Postmodernistlik humanitaaria närib reaalteaduste kõri
Valan ka veidi bensiini tulle humanitaaria ja reaalteaduste teemal. Nimelt sai Kanada sotsiaal- ja humanitaarteaduste nõukogu (Social Sciences and Humanities Research Council (SSHRC)) hakkama fopaaga, mis kujunes parajaks sõnasõjaks osade humanitaarteadlaste ja laiema hulga reaalteadlaste vahel.
Lugu algas sellest, et Kanada suuruselt teine uurimisrahade jagaja SSHRC põhjendas Brian Altersi uurimustööle raha mitteandmist põhjendusega, mis teadusavalikkuse tagajalgadele ajas. Oma töös soovis evolutsiooni asjatundja uurida “antievolutsioonilise intelligentse disaini teooria õpetamise kahjulikke mõjusid Kanada õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele, ametnikele ja poliitika kujundajatele”.
Selles polnud midagi imelikku, et laekunud uurimisteemadest suur osa toetusrahast ilma jääb, imelikuks tegi loo äraütlemise põhjendus, milles öeldi muu hulgas:
Samuti ei leidnud nõukogu, et oleks piisavalt õigustatud taotluses esitatud oletus, nagu oleks evolutsiooniteooria, mitte intelligentse disaini teooria, õige.
[Nor did the committee consider that there was adequate justification for the assumption in the proposal that the theory of Evolution, and not Intelligent Design Theory, was correct.]
Kas tõesti arvasid need humanitaarid, et intelligentse disaini teooria on samaväärne evolutsiooniteooriaga? Ilmselt küll, sest üle aasta kestnud jagelemises pole SSHRC selgitanud oma suhtumist intelligentsesse disaini. Samal ajal on näiteks Ameerika Sotsioloogide Liit, Kanada Ökoloogia ja Evolutsiooni Selts ja Ameerika Bioteaduste Instituut ning mitmed üksikteadlased avaldanud muret SSHRC-le, kuid tulemusteta. Samuti teatas Kanada Kuninglik Selts (midagi meie teaduste akadeemia taolist) oma seisukohast, milles tehakse selget vahet religioosse intelligentse disaini ja teadusliku evolutsiooniteooria vahel.
SSHRC on asja hoopis hullemaks ajanud. Näiteks ütles SSHRC tollane tegevdirektor Janet Halliwell:
Teadlaste seas kasvab uskumus, et teatud loodusilminguid pole võimalik praeguse evolutsiooniteooria raames lihtsalt seletada. Uurimiskomitee toetab kriitilist uurimist, mis paneks teaduslikud doktriinid proovile…
Sotsioloog Larry Felt lisas:
Keegi ei vaidle evolutsiooniteooriaga… võimsa tööriistaga, millel ei puudu ka mõned puudused, kuid ei miskit fataalset… aga looduses on tunnuseid, nt keeruliste organite kiire kujunemine, mille seletamisel on evolutsioon raskustes.
Sellised arvamusavaldused väljendavad kenasti postmodernistlikku arusaama, et teadus on ideoloogia ja ei millegi poolest parem, vaid pigem hullem kui teised teadmiste viisid. Selline jutumull meeldib nüüd ka religioossele parempoolsusele, kes näib olevat sõlminud ebapüha liidu akadeemilise vasakpoolsusega, kel pikk postmodernse relativismi edendamise kogemus on. Selline rünnak teaduse vastu sobib ID ajajatele ja uurija Alters saab selle juhtumi näol oma uurimusele rikkalikku algmaterjali, kuidas antievolutsioonilise intelligentse disaini teooria õpetamine avaldab kahjulikku mõju Kanada õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele ning eriti ametnikele ja poliitika kujundajatele.
Allikas: One Large Defeat for Science in Canada, Gary Bauslaugh, Skeptical Inquirer
Kommenteeriksin veidi seda SÜGi õpetajate teemat. Mina käin ka ise SÜGis ja minu meelest on äärmiselt silmaringi laiendav, kui õpetajad võivad tutvustada ka muud kultuuri ja religiooni. Kellelegi ju midagi peale surutud ei ole. Väga huvitav on vahelduseks vaadata asja ka muust perspektiivist. Ja olgugi, et meil on Eestis ilmalik kool, siis minu meelest see ei tähenda, et ei võiks üldse religioonist rääkida. Peakski rääkima ja laste parema harituse nimel lausa rääkima kõigist religioonidest ja seda mitte vaid ühe inimese seisukohast vaid oleks tore, kui inimesed, kes ise asja sees, sellest räägiksid. Nii et … täitsa nõme, et mõned tahavad siin hakata kohut käima! :S Miks? Lõppude lõpuks, minu meelest on ateism ka usk – usk sellesse, et Jumalat ei ole olemas. Ei ole see teiste uskudega võrreldes kõrgem ega madalam. Enamus SÜGi gümnaasiumi õpilasi saaks igal juhul väga tigedaks, kui need õpetajad töölt kõrvaldataks. Need, kes sellise asja pärast pabistavad, vist arvavad küll, et neile on endalegi arusaamatult võimalik ajupesu teha. Mina ei karda ja minu oma arusaamu asja teise nurga alt vaatamine küll kategooriliselt ei muuda.
Ateism ei ole usk, nii nagu markide mitte kogumine ei ole hobi. Midagi on religiooniõpetusega ikka väga puusse pandud kui õpilased hakkavad ateismi religiooniks pidama.
titimari kirjutas:
Ok. Missuguseid muid kultuure ja religioone nad siis tutvustanud on?
Hehee, minu meelest on küll ateism usk. Usk on ju, kui millegisse usutakse. Ateistid usuvad, et jumalat ei ole olemas, maailm tekkis paugust, inimesed on arenenud ahvist ja peale surma ei ole mitte midagi. Nad baseerivad kogu oma elu sellele. Minu meelest on see sama palju usk, kui iga teine.
Mis puutub “muudesse kultuuridesse ja religioonidesse”, siis oleks ju hirmus tore, kui meil oleks koolis näiteks õpetaja, kes oleks elanud Kaug-Idas ja saaks meile rääkida omist kogemusist Tiibetist või Kambodzhast või Jaapanist … See annaks nii palju juurde.
titimari kirjutas:
Kas siis on sihuke?
titimari pani asjad paika:
Noh, see tsitaat sobib küll algse postituse pealkirjaga. SÜG oli vanasti päris korralik kool.
titimari on lihtsalt arvamusel, et inimese loomulik olek on “usklik.” seejuures pole üldse vahet, mida sa usud – kas seda, et pilveveerel istub jalgu kõlgutav jummi või, et pole üldse mingit jummit. naljakas (et mitte öelda ajuvaba) seisukoht.
Usul ja religioonil on vaks vahet. Usklikud oleme me kõik, tunnistame me seda või mitte. Religioossed aga mitte.
Selles pole midagi pistmist ateismiga, vaid see on teadus. Teadus ei võrdu ateismiga.
Maailm tekkis paugust, inimesed ahvist – see ei nõua usku, sest need on järeldused, mis põhinevad faktidel ja tõendusmaterjalil, vaadeldava reaalsuse tundmaõppimisel.
Kas sa “usud”, et Maa on ümmargune ja tiirleb ümber Päikese? Mina ei “usu” seda, sest see ei nõua usku – see on fakt.
Minu meelest sinu arvamus, et ateism on usk ja et teadus on sama mis ateism ning et teaduslikud seisukohad nõuavad usku näitab ilmsekalt, et SÜGi võib haridusasutusena maha kanda.
Teadusemees on naljakas. Kust sa tead, et maa ümber päikese tiirleb? Kui ise pole oma silmaga näinud ja kogenud, siis on tegemist ju usuga.
Celtic mulises:
Oletame, et meil on mingisugune kogus Umbmääraseid Asju — näiteks hulk nimega “me kõik”. Oletame nüüd, et meil on mingisugune predikaat, mis võimaldab iga Umbmäärase Asja — aga mitte millegi muu — kohta öelda, kas sellel on üks teatav Kummaline Omadus — näiteks usklik-olemine.
Reaalsele inimkeelele on omane, et lihtne ühesõnaline nimi antakse ainult niisuguste seda sorti predikaatidele, mis Umbmäärased Asjad kaheks mittetühjaks hulgaks jagavad. Nende kahe hulga piir võib reaalses keeles mõnevõrra hägus olla, aga kui üht predikaati rahuldavad kõik võimalikud Umbmäärased Asjad või mitte ükski Umbmäärane Asi, siis on see predikaat argielus Umbmäärastest Asjadest kõnelemiseks kasutu ja talle pole lihtsat nime tarvis. Niisuguseid kasutuid asju uurivad ainult matemaatikud ja muud filosoofid, aga nemad jälle ei hooli lihtsate nimede tegemisest või nende argikeelde propageerimisest; nemad on rahul pikkade ja lohisevate nimedega, kui need ainult täpsed on.
Niisiis, kuna “usklik” on üks lihtne argitermin, on üsna ilmne, et see jagab oma määramispiirkonna — “me kõik” — usklikeks ja mitte-usklikeks. Kui ta seda ei teeks, oleks niisugune mõiste tarbetu nonsenss — ja oleks äärmiselt ebatõenäoline, et ta loomulikus keeles kanda kinnitanud oleks.
Teadusemees kirjutas:
Võimalik alternatiivne selgitus puudutab
1. tähelepanekut, et beebibuumi-järelauk jõuab umbes praegu keskkoolidesse, nii et need on sunnitud kas kahanema või latte allapoole laskma
2. rahvatarkust, mis väidab, et haridus pole veel ühtki korralikku matsi ära rikkunud.
Celtic mulises:
See saab endale Kogutud Loba ja Jama järjekorranumbri #2.
titimari lobajamas:
KLJ #3.
Kõrvalmärkusena on abiks tähele panna, et ateism on oluline osa enamike teistlike religioonide — sealhulgas kõigi monoteismide — maailmapildist. Nii näiteks on moslemitele kombeks uskuda, et ühtki jumalat peale Allahi ei ole olemas.
KÕIK on muidugi väga tugev avaldus, mis kogu inimkonna kohta peaaegu kunagi paika ei pea. Aga kardetavasti on suur enamus inimestest tõesti uskunud ja usub jumalat, haldjaid, needusi, astroloogiat, maagiat, päkapikke, jõuluvana või õnnetust musta kassi üle tee minekul – ühesõnaga üleloomulike jõudude tegevust.
Miks see aga antud teemas oluline on, ma muidugi aru ei saa – aga jõuan siis minagi kõigest aru saada.
Ateism on juba lihtsa ja loogilise mõtteharjutuse põhjal “kõrgem” kui “muud usud”.
Ateism põhineb eeldusel, et universum on olnud algselt üsna lihtsa ülesehitusega ning järgib teatud, fundamentaalsel tasemel üsna lihtsaid reegleid, ja nende reeglite järgi arenedes on universumi evolutsiooni tulemuseks ka meie planeet ning kõik sellel asuv, muu hulgas ka elusorganismid ning ka inimesed. Kõik mis selleks vajalik on, on algne lihtne ülesehitus ja lihtsad reeglid.
Religioonid põhinevad aga eeldusel, et algselt on olemas kõikvõimas ja kõiketeadev olend, kes oma definitsioonile vastamiseks peab kõigi eelduste kohaselt olema tohutult keerukas, ning kes seejärel lõi maailma, kaasa arvatud inimese, praegusele sarnasel, väga keerukal kujul. See stsenaarium eeldab seega algtingimustena ülimalt keerukat olendit.
Täpsematesse detailidesse laskumata võib juba praegu järeldada, et millegi väga lihtsa ja struktuurivaba spontaanne teke on väga, väga palju suurusjärke tõenäolisem, kui millegi ülimalt keeruka ja väga suurt (definitsiooni kohaselt lausa lõputut) hulka infot sisaldava üksuse iseeneslik teke.
Stjuuv kirjutas:
Need eeldused ei ole tegelikult ateismi-omased, vaid teaduse-omased. Tänapäeval johtub nendest ratsionaalne ateism
Aga aeg-ajalt on nähtud ka irratsionaalseid ateiste, kes oma positsiooni sugugi nii hästi ei põhjenda(nud).
Appi, kui ebatolerantsed te siin olete! Skeptikud küll, aga võib-olla avaldaks oma arvamust kuidagi viisakamalt kui otseselt solvates. Jääb mulje, et kui võimalik, siis laseksite kõik, kes teiega ühel nõul ei ole, põletada või võlla tõmmata … nagu uus inkvisitsioon? Mõelge nüüd natuke selle üle! Muidugi, anonüümsena on väga kerge sõimata … Mina arvan, et igaüks võib uskuda mida tahab ja üksteist alavääristada või sõimata ei ole vaja. Teadus võiks ju veidi viisakas ka olla, või kuidas?
Kui viisakus peab sinu arvates seisnema selles, et su põhjendamatule seisukohale omistatakse mingisugune tõeväärtus, või arvamuste paljususest lähtudes peetakse kõiki seisukohti võrdselt tõeseks, siis ma arvan et sa pead pettuma.
Üks pikem lugu gurmaanidele:
The revenge of “microfascism”: PoMo strikes medicine again, autoriks Orac blogis Respectful Insolence.
Lugu sellest, kuidas PoMo (postmedernistlik relativism oma tobedamas vormis) teadust õõnestab. Peamine PoMo eeldus on see, et teadus on lihtsalt üks teadmise viis teiste seas, narratiiv, mis pole ilmtingimata rohkem kehtiv kui teised. Küll aga on teadusest saanud sunnivahend võimurite käes, mida kasutatakse oma hegemoonia kindlustamiseks ja laiendamiseks.
Varustatuna Foucault, Deleuze’i, Guattari tangidega, kangutavad David Holmes, Stuart J. Murray, Amélie Perron ja Geneviève Rail oma töös Deconstructing the evidence-based discourse in health sciences: Truth, power, and fascism (pdf) tõenduspõhist meditsiini (Evicence-Based Medicine = EBM) ja selle üht prohvetit Cochrane Review’d, mis on loonud uue fašistliku repressiivhierarhia. EBM pole nende meelest muud kui tõerežiim. Ja režiimid tuleb dekonstrueerida.
Aga nagu öeldud, lugu sobib gurmaanidele :-)
Maailma juhtivaid arengubiolooge esineb Tartus loenguga
Vaata lähemalt “Tartu Postimehe” artiklist.
Paistab, et ühe väga olulise asja olete küll kahe silma vahele jätnud – usk ja teadus ei pruugi mitte alati erinevas paadis olla. Kristliku taustaga läänemaailmas on see küll väga pikka aega nii olnud, kuid mujal mitte.
Vaadake näiteks: http://www.islam-guide.com/ee/frm-ch1-1-a.htm
Kahju küll, aga see, kes arvab, et igaüks, kes on usklik, on ka ajuloputuse saanud humanitaarist idikas, eksib väga rängalt ning peaks maha istuma ning veidi järele mõtlema, kui palju tema teadmistest ja uskumustest on ikka tema enda silmaga kontrollitud faktid ja kui palju see, mida ta lihtsalt automaatselt aktsepteerib, kuna see on “teadus”.
Pole see ka Läänes nii olnud.
@robin – usk ja teadus tõepoolest ei pruugi ilmtingimata erinevas paadis olla. Näiteks sinu poolt viidatud islamit tutvustav leht näitab ilmekalt, kuidas religioon kasutab teadust valikuliselt siis, kui see näib usku toetavat, aga hülgab teaduse selsamal hetkel, kui see osutab ususüsteemist tulenevate tõekspidamiste vildakusele. Või hakkab teadust väänama, ideoloogiliselt suunama, represseerima jne.
Teadus seevastu ei tegele kuigivõrd usuliste küsimustega. Nojah, psühholoogia, antropoloogia ja muud inimest uurivad teadused siiski tegelevad, aga seda muidugi veidi teise nurga alt kui religionistid seda tihtipeale sooviksid. Usklikud kipuvad tahtma, et teadus on “õige” vaid siis, kui see nende usku kinnitab ja õigustab. Teadus on usklike meelest aga vale, ateistlik, ideoloogiline, materialistlik jne siis, kui see uskumustele kanna peale astub või kui teadusest tulenevate järelduste põhjal selgub, et trobikond kalliks peetud uskumusi otsejoones absurdseteks muutuvad. Näiteks täna päevakohane surnuist ülestõusmine või sellele eelnenud neitsistsünd.
Aga mis muu teadust ja usku ühendada võiks või ühte paati sõitma suunaks? Teadusel pole religioosse usuga muud peale hakata kui uurida seda inimeksistentsi nähtust juba nimetatud psühholoogia, antropoloogia vaatenurgast.
Aga paistab, et sa oled siin alles värske külaline ja seetõttu võib sul jääda mulje, nagu oleksid palju küsimused meil kahe silma vahele jäänud.
Deconstructing the evidence-based discourse in health sciences: Truth, power, and fascism (pdf):
“By a so-called scientific consensus, this ‘regime of
truth’ ostracises those with ‘deviant’ forms of knowledge,
labelling them as rebels and rejecting their work as scientifically
unsound. This reminds us of a famous statement by
President George W Bush in light of the September 11
events: ‘Either you are with us, or you are with the terrorists’.”
Kahjuks ma ei leia sellest artiklist mingit positiivset programmi, mis oleks siis alternatiiviks va õeluskott-fašist-evidence-based-liikumisele, peale tühja hüüdlause ‘pluralism!’ ja kasutuselevõetud mõistetamatu ‘deviantse teadmuse’ mõiste.
Like what!?? Et su perearst peaks siis aktiivselt ‘dekonstrueerima’ ja sama haiguse puhul erinevatele inimestele näiteks erinevaid kinnitamata efektiivsusega ravimeetodeid määrama ainult seetõttu, et nii võitleb ta pluralistlikult ‘fašistliku masinavärgiga’? Või arvestataks vildakalt läbiviidud uurimused samaväärseteks korrektsetega ja omistataks neile sama suur kaal, sest vaid pluralism, oo kõigeihaletum, aitab üle saada tõenduspõhise meditsiini ‘totalitaarsusest’?
OMG.
Tänan Martin selle huvitava artikli eest. Mõnes mõttes resoneerub see väga hästi minu magistriprogrammi õpingutega, mis nüüd hakkavad läbi saama.
Ma ei oleks niiii karm oma hinnangutes.
Sotsiaalteadlasena ma näen, et randomiseeritud juhtkontrolluuringud on väga tugev meetod. Kui sellisel teel leitakse, et miski nii on, siis tõesti ka nii on. Aga juhtkontrolluuringul on mõned olulised puudused, mis takistavad tema kasutamist igal vajalikul juhul.
Erinevate nähtuste mõjud on nii lühikesed kui pikad. Ning inimeste korraga mõjutavad sajad kuni miljonid nähtused korraga. Mõned tugevdavad üksteise mõju, mõned tasandavad üksteist. Seega, leides kahe või kolme nähtuse vahel kindla seose, on see vaid üks väike kild, mida mõnikord ei anna teiste kildudega hästi kokku panna. Või, mis on selle killu tähendus koos teiste miljonite kildudega, minu kui tavalise inimese jaoks.
Mina tõega tunnen puudust mingist uuest komplektist meetoditest, mis võiksid tulla juhtkontroll-uuringu kõrvale kui sama tunnustatud ja sama kaaluga tõe väljaselgitaja meetodid. Midagi, mis oleks sama lihtne, et iga tudeng sellest esimese korraga aru saaks. Aga samas, mis suudaks arvesse võtta väga mitmete tegurite erineva kuju ja suunaga mõjud.
Multivariate statistics?