Maailma lõpp aastal 2012 ja teisi lugusid jaanuari ajakirjanduses (+video suguhaigustest)
- 2012. aastal oodatakse maailma lõppu. Kuidas see võiks tulla?
Delfi9. Mesilaste hukkumine
Üle kolmandiku USA mesilasperedest hukkus 2008. aasta talvel. Sündroom, mille puhul kõik töömesilased tarus äkki surevad ja ellu jääb vaid mesilasema, on levinud ka Euroopa riikidesse Prantsusmaale, Belgiasse, Itaaliasse, Portugali ja Hispaaniasse.
- Rootsis suri seagrippi seitsmeaastane poiss
Rootsi tervishoiuametnike kinnitusel on tegemist seagripi uue puhanguga, viirustüvesse H1N1 nakatunuid on praeguseks kokku 65. Eelmisel talvel suri seagrippi oma 30 rootslast, vahendab BNS.
- Aitab soolapuhumisest! Rooma Klubi visioon ehk kuidas asjad tegelikult saavad olema.
Eesti Ekspress„Rooma Klubi on mõttekoda, mõtlejate ring, kes vaatavad tulevikku – minevikku vaadatakse vaid niipalju, kui tuleviku jaoks vaja. Üks aasta on meie jaoks väiksem kui silmapilk. Tegeleme pigem prognoosidega aastakümneteks,” ütles Ekspress.ee-ga rääkima soostunud Rooma Klubi Eesti haru asepresident Hardo Aasmäe.
- Teisipäeva hommikul on ilus päikesevarjutus
Mati Soomre, MaalehtSuure faasiga osaline varjutus on Eestis näha – kui aga selget taevast oleks! Varjutus algab päikesetõusu ajal ja lõpeb pärast keskpäeva.
- 2010: juhtiv moraaliekspert jäi vahele vassimisega
Delfi FortePaljud vastava ala eriteadlased on nõudnud, et Harvardi ülikool juurdluse tulemused avaldaks, rõhutades, et need võivad mõjutada kõiki teadustöid, mis Hauseri töid aluseks võtnud on. Seni pole Harvard seda teinud.
- 2010: avastati arseenipõhine eluvorm?
Delfi ForteNiipea, kui enneolematu avastus avalikuks tehti, tabas seda aga teadusringkondade äge kriitika.
Biokeemikud ründasid loendamatutes blogides uurimuse metodoloogiat ja algupärase uuringu järeldusi, mis omakorda tõi kaasa artiklitetormi tavameedias.
- Kas alternatiivmeditsiin võib olla lastele ohtlik?
PM Tarbija24Üha enam lapsevanemaid otsustab laste ravimisel täiend- ja alternatiivmeditsiini kasuks, arvates, et looduslikud vahendid on kahjutud ja ohutud, kuid värske uurimuse kohaselt on paljudel sellistel rohtudel tugevad ja vahel isegi surmavad kõrvaltoimed.
- Suguhaigustest tuleb ikka aegajalt rääkida. Propagandafilm aastast 1973:
Allikas: Armed with Science
Klient pidas eurot kaupmeeste väljamõeldiseks
Kas kliendil oli ka mingisugune vabandus (tüüpi “raadio katki”) või tuleb tema arvamine jaikluseks liigitada?
Delfi reklaamib häbematult vana habemikku:
Eesti Päevaleht vahendab edusamme alkoholismi ravis:
Postimees vahendab Jürgen Ligit propageerimas tehtud kulutuste nimelist loogikaviga:
Tegelikult on eurost loobumine riikidele ebaotstarbekas muudel põhjustel. Tehtud kulutuste loogikaviga on rahandusspetsialistide seas üldtuntud ja enamasti oskavad rahandusministrid sellest hoiduda, mistõttu on kaunis kummaline, kui Ligi oma kolleegidest nii kehvasti arvab.
dig ütles:
Kuidas keegi ka ei käituks, heaoluühiskonnas ei saa tal halvasti minna?
See peaks olema peamine eurot ohtu seadev mõttemall. Euro vajalikkuse põhjendused peaksid olema samad, mis enne euro tekitamist. Nüüd veel lisaks see, et ta juba olemas on.
K_V ütles:
See mis võis näiteks eelmise sajandi üheksakümnetel olla optimal currency area, ei pruugi seda enam olla praegu.
Teadlased: seletamatu viha jumala vastu on üldinimlik
Delfi Forte
Tunnistan, et mina pole enda puhul täheldanud viha jumala vastu. Vähemalt ei meenu või olen sellised mälestused aktiivsest mälust tõrjunud. Tühja peale pole ju mõtet vihastada.
Lennuõnnetuse puhul võiks abstraktset viha väljendada nt gravitatsiooni, vähi puhul geenide, isikliku elu pettumuste korral hormoonide suhtes, kui üldse on vaja kellegi/millegi peale vihastada.
Martin Vällik ütles:
No ju ikka on vaja vihastada, milleks meile muidu emotsioonid, kui me neid ei kasuta. Ehkki sama võib öelda ka religioossustaju kohta.
Artikkel sedastab:
See tekitab küsimuse, et kas see “viha jumala vastu” on ikka iga vihastaja jaoks sama asi. Näiteks, kas viha jumala vastu on sama, mis viha kõikide asjade algpõhjuse vastu? Õnnetusehetkel on täiesti põhjendatud needmine, et oh poleks mind siia ilma sündinud, või et oh poleks mu vanemad kunagi kohtunud. Seda tagajärg-põhjus-rida loogilise lähtepunktini tagasi järgides jõuame millenigi, mida pole võimalik vaatlusandmete puudumisel küll täiesti täpselt kirjeldada, aga mida võib ometi vihata. Suure Paugu või kvargi-gluuonisupi või Emand Kaose needmine on sisuliselt aga sama ratsionaalne kui jumalasiunamine — kasu on neist ühepalju.
Võib-olla peaks ka ohkamise, et kui midagi oleks teisti, oleks elu parem, lahterdada maagiliseks mõtlemiseks… Ja siis juba unistamise ja lootmise ka. “Lõuad pidada ja edasi teenida” pole aga eriti motiveeriv loosung tegelikkusest nauditava läbirühmamise innustamiseks.
See on üks religioossuse avaldamise vorm. Puuslikele anti omal ajal rahe, põua või muu õnnetuse eest lihtsalt peksa. Kui asi väga hull oli, võidi ka järve uputada. Tõenäoliselt isegi tulepuudeks teha.
Looduspilt: lugeja tabas öisest taevast võimsad valgussambad
Siia UFO kujutlemiseks ei pea üldse ülearu suurt fantaasiat olema.
Ahistamises süüdistatav kirikuisa taandus ametist
Kriku ütles:
Sa ei võrdsusta ometi tõsifilosoofide igipaleust (algpõhjust) ja/või juhtivat teaduslikku kosmogeneesiteooriat (Suurt Pauku) omaaegsete puuslikega?
Tegelikult, miks ka mitte.
Oleneb abstraktsiooniastmest.
Delfi peab vajalikuks teavitada avalikkust piiskopi ja pedofiili kirjavahetuse asjaoludest.
Samuti teatatakse alternatiivmeditsiinilisest dekapitatsioonist Riia lähistel Biķernieki metsas.
Tartu LV ametnik räägib sellest, kuidas päikesepaistes lume mass (ta kasutab küll sõna ‘raskus’, mis tähendab iseenesest raskusjõu kiirendust, aga ilmselgelt on silmas peetud massi) suureneb: http://www.reporter.ee/2011/01/03/ennetage-draamat-tehke-katuselt-lumetorjet/
@Mart O.:
Jah, seda väärarusaama, et lumi sulades raskemaks muutub ehk katustele suurema raskusjõuga mõjuma hakkab, on viimasel ajal kuulda keskmisest sagedamini.
Loomulikult ei muutu sulalume mass kuhugi. Muutub lume tihedus ehk nt kuupmeetri mass muutub suuremaks, aga kui lund juurde ei saja, siis katusel olev lumekiht muutub küll madalamaks ja tihedamaks, aga sugugi mitte raskemaks. Raskemaks muutumiseks läheks vaja nt vihmasadu.
Mis muidugi ei tähenda, et katustelt lund ei peaks maha lükkama. Meie jäime ühe katusega hiljaks ja tulemus on selline:
Riigikohus tühistas võlgnikule häbiposti panemise eest määratud valuraha
NASA teadlased peavad “2012” tobedaimaks ulmefilmiks üldse!
Külmad talved võivad saada normiks
Maailmalõpust folklooris kirjutab Mare Kõiva (pdf)
Ajakiri Mäetagused nr 46
Möödunud kevadel sõditi aktiivselt vilkuva risti üle keset Mojave kõrbe. Sellel aastal pälvib tähelepanu hiigelsuur rist San Diegos asuva Soledad’i mäe otsas. Kirjutab Los Angeles Times:
Mäletatavasti on ka eesti lastekirjanduses seesugust stseeni kirjeldatud. See käis umbes nii:
Kuna Luts huumorit armastas, olid tema tõlgenduses vaidlejad ühed sarvikud mõlemad.
Kriku ütles:
Saladuskatte all olgu ära märgitud, et puust tehtud puusliku järve uputamine ei ole just lihtne töö. Iseäranis siis, kui põud tõesti hull on ja järve enam ei olegi.
Arab News räägib blogimislitsentsidest Saudi Araabias.
Nakkusarst soovitab gripi vastu vaktsineerida
Martin Vällik ütles:
Olen aastaid küsinud kõrgharidusega inimestelt lihtsat koolifüüsika asja, miks tolm hõljub, ja vastuseid üles tähendanud. Vastuseid on kaheksat liiki, mu vaieldamatu lemmik on ühest Brežnevi-aegsest eneseabiraamatust ühe 5. klassi referaadi kaudu eestikeelsesse internetti levinud väide, nagu kergitaksid tolmuosakesi neile kinnitunud õhust kergemate gaaside (vingugaasi ja lämmastikoksiidi) molekulid. (Kui see nii oleks, kirjutaks sellest ka ingliskeelne internet – inglise keelt kõneleb umbes kaks tuhat korda rohkem inimesi kui eesti keelt – ja vaadake ise, mida leiab Google, kui sealt otsida sõnu „dust” ja „carbon monoxide”.) Tüüpiline vastuküsimine tüüpilisele väitele, et tolm olevat õhust kergem, on, et aga miks siis sadestub tolm põrandale, mitte lakke? ;)
@ Andres Valdre
Just paar päeva tagasi küsisin oma kõrgharidust omava naise käest, et mitu planeeti on päikesesüsteemis ning mis nende nimed on.
10 ja nimed Veenus, Maa, Jupiter ning Mars. See oligi kõik. Et tegelegu ma ise oma hobiga – astronoomiaga.
Vesteldes mõne oma kõrgharidust omava sõbraga, proovin jututeema viia mõnele kvantfüüsika teemale – äkki on midagi uut kuulnud. Isegi ei teata/mäletata, et elektronid tiirlevad ümber nukleoni ning tuum koosneb neutronitest ja prootonitest, mis omakorda kolmest kvargist. Rääkimata siis kvarke koos hoidvatest osakestest, gluuonidest.
Kui keegi küsiks minult, keskharidust omavalt isikult, et mis on Saagimi rinnahoidja number või et kes on praegune Kanal2 ilmatüdruku staar, siis peab küsija pettuma lootuses, et keskmine eestlane teab selliseid asju.
Poliitkorrektsed kunstisolkijad tööhoos:
Mark Twaini „Huckleberry Finn” puhastati USA-s „neegritest”
Maiade ettekuulutused ja viljaringid eile ETV-s
Vististi oli filmi point midagi sellist, et 2012 tabab inimkonda muuhulgas evolutsiooniline nihe, misjärel kõik tükk maad paremateks inimesteks muutuvad.
No paari aastaga võib juhtuda ja juhtubki igaühega eraldi võttes terve hulk igasugu sündmusi: paljud lõpetavad kooli, mõni murrab jalaluu, mõni saab võitu raskest haigusest, see on kindel nagu aamen kirikus nö. Ja loomulikult oleme me pea-aegu et kõik paari aasta pärast mõnevõrra targemad kui praegu, sest vähemalt elukogemust on juurde tulnud.( Kahjuks tabab mõnd õnnetut selle aja jooksul muidugi ka insult või Alzeimer vms.) Aga seda äkiliseks evolutsiooni-nihkeks nimetada, oleks küll kuidas öeldagi, tugev liialdus? Mis globaalses plaanis juhtub, on raskem ennustada, aga ikka on kusagil mõni maavärin, viljaikaldus, üleujutus, põud, lennuk kukub alla, mõni diktaator võidakse kukutada ja kusagil sõditakse. (Näe, ennustamine paistab päris lihtne kunst olema:)
Lõpuks on võimatu isegi seda 100% välistada, et tulnukad kohale ei ilmu.
Aga mõned pildid viljapõldudel nägid päris humoorikad välja:)
Nii et kui nende päritolu peaks tõesti maaväline olema, siis on tegemist ka päris tugevat huumori- soont omavate olenditega. Päris lõbus film oli lõpp-kokku-võttes:)
Kriku ütles:
Tuleb välja, et suur ameerika kirjanik Mark Twain ei osanud piisavalt ameerikalikku juttu kirjutada ja selle täiendavaks amerikaniseerimiseks on amerikaniiti tarvis.
Põhjalik ülevaade MMR/autismi pettusest.
Wakefield’s article linking MMR vaccine and autism was fraudulent.
Seapõrn lubab: suur lumi kaob veebruaris
salvey ütles:
Mingi mälestus Švejki lugemisest:
Toda härrat tabas küll füüsiline nihe.
Aga skeptikute rõõmuks oleks uhvokad võinud selle viimase-lihtsa kujutise nii valmis meisterdada, et traktorirajad mõnedest tallatud osadest eemale oleksid jäänud.
salvey ütles:
Aga miks uuritakse ainult põrnu, võiks ju proovida ühendada ka muude elundite morfoloogilist varieerumist muude loodusnähtustega! :)
Andres Valdre ütles:
Võibolla seetõttu, et põrnad kuju poolest üksteisest kõige rohkem erineda võivad? (ma ei tea, kas see on nii)
Andres Valdre ütles:
AFAIU sellepärast, et põrn on kõige paremini säiliv osa sisikonnast. Päris lihaks teda meie (ehk saksa) köögis ei loeta, nii et midagi targemat temaga väljaspool näljahäda peale hakata ei ole, aga ta kestab kauem kui kopsud või neerud. Samamoodi kasutatakse ennustamiseks ka muid raskesti kasutatavaid söögilooma osiseid nagu vurriluud. Mõnede lõunapoolsemate rahvaste kommetes on wishbone traditsioonil sama põhjus.
Kui vanad mehed, kellel midagi targemat teha polnud, oleksid osanud sea kiunu kinni püüda ja pütti pista, ennustaksid nad selle pealt ka.
Kui loom tapeti ennustamise eesmärgil, siis uuritigi kõikvõimalikke organeid. Tont seda teab, kuidas just põrn ilmaga seotuks sai.
Ennustamise eesmärgil tapmine läks tasapisi moest välja kui alistatud maarahva jaoks liiga kulukas (ja/või ristiusuga ühildumatu). Rupskid aga olid “tasuta” saadaval iga kord, kui siga tapeti.
Keskendud vaid aastale 2012, aga viljaringide kohta on sul suu vett täis.
Skeptik.ee asutaja: ajalehed võiksid lõpetada horoskoopide avaldamise
Skeptik.ee asutaja: ajalehed võiksid lõpetada horoskoopide avaldamise
Postimees palus minult kommentaari
Avaldan oma pikemalt kirjutatud vastused varsti eraldi jutuna.
Topelt ei värise.
Vaadates neid M.Välliku viimase poole aasta väljaütlemisi meedias, siis tekib küsimus, miks noor mees raiskab niipalju energiat mingitele asjadele, mis enamusele korda ei lähe ning terve mõistusega inimene ei viitsiks üldse sõnagi võtta neis asjades. Usk on igaühe enda personaalne asi.
Arvestades, et M.Vällik on väidetavalt TU magistriharidusega, siis miks ta ei tee teadust või ei proovi teaduslikult kõiki neid väiteid kummutada. Seda lambajuttu ajada võib igaüks aga kui M.Vällik soovib väita, et väljaspool maad elu ei eksisteeri, siis palun tõestagu seda. Vastaseljuhul on tema väited päris naljakad, isegi “skeptiku” kohta.
Ju Maiad tõesti olid siis libateadlsed. Tekib ainult küsimus, miks NASA kasutab Maiade kalendrit referentsina kosmose ja planeetide positsioonide fikseerimisel meie universumis?
Martin Vällik, kas julged kommenteerida kui füüsikamagister? Või kosmos ja universum pole sinu ala, tegeled rohkem maapealsete käegakatustavate asjadega nagu aatom ja elektron.
@Bastion:
Ma ei ole veel magister, vaid esimese aasta magistrant Tallinna Ülikoolis (see info oli PM artiklis kenasti olemas). Loodusteaduste bakalaureusekraadi ma ise kuigi oluliseks ei oska pidada.
Kuidas elu väljapool maad antud teemasse puutub või kus ma olen väitnud, et sellist asja pole?
Maiasid pole ma kusagil libateadlasteks pidanud…
Ühesõnaga võitled siin iseenda poolt loodud kollidega, omistad mulle arvamusi, mida mul ei ole ja mida ma pole väitnud, fakte valdad nõrgalt jne
Lisaks palun ära kasuta võõrast e-kirja aadressi, eksole :)
to salvey ütles:
No ei oska tõesti muud kosta viljaringide kohta, kui et efektsed näevad välja küll, aga kui ma ise oleks arenenud tulnukas, siis ei kasutaks ma vähem arenenud tsivilisatsiooniga ühenduse võtmiseks viljaringe vaid mingit üheselt mõistetavamat viisi.
Aga mis mina ka tean.
Rumeenia nõiad neavad valitsust, mis sunnib neid makse maksma
Neagu, kui tahavad, aga maksku maksud kenasti ära :)
Paistab, et sa tõesti ei tea. Viljaringid tekivad taluniku põllule ühe ööga, siis niidab talunik põllu paari tunniga lagedaks ja naljameeste filigraanne töö kaob ning vaesed vaevanägijad ei protestigi. Kus te loogika, skeptikud, keegi pole naljameestele ju peale sattunud ega neid veel paljastanud. Vaat paljastage teie, muidu uhhuulitate niisama, annaks teile või te enda peapreemia.
“Õhtuleht” kirjutab toredast homoperest:
Teadupärast üritas kodanik John lapsendada ka Ukraina põnni Levi, kelle nüüdseks surnud ema põdes AIDS-i ja kelle isa istub kinnimajas. Plaanist ei tulnud midagi välja, aga John lubas poissi aidata sellegipoolest. Selles vallas ei kipu kahjuks siiski olema erilisi arenguid:
Esimene ettejuhtuv link: http://www.elu24.ee/?id=180062
A.K ütles:
Vaata, kui keegi minu viljapõldu (filigraanselt, mida oleks ainult kõrgemalt õhust näha, kust ma nagunii vaatamigi ei ulatuks) sõkuks ja ilmuks siis veel protesteerima ka, kui ma vilja koristama tahaks hakata, siis võib juhtuda, et ma kutsuksin politsei.
Viljapõllud rajataksegi selleks, et neilt valminud vili koristada, sellega tuleb arvestada nii naljameestel kui tulnukatel, kui neil tekib tahtmine sinna mingeid kujundeid jäädvustada.
Ja kui põldu ka ei koristata, siis poleks selline kujund ikka kuigivõrd pikaealisem, sellega on viljaringirajad, kes nad ka poleks (sest arvesse tulevad ka talunikud ise), nagunii juba ette arvestanud.
Viljaringide võltsimisest on näiteks ka “Pahateaduses” juttu.
salvey ütles:
Võis olla ka Sagani “Deemonitest vaevatud maailmas”, mitte “Pahateaduses”, võisin segamini ajada.
Paavst: Suure Paugu korraldas jumal
Intelligentse disaini teooria on vägagi vastuolus teadusega, teaduse tegemise alusprintsiipidega, võib isegi öelda, et lausa aktiivselt teadusvastane.
Olgu igaks juhuks ka Reutersi tekst, kui võimalik IKH-faktor moonutuste kahtlusi äratab.
Kunagi jõuab jutu tekst ehk ka Vatikani kodukale.
Martin Vällik ütles:
Teaduse-vastane või teaduse-väline?
Novaator vahendab põnevat avastust interdistsiplinaaruuringute vallast:
Hardo Aasmäe selgitab Lõuna-Sudaani näitel, miks on jama endistes koloniaalvaldustes loodud riikide käsitlemine sarnaselt euroopalike rahvusriikidega, mis Eesti wõrgukommentaatorite enamlevinumaid vigu (räägitakse “Afganistaani rahvast”, mida justkui okupeeritaks ja muid selliseid mõttetusi).
Hardo Aasmäe: Aafrika suur päev
Hämmastav jama: Eraisiku veebipoest ostes pole tarbijal seaduse kaitset
Kui sellisele ostule ei laiene tarbijakaitseseadus, siis see ei tähenda, et muud seadused, sh. VÕS ja KarS, lepingu pooli ei kaitse.
Läkaköha levik on suurenenud
Linnusurmad ennustavad maailmalõppu?
Postimees vahendab eksperthinnangut sõnamaagiale Keskerakonna küsimuses:
Kliima- ja Energiaagentuuri töötaja Kristiina Rebane sõitleb Delfis sotsiaalministrit tolle kasinate teadmiste ja valimiseelse tuulikupaanika tekitamise eest.
Don Quixote’i-teemalised naljad võib igaüks ise juurde mõelda.
@Martin Vällik:
Ohh, see oli super hea film!!!! Jude Law üks häid rollitäitmisi ja väga peen psühholoogiline intriig, balansseerimine hullumeelsuse, pettuse ja unistuste vahel. Valusalt lähedane, sest tavapäraseid ulmefilmile omaseid eriefekte, kostüüme, ksomoselaevu, juhtimispulte ja kaptenisilda jmt atribuutikat polnud üldse. Sellest tunnebki ära hea ulme – ilma liigse tränita, keskendumine inimlikkusele ja inimkonna ees seisvatele probleemidele uudse vaatenurga alt lähenemine. Ulme on meie teleskoop tulevikku, kui me püüame näha iseendi tulevikku ja mõistatada, milliseks me kujuneme ja milliseks kujundame oma ühiskonna.
@…:
Jep. Ja üks kesharidust mitteomav eesti mees arvas, et RIMI reklaam on jama – 1000 aastat tagasi ei elanud Eestis veel kedagi, kuna terve Eesti oli siis jää all. Paber ei anna mõistust ega teadmisi, kuid on tunnistuseks, et sa oled vähemalt kinnitatud õppekava ulatuses pidanud nendega kokku puutuma. Ülejäänu sõltub inimesest endast, kas viitsisid kuulata ja meelde jätta või mitte. Mina näiteks saan täiesti tigedaks, kui kõrgharidusega inimesed jämedaid kirjavigu teevad. Raske on suhelda kindlustusagendiga, kes pole suuteline sulle korrektses eesti keeles dokumenti koostama. Loodusteadustest rääkimata – aga mis sa ikka teed, kui hoopis olulisem on teada, milline lauvärv tänavu moes on ja kas pemmile on jälle uued kummid vaja.
@katrinv:
Millised loodusteadlased on sind grammatikaga tigedaks teinud?
Kriku ütles:
Mine nüüd. Kardemoni linna rahvast räägitakse ka, aga see ei tähenda, et nad kõik samasse etnosesse või kultuuri pidanuks kuuluma või naaberlinnade omast kuidagimoodi tuntavalt erinema.
Mart K. ütles:
NIMBY müüb. Vähemalt niikaua, kuni saladuskatte alt imbub välja teadmine, et tuulikutest kahe kilomeetri raadiuses krokodillid ei pesitse.
MSNBC kirjutab hulludest ja mitte-nii-väga-hulludest, kes poliitilisi mõrvu toime panevad.
Ajakirjas Journal of Forensic Sciences trükitud artikkel on saadaval Ühendriikide Salateenistuse veebilehel: Assassination in the United States: An Operational Study of Recent Assassins, Attackers, and Near-Lethal Approachers.
Psühholoog: eestlaste ebausu tase on üks kõrgemaid maailmas
Paistab, et jumalal on ka euromüntidega probleeme…
” Krooni ajal kotikorjandusega kõlinat väga sageli ei kuulnud, nüüd tuleb tõenäoliselt kogudust paluda, et tehtaks n-ö vaikseid korjandusi, s.t annetataks paberrahatähti alates 5 eurost.”
Allikas: eestikirik.ee, artikkel “Eurod sobivad ka annetuseks”.
Keegi viskas kummalise mõtte lauale ja kõik väljaanded krabasid kohe kinni. Nii tore teema ju, mille ümber vahtu keerutada. Sobib minu arvates aga kenasti illustreerima tähelepanekut, et maailmas leidub väikest valet, suurt valet ja statistikat.
Praeguse trendi jätkudes võiks inglise keel saada riigikeeleks
Nii palju kui mina igasuguste “keeleoskajatega” kokku olen puutunud (alates Tallinna taksojuhtide soome keelest), siis hinnatakse oma keeleoskust räigelt üle. See, kui osatakse poest leiba osta, ei ole keeleoskus ja rahvaloendus ei paku absoluutselt mitte mingit võimalust tegeliku keeleoskuse väljaselgitamiseks. Kogu jutt on lihtsalt jama.
Sandra Porter kirjutab uutest avastustest genoomiliste ristsõnade vallas:
Saatuslik hetk: Kuidas Jumal mind ränga avarii järel tervendas
Toivo Tänavsuu vahendab usuvenna tunnistust Eesti Ekspressis
Tüüpiline tagantjärele valitud punktikeste ühendamine joontega, et välja tuleks soovitud pilt. Antud juhul siis jumal.
Loomulikult pole meil täpset teavet tegelikest sündmuste käigust, arstide tollaseid hinnanguid ega ka teavet selle kohta, kas sellistest vigastustest paranemine noorel inimesel ikka on klassifitseeritav imeks.
Inimlikult ma loomulikult rõõmustan selle üle, et noor mees hukka ei saanud ja praegu hea tervise juures on, aga noh, tõenduseks jumala olemasolu kohta see lugu nüüd kohe kindlasti pole.
Ja see hull kimab järgmine kord samamoodi. Kena ligimesearmastus küll poisil.
Kas tõendite puudumine võib olla tõendiks? Kriminaalasjanduse spetsialistide arvates küll, kirjutab Postimees:
Climate Progress tõstab esile kliimateaduste-alast videoklippi vanadest headest aegadest, kui kõik teadlased kliima jahenemist kartsid.
Eesti teadlaste leiutatud pulber säästab bensiini
Ei usu horoskoopi? Valetad!
Huvitav, missugune imevägi pani kõiki suuremaid ajalehti korraga horoskoobi-kontravärssi punuma?
salvey:
Või siis ei ole religiooni järgivate inimeste seltskonnas viisakas ennast horoskoobihuvilisena tutvustada. No ja saavadki ilma läbi, skeptikud peaksid omast käest teadma.
Võistluslik ühiskond tekitab samamoodi huvi jumala(te)ga lähedasi suhteid omada.
dig ütles:
Hr Jõevere artiklist jääb mulje, et neid niite tõmbab üks ülemeeleline jaava skunk ehk teleedu (Mydaus javanensis), kes on siis ilmselt tõhusalt toimiv tootemloom või kaitsepühak, kellelt ennustajad on osanud paluda meediamenu.
Võibolla on aga asi selles, et liiga vähe ilmub heal tasemel spetsialistide prognoose.
Keegi ei julge midagi prognoosida, kuna eskimise korral sõidetakse sinust üle. Rahvas aga tahab lehest lugeda selle kohta, milline tulevik tuleb, ning ainsana julgevad midagi ennustada horoskoobi koostajad, keda siis tarbitaksegi.
Jälle kord on kätte jõudnud aastaaeg, kui divesinikmonooksiid tapab nii majas kui aias.
Venemaa kuulsaim avantürist Mavrodi rajab uut püramiidi
dig ütles:
Kas keegi laias maailmas pole tõesti proovinud teha plekk-katust, millelt oleks soojendamisega kerge värsket lumekihti maha saada?
Näiteks ühendad võimsama puhuri kuhugi järgi – ja sealt ta tulebki.
Tänapäeva katused ju kõik tuulutusvahega vms.
Värske lumi pidi väikese soojajuhtivusega olema, ei tohiks palju energiat raisku minna.
K_V ütles:
Mina ka ei tea, aga väike palve Is(s)and Googlile avitab: Heated Roof Systems
Kriku ütles:
dig ei usu, et tegemist on kuulsaima avantüristiga. Küllap luiskab end kuulsamaks kui tegelikult on.
dig ütles:
Aga kui lihtne oleks konstrueerida katuse tuulutusvahe nii, et seda oleks võimalik (diisel)soojapuhuriga üles kütta, vajaduse korral.
[Jaan Tatika kombel unistades]
Vähemalt eriti mõrvarlike ja raskesti puhastatavate (plekk)katuste juhtumil.
Too viidatud lingil olev sisteem tundub liiga peen ja hinnaline olema.
Uhh, seekord siis jälle rahustavaid uudiseid. Inimkond elab veel vähemalt selle aastatuhande lõpuni. Maailmamere tase küll tõuseb umbes 4 m, mõnisada miljonit inimest võib-olla kaotavad oma elukoha, kuid loodus kohaneb kliimamuutustega ning muud hullu ei juhtugi, kui paiskame CO2 õhku samas mahus, mis siiani :-):
http://www.timescolonist.com/technology/environment/Another+century+emissions+will+fuel+years+climate+change+Study/4082719/story.html
Lisaks veel paistab tunneli lõpus vaglus, e “look at the birght side of global warming”. Nimelt olevat globaalse soojenemise tõttu atmosfääris erineva temperatuuriga kihid ning kihtide vaheliselt pinnal toimub valguse peegeldumine. Seetõttu on märgatud, et Arktika polaarööd polegi enam nii pimedad:
http://www.timescolonist.com/technology/environment/Another+century+emissions+will+fuel+years+climate+change+Study/4082719/story.html
http://naine.postimees.ee/?id=369940
Keegi kahtlaselt segase ametinimetusega proua ajab selget jama. Kas metameditsiin on sama mis alternatiivmeditsiin?
@lauri:
jah, vahet pole, lihtsalt üks kaubamärk juures, mida kergeusklikele müüa
Lea Tõnts on ka mäletamistmööda igasuguste posimistega tegelenud, asi see siis üks veel juurde võtta pole.
Kuidas Postimehest kinga saada ja muid lugusid ajakirjandusest
Muu hulgas kirjeldatakse Postimehe toimetuse (nukraks tegevat) suhtumist “ilmatarkadest” kirjutamisse ja kahtlase ajakirjandusliku kvaliteediga Eesti Posti puudutava eksperimendi korraldamist.
Mis muudab Päikese atmosfääri selle pinnast kuumemaks?
Kihvt küll, et hiljuti õnnestus Päikese protuberantsid avastada.
Kirikute nõukogu: kirikute roll on kümne aastaga kahanenud
Et meil riik siis ikka eelistab teatud kirikuid teistele?
Samal ajal reaalses maailmas:
Kirikute roll on vähenenud, aga toetused kirikutele ei ole vähenenud, kui igal pool mujal on koomale tõmmatud, sh hariduselus.
Crackedis kirjutab Eric Yosomono kaheksast USA valitsuse kohta levinud ogarast vandenõuteooriast, millel on teatud määral tõepõhja.
Detsembris jooksis ajakirjandusest läbi uudis, et seagrippi põdenuid võib uus pandeemia tabada rängemini.
ERR aga vahendab nüüd, et seagripp võib hoopis tekitada erakordse immuunsuse.
Mine võta kinni, hoia ja keela!
Värske BMJ paljastab: Secrets of the MMR scare. How the vaccine crisis was meant to make money.
Poelettidele on jõudnud audiožurnaali “Huvitav Maailm” esimene number “Kus need UFOd siis on”, mille sisustab Igor Volke. Milline näeb välja ajakirja kujul müüdava CD-plaadi kaas, saab kaeda Para-webist.
Lehitsemise võimlust R-kioskis, mõistagi, CD-ajakirjadele tehtud pole.
M ütles:
BMJ podcast lubas samast sarjast ka kolmadat lugu, mille teemaks siis on see, miks kogu protsess võltsimisest teada andmisega nõnda kaua aega võtab.
EPL vahendab Die Zeiti majandustoimetajat Uwe Jean Heuserit: Tunnistage, et te ei tea seda.
Naistearst: kodusünnitusega kaasnevad suured riskid
Astroloogi 2011. aastaks lubatud suure õnne uudises ei jõudnud n-ö veel trükivärv kuivada, kui kvaliteetleht Postimees ilmutas ka numeroloogi teadaande: Numeroloog: sel aastal luuakse vundament tuleviku jaoks
Tänapäeval, internetiajastul, peaks olema mis tahes väite kontrollimine imelihtne, aga ei, inimene räägib ja leht kirjutab:
Kui nüüd uskuda Wikipediat, siis saanud dominikaanlased nime hoopis sellest, et nende asutaja nimi juhtus olema Dominicus.
Sõõrumaa puhul on alati hea öelda, et näe, inimene kuulab nõidu ja on aina edukas, tehke järele või makske kinni. Igatahes teab ta, kui suures osas tähed inimeste elusaatust määravad (80%), aga ka seda, et lehe-ennustusi usaldada ei maksa ja peab oskama ise sõnumeid lugeda.
Aasta arst suri ületöötamise tõttu
saa kolleegi kurnatud südant enam tööle. Et see tõesti vaevatud oli, selgub paar päeva hiljem. Krista Vinkelil ei olnud see esimene infarkt – oma esimese infarkti põdes ta läbi püstijalu, tõenäoliselt seda ise teadmata. Ammugi ei saanud seda teada kolleegid. Ega patsiendid.
Võib järeldada, et dr Vinkel töötas viimased aastad jõu piiril, juba väga haigena.
“Inimesed töötavad end surnuks,” lausub tütar Gerli Morell.
“Keegi ei tohi töötada üle kaheksa tunni”
Naistearst Galina Litter ei varja oma valu sõbranna äkksurma pärast. Ta usub, et dr Vinkeli tervise halvenemise taga oligi aastatepikkune pidev stress.
“Ma arvan, et seda oleks saanud ennetada… Mitte keegi, ka arstid ei tohi töötada üle kaheksa tunni ööpäevas,” ütleb Litter.
“Arstide läbipõlemine on probleem kogu maailmas, kuid arenenud riikides valvavad selle üle ametiühingud ja kutseliidud. Arstid on ühiskonnas olulised haritlased. Eestis põlevad arstid läbi, sest töökoormus on suur ja saadav tasu väike.”
Krista ja Galina lõpetasid Tartu ülikooli 1981. aastal. Tänaseks on surnud seitse kursusekaaslast, mitu neist enesetapu tõttu. Nende kursusekaaslane oli ka Mart Kull.
“Arste Eestis ei hoita,” ütleb dr Litter, “arstidele esitatakse järjest kõrgemaid nõudmisi, vähendades seejuures lepingulist tasu. Tunnustust, eriti ajakirjanduses, on harva.”
Eero Merilind toob näiteks: perearst võtab kuus vastu 500–600 patsienti (maapiirkondades isegi kuni 800), see teeb 20–30 patsienti päevas. Igaühele on määratud 10–15 minutit. Aga mõni – näiteks värskelt diagnoositud vähiga inimene – tahab “asjade kulgu” arutada kauem kui veerand tundi.
“Praegu ei tule kõne allagi, et arst jääb haigeks. Ei, ta võtab palavikualandajat ja tuleb tööle.”
Perearstide töökoormus on suur – kui veel 2005. aastal oli 4,7 miljonit vastuvõttu, siis 2008. aastal juba 5,1.
Doktor, võta mindFacebookis sõbraks!
Patsiendid helistavad oma arstile nii ööl kui päeval. Paljud kirjutavad elektronkirju – eriti lapsepuhkuse ajal netifoorumites toimetavad noored emad – ja vihastavad, kui arst ei vasta kümne minuti jooksul. Uus komme on lisada arst Facebookis oma sõbraks. Eero Merilind tunnistab avalikult, et see on arstide seas “kitsaskoht”. “Ma ei lisa patsiente oma sõbraks,” ütleb ta.
Krista Vinkel oli just selline arst, kes tööl ja puhkusel vahet ei teinud. Patsiendid teadsid tema mobiilinumbrit ja helistasidki… Teati, et dr Vinkel on olemas, rahustab, abistab.
Kuid mis põhiline – Krista Vinkel ise tahtis olemas olla. Ta ei osanud endas lahutada arsti ja inimest.
“Krista seletas kõik lihtsaks ja selgeks ning suhtus just nõnda, et kõik probleemid saavad lahenduse. Ja said ka. Tundsin Krista Vinkelit üle 20 aasta. Ma ei jõudnud teda kahjuks küllalt tänada, nii ootamatu oli ta lahkumine,” räägib Evelin Ilves.
“Kui rääkida arstide…
läbipõlemisest,” ütleb tütar Gerli, “siis iga inimene, kes selle ameti valib, teab ohtusid: unetud ööd, mure ja – eriti naiste puhul – perekonnast eemalolek. Mujal maailmas kaasnevad selle erialaga teatavad boonused – parem tasu, varasem pension –, mis võimaldavad arstil akusid laadida, panustada ka oma heaolule, tervisele…Meil paraku mitte!”
Kui Gerli pidas pärast keskkooli plaani minna arstiteadust õppima, oli just ema see, kes ütles: “Ei, see töö tapab, eriti naisi!”
Ja Gerli mõtleski ümber. Vennast on saamas geenitehnoloog – kuid mitte arst.
Krista Vinkel teadis juba pisikese tüdrukuna, et tahab arstiks saada. Ja ta sai. Naiste arstiks. Krista oli esimene, kes nägi ja puudutas oma lapselast.
“Öelge arstile aitäh!”
Fertilitase katuseräästad Viimsis tilguvad ebalevalt, justkui nutaks nad oma arsti taga.
Korraga ütleb Ivo Saarma – tal on sõna-sõnalt meeles see lugu surmast, mis Krista talle rääkis, ja ta kogu aeg mõtleb, et miks Krista talle seda rääkis – “Kallid inimesed, öelge arstile aitäh siis, kui ta veel elab… Krista oleks seda väga vajanud.”
AZ Central kirjutab, et relvafanaatikud Ameerikas on hiljutisest Tucsoni massimõrvast kiiresti järeldused teinud:
Andres Valdre ütles:
Ma olen päris tihti tähele pannud, et Turovski paneb oma juttudega puusse. Kuna ta on viimastel aastatel väga paljudel teemadel sõna võtnud, siis kohati ei jõua kompetents järgi lihtsalt vajadusele. :)
@Kriku:
Oeh, kui ebaeetiline ja vastutustundetu kommentaar arsti poolt.
Mõnikord esitavad ka arstidiplomiga inimesed vastutustundetuid väiteid, aga Aleksei Turovski on zooloog, lõpetanud TRÜ bioloogia-geograafia teaduskonna.
Oletan, et Liina peab ebaeetiliseks ja vastutustundetuks hoopis tähelepanu juhtimist kodusünnituse riskidele, millele Kriku viitab postituses 101. Tore oleks muidugi kuulda ka selgitust, miks sünnitajate tervise pärast muretsemine ja võimalike riskide kahandamine tema arust taunitav on.
Tegelikult on ju täitsa armas, et naistearst räägib sisuliselt, mitte ei viita külmalt asjaolule, et kodus sünnitamine ilma arsti järelevalveta on Eestis üldse keelatud.
Mart K. ütles:
Kuidas seda keelata õnnestub?
Kas ma eksin ja arsti järelevalveta (kodus) sünnitamine ei olegi enam väärtegu?
Kodus sünnitamine ei ole meil üldse seadusega reguleeritud. Seadus on ette valmistatud ja seda siis nämmutatud viimased kümme aastat. Viimase aja olulisem kodus sünnitamise keelamise juhtum Ungaris jõudis Euroopa inimõiguste kohtusse, mis otsustas, et sealne keeld ei ole kohane.
See, mida teadus ütleb ohutuse kohta, on väga tuliseid vaidluseid tekitav teema. On uuringuid, mis ütlevad, et tõepoolest on oht suurem, ja teised mis ütlevad, et pigem on tervisetulemid samad, ent meditsiinilisi sekkumisi on vähem kodus sünnitajate seas. Et aga tegemist on päris suurte ja tugevate huvigruppidega, siis käib tuline vaidlemine sellel teemal teadusajakirjade veergudel ja huvigruppide seas. Vaieldakse kodusünnituse definitsioonide ja kaasamiskriteeriumite kohta. Samuti tekitab probleeme kasvõi selline lihtne teema, et kuldstandartit (RCT) ei ole võimalik selle teema puhul teha.
Mina ka ei tea. Missugune paragrahv seda katta võiks?
steriliseerimise õigus viiakse 18. eluaastale 35lt http://www.epl.ee/artikkel/590864
ja postimehe naistelehes täna ainult ongi uhhuu-artiklid – numeroloog, astroloog, selgeltnägija ja keegi veel.
dig ütles:
Ei tea, lähtun ise ka kolmandate isikute ütlustest; Liina paistab paremini kursis olevat. Tõenäoline, et kodus sünnitamise puhul ei soorita väärtegu mitte sünnitaja ise, vaid teda abistav-mahitav doula või ämmaemand või lähisugulane.
Nüüd aga teist juttu ajakirjandusest. Forte vahendab nappi nuppu Daily Telegraphist, milles Cambridge’i majandusprofessor väljendab veendumust, religioossuskalduvuse levikus on süüdi usklike paljulapselisus ja mingi eriline “usugeen” (või et usklikkus levib tänu neile, mis teeb sama välja).
Liina ütles:
Kui nende viimaste uuringute väide selline ongi, siis järeldub sellest loogiliselt ja paratamatult, et sünnitushaiglates ei päästeta ühegi lapse elu ega tervist. Kõikvõimalik haiglas sisseseatud abivarustus komplikatsioonide vältimiseks on mõttetu ja tuleks oksjonil kollektsionääridele või vanarauakaupmeestele maha müüa. Rääkimata väljakoolitatud inimestest, kes tuleks tootvale tööle suunata.
Kuna minul on vähemalt kaks tuttavat, keda ilma kiire tänapäevase meditsiinilise abita sünnitusel praegu olemas ei oleks, liigitan selle jutu loba hulka.
Intervjueeritud arst tõi välja statistikal põhineva väite Hollandi kohta:
Kas see väide on väär? Kui see väide on tõene, siis milles seisneb vastutustundetus ja ebaettilisus? Kuidas saab olla tõeste tervishoiualaste andmete esitamine vastutustundetu ja ebaeetiline?
Kriku ütles:
Ei, sellest ei järgne loogiliselt sinu väidetut.
Siiin räägitakse kahest erinevast asjast. Planeeritud kodus sünnitamisel on kindlad piiritletud eeldused: tegemist on normaalselt kulgenud rasedusega ja pole vastunäidustusi kodusele sünnitusele, ning et on olemas ämmaemand, kes hindab protsessi ja sekkub vajadusel/näeb vajadust meditsiinilise abi järgi ja suunab sünnitaja haiglasse.
Mittenormaalse raseduse korral on abi absoluutselt põhjendatud, teema ei käigi selle kohta.
See väide äratas minu tähelepanu. Mul ei ole praegu võimalik statistikasse süüvida, see on huvitav probleem ja mul on plaanis järgmisel nädalal sellega tegeleda. Pisut sirvisin eile Euro-Peristati raportit, mis on leitav sellelt lehelt. Seal on andmed aastate 2003 ja 2004 kohta. Nondel aastatel oli perinataalsuremus Eestis kõrgem kui Hollandis, 3,4 juhtu 1000 sünni kohta vs 3,0 juhtu (0-6 päeva peale sündi) (lk 119). Võib-olla on tal hilisemaid andmeid, otsin järgmisel nädalal. Ent kogu perinataalperioodi suremust ei saa seostada kodus sünnitamisega, eriti juhul kui pole näidatud kodusünnituste arvu.
Minu jaoks on ebaeetiline hirmutamistaktika kasutamine küsimuses, kus huvid ja teadus on niivõrd üksteisega läbi põimunud. Ühest küljest ma saan aru, et tal arstina ei olegi võimalik muud moodi öelda. Tema väited on täiesti kooskõlas tema maailmavaate, õpingute ja tegevusega. Ent ta oleks saanud seda teha…
… tasakaalustatult ja vähem emotsionaalselt.
Tervisetulemid on samad -> sünnitaja ega lapse tervise seisukohast pole vahet, kus sünnitada -> puudub vajadus sünnitamiseks eraldi asutuse, kallite aparaatide ja personali järele. Või vähemalt puudub nende järele vajadus praeguses mahus – reservatsiooniga ebanormaalselt kulgevate raseduste osas.
Kui selles arutluses on loogikaviga, siis palun demonstreeri seda.
Need eeldused olid ka minu tuttavate puhul täidetud. Üks ei hakanud pärast ilmale tulemist ise hingama ja teisel läks nabanöör kaela ümber ja tehti erakorraline keisrilõige. Mõlemal juhul tekkis vajadus kiire sekkumise järele alles sünnituse käigus või vahetult pärast seda ja kumbagi poleks jõutud õigel ajal haiglasse toimetada.
Selge, ootame siis ära süüvimise tulemused.
Mis huvidest sa räägid?
Erilist emotsionaalsust mina tema jutus küll tähele ei pane. Samuti ei ole ma nõus, et statistilisi andmeid peab tingimata “tasakaalustama”.
Et lugejad ei hakkaks kahtlustama, et Postimees üritab väärtajakirjanduse muljet jätta, on eetrisse lastud täiesti sensatsiooniline lugu Justin Bieberit nähti eile Märjamaa Statoilis. Nagu pealkirjastki arvata võib, ei ole loos midagi tsiteerimisväärset.
Nüüd aga vaatame, kuidas üks rahvusvaheliselt tuntud ja laia kõlapinnaga väljaanne asju ajab. Artikliks on Mount Etna Erupts ja see on praegu tunnustatud ajalehe Weekly World News esilugu. Loodetavasti paneb Postimehe toimetaja tähele, missuguse elegantsiga ja adekvaatsusega on esitatud artikli pealkiri.
Artikli esimene lause algab nii:
Niisiis, Weekly World News suudab kokku panna artikli, milles ei ole ühtki ilmselget jaburdust ei pealkirjas ega esimese lause esimeses pooles. Miks Postimees juba pealkirjas peab nii tegema, nagu WWN alles esimese lause lõpus?
New Scientist kirjutab nobelisti uurimusest, mis väidab, et DNA-d saab genereerida selle “teleporditud kvantjäljendi” põhjal, ning väidetele järgnenud skeptitsismi- ja pahameeletormist.
Hee, James Randi nimi jookseb samuti läbi. Artikli sabas on selline nupp:
Uskumise vägi on suur ja ravimatute haigustega inimeste lootuse pealt saab nii mõnigi palju raha kokku kraapida:
Rasked haiged loodavad imeravile
HEIDIT KAIO, Eesti Ekspress
Kas pole tuttav — teise eriala tegelased näeva asju ikka omaenda mätta pealt. Kui on oled osav noa kasutaja, siis hakkavad mitmed probleemid lõigatavatena paistma.
Tüüpiline prääks-käitumine. Meenutagem kasvõi Pons ja Fleischmanni külma tuumasünteesi, millele pressikonverentsi vahendusel, mitte avaldatud teadusartikli toel tuult sisse puhuti.
Just, kahjuks on see ikka nii, et raskete ja praegu ravimatute haiguste seljas saavad prääksujad pikalt ratsutada. Lisagem mõni vandenõulik element (“Eesti ja ka teiste riikide neuroloogid on sellise ravi vastu, kuna nad on seotud ravimifirmade uute ravimite katsetustega. Ravimifirmad jäävad ilma oma rahadest, kuna sclerosis multiplex’i ravimid on väga kallid ja sellele kulub miljardeid dollareid, nii on võimalik inimesi eluaeg hoida nendest sõltuvuses.”) ja ongi punutud usutav lugu, kus on süütud kannatajad, kurjad ja rahaahned hallid kardinalid ning nende käsilased arstid.
PhysOrg avaldab värskeid uudiseid narkootikumi-uurijailt, kes on avastanud, et isetehtud sigaretid tekitavad tugevamat sõltuvust kui vabrikus tehtud.
Vandenõuteooria on muidugi ilmne ja jäetakse lugejale koduseks teoretiseerimiseks.
Kriku ütles:
Tõepoolest on mõistlik aeg-ajalt küsida, kas kõik ressursid on võimalikult efektiivselt kasutatud, või on võimalusi nende paremaks kasutamiseks.
Kriku ütles:
Jimi ametikõrgendust analüüsib Larry Willmore:
Liina ütles:
Ja minu kaks sõpra, kes oleks kodussünnituse käigus ära surnud, ei ole sellise “mõistliku” inimese jaoks, kes oskab “tasakaalustatult ja vähem emotsionaalselt” kaalutelda, muidugi mitte mingisugune argument.
Kriku ütles:
Kas selline küsimuse püstitus eeldab automaatselt sellist vastust?
Lihtne oleks öelda, et näita, kus ma olen üldse seda teemat selle konkreetse juhtumi osas käsitlenud ja sellist järeldust oleks võimalik tuletada.
Kodusünnitus ei ole vähemalt viimased 20 aastat olnud peamine sünnitamise koht. Tegemist on mõne protsendi naiste valikuga. Ning arsti hirmutamistaktika väites, et nende inimeste valik suurendab mitmeid kordi nende riske on valetamine. Nii tekitatakse ühiskonnas suhtumist ja arusaamist nendest konkreetsetest naistest kui stigmatiseeritutest, vastustundetutest ja halbadest emadest. See ei ole minu arvates õiglane. On tehtud uuringuid eesmärgiga hinnata seda riskide erinevust, ning nagu ma juba olen märkinud, on tulemusi erinevaid. Kindlat tõendust, et tegemist oleks kordi riskantsema tegevusega võrreldes haiglas sünnitamisega, ei ole vähemalt mina näinud. Ma arvan, et ma olen näinud piisavalt väitmaks, et ühiskond ei saa naisele keelata selle valiku tegemist, ning arukas oleks ämmaemandusteenuseid reguleerida nii, et see valikuvõimalus oleks olemas ja ämmaemandusteenus oleks selles osas võimalikult kvaliteetne. See on üks nende riskide maandamise strateegiatest. Ma pole ka selle ala ekspert, vaid lihtsalt huvi tundnud teema vastu.
Nagu sa ise oma teemaarenduse ja reaktsioonidega tõestasid, on teema emotsionaalne. Olen püüdnud seda vältida, teadlikult. Ka ei ole minul võimalik kommenteerida neid juhtumeid, mis ei olnud ju üldse kodusünnitused. Interneti teel juhuslike infokildude toel järelduste tegemine ei ole kõige mõistlikum tegevus.
Liina, sa postitasid väite, et on mingisugused uuringud, mis väidavad, et kodussünnitusel ja haiglas sünnitusel ei ole ema ja lapse tervise seisukohast vahet, kui teha reservatsioon, et rasedus on muidu normaalselt kulgenud. Sellise sõnumi lükkavad ümber juhtumid, mil sünnitushaiglas päästetakse niisuguse ema või lapse elu. Nagu öeldud, on ainuüksi minu tutvusringkonnas kaks sellist juhtumit – ja ma ei ole kuidagi eriliselt sellest valdkonnast huvitatud, ei loe “perekooli”, ei käi noorte emade juturingides ega kursustel ega muudel sellistel üritustel. Lihtsalt olen juhuslikult muu jutu sees kuulnud, et asi nii oli.
Juhul aga kui see väide oleks tõene, siis oleks sellest paratamatu loogiline järeldus, et meil osutatakse sünnitusabi liiga suures mahus. Selle kohta sa ütlesidki, et
Mina sain sinu tsitaadist nii aru, et sinu arvates ongi õige küsida, kas meil ei peaks sünnitusabi süsteemi kokku tõmbama ja ressursse mujale suunama – hoolimata sellest, et sa väga hästi tead, et nimetatud süsteem päästab aeg-ajalt elusid. Kui sa ei taha, et sind valesti mõistetakse, siis palun väljenda ennast selgemalt.
Valetamine lausa? Nii kategooriline väide nõuab tõendeid. Jään ootama.
Kas see et “ei ole vähemalt sina näinud” kindlaid tõendeid, tähendab kohe automaatselt, et väite püstitaja valetab?
See, mida ühiskond saab või ei saa keelata, on hoopis ise teema. Ühiskond ei saa keelata ka suitsetamist, kuigi see kasvatab suurusjärkude võrra paljude haiguste riske.
Nii, sina ei ole ekspert, aga pead ennast pädevaks ütlema, et praktiseeriv günekoloog valetab?
Ja selle “teadliku vältimise” juurde kuulub teiste valetamises süüdistamine – hoolimata sellest, et sa ise tunnistad, et sa ei ole kõnealuse ala ekspert?
Arvad sa tõesti, et kodusünnitusel oleks neil paremini läinud? Mis alusel?
Ressursside efektiivsuse teema. Kas on vale esitada küsimus, kui efektiivselt ja eesmärgipäraselt on süsteemis tehtud kulutused? Ning ka sünni ja reproduktiivsusega seotud süsteemis on võimalik küsida, kas kulutused on tehtud mõistlikult, eesmärgipäraselt ja teenivad patsientide huve kõige paremini. Seda, milliseid vastuseid Sina sellest küsimuse püstitusest antud kontekstis järeldasid, ei saa mina mitte kuidagi keelata-käsutada. Kui Sa tahad sellel teemal jätkata, palun väga, aga jätame kodusünnituse teema sellest põhimõtteliselt välja? Kas ma paneksin kodusünnituse teema ressursside efektiivse kasutamisega ühte patta? Ei, ja edasi ma jätkangi ainult kodusünnituse teemaga.
Kui sulle ei meeldi nii emotsionaalne sõna, siis ma katsun tasakaalustatumalt. Kui mina oleksin selle arsti kingades/positsioonis, siis mina nii julgelt ei väidaks.
Võib-olla praktiseeriva arstina oleks ma tuttav Austraalia uuringuga , kus leitakse, et perioodil 1985-90 oli planeeritud kodusünnituste käigus tervisetulemid lapsele kehvemad võrreldes mujal toimunud sünnitustega. Ning ilmselt on ta ka kursis pisut hilisema Austraalia ülevaatega (http://homebirthaustralia.org/sites/default/files/MJA-homebirth%5B5%5D.pdf), kus on olemas erinevused tervisetulemites lapsele.
Ent, pilt ei ole nii ühene, Austraalia uuringutele heidetakse ette, et kodus sünnitasid ka kõrge riskiga rasedad (vaidlus kaasamiskriteeriumite üle).
Austraalia olukorra kirjeldamiseks on hea järgmine kriitiline ülevaade Home birth and the National Australian Maternity Services Review: Too hot to handle?. Selle artikli autorite üheks sõnumiks on see, et kodusünnitusele juurdepääsu ja ämmaemandusteenuste mitterahastamine on tekitanud olukorra, mis hakkab takistama teenuste osutamise kvaliteeti, mõjutama tulemusi tervises. Austraalia kohta on võimalik leida ka järgmine uuring (), mille puhul ei leitud olulisi erinevusi tervisetulemites.
jätkan
Ent need ei ole ainsad uuringud. Ma vaatasin huvi pärast neid artikleid, kus autorid on tsiteerinud eespool mainitud Austraalia uuringut, ning siin on valik tulemusi:
Kanada näide, kus toetatakse ämmemandusteenuseid kodusünnitusel, ning tervisetulemites ei ole erinevust. Kanadast veel teinegi uuring , kus ei ole erinevust.
Šveitsi näide, kus samuti ei leitud erinevust.
Rootsi näide, kus erinevus on, ent see ei osutu statistiliselt oluliseks.
USA näide , samuti ei ole tervisetulemites lapsele olulisi erinevusi.
Šotimaa näide, kus põhjendatakse kõrgemat perinataalset suremust riskirasedate kodus sünnitamise lubamisega. (Kui riskirasedused analüüsist välja jätta, siis erinevus kaob).
Varasematest meta-analüüsidest saab välja tuua Olseni töö, milles on näha, et perinataalsuremuses ei ole olulisi erinevusi laste tervise osas, kuid vähem meditsiinilisi sekkumisi.
Waxi ja kolleegide 2010 aasta meta-analüüs on leidnud palju kritiseerimist, sest perinataalsuremuse (mille osas haiglas ja kodus sünnitamisel erinevust ei olnud) asemel kasutab ta neonataalsuremust ja seal leiab ta väikest osa uuringuid kaasates ja kvaliteetsemad uuringud välja jättes erinevuse. Viited kriitikale (1) (2 ) (3), mis minu arvates on head lugemismaterjalid teema kohta.
Hoopis teine küsimus on see, mida arst selliste arvamusavaldustega saavutab. Hirmu ja diskussiooni – kindlasti. Väitlust teema osas, kas see tuleks keelata või lubada? Kindlasti. Head, konstruktiivsed koostööd ämmaemandatega? Võib-olla jah, võib-olla ei.
Me võime püstitada küsimuse, kas kodus sünnitamise keelamine muudaks selle turvalisemaks. Muu maailma näide ütleb, et pigem mitte.
Ehk on abiks terminite täpsustamisel ja hirmude vähendamisel järgmistest eestikeelsetest linkidest:
Sünnitoetajate ühingu kodulehelt leitav Siiri Põllumaa ülevaade Naise valikut ja rahulolu mõjutavatest teguritest planeeritud kodusünnitusel.
Ning kodusünnituse reguleerimiseks ettevalmistatud eelnõu projekt.
Nii on kindel, et me räägime ühest ja samast asjast.
Liina ütles:
dig on läbi lugenud selle postituse ei usu, et Liinat tegelikult “hirmude vähendamine” huvitab. Teadaolevate faktidega on märksa paremini kooskõlas hüpotees, et Liinat huvitab, et inimestel oleks rohkem hirme arstide ja vähem Liina lemmik-uhuu ees. Faktid annavad alust ka oletamiseks, et Liina on lemmik-uhuud mingisugustel kursustel omandamas käinud, nagu Bettani omal ajal.
dig ütles:
Mida sa siis mu “lemmik-uhhuuks” pakud?
Kas see, kui ma olen kriitiline meditsiini suhtes, tähendab automaatselt hirmude tekitamist arstide ees?
Palun too näiteid selle kohta, kus ma ütlen, et arstide ees tuleb tunda hirmu.
Nende tegevuse suhtes on mõtet olla täpselt sama kriitiline kui alternatiivmeditsiini või nanotehnoloogia või misiganes spetsialisti suhtes. Või on meditsiin midagi nii püha ja puutumatut, et ei allu tavalise kriitilise mõtlemise tegevusele?
NaturalNews promob alternatiivintelligentsust:
Nagu paljud skeptilised lapsevanemad juba avastanud on, on oluliseks meditsiini-umbluu kandjaks värsketele vanematele orienteeritud veebifoorumid, mille markantseim näide Eestis on perekool.ee. Paraku ei ole see fenomen Eesti-spetsiifiline; sarnaseid juhtumeid leiab ka mujalt maailmast. Kirjutab Science Based Medicine:
Saturday Morning Breakfast Cereal vaatleb kapist väljatulemise teemat.
Washington Post kirjutab juhtumist Põhja-Carolina maakonnas, kus täiesti mitterassistlikud teepidulised otsustasid pool sajandit kehtinud riigikoolide integreerimise poliitika asendada uuega, mis toetab laste segregeerimist koolidesse perekondliku jõukuse järgi.
Missuguseid innovatiivseid ettekäändeid asjaosalised kuuldavale lasksid?
Nüüd, kui uudis sotsiaalsest progressist Raleigh’s on edastatud, laseme moe pärast kõnepulti ka kriitikud. Y’know, lihtsalt tasakaaluks — säärast fancy-pantsy juttu ei saa ju keegi tõsiselt võtta.
Liina ütles:
Kontekst tuleneb minu postitusest, millele sa oma efektiivsusejutuga vastasid. Lõpeta keerutamine.
Ei, Liina, küsimus ei ole siin emotsionaalsuses. “Valetamine” ei ole emotsionaalne hinnang, vaid väga tõsine süüdistus igale avalikkuses esinevale ja akadeemilise haridusega inimesele, eriti aga tervishoiusüsteemis töötavale inimesele. Lahmida selle sõnaga ei maksa.
Oled sa kontrollinud tema viidet Hollandile, mida teha lubasid?
Mina isiklikult arvan, et kodussünnitamine on eelkõige meditsiinipersonali mitteefektiivne kasutamine. Põhimõtteliselt võiks ju seda lubada, loomulikult 100% patsiendi kulul ( üürib endale ämmaemanda ja kui läheb sõiduks haigla poole, siis ka kõik selle, mis edasi juhtub, haigekassa hinnakirja järgi, ilma õiguseta hüvitusele).
@Liina:
3 korda suurem suremus kodusünnitustel rootsi uuringus ei ole oluline?
Tonda ütles:
Milline võiks olla sellise tegevuse mõju tulemustele tervises? Positiivne, negatiivne?
Ja austraalia uuringus oli sünnitusjärgne suremus haigla tasemel. Sünnituse aegne suremus oli 8 korda suurem ja üks suremusviis oli 27 korda kõrgem.
Märt ütles:
Statistiliselt ei osutunud oluliseks. Eks ta ole jah kummastav tulemus.
Märt ütles:
Austraalia uuringute kriitikas on olulisel kohal kaasamiskriteeriumid. Kui ämmaemand lubab sünnitada kodus kõrge riskiga rasedal ja neil ei ole võimalust minna teise tasandi abi saama, sest see ei ole seal taskukohane, siis loomulikult tekib probleeme.
@Liina:
Statistilise olulisuse puhul on palju võimalusi leida seda 95% või 99% tõenäolisusega loomuliku varieeruvuse sisse jäämist. Kindlaid standardeid pole ja bioloogias on palju hägust varieeruvust, aga see 3 kordne erinevus tundub küll olulise erinevusena.
@Liina:
Aga kodusünnituse saaks ohutumalt kujutada, kui ootamatult riskigruppi kuulunud ära surnud välja jätta. Sellist statistikaga mängimist saab küll teha. Kas austraalia uuringu kriitikud väitsid, et ootamatult verest tühjaks jooksnud või lämbunud teadsid ette oma riske kodusünnitust valides?
Ma oletan, et artikkel, millele toetuvad arsti väited on see üsna värske Hollandi uuring, mis läheb vastuollu enamuste seniste uuringutega. Seetõttu on selle artikli kriitika väga huvitav lugeda. Küsimuse alla seatakse võrdlusgruppide olemus ja muud tehnilised detailid. Võib olla, et see on uus ja oluline viis hindamaks kodus sünnitamise riske, kuid võib olla, et see on vaid Hollandi eripära kajastav lähenemine teemas.
Hollandi keelt valdamata on mul raske liikuda Hollandi perinaatalregistri lehel, millel vaid avaleht on inglise keeles. Seega on peamiseks allikaks võrdluse tegemisel Euro Peristat II raport. Ning juba eile viidatud andmed. Hollandi perinataalsuremus on tõepoolest Lääne-Euroopa kõrgeim, jäädes 2004 aasta andmetel madalamaks vaid Malta (3,1) Leedu (3,3), Eesti (3,4), Ungari (3,4) ja Läti (3,8)
Liina ütles:
Ei mingisugune. Inimesed, kellel on raha maksavad, oma “ajukiiksud” kinni. Kellel pole, peavad vanamoodi hakkama saama.
Märt ütles:
Jah, muidugi saab numbritega mäkerdada ja näidata neid nii nagu ise tahad? Aga on see siis teadus? Kodus sünnitamisel on oma tingimused. Need on eesti keelses viites regulatsiooni eelnõule. Kui on eesmärgiks võrrelda normaalse sünnituse korral väikese riskiga raseduste lõppu haiglas ja kodus, siis tulekski seda teha. Kui seda hilisemat uuringut lugeda, siis sisuliselt ütlevad ju autorid ka, et 16 uuringuaasta peale oli 3 juhtu, mil teise tasandi arstiabi valimine oleks ära hoidnud surma.
Ning me ei saa selle küsimuse puhul minna mööda naise autonoomiast ja valikuvabadusest.
Märt ütles:
Ma oletan, et tegemist on väikeste valimite omapäraga. Kui ühte sündmust on suhteliselt vähe, siis mingi hinnangu usalduspiirid on väga laiad ja nii märgitaksegi teda kui statistiliselt mitteolulist seost.
Tänases trollimistunnis vaatleme Suurt Trollimismeistrit oma igapäevast tööd tegemas.
Liina väänas statistikat:
Märt märkas probleemi ja ironiseeris:
Liina tegi nüüd näo, nagu oleks Märt sirge näoga teinud kõvera ettepaneku, mis väärib grimassi:
Homme, kui Allah seda tahab, vaatleme lühimälu piiratuse abil varjatud kontekstoomiat. See on pärast harjutamist jõukohane isegi algajale!
Liina.
Selles hollandi uuringus pidi neil ämmaemandatel olema vahel ka põhjust naise saatmiseks arsti juurde. Kui kodusünnitusel märgatakse, et laps tuleb valetpidi välja, või on kellegi südametöös ootamatuid häireid, siis peaks normiks olema arsti juurde saatmine. Osad võisid arsti juures ära surra ja saadi, et ämmaemanda poolt arsti juurde saadetute grupis oli 3 korda kõrgem suremus. Samas eelnevalt ei tundunud 3 kordne suremus sulle statistiliselt oluline. See uuring ei mõõtnud ju keskmist arstide juures toimunud suremust vaid pigem ämmaemandate meelest probleemsema grupi suremust.
Ja teaduses pandakse minu meelest neurobioloogias vähemalt paarikümnel protsendil mööda asja statistiliselt oluliseks või ebaoluliseks kuulutamisel. Numbrilisi erinevusi vaadates leian tihti nullilähedast erinevust ja osad nõrgad teadustööd on teiste selliste pinnapealsete viitamisele tuginema pandud. Läbi nägemiseks peab viitsima need numbrilised erinevused üles otsida.
Tartu Postimees on välja kaevanud huvitava tõsiasja, et iidne ja paljude traditsioonidega rikastatud matuseinstitutsioon on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Niimoodi ei ole ühiskonna kokkuvarisemine enam kaugel!
väike My ütles:
Loodetavasti seda ikkagi ei tehta, vähemalt 21. eluaastani peaks ikka olema võimalik ära kannatada, olgu siis steriliseerimiskihu kuitahes suur.
Liina ütles:
Just seda Märt küsiski…
Minu jaoks on siin selge analoogia Jehoova tunnistajate kaasusega.
Ahistamisskandaali sattunud kirikujuhi kohta algatati kriminaaluurimine
Nii palju siis “vägistamisest”.
Hollandi jalgpallur osutus narkoparuniks
Kodus sünnitamiseks on kindlad kriteeriumid, kindlad eeldused. Kas see on teie arvates mõistlik, mõttekas ja normaalne?
Võrdlust on mõttekas teha gruppide vahel, kes võiksid olla võrreldavad. Kas see mõte on vale?
Kui võrreldi juhtumeid, mis vastasid eeldusele ja kes valisid kas ühe või teise asutuse, siis tulemustes erinevust ei olnud. On minu arusaamine vale?
Kui võrreldi juhtumeid, kus kodus sünnitajate seas oli neid, kelle puhul eeldused ei olnud täidetud, siis tekkis tulemustes erinevus.
Hollandi juhtumil võrreldi ämmaemandate tegevust haiglate tegevusega. Selgus, et seal oli haiglas ja arstide tegevus paremate tulemustega võrreldes ämmaemandate tulemustega.
Kas see tähendab, et me peaksime kõikide eelnevate uuringute tulemused täiesti kehtetuteks tunnistama?
Oot, mis uuringust sa praegu räägid?
Ja kelle tegevust siis kodussünnitamise puhul peaks haiglapersonaliga võrdlema kui mitte ämmaemanda? Elektriku?
Kõigi eelnevate uuringute…? Jälle lahmid või oled kontrollinud, et Hollandi uuring oli tõepoolest esimene sedapidi resultaadiga?
Postimees kirjutab hingekarjasest, kes armastab lapsi:
Millal siis kohus ka karistuse maha hõikab?
Kui kõik läheb hästi, pole tagant järgi mingit tähtsust, kus laps sündis, kodus või sünnitusmajas. Kodussündimine iseenesest ei tohiks mingeid eeliseid lapsele küll tulevaseks eluks juurde anda. Nagunii käiakse tänapäeval haiglas tõesti ainult sünnitamas, ema lapsega saab koju niigi väga ruttu ju. Raha loetakse ja ühtki ülearust haigla päeva ei sunnita peale ega võimaldata kellelegi nagunii, ma arvan.
(Aga kui inimene leiab, et tal on tingimata vaja kodus sünnitada, siis mõtlen minagi, et osaliselt vähemalt võiks ta küll sel juhul ise kaasnevaid kulusid kanda).
Selle mõtteviisi esindajate jaoks ei ole lapse käekäik määrav kriteerium. Hakkas Liinagi ju “ema valikuvabadusest” rääkima.
Viide kirjale Kanada uuringu kohta, mis toob välja mitmeid raskusi selle pidamisel otsustava tähtsusega tõendiks: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19720686 .
Liina ütles:
Jah, grupid peaks olema võrreldavad ja valitud nii, et võrdlusest midagi olulisemat leiaks..
Usaldusväärsem oleks, kui paljud asutused saavad samu tulemusi. Samas ma ei tea järjepidevatest tulemustest kodusünnituse puhul, kui jutt on sellest.
Selliseid tulemusi ei tea teaduses eriti, mis paneks “kõiki” eelnevaid uuringuid kehtetuks tunnistama. Kas mõni sünnitusteemaline artikkel paistis sellisena?
Kriku ütles:
Milliseid raskusi sa konkreetselt silmas pead?
Vabanda, aga mulle tõesti tundub, et kiri on piisavalt selgelt sõnastatud, et ma ei peaks hakkama seda oma sõnadega ümber jutustama. Siis tuleks pigem juba kogu dokument tõlkida. Selleks ei ole mul hetkel aega.
Sass Henno: Prostituudi klient saagu karistada
Prostitutsioon ja inimkaubandus on siiski kaks ise asja. Omavahel seotud, kuid siiski erinevad nähtused.
Ühesõnaga jällegi üks tore vaidlus riigi osa üle inimeste eraelus.
Pean aga tunnistama, et mulle on alati jäänud mõnevõrra arusaamatuks, kuidas saab sellises suhtes karistada ainult üht poolt. Kui kliendi tegevus on karistatav, siis on ilmselgelt illegaalne ka kogu suhe. Prostituudi vaid ohvrina käsitlemine on raskesti põhjendatav – inimkaubanduse ohvrite kõrval on siiski väga suur osa neist ise endale niisuguse “töö” valinud ja reklaamivad ennast aktiivselt (mis see siis peaks olema? kuriteole kihutamine? iseenda suhtes?!). Jah, sellele võib inimest ajada raske lapsepõlv, vaesus või rumalus – aga täpselt sama käib ka varguse, kelmuse ja muude kuritegude kohta. Võimalik aga, et prostituuti ja klienti on kohtul otstarbekas mõjutada erinevate mõjutusvahenditega.
Kriku ütles:
Võib-olla loen ma teist teksti, aga minu arusaamise järgi on see suhteliselt standardne kriitika. Loetakse üles eelnevad samalaadsed uuringud, nende piirangud ja võrreldakse antud uuringu piirangutega. Lisaks nenditakse, et vaja oleks RCT-d ja et selle läbiviimise takistused loetakse ka üles. Võrdlusgruppide suurus, kaasamiskriteeriumite probleemid on samuti üles loetud. Samu asju olen juba varem märkinud. Minu hinnangul on see tasakaalustatud ja õiglane kriitika, mis ei muuda kritiseeritud uuringu olulisust.
Ma lihtsalt arvasin, et sa nägid seal midagi, millele ma pole varem viidanud ja mis võiks osutuda oluliseks.
Sattusin lugema siinset arutelu kodusünnituse üle ja tekkis tahtmine sõna sekka öelda. Diskussioon on üsna detailseks läinud, aga küsimust saab vaadata ka lihtsa loogikaülesandena.
Oletame, et inimesel on vaja mingi otsus teha, aga ise ta teemas ei orienteeru. Tal on valida 2 variandi vahel: A ja B. Küsib nõu kahelt asjatundjalt X ja Y: üks ütleb, et A on parem, teine, et vahet pole. Seega tekib võrdlustabel:
___X__Y
A__1__0
B_0,5_0,5
A poolt on 1,5 häält, B poolt 0,5 (häälteenamus 2/3). Selgelt osutub valituks variant A.
Sama olukord paistab olevat kodusünnituse uuringutega: osa väidab, et haiglas on terviserisk väiksem, osa, et vahet pole. Seega on loogiline eelistada haiglasünnitust. Arvestades, et kaalul on lapse ja ema tervis ja isegi elu, tuleks ebaloogilisi otsuseid vältida.
Kriku ütles:
Selle kohta kirjutab TV Tropes: Arson, Murder, and Jaywalking
Ei tea küll, millise? Ehk farmaatsiatööstuse, kellelt tervisekontrolliks tarvikuid ostetakse?
Kriku ütles:
See kummaline idee toetub seksistlikule maailmakäsitusele, mille järgi kliendil on vägi ja võim prostituudilt teenust osta, aga vaene väeti prostituut ei evi mingisugust õigust toda teenust mitte müüa. Mine võta kinni, kumba sugupoolt säärased seksistid paremaks peavad, aga arvata võib, et mehi peavad nad prostituuditöö jaoks liiga saamatuteks.
Viki ütles:
Oioi, tabel pidi ikka selline olema (ka loogiku aju võib pehmeneda..):
___X__Y
A__1_0,5
B__0_0,5
Kriku tekstist:
Sa vaada kui tore oleks seda narkootikumide teemaga siduda, kui valikuvabadusest räägitakse.
Viki ütles:
Kuidas selline loogikaülesanne võtab arvesse negatiivse sündmuse juhtumise tõenäosust?
@Viki:
Viki, elu ei ole ju loogikaülesanne. Küll oleks lihtne, kui see nii oleks. Kas sa ise kasutaksid sellist lahendust? Kodusünnitus Eestis, nii nagu ta täna on, puudutab väga väikest gruppi naisi. 2009 aastal oli Eestis 80 planeeritult väljaspool haiglat toimunud sünnitust. Enamus inimeste jaoks ei ole see üldse küsimus.
Lisalugemiseks soovitan juba eespool mainitud Siiri Põllumaa ülevaadet kodusünnituse kohta
Ning ka jutuajamist Siiri Põllumaaga Tarbija24-s.
Veel võiks silmaringi avardamise huvides lugeda Marika Mikkori tööd 2009 aasta Akadeemia juuni- ja juulinumbris, mis räägib kodusünnituse kajastamisest meedias.
Liina ütles:
Jah, tõepoolest käsitleb see ka uurimisseisu üldisemalt.
Olulisust võib-olla mitte, küll aga seda, kuivõrd saab kõnealust uuringut või uuringuid midagi tõendavatena käsitleda.
dig ütles:
dig ütles:
ja eelnevalt oli sama tegelane maininud juhuslikult:
Nii palju siis ratsionaalsest meditsiinidialoogist? Tänan dig, hindamatu panuse eest meditsiinidialoogide kvaliteedi tõstmisse!
@Liina:
Ehk sellega, et haiglas oleks näiteks puhtalt vereülekande võimaluse tõttu parem sünnitada, kui kodus. Selle võimaluse puudust ja lisariski saab nulliga tähistada.
@Kriku:
Too siis palun välja see kriitika, mis sinu arvates muudab tehtud uuringu tulemused küsitavaks!
Postimees kanaldab Financial Times’i rääkimas türklaste kummalistest kommetest. Näib nimelt, et sealmail tuleb ammulahkunud sultani solvamise vältimiseks teda teleetenduses eunuhhina kujutada:
Täpselt needsamad tähelepanekud, mida sa isegi eelnevalt tegid ja tasakaalustatud ja õiglaseks kriitikaks nimetasid.
Liina ütles:
Juba kasutasin täpselt seda lahendust ja mõttekäiku, nagu kirjeldasin. Olen selle üle väga õnnelik, sest lapsele anti haiglas sellist arstiabi, mida ta kodus poleks saanud. On tugevalt tõendatud, et ta abi väga vajas. Rasedusega oli kõik hästi ja asjade taoline käik oli täiesti ootamatu.
Kas mitte skeptik.ee leht polegi selleks loodud, et elu oleks rohkem loogikaülesanne ja vähem “aga mina tahan”, “aga mulle meeldib”, “aga mina usun”.
Oot! Seleta nüüd täpselt lahti, mida sa õigupoolest mõtled.
Kõigepealt väidad sa järgmist:
Kriku ütles:
ja seejärel:
Kriku ütles:
Kriku ütles:
Minu juhe jooksis sellise keerutamise koha peal kokku. Kui sinu arvates McLahlan ja Foster osutavad olulisele puudusele, mis esines Jansseni ja kolleegide uuringus, siis palun nimeta see/need.
15. jaanuari EPList kõigepealt näide, kuidas teadlased vassivad.
Teises uudises räägib folklorist sirgesilmselt rahaloitsudest.
Viki ütles:
Mõttekäik-loogikatehe rajaneb siiski eeldusel, et pole olemas kontingenti, mis väidaks, et kodus sünnitamine on alati parem. Kahjuks on see seltskond olemas ja kuulutab igal võimalikul juhul, et a) (sünnitus)arstid, ämmaemandad ja medõed on hingetud robotid, kes süstivad tervetesse imikutesse väevõimuga elavhõbedat ja muud, mis teeb neistki elu lõpuni haiged hingetud robotid; ning b) valitsus, ravimitootjad, arstid ja/või muud niiditõmbajad rikastuvad (või pälvivad muid hüvesid) hingetute robotite tootmise arvelt.
Seda, kes on päris inimene ja kes hingetu robot, pole loomulikult võimalik pealiskaudsel vaatlemisel tuvastada.
Õnnetute inimeste reaktsioonid sotsiaalmeedias levinud uudisele, et zodiaagimärgid on aja jooksul triivinud..
http://www.google.com/hostednews/ap/article/ALeqM5j8fELrRCAaBx-Mx7eC2lcIB_PLjw?docId=a78d6f091cd1422a87a9e1cd306a0a8d
Euroametnikud jätsid koolipäevikutest kristlikud pühad välja, islami omi mitte
Kahtlustan, et taaraistlikud pühad on ka “unustatud”, samuti pole FSM mainimist leidnud, aga jah — kristlike pühade väljajätmine sellisest pühadekollektsioonist paistab veider küll.
Ei puudu ka viide väiksele vandenõule:
Liina ütles:
Ei, mina pole siin teps mitte see, kes keerutab. Nagu öeldud, on mul muudki teha, kui ingliskeelseid allikaid eesti keelde ümber panna. Samuti ei näe ma sellel vähematki mõtet, kuna sa oled suuteline neid ka inglise keeles lugema ja nagu su varasemad postitused näitavad, oledki seda teinud. Palun lõpeta asjakohatute palvete esitamine.
Liina ütles:
Pole tänu väärt. Trolli trolliks hüüdmine on täiesti rutiinne diskussiooniparendamisvõte.
@dig:
Digikene Te olete parandamatu! Sünnitamise koha pealt peaks meestele sõnaõigust lubama peale selle, kui mehed on ise oma esimese lapse sünnitanud.
Mitu last olete Teie sünnitanud? Kui ei ole, siis tuleks musikene kinni hoida.
Kodus sünnitamine on naise valik – juhul kui ta terve on, (tänapäeva noorte kohta seda öelda kahjuks ei saa) ja meestel tuleb aktsepteerida naise soovi. Haigla ei ole mingi igavese elu keskus, kust surm eemale peletatud on, vaid haiglas surrakse liigagi tihti, ka arstide töö vigade pärast.
The Telegraph kirjutab plaanist mammutid taas ilmale tuua. 1990. aastatel tehtud katsed külmutatud mammutikudedest tuuma-DNA’d saada nurjusid külmakahjustuste tõttu, kuid tehnika on vahepeal edasi arenenud.
Pääbo jt. uurivad muistsete inimeste DNA-d hammastest, kuna sealt saab kõige kindlamini taastamata proovi. Kes oskab öelda, miks mammutikihvad ei sobi?
Võib-olla on londiliste hammaste struktuur oluliselt teistsugune?
Muide, elevandil ei ole kihvu. Elevandi hambavalemit võib näha näiteks sellel wildlifeinformation.org’i lehel. Võhad kujutavad endast moondunud lõikehambaid.
Rusikareegel on, et taimtoidulistel imetajatel kihvu ei ole, omnivooridel on rudimentaarsed kihvad ja kiskjatel on suured kihvad, aga rusikareegliga võib näiteks pandade puhul vastu pükse saada. Hambajuttu ajab pikemalt TeacherWeb.
Ma tean, et elevandi kihv on hammas. Ega ma loll ole :)
Küsimus ongi, et kas sellest hambast saaks DNA proove… See on mõnusalt tihe materjal ja paks-paks-paks inimese hambaga võrreldes. Ja seda on igal pool tonnide viisi.
Ilmselt siis ei saa, kui ei kasutata, aga miks…?
Mullu ühes National Geographicus oli pikem kirjeldus, kuidas neanderite DNA-d säilmetest koguti; see oli parajalt keeruline protsess, mis muu hulgas eeldas, et leiupaik on steriilne ja kuiv (mida juhtub harva). Hammastest eraldi juttu polnud, aga sellest, et geneetiline info on kergestihäviv, korduvalt.
Kriku ütles:
Selge. Sina andsid viite, ootasid minu reaktsiooni ja siis noogutasid: “Umbes sedasama mõtlesingi”.
Kriku, sinu hinnang Jansseni ja kolleegide Kanadas ajavahemikul 2000-2004 läbi viidud uuringule. Kas see konkreetne uuring on piisavalt usaldusväärne et olla element tõenduspõhises väitluses kodus sünnitamise ohutuse üle?
Kriku ütles:
Kas siit tuleb järeldada, et Kriku arvates ei ole vaja vaielda riigi rolli ja inimese autonoomia üle ühiskonnas erinevates valdkondades?
Saturday Morning Breakfast Cartoon jagab praktilisi näpunäiteid rubriigist “teeme ise 1000 asja”: skeptikute segadusseajamise masin.
Vana head paranoiat, seekord torustiku inspekteerimise teemadel, toob meieni WingNutDaily:
Liina ütles:
Element või argument küll, kuid mitte otsustava tähtsusega, nagu ma juba ülalpool ütlesin. Ma viitasin ülal “mitmetele raskustele selle pidamisel otsustava tähtsusega tõendiks”. Ma ei kujuta ette, kuidas ma oleks saanud ennast ses osas selgemalt väljendada.
Siit ei tule seda järeldada ega saa seda järeldada.
Kusjuures siinkohal võib neil isegi õigus olla.
@Kriku:
Millised uuringud siis sinu arvates on antud probleemi juures “otsustava” tähtsusega?
Postimees: sotsiaalkomisjon otsustas kodusünnituse seadustada
Liina ütles:
Kas ma olen kuskil väitnud, et neid eksisteerib?
@Mart K.:
Vaat, kui sobiv uudis siinset diskussiooni lõpetama!
@Liina:
See legaliseerimine ei näita, et kodusünnitus oleks ohutum.
Mis mõttes diskussiooni lõpetama…? Vaevalt et keegi vastu vaidleb, et kodussünnitamine vajab õiguslikku regulatsiooni.
Märt ütles:
Kui palju ja milliseid uuringuid oleks konkreetselt vaja tuua sinule, et sina veenduksid, et kodusünnitus sellisel kujul ja ulatuses, nagu teda eelpool viidetes defineeritud on, on võrreldava ohutustasemega võrreldes haiglas sünnitamisega?
Kriku ütles:
Kui sinu olulisuse kriteeriumitele vastavaid uuringuid ei eksisteeri, siis kuidas sellises olukorras otsustada ohutuse/ohtlikkuse üle? Kõhutunde järgi?
Lähtuvalt tõendamiskoormusest, nagu ikka. Tõendamiskoormus on tavaliselt uudse praktika juurutajal: st. tõendama peab kodussünnitamise ohutust, mitte vastupidi. Selleks, kuidas tõendada erinevate meditsiiniliste praktikate ohutust või eeliseid, on minu teada üldtunnustatud meetodid ammu olemas. Võtmesõnad on randomiseeritus, piisav valim jne. Usutavasti tead sa seda isegi vähemalt sama hästi kui mina.
Sündinud astroloogia- ja pendlihuviline Sõõrumaa propageerib Postimehes fatalismi:
Kriku ütles:
Kas sul on andmeid selle kohta, et kodus sünnitamine on uudne praktika? Palun viiteid sellise lähenemise kohta.
Nüüd näitad sa ilmekalt, et ei ole enda viidatud kommentaari isegi mitte lugenud.
Randomiseerimise probleemi kohta palun mine loe see uuesti läbi (ja tõlgi kui vaja).
Kas sa väidad, et Jansseni ja kolleegide uuringus ei olnud valimi suurus piisav?
@Mart K.:
Moodsas ühiskonnas on muidugi. Täpselt samamoodi peaks tõendama kitsede ja lehmadega üheskoos elamise ohutust, kui keegi üritaks seda niiöelda valikuvabaduse raames ühena võrdsetest alternatiividest kujutada. Hoolimata asjaolust, et inimesed elasid aastatuhandeid koduloomadega sõna otseses mõttes külg külje kõrval ja mõned teevad seda siiamaani.
Kodussünnitus marginaliseerus, kuna haiglas sünnitamine osutus oluliselt ohutumaks. Või eksin? Kui väita, et tänapäevase koolitusega ämmaemanda ja muude tänapäevaste võimaluste puhul see enam nii ei ole, siis väidetaksegi, et toimunud on muutus ja praegune olukord on uudne.
Sinu heameeleks paneme siis asjakohase tsitaadi siia ka (kuigi ma tõesti ei tea, milleks seda vaja peaks olema):
Ma ei mäleta, et ma oleksin püstitanud mingeid eeltooduga vastuolus olevaid väiteid.
@Martin Vällik:
Demagoogia. Eestis on samasooliste kooselu nagu kõik muudki kooselud seadustega kaetud.
On sul püha eesmärk kõik lõngad varem või hiljem homoteemadeks keerata? Äkki peaks sulle ka oma tapeedirulli eraldama?
Näedsasiis, Pakosta kavatseb ämmaemandatele anda õiguse kodus sünnitamine ära keelata.
Kriku ütles:
Mis hetkest alates on ühiskond moodne? Ja mis nime kandis ühiskond sellest hetkest eelmisel päeval?
Sa pead seda lugema, mitte kopi-pasteerima. Sa pole ise üldse mitte midagi väitnud.
Aga valimi suurus Jansseni ja kolleegide uuringus? Kas see oli piisav?
Kriku kirjutas:
Kodussünnitus marginaliseerus, kuna meditsiin tõhustus ja haiglakohad odavnesid, mis võimaldas (peaaegu) igal sünnitajal haiglasse minna. Ohutus aitas natuke kaasa, aga veel rohkem aitas maailmasõdade ajajärk, mis tingis massilisi investeeringuid haiglatesse ja sundis euroopalikke riike lõpuks tervishoidu infrastruktuurina vaatlema.
@Liina:
Ma arvan, et legaliseerimisega tehti kodusünnitusi ohutumaks, sest osad nagunii tegelesid sellega ja nüüd vähemalt ei pea nad ohtlike probleemide tekkel haiglaid vältima karistuste hirmus.
Võrdväärne ohutus ei tundu loogilinegi. Kahtlen, et leiad uuringuid, mis tõestavad haigla pakutu võrdväärsust või alla jäämist kodus pakutule.
Tartu Postimees kirjutab, kui oluline on, et vanemad annaksid oma lastele narkootilist ainet kontrollitud keskkonnas:
Märt ütles:
Põhimõtteliselt õige, kuigi otseselt karistatud ei ole minu teada kedagi. Asi pole veel legaliseeritud, ta on lihtsalt komisjonist läbi läinud. Vaja veel suure saali poolthääli.
Vaata postitust 135 , milles on piisavalt näiteid just selliste uuringute kohta, milles kodus sünnitamine on sama ohutu kui haiglas. Kodus on boonuseks veel subjektiivsed positiivsed aspektid nagu privaatsus, tuttav keskkond, pikaajaline usaldussuhe ämmaemandaga, ning objektiivsetest näitajatest siis meditsiiniliste sekkumiste väiksem arv.
@Liina:
Siiski ei tea ma kodusünnitustel seda, et keegi oleks doonorverega ootevalmis kuigi kusagil ehk tuleb ette. Tupe ja emakarebendid võivad ruttu surmavaks saada ja seda väiksemat sekkumist paistis sinuviidatud uuringutes pigem sellega, et keisrilõikeid sooritati kodus vähem, kuid kirurgiaks valitakse tavaliselt haiglakeskkond. Narkoosiainete soovijad valivad ka pigem haigla ajades sellega statistikat haiglate “kahjuks”. Sellised sekkumised mind eriti ei häiri. Palju tõsisem paistis see 3-27 kordne suurem suremus kodusünnitajatel erinevaid surmapõhjuseid arvestades.
Liina ütles:
Asjassepuutumatutele küsimustele ei vasta.
Ära palun ülbitse. Loomulikult olen ma enda poolt viidatud materjali läbi lugenud ja see viitabki metodoloogiast tulenevate piirangute poolt põhjustatud raskustele selles mainitud tööde pidamisel otsustava tähtsusega tõendiks. Nende hulka kuulub ka randomiseerituse puudumine. Tsitaadist nähtub väga selgelt nii randomiseeritud uuringu vajalikkus kui võimalikkus – vähemalt kirja autorite arvates, millega ka sina ülalpool nõustusid, nimetades kriitikat tasakaalustatuks ja õiglaseks.
See peaks olema riskidega vastavuses. Ma ei oska seda antud juhul hinnata. Minu poolt viidatud kiri ütleb selle kohta järgmist:
dig ütles:
Nojah, niipidi muidugi ka. Aga see eeldab siiski, et haiglal oli kodu ees märkimisväärseid eeliseid – milleks muidu sinna üldse minna, odav või mitte odav? Nohu ei lähe me ju haiglasse ravima, kuigi haiglakohad on odavad.
Märt ütles:
Kas see ikka oli enne karistatav?
Küsimus on pigem näidustuste, nõudmiste ja vastutuse selgemas piiritlemises. Mis on kahtlemata vajalik selle tegevuse ohutumaks muutmiseks.
Liina ju selgitas, et see 3-kordne suremus ei ole statistiliselt oluline. Kuidas sa ikka aru ei saa, rumal inimeseloom?
Kriku ütles:
Nondest eelistest olnuks vähe kasu, kui lõviosa sünnitajatest ei jaksanuks noid eeliseid endale lubada. Marginaliseerumise kontekstis on sellel lõviosadusel suur tähtsus.
Muide, teine põnev asjassepuutuv tegur oli see, et enne Sammelweisi oli paljudes haiglates sünnitamisel märkimisväärseid puudusi, näiteks räpaste kätega arstid.
Keegi pole minu teada kumbagi sinu tähelepanekut eitanud.
Postimees kirjutab:
CBS Sacramento räägib platseebo edukast kasutamisest vandalismi tõrjumisel.
Space.com kirjutab kogenud kosmosejuristide kahtlustest kuupinnal kehtivate omandiõiguste küsimusis.
Kolm rulli mustavalgekirjut tapeeti veeresid vastavasse tarandikku.
Tellitava kvaliteediga päevaleht Postimees kirjutab esilehel ühes üle kolme veeru ulatuva pildiga: «Johnny Depp» Tallinnas, fotod Swissoteli eest!.
Kes kvaliteedi seekord tellis? Reklaamimehed mitmest agentuurist:
Postimehest tuleb ka sõnamaagiat:
Vaeseke ei tea, et tänapäeva linnalaste jaoks on põhk väegadi eksklusiivne och glamuurne ollus. Oleks dig tubakavabrikant, oleks sigaretid Põhk varsti saadaval.
katrinv ütles:
Siin on see pisiasi, et astroloogiahuvilised kipuvad sageli uskuma, et astroloogia on uus ja revolutsiooniline avastus, Galileo mõõtu veel pealegi.
Tänases postimehes oli suhtelist asjalik arvamus kodusünnituse teemast.
Kommentaar: osav lobist
http://www.postimees.ee/?id=374467
dig ütles:
Võimalik, et meelitaksid, aga nt mulle hetkel ei meenu peale artiklis toodud kahe näite (ja Yves Saint-Laurenti) ühtegi eriliselt glamuurse kaubamärginimetusega sigaretti. Nimetustest nagu “Kent” või “L&M” on raske midagi glamuurset välja lugeda, ning ega hinnangud Marlborough’ hertsogile John Churchillile, kelle järgi on nimetatud tänav, millel asus tubakavabrik, mille järgi on nimetatud suitsud, pole samuti läbivalt kiitvad. Kiitvate nimedega marke nagu “Priima” ja “Sport” enam turul pole, samuti mitte sigarette “Surm”, mis ka teatud mustal moel glamuursed võivad paista.
Kuuldavasti sigarette “Kool” ei müüda Eestis aga just kaubamärgi eestikeelse tähenduse tõttu.
@Tonda:
Tuleb vist nõustuda. Ma juba pikemat aega kahtlustan, kas umbluuteaduste leviku taga pole mitte valitusringkondade ja nn I Eesti vandenõu (viimane võib selles osaleda ka enese teadmata, kuna sinna luulub hulk kahtlase haritusega isikuid, kes koguvad sulli ja feimi naistelehtede kaantel). Esiteks on palju lihtsam juhtida inimesi, kes mõtlemise raskest tööst loobunud ja naudisklevad kauneid ingli- ja kristalliraamatuid ning õpivad vabaks laskma ja tööd tegemata raha saama. Teiseks – veel parem on, kui nad ei nõuagi kvaliteetset arstiabi ja selle kättesaadavust, vaid ise vabatahtlikult vudivad FIE-na registreeritud (või ka registreerimata) posija juurde, olgu siis probleemiks psüühilised või füüsilised hädad. Ja sünnitavad vaikselt kodus või tänaval (juba meie esiemad teatavasti toonud lapsi põlla peal ilmale ja läinud siis kohe jälle sirbiga siristama), abiks mees või naabrinaine (tühja sest ämmakast, ei ole vaja ometi tülitada meedikuid siukse asjaga!). Kolmandaks teavad sellised inimesed väga hästi, et kõiges on süüdi planeetide seis ja Universumi võngete vastu ei saa, ja jätavad riigi ja KOV-de juhtimise rahumeeli valitud-võitud peadele.
See oli nüüd natuke nali ja natuke kibe sarkasm. Teadmistepõhine Eesti… ehh…
Teadusajakirjanik: Astroloogid pole paremad rassistidest!
Delfi Forte
Forte: astroloogid pole paremad rassistidest!
Vabandust samaaegselt topeltpostitamast.
Kas aspiriiniga saab ravida Alzheimeri tõbe?
Mart K. ütles:
Vanas heas Delfi kommentaariumis võib loomulikult näha ka rassisti, kes on nördinud, et teda mingisuguste astroloogidega võrreldakse.
See tuletab mulle mingit USA relvafoorumit meelde, mida ma kunagi pool tundi lugesin. Loomulikult oli üks tulisemaid teemasid põhiseaduslik relvakandmisõigus. Keegi siis kommenteeris, et tema küll ei näe midagi halba selles, kui igaühel on enesekaitseks püstol või revolver või jahipüss kodus, eriti maakohas – iseasi oleks, kui oleks maja täis AK-sid või M16-neid. Ülejärgmine taat oli üsna pahane ja küsis, et mis krt see teiste asi on, kui tal on kodus 8 AK-d…
Kui rahvust ja rassi on võimalik ära tunda väljanägemise ja kultuuritausta järgi, siis astroloogilise sorteerimise objektid on lihtsal vaatlusel eristamatud, vähemalt teadlaste arvates.
Pealegi pole neid vist väärtuse järgi ritta seatud.
Nii et astroloogidel tuleb rassistidele järele jõudmiseks veel natuke pingutada.
Kriku ütles:
noh, ega polegi ju. mind see küll ei häiriks sest 8 AK’d omav taat pole grammi võrragi ohtlikum kui 1 AK’d omav taat. isegi siis kui ta võtaks ühe kumbagi kätte, oleks ta hoopis ohutum kui mõlema käega ühte relva korrektselt käsitsedes.
Arvamust, et astroloogidel ja rassistidel oleks põhimõtteliselt midagi mainimisväärselt sarnast, on raske väita. Seda arvamust võivad evida näiteks need, kellede astroloogilised teadmised on minimaalsed. Nagu näha on paljud siinsed sõnavõtjad arvamusel, et astroloogid teevad suuri üldistusi päikesemärgi taustal. Seda arvamust on ehk kahjuks kujundanud näiteks Linda Goodmani raamatud, mis on mõnede jaoks väga loetavad, kuid tõsiastroloogiaga seal midagi nagu eriti pistmist pole. Mulle ei meeldinud too autor juba siis, kui ma astroloogiast teadsin umbes sama vähe kui näiteks Mart K. Praktiliselt mitte kui midsagi.
Eks lolle suhtumisi kohtab erineval elualal. Ja mõnikord huvitub
muinasteadusega tegelemisest ka mõni vaimuhaige, kel on üpris luululised eelarvamused. Näites ühes intuitiivteaduse koolis välditi psüühiliselt haigeid kuulajaid. Et nemad võivad kuuldut halvasti kasutada. Seetõttu ei tasu munasteaduste köögipoolt avaldada ka näiteks siinses seltskonnas, sest mõni sõna-sekka ütleja-mitte kõik-, jätab kahtlase ning ohtliku mulje. Nii et anna pill hullule, hull puhub pilli lõhki.
Ise eelistan inimest võtta nii, nagu ta on, ilma astroloogilse eelarvamuseta. Samas ei soovita ma kodanikku paika panna ka muude mitte kõige olulisemate näitajate järgi: rahvus, sugu, vanus,
amet(kui see pole kuritegelik), haridus, seksuaalsus, välimus.
Siit võrsub uus teema: Eelarvamusi on üldse liiga palju. Meenub Priit Kelderi budismi tutvustav loeng, kus ta peatus pikemalt teemal:”Ärme liiga palju määratleme.”
Grippi haigestumine kasvas nädalaga kolm korda
Andres ütles:
Astroloogidel oleks siis põhjust selgeks rääkida, mis on pahateadus astroloogias. Ja mis ei ole.
K_V ütles:
Öeldi ju selge sõnaga, et siinsetele kahtlastele ja ebastabiilsetele ei saa vastavat saladust avaldada — “anna pill hullule, hull puhub pilli lõhki”.
Mart K. ütles:
Paha-astroloogide määratlemisel on see puudus küll, et hullud võivad neid oma arusaamist mööda ahistama hakata.
Üldharivat. Cracked kirjutab kuuest kõige pentsikumast juhtumist, kus inimesi ja/või asju on eksikombel jumalateks peetud. Loendisse on loomulikult sattunud avastajahärrad kapten Cook ja Hernan Cortes, aga ka kunn Haile Selassie, II maailmasõja aegne tehnika, surnud saurused ja nelja käega Lakshmi Tatma.
Andres ütles:
Ma ütleks, et tegemist on väga õnnestunud keeleuuendusega. Näiteks “munaus” soome keeles. :)
Tonda ütles:
Ei kiida heaks — see oleks näkkusülitamine tõsiseltvõetavatele ooloogidele.
Trükiviga oli. Homme lastakse maha.
Aga ta võib ellu pärast ärgata.
Ma arvan, et enne Andresele vastamist võiks oodata, kuni mustad helikopterid on oma töö ära teinud.
Kes on Julian Assange, tont või ikkagi inimene?
Üleeilseid uudiseid: Õigeusukirik nõuab üle-Venemaalist riietumiseeskirja. Pealkiri paneb arvama, et jutt on pappide habemepikkuse ja kuuetumeduse standardist, aga võta näpust, lugu on hoopis lõbusam:
Marta Vals võtab teravalt sõna trenditeadlikkuse ja sünnitusteema lõimimise vastu.
Komistasin kogemata sellise teema peale, nagu sotsioonika.
E-õppe repositooriumi järgi näikse sissejuhatus sellesse olevat sees ka Tartu Ülikooli teaduskooli kursuse “Õpistiil ja andekus” materjalides.
Internetis siblimise peale jäi mul küll selline mulje, et tegemist on millegi sellisega, millest võib teadus küll veel kujuneda (võibolla), aga mis praegu siiski sellel tasemel ei ole. Ons mõistlik õpetada seda TÜ teaduskoolis?
Kuna ma olen kõiges psühholoogiasse puutuvas võhik, siis ei võta ma ise mingit kindlat seisukohta, aga äkki on siin foorumis keegi, kes tahaks natuke sotsioonikast rääkida?
Töötu arsti pihtimus: Eestis on kindlasti parem elada kui USA-s
salvey ütles:
Ilmselt viidatakse siin miljonärist prääks-pasundaja Kevin Trudeau juhtumile ja tema reklaamüllitisele, mida mõned ka raamatuks on pidanud, Natural Cures “They” Don’t Want You to Know About. Loomulikult pole ta mingi arst, vaid süüdimõistetud kelm, püramiidskeemitaja, investeerimis-“geenius”, tabletimogul jne.
Aga võibolla vihjab ta mingile muule asjale. Kuid loetud jutu järgi on intervjueeritud inimene osades asjades üsna ebaadekvaatse arusaamisega.
Reikiõpetaja, kes elab 127-aastaseks
Amet: radioaktiivse joogivee tõttu võib haigestuda neli inimest 100 000-st
Õhtuleht külvab paanikat:
Lugu vahendab ka Postimees, kes aga kogu selge jama välja korjanud on, jättes alles üksnes neli lõiku:
18 minutit hiljem aga tuli juba ka Postimehte ports jama: E-ained, mida ei pea kartma
Oh-jah, teadlikkusest jutlustab Õhtuleht:
Andres ütles:
Kõlab kuidagi kummaliselt.
Millist pühakirja kohta silmas peetakse?
The Denver Post toob teateid Coloradost, kus eksperimenteeritakse uudsete demokraatia rahastamise vahenditega. Denveris aasta alguses ametipostile asunud osariigiminister — ametilt advokaat — leiab, et ministri palk ei taga piisavat äraelamist ja kavatseb oma naise ja väikese lapse toitmiseks ministritöö kõrvalt lisaraha teenida oma vanas advokaadibüroos jätkamise teel.
Millegipärast loobib aga mingisugune vanausklikult eetiliste tagurlaste rühm edumeelsele eksperimendile kaikaid igati kodaratesse:
Õhtuleht edastab hirmuäratavat jama turuseaduste alal:
Viljakat väetist Annelinna põldudelt kannab Postimees:
Huvitav, kummas suunas poppsus voolama pidi, kas integratsiooni teemalt, kus seda palju on, partei suunas, kus vähem on või siis vastupidi? Küllap arvab asjast midagi ka termodünaamika.
Postimehes kirjutab poliitikast ka tuntud esteetikaspetsialist ja nüüd siis kultuuripsühholoog Linnar Priimägi:
Kirjutis paistab olevat piisavalt fastsineeriv, et lugemist väärida.
dig ütles:
Enda metoodika Postimehe lugemisel.
Loen pealkirju.
Mõnikord loen ka kommentaare.
Vahel harva tekitavad kommentaarid huvi artiklit lugeda.
Minu meelest väga tervislik.
Selle artikli puhul jõudsin kommentaaride lugemiseni.
K_V ütles:
Ju Sa arvad Postimehes kommenteerivatest inimestest siis oluliselt paremini kui mina.
dig ütles:
Raske uskuda. Minu jaoks on Postimees lihtsalt laiendanud ajakirjanduse mõistet sellistesse kaugustesse, et sõnad “kollane” ja “rämps-” on seda võimetud kirjeldama. Ja laiendab arvatavasti järjest edasi, sest arvestatavalt teistsugust ajakirjandust eestikeelsel turul ei pakuta.
K.V. Antud juhul on see 1. Pauluse kiri Korintlastele. Teisest peatükist.
Iga poliitikavaatleja on tuttav lugemata arvu intsidentidega, kus vihane rahvahulk ilmub pealinna tänavatele ja nõuab valitsuse mahavõtmist — umbes nagu Minskis möödunud kuul. Tänapäeva Euroopas aga on lood vastupidised: Belgia pealinnas Brüsselis nõuab vihane rahvas, et keegi ometi ministritööd tegema hakkaks. Edastab The Guardian:
Hõigati inspireerivaid loosungeid:
24. JAANUAR – AASTA MASENDAVAIM PÄEV?
salvey ütles:
Majandusega seotud hirmud oleksivad inimestel kõige väiksemad, kui ajakirjandus jutlustaks pidevat progressi ja õitsengut, nagu aasta-paar enne valimisi 2007. Mida sõltuvam on inimene ajakirjandusest, seda rõõmsameelsemaks ta niimoodi saab. Ansip siis korra proovis mullist kobiseda, aga talle tehti kohe selgeks, et niimoodi rääkida on rumal ja vale.
Kuigi, nagu ajalugu näitab, on ka sellisel ajakirjanduse müügitaktikal omad puudused.
Õhtuleht annab aru huvitavast jamakoosolekust:
Kuidas jaiklust ära tunda? Eks ikka refleksiivse eksklusivismi järgi.
Neuroloog: liigses kehakaalus on süüdi aju suhkrunälg
Delfi vahendab uusi teateid mobiiltelefoni halvast mõjust tervisele.
New Scientisti toimetajaveerg räägib, et usku ei tohiks kvantfüüsika vallas peljata — pole oluline, millisesse kvantteooria tõlgendusse uskuda, vaid tõik, et kõik lähenemised toovad kaasa uusi ideid ja rakendusi.
Kriku ütles:
Ainult 127? Kunagi 1990. aastate lõpus täitis Kersna hommikuraadios mingit „Kui vanaks te elate?”-küsimustikku („kui te suitsetate, lahutage 10; kui te palju ei joo, lisage 15” vms) ja sai tulemuseks 175 ning mu lapsepõlves oli meil naabrimees, kes suure naeruga üks hommik kuulutas, et ta elab 168-aastaseks, „kägu just ütles!” (mitu korda kuuleb kägu aastas esimest korda kukkumas, nii mitu aastat on jäänud veel elada – eesti rahvatarkus). See naabrimees oli sündinud 1906 nagu Brežnev ja ikka kelkis, et vaatame, kumb kauem elab. Selle võistluse võitis muidugi naabrimees.
Vaata noorte teadusvideosid ja hääleta oma lemmiku poolt!
Rohkem videosid Novaatori küljel:
Vaata ja hääleta
Huvitavatest stereotüüpidest tööturul pajatab USA Today:
Ulmeklassika varamusse kuuluv tsitaat Õigussüsteem töötab nüüd kiiresti, kui nad kõik juristid ära kaotasid puudutas fiktiivset intsidenti 2015. aastal, kui süüdlase kinnipidamisest kohtuotsuseni jõuti kahe tunniga. Päriselu veel nii nobe ei ole, nagu raporteerib ERR:
Post hoc, ergo propter hoc ja maksumütoloogia Tallinna Postimehes: Eha Võrk: müügimaks on ettevõtlust elavdanud
Professor: vale toitumine on arvestatav vähirisk
salvey ütles:
Eks professor tea, mida ta räägib. Tore vähemalt see, et PM ajakirjanik on säilitanud selle põneva väite suhtes skepsise ja distantseerub täpsustusega „Everausi sõnul”.
Hiljaks jäin ka teise teatega keemiahuvilistele – nimelt on EPL parandanud uudise pealkirjas olnud ülaindeksi („CO ruudus”) õigeks alaindeksiks.
Andres Valdre ütles:
Ei ole ju alaindeks, täiesti real pesitseb see 2. Petliku illusiooni põhjuseks on asjaolu, et kasutatakse antiikstiilis numbritega fonti Georgia: x 0123456789 x
Vabandust, ennist oli “tänan ettejõudmise eest” ikka minu, mitte salvey suust. Ega ma ju pärast kirjutamist eelvaadet vaata.
Akadeemik Lippmaa eitab teadagi mille soojenemist Äripäevas, mida refereerib Sekretär.ee.
Lippmaa osutab väidetavale sõnamaagiale aruannetes Päikese käitumisest.
Lippmaa ja Ameerika füüsikaliidu hinnang on, et ökoettevõtlus on Päikesele vastumeelne.
Kriku ütles:
Religioosse viha käes ei kannata üksnes puuslikud, nagu teatab CBS News Lõuna-Carolinast:
[kohustuslik Spartateemaline meem]
Noh, mis seal ikka – kui naabri loll ja ohtlik koer on maha löödud, on tema maha löödud ja asi sellega. Kuidas see loll ja ohtlik koer ennast tädil ära puua lasi, on muidugi hea küsimus.
Mida eestlased tahavad saada?
Küla võitleb kuninga ja rändrahnu abil Via Baltica vastu
Afganistani lapsed saavad juba varakult puhast oopiumit
Eesti Ekspress: Eestis on liiga palju autistlikke lapsi
Mõista, mõista, millest kirjutavad kommentaarid?
See pole siiski päris korrektne väide, et autismiga (täpsemalt – autismispektri häirega e pervasiivse arenguhäirega) lapsed sellest diagnoosist välja ei kasva. Austismispektri häiretega laste hulgas on väga erineva arengumustriga lapsi.
3-25% autismidiagnoosiga nii-öelda kasvab sellest diagnoosist välja, käitumuslik teraapia abiks.
South Poverty Law Center kirjutab mehest, kes rändab mööda Arizonat ja müüb ravimit kõigi hädade vastu. Mingitel arusaamatutel põhjustel ei ole tolleks nostrumiks seekord siiski ussiõli vaid “ainult” pundar nativistlikke seadusi; kõigi hädade allikaks olevat nimelt roosast tumedama nahavärviga immigrandid.
Sääraseid tegelasi ei liiguta tingimata ainult rassism, oma tõuke võib anda ka teine jumalus — kõikvõimas Mammon.
Postimees: Eesti Pank: mikroorganismid rahal võivad põhjustada haigusi
Kentucky rahvast teeb mäletatavasti naljanumbriks ühe Austraalia päritolu põlise ameeriklase rajatav kreatsionismipark. Eesti pargiasjandusega on lood paremas korras, teatab Tartu Postimees:
Kirurg: Eestis vajab operatsiooni 30 000 rasvunut
Kas see ei räägi vastu energia jäävuse seadusele?
WingNutDaily: Are you eating food sacrificed to idols?
See on nüüd küll tõeliselt lahe mure.
Revolutsioon Egiptuses ei kuulu juutuubimisele, raporteerib Declan McCullagh:
Revolutsioonist ei kõlba lobiseda ka mobiiltelefonitsi:
Al Jazeera sõnul eitab valitsus juhtunut.
Küllap on Egiptuse arvutivõrkude simultaanne eraldumine välismaailmast lihtsalt Allahi tahe.
Lisaks lugemata vandenõuteooriatele, mida sideprobleemid kindlasti endaga kaasa toovad, on skeptikutel nüüd põhjust analüüsida 1990ndatel massidesse läinud müüte Internetist kui rahvamasside võimustajast. Tõsi küll, mõned asjassepuutuvad müüdid on veelgi vanemad, People’s Computer Company tegutses juba 1970ndatel.
Doonau ääres on kohtu alla antud kommunismiaegne Ungari siseminister, keda süüdistatakse natside ja kommunistide kuritegude eitamises, teatab Budapest Report:
Kaia-Liisa Reinut: meil kõigil on sügaval sees süütunded ja hirmud
BBC Horizon on välja lasknud episoodi Science Under Attack, kus räägitakse suurtest teadusevärvilistest kontravärssidest nagu globaalne soojenemine, vaktsiinide turvalisus, HIV’i ja AIDS’i põhjuslik seos ja geneetiliselt modifitseeritud põllukultuurid.
Inter Press Service toob uudiseid Ungarist, kus kodusünnituse-aktivist Ágnes Geréb on vanglast lahti lastud ja nüüd koduarestis. Teda süüdistatakse viies meditsiinilise väärtalituse episoodis, millest kolm tõid kaasa surma ning ühte kvalifitseeritakse tapmiseks hooletuse läbi. Mõned teised kodusünnituse-aktivistid kurdavad usinasti, et politsei kodusünnituse-aktiviste taga kiusab.
Saagat on varem lahanud ka Guardian.
USA politsei otsib lapsporno kahtluse tõttu taga Eesti krišnaiiti
“Kohutav – mu mees on rassist!“
Rootsi Kuninglikul Raamatukogul on mure lapspornoga, edastab The Local:
Ingrid Peek rääkis äsja R2-s, et on taas võimalus kohtuda Jüri Linaga, täna kell 19.00 Tallinna Rahvus- Raamatukogus, homme kell 19.00 Tartus Dorpati konverentsikeskuses, ülehomme Pärnus Wiikingi hotellis. (Ma eip lähe, tema saatest piisas täiesti :))
EL tahab naistekvoote läbi suruda
Uhhuutuluke lõi põlema – kuidas mõõdetakse otsuste tasakaalustatust ja millistele uuringutele selline seisukoht tugineb?
salvey ütles:
Kui palju ta seekord raha küsib?
Kriku ütles:
See ei ole uhuu, see on käibeviisakus. Samamoodi võib diplomaatiline riigimees II ilmasõja veteranidele esinedes nende nooruslikku väljanägemist kiita.
Väga kaaluka otsuse põhjenduseks selline “käibeviisakus” ei sobi.
dig ütles:
Sellest kas siis polnud juttu või ei pannud ma tähele, nii et ei tea.
Soome THL vaheraportis kirjeldatakse seost ühe pandeemilise gripi vaktsiini ning laste ja noorukite narkolepsiajuhtude vahel. Tegemist on esialgse analüüsiga ja lõppraport (valideeritud andmetega) peaks valmima augustiks 2011.
Kommentaariks veel nii palju, et kõnealuse vaktsiini Pandemrixi koostis erineb teistest vaktsiinidest (sisaldab eri tüüpi adjuvanti) ja .
Eesti meediakajastusi:
PM online
Õhtuleht
Viitan siinkohal tõesti asjalikule lugejakommentaarile.
Sama tekst eraldi loona
Politico kirjutab, et Lõuna-Dakota seadusemeistrid menetlevad eelnõud, mis kohustaks iga täisealise kodaniku tulirelva ostma.
Peatati ühe gripivaktsiini (Pandemrix) kasutamine, mida niikuinii Eestis enam ei kasutatud ja mida üleüldse kasutati vaid jaanuarist kuni märtsini möödunud aastal.
Peatati peaks olema vist jutumärkides…
Püssikummardajad on progressi teinud ka Utah’ legislatuuris, kus menetletakse seaduseelnõud kuulutamaks brauningut osariiki sümboliseerivaks tulirelvaks, nagu kirjutab Examiner.
Relvakummardajaid võib leida ka idapoolkeralt, näiteks Kagu-Aafrikas paikneva Mosambiigi riigilipp kujutab lisaks kõplale, raamatule ja marksismitähele ka Kalašnikovi automaati. Ajaloohuvilistele võib meenuda, et Herodotos on kunagi maininud sküütide mõõgakultust, sarnaseid religioosseid elemente on täheldatud ka näiteks traaklaste, hunnide ja jaapanlaste juures. (Tõsi küll, Herodotos selles süüdi ei ole.)
Postimees vahendab, et põhjust skeptiliseks suhtumiseks väitesse, et EAKO kaitseb autoreid, on jätkuvalt.
dig ütles:
Peeter Rebane annab ise EAÜ-le oma õigused üle ja nüüd kurdab, et tal neid õigusi pole… Ei kommentaari.
Starker ütles:
Päris hulka kelmustükke toimuvadki niimoodi, et see, millele inimene alla kirjutab ja see, mida ta tahab, lähevad üksteisest tugevasti lahku. Liis Haavel läks kinni just seesuguste “lepingute” eest.
Õhtuleht: Kas Diana nägi oma surma ette?
Daily Mail kirjutab oma teadusveerus päikest nautivast 19-aastasest püromaanist. Aga kuna Daily Mail on Daily Mail, siis vaatame parem Youtube’i:
Tõsi küll, tõenäoliselt oleks paraboolantenni hästipeegeldava värviga katmine tõhusama tulemuse ja kiiremini andnud.
Kui minu lähedane inimene oleks niimoodi surma saanud, siis oleks mul väga paha tunne sellist möga lugeda.
Mardna: kas torulukksepp saab anda hinnangut günekoloogi tööle?
Postimees: Rootsis tekkis skandaal mehi seksiobjektina näitava reklaami ümber
dig ütles:
Georgia osariigis tegutsevast relvakirikust vestab täna WingNutDaily:
Jutlust kah:
Mis seadus see niisugune oli, kes relvastamata inimestel kirikusse astuda keelas, ei oska mina küll ära arvata.
dig ütles:
Allah on muidugi Allah, aga Google’il on ka päris hulka jumalikku vägevust, teatab CNet:
Küllap on sellisel arengul mõni salakaval tagamõte. Vahest on isand Google nördinud, et ta enam Egiptusesse ei näe ning ekspluateerib käepärast vedelevaid inimesi siis oma silmade ja kõrvadena?
Üle lombi hinnang ETV teadussaadetele
dig ütles:
Wired kirjutab, et Jänkistanil on vahendid niisuguste riikide, kes Internetti ei taha, sundimiseks vabast diskussioonist ja pornost osa võtma.
Millal tuleb välja esimene vandenõuteooria, mis assotsieerib Interneti kõigi lemmikmittelemmikvähemusrahvaga ja räägib, et ilmselgelt on elu ilma Internetita parem? Kas peab üldse ootama või on säärane juba välja töötatud ning üksnes ootab võimalust kuulsaks saada?
Nojah, kui kunagi transleeriti “Ameerika Häält” ja “Vaba Euroopat”, siis miks mitte praegu ise traadita ühenduse leviala luua. Mismoodi emb-kumb võiks act of war olla, jääb küll arusaamatuks.
Arvatavasti on Wiredi ajakirjanik lihtsalt ämbrisse astunud.
Eks spiraali üks ring ole jälle täis saanud. Omal ajal optimeeriti sõna otseses mõttes online jooksvat infot, et see 2400 baudisest modemist läbi mahuks. Vahepeal unustati selline mõtegi ära, aga nüüd on jälle popid igasugused nipid midagi öelda võimalikult vähese ribalaiusega traadita ühenduse kaudu – Twitter jms. Varrsti hakatakse Twitterit pidama kiviaegseks kurioosumiks, mis parasiteeris tehnoloogia kitsaskohtadel.
TÜ karjäärilisti tuli tööpakkumine inglise-eesti suulisele tõlgile seoses tõlkimisega väidetavalt psühholoogia-alasel kursusel. Selle taga peitub kahtlaselt umbluuline ettevõtmine:
http://www.uskumused.ee/et/psych-k.html
Rohked trademark’id, trükivead ja avastuse ainulaadsust rõhutav jutt teeb ettevaatlikuks. Veenvust lisab lõppu asetatud tsitaat Henry Fordilt.
Kriku ütles:
Twitter ei parasiteeri tehnoloogia kitsaskohtadel, Twitter parasiteerib psühhosotsioloogia kitsaskohtadel ja loob selleks tehnoloogia kitsaskoha juurde. Twitteri fenomen on, et ta pakub käepärase vabanduse inimestele, kelle mõtted on nii lihtsad, et neist ei saaks tervet artiklit või isegi blogiposti. Kõrvalteemana annab Twitteri populaarsus ressursse juurde heliampsu- või põrkerauakleepsupoliitikat praktiseerivatele tegelastele.
The Guardian kirjutab kliinilistest katsetest, mis uurisid klounide mõju kunstliku viljastamise edukusele.
Nagu põnevate avastuste puhul sageli juhtub, osutus kriitiliseks edufaktoriks Friedler’i oskuste krossdistsiplinaarsus. Friedleril ei ole üksnes meditsiinidoktori kraad, ta on ka Pariisis tegutseva Jacques Lecoq’i rahvusvahelise miimi- ja teatrikooli vilistlane.
dig ütles:
Delfi kirjutab, et Haavel ei taha enam kinni olla ja palub riigilt abi enese lahti päästmiseks:
Lahutab meelt, nagu pätid vangis ikka teevad. Mingeid teistmise aluseid ju tegelikult pole.
dig ütles:
Reuters raporteerib, et seaduseelnõu on vastu võetud.
Eestlastele seostub number 1911 ehk küll rohkem turvafirma G4S telefoninumbriga.
@Kriku:
Oma sõprade kohta on jah kurb sellist asja lugeda.
Päris kummaline tõesti, kui teloogia DOKTOR hariduselt meelitab mingi neiu metsa ja hakkab seal talle keelt kurku ajama ja kätt püksi ajama, endal naine ja lapsed kodus ootamas
dig ütles:
Postimehe jätk: Diana Aitai hukkumist uuritakse uuesti
Üleloomulikul kombel olevat kaevu täpne omanik vaatamata põhjalikule kanaldamisele siiani teadmata.