Teaduslik uurimus telepaatiast
Selgeltnägijat tõelises tuleproovis testisime inimeste väidetavat võimet mõtteid, kujutisi, teavet ilma tuntud viie meeleelundita ühest ajust teise saata. Sellist nähtust nimetatakse ka telepaatiaks. Meie katses see nähtus end ei ilmutanud.
Loomulikult pole MTÜ Eesti Skeptik esimene ega ainus telepaatia uurija. Sedalaadi katseid on tehtud varem ja tehakse ilmselt ka edaspidi. Kasutatakse eri meetodeid ja püstitatakse erinevaid hüpoteese, mida seejärel siis testitakse.
Teadlased Samuel T. Moulton ja Stephen M. Kosslyn uurisid väidetavat telepaatiat funktsionaalse magnetresonants-kuvatehnika (fMRI) abil. Lähtekohaks asjaolu, et kui telepaatia olemas oleks, siis peaks selle avaldumine kajastuma inimese ajus ning muutusi ajuprotsessides saab just fMRI-ga väga hästi kindlaks teha.
Selleks, et positiivsed tulemused kindlamini avalduda saaksid, kasutati testisikutena teiste hulgas ühemunakaksikuid ja emotsionaalselt lähedasi isikuid ning testpiltidena emotsionaalselt reaktiivseid kujutisi (vt pilti ülal).
Artikkel Using Neuroimaging to Resolve the Psi Debate (Funktsionaalse magnetresonants-kuvamise kasutamine parapsühholoogia-alase vaidluse lahendamisel) ilmus närviteaduste ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience 2008. aasta jaanuaris.
Tulemus: telepaatilised ja mittetelepaatilised närvireaktsioonid olid eristamatud. Selle uuringu tulemused on seni kõige tugevam tõend paranormaalsete võimete olemasolu vastu.
Selline tulemus ei vallutanud meediakanalite teadusrubriike, kuigi see võib olla ühe suure, palju vaidlusi põhjustanud, paljude uurijate elutööks, paljude inimeste uskumisobjektiks, paljudele teenistusvahendiks olnud nähtuse lõpp. Lõplik lõpp.
Samas, kui meil on kehvalt korraldatud, puuduliku teadusliku usaldusväärsusega teleprogramm näitamas õhkõrnu ja kontrollimatuid “tõendeid”, siis leitakse piisavalt põhjust neid kajastada kui tõelisi tõendeid telepaatia ja selgeltnägemise toimimise kohta.
Tõeliselt tõendab see viimane siiski vaid seda, et osadel inimestel on vajadus telepaatiasse uskuda.
Kajastusi teadlaste artikli kohta saab lugeda ka siit:
Deric Bownds’ MindBlog
Neurologica Blog: Looking for ESP in the Brain
Teaduse ajalugu on meile õpetanud, et väidetavad nähtused, mida on raske demonstreerida, millel pole tuntud toimemehhanismi ega ühtegi positiivset omadust, mida võiks kasutada markeri või tunnistähena, pole tõenäoliselt olemas. Sellist järeldust nõuab meilt säästuprintsiip. Terve sajand meeltevälise taju uurimusi on näidanud kõiki mitteolemasoleva nähtuse tunnuseid. See viimane uurimus lisab sellele pikale loole veel ühe löögi.
Tegelikult isegi meile tuntud jõudude ja väljade raames. Selles osas erineb telepaatia oluliselt pildamisest, et telepaatia toimemehhanismi on loodusteadusliku maailmapildi raames täiesti võimalik ette kujutada. Ainuke viga on, et keegi pole veel suutnud teha katset, mis selle olemasolu veenvalt kinnitaks.
Vale. Kõik see, mis toimub organismiga suremise ajal – mis võtab hulga minuteid – on teadusele küllaltki hästi teada. Seda nii rakuehituse kui ka kõrgemal tasemel.
Point kaks- isa oli jäi aasta peale Mendelejevi sündi pimedaks ja suri 12 aastat hiljem. Tema polaaruurija karjäärist (ja ka Mendelejevi polaarekspeditsioonidest) polnud sõnakestki juttu- aga ma ei usu, et pimedad mehed just suuremad asjad Jäämerel seilajad olid. Muideks, veel üks sait väidab, et isa oli tal Vene kirjanduse õpetaja. Ei usu, et ta isegi nägijana suuremat sorti polaaruurija oli. Ning seda fakti oleks tõenäoliselt kusagil mainutud kaa.
Nii et kindlasti ei saanud Mendelejev oma isaga Jäämeres olnud laevahuku järel telepaatilist kontakti, sest ta isa ei olnud laevaga Jäämerel. Sulle lihtsalt valetati.
Muideks. Ma küll teadsin, kes on Mendelejev ja millega ta hakkama sai. Isegi teadsin tema ligikaudset tegutsemisaega. Küll polnud mul õrnemat aimugi tema eluloost, kaasa arvatud tema isa surmast jms. Kuid see jutt tundus piisavalt kahtlane, et nii faktide kontroll aega võttis ligikaudu alla minuti. Google ja internet ja wiki on tänapäeval väga head abivahendid. Soovitan ka sinul edaspidi andmeid natuke KONTROLLIDA, see ei võta kaua aega ja on tihitipeale mõistlikum kui lihtsalt niisama asja tõe pähe võtta.
Kriku ütles:
Mõttejaht (kirjastus Valgus 1974) tõepoolest, kuid mitte autori Vladimir Levi mõttearendusena, vaid Ilmar Soomere kirjutatud sissejuhatuse vormis.
inz ütles:
1) nii, nagu väidetav ufo osutub tihti veenuseks, reisilennukiks, kajakaks, meteoroloogiliseks õhupalliks vmt, nii osutub ka suur hulk väidetavaid paranähtusi ammutuntud ja seletatud nähtusteks, mida vaatlejad lihtsalt är tunda ei mõistnud.
2) nii, nagu väidetav ufo osutub tihti pettuseks, nii osutub tihti pettuseks ka paranähtus.
3) kõigil ülejäänud juhtudel, mil lennukid, õhupallid ja astronoomilised objektid ufonähtuse tekitajate hulgast väidetavalt välja võib arvata ja nähtus seletamatuks jääb, nii juhtub ka ülejäänud paranähtustega: keegi kuskil nägi või kuulis aga mingit käegakatsutavat tõendit esitada ei ole.
see, et nähtus seletamata on, ei tähenda, et seda ei eksisteeri. keravälku ei oska keegi seni rahuldavalt seletada ent selle olemasolus kahtlejad pole kuigi palju. ei osata seletada sedagi, kuidas täpselt toimib aju ent keegi ei kahtle, et ta toimib (v.a. mõne üksiku kodaniku puhul). on veel paljusid nähtusi, mida seletada ei osata (mõne puhul neist puudub seletus isegi kõige algelisemal kujul) ent nende nähtuste eksisteerimises pole mingit kahtlust.
paranähtused nende hulka ei kuulu. paranähtused kuuluvad õigupoolest hoopis vastupidisesesse kategooriasse: nende toimimise kohta on olemas suhteliselt täpsed ja arusaadavad seletused ent mida pole, on nähtus ise.
Vaat’ see on hea lõik, väga sümptomaatiline. Ühelt poolt – jah, muidugi on inimese ümber elektormagnetväli ja sarnaselt biomassiga võib seda minu meelest vabalt ka bioväljaks kutsuda. Kui Gurvitši fenomeni all mõeldakse sedasama elektromagnetvälja, siis pole ka ses osas midagi vaielda. Edasi aga läheb asi segasemaks: mida tähendab, et mingi elektromagnetvälja olemus pole selge? Mida tähendab selle välja suunamine? Ning väide psühhokineesi kohta näib olevat lihtsalt vale. Tüüpiline juhtum – esitatakse üheskoos tõeseid väiteid ilma kontekstita, raskestimõistetavaid või tähenduseta väiteid ja otsest valet.
Ilmar Soomere on muidugi tuntud parainimene. Elukutselt psühhiaater, hobikorras alternatiivik. “Väike Eesti seksiraamat” oli omal ajal julge samm ja tegelikult üsna lahe lugemine, aga üldiselt on kodaniku bibliograafia kummaline. Vististi oli (on?) ta ka Sai Baba fänn:
Valik tsitaate:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=101177
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=154231
hjarg ütles:
aeg-ajalt ma kahtlustan, et kõige selle guugli ja wiki taustal jätkatakse massilist udmurdi unenägude jutustamist vast just seepärast, et päris määrav hulk potentsiaalseid lugejaid mõtleb järgnevalt: “jutupuhuja teab väga hästi, et tema juttu on võimalik reaalajas ülikiiresti kontrollida ning vaevalt ta seda teades valetada julgeb”
KONTROLLIMISE kohapealt jätkan,kui on midagi lisada.Kõlgutajamiste, põristamiste ja muude soolapuhumiste lahkamine on mu meelest ajaraisk.Aga eksperiment skeptikute moodi polnud samuti PUHAS.Parimal juhul tõestati,et ANTUD osalejad ei suutnud oma võimeid ilmutada.Eksimusi oli teisigi.Sellise katse korraldamine nõuab hoolikamat ettevalmistust ning kaasata tuleks spetsialiste.Katseisikudki peaks olema eelnevalt testitud,et nende võimeid paremini nähtavaks teha.Välistatud peaks olema IGASUGUSED kõrvalised mõjud.Ei saa oodata näiteks äsja maksahaagi saanud lauljalt head esitlust!
hjarg,pean vabandama,et Mendelejev Lomonossoviga vahetusse läks.
Lomonossov? Võimalik. Eriti nimelt poisikesena. Oli ta ju päritolult pomoor ja käis isaga merel. Täiesti tõenäoline, et tema elus oli episood, kus isa oli teises paadis hädas ja poeg läks teda otsima, leidis üles ja päästis. Või õhutas teises paadi meeskonda isa otsima minema. Või mida iganes.
Et asi parem kõlaks, räägitakse see täiesti tavaline põhjamere kalapüügilugu muidugi ümber Põhja-Jäämerel merehätta sattumiseks ja isa päästmiseks korraldatud ekspeditsiooniks.
Muidugi ma ei tea, seal võis ka midagi enamat taga olla. Aga ausalt öeldes kahtlen.
Valdek, copy-paste siitsamalt lehelt:
Nagu näed, polegi väidetud midagi rohkemat kui et antud testis ei ilmnenud nii et kõik ju täiesti “puhas”
Ja ülejäänud ettevalmistuste-spetsialistide jutuga on asi lihtne: selgeltnägija ise ju teab kõige paremini mis võime mis tingimustel tal esineb, seega keegi teine ei saa olla parem ekspert ses asjas. Seega, kui osalevad selgeltnägijad nende tingimustega nõustusid, siis ongi ju kõik korras.
Valdek
Elus tuleb vahel ette juhuseid. Vahel väga veidraid juhuseid. Minu jaoks klassikaline näide – mida ma siin juba ka toonud olen – on “Kasparo-Karpovi kompleks” vendade Strugatskite romaanis “Tagasitulek”, mis ilmus aastal 1962.
Selleks, et kummaliste juhuste alusel saaks üldistusi teha, peavad need kaunis suures koguses korduma hakkama. Vendade sõnaühend on kummaline, aga üksikjuhuna ei anna veel alust teoretiseerida informatsiooni ajavektorile vastupidises suunas liikumise üle.
Jah, loomulikult tõendab iga katse ainult seda, et konkreetsed katses osalenud isikud, loomad või materjalid ilmutavad või ei ilmuta kontrollitavas hüpoteesis sõnastatud omadusi. See, mil määral saab tulemust laiendada muudele samade liigitunnustega isikutele, loomadele või materjalidele, oleneb suurel määral katse iseloomust ja kontrollitavast hüpoteesist.
Aga mis eksimusi siis veel oli? Kuna skeptikud ega keegi teine ei tea, mismoodi võiks telepaatia toimida, ei saa katse korraldamisel ka mingeid eritingimusi arvesse võtta. Arvesse püüti võtta katses osalejate soove, sest oleks loogiline eeldada, et nemad teavad paremini. Selles osas ei olnud kellelgi ka pretensioone.
Telepaatia avaldumist võivad häirida mitmedki tühised tegurid.Pole praegu aega,sellest edaspidi.Testide koostamisele peaks kaasama inimese,kellele teaduslikud meetodid ei oleks uus asi,või võtta aluseks mõni varem kirjeldatud katse.Katses osalejad peavad olema eraldatud,mingi suust-suhu jutt,suunavad küsimused ei sobi katsesse.Kujutage ette,et politsei otsib teid tänaval läbi,kuna te lihtsat EI MEELDI talle.Seetõttu peaksid ka skeptikud katse ajal hoidma distantsi.Ja üldse,MIDA VÄHEM KATSESSE MITTEPUUTUVAID TEGUREID,seda usaldusväärsem ja matemaatiliselt töödeldavam on tulemus.
Selliste spetsiifiliste tegurite arvestamine eeldab mingit kindlamat teooriat selle kohta, kuidas telepaatia toimida võiks. Katse korraldajatel ega katsealustel niisugust teooriat polnud.
Väga õige ja täpselt nii meil ka oli.
Tolles katses püstitatud eesmärk muidugi täideti.Telepaatia endast märku ei andnud ning sinisilmsed osalejad jäid korraldusega rahule.OK.Ma ei taha kedagi maha teha,vastupidi.Kuid Teie matematika õppejõud rahule ei jääks.50%tõenäosus eeldanuks valimist tuntud esemete hulgast.Kasutatud tingimustel, juhuslikkude variantide generaatori erinevate tulemuste hulk,lõputu arv korratud katsetes,oleks olnud lõpmatus.Valvsaks oleks pidanud tegema asjaolu,et ei olnud ühtegi tabamust…Kui aga teid huvitab telepaatia võimalik tõestamine,mitte inimeste testimine,siis on kindlasti ka võimalik leida sobivad katseisikud,a-la mis mul taskus on,stiilis või pange kuulutus välja.Luban teile,et see nähtus on väga levinud,kui inimesed vaid oskaksid näha,millega tegu.
HEAD UUT AASTAT!
Arvestades, et ei tulnud MITTE ÜHTEGI tabamust, ei oma see mingit tähtsust, mis % algselt õnnestumisena määratleti.
Miks valvsaks? Miks oleks pidanud tulema?
Kuulutus on käesoleval lehel juba ammu väljas. Katsealused uskusid endal nimetatud võimet olevat. Mille alusel peaks meie otsustama, millised katseisikud on sobivad ja millised mitte?
Ainult lubamisest, vabandage väga, on vähe. Lubajaid on kõik kohad täis.
Lihtsalt ütlen,et test oli vigane,kuigi täitis eesmärki.Ära võta seda liiga isiklikult.Tehtud töö ise on tänuväärt ja järgmine kord läheb paremini.Et ma tühja ei luba,seda saad lihtsalt teada.Tõenäoliselt juba esimese kümne hulgas on keegi,kellega edasi katsetada.
Mina korraldajate hulka ei kuulu ja mul pole siin midagi isiklikult võtta. Lihtsalt mulle ei sümpatiseeri argumenteerimata seisukohtade esitamine.
Et siis soovitad minna näiteks Turuhoone ette, võtta sealt kümme esimest kättesattuvat isikut ja katsetada? Ja neist vähemalt üks peaks sinu meelest andma mingi lubava tulemuse?
Ma kummardan sinu optimismi ees. Siiski oleks minu meelest oluliselt ratsionaalsem katsetada isikuga, kellel juba on mingi kogemus, mis annaks alust kahtlustada nimetatud võimete olemasolu, mitte juhusliku valimiga. Ja nende isikute leidmise jaoks ongi minu teada 10 000 krooni välja pandud.
Puhta katse näide.Oletame,et teil on mustad ja valged kaardid,mis on segatud omavahel.Kumbagi värvi ühepalju.Te hakkate registreerima nende pakist väljatulekut,tagastades kaardi peale seda.Tõenäosus kummagi värvi väljatulekuks on 50%,lõputu arvu katsete korral.Nüüd lisage katsesse kaks inimest,teineteisest eraldatuna ja registreerige mingi hulk väljatulekuid.Kui tulemus muutus,on inimkomponendi olemasolu tõestatud.Katse usaldusväärsust saab tõsta soorituste arvu suurendamisega,ning kõrvalmõjude minimeerimisega.Et järeldustega peab olema ettevaatlik,selleks järgmine näide.Keegi nimekas teadlane tõestas justkui,et rakud võivad elada igavesti,või vähemalt mitmeid kordi kauem,kirjeldades aastaid kestnud katset.Teda tsiteeriti palju,kuid kümneid aastaid hiljem,kui küsimärke järjest lisandus,kordasid teised teadlased seda katset. Kordustest näitas,et rakud paljunevad vaid teatud arv kordi.Järeldati,et esimese katse korraldaja ei hoidnud puhtust ja katseklaasi pidi sattuma uusi,elusaid rakke.
Kas niimoodi, et üks inimene tõmbab kaarte välja ja teine inimene arvab teises toas, mis värvi kaardi esimene välja tõmbas?
Skeptik.ee katse puhul nii toimuski, ainus vahe oli selles, et iga kaart oli unikaalne ning teine inimene ei teadnud, mis kaardid pakis üldse on. Andmete ülekande katsetamise mõttes ei suuda ma põhimõttelist vahet näha. Skeptik.ee katse puhul on aga välistatud igasugused ette kokku lepitud signaalid katsealuste vahel.
Ma võtan selle asja ise käsile ja ei küsi mingit raha.Leian katseisikud mitte selle alusel,et keegi midagi väidab,vaid kellel on tulemused.Hobikorras,mitte tööplaani alusel,ning kaasan skeptikud ja spetsialistid,kui õige aeg.TEEMA AMMENDATUD.
Kena on, jään ootama.
Isegi kui uuritud kaksikute- või emotsionaalselt muidu lähedaste isikute paarid (neid oli ju ikka rohkem kui üks?) olid võimelised telepaatilisel teel suhtlema, jääb mainitud magnet-resonants-uurimusest õhkõrn võimalus, et see otsitud ajutegevus toimib pidevalt. See tähendab, et katsealune ei saa oma mõtetega seda sisse-välja lülitada. Teisisõnu siis ajuaktiivsuse pilt on pidevalt sama, olenemata uuritava mõtetest. Telepaatiline side toimuks sellisel juhul justkui (lahutamatu) osana mõttetegevusest endast. Mõtlemine subjekti arusaamist mööda (nagu ta seda kogu aeg teeb) tähendaks muuhulgas teiste “samal lainel” telepaatiliste ajudega suhtlemist.
Unistamine säärasest teemast on ilus. Müstiliseks jääks sellise variandi juures eelkõige ehk asjaolu, kuidas uurimisalune subjekt ise endale ette kujutada saab, et telepaatiline side tal toimib. Kuivõrd eelpool kirjeldatud variant (telepaatilise sideme toimimisest mõtlemisprotsessi lahutamatu osana) võimalik on, selle arutelu jätaks teadlastele (või skeptikuile, nagu mõned end kutsuvad) :-)
Telepaatiline side võib olla põhjuseks,miks mõned lapsed pidevalt mängukannide pärast konflikti satuvad,ega suuda neid jagada.Seda stagnaaegset raamatut ei suutnud ma leida,kuid kindlasti ei olnud see Mosaiigist pärit.Võimalik,et ta on suuremates raamatukogudes säilinud.
@valdek –
Ma arvan ,et on palju suurem ja realistlikum võimalus ,et lapsed lihtsalt ei oska jagada ja koostööd teha mängus – see aga sõltub hoopis arengulisest iseärasustest või mingist närvisüsteemi probleemist. Ja no muid võimalusi on veel aga see telepaatiline side tundub küll õhust võetud ebausuna lausa.
See on lihtsalt üks spontaanse telepaatia esiletulekukoht.Terad tuleks sõkaldest muidugi eraldada.Mitteuskumine on samuti usk.
Mitteuskumine on põhjendamata järelduste tegematajätmine.
Kui keegi teeb aga põhjendamata järeldusi ,et tasub uskuda hoopis midagi muud siis see ei saa kuidagi olla mitteuskumine. Ta võib ise jaurata palju tahes ,et ta ei usu aga tegelikult ta usub nii pimedalt midagi muud ,et faktid lihtsalt ei jõua kohale.
@valdek –
1. Laste sotsiaalse ebaküpsuse uurimisega tegeleb psühholoogia. Telepaatia mõistet pole seal seni vaja olnud ning vastavalt Occami habemenoale jäetakse see kõrvale kui infomüra.
2. Ei saa koostada eksperimenti, mis üheselt tõestab, et tegemist ei ole telepaatiaga. Jällegi: selle oletuse võib kõrvale heita kui infomüra.
3. Ad hoc hüpoteese tuleks igal võimalusel vältida, mis viib meid tagasi esimese punkti juurde, kus on öeldud, et seda hüpoteesi on võimalik vältida.
See polegi uurimise teema.Lihtsalt väidan,et seal võib telepaatiline paar nö.pinnale ujuda.Ei kutsu üles tegema katseid lastega.Huvitavaid kohti igapäevaelust võiks veelgi otsida.Laste näide tuli pähe,kuna mul endalgi on sarnaseid kogemusi olnud,kus piltlikult öeldes sirutad käe välja ja keegi teeb sedasama,Hakkad rääkima ja keegi teeb seda sinu eest justkui sinu sõnadega.Nüüd üks jutuke Nõukogude Armee ajast.Olin üksipäini lenkomnatas(punanurgas),tõstsin silmad ja Lenini pilt kukkus seinalt alla.Klaasosa kildudeks.Kohe tulid teised sisse ja keegi neist ei uskunud minu süü puudumist.Pilgul jõud missugune!
Valdek, pakuks pildiloo seletuseks et pilt liikus veidi enne lõplikku allakukkumist tekitades mingit heli(nöör hakkas rebenema, nael liikus veidi seinas etc) mille peale pilk automaatselt sinna peale läks. Või siis silm lihtsalt märkas niiöelda silmanurgast mingit liikumist mispeale pilk kohe sinna poole pöördus.
Minulgi on pidevalt seda efekti et hakkame naisega täpselt samal ajal täpselt sama lauset ütlema. Aga järelemõeldes siin mingit telepaatiat küll pole, täiesti loogiline et samas situatsiooni tekib suht palju aega koosolnud inimestel täpselt samasugune reaktsioon. Ja sõnavara kipub pikemat aega sama inimesega koos elades üsna sajaprotsendiliselt samaks muutuma. Kusjuures eriti häiriv on et naljad muutuvad täpselt samasugusteks. Ning tulemuseks ongi täpselt sama sõnastusega lause mõlemalt täpselt samal hetkel.
Mõnes mõttes ongi üks põhjus telepaatia olemasolusse mitte uskuda väide et telepaatia toimib kõige paremini lähedaste inimeste vahel. Sest justnimelt lähedaste inimeste puhul on sarnaste kokkusattumiste esinemine enamasti täiesti loogiliselt seletatav ilma igasuguse telepaatiata.
Valdek, kuidas edeneb Teie isiklik eksperiment?
Eksperiment ei edene.Muid asju ka vaja teha.Kuid ma tean oma tuttavate hulgas 3 inimest,kellega võiks katsetada.Pilt muidugi kukkus mingi vibra peale ja pilk pöördus sinna hetke vältel instiktiivselt.Kui mõni asi hakkab kukkuma,siis kiireneva liikumise esimestel hetkedel liigub ta piisavalt aeglaselt,et silm ta kinni püüaks.
Raamatu pealkiri on TELEPAATIAST.Saadaval paljudes raamatukogudes.Vaata http://www.lugeja.ee. Väike raamat,paar päeva lugemist. Autoriks Leonid Vassiljev,Raitviire tõlge.
Ongi see! “Teaduse teedelt” siis on sari, mitte “Mosaiik”.
“Jumalakiivri” leiutaja dr Persinger arvab, et leidis laborikatsetes tõendeid telepaatiast. Teda võttis intervjueerida skeptico.com.
P.S. Soovimata kuidagi kõigutada algses artiklis toodud teaduslike järelduste väärtust ning samas vaeveldes ajanappuse käes, mis ei luba põhjalikult läbida kogu artikli kommentaariumit, et kontrollida, kas vastav küsimus on juba tõstatatud, juhiksin tähelepanu sellele, et kui tõsiasi, et “telepaatilised ja mittetelepaatilised närvireaktsioonid on eristamatud” on “seni kõige tugevam tõend paranormaalsete võimete olemasolu vastu”, siis pole see eriti tugev tõend. Kogemuse kogemise ja kogemuse meenutamise närvireaktsioonid on fMRI-tomograafi all samuti eristamatud; see ei tähenda aga ju tingimata, et objektiivset tegelikkust ei olegi olemas. Või tähendab?
@Mart K.: Persingeri katse kirjeldus jäi mulle mõneti arusaamatuks. Mis ülesanne oli arvutil? Mille sagedus samaks osutus? jne. Samuti kõlas kahtlaselt kvantmehaanika mängutoomine: põimolekute (entangled state) loomisega pole sel katsel küll midagi pistmist.
volli23 ütles:
Persingeri jumalakiivrit juhib arvuti, kes keerulisi magnetväljamustreid produtseerib.
Kui ma õigesti aru saan, väidab Persinger, et kui kahe erinevates tubades asuvate inimeste pea ümber sünkroonselt ekvivalentseid magnetväljamustreid tekitada, võib teadmine sellest, mida üks nendest inimestest tajub, teise inimese pähe sattuda.
Noh, tont seda teab. Kui efekt on olemas, siis kõlbavad põimolekud selle spekulatiivseks seletuseks hädapärast küll. Aga praegu on veel vara järeldada, et efekt olemas on.
@dig: Parimal juhul väljendab see eksperiment teatud korrelatsiooni mitte põimumist. Põimoleku tekitamise muudab selles eksperimendis praktiliselt võimatuks juba termiline müra ajus. Samal põhjusel suhtutakse äärmiselt skeptiliselt ka teistesse väidetesse, mis tuginevad kvantefektide tugevale rollile aju töös.
See selleks. Kas selle teise inimese pähe ilmuva sageduse (?) võiks siis samastada sellega, mida too inimene tajub?
volli ütles:
Väljendamise osas on Sul õigus. Jutt põimolekust ei ole aga eksperimendi tõlgendus vaid spekulatsioon toimemehhanismi üle.
Spekuleerimise kontekstis ei ole midagi katki uudse ja senitundmatu põimoleku postuleerimisest. Kas järgmised katsed seda kinnitavad, on muidugi iseküsimus.
Aga selleks, et Dawkinsile paremini lugulaulu laulda, mõelgem järgmise mõttelise eksperimendi peale:
Leiutatakse kiiver, mis 20% selle kasutajatest ateistlikke elamusi indutseerib. Kui paljud monoteistlike religioonide järgijad oleksid piisavalt vaprad, et toda kiivrit proovida?
volli ütles:
Seda ei ole vajagi. Kui tolle mustri (mitte sageduse) ilmumine või mitteilmumine sõltub sellest, mida teine inimene kuskil mujal tajub, siis toetab selline nähtus hüpoteesi, et inimeste vahel toimus andmevahetus. Kõnesolevas kontekstis kõlbaks seda andmevahetust telepaatiliseks hüüda küll.
Mulle jääb natuke arusaamatuks, miks selle mustri tegemiseks on vaja arvutit, magnetvälju jne. Miks ei võiks ühele katsealustest lihtsalt nõelaga tagumikku torgata, kui teaduseetika kõrvale jätta?
@dig: Mustri (jumalakiivri magnetvälja) tekitab ju arvuti – see ei ütle inimese kohta midagi. Ilmus aga sagedus (misiganes see ka poleks). Mulle jäi segaseks kuidas sagedus sellest sõltub, mida inimene tajub? Kuidas sagedust mõõdeti? Kas sagedus sõltus mustrist?
(Põimolekute kohta veel igaks juhuks niipalju, et nendes pole midagi uut ja tundmatut.)
Kriku ütles:
Kui keegi sellest aru saaks, oleks katset kindlasti märksa lihtsam korraldada.
Sest keegi ei ole selle eest granti välja pannud?
Kõlab tõenäoliselt.
lugu on selline et lääne virumaal rakveres ja kundas ,aretatakse telepaatilisi katseid inimeste peal ,nii mõttete lugemine kui teiste inimeste eraelus surkimine see on lausa teaduse arenemine kõik on võimalik!!! tänapäeval teadus areneb olgem ettevaatlikumad ,kurjategijate skeemid…!!! pangapinnid ja kõik on neile teada ….aga jah kõik on võimalik !!! teadus areneb
kas ka on teisi kes usuvad seda et telepaatilise võime ise algatamine ja hüpnoosimine ja ajupesu on võimalik!! jutt on jumalast tõene ,kundas vot seal elavad siuhukusi tarku ja andekaid inimesi ,kiTelepaatiaks ehk mõtete edasikandmiseks loetakse nähtust, mille puhul isikute omavaheline suhtlemine või isiku ühepoolne suhtlemine teise isikuga toimub otsese mõtete vahetamise teel, ilma et kasutataks tehnilisi abivahendeid ega rääkimist.
Kuigi telepaatiat uuriv parapsühholoogia haru, nagu teisedki, on vaieldava väärtusega, on siiski olemas ka teaduslikult registreeritud juhtumeid, mille kõik seletused, mis ei eelda telepaatiat, on ebaveenvad.
Välja otsitud andmebaasist “http://et.wikipedia.org/wiki/Telepaatia”
Kategooria: Parapsühholoogiaitos kundale… inimteadus areneb
Telepaatia
Üha argisemalt arusaadavamana näib mulle, et inimesed mõjutavad üksteist ka otseselt nägemata, kuulmata, kompamata, haistmata ja maitsmata. Ma olen veel kaugel sellest, et enda jaoks midagi paika panna või mingit kokkuvõtet teha, aga midagi nagu oleks… õhus
Konkreetsemalt hakkasin sellele mõtlema umbes kuu aega tagasi, pärast seda, kui suitsetasin esimest korda kanepit koos Temaga. Hingasime tema ilusast klaasist bongist mõned väga suured kopsutäied. Ma ei hakka seda muundumist täpselt kirjeldama, aga üsna pea olid meie kehad nagu määratu suured draakonid ja magamistoakosmos meie ümber vist kartis meid veidike ega suutnud ära otsustada, et millisena ta peaks end meile näitama. Korraga endas selline kõikvõimsus avastada ja ümbruse ebapüsivust tunnistada oli natukene hirmus, aga kordagi ei olnud ma üksi, vaid alati koos Temaga, nii et tekkis isegi mõte, kuidas saavad kaks inimest nii lähedal olla teineteisele, nii “koos” ja sõltumatud kogu sellest lainetusest, ja vastus sellele mõttele, et küllap vist sellepärast, et nad on inimesed ainult teataval määral.
Mul tekkis tahtmine sellest ja ka väga paljudest muudest mõtetest Talle rääkida, aga enne kui ma jõudsin suu avada, taipasin et ma ju juba ütlesin seda talle – teistmoodi – ja ma vaatasin tema silmadesse ja ma teadsin, et ta teab. Nii me suhtlesime umbes 2 tundi järjest, ütlemata sõnu ega ennast eriti liigutamata. Selles mõttes oli see nagu tavaline vestlus, et küllap oli hulganisti ebatäpsusi – eriti vormi osas -, aga olen päris kindel, et meie mõtted vormusid sisuliseks, aktiivseks suhtluseks ja et me saime üksteisest aru. See oli dialoog, aga samal ajal ka monoloog. St ma ei kuulnud enda peas tema häält, vaid pigem ikkagi ise andsin mingisuguse mitteverbaalse vormi sellele, mis ta mulle ütles.
Võib-olla peitub midagi selles, et kui armastada kedagi ja olla temaga ühel lainel, ei olegi suurt vahet, kas on tegu monoloogi või dialoogiga, kuna teadvused on nagunii üsna ühte sulanud ja näevad üksteise mõtteid nagu lindusid taevas lendlemas. On üks teadvusruum, nii et pole vahet endal ja Temal.
See kõik tekitas mingisuguse tohutu õnnetunde ja tegi seest väga soojaks. Natukeseks ma ei kartnud mitte midagi. Kunagi varem ei ole kanep mulle niimoodi mõjunud. Muidugi oli kanep ainult päästikuks, aga sellest õhtust peale oskan ma asjadele jälle rohkem tähendusi omistada.
Ja päris huvitav on mõnikord tunda, kuidas inimene, kes sinust tegelikult umbes 180km kaugusel asub, on mingil tasandil tegelikult lähemal kui kõik muu ja hiljem juhuslikult teada saada, et Tema täpselt samal ajal tundis samamoodi ja kuulas isegi sama muusikapala.
Lisaks, üha enam hakkab mulle tunduma, et oleme suhelnud juba enne, kui me sündisime.
Püüan siis arvestada häid tavasid.
Belgias näiteks tähendab “katoliiklus”, et kellegile
Eesti päritolu inimesele siirdatakse AJJU ajukiip, vidin,
mida kasutab Belgia monarh kes on katoliiklane, kui ka
Vatikan. Ohver, kellele on ajukiip ajju siirdatud, ei ole
ise katoliiklane ega esinda mitte ühtegi religiooni.
Ajukiip on satlliitühenduses ning ohvrile lastakse ajju
pilte ja helisid mida siis Belgias ja ka Eestis ?!
nimetataksegi “katoliikluseks” …
Tegemist on k ô i g e räigemate Universaalsete Inimôiguste rikkumisega ning Belgia Konstitutsiooni
ning Euroopa Liidu aluspôhimôtete räige eiramisega.
Ajukiibi siirdamine ohvri ajju on Belgia riigis v ä g a
ja väga tulus ÄRI .
Tegelikkuses on ohvrile ajju siirdatud ajukiibi näol
tegemist kôige laialdasema rahvusvahelise SPIONAAZHIGA,
ning ka Nord Streami ettevalmistamisega !
mart_mager@hotmail.com
TELEPAATIAGA SUHT SARNANE ,,KURJATEGIJATE SKEEMID KA LÄÄNE VIRUMAAL