Suvest sai september — taevas tumeneb


Pärnumaa uus loodushariduskeskus koos observatooriumi ja planetaariumiga. Pildile klõpsates tuleb suurem pilt.

Jätkuvalt on aktiivsem platvorm sõnumilevi koha pealt skeptik.ee Facebooki leht, aegajalt levivad eetrisse ka Vabakanali Skeptiku pooltunnid, aga siinset kodupaika ei tasu siiski maha jätta, kuigi uusi sisulisi lugusid ilmub jube harva. Ja varjusurm jätkub. Kui kaua, eks seda näitab tulevik. Vahepeal aga mõned leiulood ajakirjandusest ja muudest allikatest, mis silma on jäänud.

Kolm viimast lugu põimuvad omavahel nüansirikkaks läbilõikeks Ida ja Lääne põrkumisest siin Eestis. Ehk on olemas ka kolmas tee – Eesti tee – olla salliv, iseseisev, samas põimitud-lõimitud, pilguga tulevikku, juurtega oma kultuuris jne.

Ja lõpetuseks meeldetuletus, et Belgia skeptikute miljoni euro pakkumine lõpeb 30. septembril. Seejärel jätkame skeptik.ee mitme tuhande euro pakkumisega.

746 Replies to “Suvest sai september — taevas tumeneb”

  1. Gravitatsioon puudutab meid kõiki. Muidugi ta toimib vaatamata sellele, kui palju meil temast aimu on. Algus ETV2 kell 21.30
    http://teadus.err.ee/artikkel?.....8;id=10686

    “Kolmandas osas uurib professor Brian Cox jõudu, mis on andnud kogu universumile praeguse kuju – gravitatsiooni. Õuna langemine puu otsast on kõigile tuttav, ent gravitatsioon on universumi üks veidramaid ja üllatavamaid jõude, mille mõju ulatub hoopis kaugemale.”

    Millegipärast ma ei leia kuskilt teist osa. Nägin telekast ainult selle lõppu, sest läks meelest ära ja tavaliselt saab järelvaadata. Aga tuleb välja, et mõnikord ei saa – seega on mõistlikum kohe vaadata. Või homme korduses.

  2. @salvey:
    Puurisin seda teemat veel veidi, Novaatori artiklite põhjal. Kolm aastat tagasi ilmunud artikkel seab Roundupi ohutuse väga tugeva kahtluse alla.
    Aga otseselt seostub praeguse teemaga, ja heidab sellele pisut rohkem valgust, eelmisel aastal ilmunud lugu.
    http://novaator.ee/ET/meditsii.....vad_vahki/

    “Kokku tegid uurijad katseid kümne rühma rottidega. Igas grupis oli kümme emast ja sama palju isaseid rotte. Kõik rühmad said ligi kahe aasta jooksul erinevas koguses mürki ja GM-maisi./…/
    Geenmuundatud mais ja Roundup tekitasid sarnaseid tervisekahjustusi, hoolimata sellest, kas neid manustati koos või eraldi./…/
    Kahtlusi tekitab väide, et Roundupi suhtes resistentse maisi söömine avaldas rottidele samasugust mõju kui taimemürk ise. Glüfosaat on mürgine kemikaal, mis blokeerib taimedel ühe ensüümi tootmise ja pidurdab valgusünteesi. GM-mais sisaldab kõigest bakterilt pärit geenijupikest, mis aitab taimedel vajalikku ensüümi toota.”

    Olulisem on just viimane lõik. Et kuidas võiks mõjuda vähkitekitavalt bakterilt saadud geenijupike, mis suurendab GM-maisil vastava ensüümi tootmist (või kõrvaldab glüfosaadi blokeeriva mõju?) ja seega ei pidurda valgusünteesi. Sa oletad, et seda ei teegi geenimuudatus ise, hoopis GM-maisi kogunenud herbitsiid? Keeruline lugu.

  3. Klõbistaja ütles:

    Sa oletad, et seda ei teegi geenimuudatus ise, hoopis GM-maisi kogunenud herbitsiid?

    Ei hakka üldse oletama midagi mitte-asjatundjana (kuigi selline mõte tõesti peast läbi käis) Aga kui peaks tõesti juhtuma, et Roundup peetakse vajalikuks tulevikus ikkagi keelustada, siis pole ilmselt põhjust kasvatada ka toda konkreetset just tema suhtes resistentset maisisorti. No võib ju olla, et leiutatakse mingi ohutum herbitsiid, kui Roundup, eks siis tuleb ka uue herbitsiidi suhtes tundetu mais aretada. Jätkuvalt tööd ja leiba teadusele, ühesõnaga :)

  4. Kui keskkonnasäästlikud me tegelikult oleme?
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10727&cat=1

    “Rootsi Gävle ülikooli ja USA Chicago ülikooli teadlased viisid läbi eksperimendi, milles palusid inimestele maitsta kahest tassist kohvi. Ühe kohta väideti, et tegemist on nn ökokohviga, teist nimetati aga tavaliseks. Kuigi mõlemas tassis oli sama toode, kaldusid katseisikud maitse poolest eelistama kohvi, mida nimetati keskkonnasäästlikuks, vahendab Phys.org./…/

    Teadlaste sõnul toob eksperimentide jada välja tarbijakäitumise ette aimamise olulisuse. Siinkohal on toodete märgistamine ja ennekõike aus märgistamine kriitilise tähtsusega, sest selle põhjal langetatakse sageli tarbimisotsused. Keskkonnateadlikud tarbijad eelistaksid iga hinna eest ökomärgisega toitu, kuid seda, kas märgisel esitatud väited ka kõik tõele vastavad, hakkavad kontrollima vähesed./…/

    Nii ei muuda ökokohvi ostmine tegelikult inimest keskkonnateadlikuks, kui samal ajal vahetab ta igal aastal oma mobiiltelefoni uuema vastu ja uuendab garderoobi paari kuu tagant. Pigem võiks seda käsitleda kui püüdu oma must südametunnistust paari ökotootega kergendada. ”

    Mina ökokohvi ei osta, sest see on tavalisest kallim. Ja see näitab veel seda, et mul pole vaja oma musta südametunnistuse kergendamist? Igati mõistlik on mitte laristada. Arukus tarbimises on ühtlasi loodushoid, kusjuures kasulik tarbija rahakotile.

  5. Üks Maa-sarnane kauge eksoplaneet pakub peamurdmist.
    http://www.astronoomia.ee/vaat.....u-maailma/

    “Kepler-78b ei oleks saanud tekkida tema praegusel orbiidil, sest minevikus oli ematäht nii suur, et planeet oleks jäänud tema sisse. Seega pidi ta oma omapärasele orbiidile sattuma tähe hilisemas arengus, kuid ka sellel teoorial on omad probleemid.

    „Planeet ei oleks saanud tekkida oma praegusel kaugusel, sest planeedid ei saa tekkida tähtede sees,“ ütles Dimitar Sasselov, kes uurib nö super-Maa planeete Harvardi Smithsonian astrofüüsika keskuses. „Ja ta ei oleks saanud tekkida kaugemal ja hiljem liikunud lähemale, sest sel juhul oleks ta liikunud otse täheni välja. See planeet on täielik mõistatus.“”

    Küllap ta ikkagi tekkis kaugemal ja hiljem puges tähele küljealla – muud varianti ju pole.

  6. Täitsa jama nende eksoplaneetidega – kord on nad liiga lähedal oma staarile, kord liiga kaugel. Vist viitab see planeeditekke erinevatele võimalustele?
    http://www.sciencedaily.com/re.....141629.htm

    Nooruke kuum gaasihiiglane on 11 korda Jupiterist massiivsem. Polegi päris planeet, pigem ise äpardunud täht? Sattus üldse sinna mingist muust tähesüsteemist? Ikka kolejube kaugel oma ematähest.

  7. Mis (kes?) on Europa jääkooriku all? Oletus, et seal loksub ookean, pole üldsegi uus.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10734&cat=1

    “Jupiteri kaaslase Europa jäisel pinnal on näha risti-rästi jooni, umbes nagu uisuväljakul. Need jooned näitavad Saksa teadlaste väitel, et Europal võib olla elu. Nad muidugi ei väida, et Europal uisutab ringi keegi suur hiiglane. Seda ei saa olla, sest nii suurt uisutajat oleks kindlasti märgatud juba omal ajal Jupiteri ümber tiirutanud kosmosesondilt Galileo.”

    Pinnal on radiatsioon väga kõrge, kuid ookeanisügavustes vast mitte. Ega enne teada ei saa, kui lähemalt ei uurita. Selleks on raha ja tahtmist vaja. Mõistlik on üldsusele selgeks teha, et mingid eluvormid võivad seal tõesti peituda – siis tuntakse asja vastu rohkem huvi.
    Vandenõuteoreetikute väidetel kihavad Kuu ja Marss tulnukate baasidest või ka püsielanikest. NASA ja kõik tähtsad tegelased varjavad seda suurt saladust. Aga Jupiteri kuu Europa kohta vastavad luulud veel puuduvad?

  8. Europa on siiski jäänud pisut ebaõiglaselt vandenõuteoreetikute suurema tähelepanuta. Saadi ju pildidki jääkoorikus olevatest pragudest suht hiljuti. Pole veel jõutud vastavaid ulmeraamatuid kirjutada. Ja juutuubis ei ringle videod, kus on selgesti näha pragudest väljaulatuvad periskoobid. Aga võib-olla ma lihtsalt pole kursis vastava valdkonnaga – ei mina viitsi nt parawebi uurida.
    Delfis oli mõned päevad tagasi ka teema jutuks. Leiduski kommenteerija, kelle arvates võisid mingid müstilised, hiljem peitupugenud või hävinud, kõrgtsivilisatsioonid Europa “muistsel aal” asustada.
    Kirjutaks ise bestselleri Europa ookeanis silkavatest allveelaevadest ja seal kõrguvatest püramiididest. :)

  9. HI-viirusest vabanemiseks ei paista piisavat tavalise luuüdi siirdamisest, ja sellele eelnenud keemiaravist.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10753&cat=1

    “Viis aastat tagasi leiti, et riskantseks peetava luuüdi siirdamisega on võimalik HIV viirusest võitu saada. Toonase protseduuri käigus siirdati viirusesse nakatunud mehele Berliinis haruldase geenimutatsiooniga inimeselt pärinevat luuüdi, mis muutis ta HIV suhtes resistentseks. Selle aasta suvel avaldatud tulemused muutsid arstid teraapia suhtes veelgi lootusrikkamaks. Nakkuse kõrvaldamiseks näis piisavat ka mutatsioonita inimestelt pärinevast luuüdist.”

    Muidugi ei tehtud neid siirdamisi HIV-i pärast – ikka leukeemia raviks. Kas võis üldse eeldada, et ilma vastava mutatsioonita luuüdi mõjub HI- viirust hävitavalt? Võis, kuid katse seda hüpoteesi ei kinnitanud. Ilmselt on välistatud ka võimalus, et nad nakatusid hiljem uuesti.
    Norimise valdkonnast midagi ka: ei kirjutata “HIV viirus”, sest V täht ise juba tähistab viirust.

  10. elu24 Horoskoopide lugemine võib kahjulik olla?

    USA Lõuna-Carolina kolledži ja John Hopkinsi ülikooli teadlased tegi uuringu, milles uuriti horoskoopide mõju alateadvusele ja käitumisele, edastab The Telegraph.

    Uuring näitas, et isikud, kes enne ostlemist horoskoobist enda kohta midagi negatiivset lugesid, tegid impulsiivsemaid oste.

    «Kui lugeda enda kohta negatiivset, paneb see kompensatsiooni otsima ning ei suudeta kiusatustele vastu seista,» selgitasid uurijad.

    Uuringuraportis seisis, et need, kelle arvates horoskoop võib määrata nende edu või edutust, kippusidki käituma vastavalt.

    Horoskoobi lugemine mõjutab esmalt alateadvust ning siis käitumist ja tuju. See võib olla nii positiivne kui negatiivne.

    Teadlased tegid katse, milles vabatahtlikele katsealustele anti horoskoop, millest nad said enda päikesemägi kohta negatiivset lugeda. Enne paluti öelda, mida nad oma enesetunde parandamiseks teevad – kas lähevad peole või hakkavad koristama.

    Peo valimine liigitati hoolimatuks käitumiseks ning koristamise hoolivaks käitumiseks.

    Uuring paljastas, et isikud, kes valisid hooliva käitumise ehk koristamise, nägid horoskoobi negatiivsuses positiivsust ja need, kes peo, nägid vaid negatiivsust, mis tuli pidutsemisega meelest pühkida.

    Uurijate arvates langetas osa katsealuseid alateadliku otsuse, et mida kasulikum on tegevus, seda vähem võib olla negatiivsust.

    «Kui horoskoop on negatiivne, siis võidaks hakata käituma vastupidiselt sellele, mis seal kirjas on, püütakse seda ennetada või siis sõna otseses mõttes hakatakse kirjutatut ellu viima,» selgitasid uurijad.

    Nad rõhutasid, et kõik sõltub lõppkokkuvõttes siiski inimesest, tema elukogemusest ja maailmavaatest.

    Uuring näitas, et inimesed, kes usuvad mõnevõrra horoskoopi ja saatusesse, loovad endale väga kindla pildi, milline päev olema peaks.

    Uuring paljastas ka selle, et 37 protsenti inimestest vaatab enne tähtsa otsuse langetamist horoskoopi. Naised teevad seda kaks korda rohkem kui mehed.

    Astroloogiast otsivad abi väga erinevate elualade esindajad, sealhulgas ka paljud ärimaailma ja meelelahutusega seotud staarid.

    «Horoskoop võib panna käituma teatud viisil, kuid ei pruugi. Kõik sõltub suhtumisest ja arusaamisest,» tõdesid teadlased.

    Horoskoope loetakse eriti uue aasta alguses ning see võib mõjutada käitumist kogu aasta jooksul.

  11. Tänase päeva välispoliitika uudistest jäi silma see, et Mandela matusetseremoonial viiples mingi petis. See oleks pidanud nördimust tekitama, kuid arusaamatul põhjusel ajas hoopis naerma. Uudisele järgnes ka selline reaktsioon:
    http://avanejad.weebly.com/2/p.....keelt.html

    “Peale mõningast puhkimist näitas mees toimetajatele uuesti videot, kus väidetavalt suvaliselt vehkiv viipekeele tõlk Nelson Mandela mälestusteenistusel tähtsate riigipeade juures tööd teeb.

    “See on ebaõiglus!” teatas Kirvel. “See pole mingi suvaline vehkimine! Ma tundsin kohe ära Muinas-Eesti viipekeele. Mis te arvate, et ürgaja eestlased olid hea kuulmisega või? Pooled ei kuulnud helvestki! Nii oli neil väga kõrgelt arenenud viipekeel.”

    Jahmunud ajakirjanikud küsisid, miks pidi mees just eesti keeles viiplema. “Eks toimus seestumine. Mandela oli mõni uuestisündinud Kungla rahva liige. Täpselt nagu näiteks Mahtma Gandhi või Davai Laama. Õnnelik Kungla rahvas kasutas viipekeelt väga palju,” selgitas vaimugeodeet.”

  12. Millal võisid tekkida esimesed eluvormid, meie Universumis?
    http://novaator.ee/ET/kosmos/k....._kolbulik/

    “Elu võis leiduda juba väga noores universumis. Harvardi ülikooli füüsik Abraham Loeb avaldas internetiajakirjas arXiv arvutused, mille kohaselt võis kiviplaneetidel vett leiduda juba 15 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.

    Vett vedelana hoidev energia võis pärineda kosmilisest taustkiirgusest. Praegu on selle temperatuur 2,7 kelvinit ehk ligikaudu -270 kraadi Celsiuse järgi. 15 aasta vanuses universumis oli taustkiirgus palju soojem – 273-300 kelvinit ehk 0 kuni 30 Celsiuse kraadi.”

    Mnjaaa – 15 aasta vanuses…:))
    Antroopsusprintsiibi kahtluse alla seadmine on igati õigustatud.

  13. Nabala karstiala läheb looduskaitse alla ERR

    Käesoleva aasta lõpul valminud ekspertiisis kinnitab professor Kalev Sepa juhitud töögrupp, et Nabala piirkonna kaitse alla võtmiseks on eeldused olemas.

    Nabala piirkonna väärtusteks on eelkõige sealne tundlik veerežiim, kaitsealused ja haruldased taime-, looma- ja linnuliikide elupaigad, allikad ja allikalised alad. Kaitsealuseid liike on Nabala alal 53.

    Kaitseala moodustamise algatamise otsusele järgneb kaitse-eeskirja eelnõu ja piiride avalikustamise protsess, mille käigus räägitakse läbi ka kavandatavale kaitsealale jäävate maaomanike ja teiste osapooltega.

  14. @salvey:
    Seda lugu täiendati hiljem oluliselt.
    “Paekivitoodete tehase nõukogu esimees Boris Oks ütles, et kaevandamisvõimalust on oodatud kaua. Algul olevat tema sõnul räägitud sellest, et tuleb kaitsta karstiala, ning nüüd, et loomi ja linde.

    “Me hakkame protestima ja meil on 30 päeva seda aega anda apellatsiooni ja nii edasi. Eesti peab olema õnnelik, et temal on olemas niisugune ressurss. Meil on olemas oma elekter, meil on olemas oma ehitusmaterjal Ja see on totrus hakata seda ostama ma ei tea mis raha eest meie naabritelt,” ütles Oks.”

    Otsus kujunes selliseks, sest avalik arvamus oli tagajalgadele aetud. Heakene küll – ohustatud liigid ja puha. Neid on mujalgi, kuid seal ei kuulutata maavarad passiivseteks, kuigi ümbrus on juba niigi äralagastatud. Kes oma kodupaiga kaitseks suuremat kisa, ja ka lausa valetamist, kasutab, see ka õiguse saab.
    Just Tuhala kaev ajas inimesi ärevile. Ometigi poleks kaevandamised seda ohustanud. Nii selgub H. Bauerti hiljuti avaldatud uuringust.

  15. Nabalas loodavast looduskaitsealast tuleb rääkida ausalt.
    http://uudised.err.ee/index.php?06293049

    “TTÜ Mäeinstituudi vanemteaduri, emeriitprofessor Enno Reinsalu arvates on keskkonnaministeeriumi otsus moodustada Nabalas looduskaitseala populistlik, sest just seal häiriks maardla inimesi ja loodust palju vähem kui mõnes teises kohas./…/
    Tema sõnul valiti Nabala kaevandamiseks välja just sellepärast, et seal rikub see võimalikult vähe põllumaad ja metsamaad kui ressurssi ning ei häiri ka inimesi.

    Rail Balticu trassi ehitamine läbi Nabala ei ohusta aga Reinsalu sõnul loodust üldse, sest selle ehitamiseks ei kavatseta lubjakivi lõhkuda ega pinnasest ära võtta.

    Reinsalu rääkis, et geoloogide tehtud uurimused toetavad seisukohta, et Nabalas võib lubjakivi kaevandada ja Rail Balticu trassi ehitada.”

    Kui poliitik hakkab sellist juttu rääkima, siis on see oma poliitilisele karjäärile vee pealetõmbamine…

  16. elu24 13 riigis võib jumala eitamine tuua kaasa surmanuhtluse

    Ateistile võidakse surmanuhtlus määrata Afganistanis, Iraanis, Malaisias, Maldiividel, Mauritaanias, Nigeerias, Pakistanis, Kataris, Somaalias, Saudi-Araabias, Sudaanis, Jeemenis ja Araabia Ühendemiraatides.

    Nende riikide ühiseks jooneks on, et need kõik on islamiriigid.

    Raportis tõstetakse esile veel, et demokraatlikuks peetavates lääneriikides tuleb ette kodanike õiguste rikkumist, kui tegemist on ateistidega. Neis riikides võib jumala pilkamise eest saada vanglakaristuse.

    Raportis mainitakse eraldi Indiat, kus politsei ei uuri meelega ateistide surmi, kuna need isikud on riigi silmis kuritegelikud.

    Kõige paremad väljavaated on ateistidele USAs. Samuti on usukäsitlus üsna vaba Lõuna-Ameerika riikides Brasiilias ja Uruguays. Neile lisati veel ka Jamaica.

    Euroopa riike pole mainitudki, miskipärast. Ateistide olukord ei tohiks ju siinkandis sugugi paha olla, no mitte halvem, kui USAs.

  17. @salvey:
    ” Ateistile võidakse surmanuhtlus määrata Afganistanis, Iraanis, Malaisias, Maldiividel, Mauritaanias, Nigeerias, Pakistanis, Kataris, Somaalias, Saudi-Araabias, Sudaanis, Jeemenis ja Araabia Ühendemiraatides.

    Nende riikide ühiseks jooneks on, et need kõik on islamiriigid.

    Raportis tõstetakse esile veel, et demokraatlikuks peetavates lääneriikides tuleb ette kodanike õiguste rikkumist, kui tegemist on ateistidega. Neis riikides võib jumala pilkamise eest saada vanglakaristuse.”

    Mis ma niiväga sest Jumalast pilkan? Olulisem on rääkida sellest, et Universumi selgituseks pole vaja mingit müstikat.
    Klassikaline näide oli Napoleoni ja Laplace’i vestlus. Napoleon küsis: miks “Traktaadis taevamehaanikast” ei mainita jumalat. Laplace vastas: “Mul polnud niisugust hüpoteesi tarvis.”

    Kas sellise vastuse eest oleksid järgnenud islamiriikides repressioonid?
    Me pole islamiriikides. Mingites lääneriikides võib Jumala pilkamise eest saada vanglakaristuse? Tohohh – päris kahtlane väide.

  18. Ohhoo (heas mõttes)! Fyysika.ee vahendusel võib sattuda Sirbile:
    http://www.sirp.ee/index.php?o.....issue=3469
    “Mainekas ja innustav osakestefüüsika uurijastipendium anti Joosep Patale.

    Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) kompaktse müüonsolenoidi töörühm (CMS) on oma 2013. aasta fundamentaalfüüsika alase uurijastipendiumi (20 000 Šveitsi franki) andnud Eesti noorele füüsikule Joosep Patale. (CMS on see eksperimentaalseade, millega saadi kinnitus Higgsi bosoni olemasolule.) /…/

    Millise stipendiumiga on tegemist ja kellele seda antakse?
    Tegemist on stipendiumiga, mida jagab CMSi töörühm oma noortele liikmetele, selleks et kuni aasta jooksul võtta
    CERNis aktiivselt osa eksperimendi teadus- ja arendustööst. Ainsaks tingimuseks kandideerimisel oli osalemine selles koostöös ja see on tänu Martti Raidali töörühmale Eestis võimalik. (Eesti ei ole CERNi liige, aga keemilise ja bioloogilise füüsika instituut on CMSi liige.) Sel aastal oli kandidaate 51, tasemel bakalaureusetudengid ja järeldoktorid kõik ühes kategoorias, 19 riigist. Välja kuulutati kuus erinominendi kohta – tänavu Itaaliast, USAst, Iraanist, Soomest, Mehhikost – ja üks täisstipendiaat. See stipendium tuli siis minule Eestisse.”

  19. Miks ja millal tulid kassid inimeste juurde?
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10794&cat=1

    “Radiosüsiniku meetod näitab luude vanuseks umbes 5100-5500 aastat. Luudes sisaldunud isotoopide analüüs viitab, et kassid said toitu inimeste käest.

    Seni oli kodukasside olemasolu kohta Hiinas tõendeid umbes kolme tuhande aasta kauguselt minevikust. Ka väga kassilembesest Vana-Egiptusest on kodustatud kasside olemasolu kindlalt teada vaid umbes nelja tuhande aasta eest. Küproselt, tõsi küll, on leitud viiteid inimese ja metskassi võimalikule tihedale suhtlemisele juba 9500 aastat tagasi.

    Hu ja kolleegid oletavad, et kassid tulid Hiinas inimeste juurde elama siis, kui inimesed hakkasid hirssi kasvatama.Teraviljamaiad rotid olid siis need, kes kassid küladesse kohale meelitasid. Inimesed aga suhtusid rotipüüdjate saabumisse muidugi hästi, sest see oli neile majanduslikult kasulik.”

    Votsiis – mõlemalt poolt kaine arvestus ja kasusaamisele rihitud käitumine. :) Aga tänapäeval üldiselt niiväga kiisusid hiirte/rottide hävitajatena ei vajatagi, kuigi ka see aspekt pole kadunud. Kuid linnakorterites istuvad närilised tavaliselt vaid lemmikloomadena puuris (peab ütlema, et rotid on päris intelligentsed). Linnas peetakse kasse ikka edasi, sest nad on tõepoolest inimestele lihtsalt meeldima hakanud.

  20. Parajurast pisut pikemalt – sellest artiklist ei saagi mingit kindlat lõiku väja tuua, sest kogu tekst käsitleb otseselt teemat:
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10795&cat=1

    Ehk siiski võiks rõhutada artikli viimast lõiku, kuna see haakub minu imestusega, et Delfi kommentaariumis pälvis tohutut heakskiitu umbluu meie toooohutult vähestest teadmistest:

    “Loo moraal ei ole siiski selles. Samuti mitte selles, et Venemaal on alles ca 500 regulaarselt nendel teemadel sõna võtvat parateadlast, kelle põhiline elushoidev argument rajaneb väitel, et me ei tea maailmast sugugi kõike. Moraal pole ka selles, et USA’s tegeleti praktiliselt samade küsimustega. Nähtuse õpetus on see, et nutikate inimeste arv ega kulutatav raha ei suuda ära hoida inimlikku hullust.”

    See ka:
    “Mõnel hinnangul pöördub täna umbes 80% venelastest arstiabi saamiseks nõidade ja ravitsejate poole. Moes on esoteerika, selgeltnägijad ja astroloogid. Idapiiri taga toimuvast jõuab parasjagu palju ka meie meediaruumi, isegi mõne teadlase ja tehnoloogini.”

  21. Klõbistaja ütles:

    see haakub minu imestusega, et Delfi kommentaariumis pälvis tohutut heakskiitu umbluu meie toooohutult vähestest teadmistest:

    Ma ei ole toda teie poolt mainit konkreetset kommentaariumi lugenud, aga vaatasin äsjast Vabariigi kodanike saadet. Ivi Masso ja Mall Hellam protesteerisid ägedalt anonüümse kommentaarimise vastu ajakirjandusväljaannetes, nii et kui nende tahtmine sünnib, siis jääte teie ilmselt ilma ilma nii vihastamisvõimalustest kui ka kommeterimisrõõmudest.
    Ma ise olen justkui märganud, et kohe pealkirja läbilugemise järel ebapädevaid kommentaare kirjutatakse kõige sagedamini lugude järel, mis räägivad asjadest a´la kusagil keegi tegi seda ja temaga juhtus nii ja nii, aga säärastest arvamustest pole ka erilist kahju karta nagunii. Mida asjalikum artikkel on, seda asjalikumad on aga ka kommentaarid, reeglina. Kui on eriti asjalik – siis võib lausa juhtuda, et keegi ei kommenteeri.

  22. @salvey:
    “Mida asjalikum artikkel on, seda asjalikumad on aga ka kommentaarid, reeglina. Kui on eriti asjalik – siis võib lausa juhtuda, et keegi ei kommenteeri.”

    Mingis valdkonnas võib see nii olla, kuid teadusrubriigis langeb reeglina rohutirtsuparvena peale võhikute müriaad, artikli kvaliteet pole seejuures esmatähtis. Ülimalt popp näib olevat teadust igati halvustada. Eriti rõõmsad on need “kriitikud” tõepoolest leitud vigade puhul.
    Aga kui on mõni pärisväga keeruline teema, ja nähtavat apsakat ka pole, siis suundutakse mujale oma tigeduse väljaelamiseks.

  23. Kodugalaktika kuju pakub huvi? On tal kaks spiraalharu või neli?
    http://www.novaator.ee/ET/kosm.....r+Uudised)

    “Hiljuti arvati, et Linnuteel on kaks spiraalharu, kuid uute vaatluste järgi on neid suisa neli. /…/
    Uue analüüsi kohaselt on Linnutee kahes spiraalharus palju rohkem tähti kui ülejäänutes. Noorte tähtede osakaal on kõigis harudes tõenäoliselt sama ja nende tekkimise kiirus üsna sarnane. Huvitaval kombel asub uuritud noortest kogukatest tähtedest vaid 40 protsenti astronoomidele tuntud tähetekkealadel.”

    Justkui olen varemgi pilte Linnutee spiraalharudes (käised?) näinud, harusid ei lugenud – pigem oli neid üle kahe.
    Uued tähetekkealad on ikka rõõmustavad.

  24. Gaia lennutati orbiidile. Ka Eesti on selle projektiga otseselt seotud.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10814&cat=1

    “Kui tähtede ereduse põhjal on võimalik määrata nii nende kaugus, läbimõõt ja mass, siis analüüsi registreeritava valguse värvi kaasamine võimaldab seada piirid ka nende vanusele. Nii on võimalik heita pilk Galaktika edasisele evolutsioonile. Tähtede liikumissuuna põhjal saab leida nende asukoha Linnutee alguspäevil.

    Lisaks tähtede kaardistamisele loodetakse kaudselt märgata ka sadu nende ümber tiirlevaid planeete. Suuremate planeetide puhul saab Gaia andmetest tuletada ka nende massi ja tiirlemisperioodi. Lisaks loodetakse paljastada 50 tuhande planeedi ja tähe definitsiooni vahele langeva pruuni kääbuse ja 20 tuhande seni märkamatuks jäänud supernoova asukoht.”

  25. Uuest kosmoseteleskoobist veel:
    http://www.astronoomia.ee/vaat.....koop-gaia/

    “Gaia missioon on ainult eurooplaste poolt teostatav missioon, ning sellega on seotud ka Tartu Observatooriumi teadlased, nimelt on töötatud välja satelliidile spetsiifiline tarkvara. Tulevikus saavad aga ka Eesti teadlased kasutada oma töös näiteks enneolematu täpsusega mõõdetud tähtede kaugusi.”

  26. Elektroni kujust rääkimine mulle eriti ei meeldi. Aga räägitakse.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10818&cat=1

    “Mis kuju on elektronil? Kes seda täpselt teab, sest oma silmaga pole keegi seda pisikest aineosakest keegi näinud. Mõnes mõttes ei olegi elektronil mingit kuju, sest ta on lihtsalt üks punkt. Teises mõttes on elektron aga hoopis laiali valgunud ja pilvjas. Kuid kolmandas mõttes, küll suhteliselt piltlikus, on elektron üsna täpselt kerakujuline./…/

    Kui olla füüsika mõistetes täpsem, siis mõõtsid Harvardi ülikooli füüsikud Gerald Gabrielse ja John Doyle ning Yale’ ülikooli füüsik David DeMill elektroni elektrilist dipoolmomenti ehk teatavas mõttes selle laengu ruumilist jaotust – teatavas mõttes elektroni kuju.

    Mõõtmised olid nii täpsed, et kui elektron oleks Maa-suurune ja selle elektron-maakera keskpunktist oleks põhjapooluseni kasvõi juuksekarva võrra pikem maa kui keskpunktist lõunapooluseni, siis oleks teadlased suutnud selle erinevuse avastada.”

    O

  27. Elektroni kujust rääkimine mulle eriti ei meeldi. Aga räägitakse.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10818&cat=1

    “Mis kuju on elektronil? Kes seda täpselt teab, sest oma silmaga pole keegi seda pisikest aineosakest keegi näinud. Mõnes mõttes ei olegi elektronil mingit kuju, sest ta on lihtsalt üks punkt. Teises mõttes on elektron aga hoopis laiali valgunud ja pilvjas. Kuid kolmandas mõttes, küll suhteliselt piltlikus, on elektron üsna täpselt kerakujuline./…/

    Kui olla füüsika mõistetes täpsem, siis mõõtsid Harvardi ülikooli füüsikud Gerald Gabrielse ja John Doyle ning Yale’ ülikooli füüsik David DeMill elektroni elektrilist dipoolmomenti ehk teatavas mõttes selle laengu ruumilist jaotust – teatavas mõttes elektroni kuju.

    Mõõtmised olid nii täpsed, et kui elektron oleks Maa-suurune ja selle elektron-maakera keskpunktist oleks põhjapooluseni kasvõi juuksekarva võrra pikem maa kui keskpunktist lõunapooluseni, siis oleks teadlased suutnud selle erinevuse avastada.”

    Olgu siis pealegi – elektroni elektriline dipoolmoment võrdub üsnagi nulliga.

  28. @Klõbistaja:
    Miks see postitus kahekordselt läks? Omaarust ma seda ei teinud. Kirjutamise ajal helistas üks tuttav – jutustas põrutavaid uudiseid. Ju ma siis vajutasin kuskile… Tahaks ikka korrektseid ridu esitada.

  29. Ma tahaks ka sellist mikroskoopi:
    http://www.fyysika.ee/uudised/?p=35858

    “Mikroskoop pakub maailmas ainsana MFM lahutust 15 nm. Skaneerimispiirkonnad (x-y-z suunas) on 12×12×2 mikronit madalal temperatuuril ja 40×40×5 mikronit toatemperatuuril; uuritava objekti suurim diameeter on 12 mm.”

    Aga ehk edastatakse supermikroskoobiga tehtud pilte teistelegi.

  30. Planeetide trajektoorist võib stampmõtlemise puhul valesti aru saada. Tundub nagu elementaarne olevat, et Maa tiirutab ümber Päikese, nagu ka ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid. Tegelikult muidugi pole süsteemi massikese Päikese keskel.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10821&cat=1

    ” Planeet ei tiirle tähe ümber, vaid nii täht kui selle kaaslane tiirlevad nende ühise massikeskme ümber. Sõltuvalt selle asukohast kiirendab või aeglustab planeet ematähe liikumist. Viimane peegeldub omakorda Maal registreeritava valguse lainepikkuse nihkes. Nihke ulatus sõltub otseselt planeetide massist ja taevakehi lahutavast vahemaast. Väiksemate ja pikema tiirlemisperioodiga, potentsiaalselt Maale sarnanevate eksoplaneetide avaldatav mõju on seega paraku enamasti selle täheldamiseks liiga väike.”

    Keeruline leida väiksemaid planeete. Aga neid ikka suurtest rohkem? Äkki ei olegi rohkem?

  31. Vaktsiinivastased meeleolud hakkasid rohkem levima seagripivaktsiini ja narkolepsia seostamisega.
    http://novaator.ee/ET/meditsii.....unsusteem/

    “Pole selge, miks tukkumistõbiste keha neid T-rakke toodab. Üks võimalik selgitus on seotud pärilikkusega. Mignot on varem näidanud, et 98 protsendil narkoleptikutest esineb immuunsüsteemi kontrollivatest HLA-geenidest üks haruldasem variant./…/
    Loomulikult pole gripp ainus narkolepsia vallalepäästja. Tõenäoliselt on süüdlaste hulgas ka teisi viirusi. Ka pole päris selge, miks just Pandemrix narkolepsiat.”

    Samal teemal ka ERR-is lugu:
    ” Töörühm leidis, et osa seagripi viirusele omastest valkudest sarnanevad hüpokretiini triipkoodile. Laborikatsed tõestasid, et T-tapjarakud reageerivad ka seagripi valkudele. Seega toimis nii viirus kui vaktsiin narkolepsia päästikuna.

    Lisaks on võimalik, et sarnaseid valke leidub ka teiste gripiviiruste pinnal. See oleks kooskõlas tõdemusega, et uute narkolepsia juhtumite arv kasvab varakevadel, vahetult pärast gripihooaja lõppu. See ei selgita aga, miks teised vaktsiinid narkolepsiariski ei tõstnud. Vahepealse lahendusena soovitab aga töörühm hüpokretiinile sarnanevate valkude kasutamist vaktsiinides piirata.”

  32. Universumi vanusest ma olen siin juba ka varem mulisenud, aga võib ju veel:
    http://www.space.com/24054-how.....verse.html

    “In 2012, WMAP estimated the age of the universe to be 13.772 billion years, with an uncertainty of 59 million years. In 2013, Planck measured the age of the universe at 13.82 billion years. Both of these fall within the lower limit of 11 billion years independently derived from the globular clusters, and both have smaller uncertainties than that number.”

    11 miljardist aastast noorem ei saa olla, kuid vanuse ülempiir võib veel kerkida. Seda just Universumis olevate objektide maksimaalse vanuse põhjal.

  33. Delfi tuli jälle püramiidide juurde – õigemini päris Suure Püramiidi tippu:
    http://forte.delfi.ee/news/maa.....d=67480960

    “Egiptuse võimude jaoks üks närvekriipivamaid hetki tänavu varakevadel oli rühma Vene fotograafide turnimine Giza püramiidide otsas, kes enda arvates tahtsid paremaid pilte teha. Paraku on selline tegevus seadustega keelatud.”

    Fotod iseenesest on väga huvitavad. Ja teistest põnevatest kohtadest tehtud pildid ka. Tasub lugeda fotograafi kommentaare.
    Aga ikkagi on sinna ronimine täiesti põhjendatult keelatud. Äkki oleks nad erandkorras saanud võimudelt loa selleks tegevuseks? Kuid just see adrenaliinilaks oli vist kõige olulisem.

  34. @Klõbistaja:
    Nendest Egiptuses tehtud piltidest veel:
    http://raskalov-vit.livejournal.com/131308.html#

    Mõned ehk ei saa fotograafi venekeelsetest kommentaaridest aru.
    Kiirtõlge: olime 5 tundi püramiidi lähedal olnud hauakambris peidus. Nagu teisedki turistid ostsime pileti, et territooriumile pääseda. Kompleks on avatud kella 9-st kuni 16-ni. Kell 16 läksimegi peitu ja jäime hämardumist ootama.
    Ronimine oli ohtlik, sest kivid muudkui varisesid.
    Üleval oli palju erinevates keeltes tehtud kirjutisi.
    Pidi olema ettevaatlik, kuna Egiptuses on sellise loata ronimise eest vanglakaristus 1 kuni 3 aastat.
    Ronisime veel teise püramiidi otsa – see on vaid 65 m kõrge ja teda praktiliselt ei valvata.

    Kairost on ka mitmeid pilte ja selgitusi.
    Nii et pileti ostnud turistide hulk tuleb kokku lugeda ja võrrelda sealt lahkunute hulgaga. Muidu poevad veel teisedki peitu. Selge see, et ronimine kahjustab püramiide. Ja ronija võib viga saada.

  35. @Andres Valdre:
    See oli huvitav jutt. Muidugi lugesin lõpuni. Ei pea ju hoopiski teise inimese kõikide seisukohtadega nõustuma, kuid esiteks on nende sisu vaja teada. Teoloogi teadmised füüsikast ja bioloogiast on pisut tagasihoidlikud, aga siiski…
    J. Einasto jutust saab muidugi rohkem mõtlemisainet.

  36. Ka pühade ajal võib teaduslikke artikleid lugeda. Kuigi selles loos on justkui mõned veidrad väljendid…
    http://forte.delfi.ee/news/mil.....d=67493634

    “Praegu on kõikide imetajate ühise esiisa olemasolu ja väljanägemine vaid hüpotees, aastatepikkuse laboratooriumis tehtud töö ja sellele järgnenud arvutitöötluse tulemus. Alles siis, kui teadlased leiavad looma kivistunud jäänused, saab teooria lõpuks kinnitust.”

    Autor võiks endale selgeks teha teadusliku teooria mõiste. Lugeda tasub ikkagi.
    Delfis põhjustab see artikkel muidugi tavapärast vaidlust evolutsiooniteooriast arusaajate ja mittearusaajate vahel.

  37. Loomaaed sai rikkamaks – uue asuka poolest. Loodetavasti läheb mõmmibeebil ka edaspidi hästi.
    http://uudised.err.ee/index.php?06293679

    “Karupojad on sündides pimedad, kurdid, imeväikesed ( 300-500 g) ja äärmiselt abitud. Emakaru hoiab neid seetõttu kiivalt oma soojas kaenlas ja reageerib iga pisimagi kõrvalise krõbina peale.

    “Oleme nüüd juba pea kuu aega hinge kinni pidades pöialt hoidnud, et vähemalt ellujäänud juntsuga sujuks ka edaspidi kõik nagu vaja,” märkis loomaaed.

    See uudis teeb loomaaia hinnangul rõõmu kõigile neile inimestele, kes on loomaaia jääkarudele uue loomaväärse kodu rajamist viimase aasta jooksul rahaliselt toetanud. Loomaaia kinnitusel on juba projekteerimisega alustatud.”

  38. Palju te kulutate raha lisavitamiinidele? Ostke parem normaalset toitu.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10847&cat=1

    “Kolm laiamahulist uurimistööd rõhutavad aga nüüd, et tasakaalustatud toitumise puhul peaks keha saama neid toidust juba piisavas koguses ja täiendavate vitamiinide võtmine võib suremust isegi tõsta./…/
    Kokkuvõtlikult ilmestavad leiud AIM toimetajate sõnul, et (näiteks Ameerika Ühendriikides 2010. aastal 28 miljardi dollari suuruse käibega) vitamiinide turg on selgelt ülepaisutatud. Soovitatavast päevanormist kõrgema vitamiini annuse võtmisel pole tervisele olulist mõju ning see võib teatud juhtudel isegi kahjulik olla. Erandiks on D-vitamiin, mille ennetavalt võtmine võib teatud riskigruppides, näiteks vanemate inimeste seas, kukkumisest tingitud traumade hulka vähendada.

    Tasub rõhutada, et uurimused ei õõnesta vitamiinide poolt kehas mängitava rolli tähtsust. Ent tööstusriikides elavatatele inimestele omane toidusedel peaks kindlustama, et organism saab neid erinevalt umbes 150 aasta tagusest ajast niigi külluslikult.”

  39. Klõbistaja ütles:

    Palju te kulutate raha lisavitamiinidele?

    Eelmisel talvel ostsin purgi D vitamiini pere peale, kuna selle vajalikkusest oli päris palju juttu, tegu nö praeguse aja moevitamiiniga. Sel aastal pole raatsinud kulutust teha. Raua tablette käskis mul arst võtta.

    Minu meelest võiks vitamiinid poes vabamüügil siiski edasi olla. Näiteks mõne pikema haiguse järel, dieeti pidades, ebaregulaarselt/ebatervislikult toitudes (no ei tohiks muidugi, aga inimesed pole kahjuks alati täiuslikud, mis parata) või tarvitades pikaaegselt ravimeid või ka alkoholi võivad nad siiski asja ette minna . Nii et mina vitamiiniärikaid kividega surnuks loopima siiski ei tormaks, nagu ma ka alkoholi tootmisega omale lauale leiva saajaid põlgama ei kiirusta. Ja lõpuks tuleks inimesele veidike iseseisvat otsustusruumi ka jätta, millele ta oma raha just kulutada otsustab.
    Poes müüakse ka kirveid ja pesunööri täiesti vabalt, kuigi mõni võib näiteks elukaaslase mahalüüa või ennast pesunööriga üles riputada. Samas läheb kirvest ahikütte omanikul hädasti vaja ja pesunöör on ka majapidamises igati tarvilik ning nendel otstarvetel kasutatakse neid asju ju siiski märksa tihemini, oh üllatust, kui kellegi elu kallale kippumiseks.

  40. Postimees: Mart Kivastik: Žiraf bolšoi, jemu vidneje

    Ja loomulikult hakkab rong käima läbi Pärnu, Tartut ei olevat tõsiselt arutatudki, sest Helsingis ei hakkaks keegi selle rongi poole vaatamagi, kui see peatuks Tartus. Asi on kaubas. Kaubal ei ole aega mingeid iluringe teha. Inimesed ei loe üldse. Arvatavasti on rongil nii kiire, et see ei peatu ka Pärnus ega jõua ka Riiga, vaid möödub sellest 20 kilomeetri kauguselt.

    Kas sellele polnud enne tõesti mõeldud, et milleks meile rong, mis ei peatu, aga saeb Eesti kreissaega pooleks, nii et laastud lendavad. Ja laastud oleme me ise, eesti mehed ja naised. Ja see rong ei jõua kuhugi! Berliini ei jõua see kindlasti, Varssavisse vaevalt. Milleks meile see rong? Miks peaksid leedukad seda meie eest küsima? Miks me ise ei ütle, et selline rong ei lähe mitte, ei läbi Pärnu ega läbi Tartu.

    Mehed arutasid, et tahaks ikka rongi, mis käiks võimalikult kiiresti, kõigepealt Tartu ja Tallinna vahel ja siis Valka ja Riiga ja kasvõi Varssavisse ja Berliini. Nii poleks vaja metsa maha võtta ega külasid poolitada, sest vana tee on olemas. Aga vist on hilja ka. Kes teab? Ansip? Kruuse? Mis mõtted pealikel on? Ei tea ju, keegi ei räägi midagi.

  41. Vähem virisemist! Pole see Eesti nii kole koht midagi.
    http://www.postimees.ee/264435.....ku-endasse

    “Eesti ainuke võimalus on kasvatada usku endasse, et Eesti on eriline, ongi üks väga hea koht elamiseks ja tegutsemiseks. See, et oleme väike, meil on vähe ressursse, on meie eelis. Peamegi olema targad. Kui seesama intervjuu aitaks noortel leida endas sädet teha tulevikus suuri asju, mitte leppida stagnatsiooniga, siis on eesmärk täidetud. See on olnud üks EstCube’i tähtsamaid eesmärke. Eesti noorte motivatsiooni edendamine võiks olla Eesti jaoks üks peamisi eesmärke.”

    Huvitavaid lõike on selles pikas artiklis teisigi.

  42. @Klõbistaja:

    Jube lugu meie naaberriigis. Enesetaputerrorist…

    See terroriakt ei jää viimaseks. Paistab, et sõbrakesed on tegutsema hakanud. Sellise käitumise peale tuleks hakata palvetama (ei tea küll kelle poole! Irw, irw, irw). Palve sisuks võiks olla Araabia Kevade vol. 2 saabumine Saudi Araabiasse.

    Delfi: Marko Mihkelson: terroriakt Volgogradis tuletas meelde, et olümpia toimub konfliktipiirkonnas

    Terroriakt Volgogradis meenutas taas, et Sotši taliolümpiamängud toimuvad konfliktipiirkonnas ning lähtuvalt sellest, peavad Venemaa võimud julgeolekuküsimusse tõsiselt suhtuma, leidis riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson (IRL).

    „Kaks viimast Volgogradi terroriakti (oktoobris õhkis enesetaputerrorist end bussis – toim) viitab sellele, et olukord Põhja-Kaukaasias on jätkuvalt väga ebastabiilne. See sõda, mis on Tšetšeenias alguse saanud 1994. aastast, tekitab Venemaale jätkuvalt siseriiklikke julgeolekuriske,“ rääkis Mihkelson Delfile.

    Ja mitte sõnagi poliitika telgitagustest mahhinatsioonidest, vaid ikka ja alati on süüdi Venemaa.

    On Teil/Sul? meeles augustikuine salakohtumine Saudi luurejuhi ja Vene presidendi vahel? Bandar ütles siis otse, et ta kontrollib tšetšeenide tegevust ja võib tagada Sotši olümpia turvalisuse. Russian President, Saudi Spy Chief Discussed Syria, Egypt http://www.al-monitor.com/puls.....gypt.html#

    As an example, I can give you a guarantee to protect the Winter Olympics in the city of Sochi on the Black Sea next year. The Chechen groups that threaten the security of the games are controlled by us, and they will not move in the Syrian territory’s direction without coordinating with us. These groups do not scare us. We use them in the face of the Syrian regime but they will have no role or influence in Syria’s political future.”

  43. @O cookievaba Kameelion:
    “See terroriakt ei jää viimaseks. Paistab, et sõbrakesed on tegutsema hakanud. Sellise käitumise peale tuleks hakata palvetama (ei tea küll kelle poole!”

    Vilksatas teade, et selle naisterahva kõik sugulased olid tapetud/hukkunud. Kas oli tegemist organiseeritud kättemaksuga? Või meeleheitest hulluks läinud üksikisikuga? Õigustust ei saa olla.
    Aga mida peaksid tšetšeenid tegema? Ei tea.

  44. @Klõbistaja:
    Enne kommi kirjutamist on ikkagi mõistlik teemaga rohkem tutvuda.
    http://www.newsru.com/russia/2.....anova.html

    “Однако несмотря на то, что не подтвердилась версия о совершении взрыва подругой Асияловой, взорвавшей два месяца назад пассажирский автобус, спецслужбы настаивают на связи обоих взрывов. И уже найдены подтверждения схожести подрыва бомбы на вокзале в Волгограде и теракта в автобусе.”

    Ikkagi organiseeeritud terroraiakt? Hoopis meesterahvas sooritas selle. Aslanova sattus juhuslikult sinna? Raske selliseid kokkusattumisi uskuda. Kuid:
    “Женщина, которую первоначально считали террористкой, к взрыву отношения не имеет.”

  45. O cookievaba Kameelion ütles:

    See terroriakt ei jää viimaseks

    Ega jäänudki, täna hommikul plahvatas Volgogradis taas pomm.
    Vaatasin momendil “Postimehe” veebilehte, seal oli uudis kellestki inglise taimetoitlasest, kes oli kogemata toidukohas liha söönud ja seejärel nutma puhkenud (ma ise ei suuda küll selle loo uudisväärtusest aru saada), Volgogradi trollibussi plahvatusest märksa ettepoole paigutatud.

  46. Vitamiinidest jätkub juttu kauemaks.
    http://www.novaator.ee/ET/medi.....r+Uudised)

    “Milleri sõnul võivad olla siin psühholoogilised põhjused. Reklaamidega luuakse illusioon, et me elame pidevas vitamiinipuuduses. Inimesed hakkavad seetõttu kahtlustama, et nende toidusedel pole piisavalt mitmekülgne ja otsustavad igaks juhuks vitamiine võtta.

    Milleri kinnitusel võivad kõik tavapäraste toitumisharjumustega ja terved inimesed olla kindlad, et nad ei vaja vitamiine. Toidulisandid ei väldi kroonilisi tõbesid ega pikenda elu, seega pole nende kasutamine õigustatud ja neid tasub pigem vältida. Näiteks A-vitamiini suures kogus tarvitamine on pigem kahjulik.”

    D-vitamiin on siiski erand. Kui nt lõhe pole lemmiktoit, siis võib meie laiuskraadil kevadepoole mõningane puudujääk tekkida. Võib ka mitte – kas tasub riskida? Just paar päeva tagasi näksisin ühe vastavasisulise tableti ära.

  47. Ei ole siin midagi pikka aastavahetuseprassimist. Ikka keskendugem olulistele asjadele.
    http://teadus.err.ee/artikkel?id=10865&cat=1

    “Orbitaalide leidmiseks andsid nad elektriväljas olevale vesiniku aatomi elektronile laseriga piisavalt energiat, et see aatomi haardest kindlat teed pidi põgeneda sai. Elektroni registreerimiseks kasutati kahemõõtmelist detektorit. Kuna elektron saab registreeritavasse punkti jõuda mitmeid erinevaid trajektoore pidi, andis see teadlastele interferentsimustri komplekti, mis peegeldab lainefunktsiooni olemust. Kasutatud elektrostaatiline lääts võimaldas elektroni lainet rohkem kui 20 tuhat korda suurendada.”

    Sain ma sellest midagi aru? Elektronil ikkagi pole kindlat teed. Interferentsimuster tekib just sellest, lainelisest omadusest. Ainult osakesefunktsioonist seda tekkida ei saa…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.