Gunnar Aarma — Eesti posijate pealik
Teade umbluu-pealinnast Pärnust:
Tutvustatakse raamatut Gunnar Aarma elust
Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid niisama palju tähelepanu väärivad tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest tavaline Eesti lihtsurelik ei osanuks unistadagi.
Gunnar Aarma on kahtlemata väga silmapaistev inimene Eesti kultuuriloos, aga tema tegevuse käsitlemisel puudub minuteada kriitiline traditsioon — üks kiidulaul teise otsa. Tütrele, kes siinse raamatu kirjutas, ei saa seda muidugi ette heita. Aga kas ajakirjanikud, kes muidu kõige ja kõigi suhtes oskavad kriitilised olla, ei langenud ka Gunnar Aarma puhul tavalisse nö nõiaunne ning jäid suu ammuli ja kriitikavabalt kuulama, mida vanem mees neile räägib, kahtlustamata sealjuures, et kõik ei pruugi olla sugugi kuldne tõde, mida neile räägitakse? Seda enam, et ajakirjandusest leitud andmete põhjal käis Gunnar Aarma juures parematel aegadel üle 2000 inimese aastas nõu saamas.
Oma tervendamismeetodite poolest ei erinenud ta mingil moel teistest posijatest, kellest Eestimaal pole vist kunagi puudust olnud ja võib ilmselt julgelt väita, et tänaste posijate silmapaistvale hulgale on just Gunnar Aarma olnud inspireerivaks eeskujuks ja andnud otsustava tõuke. Vähemalt paistab sedasi nende endi juttudest, milles Gunnar Aarmat mainitakse kui olulist mõjutegurit nende kujunemisel.
Näiteks jutustab Lille Lindmäe:
Töökaaslase soovitusel jõudis Lille Lindmäe Gunnar Aarma juurde, kes iirisdiagnostikaga tuvastas allergia. Lisaks diagnoosile ja ravivõtetele sai õpilane Lindmäe õpetaja Aarmalt kaasa ülesande: tal tuleb hakata teisi inimesi ravima.
Ma küll ei usu, et mittekohtumine Aarmaga oleks Lille Lindmäe posijateest kõrvale hoidnud, aga mõni teine inimene oleks oma elutee ehk teisiti sättinud, kui poleks olnud Gunnar Aarma julgustavat juttu “vaimse maailma” imedest ja mitteteaduslikest diagnoosimis- ja ravimeetoditest.
Või siis selline legendi moodi jutustus Lusika talu perenaiselt Sirje Kurvetilt:
Sirje Kurvet paastus esimest korda Gunnar Aarma juhendamisel, siis, kui ta oli 24-aastane.
«Tänu sellele tervenesin kasvajast,» usub ta. «Sellest peale jäid mulle elustiiliks vähene lihatarbimine ja külma veega karastamine.»
Gunnar Aarma soovitas Kurveti sõnul paastuda igas kvartalis kümme päeva. «Ta ise järgis seda koos abikaasaga täpselt ning oli teatavasti väga terve mees,» räägib Sirje Kurvet
Mõne jaoks võib kriitiline käsitlus muidugi pühaduse rüvetamisena tunduda, aga midagi pole teha — erakordsed väited vajavad erakordseid tõendeid ning ei Gunnar Aarma ega ka keegi teine pole suutnud selliseid meile pakkuda.
Teisalt paistab, et ega Gunnar Aarma ise posijatest kuigipalju lugu ei pidanud, kuigi uskus nende väesse, nagu on lugeda nt siit:
Aarma väitel jäävad posijad kergemini haigeks või neid tabavad muud hädad, sest nad kahjustavad teisele mõttejõuga halba soovides eelkõige iseennast.
Mõned tsitaadid Ööülikoolist:
Maakera hukkub, kui inimeste negatiivsete ja positiivsete mõtete tasakaal jõuab 50%/50%. Praegu on 49%/51% positiivsete kasuks ja nii on olnud viimased 3500 aastat.
Mõtlemine moodustab 70% inimese heaolust ja sellega [radža joogaga] saab kõik asjad paika panna.
70% mõtlemisest, 10% hingamisest, 10% toitumisest, ülejäänud 10% küllaldasest liikumisest.
1 + 1 ei ole kaks, vaid kaks ja pool kuni kolm.
See oli küll öeldud naise ja mehe kallistamise kontekstis, et nende aurad või energiad millekski suuremaks saavad.
Naine vastutab 60% ulatuses abielu kvaliteedi eest.
Ja terve hulk muid arvulisi väiteid, mille allikas võib olla vaid mentaalrännak või mingi muu kontrollimatu koht. Muidugi võib kõiki neid väiteid võtta kui kujundlikke väljendusi, mis illustreerivad teatud hoiakuid ja arusaamu ja mis polegi mõeldud sõnasõnaliseks tõe pähe võtmiseks, aga need ütlused on ringlusse läinud, neid korratakse, neid õpetatakse edasi, neid tsiteeritakse ja viidatakse juurde, et vat Gunnar Aarma ütles nii ja järelikult see ongi nii. Näiteks räägib neid protsendijutte Gunnar Aarma juurest juhatust saanud Janno Seeder, praegune feng shui koolitaja.
Veel võib öelda, et täiskasvanud inimesed teevad ise omi valikuid, küsivad nad selleks nõu või ei küsi või kas arvestavad nõuandega või ei arvesta. Samas kui keegi inimene on kujunenud selliseks tarkuse kehastuseks, kelle nõuannet kuulatakse vaatet ilma igasuguse kriitikata ja kelle suur mõju on jälgitav ka peale tema surma, siis on igati õigustatud, oluline ja lausa vajalik vaadata ka kriitilise pilguga sellele, mida ta on öelnud ja kirja pannud ning millistele allikatele ta oma väited on rajanud.
Mitte et see kuidagi vähendaks Gunnar Aarma tähtsust eesti rahva loos, mida kultuuriloolased, ajaloohuvilised, folkloristid ja muu rahvas uurida mõistab, aga tema mõju Eesti nõialoos paistab olevat kaardistamata ning ükski inimene, kel on mõju hulgale teistele inimestele ja kes on nö avalikult tsiteeritav ja kes on väitnud hulga selliseid väiteid, mis tungivad teaduse maile ja mis lausa väidetakse teaduslikud olevat, ei seisa väljaspool kriitikat.
Kui Sul on kodus juhtumisi mõni Gunnar Aarma raamat ja leiad aega seda skeptilise pilguga sirvida, siis anna siin kommentaarides teada. Või kui Sul on olnud kokkupuuteid Gunnar Aarmaga või mõne muu inimesega, kes on väitnud, et ta on Aarma juurest juhatust saanud.
Aarma enda raamatud on pea loetamatud, sest vähemalt neid, mis mulle pihku on sattunud, pole hoomataval määral (keele)toimetatud ega korrigeeritud — ei tea, kas aukartusest eeldatavasti eksimatu Meistri suhtes või kirjastaja suutmatusest (või rahapuudusest, nagu paljud 1990ndatel ilmunud asjad). Kriitikatorget Gunnar Aarma aadressil võib kohata Vladimir Wiedemanni mälestusteraamatus “Maagide kool”, milles anti mõista, et tegemist on pigem osava šõumehe kui Salateaduste (antud juhul vist geomantia) Tõelise Tundjaga. Kuna Wiedemann on ka ise elupõline esoteerik, ei saa tema juttu muidugi kuigi tõsiselt võtta — pada ja katel…
Eestikeelset kärbitud “Maagide kooli” mul käepärast pole ja täismahus veebis tasuta saadavast venekeelsest ei saa aru, aga siin peaks olema Aarmat puudutav peatükk.
Kõik on lollid! Kõik Austraalia pärismaalased, indiaanlased ja ugrilased. Keegi ei usu teadust! Soolapuhujad!
Ma olen mõned korrad temaga kohtunud. Ülikoolis oli temaga paar kohtumist, kuhu ta kutsuti tudengite silmaringi laiendama ja kunagi hiljem käisin ka kodus külas, raadio jaoks intervjuud tegemas.
Kahtlemata suurepärane jutuvestja. Mis teda aga paljudest muudest müstikutest ja ravijatest eristas oli see, et ta rõhutas – “mina ei tee kedagi terveks”. Ühest küljest võib seda ju kavaluseks pidada, sest nii ei võtnud ta vastutust. Samas oli see ka siiski aus ülestunnistus.
Aarma jutu järgi on inimene kõikvõimas ja kui keegi on haige, peab ta tervenemiseks ise samme ette võtma – mis lõppkokkuvõttes, ei olegi ju väga viltu öeldud.
@azok:
päris karm hinnang sul. Ma ise ei julge nii arvata. Ennast pead sa muidugi siinjuures targaks, ma oletan. Ka sellest ei suuda ma kuigi veendunud olla.
Jaahhh.. sellise avalduse peale ei oska midagi ütelda… ei tea, mida nood pärismaalased ise arvavad, ugrilased nt (Ungaris ma olen käinud, seal on neil täitsa mitu ülikooli ja haiglad on ja sisepõlemismootoriga masinad sõidavad mööda teed ja lapsi vaktsineeritakse ja viiakse hambaarstile ja ma ei näinud kedagi tänaval shamaanitantsu tegevat…).
Pärsimaalase teadus ei erine millegi poolest migrandi teadusest. Arvata, et kõik need, keda meie, valged inimesed, pärismaalasteks klassifitseerime, kärbseseeneleotise joomise ja shamanismiga tegelevad, vaime välja kutsuvad ja maakera lameda usuvad olevat, on vist shovinismi uus väljendusvorm? On vist imelik kuulda, et isegi Mari Elis on ülikool olemas, kus teadusetegmist õpitakse ja teadust tehakse?
Tegelikult võiks muidugi alustada sellest, mis on teadus ja et teadusse ei usuta, aga ma enam ei viitsi… lihtsalt väike vihje – kui austraalia pärismaalane, kes veel traditsioonilisel viisil elab, saaki taga ajab ja seda oma pojale õpetab, siis teevad nad, oh õudust, teadust… Mis siis, et nad seda niimoodi ei nimeta. Pärsimaalased aitasid näiteks merebioloogidel avastada hirmusmürgise tibatillukese meduusi – ikka ja jälle tabas valget inimest ujuma minnes ootamatu rünnak, ilge valu ja surm, kusjuures ründajat ei tabatud. Pärismaalastel aga oli teada, et teatud kindlal ajal ei tohi ujuma minna – siis tuleb surm. Ja teatud ajal jällegi oli ujumaminek ohutu. Seda nimetatakse kogemuseks, teadmiseks, mis omandatud aja jooksul katse-eksituse meetodil, vaatluse ja järelduste põhjal. Merebioloogid hakkasid siis sellel ohtlikul ajal käima proove võtmas, panid püünised välja. Ja leidsid lõpuks süüdlase üles.
Teadmine ja uskumine pole üks ja seesama, isegi siis mitte, kui sa seda väga tahad. Uskuda võib, aga teadma peab. Vähemalt mõnda asja, näiteks seda, et teadus tähendab teadmist ja et eelkõige mõistetakse selle all meetodit, mille abil kirjeldada ja selgitada asju ja olevusi, nähtusi ja protsesse ja seoseid. Selleks on omad reeglid ja oma(d) keel(ed) – matemaatika nt.
katrinv ütles:
Jah, Ungaris hüütakse seda mustlastantsuks ja eelistatavalt toimub ta kohas, kus rahva käest piletit nõuda saab.
Ma ise Gunnar Aarma raamatuid lugenud pole. Tuttav, kelle väitel tema nö. vaimne areng sai alguse just Gunnar Aarma raamatu “Saada õnnelikuks” lugemisest, on mul küll. Päris tihe sensitiivide külastaja on ta ka vähemalt kümme aastat juba. (Kõrvalt vaadates ei ole tal sellest küll eriti abi olnud, aga eks ta ise teab paremini) Samas käib ta ka päris arstide juures ja on oma tervise suhtes igati hoolikas.
salvey ütles:
jälle tuli meelde tiit vasmanni poolt nõiasaates (mitte tuleproovis vaid ühes teises) välja öeldud kuldne mõttetera, mida nii tema kui kõigi ülejäänute puhul aluseks võtta tuleks:
no comments…
Oleme ausad, tema elusündmused on olnud harivad ja elukogemust tekitavad!
http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=83
Gunnar Aarma sündis 6. VIII 1916 Tallinnas. Ta lõpetas 1935 Jakob Westholmi eragümnaasiumi ja jätkas õpinguid TÜ majandusteaduskonnas. TÜ-s oli kavas avada majanduspsühholoogia õppetool ning majandusteaduskonna dekaani Edgar Kanti soovitusel siirdus Aarma end sel alal välismaale täiendama. Ta õppis Oxfordi, Pariisi ja Jena ülikoolis ning tegi ka kaastööd ajalehele Pealinna Teataja. Tal õnnestus teha intervjuu Adolf Hitleriga ja viibida koos Ernest Hemingwayga Hispaania kodusõja Alicante rindel, millest valmis reportaaž. Tollal liitus Aarma vabamüürlusega. Jenas valminud doktoritöö jäi sõja puhkemise tõttu kaitsmata.
1941. a juunis saadeti Aarma koos perega Kirovi oblastisse. Asumise ajal ta arreteeriti, ta vabanes 1956. a amnestiaga. Tagasi Eestisse pääses ta 1957. Saamata luba naasta kodulinna Tallinna, asus Aarma elama Pärnusse….
Gunnar Aarma raamatud on taotluslikult kirjutatud lihtsas, üldarusaadavas keeles.
Raamatus „Mida paljud ei tea: müstika ja maagia“ antakse ülevaade erinevatest religioonidest ja õpetustest. Seda osa võiks võrrelda usundiõpetuse õpikuga (kui maagia osa välja jätta), mida Eesti juba 10 aastat ei suudeta koostada.
Mitte üldse mahategemiseks, pigem diskuteerimiseks: kas sa õhu olemasolu usud, sest see pole ju ka nähtav? Milleks siis hingata? Või aatomeid ei ole siiani näinud ükski teadlane, aga ometi kuidagi “teatakse” nende olemasolust ja terve pomm neist valmis tehtud? Täielik posimine, ma ütlen. Materiaalsus koosneb aatomitest, mida pole võimalik ka parima suurendusega näha, järelikult pole seda olemas. Lihtsalt kõik väheneb hoomamatuks energiaks. Väga huvitav igatahes.
Mulle skeptikud meeldivad – teevad maailma huvitavaks. Seda, et keegi teine saab kedagi terveks teha lähedal olemata, usun aga küll, sest olen seda enda peal kogenud läbi väga huvitava kogemuse. Igaks juhuks – tehti ilma minu konkreetse palveta (keeldu just ka polnud) ja rahalise tasuta. Samas sensitiivide juures käimine ei aita küll kedagi kui inimene ise aru ei saa oma elu õppetunnist ja seda ei tohi teine inimene ära võtta või “terveks ravida.”
Aarma raamatuid lugenud ei ole, küll aga kuulanud tema raadiosaateid ja ta ise ennast mingiks suureks guruks küll ei pidanud, aga ega ta mingit “kaitsmist” ju ei vajagi, sest ta enda elu oli küll põnev looming. Inspireeriv inimene kaheldamatult.
@Viki:
õhu, aatomite jm materiaalse olemasolu on võimalik erinevate meetoditega kontrollida ning kontrollkatseid igal ajal korrata, saades katsetajatest sõltumatult ikka ühtesid ja samu tulemusi.
umbluuga kahjuks sedasi pole. umbluu toimib vaid siis kui keegi selle olemasolu kontrollida ei ürita ning erinevatel toimimisseanssidel saadakse täiesti erinevaid tulemusi.
nii lihtne ongi. millest sa aru ei saa?
Kallis, Viki, nägemismeel ei ole kaugeltki ainus (ja mitte alati nõnda usaldatav kui tavaks arvata) viis maailma kohta süsteemsete teadmiste omandamiseks.
Tõesti, aatomeid ei ole võimalik otseselt silmaga näha kuna nähtava valguse alla jääva elektoromagnetkiirguse lainepikkus on suurusjärkude jagu suurem aatomist. Sellegipoolest on molekuli “pildistatud” nõnda, et aatomid muutuvad juba eristatavaks.
Kõik, ei vähene hoomamatuks energiaks. Keskkonnas, kus inimesed tavapäraselt toimetavad ja on elusolendina välja arenenud, on lihtsalt väga kasulik ja edukas tõlgendada maailma läbi “asjade” ja aine ehk mateeria. Seetõttu kõik peale tahkete aineliste nähtuste tunduvad küsitavad. 19 sajandil leiutati isegi müstiline olematu aine, milles raadiolained saaksid levida nõnda, et meil käivad saated siiamaani tänu sellele “eertis” (vähemalt kõnekeeles).
Sellest kõigest saab pikemalt, põhjalikumalt ning arvtavasti ka palju elegantsemalt kuulda Dawkins’i TED talks’i videost “Queerer than we can suppose: The strangeness of science.” (“Veidram kui me suudame arvata: teaduse kummalisus”).
Klassikana võib välja tuua võrratu Feynman’i “Fun to imagine” video klippide seeria.
Soovitan mõlemat kindlasti vaadata! Mõlemal mehel on imeline võime teha üsna keerulised teaduslikud mõisted tavalisele mitte-erialainimesele hoomatavaks ja seda väga nauditaval viisil.
Viimase asjana pööraks tähelemanu, sellele et teadlaste ja nö tavainimeste arusaamine mõistetest nagu energia ja valgus võivad olla vägagi erinevad! Teaduses on need mõisted ülimalt peenelt määratletud.
Seetõttu kui ma siin millegiga väga puuse juhtusin panema, palun teadjamatel lahkelt täpsustada.
Viki ütles:
Näiteks kui tuul puhub (mis kujutab ju endast õhu liikumist), siis on see nii tuntav kui ka nähtav: keerutab lehti, liigutab puulatvu, teeb edasi liikumise raskemaks jne. Seda on igaüks näinud ja kogenud. Hapnik on ammu teada- tuntud keemiline element mille tuvastamises miskit keerulist pole, ma arvan, olemas on ju hapnikumaskid, aparaadid ja miskõikveel.
Viki ütles:
Siin on foto:
See suur ja sinine on õhk.
Lillad pallid pildil on räni aatomid kristallvõres. Pilt on tehtud skaneeriva tunnelmikroskoobiga.
Enne järelduste uurimist — soovid Sa ülaltoodud piltide valguses oma eeldusi revideerida?
Ilusad pildid, panen veel ühe:
See imeilus helesinine, mis paistab keset liiva kohas, kus midagi helesinist maas olla ei tohiks, ongi õhk.
Mis alusel väidetakse, et Aarma ei erinenud teistest posijatest? Kas kirjutaja on väga hoolega võrrelnud erinevaid posijaid?
Olen Aarna loenguid kuulanud ja tema raamatuid lugenud. Juttu pole ajanud- aga tänaval tervitasime. Posimise mõistet ma Aarma loengutes ja raamatutes ei mäleta.
Gunnar Aarma oli oma jutu poolest selge ja lihtne, kaldumata fanatismi. Ta soovitas elada tervislikult ja mõtelda positiivselt. Mõneti väjendas ta imetervendajate indu, väites, et mis kasu on tervendada, kui kodanik elab ebatervuslikult (ei liigu piisavalt, sööb, joob ja hingab ebatervisilikult ja kütab ennast ärritavate mõtetega ülesse.
Aarma ei pooldanud missionitegevust. Ta oli seda meelt, et kui ta näeb, et keegi elab valesti, siis ta seda ei ütle, kui keegi ses osas temalt midagi küsinud pole. Ta leidis, et väga rumal on täiskasvanut õpetada, et ela nii ja mitte nii. Nii et kui aeg on küps, leiab kodanik õige tee ise. Või küsib.
Gunnar Aarma oli erinevate religioonide suhtes salliv. Aga ta oli antikommunist, olles kogenud oma nahal ja ülirängalt seda , mida okupatsiuoon meie maale tõi. Jah, ta tunnistas oma seotust vabamüürlusega. Hiljem , vanast peast, põlgas ta meie maa vabamüürlust selles mõttes, et endised kommunistid sellega seotud on.
M.N. See on vaimses ringkonnas raudne reegel, et pole tervendajat, kes kõiki terveks teeks. Kas Sa oled näinud siis sensitiive, kes väidavad, et nad teevad kõiki terveks? Raske uskuda. Ise olen omal ajal paljude loenguid kuulanud.
Oakrock! Tänud ülevaatlike andmete eest! Lisan veel juurde, et Aarmal oli elu jooksul olnud oma 25 ametit. Kuid põhitegevuselt oli ta peale sõda Pärnu Muusikakoolis klaveriõpetaja. Enne sõda oli tõlkija, reporter jm. Sõja ajal oli hobuserautaja ja ma ei tea kes veel. Nojah, ebaharilikult mitmekülgne. Ent eks ka olud sundisid mobiilsusele, et mitte igasugustes olukordades nälga jääda.
Sõja ajal ja vangilaagrites vireledes sattus ta meeletult rasketesse
olukordadesse, piirsituatsioonidesse. Ent ta tuli , oma sõnul rakendades praktikaid, neist uskumatult puhtalt väja.
Mul on Aarmaga seoses palju mälestsusi. Ta soovitas hommikul mõtelda selle peale, et e tea, missuguse huvitava kogemuse mulle tänane päev annab.
Ei mäleta, et ta oleks ennast ilmeksimatuks nimetanud.
Andres tsiteeris jälle valesti. Martin kirjutas ülal:
Kriku ütles:
Esiteks, nagu mina näen, Andres ei tsiteerinud Martinit.
Ja teiseks, kas teie näete erinevust:
Lõpetaks õige selle demagoogitsemise.
vice versa ütles:
Loomulikult on sisuline erinevus. Loomulikult erines Aarma teistest posijatest mitme asja poolest, elukäik, praktiline elukogemus, veendumused, organisatsiooniline kuuluvus, haare, kehakaal ja välimus kaasa arvatud. Andres annab mõista, nagu oleks keegi väitnud midagi nii pöörast, et G. Aarma ei erinenud millegi poolest teistest posijatest.
Aga see selleks. Rahu tema põrmule, järeltulevate põlvede pealt vaadates oli väärt mees.
Jah, Vice Versa ja Andres võiks tõesti demagoogitsemise lõpetada. Kui Andres oma küsimusele mõnele Martini väitele ei viidanud, miks ta selle siin üldse esitas?
Peab ikka meeleheitel olema, et selliste lapsikusteni laskuda või mis see häda on.
Ega Gunnar Aarma elukäik oma ajastu kontekstis nii väga ebaharilik ei olegi. Eestlaste seas on leidunud palju igasuguseid põnevaid elumehi, kes on rännanud ja seigelnud, läbi vangilaagrite ja ränkade katsumuste end välja vedanud, lugege või Eesti Mälu sarjas ilmunud mälestusi.
Aarma nö vaimse valgustaja roll on ta lihtsalt laiemate hulkade seas teistest omasugustest tuntumaks teinud. Tema elutarkust mingil juhul mitte alahinnates arvan, et kindlasti oli ta eelkõige osav mees nagu enamik nö gurusid. Õnneks ta ei kasutanud seda rolli omale mammona kogumiseks.
Ell! Eks see ebaharilikkus ole suhteline mõiste. Ja vaevalt , et siin keegi tegeleb ebaharilikkude elulugude võistlusega, soovides Aarmat ses osas võitjaks tunnistada.
Loomulikult on ka teisi elulugusid, mis ei ole Aarma omaga võrreldes silmnähtavalt tavalisemad. Mitmed neist on loomuliult veel ebaharilikumad. Ka eestlaste omadest. Ise olen mõnikord paralleele tõmmanud Nikolai Kultase elukäiguga, kuigi paljud Aarma fännid kui ka skeptikud naeraksid mind selle jutu peale välja. Aga mingisuguste kaudsete seoste loomine ei ole keelatud. Ja loomulikult ma pole väitnud, et nad kangesti sarnased oleksid. Ja mitu korda on kirjanduses võrreldud ka Georg Otsa ja Paul Kerest.
Ka Gustav Ernesaksa ja Priit Nigulat. Võrdlemine võib olla huvitav mäng. Maitse asi.
Elumehe all mõistetakse meil vist midagi muud.
Kui me hakkame Aarmat teiste posijatega võrdlema, peaksime enne kokku leppma, kas Aarma oli posija. Kas ta ise võtaks endale sellise tiitli. Või, kas need, kes tundsid Aarmat lähedalt, nimetaksid teda posijaks. Unustada ei maksaks ka seda, mida posimine tähendab. Ja kui Aarma nimi ilmub kunagi mingssse entsükloeediasse, siis vaevalt teda seal posijaks tituleeritakse.
Andres ütles:
Gunnar Aarma
Allikas: Vikipeedia
Vice Versa ütles:
Lõpetaks õige selle demagoogitsemise?
Gunnar Aarma austas väga naiste tarkust.
Head naistepäeva!
Paistab, et BBC on sõltuvalt asukohamaast Feynman’i videotele vaatamispiirangud peale pannud. Keegi õilishing on siiski õnneks asja youtube’i üles lükanud:
Richard Feynman: Fun to Imagine (BBC Series, 1983)
Siia sobib üks pikem lugemismaterjal viidata:
1. Rahvameditsiin Eestis 19. sajandi II poolel ja 20. sajandil
Marju Kõivupuu
@Martin Vällik:Päris “hea” ridade vahelt lugemise võime Sul, Martin. Su enda sõnadega:
“Ennast pead sa muidugi siinjuures targaks, ma oletan.”
Rahvameditsiini kohta võiks huviline lugeda ka midagi tänapäevast.
Hea oleks võib- olla tutvuda sellega, et kuidas laias maailmas tegutsevad rahvameditsiini õpetavad ülikoolid , kuidas toimivad rahvameditsiini viljelevad haiglad. Näiteks Toomas Tiigil oleks ses vallas midagi pajatada.
Olen käinud Gunnar Aarma juures Pärnus, oli vist 1992a., ei hakanud ta minu vähkkasvajat ravima ja ütles et ma lõpetaks mööda nõidu jooksmise (pool aastat juba tõesti jooksin ühe nõia juurest teise juurde, keegi miskit tegi ka.. kuid kasvaja ei kadunud) vaid ütles, et läheksin lõikusele ja läksingi… ja nii lihtne see oligi ! Raha ma talle ei pakkunud ja ta ei küsinud.
Vestlesime muustki… kuid pigem see polnud vestlus vaid küsimustele vastamine, ta ootas kuni ma midagi küsisin – siis rääkis. G.A. rääkis parasjagu nii palju kui ma oskasin küsida ja mõelda nende vastuste peale tollases ajas.
Niisuguste “nõuandjate” puhul tuleb alati küsida, kas neil on vastutustunnet raskelt haiged inimesed joonelt arsti juurde saata (nagu ka Vigala Sass vististi teeb) ja muidugi ka oskust neid ära tunda. Kui nad ei kipu vähki, süüfilist, gangreeni jne. posimisega ravima ja piirduvad psühhosomaatiliste vaevustega, lasku käia minu poolest.
Kriku! Onkoloogias oli opile määratud just joone pealt arsti poolt nii kui vastus tuli millega tegu , vähiga ongi nii tavameditsiinis et kui avastatakse ja on opereeritav siis KOHE JOONE PEALT OPILE… mina aga tahtsin alternatiivi proovida ja lõikusele ei ilmunud. No ja proovisingi pool aastat. Kui palju oleks pidanud siis veel mööda nõidu käima ja tollal teadaolevat igasugust alternatiivi enda peal proovima, kas pool aastat oli selleks liiga vähe? Armal oli aga õigus ja suur õnn et ma ikka teda kuulda võtsin ja ise ka mõistsin et ei ole mõtet enam venitada, op ise oli suht lihtne ja kõik laabus tollal kenasti, isegi keemiat ei olnud vaja.
Jah, ma ju ei vaielnudki Teiega. Aarma tegi õigesti ja käitus vastutustundlikult.
Jah, vastutustundlikult ja õigesti! Nüüd, hulk aastaid hiljem, oskan alles tõeliselt hinnata tema pikki mõttepause selleks et vastus oleks õige. Ta oli äärmiselt tasakaalukas. Mul oli tema tel.nr. ja kui peale kohtumist kodus tema raamatuid lugesin ja miski oli arusaamatu – siis aina võtsin kätte ja muudkui helistasin ja Aarma teisel pool liini oli alati rahulikul häälel vastamas. Ma ise oleks küll sellise ahistajast helistaja peale endast välja läinud.
@N.M.:
Arvestades, et Te polnud kindlasti ainus, kes nii toimis, pidi ta tõesti kannatlik inimene olema. Sageli tuleb selline omadus vanusega, mistõttu nt vanavanemad teinekord lapselastega paremini hakkama saavad kui ema-isa. Arvata võib, et ta oligi Teile elutarga vanaisa eest. Ta andis Teile sama nõu, mida iga vastutustundlik inimene ja arst, Teie otsustasite neid mitte kuulata ja kuulata teda – miks? Tema maine pärast? Või selle pärast, et peale kasutuid jooksmisi posijate vahet hakkas tegelikult Teile endale ka koitma, et neist ei ole kasu, ja Gunnar Aarma sõnad resoneerisid Teie enda mõtetega?
Sellist olukorda, kus inimene ei suuda enam ilma oma iskliku nõuandjata midagi teha, otsustada ega arvata, nimetatakse sõltuvuseks. Sõltuvus posijatest, nõidadest, sensitiividest, ekstrasenssidest, ka astroloogidest on kerge tulema, kuna nood tavaliselt unustavad mainida, et ega nemad ei tervenda kedagi ega näe kellegi tulevikku, see on inimene ise, kes terveneb (kui terveneb) tänu organismi loomulikule vastupanu- ja tervenemisvõimele; ning tema enda mõtted ja soovid, mis tänu astroloogi või ennustaja sisendusele alateadliku käitumise ja valikulise mälu läbi realiseeruvad või realiseeruvat näivad.
Kusjuures kui inimene on endale juba teadjanaise või -mehe pitseri külge saanud, siis ei aita enam ka ta enda kinnitustest ja Kliendi veenmisest, et too ikka ise enda eest vastutama ja otsustama peab. Turvalist isa- või emakuju otsiv ebakindel inimene jääb teda pikaks ajaks tüütama, vahel kuni hetkeni, mil talle lihtsalt otse ja halvasti üteldakse või telefoninumbrit muudetakse. Olen sellist asja näinud. Vahel on taolisest sõltuvusest vabanemiseks vaja psühhoteraapiat.
Sellise sõltuvussuhte väljakujunemine põhineb inimese psüühilistel iseärasustel. Inimestele on omane igatsus turvatunde järele. Turvatunde üheks allikaks on kõiketeadva autoriteedi olemasolu (sellel põhineb ka nn diktaatori-fenomen, inimeste igatsus kõva käe poliitika ja Suure Targa järele, kes kõik korda teeks ja kelle sõna oleks Tõde), kellest loodetakse abi keerulistes olukordades või hingelises kriisis. Lapsele on selleks enamasti vanemad või vanavanemad, paljudele jääb nii ka täiskasvanueas. Koolis võib kujuneda selleks inimeseks mõni õpetaja või sõber (hea, kui hea sõber, halb, kui pätt sõber). Täiskasvanueas võib sõltuvussuhe kujuneda mõne poliitikuga, keda idealiseeritakse ja kelle sõnu oodatakse, arvates neid kullaväärilised olevat. Usklikele on selliseks inimeseks pihiisa, koguduse pastor või muu vaimulik juht.
Ehk on selle taga, et igasuguste esoteerikute võidukäik Eestis nii võimas on, traditsiooniliste pere- ja sõbrasuhete allakäik ja tahaplaanile jäämine?
On seisukohti, mida on kosta väga vaimsetes ringkondades. Üks neist kõlab nii, et pole mõtet joosta mööda erinevate teadmameeste kodusid. Ent igas halvas on ka head, ning igat visiiti ei saa täielikult kasutuks kuulutada.
Posija väljendit meie vaimsetes ringkondades ei kasutata. Nii et kui keegi loeb siin posijatest , siis tekib küsimus, kas me läheme selle väljendiga kaasa või mitte. Sellel sõnal on justkui halvustav hõng, kuid vanematel aegadel võis see mitte nii olla. Eeldada võib, et lahkunud Guinnar Aarma ei nimetas ennast posijate pealikuks.
Kas ta siinse pealkirja pärast hauas ümber pööraks, et tea- kujutan ette, et ta vastaks, et tal on targemadki teha.
Ja ka need nõuandjad, keda Katrin nimetab, ei nimetaks ka ennast
eeldatavasti posijaks.
Katrin nimetab neid, kelledest võib jääda sõltvusse. Aga nende seas mainib ta suuresti esoteerilisi (kui neid võib nii liigitada)nõustajaid. Õnneks ta mainib selle sõltuvussuhetega seoses pärast ka poliitikuid ja teisi tegelasi.
Võimaik, et mingil eluperioodil, pikemal või lühemal, on sõltuvussuhe möödapääsematu, ükskõik, kas me räägime näiteks ema- lapse kontaktist, budismiga seostatavast õpetaja ja õpilase suhtest, muusikapedagoogi mõjust, treenerist või kellestki muust.
Katrin justkui teab, et mida mitmed nõustajad unustavad mainimata, nagu oleks ta ise neid kõvasti külastanud.
Kuigi Aarma ja paljud teised väärtustavad tööd iseendaga, ei saa väita, et tervendamist pole olemas.
Mõistan, et olevikuga tegelemine on ennustamisest palju kordi olulisem, et saa me väita, et protsesside ettenägemisvõime oleks kõigil kodanikel samasugune. On protsesse, mida ei saa enam eriti nihutada. Näiteks nendest protsessidest ennustas Turu prohvet, Karl Reits, eelmise vabariigi lõpuajal. Ent isiklikul tasandil pole vast mõtet eriti keskenduda pelgalt ennustamisele.
Kas esoteerikute võidukäik nii suur ongi. Pigem küsivad ajakirjanikud neilt küsimusi, milledele on neil õigus vastata. Ja rahvas tahab kuulata, lugeda. Paljdu ajakirjankud moonutavad tekste, alandades neid vastavalt iseenda tasemele, oletades , et rahvas ka nende moodi loll on. Vabandust!
Nõukaajal polnud teadmameestega ja teadjanaistega tehtavad intervjuud võimalikud. See on ka üks põhjus, et miks neid intervjuusid paljud ei kannata.
Peresuhted on muidugimõista olulised ning annavad pitseri kogu eluks. Mainis ju ka Aarma oma loengutes, et laste muretsemine on kõige lihtsam, aga kasvatamine nõuab aga tarkust.
Sõprussuhete allakäigust ei tea. Kui oled ikka ise oled Sõber, küll leiad ka sõpru endale. Ent eks ses osaski ole paremaid ja halvemaid aegu.
Need “vaimsed ringkonnad” on täpselt nagu “lõbusad” või “töölisklassi avangard”. Sellised enesenimetused omavad üsna vähe tähtsust.
Jälle hakkame sinna maale jõudma, et mingi seltskond arvab, et skeptikud on ainult m-vandenõulaste ja müstikute* peedistamise jaoks.
Ärge nüüd endast nii hästi ka arvake!
Ka paljude teiste, reaalsemate, alade tegelased peavad skeptikute kadalipu läbima, ennem kui nende uutest seisukohtadest midagi arvama hakatakse.
Kuigi jah, antud keskkond on pigem loodud müstiklaste valede ja pettuste paljastamiseks ning tüüpiliste sulivõtete lahtiseletamiseks.
Eelnevalt jääb silma ka enesehaletsust, kuid eks see ole teatud vaimse puudujäägi tunnus.
—
* Ei hakka siin kedagi olematut vaimuinimeseks nimetama, kuna müstiklased on järjekordselt ühe termini kaaperdanud, et targemad välja paista (nagu energia, energeetika jms).
Vaimsed inimesed on loomega tegelevad inimesed, mitte isikud, kes jahuvad olematutest asjadest.
to katrinv
ei olnud sõltuvust sensitiividest, olin lihtsalt noor ja vähese infoga, mul oli aga konkeetne soov alternatiivi abil kasvajast jagu saada, Aarma juurde läksin kui targa juurde, et ehk on temal miskit teada kuidas…
…. isikliku nõuandjana ma Gunnar Aarmat ei tüüdanud, helistasin küsimustega, mis kerkisid hiljem tema raamatuid lugedes, et paremini neist aru saada…
imelik kuidas suudetakse nii valesti tõlgendada minu kommentaare… ju ma puudulikult väljendasin ennast, oleks pidanud ette mõtlema kuidas võidakse aru saada teisiti ja siis pikki täpsustusi juurde kirjutama…
vahest on aga nõnda, et mitte kommentaar ei pane otse reageerima vaid on südamel juba eelnevalt miskit ja siis kui vähegi selleteemalist midagi – saab haakuda ning südamelt ära rääkida oma tõdemus monoloogina.
Teha üldistus, et loomeinimesed on ühtlasi uhhuusõbralikud ja ei nimeta posijaid posijateks, on küll väga meelevaldne.
Kriku ütles:
Ei, tegemist on mannetu trollimiskatsega, alajaotus solvav trollimine. Tüüpi “Kes uhuud uhuuks hüüab, see on kehv inimene”.
Austusest suure umbluumeistri Aarma vastu tuleks trollimine muidugi trolliaedikusse lükata.
… ütles:
Kui loome algab kirjasõnast, siis esimene raamat oli mäletatavasti Piibel. Mõiste “vaimsus” on samuti alguse saanud just vaimumaailmaga seoses, religiooniga, kui muidu aru ei saanud. Nii et jah, kolmepunktiline, vaimsus on kolmepunktiliste poolt täiega kaaperdatud mõiste.
Skeptik-ignorandid ruulivad. Harige end tiba, teadmised pidid olema ju seksikas.
N.M. ütles:
Ei ütleks, et väljenduti puudulikult. Oli ju selge sõnaga öeldud, et küsimusi esitati raamatutes loetava kohta.
Seda võiks vaikimisi nimetada Pavlovi efektiks. Süttib lambike ja juba tormabki pailapsiini üle doseerinud blond puudlike oma filigraanseks lihvitud trikke rahvale esitama. Kuidagi peab ju oma eksisteerimist õigustama.
Ei olnud. Hari end tiba.
vice versa ütles:
Piibel ja piibli tõlgendajad on kaks ei asja.
Sama nagu teadmised ja saast-teadmised.
—–
Kas Versal on väärastunud maailmavaatest juba välja kujunenud püsiv paranoia ühe tavalise inimese suhtes?
Ime ka kui igas asjas kurja vandenõud või organisatsiooni ei nähta.
Parandus: … kaks eri asja.
Kriku ütles:
Õige märkus. Katekismus oli, mitte Piibel.
dig näitab naljaviluks näpuga Sinuhe seikluste peale. Kuna 20. sajandi algusest on juba hea hulk aega mööda läinud1, võivad lugejale abiks olla Alan Gardineri kommentaarid (tel. nr. 828-20, Pariis).
________________
1 Oma neli tuhat aastat, kui täpne olla.
@dig:
Te panite natuke puusse! Sinuhe jutustus on Egiptuse 12 dünastia ajast.
Vanimad teadaolevad religioossed tekstid maailmas on püramiiditekstid
http://en.wikipedia.org/wiki/Pyramid_Texts
The Pyramid Texts are a collection of ancient Egyptian religious texts from the time of the Old Kingdom. The pyramid texts are the oldest known religious texts in the world.[1] Written in Old Egyptian, the pyramid texts were carved on the walls and sarcophagi of the pyramids at Saqqara during the 5th and 6th Dynasties of the Old Kingdom. The oldest of the texts date to between 2400-2300 BC.[2]
Aastaarvudega on nii nagu ta on. Väidetavalt eksisteeris Heliopolis/An/On püha keskusena juba enne veeuputust, seega üle 10 000 aasta tagasi, sellest ajast on ka vanimad püramiiditeksti osad.
Heliopolis has been occupied since the Predynastic Period, with extensive building campaigns during the Old and Middle Kingdoms.
The period from 9000 to 6000 BC has left very little in the way of archaeological evidence. The Predynastic Period is traditionally equivalent to the Neolithic period, beginning ca. 6000 BC and including the Protodynastic Period (Naqada III).
“Sinuhe jutustus” on Stadnikovi kommenteerituna kenasti ka eesti keeles olemas.
Millisest ajast pärinevad maailma vanimad tekstikatked, ei puutu absoluutselt asjasse.
Taga targemaks… Siin ei piisa enam tiba harimisest.
Kriku ütles:
Jällegi õige märkus. Peab end distsiplineerima ja unustama soovmõtlemise, et teised mõistavad sind poolelt sõnalt.
Mina pidasin silmas Eestimaal ilmunud esimest tükis ilmunud raamatut. On se vähemasti õige? Parandage, kui ei ole.
Muidugi võib jätkata ärapanemist. See ju eesmärk ongi, eks.
Sul tuleks tõesti ennast edaspidi selgemalt väljendada. Mille poolest see Eestis esimesena trükis ilmumine antud kontekstis kuidagi oluline on?
Ärapanemist alustasid sina kedagi ignorandiks kuulutades.
vice versa ütles:
Just, selgelt väljendamine on kindlasti abiks, et asjatut müra ennetada. Tõepoolest, ilmselt pole vähemalt siin mõtet eeldada, et keegi mõtete lugemist reaalsuseks peaks :)
Kriku ütles:
Millises antud kontekstis? Paluks täpsustada, elik selgemalt väljendada.
Igatahes mina vastasin sellele:
sellega:
parandame siis:
Kui loome algab kirjasõnast, siis esimene Eestis trükis ilmunud raamat oli Katekismus.
Mõiste “vaimsus” on samuti alguse saanud just vaimumaailmaga seoses, religiooniga, kui muidu aru ei saanud. Nii et jah, kolmepunktiline, vaimsus on kolmepunktiliste poolt täiega kaaperdatud mõiste.
Nii et vaimne inimene ei ole ega ole ka kunagi olnud ainult loomega tegelev inimene, vaid ka religioosne inimene, vaimudega suhtlev inimene olgu siis šamaan või preester. Ja need viimased olid olemas ammu enne KUKU klubi püsikundede.
.. naljakoht
Kuidagi valikuline mälu teil siin.
… ütles:
Täpsemalt väljendudes on siis Piibel teadmised
ja piibli tõlgendajad saast.
Ahah, aga pane tähele, ise alles kaeblesid müstiklaste organisatsiooni kurja vandenõu üle.
PS nüüd võiks end haugi mäluga välja vabandada
Esiteks on muidugi jabur sinu väide, et loome algab kirjasõnast. Ei alga. Islandi saagad ja paljud muud tekstid pandi kirja alles sajandeid pärast nende loomist. Teiseks jääb arusaamatuks, mida sa tahad öelda selle faktiga, et esimene Eestis trükitud raamat oli katekismus. Jah, meil siin on ütlusel “kiri algab kirikusta, rahvas algab raamatusta” küll tõepõhi all, aga suures osas Euroopas ei kadunud antiikkirjanduse mõju kunagi ära. Kindlasti ei ole Baltikum piisavalt representatiivne, et selle põhjal üldistusi teha. See, et kirik oli ainuke struktuur, mis Rooma riigist püsti jäi ja võttis nii palju ilmalikke funktsioone üle kui suutis – eriti õiguse ja hariduse vallas – ei tähenda, et need valdkonnad oleksid põhimõtteliselt religioonist lahutamatud.
Täielik jama. Kontranäiteid on tuhandete kaupa, minu tagasihoidliku isikuga kõige viimaste hulgas.
Kriku ütles:
Kadus küll, kui üldine kirjaoskus nulli lähedale kukkus ja antiikkirjanike teosed lauluraamatuteks palimpsestiti.
vice versa ütles:
Kas ma pean oma tekstist ridade vahelt lugema hakkama, et näha seda, mida sina näed, kuna ainult sina said aru, mida ma kirjutades mõtlesin ja tekstis väljendasin?
Ära otsi seda, mida ei ole.
Olen konkreetselt väljendanud ennast ja kui sina oma mõttemaailmaga midagi sinna juurde mõtlesid, on see sinu enda probleem.
@Kriku:
No tule taevas appi, hakkame aga juuksekarva lõhki ajama.
Mina esitasin ühe konkreetse näite, olukorra, mida iganes, et “vaimsed inimesed” ei saa olla müstiklaste poolt kaaperdatud termin. Vaimsed inimesed, kui loomega tegelevad inimesed on tänapäeval levinud mõiste jah, aga mõiste ise on pärit aegadest, kus vaimne inimene tähendas midagi muud, kui lugemust või annet pintsliga midagi luua.
Said aru? Ei saanud?
No proovime siis uuesti.
“…” ütles:
Mina ütlen, et “vaimsed inimesed” ei tähenda mitte ainult raamatute kirjutamist ja pintsiga osavalt ringikäimist, nagu meil siin tänapäeval kombeks on. Selle mõiste ajalugu viib aegadesse, kui “vaimne” tähendas vaimumaailmaga ühenduses olemist. Nii et müstiklased ei saanud kuidagi seda sõna loomeinimestelt kaaperdada. Hoopis vastupidi, aga ka seda oleks rumal väita, nii et tõmbame selle “hoopis vastupidi” maha. Sel pole ju mingit tähtsust, vähemalt minu jaoks, erinevalt kommentaatorist “…”
… ütles:
Muidugi pead, sina ju väidad, et
Sa oled ju lausa fenomenaalne mõtete lugeja, just sellega tõestasidki. Must-valgel kirjas, et tead, et müstiklased arvavad seda, et skeptikud ainult neid peedistavad.
Ja seda ka kirjutasid, et müstiklased, va vandenõuteoreetikud kaaperdavad termineid.
irv
*Õige märkus. Katekismus oli, mitte Piibel.
Mis mõte on põikpäist kasvatada, ta ju ise ei soovi areneda, sellest võiks aru saada ja foorumit mitte risustada mõttetu selgitamisega.
Muidugi, maailama arend algas Eestist ja tõe monopoli omab vice versa ainuisikuliselt.
Miks minna provokatsioonidega kaasa, igal oma kiiks, mõni naudib teiste õrritamisest, vaevalt ta ise seda piiblit lugenud on.
Ettepanek tõsta need „tarkused“arhiivi, et poleks nutmist, et nende tarkusi kustutatakse.
Ja mitte laste ennast teemast kõrvale kallutada, tulemuseks on rosolje ja see on ka põhjuseks, miks paljud konkreetsed inimesed loobuvad siis aruteludes osalemisest.
Kindlasti ei pea siin silma ennast. Vasikaga võidujooks ei paku enamasti pinget.
vice versa ütles:
Termin irw näitab tavaliselt, et inimene ei suuda ennast trükisõnadega väljendada.
———
Must-valgel kirjas, et tead, et müstiklased arvavad seda, et skeptikud ainult neid peedistavad.
Ja seda ka kirjutasid, et müstiklased, va vandenõuteoreetikud kaaperdavad termineid.
Väidad ikka vastupidist?
Head lugemist:
Tühi teema 1
Tühi teema 2
Tühi teema 3
Paraveb skeptik.ee leheküljest.
dig skribeeris:
Mitte kõikjal Euroopas ei kukkunud üldine kirjaoskus nulli lähedale. Ladinakeelsest antiikpärandist on meieni jõudnud see, mida kloostrites ümber kirjutati. Kreeka keelega on asi keerulisem, aga Lääne-Euroopa taasavastas kreeka originaaltekstid alles uusajal.
Mitte tingimata. Jah, selle sõna eestikeelne päritolu on küll ühine “vaimulikuga”, aga kindlasti ei tähendanud näiteks Archimedese jaoks tema töö vaimumaailmaga ühenduses olemist. Kunagi võis tõepoolest olla aeg, mil igasugune looming alates muinasjutu jutustamisest tähendas ühendust vaimudemaailmaga, aga võis ka mitte olla. Seda on võimatu tõendada.
Üldiselt toetan kahtleja ettepanekut. VV on liiga palju vaeva näinud isikliku tapeedirulli nimel, et seda talle keelata.
Suured kustutamiste tuhinas on teema peatanud. Vahepeal kadus üks kustutajapoolne ja ülimalt silmakirjalik jutt mingist loogikast ja viisakusest.
Meenutada on Aarmast mõndagi, aga kuna mõni arvamuseavaldaja on mõne kohaliku dikaatorist jupijumala jaoks rahvavaenlane, siis kipuvad paljud kirjad lendama kusagile mujale, kus nad kontekstiga ei klapi.
Nii et kõik peavad ühtemoodi arvama.
Meenub Aarma jutt: “Fanatism on üks väga paha asi. “
@Andres: inimene, saa juba ükskord üle ja ära valeta – keegi pole midagi kustutanud, vaid osad teemaga mitteseotud kommentaarid on ringi tõstetud. Mõistlik inimene suudab õppida ja oma käitumist vastavalt oludele/reeglitele kohandada.
@Andres: su meenutused G. Aarmast on jätkuvalt teretulnud, olgu need siis millised tahes.
Ühes paastulaagris oli Aarma külas. Kui keegi tegi ettepaneku, et Aarma võiks iga koosviibija kohta ütelda, et missugune aura kellelgi on? vastas Aarma: ” Ega ma tsirikuse tola ei pole.”
Aurateemavastasust Aarmaga seoses vist ei mäletata, aga pigem
pidas ta sellist ettepanekut kohatuks.
Suitsetamsie kohta lausus ta lühidalt: ” Võib küll suitsetada, aga see paneb taju kinni.”
Millal ta jõudis klaverit nii palju õppida, et hiljem seda õpetada, ei tea. Ju siis vabariigiaegu. Siberis oli muudki teha. Kriminaalide ja teistega maadejagamise kõrvalt polnud klaveriharjutamise jaoks kindlasti aega. Poliitvangide ja kriminaalide vahel olevat vangilaagris äge sõda toimunud.
@Andres: sellest krimide ja poliitiliste võitlusest rääkis Aarma ka selles ETV filmis, mille link ülal ka olemas on, aga kordan:
Täitsa vaba mees. Gunnar Aarma (ETV 1996)
Gunnar Aarma raamatud kõik loetud. Kuna mees on taseme poolest paljudest kaugel ees,minust ka, on päris naljakas, et madalamal tasemel olijad sügava austamise asemel tema kohta arvamust avaldavad, seda enam, et pole loetud ta raamatuidki. Kohtunud olen kahel korral. Nii elukogenud ja arukas mees nägi ühe silmapilguga ära, mis lapsel viga ja miks. Ta soovitused klappisid täpselt arstide omaga, selle vahega, et ta keemiat ei soovitanud lapsele sisse sööta. Teine kohtumine leidis aset ühes laagris, kus esoteerikaga ei tegeldud. Tema võrdlemine soolapuhujatega on kohatu. Lihtsalt läbi aegade on inimesi, kes on arengust teistest v’hemalt sajandiga ees.
Kunagi ta mainis, et nii ei saa alati elada, et ühtegi olendit kunagi maha ei lööks. Ta kommenteeris: “Aga kui ikka metsloom kallale tuleb…”
Üks lugu räägib sellest, kuidas ta ründava karuga kohtus. Mis loomast sai, on erinevaid versioone kuulda. Ta olevat toda mingil moel eriti ehmatanud.
Eriline seik oli see, kui ta väga pikaks ajaks koos kaaslastega lumetormi alla jäi. Kui hädalised olid üles leitud, siis olevat nendega algselt käitutud nagu arreteeritutega. Ta mainis, et nii saab toimuda ainult Nõukogude Liidus.
Allan, ei usu mina, et G. Aarma ise oleks vaimustuses sellest, et sa siin teisi temast alamateks olenditeks kuulutad ja sõitled tema tegevuse kohta arvamuse avaldamise pärast.
Allan ütles:
Selles lauses puuduvad nii alus (või tegijamäärus, mis seda asendada võiks) kui öeldis. Mis värk sellega on?
Koopula väljajätmine on ehk russitsism. Aga kust enesekohase (?) aluse väljajätmine pärit võib olla ja mida see tähendab?
dig ütles:
See (-tud) on umbisikuline kesksõna.
Kriku ütles:
Ausalt öeldes kuidagi kõhe hakkab teid siin lugedes. Miks üks normaalne inimene peaks arvama, et Archimedese tööd on kuidagi “vaimulikkusega” seotud?!?
vice versa ütles:
Ah soo, niisiis Vice Versa humanitaarerialaks ei ole ka ükski keeleteadus. Ajalugu ja filosoofia on juba varem välistatud. Mis jääb üle? Teoloogia?
Mitte, et see teemasse puutuks, muidugi mõista.
Ei peagi. Ma ei hakka mõistatama, miks sina sellele viitavaid avaldusi teed.
Palju mõnusam oleks postitusi lugeda, kui üksteistele ära panemised oleks eemaldatud. Üksteise lauseehituse üle ilkumine ei anna aruteleule midagi juurde.
Intervjuu Gunnar Aarmaga aastal 1993:
http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Aarma_01ja02.mp3
http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Aarma_03.mp3
http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Aarma_04.mp3
Gunnar Aarma tütar: “Vahel on mõnda isa õpetust raske täita.”
Gunnar Aarma tütar: “Vahel on mõnda isa õpetust raske täita.”
Õhtuleht
Keegi olla kuulnud, et kuskil keegi olla teinud, aga… kui tüüpiline. Jutujätkuks hea saunas pajatada, aga kui asi tõsiseks peaks kujunema, siis on vabandus alati võtta: “demonstreerida ei tohi”.
Jutuvennad ja -õed, ei muud :)
Siin üle pea kasvanud latramine kolis jälle tarandikku. Probleem ei olegi niivõrd selles, et ta teemaväline on, probleem on rohkem selles, et ta sisutu on — umbes niimoodi:
Siis on muidugi veel lihtlabane silmakirjalikkus:
Salwey kirjutab: “ning ega rahvaski seda eriti vist ei oota.
mina näiteks (ja ma olen ikkagi ka rahva esindaja ju) tahaks küll heameelega kindlalt teada ja tõendeid ka, kas siis astroloogia, refeksoloogia ja akupunktuur jne toimivad ja kui toimivad, siis kuidas ja miks, millal on tegu platseebo, millal haiguse loomuliku möödumisega või mis variant siis just mingil konkreetsel puhul kõne alla tulla saab. ”
Kui oled huvitatud, siis tuleb Sul nende käest küsida või seda uurida. Aga ma ei usu, et Sa seda ette võtaksid, kui arvestada Sinu näilist pealiskaudsust ( ent samas näid teistest skeptikutest palju objektiivsemana ( Aarma nimetas skeptikutega seostatavat mõtteviisi peamiselt meeste haiguseks, kasutamata sõna “skeptik”)).
Kuid on ka palju lihtsamaid teid nende mõistmiseks. Võtmesõnaks oleks näiteks- kogemus.
Veel kirjutad:”See, kui keegi väidab, et näeb aurasid või on nö teadmamees ei ole veenev ja ma ei näe põhjust niisama uskumiseks.”
Kui kodanik näeb aurasid, siis seda on tõesti teisele isikule raske
ära tõestada. Aga milleks oma auradenägemist üldse kuulutada vaja on? Mida see endale või teistele ikka annab? Sellest tasub rääkida vist nendega, keda see teema huvitab.
Tobe on ennast vist teadmameheks kuulutada. Seda peaksid tegema vast teised, kui selleks põhjust leiavad. Kasutan seda “teadmamehe” sõna “sensitiivi” asemele. See tähendab minu teada ülitundlikkust. Aga see on ju selge, et kõik inimesed pole ühtviisi tundlikud, mõni on rohkem , mõni on vähem.
Veel kirjutad: (Aga kui puht jutu põhjal ja ilma tõenditeta otsustada, siis Sinu esitus näiteks pole veenev ja ka mitte ükski saate Hallo Kosmos külalistest pole piisavalt usutavalt mõjunud, mu arust.)
Ma ei tea missugusest minu esitusest, mis pole Sinu arvates veenev, Sa kirjutad. Ma ei esinda siin kedagi. Lihtsalt ütlen sõna sekka. Ma ei tegelegi siin kellegi veenmisega. Ma ei tegele siin tõendite esitamise ja tõendite asedamisega. Arva mida tahad, mis see minu asi on.
Sa Dig võiksid oma tühikargajaliku lobaga minna ise tarandikku!
Kellegi au ja head nime ei tohi teotada. Juba siinse teema pealkiri eksib selle vastu.
See on ammu läbitud teema. Märksõna on subjektiivne aumõiste.
See on paragrahv.
Mis sa kostad.
Jah Vasa, nr.17. paragrahv.
Väga äge.
Mulle hakkas juba ammu silma Gunnar Aarma äärmiselt ülbe suhtumine naissoosse, mida kirjeldan oma magistritöös: http://fideelia.future.ee/kunst/magister/magtoo.pdf
Mina ei soovitaks seda inimest ka muus osas tõsiselt võtta. :(
Olles kuulanud omal ajal tema loenguid ja lugenud tema raamatuid, siis seda näha justkui pole.
Aga milles oli probleem, kui lühidalt väljendaksid? Kas olid tema arusaamad rollijaotusest ehk liig vanaaegsed?
Leian, et Aarmal oli palju ütelda, kuid suupealt ma muidugi teda ei lugenud. Kõige suurem pettumus oli ühes tema raamatus artikkel jazzmuusikast, mis olevat kuskilt tal maha kirjutatud.
Nii et kolmekümnendail kirjutatud artikkel jazzmuuusika pahadusest ajaks hobuse ka naerma.
Nii et härrasmeestel juhtub mõnikord, et ajavad ebakompetentset juttu.
Andres ütles:
Loe Fideelia lingitud tööd, seal on kenasti selgitatud (1.2.1 Gunnar Aarma kolm lugu naise tarkusest). Kui mehel on õigus, on see ratsionaalse arutluse, loogika, kogemuse, silmamõõdu — ühesõnaga, õpitud oskuste teene. Kui naisel on Aarma muljetustes õigus, saab seda selgitada ainult müstilise “naiseliku vaistuga”. On ju solvav, kui võetakse üleolevalt eelduseks, et sa pole võimeline “meeste asjadest” mõistusega aru saama?
P.S. Millisest raamatust saab lugeda Aarma arvamust jazzist?
Nimenumeroloogiat ja arvudemüstikat ta mõistis. Astroloogia kohta ta vist ütles mitu korda, et parem on tähti juhtida kui tähtedest juhitud saada. Aga see lause pole astroloogiavastane, kui rohkem süveneda.
Boris ütles:
Tõepoolest. Ainult loll või Münchhauseni-sugune hulljulgur ratsutaks juhitamatu tähe seljas ilmaruumi mööda ringi.
Jazzi käsitlusega seoses pidasin silmas raamatu “Mõtlemise salapära” peatükki: Seksapiil.
Jah, tsiteertud pikk jutt on tsiteeritud, aga oleks võinud olemata olla.
Tõepoolest. Ainult loll või Münchhauseni-sugune hulljulgur ratsutaks juhitamatu tähe seljas ilmaruumi mööda ringi.
Tavaliselt saadakse enne naljatlemist teemast aru, kuid Dig ei vaevu enne mõikama.
Lugesin need Fidelia poolt pakutud jutud läbi ja kuskilt ei tulnud minu jaoks välja naiste halvustamist. Pigem just imetlus naiste arukuse suhtes. Ilmselt siin ilmnebki see inimeste erinev arusaam samast asjast, mis on enamike sõdade (ka koduste) tekkepõhjuseks. G. Aarma osas on arvamus endiselt lugupidav.
K.T. ütles:
Arukusest polnud seal ju sugugi juttu, ainult imelisest fiktiivsest “naiselikust vaistust”. Juba suhtumine “ise on naine, aga vaata, mis välja mõtles!” on otseselt solvav. Kui lisada valedele eeldustele (naised ei ole “mõistuseolendid”, vaid “vaistuolendid”) toetuv ringkaudne loogika (kui naine teeb midagi tarka või ettenägelikku, ei saa see johtuda tema arukusest, vaid müstilisest naiselikust vaistust), solvang topeldub.
Vaist ja arukus pole vastandlikud, vaid omavahel seoses.
Psühholoogilistest tekstidest kostub juttu sellest, et mõni naine on iseoomult mehelikum kui keskmine mees, ning mõni mees on naiselikum kui keskmine naine. Ning muidugimõista on iga inimemses palju mehelikkust ja naiselikkust. Erinevus on pigem propotsioonides. Täiuslikkus on mehelikkus eja naiselikkuse koostoimes.
Ma ei saa ausalt öeldes sellest jutust aru – kriitika eeldaks teema tundmist, antud juhul on autor aga äärmiselt pealiskaudne. Gunnar ei tegelenud kunagi ravimisega, ta võis küll rääkida erinevatest ravimeetoditest, nii traditsioonilistest kui ebatraditsioonilistest, aga ise ta sellega ei tegelenud. Tema nõusmamise meetodeid võiks võrrelda pigem psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtga, kindlasti mitte posimisega. Ta tegeles noorena joogaga ja korraldas paastulaagreid. Ta oli ka väga kõrge lugemusega ning meeledi ka vestles kummalistel teemadel, igasugune muu pläma on aga sinna hiljem inimese juurde mõeldud.
Siinkohal sooviks Sulle aastalõpu soovina, et Sul oleks võimalus elada sellises maailmas, nagu Sina seda ette kujutad!
,,Selleks et öelda, Gunnar Aarma — Eesti posijate pealik” See tubli mõte iseloomustab hästi Martin Välliku dirigeeritud ja nimetatud teema üle toimunud meediamelu tonaalsust ning argumentide iseloomu. Gunnar Aarma elutöösse süvenenud ei ole, aga teab täpselt.
Tundub, et Martin Vällik elab ikka veel omaloodud teadusmaailmas, kus kireks on ärategemine ja meetodiks meediakära. Uus roll – skeptik teadustoimetaja – tuleb raskelt kätte. Erinevalt poliitikaelust maksab teadusmaailmas argument, siia ei sobi tõestamata oletused (näiteksGunnar Aarma kohta), siin suhtutakse vastaspoolde austusega ka siis, kui tema positsioon sinu omast kardinaalselt erineb.Selle lehe jaoks on see kõik veel kauge ja arusaamatu mateeria. Millest on kahju.
Skeptik. ee oleks võinud kujuneda asjalik foorum Eesti teaduselu oluliste teemade, sh doktoritööde taseme üle arutlemiseks. Pole kahtlust, et siin on tõsiseid murekohti, mida välja tuua ja mille lahendamist tagant lükata. Vikatiga võib üritada habet ajada, paraku on tulemus ette teada. Püüa palju tahad, lõug sellest siledamaks ei saa. Kodanik Vällik, millises kohas on Teie CV? Eesti Teadusinfosüsteemis igastahes Martin Välliku nimelist pole!
Samas on kodanik Välliku vaated iganenud. Näib, et te ei tea, mida tähendab tänapäeval elutarkuse kontseptsioon. Viimase paari-kolme kümnendiga on teaduse vallas palju muutunud ning teie vaade teadusele on väga objektivistlik ja positivistlik, samas ei ole te ise formaalselt teadlane. Vällikule, ja skeptik.ee on omane autoritaarne viis dikteerida, mis on teadus ja mis mitte, meenutab mulle Nõukogude Liidu aega. Teadus põhineb sisulistel argumentidel, mitte kuulujuttudel ja soovmõtlemisel, mida Gunnar Aaarma loo puhul on demagooliselt konstrueerinud. Martin Vällik vähemalt tänase seisuga on objektivistlikult teaduses absoluutne null.
Tiiu ütles:
Kas tegemist on tõestamata oletusega või saad Sa viidata vastavat eksperimenti kirjeldavale teadusartiklile?
Tiiu ütles:
See on üleilmne probleem. Mitte ükski tõsine teadlane ei taha mitte ühelgi maailma skeptikute lehel iseennast vabatahtlikult diskrediteerida.
Newtonit austatakse Newtoni seaduste pärast, mitte psüühikahäirete, inimviha ja seksuaalväärastumiste avaliku kuulutamise pärast nagu esiskeptik James Randi ja enamus tema järgijaid.
Konspiraator ütles:
Las ma arvan: #notintendedtobeafactualstatement?
Pärismaailmas korraldab näiteks Skeptics Society, kes peab skeptic.com’i üleval, iganädalast loengusarja Caltechis. Täna peab loengu päris-arstiteadlane, kes tutvustab kuulajale disruptiivset innovatsiooni meditsiinivallas. Nädala pärast räägib päris-religiooniteadlane Elaine Pagels Johannese ilmutusraamatus sisalduvatest nägemustest ja paigutab need toonasesse poliitilisse konteksti. Kahe nädala pärast räägivad ühe raha eest koguni neli päristeadlast teaduse ja religiooni vahelisest kummutamissuhtest.
dig ütles:
Mõistagi pole ükski skeptikute lehel sõna võttev või skeptikute üritusel osalev teadlane juba määratluse poolest “tõsine”. Või ei tee ta seda vabatahtlikult.
Gunnar Aarma
1. kohtas Hemingwayd hispaania kodusõjas, kui too oli endalt elu võtmas ja aitas teda,
2. ta intervjueeris Hitlerit ja tõlgendas tema aurat,
3. ta oli kohtunud briti peaministri Neville Chamberlainiga,
4. ta tundis eva brauni
5. ta kuulus vabamüürlaste vennaskonda
6. ta oli saksa-poola piiril juhuslikult siis kui sõda algas
7. ta oli eesti piiril juhuslikult siis kui venelased sisse tulid
8. ta kohtus isiklikult laidoneriga, et rääkida venelastele vastuhakust
9. ta tundis franco naist ja francot
10. ta esindas oma isa äri verinoorena euroopas.
11. ta oli ~12 vene vangilaagris ja ~13 vanglas ja jäi elama
12. ta nägi pealt, kuidas marokko ratsamehed loendasid hispaania kodusõjas tapetud inimeste päid lõkke ääres ja said selle eest raha ja ta tegi sellest pildi ja sai endale auto osta
13. ta lasi koos teiste meestega 1936-ndal aastal põhja venelaste alvelaeva
14. ta pääses kohtadesse hetkega kuhu muidu ükski surelik ei pääsenud
15. ta sai gibraltari viisa 45 minutiga tänu vabamüürlastele.
Ma tean veel paari teist inimest kes nii värvikat elu nii lühikese aja jooksul on elanud – 007, tintin ja Phileas Fogg – 80 päevaga ümber maakera. Aga mida ka mina tean, eksole :)
Oletame, et kõik need väited vastavad tõele. Mis siis? Teeb see G. Aarma isiku Eesti kultuuriloos oluliseks? Kahtlemata, ainult et vastupidist ei väida siin keegi (vaata artikli esimest lauset). Teeb see tõesemaks G. Aarma müstilised väited, vaimse maailma imed, gongihelide ravitoimne, geomantia või radža-jooga praktilisuse “kõige paikapanemisel”?
Ei tee ju. Või soovib Evil väita, et kõik loetletud sündmused said võimalikuks vaid tänu Aarma nõiavõimetele? Kena hüpotees, aga falsifitseerimatu (nagu enamik neist 15 väitest).
Lugesin ka seda Trubetski tehtud intervjuud Gunnar Aarmaaga kust enamus Evili’i välja toodud väiteid ilmselt pärit on.
Silma jäi lõik “poksimats´i maailmameistri Max Schmelingi ja ameeriklase Dempsey vahel. Või oli see Neusel, kui ma ei eksi. … maailmameistri nimele organiseeritud poksimats…”
Sellega on nii et Schmeling oli maaillmameister 1930-1932.
Ehk siis Aarma oli sel ajal maksimaalselt 16 aastat vana ja Hitler polnud veel võimule tulnud. Nii et vähemalt see lõik küll vist täielikult tõele ei vasta. Eks Aarma oli muidugi vana ka juba selle intervjuu ajal nii et arusaadav muidugi.
Tegu ikkagi hämmastava inimesega…ja ma ei ütleks et ta naiste suhtes ülbe oli, kui tema raamatuid lugesin. Tähtis on siin tema sõnumit mõista. Tähtis ongi mõista. Meenutagem – pärleid ei heideta sigade ette – nii hoiavad idamaalased sügavamaid vaimseid tarkusi saladuses. Et need kahju ei teeks, kui mõistmatuteni jõuavad.
tegu on hämmastava inimesega jah. ühes või teises mõttes.
kui kõik, mida ta rääkis, on tõsi, on kindlasti hämmastav.
kui aga valetas, on ikka hämmastav.
isiklikult ei kipu umbes 70% artiklis kirjutatust eriti uskuma. tõtt-öelda olen mõne mehe suust hämmastavamaidki “memuaare” kuulnud. seejuures väga veenvas esituses.