Eesti Apteekrite Liidust saab posimise hääletoru
12. november: kuna Ravimiamet võib registreeritud ravimi pildi näitamist tõlgendada kui ravimi reklaami, siis udutasin tootja esindaja palvel ravimite nimed.
Seekord on põhjust juttu teha Eesti Apteekrite Liidust, ühendusest, mis “tegeleb kutsekaaslaste erialaste teadmiste ja kutsealaste oskuste taseme tõstmisega, apteegi töötajatele koolituse korraldamisega, kutsetegevuseks vajalike teabe- ja abimaterjalide ning trükiste avaldamisega”.
Koolitusi on tegutsemisaastate jooksul korraldatud päris mitmeid, kuid nüüd saabus potentsiaalsete koolitusel osalejate e-postkasti allolev kutse:
Kutse apteekrite täiendusele 22.11.12 (korduv teade)
Eesti Apteekrite Liit alustab proviisorite ja farmatseutide 2012/2013 õppeaasta täienduskursusega.
Täienduskursuste esimene loeng toimub neljapäeval 22. novembril Tartus TÜ Raamatukogu auditooriumis nr 243, Struve 1, kell 11.oo-16.oo.
Teema: Homöopaatia, Homotoksikoloogia
Koolituse ajakava:
11.00-12.30 Homöopaatia ja homotoksikoloogia sissejuhatus. (dr Natalja Trofimova)
Loengus räägitakse homöopaatia ajaloo peamistest etappidest, kajastatakse Homöopaatia põhiprintsiipe, nende arendamist, homotoksikoloogia tekkimise ajast. Tutvustatakse homotoksikoloogia põhialuseid ja toimemehhanisme.
12.30-13.00 Lõunapaus
13.00-16.00 Homotoksikoloogilised ravimid ja nende kasutamine (dr Natalja Trofimova)
Loengus tutvustatakse homotoksikoloogiliste ravimite vormid, koostisosad, tootmise erilisused, manustamise meetodid, näidustused, annused ja toimed. Tuuakse praktilisi näiteid ravimite kasutamisest ja kombineerimisest arsti praktikas.
———————————————————————–
Koolituse maksumus on:
Apteekrite Liidu liikmetele 24 eurot (20 EUR + KM)
teistele kuulajatele 48 eurot (40 EUR + KM)Osavõtust palume teatada Eesti Apteekrite Liitu hiljemalt reedeks, 16. novembriks elektronpostiaadressil koolitus@apteekriteliit.ee või telefonil 662 1054.
Homöopaatiast on skeptik.ee lehel kirjutatud päris palju ja lühike kokkuvõte kõlab, et see on mitteteaduslik meditsiinisarnane tegevus, homöopaatiliste ravimite toime ei erine platseebost. Teadus on oma sõna juba ammu öelnud ja homöopaatia ajaloo prügikasti saatnud. See asjaolu muidugi ei sega üksikisikute usku homöopaatiasse või mis iganes muusse maagilisse tegevusse, imelikul kombel on nende uskujate seas ka meditsiinilise haridusega inimesi, kes peaksid teadma, kuidas keemia käib ja kuidas ei käi.
Iseenesest on hea, et apteekrid, kes puutuvad inimestega kokku, teaksid homöopaatiast üht-teist, kuna kohalike homöopaatide aktiivne tegevus ja meedia tugi neile on suutnud paljude inimeste peades kujundada arvamuse, et homöopaatilised nostrumid on võrdväärsed või isegi paremad kui kliinilised testid läbinud ravimid, ja apteeker võiks siis olla see inimene, kes kliendile vajadusel teaduslikku teavet vahendab. Kas antud juhul täidab koolitus seda eesmärki? Suure tõenäosusega mitte, kuna Natalia Trofimova on ise aktiivne homöopaatia poolehoidja ning selle edust majanduslikult huvitatud.
Natalia Trofimova on registreeritud tervishoiutöötaja:
Kood: D05563
Eesnimi: Natalia
Perekonnanimi: Trofimova
Kutse: Arst
Erialad:Töökohad:
1 OÜ Biokliinik
allikas: Terviseamet
tegevusloaga tervishoiuasutuses:
Tegevusluba: L02452
Teenuse osutaja: OÜ Biokliinik
Kehtib: 30.03.2011 – 29.03.2016
Otsus: nr 6.4-4/66-9, 30.03.2011
Tegevuskohad: Raatuse 86 Tartu
Teenused asukoha järgiTeenused:
1 ambulatoorsed endokrinoloogiateenused
2 ambulatoorsed sisehaiguste teenused
3 ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused
4 ultraheliuuringud
allikas: Terviseamet
Biokliiniku koduleht näitab aga, millega seal tegelikult tegeletakse:
TOITUMISALANE NÕUSTAMINE
Colon-Hüdroteraapia‡
Bioresonants diagnostika‡
Mikroelementide uuring‡
Toidutalumatuse test‡
Homotoksikoloogia‡
Homöopaatia‡
Refleksoloogia‡
Kaaniravi
Laserravi
Meemassaaž
Ravimassaaž
Kiropraktik-diagnostik-lümfimassaaž‡
Kõrvaküünlad‡
Tselluliidiravi
Osteopaatia‡
Märgiga ‡ olen tähistanud need teenused, mis minu teadmiste kohaselt kindlapeale täiesti kahtlased ehk teaduslikult põhjendamata tegevused on. See ei tähenda, et märgistamata asjad ilmtingimata alati põhjendatud oleksid. Nt kaaniravil on mõned vägagi kitsalt piiritletud näidustused, kuid “terapeudid” tavaliselt nendega ei tegele.
Omaette huvitav teema on see, et millist topeltraamatupidamist tervishoiuasutustele võimaldatakse – Terviseamet registreerib asutusel korralikud erialad ja annab tegevusloa, asutus võib siis täiesti legaalselt harrastata ükskõik millist umbluud ja teatada uhkelt, et neil on selleks kehtiv tegevusluba.
Olles tervishoiutöötaja on Natalia Trofimova ka homöopaatia eestkõneleja. Näiteks kirjutab ta oma raamatus “Paastuga terveks” järgmist:
Loodusravi ei tähenda sugugi ainult taimeteede joomist, vaid ka näiteks homöopaatiat, mis on odav vahend ja töötab väga hästi, sealhulgas laste puhul, kellele atoopilise dermatiidi (päriliku eelsoodumusega nahapõletiku) raviks sobivad hormoonsalvi asemel homöopaatilised vahendid. Migreeni aitab ravida homöopaatiline ravim Spigelon, ent enne on vaja teada, kas peavalu tekib soolestikuprobleemide tõttu või mõnel muul põhjusel. Kahjuks on Ravimiamet homöopaatia suhtes tõrjuval seisukohal ja Eesti arstid pole selles valdkonnas eriti haritud.
Eesti arstid ei ole eriti haritud ka šamanistlike ravirituaalide läbiviimise ega astroloogiliste aspektide arvestamise koha pealt, aga ma küll ei oska seda pahaks pidada, pigem ikka heaks, et nad ei raiska oma aega toimevabade ravisarnaste tegevuste tudeerimisele. Ravimiamet lähtub seadustest, sh Homöopaatiliste preparaatide müügiloa taotlemise tingimustest ja korrast, tõrjuv seisukoht on teaduslike tõendite valguses täielikult õigustatud.
Korralikud teadusuuringud näitavad, et homöopaatia mõju pole eristatav platseeboefektist ja see oleks ka see tõene informatsioon, mida apteekrid klientidele vastavalt oma eetikakoodeksile saaksid esitada, seepärast ei ärata homöopaatiasse pooldavalt suhtuva inimese esinemine meie apteekritele kuigipalju usaldust, kui ta eeldab, et sel tegevusel on mingi toimemehhanism ja sel on mingi mõttekas osa arsti või apteekri praktikas.
Samas võiks ju usaldada meie apteekreid ning eeldada, et nad ilmselge jamajutu kohapeal põhja lasevad. Teisalt on kogunenud empiirilisi andmeid, et nii lihtne see asi ei pruugi olla – ka apteekrite seas on neid, kes usuvad homöopaatia toimesse ja soovitavad neid nostrumeid klientidele. Loo päises on pilt homöopaatiliste preparaatide riiulist ühes Tallinna apteegis. Ja miks üldse raisata apteekrite aega ühe mitteteadusliku tegevuse kriitikavabale promotsioonile? See küsimus on siis Eesti Apteekrite Liidule (EAL), mille neile varsti saadan.
Kui siinsete lugejate seas on apteekreid või neid, kes varem neil koolitustel esinemas käinud, siis kutsun teid üles EAL-le kirjutama.
(Kuigi sõnad “homöopaatia” ja “homotoksikoloogia” paistavad erinevad välja ning neid kirjeldatakse erinevate distsipliinidena, siis kliinilise praktika seisukohast pole neil vahet – ühtmoodi toimetud mõlemad.)
Potentsiaalse tarbijana soovin, et apteekrid oleksid hästi informeeritud, ainult sedasi saavad nad täita oma kutse-eetika normi:
Ta [apteeker] austab iga isiku vaateid elule ja õigust valida ise enda jaoks (käsimüügi) ravimeid ja alternatiivseid raviviise. Seejuures vastutab farmatseut selle eest, et apteegikülastajani jõuks otsuse tegemiseks tõene informatsioon.
Tõene informatsioon homöopaatiliste ravimite kohta on see, et teaduslike uuringute põhjal ei erine nende toime platseebost, homöopaatia põhimõtted on vastuolus tänapäevaste parimate teadmistega aine ehitusest ja omadustest.
Siia sobib üks positiivne näide mu oma elust. Kõrv ei kuulnud hästi, vaigukork oli kuulmekanali ummistanud. Olin eiteakust kuulnud või lugenud, et sellisel puhul kasutatakse kõrvaküünlaid (see juhtus enne skeptik.ee aega). Läksin selle arvamusega apteeki kõrvaküünlaid tudeerima ja küsisin apteekrilt, et mis ja kuidas. Letis need igatahes müügil olid. Selmet mulle need kohe maha müüa ja rõõmustada eduka müügi üle, väljendas apteeker oma parimat teadmist, et kõrvaküünalde kasutamine kaldub pigem sinna alternatiivravi poole ja selle tõhusus pole teaduslikku tõendust pälvinud (või umbes kuidagi sedasi). Igatahes jäid need kõrvaküünlad mul ostmata ja pöördusin oma perearsti poole. Suur tänu apteekrile, kes vastutas selle eest, et mulle tõene informatsioon jõuaks.
Tubli apteeker. Mina tean ühte ekstrasenssi-tervendajat, kes oma kõrvu küünaldas ja pani mu lapsele ka. Noh, lapsega läks kahjuks nii, et läksime ikkagi päris arsti juurde umbes pool aastat peale küünaldamiselainet (lapse mureks olid norskamine, kasvupeetus, pidevad köhad ja nohud) – ilmnes, et tal on adenoidid vaja eemaldada, kunagi (asümptomaatiliselt, arvas arst, sest me polnud midagi täheldanud) põetud keskkõrvapõletikust on kogunenud vedelik kuulmekile taha lisaks olid mandlid põletikus ja nii suured, et ta ei saanud korralikult ilmselt süüa selle pärast (takistasid) ja mandlid tuli eemaldada – peale nimetet protseduure lakkasid kõik sümptomid, laps kasvas esimese kuuga kohe mitu sentimeetrit ja võttis kilo kaalus juurde. Kümme aastat möödas – täitsa terve poiss. Ja ei saa jätta mainimata, et hiina meditsiini huviline perearst ei märganud ise kunagi, kui ma lapsega tema juures käisin (ja käisin päris tihti), et tema väikese kehakaalu ja madala kasvu- ja kaaluiibe ja sagedaste külmetushaiguste taga võiksid olla põletikus mandlid ja suurenenud adenoidid. Abi saime alles eriarstilt, kuhu sain suunamise oma spetsiaalse nõudmise peale. Perearst käskis köhasiirupit võtta hoolega ja meega teed juua.
Aga see tervendaja ei saanud oma küünaldamisest hoolimata kõrvakuulmist tagasi, arvas siis, et ikka vaik kõrvas ja tema nüüd ise hakkab seda vesinikperoksiidiga välja loputama. Mina teda ei aidanud seejuures, kuna asi tundus mulle mõttetult ohtlik – mis kontsentratsiooniga lahust ta endale teinud oli, ega’s ma tea… no ja lõpuks ta lkäks arsti juurde ikkagi ja selgus, et siiski vanadusest tingitud kuulmsie nõrgenemisega tegu.
Kõrvaküünalde mõttetusest ja isegi ohtlikkusest lugesin alles hiljem. Ei osanud neid karta, sest on nad ju apteegis müügil!
Artikkel kirjutas:
Apteekrid ei käitu monoliitse plokina. Enamik laseb sedasorti jutu ilmselt põhja, kui tänaval vastu tuleb. Mõned arvavad, et tegemist on hea ideega. Kui kokkusaamise teemana on homöopaatia aegsasti välja kuulutatud, võib kergesti juhtuda, et kohale tulevad valdavalt teise grupi esindajad, kes saavad siis kohapeal konfirmeerida oma bias’i paljud apteekrid toetavad homöopaatiat.
katrinv ütles:
Vat see ongi põhjus miks ei tohiks apteegis olla libameditsiini vahendeid saadaval. Inimene eeldab siiski, et sealt saab reaalselt abi ning ei ole tema kohus välja selgitada milline konkreetne purk sisaldab ravimit, milline mõttetusi.
PM Tarbija24 Hanneli Rudi juhtimisel on lähenenud samale teemale kahe looga:
Perearstid saadavad inimesi homöopaatilisi ravimeid ostma
Homöpaatilised vahendid saavad müügiloa ilma tõhusust tõestavate uuringuteta
Aga nüüd teisest kandist, heauskselt :) Ütleme, et tuleb arsti juurde hüpohondriline inimene, kellel arst ei leia olevat mingit ihuviga, aga kes keeldub lahkumast, enne kui arst määrab talle ravimi. (Tõenäoliselt uue lisaks paljudele, mida ta juba võtab.) Mis peab arst tegema? Kui ütleb, et teil pole viga midagi, kaebab inimene ajakirjandusse ja saadab arstile suure häda kaela, sest ajakirjanike meelest on alati õigus ju patsiendil. Kui ütleb, et minge psühhiaatri juurde, on kah paha inimene. Mingit päris, toimeainega ravimit eetikapõhjustel määrata ei saa. Pealegi võib patsient lahjema toimega ravimeid väga hästi teada ning taolisest pettusest aru saada, aga homöopaatiliste nostrumite kohta võib lugeda ju “igalt poolt”, kui kasulikud need on ja kõige vastu aitavad. Patsient on rahul, et sai ravimi; arst on rahul, et maine jäi puutumata; ning …apteeki pidav firma on rahul, et saab käivet.
Andres Valdre ütles:
Aga tänu skeptikute tegevusele võib patsient ju teada saada, et homöopaatilise nostrumi määramisega tehti talle ikkagi pettust ja sellest ajakirjandusele teada anda, siis saavad skeptikud taaskord osutada, et on ikka arste siin ilmas, kes mingit toimeaineta ja teaduslikult põhjendamata raviviise soovitavad ja arstide maine saab ikkagi kahjustatud.
Mis Teil inimesed viga on? Ja eriti skeptikud ? Millegiga rahul ei ole. Tundub et te saate rahu sellest et millegiga rahul ei ole.
OK ütleme platseebo. Kriiditablett näiteks. Otsite teaduslikku iga nurga tagant. Teadus téadus teadus. Mis meie ühiskonnal viga on ? Tablette terve hunnik teaduslikult testitud jne. Inimesed aina haigemad jne. Mühinal tuleb igasugu uusi modernseid lääne maailma haigusi juurde. Soomes statistika näitab järjest rohkem ja rohkem lapsed sünnivad ja juba alergikud, ja muid haigusi. Oi aga me elame ju teaduse ajastul kõik areneb tehnika tabletiteadus. Loogika ütleb ju selgelt, farmaatsiale ei ole kasulik inimesi päris terveks ravida tablettidega, kasum ju väheneb. Vaktsiinid. Igaüks mäletab sigagrippi, linnu või mis iganes. Juba ennem hunnikute viisi oli vaktsiin valmis.
Tulles tagasi platseebole. Teaduslikult tõestatud et need kes kriiti söid said samamoodi terveks. Sealt maalt ei uuri enam teadus. Minuarust peaks just uurima seda platseebot. Mõtlemisega enese ravimine. Aga jällegi ükski farmaatsia ei hakka seda uurima sest see pole ju rahaliselt kasulik. Las ta siis olla platseebo, kui toimib.
@Harry:
Päris elu on lihtsast fantaasiamaailmast kahjuks keerukam. Soovitan tutvuda sellega, mida ravimifirmal on vaja teha, et saada ravimi müügiluba, ning kuidas toimub ravimijärelevalve: Euroopa Ravimiameti ülevaade inimravimitega seotud nõuetest.
Harry ütles:
ja osalt said terve(ma)ks ka need, kes isegi platseebot ei saanud.
sul oleks tarvis endale kõigepealt põhjalikult selgeks teha, mida platseeboefekt endast üldse kujutab. see kriiditabletiteema on natuke liiga rahvajutulikult lihtsustatud värk.
oh, tänud! skeptikust saab vahest tänuväärset infot! ma polnud Biokliinikust kuulnud, aga hea et teada sain. mind huvitavad eriti mikroelementide uuring ning toidutalumatuse testid. aitäh :)
@aire:
Kui Sul on põhjust kahtlustada mikroelementide ebapiisavust organismis, toiduallergiat või suhkru- või valguainevahetuse häireid, siis küsi lihtsalt oma perearstilt saatekirja laborisse.
@dig:
ETV-s oli mitte väga ammu saade, kus keegi spetsialist soovitas teatud sümtomite korral magneesiumit toidulisandina tarvitada, kuna igapäevase toiduga on vaegus väga tõenäoline tekkima. Vereproov näitab aga magneesiumi (pakun, et vbl mitte ainult magneesiumi) puudust aga alles siis, kui vaegus on juba päris tõsine. (Kahjuks ei mäleta enam täpselt saate nime ega ka spetsialisti oma ammugi mitte, eks see magneesiumi puudusest tule :(
Huvitav, Ravimiamet ilmselt pole teadlik, et homöopaatilised ained on täiesti mõttetud ja ilma toimeta, sest käsitleb neid “ravimisarnase preparaadina”.
Ma arvan, et Skeptik.ee-l on viimane aeg nõuda Ravimiametilt ja teistelt asjaga seotud instantsidelt, et mõttetuid suhkrupille ei ole kohane käsitleda ravimisarnaste ainetena, sest sellega tunnistataks ka seda, et neil ainetel on ravimisarnane toime.