Suvest sai september — taevas tumeneb
Pärnumaa uus loodushariduskeskus koos observatooriumi ja planetaariumiga. Pildile klõpsates tuleb suurem pilt.
Jätkuvalt on aktiivsem platvorm sõnumilevi koha pealt skeptik.ee Facebooki leht, aegajalt levivad eetrisse ka Vabakanali Skeptiku pooltunnid, aga siinset kodupaika ei tasu siiski maha jätta, kuigi uusi sisulisi lugusid ilmub jube harva. Ja varjusurm jätkub. Kui kaua, eks seda näitab tulevik. Vahepeal aga mõned leiulood ajakirjandusest ja muudest allikatest, mis silma on jäänud.
- Alustuseks tuletan meelde, et meie peade kohal on taevas ja taevas on põhjatu varasalv, mis pakub silmailu, avastamispõnevust, õpinaudingut, jagamisrõõmu ja muud toredat. Mida septembrikuus taevas näha võib, saab lugeda astronoomia.ee lehel:
Kristiina Verro: Septembrikuu tähistaevas 2013 - Äge viirushaigus [punetised] levib taas Eestis
Tänavu registreeriti Eestis ka leetrid. Märtsis ja aprillis haigestusid kaks vaktsineerimata last vanuses 6 ja 2. Nakatumine toimus Filippova kinnitusel reisimise ajal.
- Samal ajal Soomes:
Soome koolitüdrukuid hakatakse vaktsineerima papilloomviiruse vastu - Taimetoitlane rasestus tänu lihasöömisele
- Saksa politsei päästis ususektist väidetavast kuritarvitamisest 40 last
Kohalike võimude teatel korraldati haarang pärast seda, kui ilmusid päevavalgele uued tõendid, mis viitasid märkimisväärse ulatusega ja pidevale laste kuritarvitamisele sekti liikmete poolt. Sekt eitab neid süüdistusi.
- Urmas Sõõrumaa: seksuaalenergia ei ole raiskamiseks!
Sõõrumaa: seksuaalenergiat ei tohi raisata. - Arstid purustavad Sõõrumaa seksiõpetuse
Sõritsa: seksuaalenergia on mõõtmatu. - Lugu, mida mõned peavad väga heaks looks, aga teised jube vastikuks:
Heiki Suurkask: Zapadofoobia ehk läänevaenu vohamisest tänases Eestis - Metropoliit soovitas Euroopal astuda homoperede vastu
- Olev Poolamets: Homoseksuaalsus pole põhjus vihkamiseks või vägivallaks
Kolm viimast lugu põimuvad omavahel nüansirikkaks läbilõikeks Ida ja Lääne põrkumisest siin Eestis. Ehk on olemas ka kolmas tee – Eesti tee – olla salliv, iseseisev, samas põimitud-lõimitud, pilguga tulevikku, juurtega oma kultuuris jne.
Ja lõpetuseks meeldetuletus, et Belgia skeptikute miljoni euro pakkumine lõpeb 30. septembril. Seejärel jätkame skeptik.ee mitme tuhande euro pakkumisega.
@Klõbistaja:
Huvitav, kes neid otsuseid praegu teevad? … Päris kindlasti ei kuulu seal enamus naistele. Nii et ebaratsionaalsuses ei saa süüdistada just naisi.
Loomulikult on naised kõikides ilma hädades süüdi. See tõde pärineb judaismist, kus Eevakene rikkus hädapätakast Aadama pardiisipõlve ära. Kristlased võtsid selle nõmeduse üle. Sellepärast ma räägingi, et tagurlik organiseeritud religioon tuleks kuritegelikuks kuulutada, kui arengu pidur.
Aga sellistest totratest petitsioonidest ei maksa eriti välja teha.
Aga sellised jaburad petitsioonid näitavad meie inimeste madalat haridustaset ja ajupestust. Peaks olema kurb, aga tegelikult ajab naerma.
Postimees: Teadlased: Päikesega toimub midagi veidrat
@salvey:
Pole maie armsa staariga midagi erilist lahti.
http://www.space.com/23550-sun.....video.html
Sealtsamast leiab kohe ka teise video, eilse päris tugeva loite kohta.
@salvey:
Õnnetul kombel jätkus mul rumalust Postimehes ilmunud artikli kommentaariumi lugeda. Enamasti ma sellist lollust ei tee.
Päike on mõnevõrra oodatust loium – aga kurvastada selle pärast pole küll mõtet.
Klõbistaja ütles:
Ega ma kurvastagi :) Pealegi, mis mu kurvastamisest kasu oleks, ega päike sellest energilisemaks muutu. Minu tähelepanu äratas mõnevõrra naljakas sõnakasutus: jultunud kaabakas on ikka õige kummaline väljend päikesel tomuva kirjeldamiseks ju.
Kommentaariumile viskasin pilgu peale, aga seal visati peamiselt nalja mu meelest, tõsiseid paanitsejaid oli vast mõni üksik ja teab kui tõsised needki olid.
@salvey:
“Minu tähelepanu äratas mõnevõrra naljakas sõnakasutus: jultunud kaabakas on ikka õige kummaline väljend päikesel tomuva kirjeldamiseks ju.”
Jah, see oli humoorikas. Eks staarid kipuvadki mõnikord kaabaklikult käituma. :)
Novaatoris ja ERR-is on valdav osa teadusartikleid siiski täiesti korralikud (kui pisiasjad kõrvale jätta). Päikese loidusest ja loidetest:
http://www.novaator.ee/ET/kosm.....on_petlik/
“Lähtudes ainult päikeseplekkide hulgast, on praegu Päike kõvasti ajast maast ja ülimalt uimane. Seevastu uue mudeli järgi klapib kõik. Magnetvälja muutuste kohaselt pidi Päikese aktiivsus suurenema 2011. aasta lõpus ja tolle aasta novembris muutuski Päike tegusamaks. Kuna eelmises Päikese tsüklis oli kaks aktiivsuse kõrghetke, võib ka praegu oodata veel ühe tippaja saabumist.
Uurimuse autori Liang Zhao sõnul tundub Päike viimastel aastatel küll erakordselt rahulik, kuid vaadates viimase ligi kolmesaja aasta andmeid, on sarnaseid perioode esinenud varemgi.”
P.S. Postimehe kommentaarium on mitmel põhjusel seekord eriti nõme.
Postimehes on Päike jätkuvalt populaarne:
http://www.ilmajaam.ee/2594754.....traagilist
“Mitmed Päikest uurivad teadlased on spekuleerinud, et Päike naaseb praegu lihtsalt rahulikumasse olekusse – 1940. aastatest saati on taevakeha ebatavaliselt aktiivne olnud. Kui see on tõsi, võib leevenduda ka globaalne soojenemine. «Tont seda teab, seda on raske ennustada ja öelda midagi täpsemat, aga ilmselt on see jutt õige. Kuid kordan veel kord, et karta ei maksa,» sõnas Viik.”
Tore ju oleks, kui soojenemine seeläbi peatuks. Aga eilsest artiklist jäi vist paljudele kommenteerijatele kahesilmavahele lause:
“Kui see on nii, võib leevenduda ka globaalne soojenemine, ent Päikese heleduse võimalik langemine 0,1 protsendi võrra ei kompenseeriks teadlaste sõnul kuidagi kasvuhoonegaaside mõju. Hathaway kinnitusel annaks see meile ehk kõigest pisut lisaaega.”
Kas Fukushima on pseudoprobleem? Arukamad ehk mõistavad, et tegemist on tohutult ohtliku asjaga. Ehk läheb kõik hästi? Lihtsam on muidugi end veenda heade lahendustega. Aga tegelikult?
http://forte.delfi.ee/news/tea.....d=67085542
“Küsimusele, mida tuleks ette võtta äärmiselt radioaktiivsete esimese, teise ja kolmanda reaktorihoonega, pole hetkel aga rahuldavat vastust. Ioniseeriva kiirguse nivoo on neis nii kõrge, et inimesi ei saa hoonete lähedalegi lasta, rääkimata kütusevarraste väljaõngitsemisest.”
No vähemalt neljanda reaktori kütusevarrastega hakatakse tegelema – asi seegi. Loodame parimaid arenguid.
Klõbistaja ütles:
loeme loitsu, st luuletust ja loodame mis meil muud ikka teha.
@salvey:
Seda loitsu ma tean ammugi.
Ma ei arva, et Fukushimas toimuks midagi silmnähtavalt katastroofilist. Aga on üsnagi selge, et radioaktiivne solk imbub vaikselt Vaiksesse ookeani. Ookean on suur – see ei tee mitte midagi? Eks üldsust on kasulikum panna uskuma lahjenduse mõjusse…
Mingil moel see reostus ikkagi likvideeritakse. Küsimus on ajas.
Klõbistaja ütles:
Ega ma arvanudki, et te ei tea seda
Eks kalad ole nüüd varasemast radioaktiivsemad.
Küsimus on alati ajas. Ta ju kõik haavad parandab.
Päris “free energy” just ei ole, kuid peaaegu: lubatakse 75% väiksemat elektriarvet seadme abil, mis tekitab “tasakaalustatud elektrivoolu”, töötab “müra ja häirete filtrina”, parandab elektrivõrgu omadusi, puhastab elektrienergiat “parasiithäiretest”, “kõrvaldab võrguvõnked”, parandab elektrivõrgu “võimsustegurit”.
Kui seade ei anna teile 75% säästu, siis võite vabalt tagastada ja raha tagasi saada … seda muidugi juhul kui tagastate “avamata originaalpakendis”.
Loe siit
ja siit
@PP:
Jama kommenteerimiseks olen ma laisk, aga lisan kommi mis asja olemuse ilusasti kokku võtab! Imepärast energiasäästjat kiidavad tegelikult väljamõeldud insenerid http://www.ohtuleht.ee/551810
Postimehe välisuudiseid tasub ikkagi jälgida, sest mõnikord leiab sealt midagi huvitavat.
http://www.postimees.ee/259766.....s-ngc-6984
“NGC 6984 on keskmise suurusega spiraalgalaktika, mis asub Maast 22 miljoni valgusaasta kaugusel. Möödunud sajandi jooksul vaadeldi selles galaktikas kaheksat supernoovat, mistõttu nimetab NASA seda ka «Ilutulestiku galaktikaks».”
Väga ilus pilt. Galaktika keskel olevat supersuurt musta auku pole näha, kuid kõigi eelduste kohaselt peaks ta seal asuma.
Siit leiab samast galaktikast tõesti teravamaks tehtud pildi:
http://www.spacetelescope.org/images/potw1344a/
Ja seda saab suurendada. Keskel ongi näha väga hele ring. See muidugi pole supernoova, sest ta pole sinna järsku ilmunud.
Seal lahvatavatest supernoovadest saabki aru vaatluste ajal toimuvate muutustega. Pärast plahvatamist ei pruugi täht haihtuda – võib muutuda nt neutrontäheks. Veel suuremast tähest tekkinud musta auku võib ikkagi edasi nimetada täheks – peittäheks. Ei arva ma suurt midagi neist hüpoteesidest, et kuskil “teises otsas” avaneb valge auk, sissepääsust “ussiauku”… Asju ei maksa liiga keeruliseks ajada. Mida imelikku peaks selles olema, et kuskil on gravitatsioonijõud nii tugev, et isegi footonid jäävad lõksu. Kõik see on matemaatiliselt arvutatav. Schwarschild taipas seda ligi 100 aastat tagasi ja sellest tulenes temanimeline raadius. Mida massiivsemem objekt on kollabeerunud mustaks auguks, seda kaugemal singulaarsusest asub tema sündmuste horisont.
See supernoova ei anna ikkagi rahu. Selguse huvides oleks pidanud tema asukoht kuidagi tähistatud olema. Viide: “keskpunktist veidi kõrgemal ja paremal olev täpp”, pole kuigi informatiivne. Kust ma pean teadma keskpunkti täpset asukohta? Pealegi tundub mulle, et see galaktika pole päris otsevaates, vist on veidi kaldus. Ilmselt ikkagi ei peeta supernoovaks seda umbes keskel olevat heledat ala, pealegi pole see täpp. Küllap taibatakse mingitel uutel piltidel sellele täpile ring ümber joonistada.
Postimees: Argo Ideon: see võib kõik olla
Scrödingeri kiisu, kvantosakeste superpositsioon, kvant-multiversum ja otsapidi ka Stephen King (“Tume torn”), moodustavad kenasti loogilise terviku.
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10582&cat=1
“Töörühm paigutas õõnsusesse aga lisaks superpositsioonis oleva rubiidiumi aatomi. Superpositsioon kajastus kahes veidi erinevas energeetilises olekus ehk elektronide paigutuses. Neist üks keelas õõnsusesse saadetavatel footonitel sellesse siseneda, mil teine olek taolisi takistusi ei seadnud.
Seeläbi siseneks ühes universumis valgusosake õõnsusse, peegelduks peeglite vahel umbes 20 tuhat korda ja väljuks seejärel tuldud teed pidi. Teises universumis peegelduks see aga juba peegli välisseinalt. Kumbki sündmustekäik ei mõjutaks valgusosakese enda omadusi. Küll aga jätab see jälje õõnsuses olevale aatomile, kutsudes esile 180-kraadise faasinihke. Seega saab footoni möödumist korduvalt registreerida ilma seda ennast kordagi otseselt mõõtmata.”
Teiste galaktikate uurimine annabki parema pildi meie enda omast.
http://novaator.ee/ET/kosmos/k....._linnutee/
“Hubble´i rahvusvaheline uurimismeeskond valis välja nelisada Linnuteele sarnanevat galaktikat ja analüüsis nende arengut ligi 11 miljardi aasta jooksul. Infapunalainealas ja nähtavas valguses tehtud fotod lubasid mõõta galaktikate suurust ja nendevahelist kaugust kõikidel arengujärkudel. Ereduse ja värvuse põhjal arvutasid astronoomid välja galaktikate massid. /…/
Lisaks on selge, et Linnutee ja teised spiraalgalaktikad tekivad erinevalt kui teised galaktikatüübid.
Ellipsikujulised galaktikad saavad alguse väga tihedast südamikust, kus paikneb enamasti ka must auk. Ülejäänud galaktika hakkab kasvama selle ümber.”
Üldiselt on vist viimasel ajal arvatud, et supermassiivsed mustad augud paiknevad kõikide suuremate galaktikate (ka spiraalsete ja korrapäratute) keskmetes. Kahe musta augu kokkupõrge võib uusmoodustise galaktikast välja visata. Selline asi võib toimuda nt kahe galaktika ühinemisel.
Mustadest aukudest veel:
http://www.astronoomia.ee/vaat.....usta-augu/
“Tavaliselt sisaldab iga galaktika oma keskmes supermassiivset musta auku, mis vahete-vahel röntgenkiirguses särama lööb. Ent täht, mille Heida avastas, paiknes galaktika keskmest kaugel. Siiski oli objekt röntgenkiirtega vaadeldes nii ere, et seda sai kõige paremini võrrelda ainult ereda supermassiivse musta auguga.
Harilikult galaktikate keskel paiknevad supermassiivsed mustad augud kaaluvad rohkem kui miljard Päikest. Nii rasked objektid võivad keskmest nii kaugel leiduda ainult juhul, kui mingisugune sündmus on massiivse keha galaktika keskmest välja lennutanud. Üheks võimaluseks on kahe musta augu ühinemine. Uus moodustunud must auk “tulistatakse” süsteemi keskelt suurel kiirusel välja.”
Meie Linnutee keskmes oleva musta augu massiks hinnatakse u 4 miljonit Päikese massi, kuid Universumis leidub palju massiivsemaid. Siin ei ole õige kasutada sõna “kaaluvad”.
Õhtuleht: Anna Levandi tahaks selgeltnägija abi
Koerad ja hundid pakuvad ehk enam huvi kui kvandid ja kvargid.
http://teadus.err.ee/komment?i.....#038;pgk=1
“Küsimusele vastuse leidmist raskendab liigi noorus – koerad ja hundid lahknesid evolutsioonilises mõttes suhteliselt hiljuti. Nende geenipagas pole veel oluliselt eristunud. Samuti on järgnenud sajanditel liikide tee paaritumise läbi taas ristunud, mis segab jälgi veelgi. /…/
Töörühm kõrvutas seda 77 tänapäeval maailma eri paigus elava hundi, koioti ja koera pärilikkusmaterjaliga. Selle alusel koostatud sugupuu kohaselt pärinevad kõik kaasajal elavad koerlased Aafrika keskosast. Koerte kodustamine sai aga selgelt alguse Euroopas. Huntide ja koerte lahknemine algas 32 tuhat aastat tagasi, mil enamike koeratõugude ühine esivanem elas 18 tuhat aastat tagasi. Seeläbi alustasid töö kohaselt koerte kodustamisega juba kütid ja korilased.”
Novaator vahendab meile täna rõõmsalt, et elektronid on ümmargused. Mõelda vaid – polegi lapikud. :)
Jutt käib ju tegelikult vaid dipoolmomendist – et seda neil pole.
Elektronide (ja muude elementaarosakeste) “kujust”:
http://www.horisont.ee/arhiiv_....._joud.html
“Nüüdiseksperimendi tase suudab määrata osakeste mõõtmeid, kui nad pole väiksemad kui 10-16-10-17 cm. Alla selle loetakse osakesed punktikujulisteks. Selliste punktikujuliste, praegu elementaarseiks loetavate osakeste – maailma ehituskivide – arv pole küll nii väike kui Anaximenese algelementide arv, kuid mitte ka väga suur. Kuus leptoniteks nimetatud osakest on jaotatud kolme perekonda: elektron ja elektronineutriino, müüon ja müüneutriino ning tauon ja tauneutriino. Ning nende samade perekondade vahel jaotuvad kuus kvarki: vastavalt u- ja d-kvark, s- ja c-kvark, b- ja t-kvark. Igale osakesele lisandub temale vastav antiosake, mis on sama massi ja spinniga, kuid vastasmärgiga ülejäänud osakest iseloomustavate suurustega (laengutega). Kokku teeb see (juhul kui ükski osake ja tema antiosake pole identsed) 24 elementaarset ehituskivi.”
Need osakesed on struktuuritud. Mitu korda on räägitud ka footoni “kuju” muutumisest. Mõned siis arvavadki, et valguskvant ise on muutliku kujuga. Tegelikult muutub valguse lainepikkuse kuju.
Midagi täiesti praktilist EPL-lt – uues ÕS-is on 2000 uut sõna. Aga raamatut ehk polegi vaja osta, sest artikli lõpust leiab vajaliku lingi.
http://epl.delfi.ee/news/eesti.....d=67112066
Tšakrate mõiste jäi siiski ebaselgeks. :)
@Klõbistaja:
Siin pean päris olulise paranduse tegema. Punktosakesed on väiksemad kui 10 astmes miinus 17 cm. Loodetavasti siiski keegi ei arvanudki, et jutt käib 17-st cm väiksematest osakestest. :)
Elektroni kujust ikkagi rääkida ei saa. Samas – punktikujuline…
Punktosakeste täpsema mõiste kohta ei leia eesti keeles peaaegu mitte midagi. Siiski:
http://www.fyysika.ee/uudised/?p=15508
“Elektrone arvatakse pöörlevat kuigi nad on ainult punktosakesed, milledel puudub pind mis pöörelda saaks. Hiljutine grafeeni kohta tehtud uurimustöö näitab, et elektroni spinn võib tuleneda asjaolust, et väikestel vahemaadel pole ruum tasane vaid pigem segmenteeritud, justnagu maleruudustik./…/
Siiski pole kindel kuidas elektron spinnist tulenevat impulsimomenti käigus hoiab. Kui elektronil oleks raadius, siis peaks selle pind liikuma kiiremini kui valguse kiirus, rikkudes seeläbi relatiivsusteooriast tulenevaid seadusi. Lisaks näitavad eksperimendid et elektronil puudub raadius; arvatakse et see on lihtsalt punkt-osake, millel puudub pind või alamstruktuur, mis pöörelda võiksid.”
Guugeldamine “point particle” annab väga palju vasteid. Kes viitsib, võib muidugi kõik nad läbi lugeda. Minule jäi silma see:
http ://www.fnal.gov/pub/today/archive/archive_2013/today13-02-15_NutshellReadMore.html
Jätsin tühiku sisse, et poleks teine link. Kindlasti on veel paremaid selgitusi.
PP ütles:
Nagu ajakirjadnuses juba märgatud (link), kiidavad sellele takka insenerid, kes on seni suutnud jääda Google’i eest täiesti peitu ja kellel on eri riikides eri nimi, aga sama nägu.
Terve tänase päeva on Fukushimas mingi jama lahti. Sellist pilti pole ma seal varem mitte kunagi näinud.
http://www.tepco.co.jp/kk-np/m.....dex-j.html
Kas tõesti see kasutatud kütusevarraste väljavõtmine neljanda reaktori jahutusbasseinist mõjub nii? Töötavad ka kell 5 hommikul? Just praegu läksid numbrid veel suuremaks. Neljanda kasti üks näitaja ületab tavapärast 10 korda (tavaliselt on 400, nüüd on 4000).
Selle taustal ei tundu Sirbi probleemid enam kuigi olulistena. Muidugi pole asi ainult Sirbis – kultuuriministriga pole väga paljud üldsegi rahul, pehmeltöeldes.
Klõbistaja ütles:
Joonise all on rohelises kastis jaapanikeelne seletus. Google Translate tõlgib selle nii, et 11.10.–18.12.2013 (Heisei 25-nen 10 tsuki 11-nichi kara 12 tsuki 18-nichi no ma ☺) tehakse jaamas röntgenuuringuid ja suuremad väärtused tulevad sellest.
Paraku on muu tekst (skeemist vastakul) mittekopitava graafikana ja sedasi ei saa keelt oskamata aru, mis seal seisab. Nt mind huvitab, mida täpselt need arvud näitavad, sest väärtused on näiliselt alla loodusliku fooni (võimalik muidugi, et näitavad, kui palju on üle loodusliku fooni).
@Andres Valdre:
Ahah, tänan selgituse eest! Ma ei pööranud sellele rohelisele kastile üldse tähelepanu. Oranž esimene kast vist näitab maismaal asuvaid mõõtekohti – ühikud on: nGy/h. Kui vajutada ovaalsele oranžile kirjaga nGy/h, siis võib pildist ja tekstist järeldada, et kuni 150 nGY/h on ok. Sellega peaks hästi olema, sest reeglina on see palju väiksem. Aga neljanda oranži kasti andmed tulevad kas veepiirilt või veest. Ühikuks cpm. Vajutades ovaalsele kirjaga cpm, on jutt midagi 500-st. Enamasti ongi alla selle, kuid eile oli korraks ka üle 6 000 cpm. Ka täna on küllaltki suured kõikumised. Hästi ei usu, et avariilises jaamas jäävad näitajad alla looduslikku fooni. Ja kui tavapärasest näitajast ikkagi järsku tekivad üle 10-ne korra suuremad, siis justkui paneb mõtlema.
Üldse on neid igasuguseid erinevaid kastikesi ja ovaalikesi seal rohkesti – numbrid ka mitmesugused. Mõistlikum on vist sellega pead mitte vaevata.
Kaugemalt ka jälle midagi – kas kunagi saab Maale (tema atmosfäärile ja paljudele elusolenditele) saatuslikuks selline sündmus:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10637&cat=1
“Maal elavate elusorganismide õnneks leiab neist valdav osa aset miljardite valgusaastate kaugusel. Arvutuste kohaselt häviks sähvatusega samal joonel ja samas galaktikas asuva planeedi atmosfäär hetkeliselt. Selle aasta aprillis märkas Fermi kosmoseteleskoop aga sündmust, mille kõrval isegi tüüpilised gammasähvatused kahvatusid. Esimeste minutite vältel registreeriti kahe valgusosakese olemasolu, mille kantav energia küündis 73 ja 95 GeV’ni (miljardi elektronvoldini). Eelneva rekordihoidja vastav näitaja jäi veidi üle 10 GeV.”
Aga ma ikkagi ei saa jätta tähelepanuta autori sagedasi apsakaid:
“Ligikaudu 3,75 miljardit aastat toimunud täheplahvatuse käigus vabanenud pehmemaid gammakvante, röntgenkiirgust ja nähtavat valgust täheldati veel järgmised 20 tundi.”
Loomulikult käib jutt sellest, et see plahvatus toimus 3,75 miljardit aastat tagasi (3,75 miljardi valgusaasta kauguses).
Kui delfi peaks selle artikli vahendama, järgneb kohutav sõimamine. Mina ei sõima? Vead ikka juhtuvad, kuid miskipärast juhtub seda justkui mõnedel sagedamini.
Õhtuleht vahendab: Õhusaaste viib eestlased varakult hauda
kommentaatorid kalduvad pigem skeptiliseks jääma.
@salvey:
Õhtuleht oskab sensatsioonilisi pealkirju panna – loomulikult kutsub see artiklit lugema. Mõned päevad tagasi jäi silma märksa igavam pealkiri EPL-s – sisu ei lugenud, sest niikuinii ei jõua kõike lugeda.
http://epl.delfi.ee/news/eesti.....d=67137576
“Eesti Keskkonnauuringute Keskuse värske uuring, milles mõõdeti õhu puhtust 22 Eesti linnas (suurtest linnadest Tallinna ei arvestatud), näitab rõõmustavat olukorda: halvemat hinnangut kui „hea” ei saadud kusagil.”
Aga tuleb välja, et nt Tartus vist siiski päris hea see olukord pole.
Klõbistaja ütles:
mõelda vaid, üks gammasähvatus ja ei saa iial me teada, kuidas need lood siis “Sirbiga” olid tegelikult, kas Universum paisub lõputult või ei, kas teisi Universumeid on olnud või kas mõni tuleb veel, kas elu sündis Maal või kandus siia ja loendamauid muid asju niisamuti. Ei jää järgi kedagi, kes saaks küsida – ja mis oli selle kõige mõte? Aga tõde on kusagil olemas… :)
Veider lugu – mõnikord lähevad mu kommentaarid poolepealt minema. Tahtsin eelnevalt veidi pikemalt heietada õhusaaste teemadel. Tühja kah… Õhtulehele pole mõtet liiga teha – aegajalt satun päris headele artiklitele. Nagu selle Maalehes täna antud lingi kaudu. Teemaks lastehalvatus ja vaktsineerimine.
http://maaleht.delfi.ee/news/t.....d=67161354
“Poliomüeliit ehk lastehalvatus, mida peetakse vaid arengumaid ohustavaks haiguseks, hiilib taas Euroopale ja Eestile üha lähemale.”
Päris normaalne kommentaarium on praegu selle artikli all. Muidugi leidub rumaluste ja lausvalede levitajaid, kuid nad pole seal toetust eriti leidnud. Üks väidab, et 2 inimest haigestusid pärast vaktsineerimist. See on võimalik, kui vaktsineerimisega jäädi hiljaks – st inimene oli juba nakatunud. Või oli vaktsiin toimetu ebaõigete säilitustingimuste tõttu. Selle kommenteerija järeldus, et mõlematpidi on risk haigestuda ja võiks asja saatusehooleks jätta, ei ole loogiline.
@salvey:
“mõelda vaid, üks gammasähvatus ja ei saa iial me teada, kuidas need lood siis “Sirbiga” olid tegelikult, kas Universum paisub lõputult või ei, kas teisi Universumeid on olnud või kas mõni tuleb veel, kas elu sündis Maal või kandus siia ja loendamauid muid asju niisamuti.”
Planeedil Maa on toimunud mitmeid suuri väljasuremislaineid. Ühe põhjusena ei saa välistada just taolist sündmust. Aga selline ülienergeetiline kiir peaks olema suhteliselt kitsa läbimõõduga (kaugusega läbimõõt suureneb, kuid energia nõrgeneb). Näiteks võib sahmakas tabada Maad, jättes Marsi puutumatuks. Või mingi Jupiteri kuu…
Omaette teema on gammapulsarid.
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10666&cat=1
P.S. Meie Universum kirjutatakse suure algustähega, kui jutt käib teistest (hüpoteetilistest), siis on väike algustäht. Galaktikaga samamoodi.
Kuidas kulgeb komeet ISON-i kohting Päikesega? Kas jääb sisemuses külmaks või sulab ära? Õhtul/öösel saame teada. Tal peaksid siiski olema päris head šansid edasiseks eksistentsiks.
http://forte.delfi.ee/news/kos.....d=67341382
Jaa, füüsika areneb kiiresti…Novaatorist saab teada täitsa uusi asju mustade aukude kohta. :)
http://novaator.ee/ET/kosmos/k.....tad_augud/
“Täheteadlased tunnevad seni ainult kahes suuruses musti auke.
Need võivad olla pisikesed, sel juhul on musta augu mass umbes kümnendik Päikesest. Väikesed mustad augud tekivad, kui pisemat sorti täht surres kokku variseb või supernoovana plahvatab.
Ülimassiivsete ja väga tihedate mustade aukude mass ulatub mitme miljardi Päikese massini. Sarnaste hiiglaste tekkemehhanism pole siiani päris selge, kuid enamasti asuvad nad galaktikate tuumade läheduses.”
Väikesed mustad augud on siiski Päikesest palju kordi massiivsemate tähtede gravitatsioonilise kollapsi tulemus. Oletatakse veel, et päris Suure Paugu alguses võisid moodustuda mikroskoopilised mustad augud, kuid see on teine teema.
ERR-i tänasest artiklist selgub, et tegemist on Päikesest 19 – 30 korda massiivsema musta auguga. Huvitav, kumma artikli DELFI vahendab, kui vahendab?
ISON lahkus meie hulgast… Elame kuidagimoodi selle raske hoobi üle.
Aga siin on Universumi paisumisest päris hea selgitus:
http://phys.org/news/2013-11-universe.html
Sageli esitatakse veider küsimus, et kuhu (mille sisse) ta siis paisub. Pilt rosinasaiast kõlbab sinna juurde. Ja lõputusest või ainult ääretusest on ka juttu.
Komeet ISON-i kohta on veel ebaselgus. NASA esitas öösel väga kurva muusika saatel video, kus väideti tema peaaegu täielikku hävingut. Kuid hiljem avaldati lootust, et ehk ikka on päris palju alles.
http://www.skyandtelescope.com.....09261.html
Peenem prügi on muidugi, aga paar suuremat tükki võivad ka olla.
ISON pakub jätkuvalt mõtisklusainet:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10681&cat=1
“Ent sellele vaatamata ei saa komeedi poolt juba teadlastele pakutud teadmispagasit alahinnata. Komeedid, mis pole Päikesesüsteemi siseossa varem sattunud, pakuvad rikkalikult informatsiooni Päikesesüsteemis 4,6 miljardit aastat tagasi valitsenud tingimuste ning selles toona leidunud tolmu ja gaaside kohta. Viimaks annab ISON esimese aimduse, mida taoliste ürgsete komeetide külastustest oodata võib.”
Pilte Päikesest võib edaspidigi siit vaadata, kuid ISON on möödanik:
http://sohodata.nascom.nasa.go.....etector=C3
Mis seals ikka – Universum pole sõbralik. Ta on neutraalne, mis hävib, see hävib.
Suvest sai detsember. Kristlastele head esimest adventi! Talvesaapad peab üles otsima.
DELFI valis õige artikli edastamiseks, kuid miks muuta pealkiri täitsa nõmedaks?
http://forte.delfi.ee/news/kos.....d=67347090
“Veidi üllatav: kõike neelavast mustast august paistab siiski valgust”
Veidi üllatav, et teadusrubriigi toimetajad ei tea mustadest aukudest mitte tuhkagi. Ei pidanud selle all hoopiski silmas ERR-i toimetajat…
Üks mustavõitu tulevikustsenaarium Õhtulehes: Maade müük jätab meid omal maal nälga?
Ühe uuringu nõuetele mittevastavaks tunnistamine põhjustab otseloomulikult vandenõuteoreetikute suurt kisa.
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10697&cat=1
“Tänaseks on samas ajakirjas ilmunud üle kümne töö erinevaid aspekte kritiseerinud toimetajale suunatud kirja. Muu hulgas püüdis näiteks tähelepanu ‘doosi efekti’ puudumine. Kasvajate areng näis kulgevat sõltumatult sellest, kui palju glüfosfaati või GM-maisi närilised tarbisid. Teatud rühmades põhjustas madalaim doos isegi agressiivsemalt arenevat vähki. Samuti näis glüfosfaadi ja GM-maisi kahjulik mõju olevat töös esitletud tulemuste alusel äärmiselt sarnane.
Viimaks puudus täielikult leidude statistilise olulise kontroll. Katses kasutatud rottide arv oleks selle olematuks muutnud. Nii eeltoodud kui ka tehnilisemate sisuga põhjustel pidas tööd ebapädevaks ka näiteks Euroopa toiduohutusamet, Saksa Föderaalse Riskihindamise Instituut ja Austraalia-Uus-Meremaa toidustandarditeamet.”
Pealegi on katses osalenud rotiliinil üldse omadus sageli vähki haigestuda.
Aga teoreetikute arvates on tegemist GMO-de vähkitekitava toime järjekordse kinnimätsimisega.
Novaatoris ka ülevaade ilmunud: Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli
Kuna toit ja keskkond on olulised teemad, puudutavad meid kõiki paraku mõnevõrra lähemalt, kui kauguses olevad mustad augud või isegi see, kes meil parasjagu kultuuriminister on, näiteks, siis olgu seegi kajastus siin kajastatud.
P.S. Tunneksin ise vaid heameelt, kui Roundup oleks /suhteliselt/ ohutu, nagu väidetakse, sest kardan, et selle kemikaali teataval hulgal sissesöömisest ei pääse ka sel juhul, kui toda maisi mitte süüa. Vabatahtlikult joogiveele ma glüfosfaati lisama (nagu nonde rottidega tehti) et tema ohutuses siis ikkagi veenduda ja oodata/vaadata, millal ja kas vähki suren, ma muidugi pole. Aga eks me kõik ole kui rotid, üks vastupidavam kogu keskkonna saastele, teine vähem ja paljud jääks ilmselt saastetagi, so. geneetilistel põhjustel vaid vähki ning millesegi peab ju lõppudelõpuks surema, eksole.
Ee… tõenäoliselt elavad rotid inimkonna maa peal üle, eks see hüvitab neile kogu selle uuringute käigus tehtud ülekohtu.
@salvey:
See GMO-de teema ei huvitanud mind kuigivõrd, sest ma ei näe nende söömises mingit ohtu. Pole ju erinevust tavalisel teel muteerunud taimedel/loomadel, teadlikul sordi-/tõuaretusel või geenimanipulatsioonil. Paljud vaidlevad selle viimase väite vastu, kuid see on inimeste eksitamise tulemus. Loomulikult tuleb vastavaid uuringuid teha. Ja enamasti ongi katsetest näha, et GMOd ei ole kahjulikud. Seda üllatavam oli kõnealuse katse tulemus. Aga kui uuring oleks igati korrektselt läbi viidud, siis tuleks üllatusele vaatamata sellega arvestada. Antud juhul see ei olnud nii.
Pestitsiidide ohutuse küsimus tundub problemaatilisem.
@Klõbistaja:
Mina räägingi ju just pestitsiidist. Seda maisi ongi geneetiliselt muundatud just nii, et roundupiga võimalik mürgitada oleks kasvavat taime ja see ta ellu jätaks. See tähendabki seda, et süüakse endale sisse pärast ühes maisiga ka roundup. Seepärast vaidlusaluses uuringis toda maisi koos roundupiga ju uuritigi, sain ma aru.
@salvey:
Pestitsiide on väga erinevaid. Praegu on jutt herbitsiididest, ka nemad on erinevad. Roundupi puhul tundub efektiivsuse ja toksilisuse suhe kalduma kasulikkuse suunas. Mida ta endast kujutab? Vikipeedia: “Glüfosaat akumuleerub taimede algkudedes (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.[2]
Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole väga efektiivne.”
Kas sellest võib väljalugeda, et glüfosaat tõepoolest mõjubki ainult taime kasvufaasis – seega siis valminud taime puhul (toidulauale ilmunud) toime puudub (sööjale)?
Uuringust: vaatamata kolmele erinevale eestikeelsele artiklile, ei saa ikkagi päris hästi aru, et kellele mida anti. ERR: “Kontrollrühma kuuluvatele rottidele anti vastavalt söögiks tavapärast maisi või lisati nende joogivette glüfosfaati.”
Kas oli kolm rühma – GM-maisi sööjad, glüfosfaadi limpsijad ja kontrollgrupp?
Lause:
“Biotehnoloogiaettevõtte Monsato loodud mais NK603 suudab lagundada firma poolt toodetavat glüfosfaadiks kutsutavat umbrohumürki.”
Lagundamine tähendab seda, et glüfosfaat laguneb kasvavas muundatud maisitaimes? Ja laguproduktid väljuvad taimest? Või mõjub valminud NK603 lisamine glüfosfaadile seda lagundavalt?
Lolliks võib minna. :)
@Klõbistaja:
Maainimese ja ka maakasutajana tean isegi, et pestitsiide on erinevaid. Olen neid ka aastate jooksul kasutanud ja ka rounduppi olen isiklikult kasutanud, nii et tean küll mis ta endast kujutab ja kuidas toimib. Aga kuna ma bioloog pole ja nemadki pole roundupi suhtes ühel meelel, siis ma ei hakka parem midagi arvama. Eks lõplik tõde ja kasu/kahjulikkuse suhe selgub täiel määral vist siiski alles aastate pärast. Varem lubatud olnud pestistsiide on ju keelustatud varemgi ja kardetavasti tuleb seda ette tulevikuski.