Abordisõda ülikoolis
Toronto Yorki ülikoolis on abordivastased üliõpilased esitanud kaebuse, kuna üliõpilasvalitsus on nende tegevuse ära keelanud. Yorki ülikool pole Kanadas selle keeluga ainus. Sarnased piirangud on abordivastastele kehtestatud ka UBC-Okanaganis, Capillano kolledžis ja Lakelandi ülikoolis.
Ühing nimega ‘Tudengid bioeetilise teadlikkuse eest’ (Students for Bioethical Awareness) väidab, et nende õigusi on ahistatud, kuna üliõpilasvalitsus tühistas viimasel hetkel nende avaliku aborditeemalise väitlusürituse, mille moderaatoriks oli kooli väitlusklubi. Veel kaevatakse selle üle, et Yorki tudengiliit ei võimalda neile ruume ega rahalist toetust ja et selline üldine Kanada tudengiliidu ühehäälne otsus on vastuolus kooli reeglitega.
Tudengite Elu võrgustiku (national campus life network) juhataja Theresa Matters teatas, et Kanada tudengiliit korjab üle riigi miljoneid dollareid ja kasutab seda raha muu hulgas selleks, et sundida vaikima neid tudengeid, kes nendega ei nõustu. Kui Yorki ja kogu Kanada tudengiliit tahab keelustada ‘valikuvastaste’ tegevuse, peaksid nad likvideerima ka ‘valikuvastase’ kohustuse koguda liikmemaksu kõigilt tudengitelt.
Yorki üliõpilasliidu seisukoht on, et abordivastaste taktika on sarnane vaenu õhutamisega, kuna antakse mõista, et kõik naised on mõrvarid ning abordivastaste kohalolu ülikoolilinnakus loob naistele ebaturvalise keskkonna.
Kooli juhtkond ütles, et sõnavabadus, liitumisvabadus, vabadus õppida, uurida, kirjutada ja trükis avaldada on kooli missioonis kesksel kohal. Neil väärtustel ja vabadustel on mõtet ainult turvalises ja kindlas õhkkonnas.
Allikas: Student anti-abortion group fights ban
Seos Eestiga? Religioosselt innustatud abordivastasus on ajamas juuri ka Eestis. Üheks selle tegevuse staabiks on Elukultuuri Instituut, mis on tiheseostes Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Küllap on sealt koolist tulemas aktiivseid ja motiveeritud õpilasi, kes motiveeritud aktiivtegevust ka ülikoolides jätkata soovivad.
Kriku luulutas:
Õnnetuseks on teadlased ja politoloogid tähele pannud, et liberaalidele kipub niisugune lähenemine moraalivastasena tunduma. Seega ei saa niimoodi järeldada.
Kuidas see ütlus käiski? Kui üks inimene, siis hull, kui miljon inimest siis religioon?
Otsustusvõimes kahtlemine on üks asi, arvamuse keelamine teine. Ja hoopis kolmas on erinevate propagandameetodite heakskiitmine.
Skeptikuna võiksid sa teada, kuidas skisofreeniat diagnoositakse ja kui loodusteaduste põhine see on.
Nii et kuulutad siis enda maailmavaatega vastuolus olevate otsuste langetajad otsustusvõimetuteks? Mida sa selle sõna all üldse mõistad?
Skisofreenia diagnoosimine pole just teaduse au ja uhkus.
Minu maailmavaatega? Ei, ma ei räägi siin üldse maailmavaatest, ma räägin sellest, et kui keegi on eelnevate otsuste ja hinnangutega näidanud, et ta elab osaliselt luuludes, ning põhjendab oma otsuseid neist lähtuvalt, siis mul on täielik alus kahelda selle inimese otsustusvõimes, ehk tema otsuste adekvaatsuses reaalse maailma seisukohast.
Usklikud tavaliselt ei pea ise oma religioossust luuludes elamiseks. Millegipärast peetakse Jumala või Jeebusega nõu pidamist väga mõistuslikuks (pro vaimulikuks) tegevuseks.
Kuigi iseenesest ei peaks olema suurt vahet, kas paranoikul abordi tegemist “keelab” Jumal, tulnukad või mehed mustas.
Abort ei ole normaalne, raseduse vältimine on normaalne. Laste saamine on normaalne.
See ei tähenda, et abordid tuleks keelustada, kuid sõge oleks rünnata kedagi abortidevastase propaganda tegemise eest. Iseasi, milliseid argumente need abordivastased kasutavad.
Nagu öeldud, on suur osa moraalist loodusteaduste seisukohalt nagunii kaunis irratsionaalne. Sa ise ju möönsid, et ei väidagi, et peaks tingimata vastupidi olema.
Mis puutub “adekvaatsusse”, siis vaatlusandmete põhjal saab suur hulk sügavalt usklikke inimesi reaalses maailmas väga edukalt hakkama.
Iseenesest oleks muidugi huvitav (kuigi mitte originaalne) mõtteline eksperiment kujutleda moraali, mis oleks loodusseaduste seisukohalt võimalikult ratsionaalne. Aga ma kardan, et selle käigus tuleks üle parda heita rida nii liberaalidele kui konservatiividele armsaid müüte või tabusid või seisukohti.
Kriku kirjutas:
… niikaua, kuni kõik järgivad täpselt nende usureegleid ja keegi ei pane ühtki küpsist valesse põske. Kui see aga juhtuma peaks, läheb Põrgu ise lahti.
Niipalju siis adekvaatsusest.
Maailmas, kus kõik järgivad omi reegleid. Ärimeeste, teadlaste, advokaatidena näiteks.
Kriku kirjutas:
Sa, vigurivänt, kirjutasid selle listi vist Kent Hovindi pealt maha. Tema suutis perse kukkuda nii kristliku ärimehena — ta leidis näiteks, et töötajatele ümbrikupalga maksmine on tulus äri, otsustas 50-dollarilise ehitusloa-lõivu maksmise asemel kulutada 40 000 dollarit kohtuvaidlusele ja kuulutas kunagi 1990ndatel välja pankroti lootuses, et ta siis makse maksma ei pea –, kristliku teadlasena — tema kreatsionistlikud argumentid on nii hirmsad, et isegi AIG ei soovita inimestel neid kasutada — kui ka kristliku advokaadina — näiteks üritades kohtus väita, et makse peab maksma keegi KENT HOVIND, kellest tema ei tea midagi, kuna tema on hoopis Kent Hovind, või siis, et tema miljonidollariline kinnisvara ei kuulu mitte temale, vaid ühele teatavale jumalale. Kõikides nendes ettevõtmistes järgis ta fundamentalistliku jäikusega kummalisi talle endale meeldivaid reegleid, millega reaalsel maailmal just palju pistmist pole. Tänapäeval kannab ta kümneaastast vanglakaristust maksude maksmisest hoidumise ja rahapesueeskirjade rikkumise eest.
Jah, suur osa moraalist on selline, mille “õigsust” ei anna mingi täpse meetodiga mõõta.
Küll aga on üsna palju otsuseid ja seisukohti, mille kohta saab väga hästi öelda, et see on nii irratsionaalne ja ka põhjendamatu, ning tingitud ühest või teisest valearusaamast või pettekujutelmast. Kui paljude inimese otsuste puhul on arusaadav, et see on lihtsalt ebaadekvaatne, ning põhineb mingil luulul, siis on põhjendatud selle järelduse laiendamine ka tema moraaliotsustele, eriti kui neid moraaliotsuseid “põhjendatakse” samuti sellesama luuluga, mis tema muud otsused ebaadekvaatseks muudab.
Minu seisukohast – kui sa oled abordi vastane, sest sa arvad, et see pole õige, siis on see sinu arvamus, ja pole minu asi sellega vaileda. Kui sa oled aga abordi vastane, sest arvad, et jumal ei luba seda, siis ei pea ma seda otsust adekvaatseks, ja ütlen, et sa suure tõenäosusega oled üles kasvatatud religioosse ajupesu raames.
Järelikult pole vahet, kas seda põhjendatakse religioosselt või mitte. Ma olen sinuga nõus, et informeeritus loodusteadustest on iga otsuse juures abiks asi, aga kui selliselt informeeritud inimene siiski valib religioonil põhineva moraalisüsteemi, mis siis ikka?
Mismoodi sa seda ebaadekvaatsust mõõdad? Kuulutad “luuluks” kõik mõtted, mis ei ole loodusteaduslikult tõendatud? Sellisel juhul on “luuludes” elamine ilmselt inimese liigispetsiifiline omadus.
Minu seisukohast on “pole õige” ja “jumal ei luba” täpselt ühel määral irratsionaalsed põhjendused. Kui öeldakse “pole õige”, siis tegelikult tihtipeale ka eeldatakse mingeid mittematerialistlikke kontseptsioone. Näiteks leiva jalaga löömise või loopimise tabu, mille kohta paljud inimesed ütleksid lihtsalt, et see “pole õige”, tuleneb otseselt uskumusest, et toidu mõnitamisel kaob toit majast.
Mulle näib, et sinu ülalväljendatud seisukoht on lihtsalt tingitud tugevast allergiast sõna “jumal” vastu. Kui vaadelda otsuse tulemusi reaalses maailmas, pole mingit vahet, kas inimene ütleb “pole õige” või “jumal ei luba”. Või kas president ütleb “pidasin nõu oma südametunnistusega” või “pidasin nõu Jumalaga”, nagu varem viitasin.
Mis mõtet on selle sõnastusliku erinevuse kallal norida?
Siis on ratsionaalsetel inimestel veel üsna palju teavitustööd teha.
Kui inimene hakkab saatma tapmisähvardusi, sest keegi ähvardab paberimaitselist vahvlitükki kahjustada, siis see tegu on juba ilmselgelt luuludest põhjustatud, olgu selleks luuluks siis arvamus, et see vahvlitükk on mingil hetkel jeesuse ihuks muutunud, või midagi muud. Samamoodi on täiesti ebaadekvaatne ka selle inimese käitumine, kes soovitab vähihaigel meditsiinilisest abist loobuda, kuna arvab, et suudab oma kätega vehkides “energiakanaleid avada” või homöopaatilise veega pritsitud suhkrutükkide abil kedagi ravida.
Ühtesid või teisi ebaratsionaalseid seisukohti ja arvmusi on tõesti, nagu ka sina ütlesid, igal inimesel, aga kaugeltki mitte igal inimesel ei võta see seisukoht üle kogu tema maailmapilti, ning ei mõjuta otsuseid, mis puudutavad oluliselt ka teisi inimesi.
Mõni ütleks, et see tuleb austusest nende inimeste töö vastu, kes selle leiva valmis on teinud, hoolimata sellest, kas sa oled selle leiva eest küsitud hinna maksnud või mitte.
Sest sõnastusliku erinevuse taga peitub ka maailmavaateline erinevus. Kui president peab nõu jumalaga, siis religioosse inimesena arvestab ta ka kõikvõimalike religioossete dogmadega, mille ainsaks aluseks on see, et neid on sajandite viisi ajupesu abil ühelt põlvkonnalt teisele edasi antud.
Inimene, kes kasutab väljendit “südametunnistus”, arvestab tõenäoliselt ka mõningate ebaratsionaalsete seisukohtadega, aga need seisukohad on suure tõenäosusega tema enda omad ning elu jooksul omandatud, mitte sajanditevanused igandid.
Siis on pigem nii, et sa eeldad, et sinu väärtussüsteemiga ühtimatud moraalsed seisukohad tulenevad rumalusest ja harimatusest. Selline eeldus on väär ja ligineb demagoogiale. Ka inimene, kes on loodusteaduslike andmetega kursis, võib vabalt teha moraalseid otsuseid religioossetelt seidukohtadelt. Religioon ja teadus ei asu ühel teljel, et neid nii toorelt vastandada saaks, nagu sa üritad.
Ma ootan jätkuvalt, mida sa mõtled “ebaadekvaatse” all. Äkki üritaksid selgitada ilma käesolevasse teemasse puututamute näideteta?
Kui sa arvad, et kõik usklikud on dogmaatikud, siis arva uuesti.
Ebaadekvaatne on otsus, mis on reaalse maailma fakte eirav, ning mille põhjendamiseks neid fakte erinevate põhjendamatute ettekujutustega asendatakse, või mida ei põhjendata üldse. Ka moraaliotsust saab ja tulekski põhjendada, isegi kui iga inimese arutluskäik on individuaalne, ning seda kritiseerida üldjuhul ei saa.
Kui keegi ütleb, et viljastumise hetkel on tegu juba geneetliliselt uue inimesega, ning hoolimata sellest, et mingeid muid inimesele omaseid tunnuseid viljsatatud munarakul pole, ja esineb küllalt juhtusid, kus unikaalse DNA-järjestusega rakku uueks inimeseks ei liigitata, arvab ta siiski, et abort ei ole enam õige, siis on see reaalsetel faktidel tuginev seisukoht, kuigi faktidest järelduseni jõudmine ei ole moraaliotsuse korral rangelt ratsionaalne.
Kui aga keegi ütleb, et ta on abordi vastu, sest see on ebamoraalne jumala poolt antud universaalse moraalikoodeksi järgi, või et ka viljastatud munarakul on olemas hing, ning seetõttu on abort väär, siis ei ole seisukoht mingil moel reaalsusele tuginev, ning seetõttu pole ka adekvaatne.
Samuti pole adekvaatne seisukoht, ka moraalne seisukoht, mille põhjendamiseks ning teistele propageerimiseks moonutatakse, kisutakse kontekstist välja või valetatakse faktide kohta, et sel moel muuta oma ebaadekvaatset ja reaalsele maailmale mitte tuginevat seisukohta adekvaatse otsuse sarnaseks.
Jah, paljud inimesed, kes identifitseerivad end religioossetena, ei ole igapäevaelus sellest mitte mingil moel mõjutatud, ja teevad igati ratsionaalseid otsuseid ka moraalsetes küsimustes, kuid nende inimeste puhul on religioon tihti vaid ühiskonnas kehtivaks normiks, millest hoidumine tooks kaasa negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi. Sellised inimesed ei käi ka abordikliinikute ees naisi mõrtsukateks sõimamas, ega suru oma moraalset seisukohta teistele peale väärinfo abil või vaenu õhutamise teel.
Stjuuv kirjutas:
Siin on veel üks nüanss.
Nimelt on filosoofid tähele pannud, et inimest, kellel on isiklik südametunnistus, millega nõu pidada, või isiklikud heaks- ja pahakspanemised, millega moraaliküsimustele panna, on tavaliselt võimalik ratsionaalsete argumentidega ümber veenda, kui ta millegipärast ebaadekvaatsele seisukohale astunud on.
Aga kui inimene on endale pähe võtnud, et üks jumal midagi tahab või vihkab, siis on — isegi, kui see seisukoht ilmselgelt jabur on — kuradi raske teda mõistlikumale seisukohale saada. Ratsionaalsetest argumentidest üldjuhul ei piisagi :-(
Kriku kirjutas:
Miks mulle tundub, et vahvliväravast peale on Kriku radikaliseerunud ja üritab nüüd usinasti postmodernistlikku relativismi propageerida?
See konkreetne jama on laialt tuntud ja lausa kolmest otsast korraga vildakas.
Esiteks ei ole Krikul mingisugust alust võtta seisukoht, et Stjuuvil sihuke eeldus on.
Teiseks on olemas niisuguseid põnevaid väärtussüsteeme, mis viskavad enesest välja kõik rumalusest ja harimatusest johtuvad moraalsed seisukohad, niipea, kui keegi need avastab. Nüüd on täiesti mõistlik järeldada, et üks seisukoht, mis niisuguse väärtussüsteemiga vastuolus on, johtub arvestatava tõenäosusega rumalusest või harimatusest. Mõõtmisvea piires, loomulikult. Niisugune väärtussüsteem on ratsionaalse maailmavaate nurgakiviks — Kriku kummaline postmodernistlik ekvivalents aga üritab väita, et selline väärtussüsteem on täpselt samasugune, nagu kõik teised. Jaa-jaa, ja ateism on täpselt samasugune religioon, nagu kõik teised.
Kolmandaks on tervel hulgal juhtudel teada, et mõni konkreetne moraali-idee johtub rumalusest või harimatusest. Ilma, et midagi eeldama või järeldama peaks.
dig defineerib ebaadekvaatseid seisukohti kui niisuguseid seisukohti, mis kas otseselt või kaudselt teadaoleva Objektiivse Reaalsuse või Terve Mõistusega vastuolus on. Nii näiteks on seisukoht, et Kuu on juustust tehtud, ebaadekvaatne, kuna objektiivsest reaalsusest on teada, et Kuu ei koosne juustust. Seisukoht, et üheksakorruselise maja katuselt alla hüpata on vahva, on ebaadekvaatne, kuna ta on vastuolus tervemõistusliku põhimõttega, mille kohaselt surmasaamine vahva-olemist ära nullima kipub.
Aga loomulikult tuleb nüüd mõni postmodernistlikust relativistist radikaal, kes väidab, et dig on siinkohal Objektiivsest Reaalsusest meesjumala ja Tervest Mõistusest naisjumala (või vastupidi) teinud ja seega kuulub dig germaani paganate religiooni ja levitab tolle dogmasid. Näe, isegi ühe arvuti nimetas dig kunagi freki’ks — ja Freyr’i või Freya’ni on sellest ainult kaks tähte …
Mina ütleks, et selline otsus on irratsionaalne. “Ebaadekvaatne” tähendab minu teada ebapiisavat või puudulikku. Seetõttu pidasin vajalikuks ka mainida, et hulgale religioossetele inimestele ei ole nende tõekspidamised takistuseks ühiskonnas hästi hakkama saamiseks. Ehk selgitaksid, milleks on irratsionaalsed moraaliotsused ebapiisavad?
Mitte alati. Fundamentaalsetel juhtudel kipuvad põhjendused ikka olema irratsionaalsed (nagu sinu poolt nimetatud “nii pole õige”). See on umbes nagu massi defineerimine. Minu meelest sinagi möönsid, et moraaliotsustused ei pea põhimõtteliselt olema ratsionaalsed.
Ma kordan ennast:
Ma ei tea, kuidas seda mõtet selgemini väljendada. Ma ei räägi inimestest, kes pole “igapäevaelust religioonist mingil moel mõjutatud”.
Ning mis paneb sind arvama, et sinu või Stjuuvi või ükskõik kelle teise väärtussüsteem niisuguste “põnevate” hulka kuulub? Isegi kui möönda niisuguse väärtussüsteemi teoreetilist võimalikkust – mis on ka minu meelest kaunikesti meelevaldne eeldus?
Kent Hovindist rääkides …
paistab, et IRS plaanib ta lõbustusparki maksmata maksude katteks ära võtta.
Kriku küsis Interneti-oraakli käest:
Isehakanud Interneti-oraakel dig mõtles küsimuse üle sügavalt järele ja kostab nüüd vastuseks:
Ma arvan, et subjektid, kes on valmis seda endi kohta väitma, on inimkonnas enamuses.
Valmis väitma ja valmis ka tegelikult nii käituma on aga kahjuks väga erinevad asjad.
Nagu ka tegelik võime ükskõik kummaks. Mis on sootuks harv nähtus.
Nüüd läheks vaja üht laiapõhist uurimust, selgitamaks, kas religioossed inimesed ja sekulaarsed humanistid või ateistid erinevad mingil määral nendes võimetes või mitte.
Lähtudes sellest, et religioon on läbi aegade olnud süsteem, mis on end üleval hoidnud dogmade, väljamõeldiste ja faktide eitamise abil, eeldaksin, et selle aja jooksul on religioossed organisatsioonid välja töötanud väga hea ajupesumetoodika, mis harjutab nende jüngreid ebaloogilise aktsepteerimisega, ning tulemused kajastuks ka uuringus.
Vaevalt. Oma väärtussüsteemist “harimatusel ja rumalusel” põhinevate väärtushinnangute väljaviskamist ei ole kardetavasti võimalik mõõta, sest üks ja sama väärtushinnang võib põhineda nii harimatusel ja rumalusel kui kõrgel informeeritusel kui mitte kummalgi.
Näiteks võib isik A leida, et abort on vale, sest ka sündimata lapsel on surematu hing, mis abordiga raisku lastakse. Isik B võib leida, et abort on vale, sest mingis arengustaadiumis lootest inimese kujunemise tõenäosus võib olla suurem kui mingi teatud haiguse ravimise tõenäosus ning ühel juhul üles näidatav hoolimatus ja teisel juhul üles näidatav püüd iga hinna eest midagi päästa on vastuolulised. Kolmas isik C võib leida, et abort on vale, kuna abort on vale ja kogu lugu.
Isiku A motivatsiooni võib ilmselt loodusteaduste seisukohalt vaadelda rumala ning harimatuna, isiku B seisukohta mitte ning isiku C seisukohta on üldse võimatu kommenteerida. Reaalses elus kõik need motiivid põimuvad ning minu meelest pole nende eristamine ühesuguse tulemuse puhul ka eriti oluline.
Ühesõnaga, väärtushinnangud ning loodusteaduslikud teadmised on kaks ise asja. Loodusteaduslike teadmiste olemasolust ei järeldu mitte mingite väärtushinnangute eelistamist. Tegelikult ka vastupidi – inimene, kes muidu on loll kui saabas, ei pruugi seetõttu veel aborti eitavalt suhtuda. Kui otsida seost teadmiste ja väärtushinnangute vahel, siis pigem näib, et religioonisüsteemile omased väärtushinnangud ei teki mitte loodusteaduslike teadmiste puudumise, vaid konkreetsele religioonile omase infokogumi (tabusüsteemi) lisandumise tõttu. Selle kinnituseks on asjaolu, et erinevate religioonide järgijatel võivad olla erinevad väärtushinnangud, kuid loodusteadustest ühtviisi väikesed teadmised.