Teaduslik uurimus telepaatiast
Selgeltnägijat tõelises tuleproovis testisime inimeste väidetavat võimet mõtteid, kujutisi, teavet ilma tuntud viie meeleelundita ühest ajust teise saata. Sellist nähtust nimetatakse ka telepaatiaks. Meie katses see nähtus end ei ilmutanud.
Loomulikult pole MTÜ Eesti Skeptik esimene ega ainus telepaatia uurija. Sedalaadi katseid on tehtud varem ja tehakse ilmselt ka edaspidi. Kasutatakse eri meetodeid ja püstitatakse erinevaid hüpoteese, mida seejärel siis testitakse.
Teadlased Samuel T. Moulton ja Stephen M. Kosslyn uurisid väidetavat telepaatiat funktsionaalse magnetresonants-kuvatehnika (fMRI) abil. Lähtekohaks asjaolu, et kui telepaatia olemas oleks, siis peaks selle avaldumine kajastuma inimese ajus ning muutusi ajuprotsessides saab just fMRI-ga väga hästi kindlaks teha.
Selleks, et positiivsed tulemused kindlamini avalduda saaksid, kasutati testisikutena teiste hulgas ühemunakaksikuid ja emotsionaalselt lähedasi isikuid ning testpiltidena emotsionaalselt reaktiivseid kujutisi (vt pilti ülal).
Artikkel Using Neuroimaging to Resolve the Psi Debate (Funktsionaalse magnetresonants-kuvamise kasutamine parapsühholoogia-alase vaidluse lahendamisel) ilmus närviteaduste ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience 2008. aasta jaanuaris.
Tulemus: telepaatilised ja mittetelepaatilised närvireaktsioonid olid eristamatud. Selle uuringu tulemused on seni kõige tugevam tõend paranormaalsete võimete olemasolu vastu.
Selline tulemus ei vallutanud meediakanalite teadusrubriike, kuigi see võib olla ühe suure, palju vaidlusi põhjustanud, paljude uurijate elutööks, paljude inimeste uskumisobjektiks, paljudele teenistusvahendiks olnud nähtuse lõpp. Lõplik lõpp.
Samas, kui meil on kehvalt korraldatud, puuduliku teadusliku usaldusväärsusega teleprogramm näitamas õhkõrnu ja kontrollimatuid “tõendeid”, siis leitakse piisavalt põhjust neid kajastada kui tõelisi tõendeid telepaatia ja selgeltnägemise toimimise kohta.
Tõeliselt tõendab see viimane siiski vaid seda, et osadel inimestel on vajadus telepaatiasse uskuda.
Kajastusi teadlaste artikli kohta saab lugeda ka siit:
Deric Bownds’ MindBlog
Neurologica Blog: Looking for ESP in the Brain
Teaduse ajalugu on meile õpetanud, et väidetavad nähtused, mida on raske demonstreerida, millel pole tuntud toimemehhanismi ega ühtegi positiivset omadust, mida võiks kasutada markeri või tunnistähena, pole tõenäoliselt olemas. Sellist järeldust nõuab meilt säästuprintsiip. Terve sajand meeltevälise taju uurimusi on näidanud kõiki mitteolemasoleva nähtuse tunnuseid. See viimane uurimus lisab sellele pikale loole veel ühe löögi.
einoh, selline vaidlus võib ju kõrvalteemana välja areneda ja minu poolest võiks seda jätkata kuni sinnamaale, kas nägemismeeleta isik suudaks tuvastada mõtteid. aga see ei vii meid selleni, kas, kes või mis tingimustel kvalifitseerub pimedaks sest pimeduse mõiste paistab IKKAGI olevat pigem emotsionaalselt laialivalguv kui selgelt piiritletud.
kui päris aus (või veidi tähenärijalik) olla, siis ei saa niisama lihtsalt ka kompimist ja nägemismeelt eristada. kõige peenemas mõistes võiks ju isegi nägemist teatud sorti kompimiseks nimetada. kui närvilõpmed tajuvad esemete puudutust, siis silma valgustundlikud rakud tajuvad kvantide puudutust. sellega seoses – kuidas kvalifitseerida näiteks kala küljejoont? osalt on tegu kompimisorganiga aga teisalt loob see põhimõtteliselt distantsilt ruumist 3d-kujundi, tajudes rõhkude muutust ja võnkeid ümbritsevas keskkonnas. on see siis nägemine või kompimine?
või siis..mis vahet seal on, kas distantsilt tajutakse uv’d või näiteks sonarilaineid? või nähtavat valgusspektrit või raadiolaineid nagu radar? ühed “nägijad” ju kõik.
pigem tehkem siis selgeks, et tehniliselt “pime” pole võimeline looma mittevahetul moel (s.t ilma vahetu, füüsilise kontaktita) ümbritsevast ruumist enam või vähem 3d pilti (vähemalt mitte ruumis orienteerumist võimaldavat). siis oleks asjad selged. teise võimalusena leppigem kokku, et nägemine on see, mida klassifitseerija nägemiseks peab ehk siis silmade abil nähtava valgusspektri põhjal ruumilise kujundi loomine ajus.
ok, neljas võimalus on kah aga see on liiga lihtne, ehkki lõpetaks vaidluse lakoonilsielt: pole vüimalik üks-üheselt nägemist defineerida ja seega on kogu eelnev ja järgnev vaidlus pimedate metallurgia üle mõttetu (mis oleks variant, millele mina oma hääle annaks).
millest järeldub, et “praeguses kontekstis” oleks vaja nägemist muudest kontekstidest erinevalt defineerida? kas järgmiseks laiendame ka telepaatia definitsiooni piisavalt laiaks, et selle alla mahuks ka telefonikõne ja tigupost, kui vaid kontekst seda nõuab??? mulle küll paistab, et see “kontekstis lähtuv vajadus” on tegelikult järjekordne emotsionaalne vajadus mis ühele või teisele osapoolele kasulik on, mitte aga ennekõike reaalne käsitlus.
vihmauss võib tõesti valgust kogu kehaga tajuda. ma pole suurem asi vihmaussiteadlane ega ole oma teada ka kunagi vihmaussina reinkarneerunud aga tegelikult pole vihmaussi silmanägemine ka praegu määrava tähtusega. seega teen ettepaneku võtta mu vihmaussinäidet lihtsa allegooriana.
See järeldub sellest, et “praeguses kontekstis” sai arutelu alguse sellest kommentaarist ja kui hakata selle kommentaari juures arutlema selle üle, kuidas defineerida “pimedat”, hoolimata sellest, et selle mõte on arusaadav, oleks kommentaari mõttest mööda minemine, mitte selle arutlemine.
Teadusemees kiusab: kas mesilase poolt (silmadega) ultravioleti nägemine on nägemine? Eri loomad näevad erinevat spektriosa, ometi ei tundu mõistlik neid selle eest nägemisvõime puudulikkuses süüdistada.
Teadusemees kiusab veel: mis on silmad?
Miks mao nina ümber asuvad retseptori ei ole silmad, aga mingi meduusi kummiku serval paiknevaid rohkeid täppe nimetatakse silmadeks?
Ja kas küljejoon on kaladel silm või radar :P
Põhimõtteliselt mitte kumbki, vaid lihtsalt liikumise ja vibratsiooni suhtes tundlik elund, mis on pigem kompimismeele edasiarendus. Mõnel juhul on osa küljejoonest küll ka tundlik elektromagnetväljade suhtes, sarnanedes Lorenzi ampullidele kõhrkaladel.
Ma siis tulen ja võtan esmalt 10’000 krooni reisiraha, et ära tuua miljon dollarit; kuna tundsin, et mu vasak peopesa sügeles, kohe peale seda tekkis tunne, et saan raha :P
tegelikult olen ma kogu aeg olnud seisukohal, et kuni nägemine toimib silmadega, on see nägemine – näe nendega siis kasvõi helisid ja lõhnu.
ma ei tea. sina oled biloog, sina püüa ka vastata. ilmselt on silma mõiste millegagi piiritletud ning mao retseptorid erinevalt meduusi mummudest neisse piiridesse ei mahu.
Sõnaseletused wikipediast:
See viitab küll üsna otse sellele, et pole mingit põhjust nägemist piirata mingi konkreetse ehitusplaaniga organi või kindla spektriosaga – evolutsiooni käigus on maal lihtsalt tekkinud kümme erineva ehitusplaaniga valgustundlikku organit, mis peamiselt on tundlikud ühes konkreetses spektriosas, aga seda vaid seetõttu, et meie päikese kiirgusmaksimum asub antud spektriosas, ning atmosfäär ja ka vesikeskkond on samuti selles spektriosas piisavalt läbipaistvad, ja seetõttu ei anna nägemisspektri laiendamine ühelegi organismile piisavalt konkurentsieeliseid, et see oleks loodusliku valiku poolt suunatav. Ilmselt esineb ka puhtalt füüsikalisi ja bioloogilisi takistusi, mis teevad väga äärmuslike spektriosade tajumise “tehniliselt” raskeks või võimatuks, aga see polegi põhimõtteliselt oluline.
Tänan, Stjuuv, aga professionaalsest kretinismist ei saa ma jätta parandamata, et “optic nerve” pole optiline, vaid nägemisnärv, ja “visual area of brain” pole aju visuaalne osa, vaid aju nägemiskeskus.
Teadusemees kiusas:
Jason vastas:
See ei ole tegelikult bioloogia-, vaid folklooriküsimus. Mõnede filosoofiasugemetega.
Üldiselt on kombeks, et selgroogsetel hüütakse silmadeks neid ja ainult neid organeid, mis inimeste silmadega homoloogilised on. Aga mitteselgroogsete silmad on korduvalt ja sõltumatult arenenud, nii et mitteselgroogsete puhul ei saa seda kriteeriumit kasutada — mitteselgroogsetel defineeritakse sellepärast silmi valgustundlikkuse järgi.
Nägemiskeskusega olen täiesti nõus, läksin sellest lihtsalt kiiresti üle ilma alternatiive kaalumata. Optilise- või nägemisnärvi koha pealt aga leian, et ka optilise närvi mõiste on Eesti keeles küllalt levinud, kuigi väga võimalik, et rangelt võttes oleks nägemisnärv korrektsem.
Mul on telepaatilisi kogemusi palju ja need ei saa olla juhuslikud. Telepaatia eitamine on lauslollus.
kas need ei saaks olla juhuslikud ka siis, kui neid keegi kõrvaline isik uurima hakkaks?
dig, kes arhitektuuriteemadel kunagi ei tantsi, saadab Andresele telepaatilisel teel põhjaliku traktaadi telepaatia mittetoimimisest.
Andres, vaata, et Sa seda siis ikka korralikult kommenteerid. Kui telepaatia töötama ei peaks, võid kommentaarid ka siia postitada.
Näe, ongi üks detail, mille J. Michael Straczynski kahe silma vahele jättis. B5 maailm on telepaate täis, aga telepaatilist meelelahutust ei ole. Heakene küll, meelelahutus võiks PsiCorps’i aegadel distsipliinivastane olla ja see, et telepaate kasiinosse ei lubata, on ka mõistetav, aga nii underground‘i seas kui pärast telepaatide sõja lõppu peaks ju ometi telepaatilisi oopereid või vähemalt telepaatilist etlemistki tehtama?
Tehismustritel põhineva kunsti sügavat inimlikkust illustreerib näiteks selline kunstivorm Interneti algusaegade hämarusest.
Olles põhjalikult tutvunud Sinu kirjutistega, olen ma jõudnud veendumusele, et Sinu mitmesugused kogemused ei saa tõepoolest olla juhuslikud.
irw jah…nüüd asjale selle pilguga vaadates mõtlen ma kah, et neis pole midagi juhuslikku. neil on kindlasti üks ja selge algpõhjus aga enne põhjalike kliiniliste uuringute läbiviimist vastavas akrediteeritud meditsiiniasutuses, jätaksin ma detailid oma teada.
Kriku! Ülbitseda julged küll, aga kas julged ka oma teist nime avaldada?
Teadlased hakkavad uurima sajajalgset ja võtavad tal jala maha ja hüüavad: Jookse ära! ja sajajalgne jooksebki ära.
Ja kui teadlased on sajajalgselt kõik jajad maha võtnud, hüüavad nad uuesti: “Jookse ära!” Ja kui sajajalgne enam ei jookse, teevad nad TEADUSLIKU järelduse, et kui sajajalgselt kõik jalad maha võtta, kaotab ta kõrvakuulmise. Umbes sama tark on ka teadlaste tõestus, et telepaatia ei toimi.
Kuna siin keegi objektiivselt asja ei võta, et tule telepaatiateemalisest arutelust midagi välja.
Jason kirjutas:
Kitsas on Su silmaring, kitsas …
Kui Saarma õpiku läbi loeksid, oskaksid vähemalt nelja erinevat võimalust nimetada! ;-)
Andres plämas:
Aga Sa ära hooli teadlastest. Sea sisse esimene telepaatiline infoliigutusteenistus. Kliente oleks ilmselt küllaga — alustades kasvõi näiteks spioonidest võõral maal.
Kui Su telepaatiaäri juba piisavalt $$$ sisse toob, küllap siis teadlased asja tõsiselt võtma hakkavad. Ka Edisoni üle naerdi alati ikka ainult enne leiutamist, mitte kunagi pärast edukat juurutamist.
dig:
ma lähtusin ockhami habemenoa printsiibist, kas tead :-)
Ülbitseda?! On ikka häda küll: kui ma sinuga nõus ei ole, siis sa riidled minuga ja sõimad mind, kui ma sinuga nõustun, siis sa jälle riidled minuga…
Kriku esineb wõrgus ikka ja ainult Krikuna, tänan küsimast. Tegemist on avaliku pseudonüümiga, mis on lühend Kristjan Sandrist. Pole seda fakti kunagi varjanud ega kavatse seda ka tulevikus teha.
täiseti fenomenaalne on mitu korda kanal 2 on näidanud filmi prohvet ennustaja priskillast
http://www.kanal2.ee/?perform=.....mmentaarid
see on tõesti müstiline.
Priskilla-filmi näitamisel võib olla hoopis proosalisem põhjus. Kommertskanalitel on nimelt seadusjärgne nõue presenteerida kohalikku toodangut teatud protsendi ulatuses.
Tõenäoliselt on priskillasid lihtsalt odavam saatekavasse panna kui Veelinnurahvast või Nõialooma.
Loomulikult tähendab see seaduse tähe tema mõttest ülemaks seadmist. Järgmine täht selles seaduses peaks mõtet täpsemini edastama ja sedalaadi priskillatsemise ära keelama.
Olen see inimtüüp,kes usub korduvalt sooritatud puhastesse katsetesse.Telepaatiat pean enda jaoks tõestatud nähtuseks,kuna olen temaga isiklikult korduvalt kokku puutunud.Ja sugugi pole võimatu,et on inimesi,kes suudavad oma telepaatilist võimekust ka arendada ja juhtida.Minu puhul on raske teha vahet,kus oma,kus võõras.Liiga hea ühendus on mul mõne lähisugulasega ja see võib olla väga tüütu.Kokkusattumused on ju absoluutselt välistatud,kui sa näed teise inimesega täpselt sama und,ainult väikeste detailierinevustega.Kontakte ja tõestusi iga päev.Ma isegi hoian seda saladuses,kuna ma pole lihtsalt huvitatud,et keegi mulle teadlikult pähe poeb või silte riputama hakkab.
valdek ütles:
paljud jotad on tihti kokku puutunud roheliste kuradikestega. ehkki ma ei tea, kas rohelised kuradid seetõttu nende jaoks “tõestaud nähtus” on, võin ma siiski tõdeda, et kodanike jaoks, kes enamuse ajast normaalses meeleseisundis viibivad, on tegu lihtsalt hallutsinatsiooniga.
valdek ütles:
võibolla see pole tõesti võimatu. ent nii, nagu 15. sajandil kahtlemata ei eksisteerinud televisiooni (ehkki see ju täiesti võimalik oli) kuna keegi lihtsalt ei osanud seda luua, ei eksisteeri praegu ka telepaatiat. vähemalt puuduvad toimiva telepaatia olemasolu kohta igasugused pädevad tõendid, samamoodi nagu puuduvad tõendid televisiooni olemasolust 15. sajandil. võibolla kunagi tulevikus keegi oskab telepatiseerida ja tõestab selle nähtuse võimalikkuse. võibolla oskab seda juba praegu keegi kuskil aga kahjuks hoiab ta oma oskusi teiste eest salajas.
valdek ütles:
hmm…kui mina oma saladust hoida tahaks, ei kirjutaks ma sellest kindlasti avalikul, tihedalt loetaval veebilehel…
kui sul aga tõepoolest TÕESTUSI lausa iga päev on, siis miks loobuda 10 000 kroonist?
Jasonile sekundeerides: USAst saaks oma võimete tõestamise korral veel lisaks miljon taala, soomlased pakuvad ka raha…
Mõtle, Valdek, kui see kõik või osagi sellest läheks n heategevusse või looduskaitsesse või sinu poolt valitud muu toreda, hingelise eesmärgi jaoks …
Seega – katse on igati omal kohal.
Miljon dollarit on ~11 miljonit krooni. Sellest võib kümnele heategevusprojektile miljoni annetada ja üks miljon jääb veel ülegi. Ja juba palju väiksem summa kui miljon võib suuri asju ära teha, alustades vaimupuudega noorte hooldekodust, minnes sujuvalt üle mammograafiabussi ja andekate noorte muusikute toetamise kuni loomade varjupaika sattunud olevuste kiibistamiseni välja.
Inimene, kes toob heategevuse mittetoetamise ettekäändeks mammonast hoidumise, on üks kummaline inimene.
inimene, kes nagunii mammonast loobub, on üks imelik inimene. ma usun, et selle taga peab olema mingi muu põhjus kui lihtsalt soov mammonat mitte omada.
ma arvan, et mammonast loobuja – see tõeline, mitte ettekäände-võlts või lihtsalt haige – on pigem miskitmoodi üli-inimene…
ja see ei saa olla ettekääne, et loobuda head tegemast.
Fox crime-st näidatakse pidevalt selgeltnägijaid, kes kurjategijaid ja kadunud inimesi leiavad. Miks nemad näiteks pole seda paljuräägitud Randi raha endale saanud?
Fox ja tegelikkus pole alati need, mis ilmtingimata kokku peaksid kõlama. Raha ei saa nad selle pärast, et nad pole oma võimeid sedasi demonstreerinud, et see kriitikat kannataks.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=309688
vot mis jama sensitiiv ajas.
”Sensitiiv tajus vett” – kuskil 70% Maa pinnast on kaetud veega, maismaal olevad veekogud suurendaksid seda protsenti veelgi.
Eks saab näha, kas “sensitiiv” hakkab end kurva sündmuse varjus upitama. Tallinnas veest pomiseda pole just kuigi suur leiutis.
Jään oma jutu juurde,et kindlapeale rikkaks saada ,ostsin seekord isegi lotopileti.Nagu ma mainisin on see telepaatiavärk suht juhitamatu,ja enesele mingit ajukirurgiat teha ei ole mul tahtmist.Praktilist rakendust pole sellele nähtusele ma leidnud.Pokkerit võiks mängida ehk.Kui soovite end täiendada sel teemal,siis õitsval nõukogudeajal ilmus üks raamat telepaatiast.Seal kirjeldati erinevaid katseid ja püüti määratleda seda infokandjat.Seda nõiasaadet aga vaadates tundus,et võitja on päris tegija telepaat,kuid on lasknud end veidi kaasa kiskuda muudest hämajatest.Ta oskused ulatusid üsna selgepiiriliselt just sinnanamaani,kuhu võiks jõuda mõtete lugemise abil.Alati kui tulemus oli positiivne,oli olemas inimesi,kes teadsid vastuseid eelnevalt.Surnuid selle võime abil otsida või kadunud asju-sorry,selle võimalikkusest pole mul ainsatki viidet.Kui oleks võimalik konstrueerida mingi puhas test delepaatia demonstreerimiseks,siis oleksin nõus osalema,aga ilma jamade ja meediameluta.Siis skeptikute rõõmuks on veel tingimusi mis peaksid olema täidetud.Telepaatia toimib vaid teatud inimeste vahel.Igaühe mõtetesse sisselogida üldjuhul inimesed ei suuda.Ning tuleb leppida statistilise tulemusega.Miljon$ maksja tahab arvatavasti 100protsendilist mõtete ülekandumist näha.
Valdek
Arutaks seda katse asja. Kas sa oleksid nõus katses osalema koos endale lähedase inimesega? Millist tulemust peaks lugema õnnestunuks? Kas sobiks sama katse, mida skeptik.ee juba korraldas “Selgeltnägijate tuleproovi” saates osalenutega?
Kindlasti ei ole võimalik info ülekanne 100% tulemusega, selles osas ma arvan, et kõik on nõus. Seda ei mõtetelugemise ega TCP/IP abil.
valdek ütles:
kes pakub seletuseks, et tegu oli mõttelugemisega, kes aga arvab, et asi oli palju lihtsam ja proosalisem.
tegelikult polegi siinkohal oluline, mida keegi arvab. oluline on see, et ka sina tulid samale avastusele, et alati, kui oli keegi, kes vastust teadis, olid ka võimed kohal.
Tolles raamatus,mille pealkiri võis olla ALGTEADMISI TELEPAATIAST,on kirjeldatud katset.kus üks inimene oli alveelaeval,kinnijoodetud metallkuubikus ja vist 20M veekihi all.Teine inimene oli laboris.Prooviti symbolite ja kujundite üekandmist.Tõenäosusteooria näitas sama tulemust,mis tavatingimustes ning see oli märgatavalt telepaatia kasuks.Seal on muudki huvitavat.Soovitan.Klassikaline näide Mendeleejevist,kes olevat olnud jäämerel laevahuku üle elanud isaga kontaktis ning saanud talt juhiseid.Keegi seda ei uskunud.ekspeditsioni ei korraldatud ja kui Dmitri oma improviseeritud retke korraldas leidnud ta vanamehe jäänused üles.Seda skeptikud seletavad D.Mendelejevi äraarvamisoskusega-mine võta kinni…mind seal polnud.Tuleproovi saadet ma kõike ei näinud ja mõnikord ei saa aru millest jutt.Oma lähedasi ma kaasa kiskuda ei lase.Kui aga Nastja soostuks puhta eksperimendiga,siis panen 3000 tema peale heategevuseks.Veel sellest,miks ma avalikku portaali tulin,noh edevusest ikka, nagu kõik, kes arvavad,et neil midagi lisada oleks.Kodus aga tahan,et oleks rahu ja mu lähedased ei surfa siin.Pealegi kui kõik saab ilmsiks,ei juhtu ka midagi.
valdek ajas sellist jutukest:
Samal ajal, Britannica ajas sellist juttu
Mendelejev oli sündinud 1834, seega suri ta isa siis, kui poiss oli 13-aastane. Ning ma suhtun väga skeptiliselt väitesse, et isa käis pimedast peast polaarekspeditsioonil. Lisaks, Mendelejevi pere elas Tobolski lähenduses, mis jääb Põhja-Jäämerest niii 1000km kaugusele. Ma ei tea, kui improviseeritud ekspeditisiooni suudab üks 13-aastane poisiklutt teha.
Nii et võib öelda, et skeptikud seletavad seda mitte äraarvamisoskusega, vaid sellega, et too jutt on nagu värskel suvisel aasal kaunite lillede seas aroomi levitav koogike.
Njehh.kindlast ei käind ta poisikesest peast ja ärge süüdistage mind,kui üldse mitte.Annan vaid vabas vormis kunagi loetut edasi.KONTROLLINUD ei ole.
@valdek – jah, sedasorti raamatutes esitatud jutukeste usaldusväärsus on nõrk. Asjad, mida esitatakse faktide pähe, pole tihtipeale faktid ja paraku solvatakse lugejate intelligentsust veel lootusega, et ega keegi ei viitsi faktidena pakutud jutukesi üle kontrollida. Kontrollimine on kahtlemine, kahtlemine on aga kurjast ja viib õndusest eemale.
Usu kahtlemata, mida vaimlejad sulle ütlevad ja sa saad õndsaks.
Hea on suhelda inimestega,kes oma eeliseid malakana ei kasuta.Aitäh!Raamatuke oli muidugi populaarteaduslik tolle aja mõistes.Katsun selle teie jaoks üles leida.Seal peaks olema viiteid algallikatele.
“Mosaiigi” sarjas oli, ma ka mäletan. Algas vist lausega, et tänapäeval vaevalt et keegi enam telepaatiat päris tühjaks jutuks peab…
Ja telepaatiast oli juttu ka raamatus “Kirev küberneetika”, mis on üks ütlemata omapärane tekstikogum.
@Kriku – millises raamatus? Mul on Mosaiigi sarja raamatud kõik siin kõrval kastis…
Krt, ei mäleta pealkirja. Aga olen kaunis kindel, et just selles sarjas. Mäletan, et see fakt pani mind omal ajal imestama.
“Mosaiigi” sari
Sellest nimekirjast paistab sobivat ainult Vladimir Levi “Mõttejaht”.
Olen suhteliselt veendunud, et nagu UFOd on “identifitseerimata”, mitte ilmtingimata Marsilt, maa alt või teisest dimensioonist pärit lendobjektid, nii on paranähtused SSL ehk seni seletamata loodusnähtused. Meie maailmapilt on kõiksusega võrreldes igas mõõtmes nii piiratud, et kõikidest kõige “param” oleks see, kui me reaalsest maailmast kübekesegi üle murdosa teaks.
Teisalt on maailmas lugematu hulk kõikvõimalikke näiteid, kus mõnel inimesel on mingid teistest või vähemalt enamikust teistest erinevad omadused. Alates geniaalsusest tavavaldkondades kuni imearvutajateni ja kõikvõimalike ülitundlikkusteni. Seega, kui me elame keskkonnas, kus mõjuvad meile veel siiani tundmatud jõud, on vägagi loogiline, et leidub inimesi, kes mõne sellise jõu suhtes tundlikumad või andekamad on kui teised inimesed. Tundlikkus lubaks siis spontaansete “paranähtuste” kogemist, andekus aga kontrollitavate võimete olemasolu. Ja loomulikult oleks paranähtusi mittekogenud või siis mittemärganud inimestele nendest rääkimine võrreldav ekspressionistide värvimängu kirjeldamisega sünni poolest nägemisvõimetutele. Sry, ei taha kedagi solvata selle võrdlusega.
Telepaatia peaks olema vägagi lihtsate konstruktsioonide teel seletatav, kui eeldame meie jaoks veel mõõdetamatude jõudude või väljade olemasolu. Olen täiesti nõus, et üldtunnustatud teaduslikku tõestust selle olemasolule siiani pole suudetud pakkuda, aga pean teadusele sama ebakohaseks väidet, et telepaatiat ei ole, ei saa olla olemas. Elame ajas, kus teadus hakkab sedavõrd lapsekingadest välja jõudma, et komistab päris mitmeti paranähtuste piiridel.
Erakordselt imelik on ju see, et kui ei usu jumalat ja ei usu astraal-, mentaal- ja veel seitset või seitsetkümmet keha ja/või sfääri, siis abi ei saa ka teaduselt. Teadus ei tea siiamaani, mis vahe on inimkehal üks sekund enne surma ja üks sekund pärast surma. Peale väga väliste ja väga materjaliõpetusega külgnevate erinevuste muidugi. Selle fakti ees on ju tegelikult täiesti ükskõik, kas me sealt edasi usume hingede jäävuse seadusesse või üliolendi loomingusse. Rääkimata siis uskumisest “lihtlabastesse” parailmingutesse.