Suvest sai september — taevas tumeneb


Pärnumaa uus loodushariduskeskus koos observatooriumi ja planetaariumiga. Pildile klõpsates tuleb suurem pilt.

Jätkuvalt on aktiivsem platvorm sõnumilevi koha pealt skeptik.ee Facebooki leht, aegajalt levivad eetrisse ka Vabakanali Skeptiku pooltunnid, aga siinset kodupaika ei tasu siiski maha jätta, kuigi uusi sisulisi lugusid ilmub jube harva. Ja varjusurm jätkub. Kui kaua, eks seda näitab tulevik. Vahepeal aga mõned leiulood ajakirjandusest ja muudest allikatest, mis silma on jäänud.

Kolm viimast lugu põimuvad omavahel nüansirikkaks läbilõikeks Ida ja Lääne põrkumisest siin Eestis. Ehk on olemas ka kolmas tee – Eesti tee – olla salliv, iseseisev, samas põimitud-lõimitud, pilguga tulevikku, juurtega oma kultuuris jne.

Ja lõpetuseks meeldetuletus, et Belgia skeptikute miljoni euro pakkumine lõpeb 30. septembril. Seejärel jätkame skeptik.ee mitme tuhande euro pakkumisega.

746 Replies to “Suvest sai september — taevas tumeneb”

  1. Sõltuvuste kujunemisel mängib suurt osa dopamiin.
    http://teadus.err.ee/komment?i.....#038;pgk=1

    “Siiski tehti uurimuses katseid vaid loomadega, kelle närvisüsteem ei ole inimeste omaga täiulikult samasugune. Samuti vajab aju normipäraseks toimimiseks teatud hulgal dopamiini, misläbi kahandab liiga kõrge künureenhappe tase kognitiivset võimekust.”

    Põhimõtteliselt saaks siis selle Ro 61-8048-ga ravida kaugeltki mitte ainult kanepisõltuvust. Kuid siin on nüansse.

  2. Me ju kõik saame suurepäraselt aru sellistest lihtsatest asjadest nagu määramatuse prinintsiip. Kui kvantosakese kiirus on teda, siis tema asukoht pole teada. Ja vastupidi.
    http://phys.org/news/2013-10-p.....ition.html

    Kuid asi pole siiski nii hull. Midagi nagu saab määrata mõlema kohta. Eestikeelset infot selle teema kohta leiab fyysikas.ee-st:

    “Kvantoleku nõrk mõõtmine – otsekui kollapsi aegvõte

    October 11, 2013 “

  3. Postimees kirjutas 14. oktoobril: Martti Raidal: Higgsi osake tõi füüsikud maa peale

    Kui Higgsi boson oligi viimane leida olev osake, kas osakestefüüsika ülesanne ongi nüüdsest vaid triikida välja viimase kortsud standardmudelist ülikonnast ja edaspidi Nobeli preemiatest vaid unistada?

    See on täpselt see, mida räägiti rohkem kui sada aastat tagasi: et füüsikale on jäänud lahendada veel tillukesed probleemid ja siis on loodus teada. See on korra juba olnud ja lõppes kvantmehaanika tulekuga. Seekord on sama. Higgsi osakese inte­raktsioonid, millega kõik elementaarosakesed saavad massi, erinevad üksteisest vähemalt kuus suurusjärku. Pole ühtegi seletust, miks see niimoodi on. See on fundamentaalne sektor, kust tuleb seletus, miks on universumis ainet rohkem kui anti­ainet. Sellest on vaja aru saada, et seletada meie endi olemasolu. On olemas teooriad, aga eksperimentaalset kinnitust jällegi ei ole.

    Ei ole eksperimentaalset kinnitust selle kohta, mis on tumeaine ning kas tavalise ­aine asümmeetria ja tumeaine on omavahel seotud. See on see suund, kuhu füüsika läheb.

  4. @salvey:
    Jaa, päris põhjalik artikkel. Ei läinud ju aju seda lugedes krussi?:) Selle sama teemaga sobib M. Raidali inauguratsiooniloeng: “Kõrge energia – tee universumi süvastruktuuri mõistmiseks”
    http://www.uttv.ee/naita?id=14743

    Avastasin seda linki otsides, et vahepeal on toimunud järjekordne Tähetorni astronoomialoeng : Tiit Sepp: “Universumi kiiremad ja aeglasemad protsessid”
    http://www.uttv.ee/naita?id=18074

    Vaatan selle muidugi ära. Juttu tuleb päris, päris Suure Paugu alguses toimunud Universumi inflatsioonilisest paisumisest. Ja Higgsi väljast.

  5. Kuni kahe lingiga kommentaar on ootel, lisan veel ühe.
    http://www.uttv.ee/naita?id=15604

    “prof Peeter Tenjes inauguratsiooniloeng: “Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates”.”

    Ma ei saa neist loengutest üldsegi aru, loobin lihtsalt linke? Midagi ikka vist saan aru, sest minu jaoks on see huvitav.

  6. Kas minna või mitteminna? Valima. Üks erakond käis veel eile hilisõhtul uksetaga. See tekitas nende vastu pigem negatiivsust. Aga ikkagi saan ainult neid valida, kõik teised on veel hullemad. Ei ole hea, kui linnavalitsuses peaagu puudub opositsioon.

  7. Mingi geneetika? Abikaasa ja laps valisid mõlemad sotsid. Kusjuures mingeid eelnevaid läbirääkimisi polnud. Mina valisin IRLi. Lapse valik üllatas väga. Ta oli juba kooliajal tugevalt parempoolse maailmavaate poolt. Ilmselt ta ei saa aru sotsiaaldemokraatia olemusest?

  8. Kriteerium. Oli? Oli. Mina saan küll aru inimeste emotsioonidest. Ehita lollikestele kirik – küll see… kogukond peab eestvedajat meeles. Raha päritolu üldsegi ei huvita? Ei huvita, kuid efekt on olemas.

  9. Mis siin ikka räusata enam valimisteemal. Minu kodulinnas kogus “opositsioon” tervelt 3 mandaati, nende esinumber on tuntud interrindega seotud tegelane. Inimesed muutuvad?
    Tervikuna pole vist tulemustes mitte midagi üllatavat. Tuleb maharahuneda.

  10. @Klõbistaja:
    Ma valima ei jõudnud, nii et selle koha pealt pole mul miskit kobiseda :) aga muidu, väikeses kohas parteid nö pilli ei puhu, ikka valimisliidud ruulivad, igati mõistuspärane ka ju.

  11. Postimehest saab teada: Bruneis võetakse kasutusele kividega surnuks loopimise karistus

    Sellest teatas eile Brunei sultan Hassanal Bolkiah, edastab AFP.

    Rikkast naftariigist saab nüüd Kagu-Aasia ainus riik, kus saab võimutasandil ja ametlikult määrata surmanuhtlust kividega surnuks loopimise läbi, raiuda vargal käsi maha või anda alkoholi tarbimise eest piitsahoope.

    Islamistlik karistusseadustik peaks jõustuma poole aasta jooksul astmeliselt. Tegemist on seadustega, mis käivad vaid moslemite kohta.

    Brunei kohus on varem sharia seadusi kasutanud vaid peresiseste probleemide lahendamisel.

    Inimõigusorganisatsioon Human Right Watch teatas, et Brunei selline samm on ebaõiglane ning inimõigusi mitte austav.

    Borneo saarel asuvat Bruneid valitsev sultan on maailma üks rikkamaid inimesi. Bruneis elab 400 000 inimest, kellest 70 protsenti on moslemid.

    sinna, tänna bosoneid lendab…

  12. Kliimast tuleb lähipäevil ilmseslt rohkem juttu:
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10415&cat=1

    “Täna ja homme kogunevad Tallinnas kliimapoliitika kujundajad ning tippteadlased, et arutada kliimamuutuste mõjusid. „Terevisioonile“ antud intervjuus märkis ÜRO kliimaraporti üks juhtivautoritest ning konverentsi peaesinejatest Jens Hesselbjerg Christensen, et nähtav kliimamuutus on äärmiselt selgelt seotud inimtegevusega.”

    Äärmiselt rumal on arvata, et inimtegevus ei mõjuta kliimat. Aga millegipärast üürgab teatud seltskond kommentaariumites ikka seda vana laulu: ei soojene, ei soojene…

  13. Tänan Martin meeldetuletuse eest! Mitte ainult kreatsionistid ei pea maailma 6000 aasta vanuseks, seda teevad ka ajaloolased. Irw, irw, irw.

    Tegelikult on täna veel üks tähtpäev – Oli 22. oktoober 1844, päev, mis läks ajalukku kui Suur Ootus (Great Anticipation). Ühe USA baptistliku ususekti liikmed olid Piiblist välja lugenud, et just sel päeval peaks Jeesus Maa peale tagasi tulema. Paljud olid müünud maha kogu oma varanduse, et iidolile järgneda. Järgmine päev sai aga nime Suur Pettumus (Great Disappointment).

    Suur Pettumus: Päev, mil Kristus jättis Maa peale tulemata http://forte.delfi.ee/archive/.....d=66955616

  14. Milliseid eksoplaneete on ikkagi rohkem – suuri või väikeseid? Suuri on lihtsam leida.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10421&cat=1

    “Küllaltki tõenäoliselt leidub iga kümne tähe kohta vähemalt 17 planeeti. Iga kuuenda tähe ümber võib tiirelda Maa-suurune planeet. Viimane märgib paradigma muutust – on selge, et väiksemaid ja kiviseid planeete leidub Jupiteri-suurustest gaasihiidudest rohkem.”

  15. Vaatlused siiski ei kinnita 6 000 aasta vanust Universumi – ta on märksa eakam.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10422&cat=1

    “Valguse liikumiskiirus on lõplik. See võimaldab heita pilgu juba miljardeid aastaid tagasi aset leidnud sündmustele ning saada seeläbi aimu universumi nooruspäevist. Teleskoopide poolt nähtava valguse Maa suunas teele saatmise aega ja seda teinud objekti kaugust on võimalik hinnata punanihkeks kutsutava nähtuse alusel. Universumi paisumise tõttu muutub valguse lainepikkus oma teekonna vältel üha pikemaks ja punakamaks. Valgusosakeste algne lainepikkus on neid kiiranud vesiniku aatomite valguse uurimise läbi juba aastakümneid teada olnud, misläbi on võimalik nihet täpselt kindlaks teha. /…/

    Ent isegi põhjaliku analüüsi järel suutsid nad usaldusväärselt eristada vaid ühe galaktika vesiniku aatomite elektronide madalamale orbitaalile kukkumise tulemusena kiiratud valgust. Kuid samas leidsid astronoomid, et selle punanihe on 7,51. Seega võttis z8_GND_5296’lt pärineval valgusel Maani jõudmine aega ligikaudu 13,1 miljardit aastat. Arvestades universumi paisumist on galaktika tänaseks nihkunud umbes 30 miljardi valgusaasta kaugusele.”

    Tegelik Universum on muidugi veel tohutult palju suurem, sest paisumine algas kohe (kusjuures paistab, et ka lühiajaline “inflatsiooniline”), ammu enne esimeste galaktikate moodustumist.

  16. Klõbistaja tsiteeris:

    Seega võttis z8_GND_5296′lt pärineval valgusel Maani jõudmine aega ligikaudu 13,1 miljardit aastat.

    Kunagi füüsikatundides kuuldu põhjal arvaks, et 0,7 miljardit aastat pärast Suurt Pauku asus jutuks oleva galaktika masskese meie Galaktika masskeskmest 13,1 miljardi valgusaasta kaugusel. Ehk siis nende kahe punkti vaheline kaugus oli suurenenud ligikaudu paarkümmend valgusaastat aastas, keskmiselt.
    ?

  17. @K_V:
    Ei mina viitsi eriti arvutada. Aga arvan küll, et teiste tehtud aritmeetika klapib. Universum paisub kiirenevalt. Kui kiirenevalt? Sellised pisiasjad pole nii tähtsad. Üldjoontes peaks see arvutus klappima. Aegruum suureneb pidevalt. Mida kaugemal asub mingi galaktika, seda kiiremini ta eemaldub. Keskmine vist pole tähtis – kaugus on tähtis. Mõlemad on tähtsad. Asi ikka põhimõttes.

  18. Punanihe näitab ainult seda, et milline kaugus oli valguse teeleasumisel. Praegune asukoht asub üldiselt palju kaugemal. Väga kaugete galaktikate valgus ei jõua mitte kunagi meieni? Võib jõuda, kui toimub Suur Kollaps. Aga ei toimu, sest Universumis massi alla kriitilise? Võib ikkagi toimuda, vaakumi pärast.

  19. Tulgem maiste probleemide juurde tagasi. Teleriekraanilt vilksatas teade, et tänases saates “Stereo” käsitletakse vandenõusid. Kas üheks saatekülaliseks on J. Lina? On teisigi tuntud tegelasi.
    Ega ma eriti olegi kursis antud teemaga. Kuigi mind on siinses kommentaariumis pisut valgustatud. Nii et laiendan edasi oma maailmapilti, saadet vaadates. :)

  20. Mida öelda eilse “Stereo” kohta? Tegelikult… päris hea saade oli. Ei üllatanudki, et J. Lina on ka vaktsiinivastane. Saatejuht esitas sellega seoses asjaliku küsimuse. Psühhiaatrilt oleks oodanud konkreetsemat juttu, kuid tema sõnade mõte oli siiski arusaadav.

    http://kanal2.ee/vaatasaateid/Stereo?videoid=10144

    Telegram.ee peatoimetaja seisukohad said selgemaks. Tema sai justkui teistest vähem sõnaõigust. Vaatan ajaviiteks saate uuesti üle, ehk jäi eile midagi märkamatuks.

  21. Keerukamaid tööriistu oskasid meie esivanemad teha juba miljon aastat tagasi.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10453&cat=1

    “Tavaliselt on sellise kujuga tööriistu seostatud Homo sapiensiga. Keeniast leitud kivikirved võimaldavad aga öelda, et tegu on palju varasema Homo erectusega.

    See on teadlaste sõnul hea kinnitus sellest, et kui vajadus tekkis, siis olid varased inimesed suutelised võrdlemisi keerukateks tegevusteks.”

    Aga mõned arvavad, et inimesed polnud võimelised püramiidide ehitamiseks. :)

  22. Meie arvutites funkkavad bitid – et kahesugune väärtus, kas 0 või 1. Mina sest asjast eriti ei tea. Aga sellest saan ikkagi aru, et kvibitid võimaldavad palju kiiremini töötada.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10445&cat=1

    “Nüüd teatavad Marc Warner Londoni University College’ist ja ta kolleegid ajakirjas Nature , et vaskftalotsüaniini molekulis ringi sumisevad elektronid võivad üllatavalt pikka aega püsida niinimetatud superpositsiooni olekus – seisundis, kus neil on ühekorraga mitu niisugust omadust, mida neil meie tavapärase arusaama järgi tegelikult ühekorraga olla ei saaks.

    Just sellel pisiosakeste maailma kummalisusel, superpostitsiooniseisundil, põhinebki aga kvantarvuti idee. Kui meie tavalises arvutis on info esitatud bittide kujul, nii et igal bitil võib olla kaks väärtust, kas null või üks, siis kvantarvutis esineb info niiöelda kvantbittidena, mis võivad olla ka superpositsiooni olekus – natuke null ja samal ajal ka natuke üks.”

  23. DELFIs käib järjekordne vaidlus tumeaine üle. Täiesti võimalik, et see artikkel on igati korrektne. Aga toon teema kohta teise lingi, seal on pealegi põhjalikum jutt.
    http://phys.org/news/2013-10-dark-mysteries.html

    Mitte ei saa aru, miks mõned nii tuliselt tumeaine olemasolu vaidlustavad. Pigem on vist trendikas üldse igasugust teadust mahateha. Ja ülistada seeläbi umbluuvaldkonda.

  24. DELFI “usaldusväärsusest” teadusartiklite puhul annab aimu see:
    http://forte.delfi.ee/news/kos.....d=67002676

    “Palja silmaga seda ei näinud, aga asteroid 2013 UV3 lendas keskööl Maast mööda 384 000 kilomeetri ehk 0,7 Kuu-kauguselt.”

    Tegelikult on see Kuu kaugus. Kivike möödus u 100 000 km lähemalt. Selge see, et enamus ei oska unepealt meie loodusliku satelliidi kaugust öelda, kuid viidatud artiklis olid ju kõik need vahemaad äratoodud.

  25. Ma ei ole üldiselt Postimehe lugeja. Kui maailmas midagi väga ärevat toimub, siis vaatan rubriiki “Välismaa”. Kuid ühte osa külastan seal regulaarselt – see on mõistagi “Teadus”, harva seal küll midagi uut ilmub. Ilmus ERR-st vahendatud artikkel kliimast. Just kõige olulisem info oli lõpus, seda Postimees ei vahendanud:
    http://teadus.err.ee/komment?i.....#038;pgk=1

    ” Eelmisel aastal selgitas Miller koos oma kolleegidega välja, et väikese jääaja põhjuseks oli ilmselt troopiliste vulkaanide plahvatamine, millega kaasnes päikesevalgust kosmosesse tagasi peegeldavate aerosoolidevabanemine, ja päikesekiirguse vähenemine.

    Kuigi Arktika kliima on soojemaks muutunud umbes alates 1900. aastast, ei olnud see protsess märkimisväärne kuni 1970ndateni, märkis Miller, ja on eriti jõuliselt toimunud viimase 20 aasta jooksul. Uuringutest on selgunud, et 1991. aastast alates on Gröönimaa liustikul mõõdetud temperatuur suurenenud 7 kraadi võrra.

    Miller ütles, et uuringu puhul on võtmeks see, kui ettenägematu on selle piirkonna kliima soojenemine: uuring viitab, et tegu pole loodusliku protsessi osaga, vaid selle põhjuseks on suurem hulk atmosfääri paiskuvaid kasvuhoonegaase.”

    Kommentaarium selle all on … nagu ikka. DELFI jäi vahendamisega hiljaks. Erilist huvi enam polnud, kuid see-eest kitjutati lolluseid natuke vähem. Nad võivad veel sinna rohkem ilmuda.

  26. Klõbistaja ütles:

    Pigem on vist trendikas üldse igasugust teadust mahateha. Ja ülistada seeläbi umbluuvaldkonda.

    India Maharashtra osariigis (paremaks ettekujutamiseks: selle pealinn on Mumbai) on vastuvõtmisel seadus, mis kriminaliseerib mitu umbluuasja, näiteks takistades maolt või koeralt hammustada saanul arsti juurde minemast ja pakkudes asemele umbluuravimit. Ettepaneku ülevaade on nt inglise Wikipedias (link), selle tagant linkidest saab asjast rohkem teada.

  27. Tumeaine on ikka põnev teema Kõik varjatud asjad ju on huvitavad.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10483&cat=1

    “Kaasaegse maailmapildi kohaselt moodustab silmale nähtav aine kogu universumis leiduvast ainest vaid veidi rohkem kui 15%. Ülejäänu jääb varjatuks – tumeaine mõjutab tavalist ainet vaid gravitatsiooni vahendusel. Ent sellest piisab, et hoida näiteks galaktikaid laiali lendamast ja muuta aegruumi kõverdamise läbi kaugetelt objektidelt lähtuva valguse teekonda.
    Kuigi erinevates mudelites on selle kandidaatideks veidi eri tüüpi osakesed, teevad neist osad ennustuse, et tumeaine osakesed on iseenda antiosakesed. Kahe taolise osakese kohtumisel toimub annihilatsioon ja need hävivad. Energia ei kao aga kuskile ja sellest võivad tekkida uued, seekord juba silmale nähtavad osakesed.”

    Novaatoris on samal teemal artikkel. Aga… tõlkija peaks valdkonda ka veidi tundma, muidu võib mõnikord tulemus imelikuks osutuda. Norida võib muidugi praktiliselt iga artikli üle…

  28. Mida meile pakub täna “Stereo”? Kas saab seda pärast liigitada puhta umbluu alla või siiski ka ajakirjanduse alla?
    Teadusevallast jäi silma see:
    http://forte.delfi.ee/news/kos.....d=67010156

    “Ja lõppude lõpuks – kogu Universum ise on ju vaid üks suur plahvatus, mis algas Suure Pauguga 13,8 miljardit aastat tagasi ning paisub kogu aeg tohutu kiirusega ümbritsevasse ruumi.”

    Selles lauses on viga. Aga paljud ei märka seda, sest teemaga polda kursis. Minust on inetu urgitseda ebatäpsuste kallal? Ma vist siiski pole õel kriitik, pigem õiglane?

  29. Annan hinnangu tänasele saatele “Stereo”? Mugavam on mitteanda.
    Eksperimendid on huvitavad. Teismelisena tegin sellise katse: ei söönud üldsegi 12 päeva. Ärge küsige põhjust. Jõin sel ajal rikkalikult kraanivett. Suitsu tõmbasin ka. Näljatunne kadus täielikult kuskil kolmandal päeval. Justkui polnudki midagi viga. Aga õppeasutuses oli kehalise kasvatuse õppeaine. Enne nälgimist olin hea jooksja, ikka parimate seas. Teisel eksperimendi nädalal jäin viimaste hulka. Lõpuks ei suutnud enam peaaegu üldse joosta. Pidasin paremaks uuesti naasta toitainete omastamise juurde.

  30. Kui pole millestki rääkida, siis võetakse käsile ilm. Ennustamine on huvitav – et kas läheb täppi.
    http://uudised.err.ee/index.php?06290541

    “Ta selgitab oma kodulehel, et novembris on Arktikas, Põhja-Skandinaavias ja Islandi piirkonnas õhurõhk tavalisest kõrgem, madalrõhkkonnad liiguvad üle Kesk-Euroopa ja Baltimamade itta, kuid on loiuvõitu. Teaduri hinnangul peaks november nii temperatuuri kui saju poolest tulema tavaline, sajab peamiselt vihma ja ajuti lörtsi.”

    Aga mina väidan, et novembri lõpus sajab ka lund. :)

  31. Fukushimas vist on mingi veemahuti rohkem lekkima hakanud.
    http://www.tepco.co.jp/kk-np/m.....dex-j.html

    Päris ilma põhjuseta graafik selliseid jõnkse ei tee. Neljandas kastis on tõus rohkem näha. Ühes mõõtekohas on tavapärane number kolmekordistunud. Ei maksa muretseda – küll need numbrid hakkavad kohe jälle allapoole ronima?

  32. Kas Marss on kaugel? Või on sinnaminek kinni inimeste mõttemaailma piiratuses.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10519&cat=1

    “Noorma lisas, et suurimad probleemid, nagu on öelnud ka NASA juht, on põhjendada oma kodumaa maksumaksjatele, miks inimkonnal on vaja kosmosesse minna.

    „Põhiline põhjus minu isikliku arvamuse kohaselt ei ole see, et meid saja või tuhande aasta pärast võiks mõni asteroid tabada, aga arvan, et inimkonnal on vaja suuri eesmärke, sest ainult need motiveerivad meie noori pingutama rohkem, arenema rohkem ja tegema elus suuri tegusid,“ lausus kosmosetehnoloogia osakonna juhataja.”

    Asteroidide üle võib ka arutleda. Küsimus pole ju “kas”, küsimus on “millal”. Üsnagi naiiivne on loota mingit mõnekilomeetrilist jurakat tuumalaenguga hävitada. Ikka ohtliku taevakeha trajektoori korrigeerimine on lahendus. Varsti peaksime nägema komeet ISON-it, kui ta ei lagune täiesti Päikese läheduses novembri lõpus. Ja loodetavasti saab ta endale uhke saba taha, mida siis jõulude ajal võime ehk imetleda.

  33. Meid ohustada võivatest taevakehadest uuesti:
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10530&cat=1

    “Varajase hoiatussüsteemi loomisega tegelevad ka Hawaii ülikooli astronoomid. Samuti kümnendi keskpaigaks loodavad nad luua süsteemi, mis otsib regulaarselt taevalaotuselt Maa suhtes kiiresti liikuvaid objekte, mille näol võib olla tegu asteroididega. Kuigi lahendus ei pakuks võimalust nende liikumisteekonda mõjutada, võimaldaks see anda sihtmärgiks olevale piirkonnale evakueerimishoiatuse.”

    Muidugi jätkub mul ebaviisakust, et iriseda artiklis toodud väljendite “Tšeljabinski asteroid” ja ” kuni 150-meetrise läbimõõduga asteroid” üle. Asteroidi-laadset taevakeha, mille läbimõõt on tunduvalt alla 1 km, nimetatakse meteoorkehaks. Voh – sain nüüd hiilata oma Vikipeedia teadmistega! :)
    Tšeljabinski puhul oli tegemist kondriitmeteoriidiga.

  34. Detsibellide päris ootamatu kasutusala:
    http://teadus.err.ee/komment?i.....#038;pgk=1

    “Steve Dunn ja James Durrant otsisid efektiivsuse tõstmiseks abi vibratsioonidest. Lähivaates sarnaneb tsinkoksiidi sadestatud kiht tihedale metsale, kuid puude asemel moodustavad selle nanotorud. Seejuures on materjalil piesoelektrilised omadused. Torudele mehaanilise surve avaldamine tekitab elektrivälja. Kergeim viis selleks sobilike vibratsioonide loomiseks ongi muusika mängimine. Nii asetasid teadlased päikesepaneeli kõrvale kõlarid ning mängisid 75 dB (detsibellise) valjusega rokkmuusikat, nagu Led Zeppelini, ja klassikat, näiteks Beethovenit.

    Tulemused näitasid, et vibratsioonide kantav energia muundus tsinkoksiidi metsas elektriliseks energiaks, mis mõjutas omakorda vabu laengukandjaid – elektrone. Sellest piisas, et nende vabadust pikendada ja rekombinatsiooni pärssida.”

  35. Elagu keskaeg, kuhu me rõõmsalt teel oleme! Mõningad püksikandjad (õnneks on neid ainult 15) piuksuvad alljärgnevat – Keelata kõrgharidus naistele http://petitsioon.ee/keelata-k.....e#btn-more

    Eesti ühiskond, nagu me seda tunneme, suundub paraku oma lõpu poole – ja seda on tunda kõikjal! Ebaratsionaalsed lahendused meie ümber, otsustamise kui ühiskonda paremusele reguleeriva instrumendi hambutuks tegemine, naisfilosoofiline suhtumine olemuslikult karmi elukorraldusse, poliitilise debati vähkkasvajalik tee kohtadesse, kus muidu seda polnud …

    Asjakohane kommentaar ka kohe käepärast. Irw, irw, irw.

    Mario: Teemo Kommentaar lisatud: 09. november 2013 kell 20:44
    kradi naiskad üldse ei tohix ajusid omada xD. tra tehke võileibu nahg

    Selle kommentaari kirjutaja ideaaliks oleks vist see, et naised oleksid 1 meeter pikad ja kandilise peaga, kus peal oleks hea õllekruusi hoida … Irw, irw, irw.

  36. Novaator: Päike tähistas mardipäeva vägeva loitega

    Päike läkitas eile kosmosesse kõige tugevama ehk X-klassi loite.

    Päikese atmosfääri plahvatused ehk loited jaotatakse tugevuse järgi klassidesse – A, B, C, M ja X. Iga järgmise klassi loited on eelmistest kümme korda võimsamad.

    Loide tekkis Päikese aktiivses piirkonnas, millele astronoomid on andnud nimeks AR 1890. See on praeguses 2008. aastal alanud Päikese tsüklis seni suurim päikeseplekkide piirkond.

    J-tähe kujuline ala on sama suur kui Jupiter ehk Maast ligikaudu 11 korda suurema läbimõõduga. Esimesed loited tekkisid seal 2. novembril. Praeguseks on piirkonnas olnud hulgaliselt väiksemaid purskeid ja kaks X-klassi loidet.

    Päikese atmosfääri seda tüüpi plahvatused võivad segada satelliite, kuid praegune kosmoseilmateade mingit ohtu ei ennusta. Loited olid lühiajalised ega avaldanud raadiosidele mingit mõju.

    Päikese viimaste päevade tegevus viitab sellele, et täht hakkab jõudma kaua oodatud aktiivsusmaksimumini. Päikese aktiivsustsükkel kestab ligikaudu 11 aastat. Tsüklite kohta on olemas pidevad andmed alates 1843. aastast ning aktiivsuse kõrgperioodile lähenedes on loidete arv alati kasvanud.

  37. @O cookievaba Kameelion:
    “Ebaratsionaalsed lahendused meie ümber,”

    Huvitav, kes neid otsuseid praegu teevad? Mitu naist on Riigikogus? Volikogudes? Üldse juhtivatel kohtadel. Päris kindlasti ei kuulu seal enamus naistele. Nii et ebaratsionaalsuses ei saa süüdistada just naisi. Aga sellistest totratest petitsioonidest ei maksa eriti välja teha. Sugudevahelise alavääristamise ja vastandamise õhutamine ei tule kasuks mitte kellelegi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.