaga võrreldes?

    Minu arust tuleks esiteks hoiduda jama ajamisest stiilis “pole kunagi olnud odavamad”, “pole kunagi olnud kättesaadavamad” ja nii edasi.

    Täpsustus — need väited kehtivad kõigi uimastite kohta maailma lõikes, ja perioodi kohta pärast rahvusvahelise uimastisõja algust.

    Esiteks, ära siis kasuta väljendit “kunagi”. See on lugejate eksitamine.

    Teiseks, sellisel juhul saab selle alusel järeldusi teha ainult keelupoliitika erinevate faaside, mitte keelupoliitika kohta üldiselt.

    Kui pikk on Sinu andmetel keskmine cannabis-induced psühhootiline episood?

    Ei tea.

    Kanepist tulenev skisofreeniarisk puudutab küll väga väikest osa ühiskonnast

    Tegelikult me ei tea, kui suurt osa. Aga jah, mõni protsent ilmselt.

    Kui Sa ei suuda mõista, miks probleemne, vaimselt ebastabiilne teismeline (skisofreenia puhkeb ju reeglina noores eas, ja kanepiga liialdamine alandab vallandumise lävevanust veelgi) ei julge keelustatuse tingimustes abi otsida ega ravile pöörduda, ja Sa ei näe selles ka probleemi, siis pean jälle käed üles tõstma.

    Ma ei usu, et sellise teismelise jaoks on keelustatus kõige tähtsam asjaolu.

    Kanepi kohalikku kasvatamist on aga eelkõige suurendanud kriminaliseeritus.

    Miks ennekõike?

    Sest kriminaliseeritus ja katsed piirata pakkumist uimastisõja vahenditega on kanepi hinnad kunstlikult lakke ajanud ning muutnud koduskasvatamise piisavalt tulutoovaks.

    Legaliseerituse tingimustes tekiks aga kohalik suurtööstus, nagu näiteks viina puhul.

  635. Kriku ütles:

    Tegelikult me ei tea, kui suurt osa. Aga jah, mõni protsent ilmselt.

    No vaevalt see suurem on kui skisofreeniariskiga inimeste osakaal üldse, eks?

    Taanis väljendatakse seda riski huvitavas suhtes:

    The incidence of cannabis-induced psychotic disorders in Denmark was estimated to be 2.7 per 100 000 person-years. This confirms that such conditions are rare. In the interpretation of this number, it is important to note that in Denmark cannabis is predominantly smoked as hashish, which is more potent than marijuana.

    Kriku ütles:

    Ma ei usu, et sellise teismelise jaoks on keelustatus kõige tähtsam asjaolu.

    Aga miks? Ma ei nõua allikaviiteid, vaid tahaks lihtsalt lugeda kas või “terve mõistuse” seisukohalt konstrueeritud selgitust, miks Sa nii usud.

    Legaliseerituse tingimustes tekiks aga kohalik suurtööstus, nagu näiteks viina puhul.

    Ja legaalne, riiklikult kontrollitav ja tarbijaskonna ees vastutav suurtööstus on halvem kui palju kriminaalseid ja kontrollimatuid kuritööstuseid, sest…?

  636. Kriku ütles:

    Näed siis. Ja siis kõik, kes ei ela sellistes mitmekümne tuhande inimese suurusega linnades

    Kassa näe, demagoogia. Tüüpi “ajame maksimumi ja miinimumi meelega segamini”.

    Arvestades, et 1930. aasta rahvaloendusest peale loeti city’deks asundusi alates 2500 elanikust, on city suuruse miinimum umbes suurusjärgu väiksem, kui see, mida Sina välja pakud. Tõsi küll, kuna 1880. aastal defineerity city’t kui linnaõigusega asundust, ei olnud toona too piir range ja mõned võisid veel väiksemad olla.

    Kuidas ma tean, et see meelega segamini aetud on? Seda on väga lihtsalt loogiline tuletada alustades faktidest, et Kriku on keskkooli matemaatikatundides käinud ja keskkooli matemaatikatundides õpetatakse muuhulgas eksponentsiaalseid funktsioone, mille otsas long tail püsti seisab. Ilmselt ei tuleks isegi arukamale põhikoolitudengile seda loetelu vaadates pähe mõtet, et kõik Springfieldist väiksemad linnad peavad 20 000 inimest ära mahutama.

    Selles, et rahvas linnadest väljas elas, ei ole midagi imelikku: primaarne majandussektor oli toona ameeriklaste jaoks kaunis primaarne, aga tööstusliku Euroopa stiilis põllumajanduse harrastamine nõuab palju maad ja ei toeta tihedalt koos elamist. Hiina stiilis põllumajandus on iseasi, aga hiinlased olid 1880. aasta Meerikas veel põlu all.

    Kriku ütles:

    elavad sinu arvates miilide kaugusel kõrbes ja preerias?

    Oh ei, loomulikult mitte. Ameerikas on veel terve hulk põnevaid maastikutüüpe nagu savannid, metsad, sood, mägismaa ja Suur Kanjon. 13 aastat varem oli Seward tüki tundrat ja igikeltsa ka Venemaa käest ära ostnud. Aga näiteks Interstate kiirteedevõrku veel ei olnud.

  637. Tegelikult me ei tea, kui suurt osa. Aga jah, mõni protsent ilmselt.

    No vaevalt see suurem on kui skisofreeniariskiga inimeste osakaal üldse, eks?

    Ka seda osakaalu me paraku ei tea. Me ei tea ka seda, kui suur osa kanepipsühhoosi poolt vallapäästetud skisofreeniatest oleks ilma kanepita tekkinud. Shveitsis tõusis skisofreenia esmajuhtumite arv koos kanepitarvitamise tõusuga 1990-1998, aga infot on muidugi vähe.

    The incidence of cannabis-induced psychotic disorders in Denmark was estimated to be 2.7 per 100 000 person-years.

    Mida see tähendab? Kitsalt kanepist tingitud psühhootilise episoodi vältust?

    Ma ei usu, et sellise teismelise jaoks on keelustatus kõige tähtsam asjaolu.

    Aga miks? Ma ei nõua allikaviiteid, vaid tahaks lihtsalt lugeda kas või “terve mõistuse” seisukohalt konstrueeritud selgitust, miks Sa nii usud.

    Sest õiguskorra maine ja autoriteet on teismeliste, eriti veel niisuguste subkultuursete teismeliste hulgas nagunii madal.

    Legaliseerituse tingimustes tekiks aga kohalik suurtööstus, nagu näiteks viina puhul.

    Ja legaalne, riiklikult kontrollitav ja tarbijaskonna ees vastutav suurtööstus on halvem kui palju kriminaalseid ja kontrollimatuid kuritööstuseid, sest…?

    Jälle kaldud teemast kõrvale. Sina väitsid, et kohalikku kasvatamist on eelkõige suurendanud kriminaliseeritus. Mina viitasin, et legaliseerimise tagajärjel tekiks kohalik suurtööstus. See, kas suurtööstus on parem või halvem kui väiketööstus, ei puutu asjasse. Sinu väide, et kohalik tootmine ja kriminaliseeritus on seotud, on meelevaldne.

  638. Dig ütles:

    Näed siis. Ja siis kõik, kes ei ela sellistes mitmekümne tuhande inimese suurusega linnades

    Kassa näe, demagoogia. Tüüpi “ajame maksimumi ja miinimumi meelega segamini”.

    Jah, täpselt sedasama demagoogiat sa tegidki, postitades kõigepealt jutu miilide kaugusel kõrbes elamisest ja siis linnastumise protsendist, kus linnadena käsitletakse kümnete tuhandete elanikega asulaid. Hea et isegi aru said.

    Ma ei toida sind rohkem. Trolli omaette.

  639. Mart K. ütles:

    Lühidalt öeldes arvestatakse uimastite tänavahinda, koostist, puhtust, kangust, hõivamisi, juurdepääsu, kasutajate hinnangut kättesaadavusele jm.

    Tore, kui arvestatakse. Selle järgi, kuidas toda sõna kasutatakse, võiks kahtlustada, et tegemist on mingisuguse instrumendiga taksogeomeetriliselt intiivteaduslike järelduste tegemiseks tüüpi “kokaiiniportsu hind dollarites on saja aastaga tõusnud, järelikult on kättesaadavus langenud” või “föderaalvalitsuse konfiskeeritud oopiumi hulk on tõusnud, järelikult on kättesaadavus tõusnud”. Igavene häda, kui kompleksseid vektoreid hulgidimensioonilises ruumis objektiivselt võrrelda ei õnnestu.

  640. Kriku ütles:

    Ma ei toida sind rohkem. Trolli omaette.

    Tore, et Sa mõistad, et mul õigus on, ning vastuvaidlemise katki jätad — aga sellise juhtumi adekvaatse kirjeldamisega on Sul veel raskusi.

  641. Mart K. ütles:

    Ja legaalne, riiklikult kontrollitav ja tarbijaskonna ees vastutav suurtööstus on halvem kui palju kriminaalseid ja kontrollimatuid kuritööstuseid, sest…?

    Sellepärast, et Kriku on skeptiline oma lastekasvatamisoskuse suhtes.

    Kriku usub, et kui ta oma lapsi ükskord kasvatama hakkab, suudab ta neile hädavaevu sisendada sotsiaalseid stigmasid stigmatiseeritute suhtes ja “kuritegeliku käitumise” ehk ära ka stigmatiseerida, aga seda, et seadusliku veini joomise või seadusliku kanepi suitsetamisega liiale minna paha on, neile sisendada ei suuda. Ja kuna Krikule kui korralikule sotsiaalolendile tundub, et sääraseid lapsevanemaid on palju, väljendab ta nonde illusoorsete lapsevanemate suhtes solidaarsust ning toetab nende stigmade säilitamist riiklike vahenditega. Loomulikult on laste kasvatamiseks vajalike sotsiaalsete stigmade säilitamine kõrgem väärtus kui mingisugune tühine organiseeritud kuritegevuse kasumite kasvamine, n’est-ce pas?

    Läbimurdeks Kriku filosoofia mõistmisel on tähelepanek, et Kriku nõuab homoseksuaalsuse (ICD-10: kood puudub) haiguseks tunnistamist, aga transseksuaalsuse (ICD-10: F64.0) mitte haiguseks vaid halvaks käitumiseks tunnistamist. Selle taga on konservatiivsele mõttemaailmale omane kombinatsioon keskendumisest inimeste “olemusele”, “pahategudele” ning nende stereotüüpsele vastandamisele: “haigus” tähendab selles kontekstis lihtsalt inimese mitteolemuslikke osiseid.

  642. Oh, mul ei ole siin vaja midagi kirjeldada. Igaüks võib ülalt postitustest digi avaldusi lugeda:

    siit:

    1880. aasta Ühendriikides tuli lähima opioide müüva apteekrini jõudmiseks palju miile läbi kõrbe või preeria maha kõndida

    siit:

    1880-ndatel ei elanud tüüpiline USA kodanik miilide kaugusel kõrbes või preerias.

    Tõsi ka või? Aga millest siis see tuleb, et Ühendriikide Siseministeerium kümnenda rahvaloenduse aruande kaheksandamal leheküljel asuvas tabelis number V teatab, et 1880. aastal oli Ühendriikide populatsioon 50155783 inimest, kellest linnades elas 11318547 inimest ja linnastumise määr oli seega 22,5%?

    ja siit:

    Kuna city’de arv oli 286, oli keskmise city rahvaarv 39575 ja kolmandik inimest, väiksem kui Pärnu. Suuruselt sajas linn oli 1880. aastal Illinois’ osariigis asunud Springfield, kus elutses 19743 inimest — umbes niisama palju kui tänases Viljandis. Sada kaheksakümmend kuus city’t pidid veel väiksemad olema.

    Toon igaks juhuks välja, sest dig on oma postituste hilisema salgamisega juba varem vahele jäänud.

  643. Aga miks ei võiks ka uimastite tarvitajaid karistada? Nemad ju ongi otseselt kuritegevuse rahastajad. Tarvitajaid üles leida ja ekspertiisi vedada ei tohiks väga keeruline olla ning reaalselt ja operatiivselt toimiv trahvide sissenõudmise süsteem aitaks lõbujanus inimestel veidi järele mõelda, kui kalliks nende mõnu võib minnna.

  644. uurija ütles:

    Aga miks ei võiks ka uimastite tarvitajaid karistada?

    Karistatakse ju, vähemalt tagurliku uimastipoliitika omaks võtnud riikides nagu Eesti. Mina leian, et ei peaks, sest see ei ole näiteks juriidiliselt põhjendatud (kuriteol peab olema kannataja pool), ei anna soovitud tulemusi, õõnestab õigussüsteemi mainet ja marginaliseerib uimastite tarvitamise peavoolust (viinaviskamisest, tubakapruukimisest ja retsept-psühhofarmakonidest) irduda soovijaid.

    Nemad ju ongi otseselt kuritegevuse rahastajad.

    Ainult need, kes rahastavad tarvitamise käigus kuritegevust — mida uimastite omamine ja tarvitamine sugugi ei eelda. Kuidas mahitab kuritegevust koduaednik või hobikeemik või seenekorilane? Pealegi kahaneks kuritegevuse huvi uimastite müügi vastu uimastite dekriminaliseerimisel ja eriti legaliseerimisel järsult. Uimastite omahinna ja tänavahinna vahe on praegu naeruväärselt suur just seetõttu, et kontroll turu üle on antud kurjategijate kätte.

    Kanepi dekriminaliseerimine Tšehhi mudelile sarnase mudeli järgi oleks juba suur samm edasi, kuna kanepi kui kõige populaarsema illegaalse uimasti müügilt teenib kurjategija ogaralt palju vaheltkasu.

    Tarvitajaid üles leida ja ekspertiisi vedada ei tohiks väga keeruline olla

    Ei olegi, kuna tarvitajaid on tohutult palju. Kui teha reid samal öösel kõigisse Tallinna pubidesse, klubidesse ja peokohtadesse ning vedada kõik klubistajad ekspertiisi, ilmneks vähemalt pooltel millegi keelatu suhtes positiivne proov. Ise küsimus on, kui palju kasu või kahju nende karistamine pikemas plaanis kaasa tooks.

    reaalselt ja operatiivselt toimiv trahvide sissenõudmise süsteem aitaks lõbujanus inimestel veidi järele mõelda, kui kalliks nende mõnu võib minnna.

    Täiesti nõus, seegi oleks samm õiges suunas, ainult et see piir, kus pelga trahviga piirdumise asemel läheb asi kriminaalseks, on vähemalt Eestis ja vähemalt kanepi puhul liiga madalal. Samuti soosib praegune süsteem musta turgu, kuna sellist asja nagu “kasvatamine isiklikuks tarbeks” seaduse jaoks ei eksisteeri — iga kanepitarvitaja, kes ei soovi organiseeritud kuritegevust mahitada ning kasvatab taime enda jaoks ise, riskib range krimiparagrahviga.

  645. Aga miks ei võiks ka uimastite tarvitajaid karistada?

    Karistatakse ju

    Narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine ei ole Eestis kuritegu.

    Mina leian, et ei peaks, sest see ei ole näiteks juriidiliselt põhjendatud (kuriteol peab olema kannataja pool)

    Mitte tingimata. Ülal on toodud hulk näiteid tegudest, mida üldiselt igal pool karistatakse, aga mille ainuke võimalik kannataja on teo sooritaja ise.

  648. Ma polegi vastupidist väitnud; jutt oli karistamisest ning trahv ja arest on karistused. Oluline on ära märkida, et väärteoks lahterdub uimastite väikeste kogustega seonduv. Kriminaalselt karistatava suure koguse määratlus (“…narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.”) on vägagi vaieldav.

  649. Mart, kannatanu olemasolu või puudumise argumenti kasutatakse reeglina kuritegude puhul, st. kriminaalõiguses. Kui valdav osa kuritegudest kahjustab tõesti ohvri õigushüve, siis väärtegude – st. haldusõigusrikkumiste – puhul ei puutu kannatanu olemasolu eriti asjasse. See on ühtlasi ka üks põhjustest, miks neil üldse vahet tehakse.

  650. Kriku ütles:

    …kannatanu olemasolu või puudumise argumenti kasutatakse reeglina kuritegude puhul, st. kriminaalõiguses.

    Sel juhul — kes kannatab, kui kanepitarbija kasvatab kanepit oma tarbeks ise (ma mõtlen, peale kurjategijate, kes ei saa seda talle müüa ja röögatut vaheltkasu koorida)? Või kuidas üheksale inimesele joobe tekitamiseks piisava koguse psühhotroopse aine omamise juures ei puutu kannatanu olemasolu asjasse, aga kümnele inimesele piisava koguse puhul juba puutub?

    Kas Sa oled nõus, et sellised seadused, mille täitmist ei ole võimalik enamasti kontrollida ega jõustada, õõnestavad õiguskorda?

  651. Sel juhul — kes kannatab, kui kanepitarbija kasvatab kanepit oma tarbeks ise (ma mõtlen, peale kurjategijate, kes ei saa seda talle müüa ja röögatut vaheltkasu koorida)?

    Jah, see on näide kriminaalõigusnormist, mille puhul kannatanut ei ole. Nagu ülal öeldud, leidub selliseid norme omajagu. Aga üleüldse arutada sel teemal on mõtet ainult kriminaalõiguses. Väärtoe puhul ei ole see küsimus üldse relevantne.

    Või kuidas üheksale inimesele joobe tekitamiseks piisava koguse psühhotroopse aine omamise juures ei puutu kannatanu olemasolu asjasse, aga kümnele inimesele piisava koguse puhul juba puutub?

    Kõik sellised piirid on meelevaldsed. Kuskile tuleb piir panna, et õiguskord üldse toimida saaks. Vastasel juhul muutub iga kriminaalasi lõputuks demagoogiliseks ininaks teemal, mitu puud ikka on mets. Samamoodi võiks näiteks küsida, mis vahet on, kas prostitutsioonile kallutatakse isikut, kes on vana 17 aastat ja 364 päeva või isikut, kes on vana 18 aastat ja 1 päeva. Selline piiride tõmbamine on necessary evil.

    Kas Sa oled nõus, et sellised seadused, mille täitmist ei ole võimalik enamasti kontrollida ega jõustada, õõnestavad õiguskorda?

    Kanepi kasvatamise fakti ju on võimalik kontrollida.

    Kanepikasvatamise kriminaliseerimise pragmaatiline põhjus seisneb selles, et välja tuleb see tavaliselt juhul, kui saadust levitama hakatakse. Nii et tegelikkuses on väga-väga suur enamus juhtumeid, kus selle eest karistatakse, seotud levitamisega, kuid õiguskaitseorganeid ei vaevata kohustusega levitamist eraldi tõendada.

  652. Kriku ütles:

    Kõik sellised piirid on meelevaldsed. Kuskile tuleb piir panna, et õiguskord üldse toimida saaks. Piiride tõmbamine on necessary evil.

    Olen nõus, samas leian, et praegu Eestis nt kanepi osas kehtivad piirid õiguskorra toimimisele kaasa ei aita.

    Kanepi kasvatamise fakti ju on võimalik kontrollida.

    Mõnikord on ka tarvitamise fakti võimalik tõestada ja selle kui väärteo eest karistada. Mu point on, et mingi mõistliku piirini võiks mõlema karistamisest üldse loobuda, kui pole raskendavaid asjaolusid. Varjatud väikekasvatust politsei käsutuses olevate vahenditega leida ei ole eriti lihtne, mistõttu kipub nende otsimisest saadava kasu ja ressursikulu profiil olema üsna närune.

    Kanepikasvatamise kriminaliseerimise pragmaatiline põhjus seisneb selles, et välja tuleb see tavaliselt juhul, kui saadust levitama hakatakse.

    Sellest tuleneks nagu üsna pragmaatiline järeldus, et kui saadust endale hoida, on kanepikasvatamine okei. Aga just sellise “kuni vahele ei jää, on kõik jokk”-suhtumise levikut ma õiguskorra õõnestamise all silmas peangi.

  653. Varjatud väikekasvatust politsei käsutuses olevate vahenditega leida ei ole eriti lihtne, mistõttu kipub nende otsimisest saadava kasu ja ressursikulu profiil olema üsna närune.

    Politsei läheneb neile levitajate kaudu. Ülejäänud avastamised on puhtjuhuslikud – kontrollitakse kedagi, kes on mingi muu teoga vahele jäänud, naabrinaine lukuaugust nägi ja kaebab vms. Politsei ei suuna mingeid erilisi ressursse just väikekasvanduste avastamisele mingite eriti peente tehnoloogiliste nippide abil. See oleks tõesti mõttetu. Kui tuleb välja, siis tuleb.

    Sellest tuleneks nagu üsna pragmaatiline järeldus, et kui saadust endale hoida, on kanepikasvatamine okei. Aga just sellise “kuni vahele ei jää, on kõik jokk”-suhtumise levikut ma õiguskorra õõnestamise all silmas peangi.

    Ei tulene. Kanepi kasvatamine on igal juhul ebaseaduslik, aga vahele jäämine on lihtsalt eksponentsiaalses sõltuvuses levitamisest. Täpselt sama kehtib hulga kuritegude – pisivarguste, vandalismi, “mustalt” töötamise jne. kohta. Vahele jääb see, kes teeb kas suurelt või pidevalt või kellel on halb õnn. Üksikud pisikuriteod jäävad tavaliselt avastamata.

  654. Kriku ütles:

    Vahele jääb see, kellel on halb õnn.

    Minu arust on mõneti märgiline, et Sa siin vedamisest räägid. Kujutan ette, et nt vägistaja või röövli (kelle karistused pole tihti kanepikasvatajatele määratust karmimad) kohta tõrgub suumulk sellises kontekstis sõna “õnn” kasutamast. Me ju ei vaidle, et kui mõni selline tabatakse — vahele jääb — ja ühiskonnast eraldatakse, on see samm ühiskonna turvalisemaks muutumise teel. Keelatud ravimtaime enda tarbeks kasvatajas ei näe me ilmselt kumbki sama suurt ohtu: kui selline kodanik korrakaitsjate huviorbiiti satub, pole see mitte teenitud karistus, vaid “halb õnn”.

  655. Siin segad sa ära karistuse suuruse ja karistatavuse küsimused.

    Mis õnnesse puutub, siis nagu ma juba ütlesin – iga KarS-i peatüki “alumine ots”, st. pisikuritegevus, jõuab kohtusse kas õnneliku juhuse või siis suure korduvuse tõttu. See käib nii isikuvastaste, varavastaste kne. kuritegude kohta. Rahvatervise vastased kuriteod ei ole ses osas mingi erand. Sellest ei ole mõtet erutuda.

  656. Uimastikasutuse, kanepi isiklikuks tarbeks omamise ja pisikasvatamise karistamises oleks ka deprioritiseerimine samm õiges suunas — või Sinu arust mitte?

    Võib muidugi väita, et majandussurutise tingimustes on see juba aset leidnud, aga parem oleks ju, kui see sünniks kalkuleeritud avaliku otsusena, mitte vaikselt-vaikselt eelarvekärbete kiiluvees.

  658. Kriku ütles:

    Ole rahulik, juba tükk aega kehtib strateegia, mille järgi on politseitöö prioriteediks pakkumise vähendamine.

    Ja Sa usud, et aasta jooksul aset leidnud 50-protsendiline langus narkokurutegude avastamises on selle strateegia juurutamise tulemus, mitte eelarveline paratamatus?

  660. BMJ viimase numbri juhtkirjas avaldab Melbourne’i ülikooli professor Robin Room (ICSDP hiljutise aruande toel) arvamust, et kanepi kontrollimine ja reguleerimine sarnaselt alkoholile oleks nulltolerantsist mõistlikum. Kuna artikkel pole tasuta, lisan siia lingi tõlkega The Daily Telegraphi vastavasisulisest uudisest. Loo noppis eile üles ka Forte.

  661. Postimees kirjutab ohtlikust stimulandist, mida politsei Pärnu koolidest leidis:

    Pärnus 11.–14. oktoobrini toimunud Lääne prefektuuri korrakaitseametnike ning politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kadettide ühine koolide ümbruse kontroll näitas, et suitsetajate hulk vähenenud ei ole ning õpilased ei pea enam vajalikuks suitsetamiskoha otsimist koolimajast kaugemal.

    Vahi tõi näiteid, kus kolme päeva jooksul jäi politseile tubakaseaduse rikkumisega silma noori, kes ei pidanud oma ühte rikkumist millekski ja kohtusid politseiga korduvalt.

    Oli ka lausa neid, keda politsei tabas ühel päeval mitmendat korda suitsetamiselt. Vabanduseks toodi see, et ei osatud arvata, et politsei nii tihedat kontrolli alaealiste üle teeb.

    Huvitav, kas õpilased suitestaksid vähem, kui tabatud Karistusseadustiku §183–187 alusel süüdi mõistetaks ning mitmeks aastaks kinnimajja paigutataks?

  664. Alaealiste puhul kasutatakse, kui vähegi võimalik, teisi seaduses ette nähtud mõjutusvahendeid.

  666. 22 tundi järjest internetis: arvutihull naine jättis lapsedki nälga

    Šokeeriv juhtum on taas vallandanud dispuudi arvutimängude kahjulikkusest. Kas neist on võimalik samasugusesse sõltuvusse sattuda nagu hasartmängudest või narkootikumidest?

    Inglanna suutis oma mängukirest jagu saada: kui temalt lapsed ära võeti, lõpetas ta arvuti kasutamise ja koristas maja ära. Tunnistanud end süüdi lastevastases julmuses ja loomade hooletusse jätmises, sai ta tingimisi karistuse ning tal keelati edaspidi internetti kasutada.

  667. California ei seadustanud marihuaanat

    Californialased lükkasid eile tagasi ettepaneku muuta marihuaana osariigis täiesti legaalseks.

    Eilsete vahevalimistega samal ajal toimunud rahvahääletusel lükkasid California valijad kodanikualgatuse tagasi. Kanepi legaliseerimist pooldas CNNi lävepakuküsitluste teatel 43, vastu oli 57 protsenti californialastest.

    USA rahvarohkeimas osariigis on marihuaana kasvatamine ja müümine meditsiinilisel eesmärgil lubatud alates 1996. aastast, kuid tänavu taheti meelemürk täielikult seadustada. Ettepaneku heakskiidu korral võinuks vähemalt 21-aastased isikud omada kuni 28 grammi marihuaanat ja kasvatada kuni 2,32 ruutmeetrisel alal kanepitaimi.

  668. Kriku ütles:

    Ettepaneku heakskiidu korral võinuks vähemalt 21-aastased isikud omada kuni 28 grammi marihuaanat ja kasvatada kuni 2,32 ruutmeetrisel alal kanepitaimi.

    Näe, tõlkeaps. Korrektne oleks tõlkida niimoodi:

    … kuni üht untsi (u. 28g) …

    … kuni 25-ruutjalasel (u. 2,3m2) põllulapil …

  669. Mõnel pool hakkavad kofeiini lihtne kättesaadavus, kehv reguleeritus ja tarbijate vähene informeeritus kujunema probleemiks; Ühendkuningriigis on juba laibad taga.

    Information from the coroner’s inquest revealed that Michael Lee Bedford ingested two spoonfuls of pure caffeine powder that he washed down with an energy drink. Coroner Dr. Nigel Chapman said the dose Bedford consumed was equivalent to 70 cans of Red Bull.

    “This should serve as a warning that caffeine is so freely available on the Internet but so lethal if the wrong dosage is taken,” Chapman said at the inquest. /…/

    “It’s already a big problem,” said Bruce Goldberger, professor and director of toxicology at the University of Florida College of Medicine. “we’re a chemical-based society, because so many of us rely on psychotropic drugs to get by every day.”

    “We’re seeing a lot more of it, and one of the reasons is, it’s difficult to figure out how much stimulant is in some of these products,” said Dr. Robert Hendrickson, medical toxicologist and emergency physician at Oregon Health and Science University in Portland.

    Hendrickson explained that there may be other ingredients in many energy drinks and supplements, such as taurine and guarana, that also have caffeine in them, but there’s no indication of how much caffeine they contain.

  670. Prof Nutt ja kolleegid on varem välja pakutud uimastite suhtelise ohtlikkuse hinnanguid täpsustanud ja värskendanud Lancetis äsja avaldatud artiklis. Graafiliselt esitatud infot saab imetleda siin.

    Kohalik meedia on uurimust kajastanud tüüpilisel moel.

  671. Kuna ühiskonnale tekitatud kahju sõltub leviku ulatusest, on tulemused igati ootuspärased.

  672. Näedsasiis, demagoogia. Mängib asjaolu, et “kahju” ei sätesta ilmutatult, kas tegemist on kogukahju või per nina kahjuga, peal — ja valib ambiguoossest paarist meelepärase välja.

    Oleks Kriku pilti vaadanud, võinuks talle silma torgata, et kasutatud kahjuhinnangute komponentidest ainult üksikuid mõjutab sõltlaste suur arv. Nelja sorti mortality aga näiteks on sõltlaste arvust täiesti sõltumatu.

  673. Jah, dig, indiviidile tekitatud kahju poolest ei olegi alkohol nende andmete alusel esimeste hulgas.

  674. Üleüldse on segased lood selle artikliga.

    Uudisnupu link viitab 2007. aasta artiklile “Development of a rational scale to assess the harm of drugs of potential misuse”, The Lancet, Volume 369, Issue 9566, Pages 1047 – 1053, 24 March 2007.

    A new study in The Lancet rates the harmfulness of 20 psychoactive drugs according to 16 criteria and finds that alcohol comes out on top.

    Selles esitatud pildid on ka hoopis erinevad kui uudisloos toodud. Ka ei ole ei “Forte” ega “Telegraphi” uudistest võimalik välja lugeda, mis artiklist käib jutt.

    Mis jama?

  676. Aitäh.

    Digi viimase rumaluse kummutamiseks lisan veel ühe pildi originaalloost, mida uudis ära ei toonud.

    nutt

    Peegeldab see uuring puhtalt ekspertide hinnangut. Ma ei sea seda kahtluse alla, aga hinnang on hinnang ja mõõtmine on mõõtmine. Rangelt võttes ei ole uurimisobjektiks mitte erinevate ainete ohtlikkus, vaid ekspertide ettekujutus nende ohtlikkusest. Mis muidugi ei tähenda, et selline ülevaade väärtusetu oleks.

    In June, 2010, a meeting under the auspices of the Independent Scientific Committee on Drugs (ISCD)—a new organisation of drug experts independent of government interference—was convened to develop the MCDA model and assess scores for 20 representative drugs that are relevant to the UK and which span the range of potential harms and extent of use. The expert group was formed from the ISCD expert committee plus two external experts with specialist knowledge of legal highs (webappendix). Their experience was extensive, spanning both personal and social aspects of drug harm, and many had substantial research expertise in addiction. All provided independent advice and no conflicts of interest were declared. The meeting’s facilitator was an independent specialist in decision analysis modelling. He applied methods and techniques that enable groups to work effectively as a team, enhancing their capability to perform,7 thereby improving the accuracy of individual judgments. The group scored each drug on each harm criterion in an open discussion and then assessed the relative importance of the criteria within each cluster and across clusters. They also reviewed the criteria and the definitions developed by the ACMD. This method resulted in a common unit of harm across all the criteria, from which a new analysis of relative drugs harms was achieved. Very slight revisions of the definitions were adopted, and panel 1 shows the final version.

  677. Kriku ütles:

    Jah, dig, indiviidile tekitatud kahju poolest ei olegi alkohol nende andmete alusel esimeste hulgas.

    Näedsasiis, jätkudemagoogia. Kuidas alkoholi lai levik alkoholi kasutavale indiviidile tekitud kahju mõjutada võiks?

  678. Dig, mina väitsin, et uuringu tulemused, mille kohaselt alkohol on kõige ohtlikum meelemürk, on ootuspärased, sest ühiskonnale tekitatud kahju oleneb meelemürgi laiast levikust.

    Sina süüdistasid mind demagoogias – ma jätvat tähelepanuta kahju, mida sõltlaste suur arv ei mõjuta (näiteks “nelja sorti mortality“). Mina viitasin faktile, et uuringu andmete järgi ei ole alkohol esimeste hulgas indiviididele tekitatud kahju osas, vaid just ühiskonnale tekitatud kahju osas – mis nagu öeldud, on seotud meelemürgi levikuga – ja esitasin selle kinnituseks ka uuringust võetud diagrammi. Sina süüdistad mind jälle demagoogias. Selle peale ei jää mul muud üle kui arvata, et kõnealune küsimus ületab sinu intellektuaalseid võimeid.

    Kogukahju saadakse ühiskonnale ja indiviidile tekitatud kahju summana, milles alkoholi puhul domineerib ainsana vaadeldud meelemürkidest väga tugevalt (peaaegu 2/3) ühiskondliku kahju element, mis on omakorda seotud meelemürgi ülimalt laia levikuga. Kahju osas indiviidile on alkohol alles neljandal kohal ja seetõttu on sinu väide

    Oleks Kriku pilti vaadanud, võinuks talle silma torgata, et kasutatud kahjuhinnangute komponentidest ainult üksikuid mõjutab sõltlaste suur arv.

    peale kahetsusväärse ebaviisakuse ka lihtsalt väär.

    Soovitada ei oska sulle muud, kui et vaata mõlemat diagrammi seni, kuni hakkad aru saama.

    Oma arvamust võiksid edaspidi avaldada ka kultuursemas vormis.

  679. Siinsest meediast käis läbi arv 55 tuh. noort Euroopas sureb igal aastal alkoholi tõttu.
    See oli jätkuks britimaal tehtud uuringutele, kus alkohol tunnistati ohuks nr.1

  680. valdek ütles:

    55 tuh. noort Euroopas sureb igal aastal alkoholi tõttu.

    Kui noort (kas 16–24?) Mis mõttes “alkoholi tõttu”? Alkoholi üledoosi? Alkoholi liigtarvitamise tõttu saadud vigastustesse või haigustesse? Neile sõidab purjus juht otsa? Palun täpsustust.

    Ja veel. Äkki peaks uimastipoliitikast (nt et kas Eestis kehtiv toetub teaduslikele alustele ja miks ja mida see tähendab) eraldi teema tegema ja osa siinset juttu sinna alla toimetama? Või pole sotsiaal-, karistus- ja majanduspoliitika teaduspõhisus tegelikult eriti skeptikute mure?

  681. Küllap vastav tekst ka kusagil netis olemas on. Ma kuulsin seda raadiost.

  682. Seda, et uimastite riigipoolne kontroll ja mõistlike piirangute kehtestamine koos ennetus- ja haridustööga tulemusi võivad anda, paistab näitavat konjuktuuriinstituudi aastaraamat «Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis».

    Kuigi Eesti paistab arenenud riikide seas ikka veel silma kõrge alkoholitarbimisega, näitab paari viimase aasta statistika, et piirangud alkoholi tarbimisele on hakanud vilja kandma ja alkoholi tarvitamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed ühiskonnale tasapisi kahanevad.

    Samas pole seis kaugeltki roosiline.

    «Alkoholi müügivõrk ja ajaline kättesaadavus on head, reklaam laialt levinud. See liberaalsus eristub selgelt just Põhjamaade rangete riiklike alkoholipoliitikate taustal,» kirjutas Josing.

    Olen nõus — otsest reklaami võiks kindlasti vähem olla. Kuidas aga paljudele väikepoodidele surmahoopi andmata alkoholi müügivõrku pärssida, ei kujuta ette.

  683. The Strangeris süüvib Brendan Kiley räpase kokaiinibisnise üksikasjadesse: kuidas kokaiini tehakse, transporditakse ja immuunsüsteemi laastava mürgiga solgitakse. Tegemist on järjega augustis ilmunud loole lehmade ussirohuga segatud kokaiini levikust.

    Christwire teab aga, kellele ja milleks internet hea on: loomulikult kanepisuitsetajatest radikaalidele, kes tahavad muuta USA sotsialistlikuks seksutoopiaks.

  684. Eesti kanepihimu sõuab Euroopas vastuvoolu

    Euroopa Liidu Narkoseirekeskuse (EMCDDA) eile avaldatud raporti kohaselt on nende noorte täiskasvanute, kes on tarvitanud kanepit viimase aasta jooksul, hulk kasvanud neljas riigis – Eestis, Tšehhis, Itaalias ja Slovakkias. Kõigis neis oli tarbimine kõrge varem, kuid on kasvanud veelgi.

    Meil tarvitas aasta jooksul vähemalt korra kanepit 13,6 protsenti sellest vanusegrupist, millega oleme Euroopa Liidu idapoolsete liikmesriikide seas kolmandal kohal. Esimene on Tšehhi 28,3 ja teine Slovakkia 14,7 protsendiga.

  685. Meil tarvitas aasta jooksul vähemalt korra kanepit 13,6 protsenti sellest vanusegrupist, millega oleme Euroopa Liidu idapoolsete liikmesriikide seas kolmandal kohal.

    Eks need psühho-ained ole kena läänelik-materialistlik asendus vaimlistele otsingutele. Tänapäeva kunstnike jaoks pole vahet, neile käivad lausa menüü sisse.

  686. K_V ütles:

    Eks need psühho-ained ole kena läänelik-materialistlik asendus vaimlistele otsingutele.

    Muidugi. Sest ega traditsioonilised kultuurid ju psühho-aineid vaimliste otsingute mahitamiseks ei tarvitanud, ega? Alles lääneliku materialismi tingimustes avastasid inimesed, et teadvust saab keemiliselt muuta.

  687. Mart K. ütles:

    Sest ega traditsioonilised kultuurid ju psühho-aineid vaimliste otsingute mahitamiseks ei tarvitanud, ega?

    Ainete tarvitamine on materialistliku ideoloogiaga lihtsalt imelises kooskõlas.
    Vahepeal prooviti küll usku oopiumi pähe kaela määrida, aga nüüd paistavad vanad head ajad jälle tagasi tulevat.

  688. Mis jutt see on? Materialistlik ideoloogia? Materialistidel on materioloogia, ideoloogia jääb idealistide pärusmaaks.

  689. dig ütles:

    Materialistidel on materioloogia, ideoloogia jääb idealistide pärusmaaks.

    See oleks tore, siis poleks ideoloogidel materialistidega miskit jagada, igale oma.
    Materioloogia on vist see, kui vabanetakse budistide kombel mõtetest?

    [Guugli:
    Sinu otsinguga – Materioloogia – ei sobinud ükski dokument.
    Ettepanekud:
    Veendu, et kõik sõnad oleksid ilma kirjavigadeta.
    Proovi erinevaid märksõnu.
    Proovi rohkem üldisemaid märksõnu.]

  690. Kuna materioloogia siin juba figureerib, siis tähendab ka eksisteerib ja peagi peaks guugligi poolt leitav olema st on lisatud ka Jumala poolt loodud ja ülestähendatud asjade nimekirja :)

  691. K_V ütles:

    Ainete tarvitamine on materialistliku ideoloogiaga lihtsalt imelises kooskõlas.

    Mul on tunne, et me räägime teineteisest suuresti mööda; nii lihtsalt ei saa “ainete” kohta üldistusi teha. Mõningaid keelatud aineid tarvitatakse ravimina, teisi lõõgastina, kolmandaid inspiratsiooni saavutamiseks, neljandaid kirgastumiseks. Kas kõik need funktsioonid on Sinu jaoks vastuvõetamatult materialistlikud? Miks see halb on? Mida asemele pakud?

    Ja mida Sa “materialistliku ideoloogiaga” silmas pead? Marxi dialektilist materialismi? Konsumerismi? Fiosoofilist materialismiteooriat?

    Või lahmid tegelikult niisama õlgvägilastega maadelda?

  692. Mart K. ütles:

    Ma olen hoobilt nõus oma vaateid muutma, kui keegi teeb mulle selgeks, et uimastite rangem riiklik kontroll, kergete uimastite lahutamine rasketest ning uimastimaffia mõjuvälja ja motivatsiooni kahandamine on ühiskonnale kahjulikumad kui praegune nn sõda uimastitega.

    Meil veab erakordselt, kui õnnestub täpselt eraldada uimastid kõigist nendest ainetest, mida inimene tarvitab. Kergete-raskete eraldamine on juba põhimõtteliselt valiku küsimus. Ja kuni need raskemad on eraldatud, maffia juba nälga ei jää. Vahest aitab nende kergete-ohutute-odavatega äritsemine hoopis maffia tegevust paremini jälgida?
    Mart K. ütles:

    Mõningaid keelatud aineid tarvitatakse ravimina, teisi lõõgastina, kolmandaid inspiratsiooni saavutamiseks, neljandaid kirgastumiseks. Kas kõik need funktsioonid on Sinu jaoks vastuvõetamatult materialistlikud?

    Keelatud aineid ravimina? Arstiteadusele keelatud aineid või arstiteaduse poolt keelatud aineid?
    Materialism mulle nüüd küll vastuvõetamatu pole. Ja nõukogude materjalism keelas inspiratsiooni-kirgastumist teatud ainete läbi võidu religioonidega. Tahaks loota, et ka moodsas lääne ühiskonnas ei tule kogu tervis, inspiratsioon ja kirgastumine läbi keelatud ainete.
    Või siis tõepoolest tunnistataks osa keelatud aineid inimese ja ühiskonna toimimisel hädavajalikeks.

  693. K_V ütles:

    Vahest aitab nende kergete-ohutute-odavatega äritsemine hoopis maffia tegevust paremini jälgida?

    Kas ma saan õigesti aru, et Sa soovitad meelega maffial pigem rohkem kui vähem äri teha ja musta raha teenida lubada, et allilma-uurijatel paremini näha oleks, kuidas maffia äri teeb ja musta raha teenib?

  694. K_V ütles:

    Kergete-raskete eraldamine on juba põhimõtteliselt valiku küsimus.

    Ja praegu on see valik rajatud vääradele alustele — ohtlikud uimastid nagu alkohol ja tubakas on teatud tingimustel lubatud (millega antakse signaal, et tegu on kergete uimastitega), väga paljud alkoholist ja tubakast nii tervisele kui ühiskonnale potentsiaalselt ohutumad ained on keelatud (millega öeldakse, et need on rasked uimastid).

    K_V ütles:

    Tahaks loota, et ka moodsas lääne ühiskonnas ei tule kogu tervis, inspiratsioon ja kirgastumine läbi keelatud ainete.

    Loodetavasti — pealegi on igas riigis keelatud eri ained. Aga miks keelata keemilisi karke neile, kellele looduse poolt pole antud vastavaid eelduseid? Või võimalust inimesel, kellele alkohol ja tubakas ei meeldi, valida talle sobivam keemiline lõõgastumisvahend (mis objektiivses võrdluses teda ennast ega kaaskodanikke mitte kuidagi neist rohkem ei ohusta)?

  695. Mart K. ütles:

    Aga miks keelata keemilisi karke neile, kellele looduse poolt pole antud vastavaid eelduseid? Või võimalust inimesel, kellele alkohol ja tubakas ei meeldi, valida talle sobivam keemiline lõõgastumisvahend (mis objektiivses võrdluses teda ennast ega kaaskodanikke mitte kuidagi neist rohkem ei ohusta)?

    Oleks vaid nende meeleseisundi mõjutamise ainete kasulikkuse-kahjulikkuse hindamiseks mõistlik alus loodud.
    Sellega võiksid teadlased tegeleda, mitte propagandasõja granaatide tootmisega, kus pool toimeainest teaduse ja teadlaste maine.

  696. K_V ütles:

    Oleks vaid nende meeleseisundi mõjutamise ainete kasulikkuse-kahjulikkuse hindamiseks mõistlik alus loodud.

    Eks neid kategooriaid, milles aineid kenasti objektiivselt võrrelda saab, on mitmeid, (neuro)toksilisuse määrast või lävedoosi ja surmava doosi vahe suurusest võõrutusravi vajavate tarvitajate hulga ja kuritegevuse-statistikani. Mõnede põhjal saab teha kaugeleulatuvamaid järeldusi, teiste põhjal mitte väga.

    Nutti ja kolleegide uimastiohtude hindamise alused on Sinu arust ebamõistlikud?

  697. Mart K. ütles:

    Nutti ja kolleegide uimastiohtude hindamise alused on Sinu arust ebamõistlikud?

    Ei paista nii, et Nutti ja kolleegide arusaam erinevate ainete kasulikkuse-kahjulikkuse hindamisest oleks üldist toetust ja poolehoidu võitnud. Aga ehk on keegi pädev tolle seltskonna vaateid propageerima või kritiseerima.
    Küsimus just kasu-kahju hindamise alustest, mitte tulemustest. Kui alustes selgusele jõutud, on paras aeg ainete endi hindamise kallale asuda.

  698. Kraapekaardid kanepikasvatajate avastamiseks

    Aidata saab sel moel, et kaarti tuleb kraapida nagu teatud lotopileteid, mille peale vallandub kanepile iseloomulik lõhn. Seejärel tuleb meenutada, kas kusagil on sellist lõhna tuntud, või siis, nina püsti, naabruskonnas ringi liikuda. Seal, kus on sellist lõhna tugevamalt tunda, tegeldakse tõenäoliselt kanepikasvatusega. Siis on võimalik helistada kaardil oleval politsei numbril ja kahtlusest teatada.

    Hollandis dekriminaliseeriti kuni viie grammi kanepi omamine ja tarvitamine 1976. aastal, kuid kanepi suuremas koguses kasvatamine ja müümine on keelatud. Kuni viie taime enda tarbeks kasvatamisele aga vaatavat võimud läbi sõrmede.

  699. K_V ütles:

    Ei paista nii, et Nutti ja kolleegide arusaam erinevate ainete kasulikkuse-kahjulikkuse hindamisest oleks üldist toetust ja poolehoidu võitnud.

    Aa, selge. Kui poliitika kujundamisel pole Sinu arust olulised mitte faktid ja eksperthinnangud, vaid üldsuse toetus ja poolehoid, siis meil pole mõtet enam sel teemal vaielda.

    Muide, kuidas Sa seda tead, et niimoodi väidad? Kui suurt osa üldisest poolehoidust mõõtsid? Või lugesid artikli kommentaariumis poolt- ja vastuavaldused kokku ja tegid selle põhjal järeldusi?

  700. salvey ütles:

    Kraapekaardid kanepikasvatajate avastamiseks

    Kas need kraapekaardid on lõhnastatud sünteetiliste kemikaalikumidega või kõlbavad nad kanepi pähe suitsetamiseks ka?

    Iseenesest on muidugi huvitav, et Hollandis on kanepi kättesaadavus nii madalal, et paljud inimesed selle lõhna ära ei tunne — hoolimata lõhnavatest erikohvikutest.

  701. Mart K. ütles:

    Kui poliitika kujundamisel pole Sinu arust olulised mitte faktid ja eksperthinnangud, vaid üldsuse toetus ja poolehoid, siis meil pole mõtet enam sel teemal vaielda.

    Nimedest ja aukraadidest enam huvitab mind teaduse sisu. Sellepärast ma küsisingi, milliste tunnuste alusel teadlased ainete kasulikkust mõõdavad. Alkoholi ja tubaka koht närvimürkide pingereas sõltub ka sellest.
    Kui aga Nutti&kolleegide ainete kahjulikkuse hindamise alused ongi igatpidi teaduslikud, võib tulemustes ka tubaka-alko-narkovastast selgitustööd näha.

  702. K_V ütles:

    ma küsisingi, milliste tunnuste alusel teadlased ainete kasulikkust mõõdavad.

    Aa, mulle jäi mulje, et Sa väidad, et pole mõõdetudki, või et pole võimalik mõõta. 16 tunnust, mida Nutt et al hindamisel pruukisid on näha algse teemakohase posti teise lingi all avanevas graafikus; kas on vaja ka tõlget?

  703. Mart K. ütles:

    link

    Kena keik.
    On kellelgi ka linki, kus nende punktide kokkuarvestamise metoodikat kriitiliselt analüüsida võetakse?

  704. K_V ütles:

    kus nende punktide kokkuarvestamise metoodikat kriitiliselt analüüsida võetakse

    Krikul näib olevat juurdepääs tööle, milles kasutatud andmed paistavad siin esile tõstetud teksti kohaselt olevat laest võetud.

  705. Mis puutub kanepi- ja alkoholiuima suhtelistesse riskidesse liikluses — debatt, mis jäi tagapool kuidagi pentsikult õhku rikkuma —, siis siin on päris huvitav meta-analüüside võrdlus. Ainete kontsentratsioonist vereseerumis annavad mingi pildi ka need tabelid ja see töö. (Peetagu meeles, et THC-COOH on ilma mõjuta metaboliit.)

  707. Huvitavad arengud on aset leidnud USA-s, kus üks uimastite keelustamise eest võitlev organisatsioon on käivitanud lastekaitsekampaania, mille eesmärgid-nõudmised on otse kui legaliseerimise pooldajate kihutustööst maha viksitud.

    Olukorras, kus kanepi legaliseerimise pooldajate osakaal USA-s läheneb kiiresti 50 protsendile ning paari järgmisesse aastasse on kavandatud hulk uusi samateemalisi referendumeid ja ettepanekuid seadusemuudatusteks, on vaidlus selle üle, kas kanep peaks olema seadusega reguleeritud, muutumas aruteluks teemal, kuidas seda õigesti teha.

    Huvitavaks märgiks debati muutumisest on kampaania „Aga mis siis lastest saab?“ (But What About the Children?), mille korraldamine sellise pikaajaliste keelustamise eest võitlemise traditsioonidega USA organisatsiooni poolt nagu NFIA (National Families in Action) oleks veel aasta tagasi olnud mõeldamatu. Nende endi sõnul on kampaania eesmärgiks:

    „…juhul, kui kanepi seadustamine läbi läheb, teha legaliseeritud kanepitööstus vastutavaks selle eest, et lapsed uimastit kätte ei saaks. Kampaania seisukoht on, et kanepi seadustamisega ükskõik millisel kujul peaksid kaasnema seadusesätted, mis — toetudes sellele, mida arstiteadus alkoholi- ja tubakapruukimise kohta välja on selgitanud — aitavad ära hoida laste kanepikasutust ja -sõltuvust.“

    Teisisõnu — ehkki NFIA on endiselt jäigalt kanepi seadustamise vastu, tunnistab organisatsioon, et taoline võimalus terendab silmapiiril ning leiab, et kui see juhtub, tuleks kanepi tootmist ja pakkumist korralikult reguleerida. Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et „ohustatud lapse“ narratiivi — mille toel uimastiseaduste muutmist nii kaua vastustatud on — kasutatakse nüüd argumendina turu tõhusama reguleerimise poolt (mis suures osas toetub alkoholi ja tubaka reguleerimise käigus tehtud vigadest õpitule). Ja neil on täitsa õigus.

  708. Samal ajal käivad Eesti korrrakaitsjad koertega koolilapsi hirmutamas ja linnaosa vanem leiab, et nii on õige:

    „Meie ülesanne on vähendada tarbimist – kui pole tarbijaid, narkoketid hävivad. Mida laps kardab? – Vahelejäämist! – Seega peame suurendama vahelejäämise võimalust,“ lisas [Mustamäe linnaosa vanem Lauri] Laats.

  709. Tonda ütles:

    Ma olen täiesti nõus sellega, et narkomaani tuleb vaadata mittu kui kujategijat vaidkui haiget.

    Kurjategija võib ka haige olla ja haige võib olla kurjategija. Üks ei välista teist ja “haiguspuhangute” vältimiseks peaks “nakkuskoldeid” vähendama, mitte juurde tegema.

    Narkoketti tulebki igast võimalikust kohast lõhkuda. Loodetavasti on koerad ikka sedavõrd õpetatud ja rihma otsas, et kartuseks pole põhjust mitte kellelgi teisel kui vaid neil, kellel keelatud aineid peidus on.

  710. uurija ütles:

    Kurjategija võib ka haige olla ja haige võib olla kurjategija.

    Narkomaan on kurjategija aga ainult seetõttu, et mingi asjatundmatu instants riigiaparaadis on arusaamatutel, meelevaldsetel põhjustel otsustanud osa sõltuvushaigeid uimastitarbijaid (ja väga palju suurema hulga kodanikke, kelle keelatud ainete tarvitamise määr ja sagedus pole kaugeltki patoloogilised) kurjategijateks kuulutada.

    Nende karistamine ei anna tulemusi. Ja nad ei ole kurjategijad selle sõna sisulises tähenduses — nad ei tee kurja, vähemalt mitte uimasteid tarvitades. Ja karistamine ei ole mõistlik rahvatervishoiumeede.

    ei välista teist ja “haiguspuhangute” vältimiseks peaks “nakkuskoldeid” vähendama, mitte juurde tegema.

    Kuidas dekriminaliseerimine või legaliseerimine “nakkuskoldeid” juurde tekitab? Arukas legaliseerimine võimaldaks uimastite kättesaadavust lastele ju pigem vähendada. Nagu juba viidatud, nõustuvad sellega ka keelustamisaktivistid.

    Narkomaaniat kui rahvatervishoiuprobleemi saab ennetada ja leevendada ainult selliste meetmetega, mis tegelikult ja tõhusalt eesmärki täidavad. Narkoreidide korraldamine koolidesse selliseid eesmärke kindlasti ei teeni. Või Sa tõesti usud, et koolilapsed, kellele distsiplineerimise eesmärgil narkokoeri ja mundris võmme demonstreeriti, ei teadnud enne, et uimastid on seadusega keelatud?

    Kui taoliseid “meetmeid” veel kaua sallitakse, on Eestil oht kujuneda USA eeskujul riigiks, kus inimesi ei hinnata eelkõige mitte nende panuse, päritolu või isegi välimuse, vaid nende kuse keemilise koosseisu alusel (kahjuks pole “Book of Urinomics” enam veebitsi leitav, muidu lingisk siia üht-teist).

    Narkoketti tulebki igast võimalikust kohast lõhkuda.

    Uimastite musta turgu keeluseaduste toel põlistades seda küll ei tehta. Narkopoliitika ja seaduste eesmärk peaks ju olema kahandada tarbimist, kahandada nõudlust, kahandada pakkumist ja kahandada uimastitega seotud kuritegevust. Pole mingeid märke, et tarvitajate karistamine sellele kuidagi mõistuspärasel moel kaasa aitaks, pigem vastupidi.

  711. uurija ütles:

    Üks ei välista teist ja “haiguspuhangute” vältimiseks peaks “nakkuskoldeid” vähendama, mitte juurde tegema.

    Kas teed ka ettepaneku jalaluumurru — väga kole haigus on, levib talviste jalakäijate ja ekstreemspordiüritustel osalejate seas — nakkuskollete karantiinimiseks vanglatesse?

  712. Mart K. ütles:

    Sa tõesti usud, et koolilapsed, kellele distsiplineerimise eesmärgil narkokoeri ja mundris võmme demonstreeriti, ei teadnud enne, et uimastid on seadusega keelatud?

    Teistpidi aga võib kahtlustada, et säärane üritus politsei mainele põntsu paneb, tekitades koolilastes suhtumist, et politseinikud on kurjad onud, kes asja eest, teist taga koolilapsi taga kiusavad. Ühiskonnale märksa parem oleks, kui valdav enamik ühiskonnaliikmeid politsei tegevust heaks kiidaks ning politseinikud oleksid osaks laiemaks üldsusest, mitte välised tumedad jõud, kes kehtestavad mitte-üldaktsepteeritud moraalinorme.

    Kolmandat pidi on huvitav, et kui mitmesugustel muudel moraalialadel kõlbab koolil lapsi kasvatada, siis narkootikumimoraalikasvatusest peseb kool oma käed puhtaks. Mida sellest järeldada võiks?

  713. Koolilaste läbiotsimine ja vajadusel karistamine ei välista mingil moel kasvatust ja selgitustööd. Küllap lapsed teadsid ennegi, et on keelatud. Mundris tegelaste nägemine ja reaalne vahelejäämine annab lihtsalt selgema signaali, et sõna “keelatud” või “halb” ka midagi tõepoolest tähendab.

    Koolilapsed peaks lausa ise huvitatud olema, et nende hulgas poleks isikuid, kes uimasteid omaks või tarvitaks.

    Kas maanteel alkomeetrisse puhumine, dokumentide näitamine või kütusepaagi sisu kontroll on siis ka kiusamine, mis korrakaitseorganite maine alla viib?

    Jalaluu murdnud inimene tuleks siis ühiskonnast isoleerida, kui ta vägisi tahab ka teiste inimeste jalaluid ära murda, et koos lõbusam oleks.

  714. dig ütles:

    võib kahtlustada, et säärane üritus politsei mainele põntsu paneb

    Põnts politsei mainele on tühine hind saavutuse massiivsuse kõrval: takistati ju kolme tubakakoguse ja ühe koguse kahtlase aine tarvitamist. Mitme politseitöötaja päevakoormus, ekspertiisi maksumus ning narkokoerte väljaõppele kulutatud ressursid on sellise tulemuse juures köömes, rääkimata taolistest kvantifitseerimatustest suurustest nagu politsei maine sirguva noorsoo silmis või mõnele lapsele tekitatud psühhotrauma kaalukus.

    Vähemalt meie narkopoliitika kujundajate arust.

  715. Miks peaks läbiotsimine olema psühhotrauma? Kas see, kui turvatöötaja lennujaama turvakontrollis sind füüsiliselt läbi katsub, on ka psühhotrauma? Äkki ei peakski läbi otsima, vaid tegema selgitustööd, et relvad ja lõhkeained on pahad ja neid ei tohi lennukisse viia:)

  716. uurija ütles:

    Mundris tegelaste nägemine ja reaalne vahelejäämine annab lihtsalt selgema signaali, et sõna “keelatud” või “halb” ka midagi tõepoolest tähendab.

    Ahsoo. Selle signaali pärast siis ongi kombeks, et kui koolipoiss tüdrukut patsist sikutab — mis teadupärast halb ja keelatud on —, kutsub õpetaja kohale mundris tegelased. Ikka selleks, et kasvav noorsugu aru saaks, et nood sõnad ka midagi tähendavad.

    Mis värvi taevas Sinu maailmas on?

  717. uurija ütles:

    Kas see, kui turvatöötaja lennujaama turvakontrollis sind füüsiliselt läbi katsub, on ka psühhotrauma?

    See ei ole bug, see on featuur. Kirjutab Slashdot:

    Passengers can choose to submit to a pat-down instead of going through the scanners, but according to one of the TSA employees Goldberg talked to, the rules for those are soon changing to make things more uncomfortable for opt-outs, while not doing much for actual security.

  718. Kuna narkopolitsei töö ümber korraldamine ilmselt aastaid võtab, ehk oleks siis abiks hakatuseks sisse viia vormireform? Et inimesed pärispolitseinikke moraalikehtestajatega segamini ei ajaks ja ühtede stereotüüpe teistele ei rakendaks, võiksid narkopolitseinikud näiteks keni punaseid kardinalivorme kanda.

  719. Mina olen taevast näinud sinise, halli või mustana (öösel), mõnikord ka osaliselt punasena (päikese lähedal) ja on ka palju vahepealseid toone.

    Kas, millal, kuidas ja kui palju siis peaks üldse inimeste tegevust kontrollima?

  720. Rohkem raha ei garanteeri narkomaanide paremat ravi

    Soomes töötav Eik rääkis, et kuigi põhjanaabritel on olemas kõik see, millest Eestis unistatakse, on sõltlaste ravis ikka omad puudujäägid – keerulisi patsiente saadetakse siia-sinna ning spetsialistide ja erinevate organisatsiooni vahelised suhted ei pruugi alati toimida.

    «Raha ei lahenda kõike, raha ei garanteeri, et kõik patsiendid saavad ravitud ja et kõik patsiendid oleksid rahulolevamad,» ütles arst.

    Eik soovitas Eestis vältida ka nii-öelda sooja pesa tekitamist. Soomes on olukord, kus sõltuvusest vabaneda soovival narkomaanil makstakse kinni korter, ravimid ja antakse veel taskuraha ka. Nii on Eiki soomlastest kolleegid imestanud selle üle, et suur osa Eesti metadoonipatsientidest on käinud tööl. «Milleks, küsivad nad.»

    Küll aga avaldas Soomes töötav arst lootust, et Eestis leitakse raha heade ravikeskuste loomiseks, kus saaks diagnoosida, ravida ja luua patsientidega usaldusliku kontakti.

  721. Kogenud kanepipruukijal kujuneb uimasti suhtes välja tolerants, vahendab Forte.

    Kogenud kanepitarvitajatel kujuneb selle uimasti psühhomotoorikat pärssivate mõjude suhtes välja arvestatav tolerants, selgus ajakirjas Psychopharmacology avaldatud uurimusest. /…/

    Katsealused pidid sooritama mitmesuguseid teste sõidukisimulaatoril. Muu hulgas mõõdeti tajutavat motoorset kontrolli (kriitilise jälgimise test), kahetegumilist töötlust (jagatud tähelepanu test), motoorset pärsitust (stopptule-test) ja mõju tunnetusele (nn Londoni Toweri test).

    Uurijad leidsid, et alkohol pärssis katsealuste sooritust kriitilises jälgimises, jagatud tähelepanus ja stopptule-testis. THC ehk tetrahüdrokannabinooli, kanepi peamise mõjuaine sisaldusega sigarettide suitsetamine uurijate kinnitusel katsealuste sooritust üldiselt ei mõjutanud.

  722. salvey ütles:

    Rohkem raha ei garanteeri narkomaanide paremat ravi

    «Raha ei lahenda kõike, raha ei garanteeri, et kõik patsiendid saavad ravitud ja et kõik patsiendid oleksid rahulolevamad,» ütles arst.

    Seda minagi. Ilma dekriminaliseerimiseta ei kipu ennetus ja ravi eriti tõhusalt funktsioneerima. Selge see, et tegureid on veel palju (antud artikkel viitab muuhulgas ametkondadevahelistele kommunikatsiooniprobleemidele), aga tendents on ju ilmne.

  723. Ma ei leia praegu üles seda kohta, kus Kriku väitis, et uimastiprobleemiga arsti poole pöördujat ei oota mingisugused sanktsioonid ega sekeldused politseiga. Psühholoog Tõnu Ots, paremini tuntud kui dr. Noormann, väidab vastupidist.

    …minul on konsultandi vandega seotud kohustus kuriteo tunnustega käitumise ilmnedes ignoreerida anonüümsuse nõuet.

    Oletan, et “konsultandi vande” all peetakse silmas arsti kutsetõotust. Sisaldab see ka tegelikult midagi sellist? Noormanni vastusest jääb mulje, et konsultandil (arstil? nõustajal?) on kohustus iga patsient, kes tunnistab diileritega läbikäimist, politseile üles anda.

    Igatahes ei ilmuta too psühholoog minu arust erilist taiplikkust, kui käsib murega tema poole pöördunud lapsel oma uimastitarvitajaist sõbrad politseile üles anda ning hirmutab veel pealekauba ise last politseiga. Noorte ravile pöördumisele selline jutt vaevalt kaasa aitab, pigem süvendab umbusaldust kõigi ametlike instantside suhtes.

  724. Miks ikkagi ei võiks kanepit legaliseerida?

    Aga et küsisite minu isiklikku arvamust, vastan kõigepealt egoismist lähtudes. Ma tegelen sõltuvusprobleemides inimestega kauem, kui Teie olete elanud. Ning väga paljusid pole ma suutnud aidata. Kas teate, mis tunne on lugeda ajalehe surmakuulutustest oma patsientide nimesid? Sõltuvusravi kasutegur on praegu 50-60%. Ülejäänud on surnud või elavad rahvasuu tiitlitega „narkar“, „jota“, “asotsiaal”.

  725. See on nii armas jutt. Kanepist praktiliselt mitte sõnagi. Küsimus on konkreetne, vastus laialivalguvam ja asjassepuutumatum kui nurka aetud poliitiku jampsimine.

  726. Kuna a) hoolimata asjaolust, et juuli uudised pole uimastitega kuidagi eriliselt rohkem seotud kui muud, paistab vastavateemaline diskussioon olevat koondunud siia, ning b) Eesti, Euroopa jm uimastipoliitika ja selle teadmistepõhisus ei paista kuuluvat skeptik.ee esmaoluliste, igakuiselt kajastatavate teemade ringi, siis postitan need päevakajalised lood esialgu siia.

    Delfis kirjutab Andres Anvelt, sotsiaaldem. poliitik ning KRP ja Politseikolledži eksjuht, kuidas Eesti vajab koordineeritud narkopoliitikat ning et praegune olukord, kus uimastite tarvitamine on koordineerimatult dekriminaliseeritud, ei teeni kellegi huve.

    EPL-is on pikk ja ettevaatlik usutlus psühhofarmakoloogi, TÜ professori Jaanus Harroga, kellelt Villu Zirnask üritab välja pressida seisukohta David Nutti viimatisele UK uimastikahjude analüüsile kitsamalt ja kehtiva(te)le uimastipoliitika(te)le laiemalt.

    Ning Kanepitembi blogis on ilmunud tõlkejutt mullistustest, mis leiavad aset Hollandi kanepipoliitikas pärast uue, konservatiivse valitsuse ametisseasumist tänavu oktoobris.

  727. Mart K. ütles:

    Narkomaan on kurjategija aga ainult seetõttu, et mingi asjatundmatu instants riigiaparaadis on arusaamatutel, meelevaldsetel põhjustel otsustanud osa sõltuvushaigeid uimastitarbijaid (ja väga palju suurema hulga kodanikke, kelle keelatud ainete tarvitamise määr ja sagedus pole kaugeltki patoloogilised) kurjategijateks kuulutada.

    Mart ajab oma tavapärast joru edasi, pööramata mingit tähelepanu sellele, mida teised ütlevad. Esiteks kubiseb ülaltsiteeritud lõik põhjendamata hinnangutest (“asjatundmatu”, “arusaamatutel, meelevaldsetel põhjustel”), mis ei kuulu tõenduspõhise väitluse juurde. Tema isiklik seisukoht on meile kõigile teada nagu ka tõsiasi, et ta ei saa praegusest uimastipoliitikast aru ja peab seda meelevaldseks. Niisugune pidev korrutamine on ad nauseam demagoogiavõte. Need on tema isiklikud hinnangud, ei midagi rohkemat. Teiseks, nagu ülal juba öeldud, karistatakse uimastite tarbimist vaid väärteo korras.

    Mis Jaanus Harro intervjuusse puutub, siis selles on mitu meie diskussiooni puutuvat lõiku nii Nutti uurimuse kui uimastipoliitika kohta üldiselt. Mis “väljapressimisest” Mart räägib, jääb mulle arusaamatuks.

    Olen näinud siin-seal pealkirju, mis näitavad, et üht väga lihtsat asja kaldutakse segi ajama. Nutti analüüs ütleb, kui palju kahju teevad erinevad ained seal, kus analüüs tehtud on, s.o Suurbritannias. Käibele on aga läinud tõlgendus, et tegemist on ainete ohtlikkuse järjekorraga. Ohtlikkus ja kahju ei ole üks ja sama asi, sest kahju tegemine sõltub sellest, kui suur võimalus on sellel ohtlikul asjal kahju teha. Ohtlikkuse järjestuse saaksime, kui panna kõik need uimastid samadesse tingimustesse, aga Nutti uurimuses on võrreldud täiesti erineval määral kontrollitavaid ja täiesti erineval viisil kultuuri sobitunud uimasteid.

    See uurimus ütleb, et siin, praegu ja nendes oludes – see tähendab, Suurbritannias – on alkohol kõige suuremat kahju tekitav uimasti. Sellest ei tohi järeldada, et alkohol on kõige ohtlikum uimasti.

    Seega, kui Nutti järjestuse teine – heroiin – oleks sama vabalt kättesaadav kui alkohol, oleks tõenäoliselt hoopis heroiin esikohal, sest tema tekitatav kahju ühiskonnale oleks suurem? Indiviidile tekitatava kahju arvestuses ta juba on esikohal.

    Sellisel juhul oleks heroiin väga palju kahjulikum. Heroiini kohta on seda lihtne öelda, sest tema kasutamise tagajärgi on palju uuritud.

    Milline oleks seda arvestades tänapäeval optimaalne keeldude ja lubamiste vahekord uimastite valdkonnas?

    Lihtne reegel on järgmine: tuleb nii palju keelata, kui ühiskond välja kannatab.

  728. Kriku ütles:

    Esiteks kubiseb ülaltsiteeritud lõik põhjendamata hinnangutest (“asjatundmatu”, “arusaamatutel, meelevaldsetel põhjustel”), mis ei kuulu tõenduspõhise väitluse juurde.

    Ametnik või poliitik, kes toetab kehtivat kontraproduktiivset uimastipoliitikat, peab ju olema ebapädev. Ning kui ta pole ebapädev, s.t, on tegelikult teadlik sellest, et keelustamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi ja pigem süvendab kahjusid, aga toetab seda ometi, on tema põhjused minu jaoks arusaamatud (ehk teadmata) või moralistlikud, s.t meelevaldsed.

    Mis “väljapressimisest” Mart räägib, jääb mulle arusaamatuks.

    Zirnaski küsimused on selles mõttes “väljapressimine”, et ta ilmselgelt üritab Harrolt kätte saada mingisugust kindlat seisukohta kehtiva uimastipoliitika osas — et kus suunas see liikuma peaks. Leian, et Harrost on professionaalne võimalikult täpselt selgitada, miks ta seda õigupoolest anda ei saa:

    “Kui palju [kannatab ühiskond uimasteid välja], seda ei peaks mina üksi ütlema. See on teema ekspertidele, kes esindavad erinevaid vaatenurki. Mina esindaksin sellises arutlusringis farmakoloogi vaatenurka – seda, kes teab, mida farmakonid inimesele teevad. Aga seal peaks olema veel inimesi. Näiteks keegi, kes oskab öelda, kui palju politsei suudab kontrollida uimastite liikumist, millised on nende liikumisteed, kui palju on narkokuritegusid jne. Sellisest analüüsist tuleks välja, kuhu me peaksime oma olemasoleva ressursi juures pöörama suhteliselt rohkem tähelepanu.”

    Raske vastu vaielda.

    Mis puutub ohtlikkuse ja kahju segiajamisse, siis võimalik, et olen seda kusagil eespool teinud — vabandust, kui nii on. Nende eristamine on tõesti oluline.

    Ja ma ei tea, et keegi oleks siin avaldanud arvamust, et Eestis peaks heroiin olema sama kättesaadav kui alkohol.

    ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroogi on oma viimatises aruandes üsna enesekriitiliselt nentinud, et praegune kord toob mitmel pool kaasa soovimatuid kriminaalseid tagajärgi. Selle põhjal, mida mina lugenud ja kogenud olen, jään praegu seisukohale, et Eesti ühiskond taluks koordineeritud dekriminaliseerimist (mis ei välista mõnede lahjade ainete väga rangelt kontrollitud kättesaadavaks tegemist e de facto legaliseerimist tulevikus) paremini kui praeguse uimastisõja sandistavaid mõjusid.

  729. Tallinna Postimees toob meieni näite politsei kehvast mainest:

    Tallinnas Kristiine linnaosas elav vanapaar lasi eile õhtul kadrisandid tuppa, pererahval oli lustakate tüdrukute üle rõõmus meel, kuid täna hommikul oli hea tuju kui käega pühitud – esikukapi pealt oli naisterahva kuldsõrmus kadunud.

    Ehkki tegemist oli ebameeldiva juhtumiga, ei kavatse vanapaar politseisse pöörduda, sest sõrmus ei olnud väga kallis ning neid tegi kurvaks pigem see, et lahkelt koju lastud lapsed sellise teoga hakkama said.

  730. Mart ütles:

    Esiteks kubiseb ülaltsiteeritud lõik põhjendamata hinnangutest (“asjatundmatu”, “arusaamatutel, meelevaldsetel põhjustel”), mis ei kuulu tõenduspõhise väitluse juurde.

    Ametnik või poliitik, kes toetab kehtivat kontraproduktiivset uimastipoliitikat peab ju olema ebapädev.

    Ad nauseam jätkub. “Kontraproduktiivne” on täpselt samamoodi Sinu isiklik hinnang.

    Selle põhjal, mida mina lugenud ja kogenud olen, jään praegu seisukohale, et Eesti ühiskond taluks koordineeritud dekriminaliseerimist (mis ei välista mõnede lahjade ainete väga rangelt kontrollitud kättesaadavaks tegemist e de facto legaliseerimist tulevikus) paremini kui praeguse uimastisõja sandistavaid mõjusid.

    See on Sinu õigus. Aga Sinu isiklik seisukoht on meile kõigile ammu teada. Ei ole mõtet seda pidevalt korrutada.

  731. Kriku ütles:

    “Kontraproduktiivne” on täpselt samamoodi Sinu isiklik hinnang.

    Nii et Sinu meelest annab Eestis kehtiv uimastipoliitika soovitud tulemusi?

  732. Mart, “kontraproduktiivne” tähendab sama mis “vastutöötav”. Ka siis, kui Eesti uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, ei saa sellest järeldada, et Eesti uimastipoliitika oleks soovitud tulemustele vastutöötav või ei annaks üldse tulemusi. Sinu küsimus on asjassepuutumatu. Lõpeta palun ükskord demagoogia.

  733. Ma tean, mida tähendab kontraproduktiivne. Kas “soovimatud kriminaalsed tagajärjed” (UNODCi enda fraas) ei ole Sinu meelest märk kontraproduktiivsusest?

  734. Kanepitemp vahendab hiljuti Time’is avaldatud kajastust viimatisest Portugali uimastipoliitikale keskendunud teadustööst. Uurijad leiavad, et dekriminaliseerimine koos sõltuvusravi haarde laiendamisega on olnud edukas.

    Portugal dekriminaliseeris kõigi uimastite omamise 2001. aastal. Ligi kümnend hiljem on tulemused ajakirja British Journal of Criminology novembrinumbris avaldatud uurimuse kohaselt järgmised: vähem uimastitarvitamist teismeliste hulgas, vähem AIDS-i ja rohkem korrakaitsjate poolt hõivatud uimasteid. Täiskasvanute uimastipruukimise määrad kerkisid veidi — ent see tõus polnud suurem kui naaberriikides, mis uimastipoliitikat ei muutnud. Vähem manustatakse uimasteid süstides.

    Loomulikult pole kuidagi võimalik öelda, kas ja millised neist muutustest johtuvad poliitika muutmisest — kontrollrühma puudumisel ei saa taoline uurimus tuvastada põhjust ja tagajärge.

  735. Ei pruugi olla. Peaaegu igal meetmel on hulk tagajärgi, mõned neist soovimatud, mõned soovitud. On väga vähe (kui üldse) nii õnnestunud meetmeid, et neil täielikult puuduvad soovimatud tagajärjed. Täpselt samamoodi on igal ravimil kõrvalefektid. Küsimus on kõigi tagajärgede omavahelises kaalumises ja nende ükshaaval kontekstist väljarebimine pole eriti mõttekas. Lisaks ei pruugi meetmega kaasuv soovimatu tagajärg olla kontraproduktiivne peaeesmärgi suhtes.

  736. Kriku ütles:

    Peaaegu igal meetmel on hulk tagajärgi, mõned neist soovimatud, mõned soovitud. On väga vähe (kui üldse) nii õnnestunud meetmeid, et neil täielikult puuduvad soovimatud tagajärjed.

    Kulla Kriku, nüüd teed Sa Andrest. “Kõik teadused on head, aga mõned võivad halvad ka olla. Skeptikud on huvitavad inimesed, aga paljud neist on päris igavad.”

  737. Ei tee. Minu postitus lähtus otseselt Mardi omast, milles uimastipoliitiliste meetmete üht võimalikku tagajärge üritatakse näidata justkui eraldiseisvana kogu poliitika üle otsustamise alusena.

  738. NORML tutvustab faktide pööritamise huvitavat juhtumit USA-s, kus peavoolumeedia ja narkotsaar on uimaainete ja avariides suremise seost analüüsivast uurimusest lugenud välja seda, mida sinna mitte pandud pole.

    Allikas on kahtlemata kallutatud, aga pekstagu siiski sõnumit, mitte toojat.

    Today the National Highway Traffic Safety Administration posted a press release entitled “Drug Use Among Fatally Injured Drivers Increased Over the Last Five Years“. The release summarizes the full report that examines the the drug test results of drivers who had been killed in automobile crashes. While the report itself is objective and offers many caveats about reading it as an indictment of drug-using drivers as serious safety risk, the mainstream media hasn’t been as “fair and balanced” and the Drug Czar has jumped on the release to forward his agenda.

  739. Mart K. ütles:

    NORML tutvustab faktide pööritamise huvitavat juhtumit USA-s, kus peavoolumeedia ja narkotsaar on uimaainete ja avariides suremise seost analüüsivast uurimusest lugenud välja seda, mida sinna mitte pandud pole.

    Allikas on kahtlemata kallutatud, aga pekstagu siiski sõnumit, mitte toojat.

    et siis mis? kõnealusel juhul on ju tooja sõnumi toomise asemel selle endale meelepäraseks ümber teinud.

  740. Et NORML väidab hoopis oma kajastuses selliseid asju, mida NHTSA uurimuses tegelikult pole? Mida täpsemalt?

  741. Kriku ütles:

    Ka siis, kui Eesti uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, ei saa sellest järeldada, et Eesti uimastipoliitika oleks soovitud tulemustele vastutöötav või ei annaks üldse tulemusi.

    Eesti uimastipoliitika toetub samadele alustele suurema osa ülejäänud maailma uimastipoliitikatega — keskendudes eelkõige seaduste jõustamisele ja kriminaalsetele sanktsioonidele ning marginaliseerides tõhusaid ja inimlikke kahjude kahandus-, ennetus- ja ravimeetmeid. Ning üks keerulise ametinimetusega ÜRO volinik (“Special Rapporteur on the right of everyone to the enjoyment of the highest attainable standard of physical and mental health“) Anand Grover leidis oma tänavuses aruandes, et selline lähenemine on nurjunud, kuna ignoreerib uimastikasutust ja -sõltuvust tegelikult suunavaid tegureid. Grover osutab ka, et karistuspõhine režiim ei ole saavutanud oma avalikult püstitatud eesmärke ning on kaasa toonud loendamatult hulgal inimõiguste rikkumisi.

    Kas see tõesti ei tähenda Sinu arust, et keelustus-karistuspõhine uimastipoliitika on kontraproduktiivne? Või hindu vassib?

  742. NORMLi teadaandes mängivat ju kullerite rolli ilmselgelt peavoolumeedia ja narkotsaar, kes aga oma sõnumitoomistööd kehvasti tegevat.

  743. Eesti uimastipoliitika toetub samadele alustele suurema osa ülejäänud maailma uimastipoliitikatega — keskendudes eelkõige seaduste jõustamisele ja kriminaalsetele sanktsioonidele ning marginaliseerides tõhusaid ja inimlikke kahjude kahandus-, ennetus- ja ravimeetmeid.

    Ma julgen väita, et suuremas osas arenenud riikides on ennetustöö ja ravi oluliselt kõrgemal tasemel kui meil siin.

    Anand Grover leidis oma tänavuses aruandes, et selline lähenemine on nurjunud

    Mul ei ole hetkel võimalik sellesse aruandesse süveneda, aga “nurjunud” ei ole sama mis “vastutöötav”.

    Kas see tõesti ei tähenda Sinu arust, et keelustus-karistuspõhine uimastipoliitika on kontraproduktiivne? Või hindu vassib?

    Ei, sina vassid.

  744. Millal võib hakata vastutöötavaks nimetama meetmeid, mille rakendamise järgselt saavutatakse sätestatud eesmärkidele (vähem uimastitarvitajaid, vähem eri uimasteid, ohutumad uimastid, uimastite leviku piiramine, vähem uimastitega seonduvaid kahjusid) vastupidiseid tulemusi (rohkem tarvitajaid, ohtlikumad uimastid, rohkem eri uimasteid, uimastite laiem levik, rohkem uimastitega seonduvaid kuritegusid)?

  745. Ka sinu viimases küsimuses esitatud väide on tõendamata ja põhineb sinu isiklikel hinnangutel. Selle väite tõendamiseks peaks sul olema referentsiks mingisugune tõsiselt võetavalt alternatiivne süsteem. Seda sul paraku ei ole. Portugali näide on esiteks veel kaunis vähe kestnud ning teiseks möönavad kõik uurijad, et raske on hinnata ennetavate meetmete ja dekriminaliseerimise kasutegurite vahekorda. Nagu ülal viidatud, ei hoidnud Hollandi liberaalne seadusandlus ära näiteks järjest tugevatoimelisemate kanepisoritide kultiveerimist.

    Võib-olla saaks Eestis ennetus- ja toetusvõrgustiku väljaarendamisega, kuid karistuspoliitika samaks jätmisega parema süsteemi kui Portugalis? Sa ju ei tea seda. Sa ei tea ka seda, kas ja kui palju oleks narkomaanide arv ja narkoturg kasvanud, kui Eesti seadusandja oleks otsustanud sellesse üldse mitte sekkuda. Lahmid ainult oma “vastutöötavusega”.

    Mis sul üldse selle vastu on, et esiteks arendada välja ennetus- ja toetusvõrgustik ja seejärel vaadata üle karistusõigus? Kas see ei tundu sulle mõistliku järjekorrana?

  746. Kriku ütles:

    …tõendamiseks peaks sul olema referentsiks mingisugune tõsiselt võetavalt alternatiivne süsteem. Seda sul paraku ei ole.

    Millised on Sinu jaoks tõsiseltvõetavuse tingimused?

    Dekriminaliseerimise ja/või kahjude kahandamise teed läinud süsteeme on mitmeid Iraanist ja Hiinast tosina USA osariigini. Suurema osa inimkonna ajaloost on uimastite kasutamist ohjatud muude vahendite kui kriminaalõigusega, probleemsed kasutajad on üldiseks nuhtluseks muutunud aga just karistuspõhistes süsteemides.

    Portugali näide on esiteks veel kaunis vähe kestnud ning teiseks möönavad kõik uurijad, et raske on hinnata ennetavate meetmete ja dekriminaliseerimise kasutegurite vahekorda.

    Nõus, “agasid” on. Ent kas Sa nõustud, et Portugali mudel pole olukorda hullemaks teinud? Pärast dekriminaliseerimist on mõned näitajad ju ümberkaudsete riikidega võrreldes oluliselt paranenud.

    Nagu ülal viidatud, ei hoidnud Hollandi liberaalne seadusandlus ära näiteks järjest tugevatoimelisemate kanepisoritide kultiveerimist.

    Teadliku ja vastutustundliku kasutamise korral on kangus pluss — sama mõju saamiseks on vaja vähem kõrvalaineid manustada. Teiseks on Hollandis valik väga lai ning saadaval ka “vana kooli” lahjad ja leebe mõjuga, palju CBD-d sisaldavad sativa-liini sordid, mida karistuspõhistes süsteemides ei liigu — esiteks on neid keerulisem varjatult kasvatada ja teiseks on diilerite huvides käidelda võimalikult väikeseid, s.t võimalikult kangeid koguseid.

    Võib-olla saaks Eestis ennetus- ja toetusvõrgustiku väljaarendamisega, kuid karistuspoliitika samaks jätmisega parema süsteemi kui Portugalis? Sa ju ei tea seda.

    Enamikus palju jõukamal järjel riikides pole seda saavutatud, miks Eestis peaks?

    Sa ei tea ka seda, kas ja kui palju oleks narkomaanide arv ja narkoturg kasvanud, kui Eesti seadusandja oleks otsustanud sellesse üldse mitte sekkuda.

    Tõsi, aga üldse mitte sekkumine pole kindlasti see, mida mina õigeks pean. Riik peaks just rohkem sekkuma, igal tasandil. Lihtsalt mitte nuheldes, vaid reguleerides, teavitades ja abi võimaldades.

    Mis sul üldse selle vastu on, et esiteks arendada välja ennetus- ja toetusvõrgustik ja seejärel vaadata üle karistusõigus? Kas see ei tundu sulle mõistliku järjekorrana?

    Ei, sest tõhusat ennetus-, ravi- ja toetusvõrku pole võimalik rajada praeguste nappide vahenditega, samas kui seaduste jõustamine on äärmiselt kulukas võrreldes tulemustega (hõivatud uimastid ja ennetatud kuriteod) — nii otseselt rahalises kui üldise ühiskondliku lõivu mõttes. Portugal suunas jõustamisest üle jäänud raha ravisse ning tulemused on pigem positiivsed, s.t mingit kardetud narkoplahvatust ei ole toimunud…

  747. Dekriminaliseerimise ja/või kahjude kahandamise teed läinud süsteeme on mitmeid Iraanist ja Hiinast tosina USA osariigini.

    USA vastavad osariigid tegid seda väga hiljuti, mis raskendab järelduste tegemist. Muude piirkondade kohta võid ju viiteid uuringutele postitada.

    Suurema osa inimkonna ajaloost on uimastite kasutamist ohjatud muude vahendite kui kriminaalõigusega

    See ei ole argument. Suurema osa inimkonna ajaloost on üldse igasugu jõledusi tehtud.

    probleemsed kasutajad on üldiseks nuhtluseks muutunud aga just karistuspõhistes süsteemides.

    Ootan huviga, kust sa võtad, et probleemsed kasutajad ei olnud varem üldiseks nuhtluseks seal, kus narkootikumid kättesaadavad olid.

    Ent kas Sa nõustud, et Portugali mudel pole olukorda hullemaks teinud? Pärast dekriminaliseerimist on mõned näitajad ju ümberkaudsete riikidega võrreldes oluliselt paranenud.

    Ma juba vastasin ju sellele. Portugali süsteemi tulemusi on vara hinnata ja ei ole selge, mis osa on neis paranenud toetus ja ennetustegevusel. Niisiis pole ka selge, millised meetmed “pole olukorda hullemaks teinud”.

    Teadliku ja vastutustundliku kasutamise korral on kangus pluss — sama mõju saamiseks on vaja vähem kõrvalaineid manustada.

    Vaata kui tore. Ülalpool panid sa just kangemate ainete, sh. “valge hiinlase” turulejõudmist praegusele süsteemile pahaks. Mul on hea meel, et sa oled sellest loobunud.

    Võib-olla saaks Eestis ennetus- ja toetusvõrgustiku väljaarendamisega, kuid karistuspoliitika samaks jätmisega parema süsteemi kui Portugalis? Sa ju ei tea seda.

    Enamikus palju jõukamal järjel riikides pole seda saavutatud, miks Eestis peaks?

    Mis riikides? Oled sa uurinud, millisel tasemel on Portugali toetus- ja ennetusmeetmed võrreldes ülejäänud arenenud riikidega?

    Sa ei tea ka seda, kas ja kui palju oleks narkomaanide arv ja narkoturg kasvanud, kui Eesti seadusandja oleks otsustanud sellesse üldse mitte sekkuda.

    Tõsi, aga üldse mitte sekkumine pole kindlasti see, mida mina õigeks pean.

    Enne kui hakata rääkima meetmete “vastutöötavusest”, tuleb kontrollida, kas meetmete rakendamise tulemusel on parem olukord, kui oleks siis, kui poleks üldse midagi tehtud. See, et mingite eesmärkide saavutamiseks võib olla mitu viisi ja osa neist saavutavad eesmärke suuremas mahus kui teised, ei anna alust nimetada noid teisi “vastutöötavaiks”.

    Mis sul üldse selle vastu on, et esiteks arendada välja ennetus- ja toetusvõrgustik ja seejärel vaadata üle karistusõigus? Kas see ei tundu sulle mõistliku järjekorrana?

    Ei, sest tõhusat ennetus-, ravi- ja toetusvõrku pole võimalik rajada praeguste nappide vahenditega, samas kui seaduste jõustamine on äärmiselt kulukas võrreldes tulemustega (hõivatud uimastid ja ennetatud kuriteod) — nii otseselt rahalises kui üldise ühiskondliku lõivu mõttes.

    Nii et siis sinu väide on, et raha, mida oleks vaja toetus- ja ennetussüsteemi jaoks, kulutatakse praegu politseitööle ning seetõttu ei saa enne dekriminaliseerimist toetus ja ennetussüsteemi luua? Oled sa seda uurinud või niisama arvad? Mis “ühiskondlikku lõivu” puutub, siis see realiseerub numbriteks eelarves alles pikkamööda ja raskesti jälgitavana, nii et sellest ei ole antud kontekstis mõtet rääkida.

  748. Kriku ütles:

    USA vastavad osariigid tegid seda väga hiljuti, mis raskendab järelduste tegemist.

    Üle 30 aasta on liiga lühike aeg? Kui pikk aeg on piisavalt pikk, et midagi järeldada?

    Suurema osa inimkonna ajaloost on üldse igasugu jõledusi tehtud.

    Kas pole natuke küüniline nimetada “jõleduseks” muid uimastite pruukimise ohjeldamise meetmeid peale keeluseaduste?

    …kust sa võtad, et probleemsed kasutajad ei olnud varem üldiseks nuhtluseks seal, kus narkootikumid kättesaadavad olid.

    Sa paistad eeldavat, et kusagil on kunagi olnud aeg ja koht, kus uimastid ei ole kättesaadavad olnud. Peale inuittide pole selliseid kultuure teada. Üldiselt pole ju ainuüksi taju muutvate ainete kasutamine neid tsivilisatsioone olulisel määral halvanud. Aga muidugi annab lõpmatuseni vaielda terminite “probleemne”, “üldine” ja “nuhtlus” üle.

    Portugali süsteemi tulemusi on vara hinnata ja ei ole selge, mis osa on neis paranenud toetus ja ennetustegevusel. Niisiis pole ka selge, millised meetmed “pole olukorda hullemaks teinud”.

    Jah, uimastipoliitikate testimise laboratooriumit tõesti ei ole ega paista ka, et tuleks. Kui Ameerika üle 30-aastane dekriminaliseerimiskogemus on hindamiseks ka liiga uus, siis Portugali näitel võib Sinu arvates vast midagi järeldama hakata siis, kui Sina ja mina ammu mulla all puhkame.

    Mingisugused sinisilmsed teadlased ometi jätkavad Portugali mudeli seiramist juba praegu — ei tea küll, miks?

    Ülalpool panid sa just kangemate ainete, sh. “valge hiinlase” turulejõudmist praegusele süsteemile pahaks. Mul on hea meel, et sa oled sellest loobunud.

    Ei ole loobunud — on ju ilmne, et fentanüül ei ole kanep ja vastupidi. Ainete puhtuse ja kanguse tuvastatavus on täiesti erinevad, samuti üledoosi-oht. Kanepit ja valget hiinlast pole mõistlik selles kontekstis kõrvutada. Pealegi, nagu öeldud, on nt Hollandis kanepivalik suur, mida ei saa öelda Eesti tänava-opioidivaliku kohta.

    Mis riikides? Oled sa uurinud, millisel tasemel on Portugali toetus- ja ennetusmeetmed võrreldes ülejäänud arenenud riikidega?

    Ei ole muidugi võrrelnud kõikide riikidega; mingid iseärasused on igal pool. Portugali uimastipoliitika koordinaator João Goulão väidab, et sealne ennetus ja ravi annavad teiste riikidega võrreldes paremaid tulemusi tänu dekriminaliseerimisele, mis muu hulgas on sürdhäbimärgistanud abi otsimise.

    …tuleb kontrollida, kas meetmete rakendamise tulemusel on parem olukord, kui oleks siis, kui poleks üldse midagi tehtud.

    Ja kuna meil kontrollgruppi ega poliitikalaborit pole, siis ei saagi kunagi kontrollida ning kuidagi õigustab see karistuspõhise mudeli põlistamist (hoolimata…

  749. Kriku ütles:

    Nii et siis sinu väide on, et raha, mida oleks vaja toetus- ja ennetussüsteemi jaoks, kulutatakse praegu politseitööle ning seetõttu ei saa enne dekriminaliseerimist toetus ja ennetussüsteemi luua?

    Loomulikult pole kupüüridele peale trükitud, milleks neid konkreetselt kasutada tuleb. Ent on tõik, et enamikus karistuspõhise süsteemi omaks võtnud riikides on toetus ja ennetus pidevalt alarahastatud; uimastipoliitika kujundamisel ja kinnimaksmisel on nende osatähtsus üldiselt marginaliseeritud. (Rootsi on möönamisi üksik erand, ja samas pole ka nende röögatult kuluka range uimastipoliitika edukus sugugi vaieldamatu.)

    Jõustamisele kulutatav raha (mis tulemusi ei anna ja tegelikult ikkagi väga sageli kahjusid suurendab — korruptsioonist, vägivallast, vangistamisest ja perede lõhkumisest inimõiguste rikkumise, vastutustundlike kasutajate kimbutamise ja meditsiiniliste vajaduste eiramiseni) on lihtsalt kõige loogilisem ressurss, mida ennetuse-ravi edendamisse suunata, esiteks sellepärast, et paberil on nii ennetajate kui jõustajate eesmärgid samad, teiseks sellepärast, et osaline loobumine jõustamisest muudab ennetuse ja ravi tõhusamaks.

  750. Eelviimase postituse lõpp pidi olema selline:

    Ja kuna meil kontrollgruppi ega poliitikalaborit pole, siis ei saagi kunagi kontrollida ning kuidagi õigustab see karistuspõhise mudeli põlistamist (hoolimata negatiivsetest tulemustest)? Ei saa nõustuda.

  751. USA vastavad osariigid tegid seda väga hiljuti, mis raskendab järelduste tegemist.

    Üle 30 aasta on liiga lühike aeg? Kui pikk aeg on piisavalt pikk, et midagi järeldada?

    30 aastat ei ole liiga lühike aeg. Palun täpsusta, mis osariike mõtlesid.

    Suurema osa inimkonna ajaloost on üldse igasugu jõledusi tehtud.

    Kas pole natuke küüniline nimetada “jõleduseks” muid uimastite pruukimise ohjeldamise meetmeid peale keeluseaduste?

    Ma ei teinud seda. Viitasin lihtsalt asjaolule, et see, kui midagi on “suurema osa inimkonna ajaloost tehtud” ei ole mitte mingisugune argument selle asja headuse või sobivuse kohta.

    kust sa võtad, et probleemsed kasutajad ei olnud varem üldiseks nuhtluseks seal, kus narkootikumid kättesaadavad olid.

    Sa paistad eeldavat, et kusagil on kunagi olnud aeg ja koht, kus uimastid ei ole kättesaadavad olnud. Peale inuittide pole selliseid kultuure teada.

    Nagu sa väga hästi tead, on ainete toimed erinevad. Enne ülemaailmse kaubanduse tekkimist pidid erinevad kultuurid läbi ajama sellega, mis nende juures kasvas. Punane kärbseseen on näiteks võrreldes paljude enam levinud ainetega mitmes mõttes võrdlemisi vilets.

    Aga muidugi annab lõpmatuseni vaielda terminite “probleemne”, “üldine” ja “nuhtlus” üle.

    Palun hoidu edaspidi argumenteerimast terminitega, mille üle annab “lõpmatuseni vaielda”.

    Mingisugused sinisilmsed teadlased ometi jätkavad Portugali mudeli seiramist juba praegu — ei tea küll, miks?

    Väga hea, et jätkavad. Võib-olla tõesti on portugaallastel õigus ja millalgi võib see teadmine väga väärtuslikuks osutuda. Nagu ka vastupidine teadmine, kui see peaks tekkima.

    Ei ole muidugi võrrelnud kõikide riikidega; mingid iseärasused on igal pool.

    Ma kordan oma küsimust – mis riikidest sa rääkisid? Oled sa uurinud, millisel tasemel on Portugali toetus- ja ennetusmeetmed võrreldes ülejäänud arenenud riikidega?

    Ja kuna meil kontrollgruppi ega poliitikalaborit pole, siis ei saagi kunagi kontrollida ning kuidagi õigustab see karistuspõhise mudeli põlistamist

    Mitte tingimata. Aga sel põhjusel peaks tõesti hoiduma nii kategoorilistest väidetest nagu “vastutöötav”. Selline sõnakasutus on põhjendamata lahmimine.

    Ma kordan ka oma teist küsimust. Nii et siis sinu väide on, et raha, mida oleks vaja toetus- ja ennetussüsteemi jaoks, kulutatakse praegu politseitööle ning seetõttu ei saa enne dekriminaliseerimist toetus ja ennetussüsteemi luua? Oled sa seda uurinud või niisama arvad? 2 lõiku, mis sa selle kohta kirjutasid, olid üsna sisutühjad. Oled sa uurinud, kui palju maksaks Eestis selline ennetussüsteem nagu Portugalis? Oled sa uurinud, kui palju kulutab Eesti oma praegusele kriminaalpoliitikale? Oled sa uurinud, kui palju peaks Eesti kulutama Portugaliga võrreldavale kriminaalpoliitikale?

  752. Kriku ütles:

    30 aastat ei ole liiga lühike aeg. Palun täpsusta, mis osariike mõtlesid.

    http://en.wikipedia.org/wiki/Places_that_have_decriminalized_non-medical_cannabis_in_the_United_States

    Oled sa uurinud, millisel tasemel on Portugali toetus- ja ennetusmeetmed võrreldes ülejäänud arenenud riikidega?

    Ei, mitte peensusteni. Jätkame sel teemal, kui olen targem?

    …sinu väide on, et raha, mida oleks vaja toetus- ja ennetussüsteemi jaoks, kulutatakse praegu politseitööle ning seetõttu ei saa enne dekriminaliseerimist toetus ja ennetussüsteemi luua?

    Tegelikult ma ei tea täpselt, kui palju panustab EP uimastite väikeste koguste omamist ja kasutamist reguleerivate seaduste jõustamisse praegu. Jätkame sel teemal, kui olen targem?

    Oled sa uurinud, kui palju maksaks Eestis selline ennetussüsteem nagu Portugalis? Oled sa uurinud, kui palju kulutab Eesti oma praegusele kriminaalpoliitikale? Oled sa uurinud, kui palju peaks Eesti kulutama Portugaliga võrreldavale kriminaalpoliitikale?

    Ei, mitte peensusteni. Jätkame, kui olen targem?

  753. Kriku ütles:

    Nagu sa väga hästi tead, on ainete toimed erinevad. Enne ülemaailmse kaubanduse tekkimist pidid erinevad kultuurid läbi ajama sellega, mis nende juures kasvas. Punane kärbseseen on näiteks võrreldes paljude enam levinud ainetega mitmes mõttes võrdlemisi vilets.

    Täiesti nõus, aga mis siis? Piiratud sortiment on ainult üks paljudest uimastikasutust ohjavatest teguritest. Kas väidad, et rahvad, mis tundsid rohkem taju muutvaid aineid, on ajaloos rohkem mandunud või on suuremal määral olnud pärsitud nende areng?

  754. http://en.wikipedia.org/wiki/P…..ted_States

    Kena. Kas nende osariikide kanepipoliitika on nende pealt 30 aasta jooksul silmapaistvalt edukas? Kui jah, siis mis kriteeriumite järgi ja kas kõigil juhtudel?

    Jätkame, kui olen targem?

    Suurima heameelega. Üleüldse võiks targemaks saamine eelneda tugevatele avaldustele.

    Ma ei eita kriminaalpoliitilise diskussiooni vajadust – ei uimastite ega ühegi teise elunähtusega seoses – aga mind häirivad väga õõnsad hinnangud, mille taga tegelikult argumendid puuduvad.

    Nagu sa väga hästi tead, on ainete toimed erinevad. Enne ülemaailmse kaubanduse tekkimist pidid erinevad kultuurid läbi ajama sellega, mis nende juures kasvas. Punane kärbseseen on näiteks võrreldes paljude enam levinud ainetega mitmes mõttes võrdlemisi vilets.

    Täiesti nõus, aga mis siis?

    Kohapealsete droogide viletsus enne ülemaailmse kaubanduse teket võib olla üks põhjusi, miks need ei kujunenud “üldrahvalikuks nuhtluseks” või kuidas sa ütlesidki.

  755. Kriku ütles:

    Kas nende osariikide kanepipoliitika on nende pealt 30 aasta jooksul silmapaistvalt edukas? Kui jah, siis mis kriteeriumite järgi ja kas kõigil juhtudel?

    Valdavalt edukas, ehkki “silmapaistvus” on raskestikvantifitseeritav. Korduvad on järeldused, et dekriminaliseerimine ei suurenda tarbimist, mis tähendab, et tarbimise piiramise eesmärgiga jõustamisele kulutatavad ressursid võib suunata sinna, kus neist tegelikult kasu on.

    http://bjp.rcpsych.org/cgi/content/abstract/178/2/123

    http://www.nap.edu/readingroom/books/marimed/

    http://www.cga.ct.gov/lrc/drugpolicy/drugpolicyrpt2.htm

    http://www.drugpolicy.org/library/thies2.cfm

    Üleüldse võiks targemaks saamine eelneda tugevatele avaldustele.

    Sellise nõudmisega on lihtne minna ad absurdum, aga täiendavad teadmised ei tule muidugi kunagi kahjuks. Ma siiski leian, et seda, et koordineeritud dekriminaliseerimine on odavam ja tõhusam ja inimlikum uimastipoliitiline meede kui range keelamine-karistamine, võib väita ka mu praeguste teadmiste juures.

    Kui põhjalikult dekonstrueerid Sina oma ala tunnustatud spetsialistide hinnanguid ja väljaütlemisi ükskõik millisel teemal, enne kui nende põhjal oma arvamust vormid?

    Kohapealsete droogide viletsus enne ülemaailmse kaubanduse teket võib olla üks põhjusi, miks need ei kujunenud “üldrahvalikuks nuhtluseks” või kuidas sa ütlesidki.

    Võimalik, aga oskad Sa näidata, et ühiskondades, kus on olnud suhteliselt vaba juurdepääs suuremale hulgale või vähem viletsatele droogidele, on uimastikasutus tõsiseks ühiskondlikuks probleemiks olnud?

  756. Ma siiski leian, et seda, et koordineeritud dekriminaliseerimine on odavam ja tõhusam ja inimlikum uimastipoliitiline meede kui range keelamine-karistamine, võib väita ka mu praeguste teadmiste juures.

    Kuna sa lihtsatele täpsustavatele küsimustele midagi mõistlikku vastata ei osanud, jään viimase väite suhtes eriarvamusele.

    Kui põhjalikult dekonstrueerid Sina oma ala tunnustatud spetsialistide hinnanguid ja väljaütlemisi ükskõik millisel teemal, enne kui nende põhjal oma arvamust vormid?

    Kui mina ei ole mõnes asjas kindel, püüan ma kategoorilistest hinnangutest hoiduda.

    Võimalik, aga oskad Sa näidata, et ühiskondades, kus on olnud suhteliselt vaba juurdepääs suuremale hulgale või vähem viletsatele droogidele, on uimastikasutus tõsiseks ühiskondlikuks probleemiks olnud?

    18. saj. Hiinas näiteks.

  757. Ka juulikuine lugu, aga 2008 aastast Noored leiuavad narkotaimi ka iluaiast

    «Kõige hullemad on tegelikult ogaõun ja kolmevärviline lehtertapp, need on tõesti mürgid,» märkis Liiger. Nende hallutsinogeenide seemneid, mida näritakse, saab vabalt osta peaaegu igast seemnepoest. Selleks et kuni viis päeva uimas olla, on vaja vaid paar 15-kroonist seemnepakki.

    Kiirabiarsti sõnul põhjustavad sellised taimed alkoholiga sarnaselt maksa toksilisi kahjustusi ja püsivaid psühhootilisi häireid. «13–14-aastastel lastel diagnoositakse vaimuhaigust või skisofreeniat,» märkis Liiger tagajärgede kohta.

    «Kui inimesel on olemas geneetiline soodumus haigestuda esmasesse psühhoosi, siis võib igasugune aine selle välja tuua,» märkis psühhiaater. «Meis kõigis võib peituda selline oht, ei tasu oma õnnega mängida.»

  758. Kriku ütles:

    Palun hoidu edaspidi argumenteerimast terminitega, mille üle annab “lõpmatuseni vaielda”.

    Etskae, demagoogia. Selle demagoogiavõtte nimi on kontravärss on paha, mmmkei ja ta haakub tugevasti demagoogiavõtte teeme ise kontravärsi külge.

    Kes tahab, saab iga termini üle lõpmatuseni vaielda, isegi siis, kui selleks mingit mõistusepärast põhjust ei ole. Näe, siinsamas teemas tõestab Viktor, et ainult loll ei suuda uusi ettekäändeid leida. Muidugi on üsna loll mõte lasta ühiskondlikku dispuuti suunata inimestel, kes vaidlevad lihtsalt selleks, et vaidlusel lõppu ei oleks.

  759. Kriku ütles:

    18. saj. Hiinas näiteks.

    Tõsi ka või? Kas selle kohta on mingisugune sõltumatu eksperthinnang ka olemas peale Hiina keisri propaganda, mis ksenofoobiale mängides kohalikud ühiskondlikud pahed koerasilmsete väljamaa kaupmeeste kaela ajas?

  760. Kriku ütles:

    Mul ei ole hetkel võimalik sellesse aruandesse süveneda, aga “nurjunud” ei ole sama mis “vastutöötav”.

    On küll, kui aruanne on kirja pandud murrakus nimega kantseliit. ‘Nurjunud’ (loe: tulemus ei ole positiivne) on üsna sageli kasutatav eufemism kõikvõimalike ebameeldivuste (loe: tulemus on negatiivne) kohta. Tavalugeja, kes kasutatava keele nüansse ei mõista, võib tõesti kergesti eeldada, et ‘nurjunud’ nulltulemust tähendab, aga skeptik võiks nii lihtlabase bürokraatiavale õnge minemisest hoiduda suuta.

  761. Kes tahab, saab iga termini üle lõpmatuseni vaielda

    Ei vasta tõele. Ära andu postmodernismile.

    Kas selle kohta on mingisugune sõltumatu eksperthinnang ka olemas peale Hiina keisri propaganda, mis ksenofoobiale mängides kohalikud ühiskondlikud pahed koerasilmsete väljamaa kaupmeeste kaela ajas?

    Mis “sõltumatut eksperthinnangut” sa tahad? ÜRO uimastikomisjoni siis veel ei olnud.

    On küll, kui aruanne on kirja pandud murrakus nimega kantseliit. ‘Nurjunud’ (loe: tulemus ei ole positiivne) on üsna sageli kasutatav eufemism kõikvõimalike ebameeldivuste (loe: tulemus on negatiivne) kohta. Tavalugeja, kes kasutatava keele nüansse ei mõista, võib tõesti kergesti eeldada, et ‘nurjunud’ nulltulemust tähendab, aga skeptik võiks nii lihtlabase bürokraatiavale õnge minemisest hoiduda suuta.

    Skeptik võiks dokumente lugeda nii, nagu need on kirja pandud, mitte nii, nagu neid ideoloogilistel põhjustel lugeda tahetakse.

  762. Kriku ütles:

    Kes tahab, saab iga termini üle lõpmatuseni vaielda

    Ei vasta tõele. Ära andu postmodernismile.

    Loe ise uudiseid. Poliitikas on lõputu vaidlemine kaunis levinud komme. Manufactroversy on ka seotud märksõna.

    Kas selle kohta on mingisugune sõltumatu eksperthinnang ka olemas peale Hiina keisri propaganda, mis ksenofoobiale mängides kohalikud ühiskondlikud pahed koerasilmsete väljamaa kaupmeeste kaela ajas?

    Mis “sõltumatut eksperthinnangut” sa tahad? ÜRO uimastikomisjoni siis veel ei olnud.

    Noh, näiteks Royal Society, mõne Prantsusmaa poliitikaklubi või kasvõi katoliku kiriku misjonäride hinnang oleks asja hindamisel kindlasti abiks. Praegu teame me ainult, et rasket elu ajas oopiumi kaela Hiinat toona valitsev rühmitus, kellel aga sääraseks väitmiseks mitmesuguseid kahtlase väärtusega motiive oli.

    On küll, kui aruanne on kirja pandud murrakus nimega kantseliit. ‘Nurjunud’ (loe: tulemus ei ole positiivne) on üsna sageli kasutatav eufemism kõikvõimalike ebameeldivuste (loe: tulemus on negatiivne) kohta. Tavalugeja, kes kasutatava keele nüansse ei mõista, võib tõesti kergesti eeldada, et ‘nurjunud’ nulltulemust tähendab, aga skeptik võiks nii lihtlabase bürokraatiavale õnge minemisest hoiduda suuta.

    Skeptik võiks dokumente lugeda nii, nagu need on kirja pandud, mitte nii, nagu neid ideoloogilistel põhjustel lugeda tahetakse.

    Ja kui kuuri seinale on kirjutatud хуй, peab skeptik mõtlema “Ahaa, puid sellest kuurist ei leia.” ???

  763. dig ütles:

    Poliitikas on lõputu vaidlemine kaunis levinud komme.

    Pean ma siis sind ja Marti edaspidi kõnetama kui poliitikuid, mitte skeptikuid?

    Praegu teame me ainult, et rasket elu ajas oopiumi kaela Hiinat toona valitsev rühmitus, kellel aga sääraseks väitmiseks mitmesuguseid kahtlase väärtusega motiive oli.

    Ei tea küll milliseid?

    Aga Hiina-raamatut ei ole mul kahjuks kodus. Ma pean raamatukogust vaatama ja sellega läheb mul aega.

    Ja kui kuuri seinale on kirjutatud хуй, peab skeptik mõtlema “Ahaa, puid sellest kuurist ei leia.” ???

    Skeptik ei saa sellele kirjale viidata kui kinnitusele, et kuuris on puud.

  764. Oletan, et Kriku peab silmas seda:

    In late Qing Imperial China, opium imported by the British East India Company was vastly consumed by all social classes in Southern China. Between 1821 and 1837 imports of the drug increased fivefold.

    1909. aastal põhjendas Oopiumikomisjon keelustamist väitega, et Hiinas tarvitab oopiumit regulaarselt iga neljas täiskasvanud mees.

    Kui lai ja kvaliteetne oli uimastite valik ja levik oopiumi kõrval, ei tea mina.

  765. Ei, ma rääkisin 18. sajandist, kuigi muidugi jäi oopium massidesse ka hiljem. Tollaste narkokaupmeeste selja taga polnud mitte maffia, vaid sõjaliselt maailma võimsaimad riigid, kes ei kõhelnud oma jõudu ka kahes sõjas kasutada. Mistõttu ei tulnud 19. sajandi sisseveo piiramise või keelustamise katsetest midagi välja.

    Oopiumi massiline tarbimine Hiinas on üldtuntud fakt, mis jookseb läbi ka ilukirjandusest (Maugham ja Kipling näiteks). Seda on loomulikult kirjeldanud ka Hiinas viibivad välismaalased vähemalt 18. sajandist peale. Vaevalt et mul pruugib ennast vaevata meenutamisega, kust täpselt ma selle kohta esimesena lugesin (kuigi teatud kahtlus mul muidugi on). Tõenäoliselt leidub sellekohane lõik igas vähegi kobedamas Hiina ajaloo üldkäsitluses ja kui vaja, võin ma ju järgmine kord raamatukokku minnes veerand tundi sellele küsimusele kulutada.

  766. Ära raiska asjata aega; et hiinlased muiste palju oopiumi pruukisid, ei kahtle vist keegi. Selle kohta, kas kombega kaasnesid mastaapsed ja lahendamatud ühiskondlikud probleemid, pole mul kahjuks täpsemaid andmeid, aga arvata võib, et küllap (ehkki ilukirjandus pole vast küll usaldusväärseim allikas, kust sellisele väitele kinnitust otsida).

    Ent Hiina pole sobiv näide ühiskonnast, mis käis alla uimastite kvaliteetsuse ja laia valiku tõttu, kuna, nagu Sa ise osutasid, “uimastikaupmeeste selja taga olid maailma võimsaimad riigid” — uimastiturgu kujundavad tegurid, millega said minevikus hoobelda vähesed ühiskonnad hoolimata neis levinud uimastite sortimendist ja puhtusest.

    Muidugi mahitavad maailma võimsamad riigid uimastikaupmeeste äritegevust kaude ka praegu, aga seda nimtatakse lihtsalt “uimastisõja negatiivseteks soovimatuteks tagajärgedeks”.

  767. Briti valitsus on eelviidatud prof Nutti jt alkoholi- ja uimastiteemalistele väljaütlemistele reageerinud ootuspäraselt: värske seaduseelnõu ei kohusta ministreid enam uimastipoliitika kujundamisel spetsialistidelt nõu küsima, teatab eilne Guardian.

    The police reform and social responsibility bill, published last week, contains an amendment to the constitution of the Advisory Council on the Misuse of Drugs (ACMD) that would remove the requirement on the home secretary to appoint at least six scientists to the committee.

    A further amendment to the Misuse of Drugs Act 1971 would allow the home secretary to place temporary controls on substances for a year by statutory instrument.

    Tänases lehes vastab küsimustele kurikuulus Nutt.

    When the report was published, he told the Guardian, “The Misuse of Drugs act is past its sell-by date and needs to be redone. We need to rethink how we deal with drugs in the light of these new findings.” Yet now he seems more vague, conceding that the study is more useful in helping government to “direct its attention in terms of harm reduction” under the drug laws that currently exist, than in helping it to decide what those laws should be. On the basis of harm to the individual user alone, the study ranked alcohol fourth, after heroin, crack and crystal meth. But Nutt admits that he still can’t fully answer the question people really want to know, namely: “If you took a standard dose of alcohol, cocaine, heroin or ecstasy, which would be more harmful?” This is because there is no agreed standard unit dose, and even if there were, this wouldn’t allow for repeat use, which would vary according to each substance’s addictiveness.

    “So what we’ve done is, in essence, told people our best estimate, on those 16 parameters, using the best science we have available now,” he says. And given all the unknowables, that sounds about right. But phrases such as “best estimate” don’t offer the certainty that the report appeared to promise.

  768. Mart K ütles:

    Ent Hiina pole sobiv näide ühiskonnast, mis käis alla uimastite kvaliteetsuse ja laia valiku tõttu, kuna, nagu Sa ise osutasid, “uimastikaupmeeste selja taga olid maailma võimsaimad riigid” — uimastiturgu kujundavad tegurid, millega said minevikus hoobelda vähesed ühiskonnad hoolimata neis levinud uimastite sortimendist ja puhtusest.

    Aga näidet palusid sa ju hoopis muu asja kohta:

    Võimalik, aga oskad Sa näidata, et ühiskondades, kus on olnud suhteliselt vaba juurdepääs suuremale hulgale või vähem viletsatele droogidele, on uimastikasutus tõsiseks ühiskondlikuks probleemiks olnud?

    Eestis ei olnud samal ajal oopiumile ega ühelegi sellele võrreldavale droogile vaba juurdepääsu ja ükski selline ei kujunenud Eestis ka probleemiks. Vaba juurdepääs oli punasele kärbseseenele, aga see ei kujunenud probleemiks tõenäoliselt oma viletsuse tõttu. Hiinas aga oli rahval väga efektiivsele narkootikumile vaba juurdepääs ning Hiinas kujunes sellest ka probleem.

  769. Kriku ütles:

    Üleüldse võiks targemaks saamine eelneda tugevatele avaldustele. Ma ei eita kriminaalpoliitilise diskussiooni vajadust – ei uimastite ega ühegi teise elunähtusega seoses – aga mind häirivad väga õõnsad hinnangud, mille taga tegelikult argumendid puuduvad.

    Tänavu möödus 50 aastat ÜRO narkootiliste uimastite ühtse konventsiooni allkirjastamisest. Temaatilisi artikleid sirvides sattusin mulluse Viini deklaratsiooniga samaaegselt käima lükatud projektile Count the Costs, mille eesmärgiks on uimastisõja tasuvuse hinnangutele sisu lisamine ja vastavate andmete ühte kohta koondamine.

    Huvitavat lugemist leiab sealt kindlasti nii kehtiva uimastipoliitika pooldaja kui skeptik.

    Käimasoleva uimastisõja retoorika taustast räägib aga veebruarikuine kolumn “Manufacturing the Drug Threat” Transformilt, mille eestikeelse tõlke leiab huviline siit.

  770. Vabanda väga, aga see lehekülg ei kutsu oma ilmselge positsioneerituse tõttu lugema. Ma ei välista, et see võib sisaldada asjalikku materjali, aga ootan sellele konkreetsemat viidet. Ma ei viitsi kulutada oma aega propaganda läbikaevamisele ka siis, kui selle põhjas võib olla iva.

  771. Vaidlused psühhotroopsete ainete seaduste üle on kestnud siin ~9 kuud. Sellest võiks omaette teema teha.

  772. Märt ütles:

    Vaidlused psühhotroopsete ainete seaduste üle on kestnud siin ~9 kuud. Sellest võiks omaette teema teha.

    Sa pole esimene, kes seda välja pakub (ehkki vaidlus on olnud üsna lünklik, nagu näitavad ka kuupäevad — vahepeal on ju vaja ennast täiendada). Aga sellega on kaks probleemi. Kui selline teema teha, tuleks suur osa siin juba leiduvast diskussioonist sinna üle kantida, mis täidaks selle kohe mitmesaja postiga. Teiseks, saan ma aru, ei ole tõsise skeptiku jaoks uimastipoliitika alused problemaatilised — puudub piisav hulk usaldusväärseid andmeid, mis ütleks üheselt midagi kindlat. Piisavalt usaldusväärseid andmeid aga uimastisõja tingimustes koguda pole võimalik (ehkki EMCDDA EU-s nagu üritaks), seega ei saa ka kunagi tulevikus hakata väitma, et uimastisõda ei toimi. Ning mõistagi on seetõttu positsioneeritud iga katse nende igipuudulike andmete alusel midagi uimastisõja-vastast väita. Sunk-cost fallacyle saab apelleerida ka vaid siis, kui on võimalik üheselt näidata, et investeering on lootusetu.

    Põhimõtteliselt nendib sama (et andmeid on liiga vähe) ka Euroopa Komisjoni tellitud ja tähelepanuta jäetud Reuter-Trautmanni raport (lühike versioon; täisversioon), mille järeldustega Kriku selsamal põhjusel nõustuda ei saa.

  773. @Mart K.:
    Midagi ikka arutlemiseks leiab. Üks tuttav sai sellist statistikat

    · alkoholijoobes juhte – 2010.a. toimus alkoholijoobes juhi süül 215 inimkannatanuga liiklusõnnetust;
    · muu narkootilise aine mõju all juhte – 2010.a. toimus narkojoobes juhi süül 4 inimkannatanuga liiklusõnnetust.

  774. Märt ütles:

    @Mart K.:
    Midagi ikka arutlemiseks leiab. Üks tuttav sai sellist statistikat

    · alkoholijoobes juhte – 2010.a. toimus alkoholijoobes juhi süül 215 inimkannatanuga liiklusõnnetust;
    · muu narkootilise aine mõju all juhte – 2010.a. toimus narkojoobes juhi süül 4 inimkannatanuga liiklusõnnetust.

    Eestis? Võib ju väita, et selline tulemus (kust see ikkagi pärineb?) näitab kas seda, et meil narkojoobes ei sõideta, või et Eesti Politsei ei oska või ei taha narkojoovet alati tuvastada.

    Huvitav dihhotoomia valitseb USA liiklusstatistikas. Ühest küljest on seal liiklussurmade osakaal praegu kõige väiksem pärast 1949. aastat, samas on USA narkotsaari andmeil iga kuues nädalavahetusel roolisviibija millestki illegaalasest tongis.

  775. Ning mõistagi on seetõttu positsioneeritud iga katse nende igipuudulike andmete alusel midagi uimastisõja-vastast väita.

    Sinu poolt viimasena viidatud lehekülg on positsioneeritud seetõttu, et juba selle esikülg on täielikult “ühte väravasse”. Sõnastusest ei ilmne mitte mingit objektiivsusetaotlust.

    Üldiselt on sellistel poliitilistel otsustel 2 tasandit: globaalne ja lokaalne. Vähemalt lokaalsel tasandil ei ole minu meelest vaja pürgida eksperimenditandriks. Kui leidub riike, mis soovivad eksperimenteerida, siis väga hea, vaatame ja õpime nende kogemustest. Ülal on korduvalt mainitud Portugali liberaalse reformiga kaasaskäivat ennetussüsteemi. Portugal on üks EL-i vaesemaid riike, kuid meiega võrreldes siiski üsna jõukas (GDP per capita ca. poole suurem). Meile siin käib sel tasemel ennetustöö kas üle jõu või puudub selleks poliitiline tahe.

    Kõige suurem küsimus ongi minu jaoks, et miks mitte alustada Eestis ennetus- ja tugisüsteemi rajamisest? Miks tuleb esmajärjekorras nõuda just teatud mõnuainete poliitika liberaliseerimist (ma ei ole jätkuvalt aru saanud, milliste konkreetsete mõnuainete poliitika liberaliseerimist sa tänases Eestis vajalikuks pead), mitte ennetus- ja tugisüsteemi rajamist? Kas pole mõistlikum näiteks seada esmaseks kriteeriumiks Eesti võimekust vähendamaks kõige levinuma ja juba väga liberaalselt käsiteldava mõnuaine – alkoholi – kasutamist?

    Kui me ei suuda parandada olukorda alkoholi tarbimise osas, miks peaks arvama, et me suudame paremini kontrollida praegu keelatud mõnuaineid pärast nende poliitika liberaliseerimist?

  776. Kriku ütles:

    Meile siin käib sel tasemel ennetustöö kas üle jõu või puudub selleks poliitiline tahe.

    Ennetustöö käib üle jõu, kuna selleks puuduvad vahendid. Portugal leidis vajalikud vahendid, kui loobus uimastite tarvitamist piiravate seaduste jõustamisest. Poliitiline tahe puudub paljudel põhjustel, kõige rohkem populistlikel. Nulltolerants läheb olulisele osale valijaskonnast peale ja ilmselt ei teki altpoolt survet probleemi lahendamiseks enne, kui uimastisõda on peaaegu iga Eesti perekonda valusalt puudutanud (nagu läks Portugalis).

    Kriku ütles:

    Kõige suurem küsimus ongi minu jaoks, et miks mitte alustada Eestis ennetus- ja tugisüsteemi rajamisest? Miks tuleb esmajärjekorras nõuda just teatud mõnuainete poliitika liberaliseerimist (ma ei ole jätkuvalt aru saanud, milliste konkreetsete mõnuainete poliitika liberaliseerimist sa tänases Eestis vajalikuks pead), mitte ennetus- ja tugisüsteemi rajamist?

    Alustada? Meil juba on ennetus- ja tugisüsteem, mis töötab enam-vähem sama halvasti kui mujal, kus uimastipoliitilist reaalsust kramplikult eiratakse. Tibusamme siiski astutakse — hiljuti lubati, et narkomaane hakatakse vangistamise asemel rohkem ravile suunama. Probleemi see muidugi lahenda, kuni pole ühtset, koordineeritud süsteemi, mille osad vastastikku üksteist toetavad, mitte nii, nagu praegu, kus selle, mida ühest otsast ehitavad ennetajad, lammutavad teisest otsast nulltolerantsi jõustajad.

    Ma ei väida kaugeltki, et uimastid tuleks dekriminaliseerida “esmajärjekorras”. Aga kui tahame toimivat ennetust ja ravi, on vaja harmoonilist lähenemist, mida dekriminaliseerimine koos kahjude kahandamise, tõhusa ennetuse ja teauspõhise raviga pakub.

    Kriku ütles:

    Kas pole mõistlikum näiteks seada esmaseks kriteeriumiks Eesti võimekust vähendamaks kõige levinuma ja juba väga liberaalselt käsiteldava mõnuaine – alkoholi – kasutamist?

    Alkoholi tarvitamisega tuleb muidugi võidelda ning seda ka tehakse; hiljutine uurimus näitab, et mitte väga ammu rakendatud piiramismeetmed on Eestis juba olnud tulemuslikud. Kas võime sellest järeldada, et uimastite tarvitamist on võimalik piirata ka nulltolerantsita?

    Samas ei tahaks ma panna mitte-salaalkoholi kergekäeliselt ühte patta kõigi muude, eelkõige keelatud uimastitega. Ainult alkoholiprobleemi lahendamine ei lahenda uimastiprobleemi ning seni, kuni osaga uimasteist peetakse viljatut sõda, ei saa neid käsitleda ühtsetel alustel.

  777. Kriku ütles:

    Sinu poolt viimasena viidatud lehekülg on positsioneeritud seetõttu, et juba selle esikülg on täielikult “ühte väravasse”.

    Mis parata, kui teises väravas tõde ei ole.

  778. Kriku ütles:

    Kui me ei suuda parandada olukorda alkoholi tarbimise osas, miks peaks arvama, et me suudame paremini kontrollida praegu keelatud mõnuaineid pärast nende poliitika liberaliseerimist?

    Kas saamatus ühes valdkonnas õigustab muude, külgnevate valdkondade jätmist saatuse hooleks? Minu arust mitte.

    Pealegi pole Sul alust väita, et uimastipoliitika mõistlik liberaliseerimine (mis võiks tegelikult tähendada senisest rangemat kontrolli selle üle, kes, kust, millal ja milliseid uimasteid hangib) tooks kaasa probleemsete uimastikasutajate osakaalu kasvu. Olukorras, kus üle poolte 16—24-aastastest Eesti meestest on kanepi mõjusid juba enda peal katsetanud, pole isegi eriti tõenäoline, et hüppeliselt suureneks huvi-pärast-paar-korda-tarvitajate protsent.

    Muide, huvitav, kas asjaolu, et viimatises täiskasvanute tervisekäitumise uuringus on kanep ja alkohol paigutatud ühte peatükki, annab märku uurijate resignatsioonist ning leppimisest tõsiasjaga, et teatud osa rahvastiku jaoks on need juba praegu vähemalt ühel määral kergesti kättesaadavad ja ka peaaegu võrdselt laias kasutuses, kuna kanepiga ei kaasne ka Eestis enam sellist stigmat nagu muude illegaalsete ainetega?

  779. Kriku ütles:

    Kui me ei suuda parandada olukorda alkoholi tarbimise osas,

    Oot-oot. Kas see, et alkoholi osas ei ole meil totalitaarkontrolli, tähendab, et alkoholiasjandus on Eestis kontrolli alt väljas?

  780. Ennetustöö käib üle jõu, kuna selleks puuduvad vahendid. Portugal leidis vajalikud vahendid, kui loobus uimastite tarvitamist piiravate seaduste jõustamisest.

    Esiteks on see arvamus põhjendamata.

    Teiseks, alkoholi osas seda väita ei saa. Tulemust aga ikkagi ei ole.

    Ma ei väida kaugeltki, et uimastid tuleks dekriminaliseerida “esmajärjekorras”. Aga kui tahame toimivat ennetust ja ravi, on vaja harmoonilist lähenemist, mida dekriminaliseerimine koos kahjude kahandamise, tõhusa ennetuse ja teauspõhise raviga pakub.

    Väga tore. Seatagu see esmalt sisse alkoholi jaoks, mille tarvitamine, müük ja tootmine on teatavasti legaalne. Õnnestumine näitaks, et ollakse suuteline seda tegema ka muude mõnuainete puhul.

  781. Kriku ütles:

    Miks tuleb esmajärjekorras nõuda just teatud mõnuainete poliitika liberaliseerimist (ma ei ole jätkuvalt aru saanud, milliste konkreetsete mõnuainete poliitika liberaliseerimist sa tänases Eestis vajalikuks pead), mitte ennetus- ja tugisüsteemi rajamist?

    Oletame, et aktivist X tuleb välja manifestiga, milles on kaks punkti:
    1. Liberaliseerime teatud mõnuainete poliitikat.
    2. Rajame ennetus- ja tugisüsteemi.

    Tahad Sa kolm korda arvata, kumma punkti üle vaieldakse tulisemalt? Kumb punkt paneb ajakirjanike silmad särama? Kumb punkt kisub juhtivate poliitikute põlved tõmblema?

  782. Minu teada pole ükski liberaliseerimisaktivist propageerinud esmajärjekorras ennetus ja tugisüsteemi rajamist. Nagu öeldud, alustada võiks alkoholist, mille aktsiisist voolavad riigikassasse väga arvestatavad summad. See muudaks neid “aktiviste” vähemalt minu jaoks tunduvalt tõsiseltvõetavamaks.

  783. Kriku ütles:

    Minu teada …

    Just-just, seda ma ju räägingi, et kui Sa saad oma teadmised aktivistide positsioonide kohta mitte aktivistide endi käest (allikas) vaid kontravärsi-bias‘ega ajakirjaniku käest, siis jääb Su pilt aktivistide positsioonide kohta kiiva, rõhutab kontravärsilisi detaile ja ignoreerib üldisemalt aktsepteeritatavaid detaile.

  784. Kriku ütles:

    …alkoholi osas seda väita ei saa. Tulemust aga ikkagi ei ole.

    Kordan viidet: midagi nagu oleks.

    Kriku ütles:

    …alustada võiks alkoholist, mille aktsiisist voolavad riigikassasse väga arvestatavad summad.

    Alkoholi tekitatud kahjud ja kulutused tervishoiusüsteemile on nt kanepiga võrreldes märksa suuremad (Kanadas). Korduvalt on alkoholipoliitika rangemaks muutmise pooldajad osutanud, et laekuvad aktsiisimaksud ei kata alkoholist johtuvaid tervishoiukulutusi; kanepi mõistuspärase kontrollimise ja regulatsiooni tingimustes seda probleemi ei ole. Seega ei saa nõuda, et enne kanepi juriidilise positsiooni muutmisele mõtlemist tuleks just alkoholi tulud-kahjud bilanssi saada.

    Muide, miks Sa tõstad esile just alkoholisõltuvust? Tubakatoodete ja nende pruukimise regulatsiooni ja kontrolli (maksustamise, reklaami-, müügi- ja tarvitamispiirangute) mõistuspärane soveldamine on andnud tähelepanuväärselt positiivseid tulemusi mitmel pool, ka meil. Minu arust näitab see ilmekalt, et sõltuvusainete riiklik kontroll on põhimõtteliselt mõistlik ja annab mõistliku rakendamise korral soovitud tulemusi.

  785. Kui sa tead mõnd sellist aktivisti, siis viita tema kirjutistele, mitte ära lahmi niisama.

  786. Kriku ütles:

    Minu teada pole ükski liberaliseerimisaktivist propageerinud esmajärjekorras ennetus ja tugisüsteemi rajamist.

    Ma ei ole ennast liberaliseerimisaktivistidena määratlevate inimeste tegevusega eriti kursis; püüan oma arvamuse kujundamisel kasutada võimalikult erapooletuid allikaid. João Goulãod võib ilmselt mingitel tingimustel sellise sildiga sildistada; tema rõhutab, et dekriminaliseerimine üksi ei pruugi töötada ning et Portugali heade tulemuste eest tuleks tänada “harmoonilist lähenemist” või “täispaketti”: laiendatud raviteenuseid, tõhusamat ennetust ja üleriigilist vastuhakku uimastisõltuvusele ning selle tagajärgedele kui rahvatervishoiu-, mitte aga kriminaalõiguslikule probleemile.

    Mina olen temaga nõus — kas mina lahterdun Su silmis aktivistiks?

  787. Rääkisin Eesti aktivistidest. Kui sa oled temaga nõus, siis ma soovitangi sul alustada toetus- ja ennetussüsteemi loomisest alkoholi puhul. Selles valdkonnas oleks aktivism üliväga vajalik ja tervitatav ja aitaks päästa hulga katkisi saatusi. Edusammude korral ei peaks enam kahtlema, kas Eesti suudab mõnuaineid niimoodi hallata.

  788. Kriku ütles:

    Rääkisin Eesti aktivistidest.

    Tutvusta mõnd mullegi, palun. Ma tean ainult üht, Iseseisvuspartei avatud nimekirja kandidaati Tarmo Kruusmäge, kelle tasakaalutu isiku võiks koos muu aktivismiga vast siit teemast kõrvale jätta. Vaevalt paljud neist eestimaalastest, kes uimastipoliitikas viga näevad laita, teda mõttekaaslaseks peavad.

  789. Kriku ütles:

    soovitangi sul alustada toetus- ja ennetussüsteemi loomisest alkoholi puhul. Selles valdkonnas oleks aktivism üliväga vajalik ja tervitatav ja aitaks päästa hulga katkisi saatusi.

    Mina olen olemasolevate andmete alusel veendunud, et uimastisõja ametlik lõpetamine Eestis aitaks hulga katkisi (ja ka purunemisohus) saatuseid päästa palju kiiremini. Ma ei eita vajadust alkoholisõltuvusega igal tasandil võitlemise järele, aga see ei puuduta ju selektiivselt nulltolerantse uimastipoliitikaga kaasnevate kahjude kahandamist — saamatus ühes valdkonnas ei õigusta käegalöömist mujal, nagu juba öeldud.

  790. @Mart K.:
    Kaupo Martihhin
    talituse juht
    kriminaalpolitseiosakond
    Politsei- ja Piirivalveamet

    Sealt see statistika saadi

  791. Mina olen olemasolevate andmete alusel veendunud, et uimastisõja ametlik lõpetamine Eestis aitaks hulga katkisi (ja ka purunemisohus) saatuseid päästa palju kiiremini.

    Oot-oot. Ühelt poolt oled sa nõus, et toetus- ja ennetussüsteem on liberaliseerimiseks hädavajalik, teiselt poolt väidad, et liberaliseerimine aitaks katkisi saatusi palju kiiremini päästa. Ma näen sinu jutus vastuolu.

    Kui liberaliseerimiseks on toetus- ja ennetussüsteem hädavajalik, siis on igati mõistlik, et enne liberaliseerimist oleks põhjust eeldada, et toetus- ja ennetussüsteemi loomisega hakkama saadakse. Praegu ei ole põhjust seda eeldada. Väga heaks põhjuseks seda eeldada oleks näiteks edu alkoholiennetuse ja alkoholismi ravi vallas.

    Kas ei ole loogiline?

  792. @dig:
    Kriku peaks konkreetsemalt täpsustama milliseid seaduseid ta pooldab täpsemalt. Juura õpilasena peaks see lihtne olema. Liberaalsus jms. sõnad mida ta kasutab jäävad ise väga uduseks ja mitmetähenduslikuks.

  793. @Mart K.:
    Kas sa ei ole aktivist kui sa järjepidevalt meelt avaldad? Ma loeks ennast küll aktivistiks sellel teemal.

  795. Mart K. kirjutas:

    Alkoholi tekitatud kahjud ja kulutused tervishoiusüsteemile on nt kanepiga võrreldes märksa suuremad (Kanadas). Korduvalt on alkoholipoliitika rangemaks muutmise pooldajad osutanud, et laekuvad aktsiisimaksud ei kata alkoholist johtuvaid tervishoiukulutusi; kanepi mõistuspärase kontrollimise ja regulatsiooni tingimustes seda probleemi ei ole. Seega ei saa nõuda, et enne kanepi juriidilise positsiooni muutmisele mõtlemist tuleks just alkoholi tulud-kahjud bilanssi saada.

    Seda pole keegi nõudnudki.

    Muide, miks Sa tõstad esile just alkoholisõltuvust?

    Kõige selle pärast, millest sa ülal kirjutad.

  796. Mart K. ütles:

    Mina olen olemasolevate andmete alusel veendunud, et uimastisõja ametlik lõpetamine Eestis aitaks hulga katkisi (ja ka purunemisohus) saatuseid päästa palju kiiremini.

    Ja nüüd tuleb üles küsimus, millised saatused päästmist rohkem väärivad: kas joodikute omad, missuguseid iga poliitik tunneb või narkomaanide omad, keda ükski poliitik tunda ei taha. Seda teed mööda ei ole minu meelest kaval väidelda.

  798. Mart K. ütles:

    Korduvalt on alkoholipoliitika rangemaks muutmise pooldajad osutanud, et laekuvad aktsiisimaksud ei kata alkoholist johtuvaid tervishoiukulutusi;

    See ei ole väga hea kriteerium. Kui alkoholi tarvitamine kahaneb, siis kahaneb võrdeliselt ka alkoholiaktsiisi laekumine, aga kulutused alkoholiga seotud tervisehädade tõrjele kahanevad pika viivitusega ja ainult muutuvkulude osas, püsikulud püsivad ikka edasi. See, et aktsiisimaksud alkoholist johtuvaid tervishoiukulutusi ei kata, võib kergesti näidata, et võitlus alkoholismi vastu on lähenemas võidukale lõpule.

  799. Kriku ütles:

    Ma näen sinu jutus vastuolu.

    See on sellepärast, et Sa võrdsustad uimastisõja lõpetamist liberaliseerimisega. Samuti jääb mulle mulje, et Sa kardad, et kui keelatud narkootikumide tarvitajate kriminaliseerimine lõpetada, hakkavad probleemseteks tarvitajateks paljud, keda seni vaid hirm paragrahvi ees laastava mõjuga sõltuvusaineid pruukimast takistas.

    Kummakski pole põhjust.

    Kriku ütles:

    …on igati mõistlik, et enne liberaliseerimist oleks põhjust eeldada, et toetus- ja ennetussüsteemi loomisega hakkama saadakse. Praegu ei ole põhjust seda eeldada.

    Miks Sa nii arvad? Mida on Sul konkreetselt ette heita Eesti sõltuvusarstidele? On Sul andmeid, et nende väljaõpe on eriliselt kehv, meetodid ajast maha jäänud? (Olen, muide, kuulnud ka selliseid süüdistusi, aga pole pädev hindama.)

    Kriku ütles:

    Väga heaks põhjuseks eeldada [et toetus- ja ennetussüsteemi loomisega hakkama saadakse] oleks näiteks edu alkoholiennetuse ja alkoholismi ravi vallas.

    Alkoholi tarbimine üldiselt Eestis väheneb. Millal seda ennetustöiseks eduks tohib nimetada?

    Kriku vastas:

    Seega ei saa nõuda, et enne kanepi juriidilise positsiooni muutmisele mõtlemist tuleks just alkoholi tulud-kahjud bilanssi saada.

    Seda pole keegi nõudnudki.

    Ma sain siis valesti aru Su mõttest: “Kas pole mõistlikum näiteks seada esmaseks kriteeriumiks Eesti võimekust vähendamaks kõige levinuma ja juba väga liberaalselt käsiteldava mõnuaine – alkoholi – kasutamist?” Kas Sa ei tahtnudki öelda, et enne uimastipoliitika muutmist vähem keelu- ja karistus-, rohkem kontrolli- ja regulatsioonipõhiseks tuleks kaotada joomine?

    P.S. Palun, täpsusta, mida Sa pead silmas väitega, et alkoholi käsitletakse Eestis väga liberaalselt?

  800. Mitte-just-erilisest-liberaalsusest uimastireklaami vallas Eestis räägib värske uudis: Carlsbergi uus hüüdlause on Eestis ebaseaduslik.

    Teisipäeval suure etendusega Kopenhagenis õlletootja tehases teatavaks tehtud Carlsbergi uus hüüdlauset “That calls for a Carlsberg” ehk eesti keeles “Selle peale võtaks Carlsbergi” ei saa Eestis kasutada, kuna see läheb vastuollu meie reklaamiseadusega.

    “Eestis keelab seadus ära alkoholireklaamis joomisele kutsuvad sõnumid. Reklaamiseaduse järgi ei saa me seda uut globaalset slõuganit kasutada Eestis,” ütles Delfi Majandusele Saku turundusjuht Kadri Ärm.

    Minu arust võiks reklaamiseadust uimastite osas veelgi karmistada, aga eks ole praegunegi sammuke õiges suunas, kas ei?

  801. Ma näen sinu jutus vastuolu.

    See on sellepärast, et Sa võrdsustad uimastisõja lõpetamist liberaliseerimisega. Samuti jääb mulle mulje, et Sa kardad, et kui keelatud narkootikumide tarvitajate kriminaliseerimine lõpetada

    Liberaliseerimine on üldtermin, mida kõlbab kindlasti kasutada ka dekriminaliseerimise kohta.

    Vastuolu sinu jutus näen ma ikka sellepärast, et sinu jutt on vastuoluline.

    Praegu ei ole põhjust seda eeldada.

    Miks Sa nii arvad? Mida on Sul konkreetselt ette heita Eesti sõltuvusarstidele?

    Sõltuvusarstide väljaõpe on ainult üks kitsas sektor, nagu sa Portugali kohta käivaid artikleid lugenuna kindlasti hästi tead.

    Alkoholi tarbimine üldiselt Eestis väheneb. Millal seda ennetustöiseks eduks tohib nimetada?

    Ainult 2008-2009 (minu teada pole 2010. a. kohta veel andmeid avaldatud). See on lootustandev, aga õnnitlusteks on veel vara. Ka praegune tarbimise tase on liiga kõrge. TAI on seadnud eesmärgi püsivalt 8 l inimese kohta.

    “Kas pole mõistlikum näiteks seada esmaseks kriteeriumiks Eesti võimekust vähendamaks kõige levinuma ja juba väga liberaalselt käsiteldava mõnuaine – alkoholi – kasutamist?” Kas Sa ei tahtnudki öelda, et enne uimastipoliitika muutmist vähem keelu- ja karistus-, rohkem kontrolli- ja regulatsioonipõhiseks tuleks kaotada joomine?

    Sa said tõesti valesti aru. Kui ma ütlen “vähendada”, siis ma ka mõtlen “vähendada”, mitte “kaotada”.

    Palun, täpsusta, mida Sa pead silmas väitega, et alkoholi käsitletakse Eestis väga liberaalselt?

    Seda muidugi ka, aga ma ei mõelnud antud juhul seda. Alkohol on näide mõnuainest, mille poliitika on liberaalne – tootmine, müük ning tarbimine on legaalne. Seda siis võrrelduna mõnuainetega, mille poliitika ei ole liberaalne – tootmine, müük ning tarbimine on kas illegaalne, karistatav või karistatav teatud kogusest alates. Viimaste poliitika liberaliseerimist silmas pidades tulebki küsida, kas olemasolevate liberaalselt käsitletavate mõnuainete puhul on riiklik ennetustöö ning sõltlaste toetamine ja ravimine edukas või ei. Alkohol sobib näiteks oma suure tähtsuse poolest, mida sinagi eelnevalt alla kriipsutasid.

  802. Kriku ütles:

    TAI on seadnud eesmärgi püsivalt 8 l inimese kohta.

    Tänan hää verstapostiviite eest! 8- l tundub korraga soovitav ja pikemas perspektiivis saavutatav.

    Aga ma ei leia, et edu või edutus alkoholiregulatsiooni vallas oleks olulisim margapuu muude uimastite juriidilise positsiooni muutmise mõjude edukal prognoosimisel. Kui regulatsiooni-kontrollimehhanismide rakendamise võimalust üldse arutama hakata, siis (minu hinnangul) peaks iga uue aine legaliseerimist teostama kõvasti rangemate reeglite kohaselt, kui seni on toimetatud nt alkoholi- ja tubakapoliitikas. Punkte, milles keelustamispooldajad ja mittepooldajad ühel nõul võiksid olla, loetleb see blogipost (vabandust, kui olen seda juba viidanud).

  803. Mart K. ütles:

    Mitte-just-erilisest-liberaalsusest uimastireklaami vallas Eestis räägib värske uudis: Carlsbergi uus hüüdlause on Eestis ebaseaduslik.

    Mulle lõhnab see kangesti tehiskontravärsi järgi. Ma ei näe, et niisugune loosung kõnealuse seadusepügala all keelatud oleks, pigem üritavad mingid reklaamitegelased oma õllesordile Iseäranis Keelatud och Pahelist(tm) hõngu külge munsterdada, et sedaviisi selle läbimüüki suurendada.

  804. Postimees kirjutab edust noorte stimulandisõltuvusega võitlemisel Norras:

    Mullu jaanuarist olid Norra poed sunnitud sigaretid ostjate silme eest kappidesse peitma, tänaseks on valmis raport, mille järgi on see samm vähendanud nii-öelda suitsetajate järelkasvu.

    Raporti järgi arvab enamik norralastest, et sigarettide ostjate silme alt ära paigutamine on tõhus meetod hoidmaks ära uute suitsetajate lisandumist ning seda eriti noorte seas. Arvamust toetab ka statistika, mille järgi on suitsetamine Norras vähenenud eelkõige nooremas vanuserühmas, vahendas Aftenposten.

  805. Kriku ütles:

    Üldiselt on sellistel poliitilistel otsustel 2 tasandit: globaalne ja lokaalne. Vähemalt lokaalsel tasandil ei ole minu meelest vaja pürgida eksperimenditandriks.

    Mina näen pigem just sõjas uimastitega globaalset eksperimenti — eksperimenti, mis on ammu ja põhjalikult läbi kukkunud kõigil lokaalsetel tasanditel. Aeg on kahjulik eksperiment lõpetada ning rakendada läbiproovitud kontrolli- ja regulatsioonimeetmeid, kohandades neid lokaalsetele ja aja nõuetele.

    Siinne artikkel selgitab, millel taoline arusaam rajaneb.

  806. Mart K. ütles:

    Mina näen pigem just sõjas uimastitega globaalset eksperimenti — eksperimenti, mis on ammu ja põhjalikult läbi kukkunud kõigil lokaalsetel tasanditel.

    Poliitilise fenomenina ei ole see niivõrd eksperiment kui klassikaline Igavese Võitluse(tm) mudel. Postuleeritakse Suure, Maagilise ja Sõnulseletamatu kurjuse kehastus; väidetakse, et kurjus infiltreerub usinasti Korralike Inimeste Ühiskonda ja ähvardab iseäranis lapsi ning naisi; seostatakse paar kättejuhtuvat ühiskondlikku probleemi SMS-kurjusega ning asutakse väidetavaid kurjuse kehastusi kurjusevastase võitluse sildi all huupi taga kiusama. Oluliseks fenomeniks on, et mitte ükski asjaosaline ei pea SMS-kurjuse elimineerimist võimalikuks ning tulevikuperspektiiv ongi kuni aegade lõpuni kurjade inimeste (või siis deemonite) vastu aeg-ajalt jõudu kasutada.

    Kui tegemist oleks eksperimendiga, peaksid eksperimentaatorid võimalikuks, et midagi muutub, soovitatavalt meelepärases suunas. Uimastisõjas ei ole muutusi oodata, püsib ekviliibrium.

    Muide, paremäärmuslikus poliitikas on sääraseid Igavesi Võitlusi päris hulka. Siinsetel veergudel on hiljuti äramainimist leidnud näiteks pornosõda. Death+Taxes mainib selle lausa ilmutatult ära:

    I like reading about sex-related topics, so I went to PornographyHarms.com and wound up staying for over an hour, hopping back and forth between articles about sex, pornography and masturbation.

    Stories like “Can pornography use become an actual brain addiction?” and ”Mirror Neurons Control Hard-ons?” compare sexual arousal from porn and subsequent wanking to use of hardcore drugs like heroin and cocaine, while links like ”He’s Just Not That Into Anyone” points the reader to NY Mag for a story about a really talented guy who fakes orgasms.

  807. Mina näen pigem just sõjas uimastitega globaalset eksperimenti — eksperimenti, mis on ammu ja põhjalikult läbi kukkunud kõigil lokaalsetel tasanditel.

    Jah, ma olen aru saanud, et sa niimoodi näed. Aga seda “läbikukkumist” pole sa ülal põhjendada suutnud.

  808. Kriku ütles:

    “läbikukkumist” pole sa ülal põhjendada suutnud.

    Mu eelmises postituses on link artiklile, mis sisaldab linke uuringutele, mis näitavad, et a) uimastiseaduste range jõustamine suurendab vägivalda rahulike elanike vastu; b) ei anna soovitud tulemusi; c) mahitab globaalset uimastikaubandust.

    Millal tohib selliseid saavutusi nimetada läbikukkumiseks? Aga eduks?

  809. a) uimastiseaduste range jõustamine suurendab vägivalda rahulike elanike vastu

    Kui sa mõtled Mehhiko ja Kolumbia sündmusi, siis nendes riikides on probleem see, et valitsus ei suuda oma territooriumi kontrollida, mitte see, et liigselt kontrollitaks. Kolumbias on aastakümnete pikkune kodusõda ja Mehhiko üdini korrumpeerunud.

    TR aruanne ütleb varavastaste kuritegude kohta:

    Though numerous studies show that offenders commit more property crimes when using drugs than when abstinent (e.g. Gossop, Marsden, Stewart and Kidd, 2003), there are no population level indicators that would permit tracking the change over time for a country.

    b) ei anna soovitud tulemusi

    EC komisjon ütleb, et üks konkreetne 10-aastane ÜRO kampaania ei andnud soovitud tulemusi.

    The major changes in the decade since UNGASS are (1) the broad decline in the prevalence of cannabis use in many Western countries, many of which have also seen a modest decline in the number of heroin users; (2) the expansion of the Russian and neighbouring country heroin markets, now probably stabilized35; (3) the growth of cocaine use in Western Europe apparently roughly compensated for a decline in the United States and (4) the stabilizing of the numbers of ATS users, though the pattern is uneven across countries.

    Kuidas nende riikide erinevad uimastipoliitikad ja sisepoliitilised arengud on seotud ÜRO tegevusega, nõuaks ilmselt palju põhjalikumat analüüsi. TR aruanne ütleb:

    However it is clear that in assessing the progress globally since UNGASS that the international bodies are at most a marginal influence. National policy is the principal focus for assessment.

    “Õhupalliefekt” viitab ka sellele, et just rahvusvaheline koostöö ei ole seni õnnestunud.

    mahitab globaalset uimastikaubandust

    Igasugust kaubandust “mahitab” vast ikka turu olemasolu.

    Veel TR aruandest:

    A striking characteristic of drug distribution in the Western world is the prominence of immigrant groups. For example, in Australia, Chinese and Vietnamese organizations have been prominent in heroin smuggling and high level distribution (Parliament of the Commonwealth of Australia, 1995). In the United States Colombian and Mexican groups have dominated cocaine smuggling and are important in high level domestic distribution. Throughout Western Europe, immigrant groups from various transhipment countries have been important (Paoli and Reuter, 2008). This probably reflects on the one hand the advantages such groups have in dealing with exporters from the transhipping countries (such as Albania, Pakistan and Turkey) as well as in evading local police efforts and on the other their relatively weak legitimate opportunities in their host countries.

    Kas see ei näita hoopiski immigratsioonipoliitika läbikukkumist?

  810. Kriku ütles:

    Kui sa mõtled Mehhiko ja Kolumbia sündmusi, siis nendes riikides on probleem see, et valitsus ei suuda oma territooriumi kontrollida, mitte see, et liigselt kontrollitaks.

    Ai-ai, demagoogia. Sa paned “territooriumi kontrollimise” ja “uimastiseaduse range jõustamise” ühte patta, aga tegelikkuses on need kaks eraldiseisvat nähtust. Laia perifeeriaga riigis nagu Mehhiko iseäranis.

    Kolumbias on aastakümnete pikkune kodusõda

    See võib nii olla küll. Kas siis ka oleks, kui Kolumbia kodusõdijad peaksid otsima produktiivsemaid raha-allikaid selmet odavat taimset saadust kalli raha eest välismaale müüa? See, et nad nii teha saavad, on, nagu Sa hästi tead, uimastisõja tagajärg.

    Mehhiko üdini korrumpeerunud

    See võib nii olla küll. Kui suur osa tollest korruptsioonikultuurist puudutab inimesi, kes uimasteid toodavad ja vahendavad? Kui suur osa tollest korruptsioonikultuurist puudutab inimesi, kes peaksid teoreetiliselt uimastiseaduseid rangelt jõustama, aga kellel on kommertsiaalse väärtusega võim see mõnikord tegemata jätta?

    Seda, kuidas keelusedus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust toodab, peaks Sinusugune ajaloohuviline tudeng USA näitel ju ometi hästi teadma. Hullem veel — maffiale andis tiivad küll keeluseaduse sisseseadmine, aga keeluseaduse ärakeelamine ei toonud kaasa maffia laialiminekut ega isegi kärpinud tema tiibu keeluseaduse-eelsele tasemele.

    Igasugust kaubandust “mahitab” vast ikka turu olemasolu.

    Ära mine taksogeomeetrilisse loogikasse. Kaubandust “mahitab” terve hulk tegureid, turg on neist ainult üks. Turg võib olla, aga kui kasumeid ei ole, siis läheb kaubandus teisi turge otsima. Turg võib olla, aga kui tooret ei ole, siis lähevad kaubandusinvesteeringud mujale. Isegi seadused mõjutavad kaubandust nii positiivselt kui negatiivselt, kui nad turuloodusseadusega sünergiliselt käituda saavad — näiteks on Eestis nullilähedaseks kahanenud 127V pinget nõudvate elektriseadmete müük lihtsalt sellepärast, et seaduse järgi on meil standardne ühefaasiline elektriseadmete toitepinge nüüd 230V ja turutingimused soosivad säärase seaduse töötamist. Kui mingitel segastel asjaoludel mõnekümnes tuhandes kodus seinast 127V tuleks, oleks turg hoopis teine ja see seadus ei toimiks. Kui seepeale mõni garantiimehike kuulutaks välja Pingete Sõja ja asuks 230V standardit rangelt jõustama, tekiks kohe varsti ka korruptsioon. Juhuslikul pereisal on lihtsam ametnikule altkäemaksu maksta kui oma elektriseadmeid välja vahetama hakata.

    Turgu mõjutavad ka naabrid. Kui Eesti naabruses asuks mõni riik, kes massiliselt odavaid 127V elektriseadmeid ekspordib, imbuksid need ka meile. Kui Mehhiko naabruses asuks mõni riik, kes massiliselt kalleid kemikaale sisse ostab, imbuks nende kõrge hind ka Mehhikosse.

  811. dig ütles:

    Ai-ai, demagoogia. Sa paned “territooriumi kontrollimise” ja “uimastiseaduse range jõustamise” ühte patta, aga tegelikkuses on need kaks eraldiseisvat nähtust.

    Natuke seotud ikka omavahel, kui riik territooriumi ei kontrolli, ei saa ta ka seal midagi jõustada, vähemalt mitte sunnimeetodil.

  812. uurija ütles:

    Natuke seotud ikka omavahel, kui riik territooriumi ei kontrolli, ei saa ta ka seal midagi jõustada, vähemalt mitte sunnimeetodil.

    Kui riigil ei ole kontrolli territooriumi üle, siis jõustab ta oma seadusi seal episoodiliselt ja väljasõidumeetodil.

  814. “Kasinad tulemused” on ebakorrektne määratlus, kuna seaduste episoodilise kehtestamise tagajärgede seas on väga oluline koht vastikutel kõrvalmõjudel. Juunõu, nagu korruptsioon.

    Miks see alateema üles kerkis? Sellepärast, et isand uurija väitis, et territooriumi mittekontrollimine ja uimastiseaduste jõustamine on üksteist välistavad situatsioonid. Ei ole, episoodiline jõustamine on nende ühisosa. Ja see on pahelisem kui kas süstemaatiline jõustamine või üldse mitte jõustamine.

  815. Mida sa kogu selle tekstiga öelda tahad? Et kuigi Mehhiko ja Kolumbia oma territooriumi ei kontrolli, ei ole sel midagi tegemist uimastiäriga neis riikides?

  816. Kriku ütles:

    Mida sa kogu selle tekstiga öelda tahad?

    Viita konkreetsele kohale. “Kogu see tekst” on väga lai mõiste. Oleksin ma artikli kirjutanud, oleks selles ehk üks-kaks konkreetset öeldatahtmist kajastumist, aga siin on tegemist palju kuusid kestnud vestlusega, kus ma olen erinevates kohtades tahtnud väljendada erinevaid tükke oma maailmapildist.

    Näiteks vastuseks uurija väitele tahtsin ma osutada, et kõnealused kategooriad ei sisaldu üksteises hierarhiliselt vaid lõikuvad. Hullem veel, see neljas kategooria, mis uurija mudelist välja jäi, vastab iseäranis huvitavale süsteemile ühes hüstereesiga.

  817. Kahju, et sa ei suuda selgitada, mida sa oma viimaste postitustega öelda tahtsid. Natuke hakkas isegi huvi pakkuma. Ju siis ennatlikult.

  818. Kriku ütles:

    Kui sa mõtled Mehhiko ja Kolumbia sündmusi, siis nendes riikides on probleem see, et valitsus ei suuda oma territooriumi kontrollida, mitte see, et liigselt kontrollitaks.

    Kas ma pean sellest järeldama, et Sinu hinnangul pole võimalik uimastiprobleemi lahendama hakata enne, kui kõik tootmisvõimelised riigid on oma territooriumi üle saavutanud absoluutse kontrolli?

    Arvestades, et keelatud aineid on võimalik toota kogu maailmas ning paljudel puhkudel tavalises koduköögis, siis peaks see tähendama ööpäevaringset järelevalvet kõikide inimeste üle. Ma kahtlen, kas see on hea plaan.

    …üks konkreetne 10-aastane ÜRO kampaania ei andnud soovitud tulemusi.

    Kas see pole piisav argument kampaania aluste ümberhindamiseks? Eriti selles valguses, at ka ükski teine lokaalne ega globaalne uimastivastane kampaania pole kunagi saavutanud soovitud tulemusi (kui välja arvata suhteliselt lühiajaline soovitud tulemus Mao-aegses Hiinas, mis saavutati oopiumitarvitajate massilise hukkamisega).

    Igasugust kaubandust “mahitab” vast ikka turu olemasolu.

    Ainsa tegurina? Vaevalt. Aga on Sul muidu ideid, kuidas musta uimastiturgu kaotada nii, et selle kaotamise käigus ei visataks last koos pesuveega välja?

    Kas see ei näita hoopiski immigratsioonipoliitika läbikukkumist?

    Immigratsioonipoliitika kindlasti mõjutab mustal turul toimuvat, aga lootus, et uimastiturg kaob, kui immigrandid korrale kutsuda, on minu meelest korraga ksenofoobne ja ääretult sinisilmne.

    Must uimastiturg ei kao seni, kuni see võimaldab kurjategijatel kasumit teenida, ja taoline teenimine kestab seni, kuni kestab senine keelamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika.

  819. Kas ma pean sellest järeldama, et Sinu hinnangul pole võimalik uimastiprobleemi lahendama hakata enne, kui kõik tootmisvõimelised riigid on oma territooriumi üle saavutanud absoluutse kontrolli?

    Loomulikult mitte. Aga riikides, mis oma territooriumi ei kontrolli, toimub paraku ikka igasuguseid jõledaid lugusid. Ükski riik ei korrigeeri oma sisepoliitikat selle järgi, kuidas mingisuguse teise riigi mässulised oma kontrolli all oleval alal tsiviilelanikkonnaga käituvad.

    üks konkreetne 10-aastane ÜRO kampaania ei andnud soovitud tulemusi.

    Kas see pole piisav argument kampaania aluste ümberhindamiseks?

    Võib-olla, aga kindlasti mitte kogu keelupoliitika ümberhindamiseks, millele sa üritasid asja viia. ÜRO kampaania – nagu üldse kogu ÜRO tegevus – oli problemaatiline veel näiteks rahvusvahelise koostöö osas.

    ükski teine lokaalne ega globaalne uimastivastane kampaania pole kunagi saavutanud soovitud tulemusi

    Mina ei julgeks selliseid väiteid esitada, olemata tutvunud kõigi selliste ürituste plaanitud eesmärkide ja tulemustega. Kas sina oled?

    lootus, et uimastiturg kaob, kui immigrandid korrale kutsuda, on minu meelest korraga ksenofoobne ja ääretult sinisilmne.

    Sellist lootust pole ma ka väljendanud.

    Must uimastiturg ei kao seni, kuni see võimaldab kurjategijatel kasumit teenida, ja taoline teenimine kestab seni, kuni kestab senine keelamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika.

    Täpselt sama käib – nagu ülal juba öeldud – illegaalse relvamüügi ja muude selliste kauplemiste kohta. Miks “kadumisest” rääkimine on demagoogiline, on sulle ka juba korduvalt selgitatud.

  820. Kriku ütles:

    Ükski riik ei korrigeeri oma sisepoliitikat selle järgi, kuidas mingisuguse teise riigi mässulised oma kontrolli all oleval alal tsiviilelanikkonnaga käituvad.

    Jah, mine ja küsi Moldova käest, kas nende sisepoliitikat mõjutab see, kuidas Tiraspoli gäng oma tsiviilisikutega käitub.

  821. Kriku ütles:

    Loomulikult mitte. Aga riikides, mis oma territooriumi ei kontrolli, toimub paraku ikka igasuguseid jõledaid lugusid.

    Võib-olla, aga kindlasti mitte kogu keelupoliitika ümberhindamiseks, millele sa üritasid asja viia. ÜRO kampaania – nagu üldse kogu ÜRO tegevus – oli problemaatiline veel näiteks rahvusvahelise koostöö osas.

    Nende kahe väite ühine nimetaja on “otsime teisi patuoinaid, et uimastisõja olemuslike probleemide kangekaelne mittetunnistamine väga põikpäine ei paistaks”. Pärismaailmas võiks ju leiduda mõni riik, kes oma territooriumi kontrollib ja on piisavalt suur, et ka kehva rahvusvahelise koostööga häid tulemusi saavutada — kui muidugi hüpotees, et too sõda saab häid tulevusi saavutada, ikka vett peab.

  823. Nende kahe väite ühine nimetaja on “otsime teisi patuoinaid, et uimastisõja olemuslike probleemide kangekaelne mittetunnistamine väga põikpäine ei paistaks”.

    Nende kahe väite ühisosaks on: põhjusliku seose tuvastamisel A ja B vahel tuleb välistada alternatiivsed seletused B-le. Elementaarne loogikareegel.

  824. Kriku ütles:

    Nende kahe väite ühisosaks on: põhjusliku seose tuvastamisel A ja B vahel tuleb välistada alternatiivsed seletused B-le. Elementaarne loogikareegel.

    Kulla mees, see on ju jama. Põhjuslikud seosed ei pruugi olla eksklusiivsed. Enamasti ei olegi.

    Hullem veel, need “alternatiivsed seletused” on ilmselgelt asjasse nõrgalt puutuvad. Kui palju erinevaid riike meil analüüsimiseks ja hindamiseks saadaval on? Oled Sa kindel, et Sa ei pushi siin väravapostide liigutamist tüüpi “edendame uimastisõda heade tagajärgede saavutamiseks” — “aga senine praktika ei ole ju häid tagajärgi saavutanud?” — “muidugi ei ole, seni edendati uimastisõda valesti!”?

  825. Üle 800 kommentaari juba ja juuli ammu mõõdas. Kas ikka veel pole põhjust sellest omaette teemat teha?

  826. Nende kahe väite ühisosaks on: põhjusliku seose tuvastamisel A ja B vahel tuleb välistada alternatiivsed seletused B-le. Elementaarne loogikareegel.

    Kulla mees, see on ju jama.

    Kulla mees, ise oled. Kui ei ole teada, kas B-d põhjustas A, A1 või A2, siis ei ole ka A ja B vahel põhjuslikku seost tuvastatud.

  827. Kriku ütles:

    ükski teine lokaalne ega globaalne uimastivastane kampaania pole kunagi saavutanud soovitud tulemusi

    Mina ei julgeks selliseid väiteid esitada, olemata tutvunud kõigi selliste ürituste plaanitud eesmärkide ja tulemustega. Kas sina oled?

    Sõnastasin selle lause lohakalt. Sa ise viitasid juba mullu juulis, kuidas hoolikalt valitud spetsiifilisi eesmärke on võimalik kitsastes piirides mõningate mööndustega saavutada — näiteks, kui eesmärgiks on võetud ühe konkreetse aine tarvitamise osakaalu vähendamine piiritletud perioodi jooksul.

    Ma tahtsin öelda, et ükski lokaalne ega globaalne uimastivastane kampaania pole saavutanud püsivaid mõistuspäraseid eesmärke. Selles veendumiseks pole vaja tutvuda kogu ajaloo vältel igas maailma omavalitsuses algatatud uimastivastaste kampaaniate sisu ja tulemustega — kui mõni tulemuslik kampaania oleks olemas, oleksime me kõik sellest ammu kuulnud, kuna UNODC pasundaks sellest 24-7-365.

    Praegu on nende esitrumbiks ja uimastisõja plakatipoisiks Rootsi: riik, mis on uimastisõja-kulutustelt SKT kohta maailmas teisel kohal. Kui oleks mõni riik, kus uimastisõda annaks tulemusi, ei peaks Costa & gäng eduka uimastisõdijana esile tõsta riiki, kus uimastid on pärast neile sõja kuulutamist muutunud valdavamaks (ning kus see valdavus on tugevamas seoses tööpuuduse kui nulltolerantsi-poliitikaga).

    Kriku ütles:

    Miks “kadumisest” rääkimine on demagoogiline, on sulle ka juba korduvalt selgitatud.

    Vabandust, pidasin muidugi silmas piiramist, riikliku kontrolli ja pikemas perspektiivis marginaliseerimist.

  828. Ma tahtsin öelda, et ükski lokaalne ega globaalne uimastivastane kampaania pole saavutanud püsivaid mõistuspäraseid eesmärke.

    Igasuguse kuritegevusega võitlemine – nagu muide ka demokraatia ehitamine ja veel paljud asjad – on pidev protsess. Selles mõttes “püsivaid eesmärke”, et teeme XYZ ja siis väheneb mingi kuriteoliik ja jääbki püsivalt madalamale tasemele pärast seda kui me oma XYZ oleme valmis saanud, ongi väga raske saavutada. Vahet pole, kas jutt on narkokuritegevusest või korruptsioonist. Seetõttu on “püsivuse” kriteeriumi rakendamine üksikute kampaaniate hindamisel problemaatiline.

    Väidetavalt oli 1896. aastal USA-s 313 000 opiaatide sõltlast. 2008. aastal uuringus ilmnes, et heroiinisõltlasi on 282 000. Ma ei leidnud sarnast rida kõigi opiaatide kohta kokku ja eraldi otsima ja kokku liitma hakata ei viitsi. 2003. aastal moodustasid heroiini tarvitamise juhud kõigist opiaatide kasutamise tagajärjel ravile sattunutest 85% ja see peaks suurusjärku adekvaatselt kajastama. 282 000 x 100 / 85 = ca. 332 000. Rahvaarv on aga 1896 -> 2008 kasvanud ca. 63 000 000 -> ca. 300 000 000.

  829. Kriku ütles:

    Väidetavalt oli 1896. aastal USA-s 313 000 opiaatide sõltlast. 2008. aastal uuringus ilmnes, et heroiinisõltlasi on 282 000.

    1896. aastaks polnud USA kongress rakendanud oopiumi ja morfiini suhtes mitte mingisuguseid kontrolli- ja regulatsioonimeetmeid peale maksustamise. Sinu toodud näite põhjal võib väita, et kontrolli ja regulatsioonin täielik puudumine on taunitavam olukord kui nn uimastisõda, mis võimaldab riigil uimastiturgu suurte kulutuste hinnaga siiski teatud tillukesel määral kontrollida.

    Aga asjaolust, et keelamine ja karistamine võib olla parem kui regulatsiooni ja kontrolli täielik puudumine, ei saa ju kuidagi järelduda, et keelu- ja karistuspõhine uimastipoliitika annab soovitud tulemusi.

    Ja ma oletan, et Sa oled teadlik ka sellest, et oopiumi- ja morfiinisõltuvus on heroiinisõltuvusega võrreldes leebemad ning heroiin ise neist märksa ohtlikum ja kahjulikum aine. Seda arvesse võttes jääb mulje, et uimastite keelustamine on andnud tulemuseks kangemate ja laastavamate ainete tarvitamise kasvu. Kahtlen, kas selline tulemus on soovitav.

  830. Ma arvan, et minu poolt kirjeldatud tulemus ei olnud ebasoovitav. Keelupoliitika annab igal juhul tulemusi. Küsimus on ainult selles, mis annaks paremaid tulemusi – kas keelpoliitka nagu praegu või mõõdukalt liberaalne poliitika. Selle üle võime vaielda, aga ei ole mõtet rääkida, et keelupoliitika üldse tulemusi ei anna.

    Heroiin on tõepoolest palju ohtlikum aine, kui 19. sajandi tinktuurid, aga nagu ülalpool näidatud, toimub narkomaailmas tehnoloogiline progress ka liberaalsetes riikides.

  831. Kriku ütles:

    Ma arvan, et minu poolt kirjeldatud tulemus ei olnud ebasoovitav.

    Ei maksa unustada, et toonase keelustamise käivitamisega kaasnes nendesamade 313 000 inimese muutmine kriminaalkurjategijateks (sest ega nad ju tarvitamist käsu peale maha jätnud — siis nad polnuks sõltlased). Minu meelest ei ole jälle selline “tulemus” kuidagi õigustatav.

  832. Pluss loomulikult mastaapse musta turu teke, mis on sellest ajast peale ainult võimsamaks muutunud — ka selles on raske näha soovitud tulemust.

  833. Ei maksa unustada, et toonase keelustamise käivitamisega kaasnes nendesamade 313 000 inimese muutmine kriminaalkurjategijateks

    Millal sinu arvates USA-s isiklikuks tarbimiseks väikeste koguste opiaatide omamine kriminaliseeriti?

    Loomulikult on kõikvõimalikel ühiskondlikel instrumentidel – nagu ka ravimitel, muide – nii toimeid kui kõrvaltoimeid. Aga ülaltoodu valguses on lihtsalt vale väita, et keelupoliitika ei andnud soovitud tulemusi. Kui 1896. aastal oli sõltlasi ca. 0,5%, siis selle protsendi püsimisel oleks praegu sõltlasi 1,5 miljonit. Ma julgen arvata, et 1,168 miljoni inimese sõltlaseks mittemuutumine kaalub üles selle, et 0,332 miljonit riskib vastutusega (tegelikult on vahe muidugi väga palju suurem, ses me räägime ju üle saja-aastasest perioodist) . Nagu öeldud, sa võid väita, et sinu poolt kirjeldatud poliitika annab paremaid tulemusi, sellel on vähem negatiivseid kõrvaltoimeid jne. – aga ära palun eita fakte.

  834. Kriku ütles:

    Ma julgen arvata, et 1,168 miljoni inimese sõltlaseks mittemuutumine kaalub üles selle,

    Kes lubas Sul eeldada, et niipalju inimesi teistsugustes tingimustes sõltlasteks oleksid muutunud?

    Mäletatavasti on mõned demograafid tõmmanud paralleele Roe v. Wade kohtuotsuse ja ≈18 aastat hiljem toimunud kuritegevuse languse vahel USAs. Kas on mingit põhjust eeldada, et mõni sarnane mehhanism ei ole negatiivselt mõjutanud sõltlaste arvu tänapäevases USAs?

    Pluss muidugi see, et tegelikult ei ole Sul ju mingit põhjust eeldada, et oluline osa sõltlastest või regulaarsetest kasutajatest keskmiselt sagedamini kui kord aastas haiglasse satuvad.

  835. Kes lubas Sul eeldada, et niipalju inimesi teistsugustes tingimustes sõltlasteks oleksid muutunud?

    Ma ju ütlesin, et “selle protsendi püsimisel oleks”. Muidugi võib protsent ajas muutuda ka ilma seadusandja sekkumiseta. Nagu see näiteks 19. sajandil suurenes.

    Pluss muidugi see, et tegelikult ei ole Sul ju mingit põhjust eeldada, et oluline osa sõltlastest või regulaarsetest kasutajatest keskmiselt sagedamini kui kord aastas haiglasse satuvad.

    Mille kohta see nüüd käis? Kus ma seda väidan?

  836. Selle meetrika kohta:

    Kriku ütles:

    2003. aastal moodustasid heroiini tarvitamise juhud kõigist opiaatide kasutamise tagajärjel ravile sattunutest 85% ja see peaks suurusjärku adekvaatselt kajastama.

    Meetrika võib isegi vett pidada, aga ma kardan, et sellest ei saa teha niisuguseid järeldusi, nagu Sa teed.

  837. Kas sa väidad, et heroiin moodustab tarvitatavatest opiaatidest oluliselt väiksema osa kui 85%?

  838. Kriku ütles:

    Millal sinu arvates USA-s isiklikuks tarbimiseks väikeste koguste opiaatide omamine kriminaliseeriti?

    Hea küsimus, ehk vastad ise? Tean, et 1909 keelati oopiumi suitsetamine, aga mitte muul moel tarbimine, ja et Harrisoni eelnõu (1914) alusel hakati agaralt karistama arste, kes sõltlastele opiaate välja kirjutasid, aga väikeste koguste omamise kohta ma ei teagi. Nii et tõenäoliselt pole päris õige öelda, et kõik oopiumisõltlased kriminaliseeriti üleöö. Pigem sunniti nad esialgu valima kriminaalidelt ostmise ja võõrutuspiinade vahel.

    Samas ma arvan, et Sinagi tead väga hästi, et 19. sajandi USA opiaadisõltlastest 2/3 kuni kolmveerand olid reakodanikest naisterahvad, kellele ainet oli välja kirjutanud nende arst. Need 282 000 tänapäevast sõltlast on natuke teine kontingent, ma oletan.

    Kui liita neile kõik, kes küll väärpruugivad opioide, aga ei hangi neid kuritegelikult, vaid samuti arsti retseptiga, võib see suhtarv paista mõnevõrra teises valguses, eriti kui me räägime kahjudest ühiskonnale.

    Võiks arvata, et tänapäeval kirjutavad arstid kangeid uimasteid välja suuremate reservatsioonidega kui sajandi eest, aga seegi on kaheldava väärtusega oletus. 2007. aastal suri USA-s retseptiga narkootiliste valuvaigistite üledoosidesse 27 500 inimest — ebatavaliselt palju. Tubaka (ligi 500 000 surma) ja alkoholi (u 100 000 surma) aastase lõivuga kõrvutades see ehk enam nii suur ei paista, aga see selleks. Illegaalsete uimastite üledoosidesse kõngeb seal tarvitajaid ometi vähem (u 17 000 aastas).

  839. Mart K. kirjutas:

    Hea küsimus, ehk vastad ise?

    Ma ka ei tea. Võimalik, et föderaalselt mitte enne 1970. Aga ma ei tea. Igal juhul ei ole õige, et

    toonase keelustamise käivitamisega kaasnes nendesamade 313 000 inimese muutmine kriminaalkurjategijateks

    Mart K. kirjutas:

    Kui liita neile kõik, kes küll väärpruugivad opioide, aga ei hangi neid kuritegelikult, vaid samuti arsti retseptiga, võib see suhtarv paista mõnevõrra teises valguses, eriti kui me räägime kahjudest ühiskonnale.

    Ma ei usu enne kui sa allikatele viitad. Tänapäeval on opioide siiski peavoolu meditsiinis palju vähem liikvel.

    Võiks arvata, et tänapäeval kirjutavad arstid kangeid uimasteid välja suuremate reservatsioonidega kui sajandi eest

    Oopiumitinktuur oli üleüldse vabamüügis ja tänapäevast arstirohtude “välja kirjutamise” süsteemi ei eksisteerinud. Igaüks võis minna ja apteegist osta ja seda kasutasid massiliselt ka patentravimimehed.

  840. Kriku ütles:

    Igal juhul ei ole õige, et toonase keelustamise käivitamisega kaasnes nendesamade 313 000 inimese muutmine kriminaalkurjategijateks.

    Jah, ma juba möönsin seda — neid ei tehtud kohe kriminaalideks, vaid sunniti enne valima kriminaalidelt ostmise ja võõrutuspiinade vahel.

    Kriku ütles:

    Ma ei usu enne kui sa allikatele viitad.

    Mida täpsemalt? Et retseptravimid leiavad USA-s laialdast ületarvitamist? Millega saaks veel põhjendada asjaolu, et retseptopioidide üleannustesse sureb rohkem inimesi kui kõigi illegaalsete tänavatoodete üleannustamisse kokku (allikas on toodud eelmises postituses)?

    Kriku ütles:

    Oopiumitinktuur oli üleüldse vabamüügis ja tänapäevast arstirohtude “välja kirjutamise” süsteemi ei eksisteerinud.

    Muidugi. Mõtlesin “soovitavad patsientidele”, mitte “kirjutavad retsepte”. Keel vääratas, vabandust.

  841. Lisaks eelmisele postitusele, mis ootab moderaatori sekkumist: kas Sa ei leia, et rasket sõltuvust tekitava uimasti kasutamise lubamine aga müügi keelamine on umbes sama mõistlik kui üleshüppamise lubamine aga mahakukkumise keelamine? Kukkumisteenuse põrandaaluste pakkujate ulatusliku võrgustiku tekkimine on sellises olukorras praktiliselt vältimatu.

  842. @Kriku:
    Miks sa arvad et opiaate vähem liikvel on? Kodeiini saad apteegist koos teiste lisanditega käsimüügist. 32 krooni eest saab näiteks ühte kodeiinitoodet 20 tableti jagu ja 2 tableti puhul on juba opiaadiuim tunda.

  843. Kodeiini suhteliselt vaba saadavus ja vähesed meedialood selle panusest ühiskonna allakäigule võivad ka kergelt näidata, et legaalsus ei põhjusta veel katastroofe.

  844. Ma ei usu enne kui sa allikatele viitad.

    Mida täpsemalt?

    Et opioidide väärtarvitamine toimub mahus, mis minu poolt välja toodud vahet 1896. ja 2008. aasta vahel tasandaks.

    Mõtlesin “soovitavad patsientidele”, mitte “kirjutavad retsepte”. Keel vääratas, vabandust.

    Seda kui palju 1896. a. soovitati – nii arstide kui petiste poolt – on tõenäoliselt võimatu kindlaks teha. Müügimahu peal saaks võibolla üht-teist oletada, aga see on suurem arvutamine.

    kas Sa ei leia, et rasket sõltuvust tekitava uimasti kasutamise lubamine aga müügi keelamine on umbes sama mõistlik kui üleshüppamise lubamine aga mahakukkumise keelamine?

    Kas seda avaldust tuleb mõista kui toetust uimastite isiklikuks tarbimiseks väikeses koguses omamise kriminaliseerimisele?

  845. Märt, mida sa täpsemalt mõtled? Köhasiirupeid? Kui tabletis on 500 mg paratsetamooli ja 8 mg kodeiini, siis selle asja narkojoobe saavutamiseks söömine lõppeb halvasti ilmselt hoopis teisel põhjusel.

    Paranda mind kui ma eksima peaksin, aga omaaegse laudanumiga ei anna ju ka ühtki köhasiirupit võrrelda?

  846. @Kriku:
    Mis mõttes mida ma mõtlen? Toodete nimed polnud siinkohal olulised aga telekas reklaamitud solpadein näiteks sisaldab seda. Ma ei tea eestis selliseid kõhasiirupeid. Kodeiin on wiki järgi pro-drug, mis ise hästi ei toimi aga laguneb ruttu morfiiniks ja sellise loop-hole’ga saab seda müüa. Teiseks on avalikuks infoks paratsetamooli eemalduse õpetused sellistest tablettidest.

  847. Solpadeinis ongi 500 mg paratsetamooli ning 8 mg kodeiini. Muidugi annab paratsetamooli eemaldada, aga mingile suvalisele inimesele on see solgutamine siiski IMHO küllaltki tüütu. Võrreldes omaaegse oopiumitinktuuri müügiga on see ikkagi tagasihoidlik kättesaadavus. Kuigi jah, tõsi ta on, et kes ikka väga tahab, see saab. Lõppude lõpuks on moonivedelikuga jahtimine ka ju tüütu.

    Ma ei ole kuulnud, et tavalisi käsimüügiravimeid nagu solpadein niimoodi kasutatakse, aga teoreetiliselt muidugi miks mitte. Lõviosa valuvaigistite kuritarvitamisest tingitud sõltuvusi on vististi siiski saadud kangematest valuvaigistitest, mis ei ole vabamüügis.

    Köhasiirupist kirjutatakse ses seoses ka rohkem minu teada.

    Kodeiini suhteliselt vaba saadavus ja vähesed meedialood selle panusest ühiskonna allakäigule võivad ka kergelt näidata, et legaalsus ei põhjusta veel katastroofe.

    See tekitab mõtte, et solgutamisvajadus võib olla väärtus omaette… Ilmselt on kõige ohtlikumad mõnuained, mida trendikates kohtades valmisdoosidena levitatakse, nii et ostjal pole muud teha kui papp välja käia ja laks ära panna. Kui peab pool päeva vaaritama, siis see on normaalse inimese jaoks juba iseenesest pärssiv tegur. Ainuke häda on see, et ettevõtlikud isikud kipuvad vabrikuid asutama, mis vaaritamistöö ära teevad.

  848. Kriku ütles:

    […ei usu, enne kui näen allikat,] et opioidide väärtarvitamine toimub mahus, mis minu poolt välja toodud vahet 1896. ja 2008. aasta vahel tasandaks.

    Sa mõtled siis retsepti-opioide? Ma ei tea, kas see on loogiline — kui arutluskäik on vigane, oskad kindlasti parandada — aga üledoosisurm on mitmes mõttes väärtarvitamise ekstreemne juhtum. Retseptiopioidide üledoosisurmasid on USA-s rohkem kui kõigi illegaalsete uimastite tarvitamisest johtuvaid üledoosisurmasid kokku. Ergo, legaalseid opioide tõenäoliselt väärtarvitatakse rohkem (hoolimata sellest, et nendega kaasneb palju vähem riske kui musta turu solgiga).

    Väga huvitav oleks ka näha mõnd allikat, mis seda 1896. aasta sõltlaste numbrit täpsustaks — kuidas selleni jõuti, kes olid need sõltlased ja mille alusel neid sõltlasteks peeti. Ma ei ole seda leidnud mitte kusagilt mujalt kui Sinu viidatud Austraalia narkoteatmikust. Nii suur protsent sõltlasi elanikkonnast eeldab väga mitu korda suuremat hulka hoo- ja juhutarvitajaid ning veel vähemalt sama suurt hulka neid, kellel olid tarvitamiseks piisavad meditsiinilised põhjused.

    Igatahes on alust arvata, et tänapäeva väiksem protsent sõltlasi on paljudel, suuresti ennetatavatel põhjustel ühiskonnale suuremaks koormaks kui 1896. aasta sõltlaskond.

    Tõenäoliselt nõustud ka, et sõltlaste osakaal elanikkonna hulgas pole ainus tegur, mille alusel mõõta uimastipoliitika edukust. Mu arust palju olulisem on nt probleemsete sõltlaste osakaal (nende, kes oma sõltuvust rahastavad isiku- ja varavastaste kuritegude ning agressiivse diilerdamisega).

  849. Kriku ütles:

    See tekitab mõtte, et solgutamisvajadus võib olla väärtus omaette…

    Selle mõtte tekkimises on süüdi autoritaarne väärtushinnang, mis sosistab Sulle kõrva, et “pahasid” tuleb peedistada. Iseäranis jabur paistab see välja siis, kui panna väide, et “tavaline inimene” ei viitsi doosi tegemise nimel pool päeva vaeva näha kokku teise legendaarse uimastisõja-propagandast tuntud väitega, et doosinäljas inimene saab kõiksugu keeruliste (ja enamasti koledate) vägitükkidega hakkama.

  850. Igatahes on alust arvata, et tänapäeva väiksem protsent sõltlasi on paljudel, suuresti ennetatavatel põhjustel ühiskonnale suuremaks koormaks kui 1896. aasta sõltlaskond.

    Seda on väga raske kui mitte võimatu välja arvutada. Inimelu maksab tänapäeval üldse rohkem, keskmine korralik inimene genereerib märkimisväärselt rohkem väärtust jne.

    Retseptiopioidide üledoosisurmasid on USA-s rohkem kui kõigi illegaalsete uimastite tarvitamisest johtuvaid üledoosisurmasid kokku.

    Allikas? Kui suur osa neist on enesetappudena tõlgendatavad?

    Väga huvitav oleks ka näha mõnd allikat, mis seda 1896. aasta sõltlaste numbrit täpsustaks — kuidas selleni jõuti, kes olid need sõltlased ja mille alusel neid sõltlasteks peeti. Ma ei ole seda leidnud mitte kusagilt mujalt kui Sinu viidatud Austraalia narkoteatmikust.

    Google annab üle 1000 vaste. Ma ei ole kontrollinud, mis allikale need tuginevad. Loomulikult võib olla, et kõik ühele.

    Kuidas on sõltuvuse ja üledoosisurmade arv seotud, on muidugi omaette küsimus, millele vähemalt mina vastata ei oska.

    Tõenäoliselt nõustud ka, et sõltlaste osakaal elanikkonna hulgas pole ainus tegur, mille alusel mõõta uimastipoliitika edukust.

    Küll aga on see tegur, mida sina ja sinu mõttekaaslased on korduvalt välja toonud.

  851. Selle mõtte tekkimises on süüdi autoritaarne väärtushinnang, mis sosistab Sulle kõrva, et “pahasid” tuleb peedistada.

    Ei, selle mõtte tekkimises on süüdi väärtushinnang, et narkootikumide tarvitamise levikut on vaja piirata.

    Iseäranis jabur paistab see välja siis, kui panna väide, et “tavaline inimene” ei viitsi doosi tegemise nimel pool päeva vaeva näha kokku teise legendaarse uimastisõja-propagandast tuntud väitega, et doosinäljas inimene saab kõiksugu keeruliste (ja enamasti koledate) vägitükkidega hakkama.

    Iseäranis jabur on mitte teha vahet juhutarvitaja ja sõltlase vahel.

  852. Kriku ütles:

    Google annab üle 1000 vaste. Ma ei ole kontrollinud, mis allikale need tuginevad. Loomulikult võib olla, et kõik ühele.

    Naljakas, ma sain enne väga sarnase otsinguga ainult 8, millest asjassepuutuv oli ainult mainitud üks.

    Sinu pakutud otsinguparameetritega leitud linkidest esimene pakub palju huvitavat infot, mh järgmist:

    Between 1896 and 1924, the number of opiate addicts in the United States declines from 313,000 to an estimated 200,000.

    Tänavadiileritele andis USA toonase rah. min.-i uimastiosakond sõltlaste varustamise lahkelt üle alles 1923. aastal, seega pidid pärast 1896. aasta tippmarki sõltlaste hulka peaaegu kolmandiku võrra kahandama muud tegurid kui range keelustamispoliitika, kas pole?

  853. Kriku ütles:

    Iseäranis jabur on mitte teha vahet juhutarvitaja ja sõltlase vahel.

    Täpselt minu point. Sellepärast …

    Ei, selle mõtte tekkimises on süüdi väärtushinnang, et narkootikumide tarvitamise levikut on vaja piirata.

    … tuleb küsida, millest võib aru saada, et niisuguse imelikult detailse ja sellegipoolest ebamäärase väärtushinnangu eesmärk saavutatud on?

  854. Kriku ütles:

    Allikas? Kui suur osa neist on enesetappudena tõlgendatavad?

    Kordan allikat kolmandat korda.

    Approximately 27,500 people died from unintentional drug overdoses in 2007, driven to a large extent by prescription opioid overdoses.

    (Unintentional (ee “tahtmatu”) tähendab, et need polnud enesetapud.)

    Hetkel ei leia ma uuesti allikat, mis väitis keelatud uimastite tahtmatute üledoosisurmade arvuks USA-s 17 000, ega mäleta, mis aasta kohta see käis. Kui keegi oskab täpsustada (nt sama 2007 aasta kohta), olen tänulik. Hetkel pean jooksma.

  855. NB! Kui eeldada, et see allikas on õige (u 27 500 retseptravimisurma 2007. aastal) ja ka see allikas on õige (38 371 surma nii legaalsetest kui illegaalsetest ainetest samal aastal), näitab lihtne arvutus, et illegaalsete ainete surmade arv jääb allapoole 11 000 piiri.

  856. Tänavadiileritele andis USA toonase rah. min.-i uimastiosakond sõltlaste varustamise lahkelt üle alles 1923. aastal, seega pidid pärast 1896. aasta tippmarki sõltlaste hulka peaaegu kolmandiku võrra kahandama muud tegurid kui range keelustamispoliitika, kas pole?

    Ei ole.

    Kordan allikat kolmandat korda.

    Aitäh. Veel lugemist: Overdose Deaths Involving Prescription Opioids Among Medicaid Enrollees—Washington, 2004-2007

    Medical examiners and coroners recorded methadone on death certificates nearly three times more often than the next most common opioid, oxycodone. At least one nonopioid prescription drug was reported in 54.6% of the deaths. A benzodiazepine was listed on the death certificate in 20.9% of the deaths, and an antidepressant in 31.7%. An illegal drug was reported in 21.8% of the deaths. Cocaine was involved in 15.7%, methamphetamine in 5.5%, heroin in 2.4%, and alcohol in 17.1% of the deaths. More than one drug was listed for 72.3% of decedents. The mean and median numbers of drugs per death were 2.7 and 2.0, respectively.

    Valdavat osa juhtudest on raske taandada just opioidide kuritarvitamisele. Selle statistika alusel opioidide sõltuvuse levikut hinnata on väga keeruline.

  857. dig kirjutas:

    Iseäranis jabur on mitte teha vahet juhutarvitaja ja sõltlase vahel.

    Täpselt minu point.

    Siis ole edaspidi ettevaatlikum lahmimisega. Väide, et “doosinäljas inimene saab kõiksugu keeruliste (ja enamasti koledate) vägitükkidega hakkama” käib sõltlaste kohta.

  858. @Kriku:
    Miks just doosinäljas kõigevalmis inimene? Selle eraldamine võtab alla päeva aga kanepit kasvatatakse kuid enne lõikust.

  859. Kriku ütles:

    Väide, et “doosinäljas inimene saab kõiksugu keeruliste (ja enamasti koledate) vägitükkidega hakkama” käib sõltlaste kohta.

    Et kolmisoim täielik oleks, tuletab dig nüüd vana asja meelde.

    Kriku ütles:

    Ei, kui seda teha teatud tingimustel: näiteks et patsient osaleb regulaarselt ravi- või tugirühmade töös, käib regulaarselt arstlikus kontrollis ja vestleb sotsiaaltöötajaga, käib tööl või otsib aktiivselt tööd.

    Mul on väga tõsised kahtlused sellise isiku töövõime osas.

    Nagu näha, figureerivad Kriku mõttemaailmas inimesed, kes ei ole sõltlased ja ei suuda sellepärast poolt päeva vaeva näha, et mingisugust meelelahutuslkku kemikaali kokku meisterdada ning inimesed, kes on sõltlased ja töövõimetud, aga saavad säärase koleda vägitükiga hakkama. Isegi täpsustust ei ole, kas jutt käib inimestest, kes sõltuvad uimastavast uimastist või inimestest, kes sõltuvad ergutavast uimastist.

    Ja kui me juba asja juures oleme, siis olgu korratud seni vastamata torkav küsimus Kriku suunas:

    dig ütles:

    … tuleb küsida, millest võib aru saada, et niisuguse imelikult detailse ja sellegipoolest ebamäärase väärtushinnangu eesmärk saavutatud on?

  860. Nagu näha, figureerivad Kriku mõttemaailmas inimesed, kes ei ole sõltlased ja ei suuda sellepärast poolt päeva vaeva näha,

    Kriku pole midagi selle kohta öelnud, mida mittesõltlased suudavad või ei.

    ning inimesed, kes on sõltlased ja töövõimetud, aga saavad säärase koleda vägitükiga hakkama.

    Tõsi ta on, et sõltlaste töövõime kulub olulises osas oma sõltuvuse rahuldamisele.

    Oma küsimusele leiad vastuse eelnevaid postitusi lugedes. Uimastipoliitika edukuse hindamisest on kirjutanud mõlemad diskussiooni pooled.

  861. Kriku, ma soovitaks sul tutvuda Šveitsi uimastiprojektiga.
    Näiteks:
    http://www.youtube.com/watch?v=Cco4BT-KDK8
    Selle asemel, et sõltlasi vangi panna, hakati neid kohtlema kui haigeid ja jagati neile tasuta heroiini. Nad said väga häid tulemusi, kusjuures uimastite tarbimine noorte hulgas hakkas oluliselt vähenema. Kriminaalne oli olla cool, lihtsalt haige aga sugugi mitte.

  863. Allikaid ei hakka taga otsima, aga see et, näiteks Gorbatshovi aegne riiklik alkoholi poliitika tõi kaasa rahva peale kokku tarbitud alkoholi koguse tunduva vähenemise, alkohoolikute hulga languse ja kokkuvõttes võis päästa ka päris palju inimelusid, on arstid mu teada kinnitanud küll.

  864. @salvey:
    tuli pähe mõte, et äkki ilma selle peale sunnitud karskusperioodita poleks meil olnud ei laulvat revolutsiooni ega beebibuumi…?

  865. salvey ütles:

    Allikaid ei hakka taga otsima /…/ on arstid mu teada kinnitanud küll.

    Sooviks siiski allikaid. Minu teada kasvas drastiliselt surrogaatidesse ja põrandaalusesse alkoholi surnute hulk, esile kerkis uus jõuline maffiaharu (salaviinaärikad) ning laostus suurriigi majandus (kiiremini, kui muidu).

    Ma olen kahe käega alkoholi joomise kahandamise ja vastupropaganda poolt, aga kui see teeb rohkem kahju kui kasu (nagu ilmselgelt tegi nt USA alkokeeluseadus), siis ei ole see mõistlik.

  866. Siin on jällegi põhjuse ja tagajärje probleem. Illegaalse tootmise vohamist soodustas peale legaalse alkoholi kättesaadavuse piiramise riigi poolt tollesama riigivõimu lagunemine ja allakäik. Siiski näib, et mitme aasta jooksul alkoholitarbimine tõepoolest vähenes, kuigi tollase sotsiaalajaloo uurimisel on hulk metodoloogilisi probleeme.

    Üks artikkel ka:

    Under Gorbachev, official statistics on a wide variety of topics slowly reappeared, although it was still not possible to undertake or publish research on topics such as alcoholism and social breakdown (Korolenko et al., 1994). The available data included figures on official production of absolute alcohol equivalent which was reported to have increased from 2.2 litres per capita in 1940 to 7.2 in 1985, a rather greater increase than had been assumed in the earlier estimates by Western observers.

    …official figures indicated a fall of a third in production of spirits. There is, however, extensive supporting evidence from other sectors. There were recorded falls of similar magnitude in road traffic accidents and absenteeism from work. Several surveys indicated that about 10% of people had given up drinking and about a third were drinking less.

    The effect of the campaign was short-lived, because of the rapid substitution of illicit production. A number of factors worked in parallel to encourage increased illegal production and trade. One was a visible loosening of restrictions in society generally (‘glasnost’) which led people to be less fearful about minor lawbreaking, reflected in declining prosecution for violating anti-alcohol laws. Many of these were for driving while intoxicated, but most were for home-brewing without intent to sell. From the inception of the campaign, first-time convictions for home-brewing generally led to a light fine or a warning, but in June 1987 this was made a non-criminal offence.

    There appears to have been a short-term absolute decrease in consumption in 1985, but the level began to recover within a year and had returned to previous levels by the early 1990s.

    Alkohol on meie laiuskraadil kodusel teel kõige lihtsamalt ja odavamalt valmistatav mõnuaine ning keeluseadus seetõttu ka kõige ebaefektiivsem.

  867. Kriku ütles:

    Siin on jällegi põhjuse ja tagajärje probleem. Illegaalse tootmise vohamist soodustas peale legaalse alkoholi kättesaadavuse piiramise riigi poolt tollesama riigivõimu lagunemine ja allakäik.

    Ma just manitsesin Sind ülemäärase autoritaarlike väärtuste hindamise eest ja nüüd tõstad Sa niimoodi panuseid. :-(

    Räägi siis juba sellest ka, kuidas riigivõimu lagunemine ja allakäik tõi kaasa illegaalse tööpõlgurluse, illegaalse homoseksuaalsuse, illegaalse spekulatsiooni ning illegaalse teisitimõtlemise vohamist.

    alkoholitarbimine

    Saladuskatte all olgu ära märgitud, et production ei tähenda tarbimist vaid tootmist, aga ametlik alkoholitootmine käis Nõukogudemaal plaani ja mitte turunõudluse järgi.

  868. dig ütles:

    Räägi siis juba sellest ka, kuidas riigivõimu lagunemine ja allakäik tõi kaasa illegaalse tööpõlgurluse, illegaalse homoseksuaalsuse, illegaalse spekulatsiooni ning illegaalse teisitimõtlemise vohamist.

    Mina konstanteerisin fakte. Sina üritad seda oma suva järgi kujutada mingite väärtushinnangute väljendamisena. See on demagoogia.

    alkoholitarbimine

    Saladuskatte all olgu ära märgitud, et production ei tähenda tarbimist vaid tootmist, aga ametlik alkoholitootmine käis Nõukogudemaal plaani ja mitte turunõudluse järgi.

    Ülal öeldaksegi:

    There appears to have been a short-term absolute decrease in consumption in 1985, but the level began to recover within a year and had returned to previous levels by the early 1990s.

    Mul on kahju, et see tekst sinu jaoks liiga keeruliseks osutus, aga tegu ongi küllaltki keerulise ja mitmetahulise teemaga. Ära sellepärast pead norgu lase.

  869. Kriku ütles:

    Kas sa filmi asemel paberile saaksid viidata?

    Google võtmesõnadega Swiss heroin project
    Teaduslik uurimus ( see on projekti alguspäevilt ):
    http://www.parl.gc.ca/Content/SEN/Committee/371/ille/presentation/ucht1-e.htm

    Mõju heroiiniturule:
    http://www.popcenter.org/library/crimeprevention/volume_11/04-Killias.pdf

    Panin filmi lingi sellepärast, et üks teine samasugune film muutis minu arvamust kogu asjast radikaalselt. Olin kunagi ka Kriku moodi, täiega veendunud et narkomaanid tuleks vangi panna. Aga siis hakkas idanema kahtluseuss ja lõpuks sain aru et see tee viib tupikusse.

  870. Tonda ütles:

    Olin kunagi ka Kriku moodi, täiega veendunud et narkomaanid tuleks vangi panna.

    Ma nagu ei mäleta, et Kriku taolist veendumust oleks kusagil väljendanud.

  871. Mart K. ütles:

    Tonda ütles:

    Olin kunagi ka Kriku moodi, täiega veendunud et narkomaanid tuleks vangi panna.

    Ma nagu ei mäleta, et Kriku taolist veendumust oleks kusagil väljendanud.

    See oli minu veendumus, tunnistan praegu, et läbinisti ekslik.

  872. Kriku ütles:

    Ma arvan, et minu poolt kirjeldatud tulemus ei olnud ebasoovitav. Keelupoliitika annab igal juhul tulemusi.

    Sinu poolt kirjeldatud tulemus jätab (meelega?) arvestamata mõned olulised tegurid, näiteks muutused ainete turustamise viisides ja kvaliteedis, nagu ka tarbijaskonna demograafilistes profiilides.

    Huvitavat lugemist selles vallas pakub järgmine allikas.

    Kahjuks ma ei oska relevantseid lõike guugelraamatuist kopeerida-pasteerida.

  873. Tõsi ta on, et maailm ei seisa üle 100 a. jooksul paigal.

    Viita leheküljenumbritega.

  874. Lõik lk 2 “Criticisms of punitive jail sentences for addicts make perfect sense if the prohibitions are what established the connection between addiction and crime…”

    Lõik lk 3 allservast: “On the basis of sales and a few medical surveys, David Courtwright /…/ estimates that opiate addiction peaked in the 1890s… The figure is surprising in two regards…” ja järgmine.

    Samas (lk 3) algavad peamiste demograafiliste profiilide kirjeldused kuni lk 6 (ja ilmselt ka edasi; tasuta versioonis puuduvad lk 7 ja 8).

    Lk 9: “Although the Harrison Act did not explicitly address recreational drug use or addiction…”

    Väga põnev on ka järgmine allpeatükk, “Addiction’s Toll on American Society”, eriti osa “Prevalence and cost in dollars” (lk 13, jääb tasuta versioonis ka kahjuks poolikuks). Hetkel pole ma palju kaugemale jõudnud ja ega tasuta veebiversioon palju rohkem võimaldagi.

  875. Ja mis puutub veel USA opioidisõltlaste osakaalu suhteliselt drastilisse langusse ajavahemikus 1896–1924, siis minu arust on igati mõistlik järeldada, et kahanemine ei johtunud mitte niivõrd Harrisoni eelnõust, vaid FDA 1906. aasta Pure Food & Drug Actist, mis nõudis koostisainete loetlemist sildil ja tõmbas kriipsu peale patentnostrumiärile. Nagu Sa ka ise eespool viitasid, tarvitas tõenäoliselt suur osa toonasest elanikkonnast regulaarselt “ravimeid”, mis sisaldasid nende teadmata kokaiini ja/või opiaate. Seega: opiaatide tarbimine vähenes, kuna teadlikud tarbijad said neid edaspidi vältida.

    Seda, et tarbijad taolist infot hindavad ja oma harjumusi selle põhjal kujundavad, näitab ilmekalt ka tubakasuitsetamise valdavuse järsk, 50-protsendiline langus pärast 1964. aasta Surgeon Generali (rahvatervishoiuteenistuse) aruannet.

    Samuti räägib järeldsele (et keelupoliitika annab soovitud tulemusi) vastu tõsiasi, et viimased 35 aastat on USA-s teismeliste alkoholi- ja tubakapruukimise valdavus pidevalt langenud, ehkki mõlemad ained on täiskasvanuile legaalsed (huvitavat lugemist, tabeleid jm leiab siit). Keelatud uimastite pruukimises sellist langustrendi märgata pole.

  876. on igati mõistlik järeldada, et kahanemine ei johtunud mitte niivõrd Harrisoni eelnõust, vaid FDA 1906. aasta Pure Food & Drug Actist

    Ma ei tea, kas seda oleks mõistlik järeldada või ei, aga kindlasti oli ka PFDA-l oma mõju.

    Võtan nüüd väikese pausi, kuni olen leidnud aega viimati viidatud allikaid lugeda.

  877. Kui raamatukokku satud, heida pilk ka David Courtwrighti raamatule “Dark Paradise: Opiate Addiction in America Before 1940” (1982).

    Kuna arv 313 000 tundus natuke kahtlaselt täpne (ei hakatud ju süstemaatilisi, üleriigilisi uuringuid ameeriklaste uimastipruukimise harjumuste kohta nagu National Household Survey on Drug Abuse ja Monitoring the Future’i küsitlused, läbi viima enne 1970. aastaid), püüdsin jälile saada selle sageli esile kerkiva arvu tagamaadele.

    Tundub, et hinnang pärineb Courtwrightilt ning rajaneb oopiumi impordi statistikal, mida on umbes kohandatud hinnangulisi smugeldamismahtusid arvesse võttes. Lk 28 on toodud tema arvutused rahandusaastate 1891 ja 1896 kohta, kus maksimaalse võimaliku oopiumi-impordi ning tema hinnangu alusel selle kohta, kui palju sõltlane aastas tarvitada võis, jõuab ta oopiumisaaduste sõltlaste suurima võimaliku hulgani (313 177). Courtwright väidab, et oopiumisõltlaste hulk tipnes USA-s millalgi 1890datel ning hakkas pärast seda ühtlases tempos langema.

    Harrison Actini jäi veel 18 aastat. Kui Courtwrightil on õigus, pidid seda ühtlast langust enne Harrison Acti põhjustama siiski muud tegurid kui apteekrite trellide taha toppimine.

    Ning toonaseid sõltlaseid ja nende problemaatilisust tänaste sõltlaste ja nende sõltuvusega kaasnevate v sellest johtuvate probleemidega kõrvutades võiks vaagida järgmisi küsimusi:

    Kui palju oli USA-s opioidisõltlastega võrreldes probleemseid alkoholipruukijaid ning kui palju neid on praegu? Kui palju oli USA-s toona kokaiini- ja metamfetamiinisõltlaseid (praegu vastavalt u 2 miljonit ja 500 000)? Kui paljud toonased nt Bayeri heroiini sõltlased oma “köharohu” hankimise nimel isiku- ja varavastaseid kuritegusid sooritasid? Kui paljusid toonaseid heroiinikuid tabasid HIV/AIDS ning hepatiidid A, B ja C? Kui paljud nakatusid reostunud süstimishaavade kaudu vastikutesse nakkustesse? Kui palju narkomaanijäsemeid amputeeriti sisselangenud veenide tõttu toona? Kui palju hukkus töökohustusi täites kodanikke, kelle tööks oli takistada teistel kodanikel opioide tarvitada? Kui paljud opioidimüüjad hukkusid rivaalitsevate opioidimüüjate rünnakutes? Kui paljusid terroristlikke organisatsioone rahastati opioidimüügituludest?

  879. @Mart K.:
    Selguse huvides: oled sa ise selle raamatu paberversiooni lugenud või ka ainult Google Books’i oma?

  880. Samuti räägib järeldsele (et keelupoliitika annab soovitud tulemusi) vastu tõsiasi, et viimased 35 aastat on USA-s teismeliste alkoholi- ja tubakapruukimise valdavus pidevalt langenud, ehkki mõlemad ained on täiskasvanuile legaalsed

    Ei räägi.

    Kui palju oli USA-s toona kokaiini- ja metamfetamiinisõltlaseid (praegu vastavalt u 2 miljonit ja 500 000)?

    Kust see 2M pärineb? NIDA väidab, et:

    The National Survey on Drug Use and Health (NSDUH) estimates that in 2008 there were 1.9 million current (past-month) cocaine users, of which approximately 359,000 were current crack users.

    Viimase kuu jooksul kasutanud ja sõltlased on eri rühmad.

    Kui paljusid toonaseid heroiinikuid tabasid HIV/AIDS ning hepatiidid A, B ja C?

    Irrelevantne nagu ka järgmised küsimused.

  881. @Tonda:
    Tonda, ma ei mäleta, et oleksin kuskil olnud vastu heroiinisõltaste ravimisele või soovitanud kedagi vangi pista lähtudes sellest, et ta on sõltuvushaige. Seda ei tehta ka praeguses Eestis ega minu teada ka USA-s. Aga see artikkel ei ütle meile ju, et edu võti on leebe karistuspoliitika. Tegelikult öeldakse, et edu võti on hulga meetmete koosrakendamine, mille hulka kuulub ka riigi jõulisem tegevus tänavail:

    A successful oppression of open drug scenes could only be realised through a concerted action between national, cantonal (provincial) and municipal authorities, and a combination of increased policy presence and an adequate availability of harm reduction measures, support structures and treatment opportunities outside of the larger cities (decentralised support and treatment. An essential additional measure was the “repatriation” of addicts coming from the countryside, from smaller cities and even from neighbouring countries (they made up for ca. 80% of addicts identified in open drug scenes in Zurich). Addicts injecting in public or otherwise identified were arrested and brought by police to a special detention centre, transferred to somatic or psychiatric treatment if needed, and otherwise shipped home to where they came from and handed over to the respective authorities.

  882. Kriku ütles:

    Selguse huvides: oled sa ise selle raamatu paberversiooni lugenud või ka ainult Google Books’i oma?

    Ei ole muud lugenud; mõtlesin just, kust otsimist alustada.

    Ei räägi.

    Kus mu arutluskäik siis vigane on? Või väidad, et valdavuse langus oleks olnud määratult suurem, kui alkohol ja tubakas oleksid lauskeelustatud?

    Viimase kuu jooksul kasutanud ja sõltlased on eri rühmad.

    Tõepoolest. Häbenen, et toetusin hooletult kontrollimata allikale.

    Irrelevantne nagu ka järgmised küsimused.

    Retooriline? Loomulikult. Irrelevantne? Kindlasti mitte uimastipoliitika mõjude kvantifitseerimise kontekstis. HIV ja hepatiidi levik on otseselt seotud uimastipoliitika suhtelise rangusega.

    Muide, kas keegi teab, kuidas on Eesti vanglates lood puhaste süstalde/nõelte kättesaadavusega?

  883. Või väidad, et valdavuse langus oleks olnud määratult suurem, kui alkohol ja tubakas oleksid lauskeelustatud?

    Miks ma peaksin väitma, et langus peaks olema “määratult suurem”?

    Irrelevantne? Kindlasti mitte uimastipoliitika mõjude kvantifitseerimise kontekstis. HIV ja hepatiidi levik on otseselt seotud uimastipoliitika suhtelise rangusega.

    Irrelevantne seetõttu, et esimesel vaadeldud perioodil polnud paljusid neid ohte üldse kellegi jaoks olemas.

  884. Hea küll. Olen nõus möönma, et nõelakaudsete nakkushaiguste levik oli kahju, mida poliitika toonased loojad ei osanud ette näha. Täna palju rohkem enam möönda ei jaksa ka.

    Seniks mõistuspära Austraaliast:

    “We are against both the needle exchange and the condom programs,” said Terri Kelleher of the Australian Family Association.

    “People aren’t making the best decision when they are on drugs, and therefore shouldn’t be supplied with condoms. There’s no guarantee they are going to use them anyway.”

    P.S. Kas ma olen ainus, kellel nüüdseks selle peale, kui meediast jookseb läbi sõna “narkootikumid”, sähvatab kusagil taga-ajus pilt sinisest pudelist sildiga “Tahitian Noni”?

  885. Kriku ütles:

    …oled sa ise selle raamatu paberversiooni lugenud…?

    Endiselt ei ole. Tundub, et kohe tellima ka ei hakka, kuna selle fookus (sõltuvuse määratluse ümbermõtestamine) jääb minu praegusest huvisfäärist, nagu ka meie vaidluse peaküsimustest, õige veidi kõrvale. Aga kui kellelgi siit juba on olemas juurdepääs Gene Heynmani teosele “Addiction: A Disorder of Choice”, mida ta on valmis jagama (nt füüsiline koopia, mida ollakse nõus laenama), siis ma võtaksin end järjekorda küll.

    Meelelahutuseks hiljutine intervjuu Heynmaniga USA alkoholi ja uimastite ajaloo ühenduse blogis. Samuti saab siit lugeda eesti keeles, mida arvab kanepi positsioonist farmatseutikas ja meelelahutuskasutuses prof. Lester Grinspoon.

  886. Rahvusvaheline kodanikeühendus kutsub üles lõpetama sõda uimastitega.

    Üleilmne kodanikeühendus Avaaz.org kutsub üles lõpetama sõda uimastitega.

    Pöördumine ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni ja kõikide riigipeade poole kõlab järgmiselt.

    Me kutsume Teid üles lõpetama sõda uimastitega, tühistama keeluseadust ning liikuma edasi sellise süsteemi poole, mis rajaneb dekriminaliseerimisel, regulatsioonil, rahvatervishoiul ja haridusel. Senine, 50 aastat vana lähenemine, mis toidab organiseeritud kuritegevust, hävitab inimeste elusid ja kulutab suurel hulgal raha, on nurjunud. On aeg valida inimlikum ja tõhusam lähenemine.

  887. Pöördumist selgitava pikema kaaskirja tõlge leidub eelmises postis toodud lingi all.

    Allakirja saab anda siin.

    [/agitpropi lõpp]

  888. @Mart K.:

    Mida nad “sõja lõpetamise” all täpsemalt silmas peavad? Et kas uimastiäri muutub legaalseks ja kanepikasvatus samasuguseks ettevõtlusvormiks nagu kartulikasvatus?

    Ning milest hakkab sel juhul elatuma narkoärikate armee? Kui tõenäoline on võimalus, et sissetulekust ilma jäänud kaabakad muude kuritegevusliikidega endale elatist teenima ei hakka.

    Eesti oludes pole antud küsimusel erilist tähtsust aga jutt käib Ameerikast ning pole ju eriline saladus, et narkoäri on värviliste kogukondadele suht oluline sissetulekuallikas.

  890. Mart K. ütles:

    Eesti oludes pole antud küsimusel erilist tähtsust…

    Mis mõttes ei ole?

    Seda, et meil näiteks narkotsi legaliseerimine mingeid vapustusi kaasa ei tohiks tuua. Niipalju kui mina tean, ei ole tänapäeva noortel kraami hankimisega erilisi probleeme, seega narkomaania laia levikut ei tohiks see põhjustada.

    Ja teisest küljest on meil narkotsi müügist elatuvate kodanike arv nii väike, et nende elatusallika kaotus ei tohiks erinevalt USA,st mingeid sotsiaalseid vapustusi põhjustada.

  891. Konspiraator ütles:

    …[meil on] narkotsi müügist elatuvate kodanike arv nii väike, et nende elatusallika kaotus ei tohiks erinevalt USA-st mingeid sotsiaalseid vapustusi põhjustada…

    Esiteks, kust andmed väitmaks, et a) meil on uimastiäriga seotud kodanike osakaal oluliselt väiksem; b) uimastipoliitika kohendamine põhjustaks just USA-s olulisi ühiskondlikke vapustusi — ja milliseid?

    Teiseks, kes, kus, millal on uimastipoliitika kujundamisel pidanud vajalikuks tunda muret selle pärast, kuidas küll diilerid endale pärast reforme elatist teenima hakkavad? Miks peaks diilerite huve eelistama ülejäänud ühiskonna huvidele (nagu nt “uimastitega seotud kuritegevuse, sõltuvusnäitajate ja suremuse märkimisväärne kahanemine”)?

  892. Konspiraator ütles:

    Ning milest hakkab sel juhul elatuma narkoärikate armee? Kui tõenäoline on võimalus, et sissetulekust ilma jäänud kaabakad muude kuritegevusliikidega endale elatist teenima ei hakka.

    Kulla mees, kuritegevuse turg ei ole ju ometi kummist.

  893. Mart K. ütles:

    Esiteks, kust andmed väitmaks, et a) meil on uimastiäriga seotud kodanike osakaal oluliselt väiksem

    Today, every 17 seconds an American is arrested for a drug-related crime……..but more than half of federal prisoners are locked up in connection with nonviolent drug offenses, frequently for mere possessio

    http://realcostofprisons.org/blog/archives/2009/04/another_war_ame.html

    USA elanikkond on 308 miljonit, meil 1,35, vahe seega 228 kordne. Nüüd kui olukord oleks võrdne peaks meil miilitsaonu iga 1,07 tunni tagant ühe narkotegelase vahistama.

    USA,s istub iga 100 000 elaniku kohta 370 inimest narko pärast kinni, meil istub 256 inimest iga 100 000 elaniku kohta üleüldse kinni. See 370 on pool USA vangidest ( 743 vangi 100 000 elaniku kohta ja nakro eest laias laastus pool)

    No ja meil pole gängisõdu, lahinguid politseiga, mis mõnikord lähevad nii karmiks, et isegi politseikopterid lastakse alla jne….

    Police said the helicopter was shot at just after 6 a.m. The extent of the damage was unclear, but the pilot and an observer inside managed to land safely at nearby Van Nuys Airport.
    The engine had reportedly died, and the helicopter made an “auto-rotation,” landing

    http://www.indianagazette.com/b_news/article_1233bf2b-5789-52c7-919d-31932f1107f9.html

    Meil registreeriti 2009 aastal 1042 narkoga seotud kuritegu. Üleüldse oli kuritegusid 48 359, nii et narkoprobleem ei ole meil väga hull ja legaliserimine-mittelegaliseerimine ühiskonda väga ei mõjuta. 2009 aasta sellepärast, et too 17 sekundi tagant üks arest ja vangide arv USA,s on ka 2009 dast aastast.

  894. Konspiraator ütles:

    Meil registreeriti 2009 aastal 1042 narkoga seotud kuritegu. Üleüldse oli kuritegusid 48 359, nii et narkoprobleem ei ole meil väga hull ja legaliserimine-mittelegaliseerimine ühiskonda väga ei mõjuta.

    Oeh, ega see, et USA-s narkokurjategijaid agaramalt kütitakse, ei tähenda, et neid seal palju rohkem on.

  895. Pingback: skeptik.ee » Virgutavalt uimastitest

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga