Vaktsiinivastaste töövõit: leetrite puhang USAs

Vastutustundlik ema viis lapse vaktsineerimisele.San Diegot tabas veebruaris ebatavaline leetrite puhang – haigestus 12 last, kellest 9 olid vanemate valikul vaktsineerimata ja 3 liiga noored, et vaktsineerida. Vanemad, kes on otsustanud oma lapsi mitte vaktsineerida, on väike kuid kasvav hulk vaktsiiniskeptikuid, kes võtavad vabastusi seadustest, mis nõuavad eelkooliealiste laste vaktsineerimist.

Kasvav arv erandlikke vabastusi teeb epidemioloogid, arstid ja rahvatervise spetsialistid murelikuks, sest vaktsineerimata lapsed on asjatult avatud tõsistele haigustele ning ohuks ka neile, kes küll on vaktsineeritud, aga kellel vaktsiin millegipärast ei tööta. Näiteks on leetrite vastu vaktsineerimine efektiivne vaid 95% juhtudel.

Leetrid võivad põhjustada kopsupõletikku ja ajukelmepõletikku, mis harvadel juhtudel võib ka surmaga lõppeda.

Ameerikas lubavad osariigid vabastusi religioossetel põhjustel, aga suurenev arv vanemaid kuuluvad hoopis teise gruppi – nad usuvad ebateaduslikele andmetele toetudes, et vaktsiinid põhjustavad autismi ja muid tõbesid. Sellele lisandub uskumus, et avalikkuse eest varjatakse teavet vaktsineerimise kahjulikkuse kohta.

Kui sellised erandid kuhjuvad, siis on oodata haigusphangut. Maailmas sureb leetrite tagajärjel üle 200 000 lapse aastas, kuid mitte kaua aega tagasi oli see number miljoni ligi ja on vähenenud tänu vaktsineerimiste. Tänapäeva Lääne inimene ei ole leetritega kokku puutunud ja seetõttu ei oska mõned lapsevanemad selle haiguse riske adekvaatselt hinnata ja mõeldakse välja olematuid vaktsineerimise riske.

Lastearstid peavad vaktsineerimist rahvatervise nurgakiviks, paljud arstid nimetavad vaktsineerimisest vabastuse võtjaid vaktsineeritud enamuse kulul elavateks parasiitideks.

Omal ajal oli vaktsineerimata laps vaesuse ja harimatuse tunnuseks, tänapäeval on keeldujad tihtipeale hästi haritud ja majanduslikult stabiilses seisus ning kannavad tervet komplekti lapsekasvatusega seotud uskumusi.

Osade loodusravimeelsete lapsevanemate seas on populaarsed nn viiruspeod. Viiruspidu peetakse haige lapse juures, kuhu teised lapsevanemad oma lapsi viivad, et needki haigusesse nakatuksid ja selle läbi põeksid, et naturaalset immuunsust ehitada.

Allikas: NY Times

Vaata ka: Vaktsiinivastaste töövõit: leetrite puhang Suurbritannias

114 Replies to “Vaktsiinivastaste töövõit: leetrite puhang USAs”

  1. ja tüsistused tulevad millest?
    Minu meelest sellest, et lapse eest ei hoolitseta õigesti ja ei käituta vastavalt haiguse iseloomule ja nakatumisperioodile. Leetrite esialgsed sümptomid on nagu külmetushaigusel ja lööve tuleb 3-4 päev pärast. Lisa külmetus võib põhjustada tüsistusi, aga see on märk sellest, et vanemad pole lapse eest piisavalt hoolitsenud.
    Pealegi on leetrid just üks selline haigus mida põetakse üks kord elus. Ning kaasaegne meditsiin pidi saama ka tüsistustega kenasti hakkama.

  2. Bettani.
    See inimene, kellelt sa oled sa kuulnud, et leetrite tüsistused tulevad sellest, et ema või isa lapse eest piisavalt hoolt ei kanna (s.t. lapsevanem on ise süüdi), on kahjuks küll kas rumal või pahatahtlik või mõlemat korraga.
    Sest leetrite tüsistused ei taba ei neid lapsi, kelle eest pole hoolt kantud või armastatud ja ka mitte mingite kaasuvate haiguste või seisundite tõttu nõrgestatud lapsi. Kahjuks tabavad need ühtviisi ka hoitud ja armastatud lapsi. Ei mõjuta siin seegi, kas on mingit ravi saadud või kui mahe on toit…
    Ei ole võimalik ette ennustada, kellel tekivad tüsistused, kellel mitte. Kuid umbes 20% tekivad tüsistused (kopsupõletik jne) ühel-kahel lapsel tuhandest kohta tekib leetriviirusest põhjustatud ajupõletik, lisaks võib hilisnähuna tekkida alaäge skleroseeruv ajupõletik.
    Ei ole olemas leetriviirusele mõjuvaid ravimeid, nii et sinu usk kaasaaegse meditsiini kõikvõimsusesse on muidugi kena, aga liiga optimistlik.
    Ka kaasaegse arenenud meditsiini tingimustes sureb keskmiselt üks tuhandest leetritesse haigestunud lapsest. Kahjuks on see sel sajandil tõeks saanud Hollandis, Iirimaal, Inglismaal, Itaalias…
    Leetritesse haigestunud ja surnud on leetrite vastu mittevaktsineeritud lapsed…
    Tõsi, arengumaades (kaasaegse tsivilisatsiooni poolt “rikkumata” oludes, sh ravimite poolt “rikkumata” ja toiduga, mis pole toodetud intensiivpõllumajanduste tingimustes) on tõenäosus, et leetritesse haigestunud laps leetrite tagajärjel sureb, umbes 10 korda suurem kui arenenud maades.
    Kopsupõletikku saab ravida antibiootikumidega, kuid kas pole siiski mitte nii, et parem on haigust ära hoida, kui ravida juba väljakujunenud haigust, kannatusi ja muret põhjustavat tõbe?
    Seda enam, et antibiootikumide kõrvalmõjud ei ole mitte haruldased.
    Ainus tõhus ja ohutu viis vältida leetrite tüsistusi ja laste surma on siiski vaktsineerimine.

  3. ” Kõrge vaktsineerimistasemega maades on leetrite puhkemisel esinenud üha enam raskeid haigusjuhte imikueas(vaktsineeritakse al. 12 kuust), kuna vaktsineeritud ja mittehaigestunud emad ei anna lastele kaasa piisavalt antikehi või puuduvad need üldse.” (Glöckler, Goebel)

    Äkki peas siis ütlema, et inimesed, kes ei vaktsineeri mõtlevad oma lastelaste peale.

    ” Vaktsineerimist soovitavas kirjanduses toodud leetrientsefaliidi esinemissagedus – 1 juhtum 1000 kuni 2000 leetrihaige kohta – on kindlasti liialdatud. Toetudes arstipraktikast saadud kogemustele on tõenäoline entsefaliidi esinemissagedus 1 juhtum 10 000 leetrihaige kohta.”(Glöckler, Goebel)

    “Ei saa välistada, et kahjuks rutiiniks kujunenud palavikku alandavate vahendite kasutamine on viirushaigustega kaasnevate ajupõletike sagenemisele kaasa aidanud.” (Glöckler, Goebel)

    ” Koolieas peaks 9. ja 12. eluaasta vahel taas kaaluma vatsineerimise küsimust nende laste puhul, keda pole vaktsineeritud ning kes pole leetreid veel põdenud, sest haigestumisega kaasnevad ohud suurenevad hilisemas vanuses.” (Glöckler, Goebel)

    “Vaktsineerimine leetrite vastu oli algselt mõeldud ühekordsena, mis pidi tagama eluaegse immuunsuse. Paljudes maades soovitatakse nüüd revaktsineerimist 6. eluaastal ja noorukieas.” (Glöckler, Goebel)

    Ühesõnaga kui sa pole vaktsineeritud ja leetrid lapsena läbipõed on see ideaalsem tulemus kui vaktsineerida laps ja sellega seada ohtu tema laps, kes ei saa sellega kaasa leetrite antikehi ning suureneb imiku oht haigestuda leetritesse enne vaktsineerimis aega. Ja kui laps ei haigestu õigel ajal võid talle teha selle vaktsiini hiljem.

  4. Nojah, sa loed ühte roosat raamatut, mis ei põhine faktidel, uuringutel, teaduskirjandusel küll kahjuks mitte.

    Faktid, tegelikkus on ikka see, mis loeb.

    Alates 1999.a. Lääne-Euroopas leetritesse surnud lastest ja ajupõletikku põdenud lastest absoluutne enamus ei ole olnud imkud. Kõik on olnud leetrite vastu vaktsineerimata.

    Fakte:
    Hollandis oli leetripuhang 1999-2000 ortodokssete protestantide hulgas (usulahk, kelle liikmed keelduvad vaktsineerimisest). Muidu Hollandis elanikkonna hulgas oli hõlmatus leetrivaktsiiniga ca 96% ja puhang kusagile edasi ei levinud.
    Haigestus siis leetritesse kokku 2961 last, ajupõletik tekkis 5 lapsel (1,7 juhtu tuhande kohta), suri 3 last (2, 3 ja 17 aastased). Kokku tüsistusi 510 lapsel.
    Viide: Measles outbreak – Netherlands April 1999 – Janury 2000. MMWR April 14, 2000 / 49(14);299-303.
    Suurbritannias langes vahepeal hõlmatus leetrivaktsineerimisega – tagajärjeks leetritesse haigestumuse tõus, 2006 oli 740 haigusjuhtu ja suri 14-aastane poiss.
    Itaalias, kus ka hõlmatus leetrivaktsiiniga on alla 90%, oli leetripuhang 2002.a. , tüsistuste tõttu pidi olema haiglaravil 594 haiget, nendest vaid 44 (7%) alla aastased lapsed. Oli kokku 15 ajupõletiku juhtu, 3 last (vanused 6 kuud, 4 aastat, 10 aastat) surid.
    Allikas: Measles Epidemic Attributed to Inadequate Vaccination Coverage — Campania, Italy, 2002. MMWR October 31, 2003 / 52(43);1044-1047

    Ja samas – Soomes, kus leetrivaktsiiniga hõlmatus on olnud kogu aeg > 95% ja ei ole vaktsineerimisest keelduvaid suuri usulahkusid, on leetrid 1990ndate keskpaigast välja juuritud! Mitte et keegi ei sure leetritesse, vaid keegi ei ole leetritesse haigestunudki! (üksikud erandid on üksikud Soome reisinud turistid, kes nakatusid mõnes teises riigis, aga haigeks jäid Soomes – aga Soomes endas keegi rohkem haigeks ikkagi ei jäänud!, sest üldimmuunsusfoon on nii kõrge, et nakkus ei levi!)

  5. Tsitaat: “Ei saa välistada, et kahjuks rutiiniks kujunenud palavikku alandavate vahendite kasutamine on viirushaigustega kaasnevate ajupõletike sagenemisele kaasa aidanud.” (Glöckler, Goebel)
    Leetri-ajupõletiku tekkesagedus on ikka 1-2 juhtu tuhande haigestunu kohta, on see siis arenenud Holland või hoopis Somaalimaa, kus paratsetamoolist ja ibuprofeenist undki ei nähta.

    Faktid on need mis loevad. Kui natukegi uurida ja puurida, siis selgub, et enamus vaktsineerimisvastastest väidetest on lihtlabased väljamõeldised…

  6. Michaela Glöckler on antroposoof. Antroposoofiline meditsiin teadupärast peab homöopaatiat au sees kui midagi tõenduspõhisest enamat (vaimsemat).

    Wolfgang Goebel on küll lastearst, kuid meditsiinialaseid teadustöid pole kummaltki PubMedi andmebaasist leida.

    Tõepoolest, ei tundu just kuigi usaldusväärne seltskond, kelle tervisealaseid väiteid, mis teaduslikule üldistustele pretendeerivad, kuigi tõsiselt saaks võtta.

  7. Nii Goebel kui Glöckler on mõlemad lastearstid, lõpetanud aktiivse praktiseerimise mõned aastad tagasi ja tegelevad hetkel aktiivselt loengute pidamise ja artiklite/raamatute kirjutamisega.

  8. Bettani,
    Muidugi on tänapäeva internetiajastus võimalik leida igatsugu “autoriteetseid” allikaid. Selleks, et nende tõeväärtust hinnata on vaja taustateadmisi ja tüüpiliste mõtlemisvigade tundmist. See, et sul on oma uskumuste süsteem, mida ei kõiguta mingidki faktid, on siin veergudel juba ammu tuvastatud. Ja et tegemist on uskumustega tõestab justnimelt seesama fakt, et neid ei kõiguta mingidki faktid… Ikka on võimalik soovitud ja “sulle sobivamaid” “fakte” leida… Aga end arstiks tituleerivad inimesed, kes lükkavad tõsisel statistikal ja uuringutel põhinevad faktid (1 juhtum 1000 kuni 2000 haige kohta) ümber väljendiga “toetudes arstipraktikast saadud kogemustele…” peaksid juba ainuüksi selle lause tõttu kahtlased infoallikad olema. Sellise info tõesus on juba olemuslikult siiski vaid statistiline, mitte “minu kogemuse järgi”. Samal põhjusel võib ülisuure kindlusega ka väita, et homöopaatial puudub tõendus, hoolimata “mind aitas”-lugude levimisest.

  9. Millegi pärast soovitab nende raamat isegi vaktsineerimist teatud situatsioonides ja ka ravimite kasutamist, mis ei ole just tüüpiline homöopaatidele.

    Nende inimeste seost homöopaatiaga pole ma enne Martini sõnavõttu kohanud. Aga see on nagu nii lahe, et kõik, mis ma ütlen on teie meelest seotud alati homöopaatiaga.
    Te olete mu nii ilusti ÄRA SILDISTANUD.

    to perearst
    Sinu statistikast jooksevadki läbi ka need juhtumid, et kui inimene pole enne kooli leetreid läbi põdenud on haigus raskem.

    Muideks see ROOSA RAAMAT kirjutab ka seda et parasvöötmes ja troopilises vöötmes ning arengumaades ja arenenud maades on tüsistused erinevad.
    Mis on ka ju loogiline, sest külmetushaigus on erinev, sõltuvalt kliimast.

  10. “…soovitab nende raamat isegi vaktsineerimist teatud situatsioonides ja ka ravimite kasutamist, mis ei ole just tüüpiline homöopaatidele.”
    On küll tüüpiline (kui nad seda ei teeks, sureksid nende patsiendid nagu kärbsed ja “mind aitas”-lood väheneksid drastiliselt), kuigi isegi selles parade alamgrupis on oma veelgi suuremad friigid, kes soovitavad tõenduspõhised ravimid prügikasti visata…

  11. Bettani, kõigepealt pead sina ise õppima teiste teksti lugema. Antroposoof, mitte homöopaat. Antroposoofia samas kasutab inimeste ravimiseks ka homöopaatia põhimõtteid. Lihtsalt, ebateadused on omavahel seotud, mitte konkreetsed inimesed.

    Muideks,
    http://www.antroposoofia.ee/ipmt.html

    Ilus jutt, alla kirjutanud

    Michaela Glöckler, M.D.
    Gotheanum’i meditsiinisektsioon, Vaba Vaimuteaduslik Kõrgkool, Dornach, Šveits. Nagu! 10 punkti kooli nime eest vähemalt! Aga tädi on Eestiski käinud.

  12. Bettani:
    “Nii Goebel kui Glöckler on mõlemad lastearstid, lõpetanud aktiivse praktiseerimise mõned aastad tagasi ja tegelevad hetkel aktiivselt loengute pidamise ja artiklite/raamatute kirjutamisega.”
    Loe see jupp uuesti läbi ja mõtle nüüd hoolikalt järele, miks on sellistel inimestel kasulik igasugu “sensatsiooniliste” avaldustega välja tulla. Vastavasisulisi analooge ei tule kaugelt otsida. Ka eesti üks üsna kuulus ja hiljuti praktiseerimise lõpetanud juudi soost lastearst otsustas oma maine rahaks ümber lüüa ja tegeleb nüüd üsna tulusa dieediäriga, mille taust ja toimimine on spetsialistide arvates üsnagi kahtlane.

  13. Bettani kirjutas:

    Millegi pärast soovitab nende raamat isegi vaktsineerimist teatud situatsioonides ja ka ravimite kasutamist, mis ei ole just tüüpiline homöopaatidele.

    Seismajäänud kell võib korra või paar päevas töötava kellaga sarnane välja näha, aga see ei tähenda, et ta õiget aega näitaks.

  14. Andke andeks, ma arvasin, et kui te eeldate minult, et ma vastavalt teie faktidele muudan oma arvamust, siis te suudate seda ka minu jutu puhul teha.
    Te isegi ei vaevu mõtlema.
    Ja pigem olete teie kleepinud mind homöopaatilisse nurka ja kui ma sõna mõnel teisel teemal võtan siis te leiate mingi seose mind sinna tagasi kleepima.

    Aga nii palju te ei vaevu mõtlema, et milleks üldse lastehaigused ja kuidas nendega käituda ja kas vaktsineerimisele oleks mõningaid alternatiive näiteks hilisem vaktsineerimise aeg, sest vaktsiin ei anna immuunsus imikule, aga kui inimene on haiguse läbi põdenu on tal see immuunsus mõneks kuuks siiski olemas.
    Aga kui lapsed põevad kergemini neid lastehaiguseid ja haigestuvad ka vaktsineeritud siis peaks äkki midagi muutma. Ja kui algselt ühekorde vaktsiin nõuab nüüd korduvvaktsineerimist, siis äkki peaks mõtlema muutustele.

  15. arstiteadus on sadu aastaid uurinud “milleks üldse lastehaigused ja kuidas nendega käituda ja kas vaktsineerimisele oleks mõningaid alternatiive…” ja jõudnud väegagi kaugele, kui vaadata kasvõi laste suremuse tohutut langust ja elueaootuse tõusu…

  16. Siin tahaks jälle kuulda mõnd professionaalset meedikut. Minu võimed Bettani jutule midagi ilusat vastu öelda on tegelikult piiratud.

    Eriti pakkus mulle huvi see, et külmetushaigused on eri kliimavöötmetes erinevad… aga näe, ei oska kommentaarida.

    Aga Bettani. Miks sa arvad, et vaktsiin imikule immuunsust ei anna? Lisaks, tahad sa seda riski võtta, et just sinu laps on see üks tuhandest, kellel need tüsistused võivad tekkida?

    Ning sina ei vaevu mõtlema. Meie ei pea midagi kleepima, antroposoofia on end ise homöopaatia külge kleepinud.

  17. Tead Tarvo
    Arstiteadus on ka uurinud sajandeid vereülekannet.
    Esimene vereülekanne tehti 1667
    Ja nüüd aastal 2008 kui järjest enam selgub vere erinevaid koostisosi, kuna võimalused verd uurida on täiustunud, selgub, et vereülekanded ei olegi nii armsad ja toredad.
    Et veretüüpe on palju rohkem kui neli nagu meie teame ja vere erinevate nüansside väljaselgitamine võtab nii palju raha, et enamasti leitakse paar sarnast komponenti mille alusel vereülekanne tehakse aga võimalus, et see õnnestub on 50:50.
    Teadus lihtsalt ei ole nii kaugele arenenud, et kõiki nüansse kohe välja selgitada.
    Sellepärast on võimalik, et ka vaktsineerimine eriti lastehaiguste puhul ümber hinnatakse, kui selles vallas on rohkem uuringuid tehtud ja võimalik, et siis viiakse vaktsineerimise aeg hoopis koolieelsesse perioodi, sest laps põeb lastehaigust palju kergemini kui täiskasvanu või noorukieas inimene.

    Ka meditsiin hindab aegajalt asju ümber, kõik ei ole alati kuld, inimkehas on endiselt väga palju tundmatud veel. Ja kui on tüsistusi ja haiguspuhanguid ja vaktsineerimine tõesti ÜHESELT hea, siis miks ilmnevad komplikatsioonid, miks haigestuvad ka vaktsineeritud.
    Ma ei usu, et need vastukajad on võetud pimedalt selleks, et võidelda millegi vastu, mis nii tore on.

    Pealegi on meditsiinis ju ka eksimusi, kõik mis on korra tõestatud pole alati üheselt õige.

    Vereülekannetega on hetkel nii, et mida rohkem seda uuritakse seda ohtlikum see näib.

    Ma ei usu, et see on ainuke valdkond, kus inimesed eksinud on.

    Me lihtsalt ei tea kõike. Ja kui on kusagil ebakõlad on see märk sellest, et midagi võib olla teisiti, kui me arvame.

  18. “…on võimalik, et ka vaktsineerimine eriti lastehaiguste puhul ümber hinnatakse…”
    Jah, muidugi on võimalik ja see uute teadmiste ja faktide alusel “ümber hindamine” eristabki teadust usust. Aga kindlasti ei hinnata seda ümber antroposoofide “arstipraktikast saadud kogemustel” põhinevate mõtiskluste või homöopaatide parateadmiste jne. alusel.
    PS. Nagu ka Hjarg, pole minagi arst, aga taas, näiteks vereülekande õnnestumise 50:50 tõenäosus tundub siiski äraütlemata kahtlane “fakt”

  19. to hjarg
    Ma ei mõista miks on kolm erinevat vaktsiini kokku pandud. Mul ei piisa seletusest, et siis saab vähem säilitusaineid ja vähem torkimist.
    Sest nii palju kui ma olen aru saanud, MMR vaktsiinis koos leetid, punetised ja mumps.
    punetised on ohtlikud tüdrukutele
    mumps poistele.
    Ma ei tea ja ei saa aru, miks neid koos süstitakse.

    Kui ma kunagi Pelgulinna sünnitushaiglas uurisin vaktsineerimise kohta arstidelt, siis soe soovitus anti teha ühekordsed vaktsiinid, mitmik vaktsiinide peale muututi ebalevaks.

    Võimalik, et ma annan oma lapsele immuunsuse sellega, et ta lapseeas põeb läbi need haigused. Ma saan ju alati need teha, kui vanus läheb kriitiliseks ja haigused lapsele raskemaks.

    Lastehaigused on haigused mida lapsed kergemini põevad. Kui mulle ikka mitu erineva koolkonna lastearsti soovitavad vaktsineerida üksik vaktsiine, siis ma julgen teha ka sellele toetudes otsuseid.

  20. to Tarvo
    Vereülekande jutt pärineb inimeselt, kes on 18 aastat töötanud vereülekande keskuses.
    Aga kuna see on anonüümne blogi, siis ma ei saa seda nime siia kirjutada. Pidi rikkuma teiste õigusi või midagi sellist.

  21. “punetised on ohtlikud tüdrukutele
    mumps poistele.
    Ma ei tea ja ei saa aru, miks neid koos süstitakse.”

    Ja mina ei saa aru, kust sa võtad, et punetised on ohtlikud tüdrukutele, mumps poistele?
    Sinu tänasest jutust on see kõige kahtlasem.

    Tõesti, pool kuningriiki ühe professionaali eest praegu.

  22. Bettani:
    “Ja nüüd aastal 2008 kui järjest enam selgub vere erinevaid koostisosi, kuna võimalused verd uurida on täiustunud, selgub, et vereülekanded ei olegi nii armsad ja toredad.”
    On sulle kordagi vereülekannet tehtud? Vereülekanne ei olegi armas ja tore, seda tehakse rangelt ainult asja pärast. Ja selle alternatiiv on tavapäraselt väga kurb või väga kallis. Sa targutad asjade kallal, millest sa ei tea mitte midagi! Miskipärast tehakse iga päev kümneid tuhandeid vereülekandeid ja nende saajatega ei juhtugi midagi hirmsat! Küll aga juhtub nendega, kes vereülekandest keelduvad. On olemas suurepärane lehekülg, kus on loetud jehoovatunnistajate ohvrid koos piltidega. Niipalju sinu 50:50 jutust! Sellel on sama viga nagu sinu ülejäänud jutulgi – sellel puudub side reaalsusega.
    “Sellepärast on võimalik, et ka vaktsineerimine eriti …”
    ON VÕIMALIK! See on sinu isiklik spekulatsioon. Mitte midagi rohkemat.

  23. “Vereülekande jutt pärineb inimeselt, kes on 18 aastat töötanud vereülekande keskuses.”
    Mis asutus see veel on? Nagu bensiinijaam, kuhu tuuakse kohale patsiendid kellele hakatakse verd üle kandma? Kuskohas selline asutus eestis tegutseb?

  24. Vereülekande jutt pärineb inimeselt, kes on 18 aastat töötanud vereülekande keskuses.

    Eee, mõh? Vereülekannet tehakse haiglates ainult olukordades, kus vereülekande tegematajätmine oleks suure tõenäosusega ühel või teisel põhjusel fataalsete tagajärgedega.

    Vereülekande keskus kõlab nagu näiteks amputeerimiskeskus või haavaõmblemiskeskus…

  25. Vereüleanne tehakse ainult punavereliblede sobivuse järgi.
    Aga veres on punavereliblesid(erütrotsüüdid) 45%, aga seal on veel leukotsüüdid (valgeverelibled), plasma 55%, trombotsüüdid.
    Leukotsüüdid küll püütakse eraldada verest enne ülekannet, sest need hakkavad hävitama võõraid rakke. Aga samas pole kõiki neid võimalik kätte saada.
    Vereülekanne on lihtsalt öeldes siirdamine, võõrkehad viiakse teise organismi.
    Näiteks ei kanta üle lähisugulaste verd, sest see on liiga ohtlik.
    Vereülekanne on õigustatud siis kui inimesel tekib teadvusekadu.

  26. To hjarg
    Oled sa kuulnud kunagi, et mumps võib munadesse lüüa ja viljatust põhjustada, et see ongi üks vaktsineerimise argumente.

    Ja tüdrukute puhul võivad punetised lastetust põhjustada? Et ka see on üks vaktsineerimise põhjustest?

  27. Bettani:
    Täisverd ei kanta ammu enam kellelegi üle. Sinu üldtuntud numbrite tsiteerimine ei tee sind sugugi targemaks ega autoriteetsemaks. Verepreraate kantakse üle ka muudel juhtudel. Näiteks siis kui haige vereloome on mingil moel kahjustunud, näiteks hematoloogilise haiguse või keemiaravi tagajärjel. Ma pole elusees kohanud kedagi kellele vereülekanne meeldiks, kuid selles seisus on valikud lihtsalt otsas. Teine võimalus on testamenti kirjutama hakata.

  28. To Tonda,
    Mõned nädalad tagasi ei teadnud ma verest midagi, aga pärast seda vestlus olin ma shokeeritud näiteks sellest, et erinevates süsteemides on verel üle kahekümne erineva komponendi. Meie teame, et on positiivne ja negatiivne reesus ja neli veregruppi, aga tegelikult on see maailm palju kirjum.

    Nt. erütrotsütaarsete veregruppide süsteemis on 28 erinevat komponenti, mida hetke seisus teatakse.
    Reesusel mängib rolli kuue erineva tähe kombinatsioon, mis koosneb väikestest ja suurtest tähtedest.

    Aga ülekandel määratakse ainult üksikud sobivad faktorid ja siis vaadatakse, et kuidas keha sellega käitub. Kuidas ta võtab võõra vere võõrad rakud omaks. Sest detailselt sobivat verd polegi olemas.

    Ma ei teadnud, et iga sperma annusega saab naisterahvas ka võõrast verd ja see tekitab naise kehas antikehasid ja kui on olnud liiga palju erinevaid partnereid, siis põhjustab see lastetust.
    Kondoomide kasutamine ei kaitse ainult suguhaiguste eest vaid jätab naisele võimaluse ka rasestuda tulevikus.
    Et sperma( võõra vere) mõju on põhimõtteliselt sarnane vale reesusega vereülekandele. Ja , et reesuskonfliktiga naine peab saama süsti 72h jooksul, kui ta tahab veel lapsi saada, sest selle aja jooksul süstitud antikehade vastane seerum lõhub need antikehad. Hiljem seda teha enam ei saa.
    Abordid, kondoomita vahekorrad kõik mõjutavad laste saamist ja seda just vere ja antikehade tasandil.

    Ma ei mõtle seda välja. See on inimkeha keha anatoomia.
    Maailm, millest me nii vähe endiselt teame.

  29. Nii et mõned nädalad tagasi ei teadnud sa mitte midagi ja nüüd muudkui TEAD ja TEAD ja TEAD. Ja muidugi rohkem ja paremini, kui arstid… Ohh sind küll… Kui see verevahetustöökoja inime ometi ka arstidele räägiks, mida teab…

  30. To Tonda
    Vereülekannet tehaksegi siis, kui on elu ja surma küsimus, alles siis riskitakse.
    Ma ju kirjutasingi, et eraldatakse verest leukotsüüdid aga neid on 0,2 % ja neid ei saada ka kõiki kätte.
    Leukotsüüdid on õgirakud.

    Probleem ei ole selles, et mida nad ülekannavad vaid selles, et neid sarnaseid komponente on tegelikult vähe ja vereülekanne on võrdne siirdamisega, kas keha võtab selle omaks või mitte.

    Ma lihtsalt tahan selle jutuga näidata, et inimese anatoomias on nii palju tundmatut, et me ei tea kõike.
    Ja see puudutab kõiki toiminguid inimkehaga. Samuti vaktsineerimist.
    Jutt verest näitab seda kui vähe, me tavakodanikuna sellest teame. Me ei tea kas situatsioonis, kus kellelegi kaalutakse vereülekande tegemist seletab meile arst selle arusaadavas keeles lahti.
    Me ei tea neid riske.
    Me ei tea isegi seda kõige lihtsamat asja, et iga võõras sperma mõjub kui abort, vereülekanne ja tekitab meie kehas antikehi. Me ei oska seda seostada hiljem lastetusega või nürisünnitustega.

    Ma julgen arvata, et samasugune osaline teadmatus on meil ka vaktsineerimise valdkonnas.

  31. Mumpsi üheks kõrvalnähuks on tõesti meeste steriilsus. See on aga väga harv ning nagu sa ise mainisid, ÜKS vaktsineerimise põhjuseid. Ning see, et üheks äärmiselt harva esinevaks kõrvalnähuks on meeste steriilsus, ei tähenda teps mitte seda, et mumps ka naistele ohtlik poleks. Muud tüsistused on sama halvad.

    Samamoodi, punetised mitte ei või põhjustada lastetust, vaid võivad mõjuda halvasti alles naise kõhus meeldivalt aega veetvale lootele. Siiski, mitte lastetus, vaid lootekahjustus.

    Ja mõlema puhul- kuna mumpsi ka punetisi põevad nii naised kui ka mehed, järelikult kannavad edasi ka nii naised kui ka mehed. Seega, juba puhtalt viisakusest teise sugupoole suhtes peaks laskma end ära torgata- et just minu poolt edasikantud punetised mõnel lapsel kahjustusi ei tekitaks. Loogiline, eks?

  32. “Et sperma( võõra vere) mõju on põhimõtteliselt sarnane vale reesusega vereülekandele. Ja , et reesuskonfliktiga naine peab saama süsti 72h jooksul, kui ta tahab veel lapsi saada, sest selle aja jooksul süstitud antikehade vastane seerum lõhub need antikehad. Hiljem seda teha enam ei saa”

    Nagu? Ei, tõesti. Bettani, ütle palun, kust sa seda kuulsid?
    Tegelikult, see on ju päeva nael. Või aasta nael!

  33. Ühelt, Eesti meditsiinikooli õppejõult, kes kaitses see kevad magistrikraadi Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
    Kes on eelnevalt töötanud osakonnas, mis tegels vereülekannetega ja on verega oma elu jooksul väga palju kokku puutunud.

    Sperma näide ongi sellest, et tavaliselt inimesed ei tea, et sperma sisaldab verd. Ja, et võõras veri tekitab antikehasid. Aga liiga palju antikehasid põhjustab lastetust või nürisünnitusi, sest loode on ju ema kehas võõrkeha, sellepärast võib ka mehel rasedustest positiivne tulla, et see testib võõrkeha olemasolu inimkehas.

  34. Bettani kirjutas:

    Et veretüüpe on palju rohkem kui neli nagu meie teame…

    Mul ei ole hetkel aega sellesse lõime pikemalt süveneda, aga see jutt hüüdis kõva häälega, et selgitust tarvis on.

    Veregrupid on analüütilised, mitte sünteetilised klassid. See tähendab, et niikaua, kuni teadlased suudavad kasutada objektiivseid kriteeriume veregruppide määramiseks, grupeerub veri täpselt nii, nagu need kriteeriumid näitavad.

    ABO-süsteemi aluseks on kaks ortogonaalset kriteeriumi: A-antigeenide ning B-antigeenide esinemine vererakkudel. Nende antigeenide esinemine on objektiivselt mõõdetav; sellepärast on kõik neli veregruppi kenasti olemas.

    Oletame nüüd, et tuleb mõni uus teadlane, kes uurib verd hoolikalt ja avastab, et tegelikult saab reesusfaktori järgi ka grupeerida. Mis siis saab?

    Saab see, et tekib uus klassifitseerimistelg. Kui seni A Rh+ ja A Rh- veri samasse klassi liigitati, siis reesusfaktori esinemise põhjal klassifitseerides saab neid objektiivselt eraldi klassidesse liigitada. Justkui oleks neli uut veregruppi tekkinud.

    *Aga* samal ajal ei ole neli esialgset ABO-gruppi kuhugi kadunud. Nemad on jätkuvalt objektiivselt edasi. Nende põhjal tehtud teadusavastused vereülekannete ohutuse või ohtlikkuse kohta ei kao kuhugi ära. Ja ei ole tekkinud juurde ühtki maagilist veregruppi, millest enne ei teatud. Teadlased on üksnes õppinud olemasolevaid veregruppe peenemalt lahterdama.

    Teisisõnu: A Rh+ veri kuulub A veregruppi. Ja ta kuulub ka reesus-positiivsesse veregruppi. Ja A Rh- veri kuulub ka A veregruppi.

  35. Muideks, meie kõigi suur sõber internett andis mulle järgneva informatsiooni. On olemas haigus nimega “hematospermia”, mille sümptom on, et mehe seemnevedelikus on verd.

    Lihtsalt, minu tagasihoidliku loogika kohaselt, kui on olemas eraldi haigus, mille sümptomiks on veri seemnevedelikus (NB! mitte spermas), siis veri seemnevedelikus ei ole normaalne. Järelikult, Bettani jälle puterdab.

  36. hjarg kirjutas:

    Eriti pakkus mulle huvi see, et külmetushaigused on eri kliimavöötmetes erinevad… aga näe, ei oska kommentaarida.

    Siin on see vastik nüanss, et need asjad, mida meil külmetushaigusteks hüütakse, on tegelikult tavaliselt hingamisteede viirusnakkused. Ja neil ei ole kliimavöötmetega suurt midagi pistmist.

    Loomulikult on tõenäosus, et troopikas elav inimene alajahtumishaiguse endale saada suudab, väiksem, kui tõenäosus, et sellega saab hakkama polaaralade asukas — aga need haigused jälle ei nakka ja nende vastu pole ka immuunsust olemas. :-)

  37. Bettani kirjutas:

    Ja kui on tüsistusi ja haiguspuhanguid ja vaktsineerimine tõesti ÜHESELT hea, siis miks ilmnevad komplikatsioonid, miks haigestuvad ka vaktsineeritud.

    Ma olen sellest siin juba kirjutanud.

  38. Bettani kirjutas:

    Et veretüüpe on palju rohkem kui neli nagu meie teame ja vere erinevate nüansside väljaselgitamine võtab nii palju raha, et enamasti leitakse paar sarnast komponenti mille alusel vereülekanne tehakse aga võimalus, et see õnnestub on 50:50.

    Jama. Nagu SIGN Briti vereülekannete riskide uurimuse SHOT andmetele toetudes kirjutab, on Šotimaal risk, et vereülekanne põhjustab ‘intsidendi’, 1/12000 — ehk umbes 0,008%. (Sealhulgas on suurim komponentrisk intsidendini jõudmises administratiivne viga, mida esineb tõenäosusega umbes 1/14000.) Isegi, kui oletada — ilma arvestatava aluseta –, et Eesti meditsiinitöötajad on kümme korda hooletumad, jääb Sinu mainitud 50%’ni jõudmisest veel kolm suurusjärku puudu.

  39. Bettani kirjutas:

    Vereülekanne on õigustatud siis kui inimesel tekib teadvusekadu.

    Jama. Kontranäide: patsient on koomas. Teadvust pole nagu ollagi, aga vereülekannet ei pruugi sellegipoolest tarvis minna.

    Korrektsem kriteerium oleks: vereülekande õigustatus algab sellest, et patsiendi verd ei ole piisavalt (verekaotuse põhjuseid on mitmeid), see ei suuda adekvaatselt funktsioneerida (näiteks reesuskonflikt võib seda põhjustada) või on alust eelduseks, et niisugune olukord lähitulevikus kätte jõuab (näiteks plaanitakse operatsiooni, mille käigus verekaotuse risk teadaolevalt suur on). Ja pisiasju ning kõrvalkriteeriume on tegelikult päris hulka.

  40. Bettani:
    “Vereülekannet tehaksegi siis, kui on elu ja surma küsimus, alles siis riskitakse.”
    Päris nii see nüüd ka ei ole. Vereülekannet tehakse ka siis, kui haige elu otseselt ohus ei ole, vaid on võimalik, et ilma mõningate komponentide ülekandeta võib haige elu ohtu sattuda või pole võimalik näiteks keemiaravi piisava intensiivsusega jätkata ( neid asju on veel ) nende viimaste alternatiiv on klassis “väga kallis”.

    “Probleem ei ole selles, et mida nad ülekannavad vaid selles, et neid sarnaseid komponente on tegelikult vähe ja vereülekanne on võrdne siirdamisega, kas keha võtab selle omaks või mitte.”
    Enne iga plaanilist vereülekannet tehakse test, kus kontrollitakse kas konkreetne verepreparaat ja ülekande saaja veri tekitavad reaktsiooni või mitte. Enne ülekannet peab vastutav arst ( mitte õde ega hooldaja ) kõike kontrollima ja allkirja andma.

    “Jutt verest näitab seda kui vähe, me tavakodanikuna sellest teame. Me ei tea kas situatsioonis, kus kellelegi kaalutakse vereülekande tegemist seletab meile arst selle arusaadavas keeles lahti.”
    Üldjuhul seletab.

    “Ühelt, Eesti meditsiinikooli õppejõult, kes kaitses see kevad magistrikraadi Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.”
    Anna andeks, aga see ei tähenda midagi. Verest teavad palju ainult arstid-hematoloogid, arstiteadus on paraku nii mahukas, et kitsas spetsialiseerumine on paratamatu. Antud küsimuses on oluline kas tegu on hematoloogiga või mitte.

    “Kes on eelnevalt töötanud osakonnas, mis tegeles vereülekannetega ja on verega oma elu jooksul väga palju kokku puutunud.”
    Ma ei usaldaks sellistes küsimustes isegi mitte hematoloogiaosakonnas 10 aastat töödanud õde, sest nende teadmised on puudulikud. Ja tegelikult ei tee nemad ka otsuseid. Õdede suust kuuleb selliseid linnalegende, et lase aga olla.

  41. Bettani kirjutas:

    Mõned nädalad tagasi ei teadnud ma verest midagi, aga pärast seda vestlus olin ma shokeeritud näiteks sellest, et erinevates süsteemides on verel üle kahekümne erineva komponendi. Meie teame, et on positiivne ja negatiivne reesus ja neli veregruppi, aga tegelikult on see maailm palju kirjum.

    Aga need mõisted on ortogonaalsed!

    Veregruppide teooria käsitab vere iseärasusi — inimeste klassifitseerimist neis leiduva vere personaalsete erinevuste põhjal.

    Vere komponendid on, ristipidi, vere osised, mis enam-vähem kõigil inimestel olemas on.

  42. Bettani kirjutas:

    Ma ei teadnud, et iga sperma annusega saab naisterahvas ka võõrast verd…

    Ja hea on, et ei teadnud, sest see ei ole nii. Küll aga vastab tõele, et kaitsmata seksuaalvahekorra käigus on suur tõenäosus partneritevaheliseks ‘väikeseks’ verekontaktiks naha mikrotraumade kaudu. Toosama kontakt on oluline osa suguhaiguste ülekandemehhanismist; sperma osa on siin teisejärguline.

    Et sperma( võõra vere) mõju on põhimõtteliselt sarnane vale reesusega vereülekandele.

    Jutt “valest reesusest” on eksitav. Akuutset reesuskonflikti põhjustab üksnes üks mitmetest teadaolevatest reesusfaktori-tüüpidest, RhD — kui niisugune faktor satub inimesse, kelle jaoks RhD on võõras. Ülejäänud on kasulikud mitmetes muudes situatsioonides, aga vereülekande ohutusse märgatavalt ei puutu.

    Sperma asjassepuutumatuse mainisin juba ära.

    Seksuaalvahekorra käigus vahetatav vere kogus on vereülekandega võrreldes väga väike. Immuunsüsteem tuleb üldjuhul selle neutraliseerimisega kenasti toime.

    Abordid, kondoomita vahekorrad kõik mõjutavad laste saamist ja seda just vere ja antikehade tasandil.

    Jama. kui abort viljatust põhjustab, siis üldjuhul trauma vahendusel, veri ja antikehad ei putuu asjasse.

    Me ei tea isegi seda kõige lihtsamat asja, et iga võõras sperma mõjub kui abort, vereülekanne ja …

    Niisiis, jama.

    … sest loode on ju ema kehas võõrkeha, …

    Aga sellepärast on imetajatel olemas organ, mida platsentaks hüütakse, ja mille üks ülesanne on loote ja ema organisme isoleerida. Täielikult see ei õnnestu, nagu nüüd teada, kuid muud ‘võõrkehad’ — nagu siirdatud organid — evivad oluliselt tõsisemat komplikatsioonide riski, kui rasedus.

    WordPress kirjutas:

    You must preview the comment before submitting.

    Ja nüüd see siis tuleb, pärast minu pikka kommentaari — ja ilma, et mul isegi preview-nuppu oleks! :-(

  43. Ehk siis lühidalt kokku võttes: Bettani ei rääkinud kogu selle pika teksti jooksul mitte kui midagi mõistlikku.

    Ja preview-nupp on siis lihtsalt Martin kiiresti sinu ettepanekule reageerimas?

  44. hjarg kirjutas:

    Ehk siis lühidalt kokku võttes: Bettani ei rääkinud kogu selle pika teksti jooksul mitte kui midagi mõistlikku.

    Noh, kui hoolega otsida, siis näiteks

    Ma julgen arvata, et samasugune osaline teadmatus on meil ka vaktsineerimise valdkonnas.

    ei ole väga mööda. Teadus kipubki ebatäielik ja arenev olema.

    Aga sellest edasijäreldamisega läheb ta jälle rappa …

    Ja preview-nupp on siis lihtsalt Martin kiiresti sinu ettepanekule reageerimas?

    Küllap vist. Lihtsalt juhtus niisuguse ebamugava aja peale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga