Lugusid Eesti ajakirjandusest (veebruari algus)

  • Kas Galileo kasutas teleskoopi ikka esimesena?
    Tiit Kändler, teadus.ee Delfi vahendusel

    Käesolev aasta on kuulutatud astronoomia aastaks seetõttu, et 400 aasta eest võttis Galileo Galilei esmakordselt kasutusele teleskoobi, et vaadelda taevakehasid. Kuid kas oli Galilei ikka esimene? Igatahes inglise teadusajaloolased kahtlevad selles.

  • TV3: Langus kihutab inimesi ennustajate juurde

    Koondamised, pankrotid, töötus ja laenukoorem panevad isegi skeptikuid ennustajatelt nõu küsima.

  • Tõnu Lehtsaar: Vaikiv ajastu homoküsimuses
    Tõnu Lehtsaar, Delfi

    Väidan, et homoküsimuses oleme astumas vaikivasse ajastusse, kus inimestel pole võimalust välja öelda oma tegelikke tundeid, seisukohti, teadmisi ja veendumusi. Tegemist on ebademokraatliku arenguga ühiskonnas. Sallivuse ja arengu märksõnadega kõigutatakse demokraatia põhisisu — mis on rahva võim, rahva enamuse tahtega arvestamine.

  • Seksisõltuvus – pseudohaigus või tõeline probleem?
    Veronika Raudsepp Linnupuu, Naistemaailm.ee

    Meil kõigil on oma väikesed nõrkused. Tihtipeale aga hakatakse rahuldust pakkuvaga liialdama ning kujunebki välja sõltuvus või siis antud juhul pigem sundkäitumine. Sõltuvus on oma olemuselt aga midagi, mis hakkab ühiskonnas aktsepteeritud käitumist pärssima ning tekitab probleeme lähisuhetes ja tööl.

  • Milline on sinu õnnekivi?
    Meelis Piller, Naistemaailm.ee

    Veda astroloogia järgi mõjutavad kalliskivid seda nähtamatut ja imepeent energiavälja, mis kiirgub igast elusolendist ning kõigest, mis meid ümbritseb. Nii mõjutab kalliskivide väli otseselt selle kandja emotsionaalset ja mentaalset energiat ning pikaajalisel kasutamisel tekitab neis muutusi.

  • Martin Vällik: mis on jama ehk sissejuhatus jamaloogiasse
    Postimees
  • Uuring: regulaarne kirikuskäimine vähendab enesetapuriski
    Postimees Tarbija24

    «Selle uuringu peamine tulemus on, et jumalateenistustel käimine seostub madalama suitsiidiriskiga,» sõnas uuringu autor Daniel Rasic.

    Samuti selgus, et see, kas inimene peab end usklikuks või ei, tema enesetapu tõenäosust ei mõjuta – loeb vaid jumalateenistustel osalemine.

  • Teadlased: usk jumalasse on kaasa sündinud!
    Delfi Forte

    Nende arvamust kinnitavad imikute ja lastega tehtud katsed, mis näitavad, et ajul on kaasasündinud tendents pidada mõistust kehast eraldiseisvaks.

    Teised uuringud näitavad, et meie ajudega kaasneb ülearenenud tunnetus põhjuse ja tagajärje suhtest, mis sunnib meid täheldama eesmärki ja tahtlikku konstruktsiooni kõikjal — ka seal, kus seda pole.

120 Replies to “Lugusid Eesti ajakirjandusest (veebruari algus)”

  2. @väike My –

    Nonii. Igasuguste jumalate olemasolu ei sõltu sellest kui palju keegi neisse usub vaid ikka reaalsetest tõenditest. Neid tõendeid pole. Järelikult eksisteerivad jumalad vaid usklike kujutustes.

    Inimajule on üldse iseloomulik näha asju seal kus neid pole. Heaks näiteks on see , kuidas nii kerge on leida inimnäolisi kujundeid suvalistest mustritest mis esinevad looduses. See on ka evolutsiooonilise arengu tulemus.

  5. Äitähh :)
    See võiks siis seletada asjaolu, miks inimesed paarsada aastat tagasi üritasid väita, et evolutsioonil on eesmärk, keerukustumine. Seondub ehk natuke semiootika omailmade teooriaga.

    P.S. Endal sellega erilist probleemi pole, olen bioloog.

  9. Charles Darwini tee evolutsiooniteooriani
    Tarkade Klubi, Delfi Forte kaudu

    Evolutsiooniteooria paikapidavus on sestsaadik korduvalt kinnitust leidnud, muu hulgas tänu geneetikale, millest Darwini aegadel veel midagi ei teatud. Uued avastused on süvendanud meie arusaama evolutsioonist ja liikide muutumisest, kuid selle tuum on jäänud samaks, nagu seda kirjeldas Darwin.

    Lugege ikka kommentaare ka :-)

  10. Populaarteadusliku ajakirja BBC Focus Darwini eri. Inglise keeles, vajab vaatamiseks Flashi.

    Huvitavat lugemist Darwinist ja evolutsiooniteooriast:
    * Richard Lenski eksperimendid E. coli bakteritega.
    * Evolutsiooniteooria ajalugu.
    * Mida on evolutsiooniteooria meile andnud?
    * Mida Darwin ei teadnud?
    * Steve Jonesi artikkel evolutsiooni peatumisest ja PZ Myersi vastuartikkel.
    * Intervjuu Dawkinsiga.

  11. Tasub veel tähele panna, et Darwin, olgugi et silmapaistev teadlane, polnud siiski mingi äkki valgustuse saanud prohvet. Moodne evolutsionistlik mõtlemine on temast vähemalt sajandi võrra vanem (vt. näiteks James Burnett). Kui loodusliku valiku teooriat poleks formuleerinud tema ja Wallace, oleks seda järgmisel või ülejärgmisel kümnendil teinud keegi kolmas.

  12. Multivitamiinid ei tööta, näitab uurimus
    Siim Sepp, Novaator, LiveScience

    Tervise saladus on teadlaste sõnul väga lihtne: söö korralikku ja mitmekesist toitu. Ka paljud teised uurimused on näidanud, et vitamiinide tarbimine on üsna kasutu ning võib mõnel juhul olla isegi ohtlik, kirjutas LiveScience.

    “Toitaineid tuleb saada toidust,“ ütles uurimust juhtinud USA Hutchinsoni terviseteaduse keskuse teadlane Marian L. Neuhouser. „Korralik toit on parem kui toidulisandid. Eriti oluline on laias valikus puuviljade, juurviljade ja täisteratoodete söömine.“

  13. Ravimiamet sai mullu pea 100 kõrvaltoime kiirteadet

    Kõige sagedamini tekitasid kõrvaltoimeid vaktsiinid ja enamesinenud kõrvaltoimeteks olid palavik, lööve, süstekoha punetus ning turse, vahendas meditsiiniuudiste portaal mu.ee.

    Kahel juhul 14st hinnati vaktsiini kõrvaltoime ka tõsiseks: ühel juhul vajas patsient leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini tõttu haiglaravi ning teisel juhul tekkisid patsiendil papilloomiviiruse vaktsiini tõttu krambid.

    Vaktsiinide kõrvaltoimetest paranesid kõik patsiendid. Kõikide teatatud kõrvaltoimete lõikes paranes täielikult 67 inimest, jääknähtudega kolm ning kõrvaltomest teatamise hetkeks ei olnud veel terveks saanud kümme patsienti.

    Siinkohal oleks hea teada ka tehtud vaktsineerimiste koguarvu.

  14. 2008. a laekunud kõrvaltoime teatised

    Vaktsiinid
    Ravimiametile saadetud 93 kõrvaltoime teatisest olid 14 vaktsiinide kohta (ca 15 %), neist:
    – alla 1-aastane laps (difteeria-teetanus-läkaköha +Haemophilus influenzae vaktsiin) – 2
    – 1-aastane laps (leetrid-mumps-punetised vaktsiin) – 3
    – 2…7-aastane laps (difteeria-teetanus-läkaköha, poliomüeliit+Haemophilus influenza vaktsiin) – 6
    – 11-aastane (hepatiit B vaktsiin) – 1
    – täiskasvanu (puukentsefaliidi vaktsiin) – 1
    – täiskasvanu (inimese papilloomiviiruse vaktsiin) – 1.
    Peamiselt olid tekkinud reaktsioonideks: palavik, lööve, süstekoha punetus ning turse.
    Kahel juhul hinnati kõrvaltoime tõsiseks: ühel juhul vajas patsient tekkinud trombotsütopeenia tõttu haiglaravi (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin) ning teisel juhul tekkisid patsiendil krambid (papilloomiviiruse vaktsiin). Kõikidest nimetatud kõrvaltoimetest paraneti täielikult.

    Võrdluseks – 2007. a teatati 13-st, 2006. a 18-st ning 2005. a 22-st vaktsiinide kõrvaltoimest.

  15. Teadlased kahtlevad liigesepõletiku ravimite tõhususes
    PM Tarbija 24 vahendab BBC-d

    Reumatoid artriidi leevendamiseks mõeldud ravimite puhul leidsid teadlased, et 21st tootest 13 ei leevenda haigust mingil moel või on vähese toimega. Nende 13 suukaudse või välispidiseks kasutamiseks mõeldud ravimi sekka kuulusid ka hirvesarvepulber, mustasõstraseemneõli, kollageen, linaseemneõli ja pajukoor, vahendas BBC.

    Samas leidis uuringus kinnitust kalaõli toime, mis vähendas liigeste valu ja jäikust.

    Osteoartriidi leevendamiseks mõeldud toodetest oli vähese efektiivsusega või puudus mõju täielikult kuuel ravimil. Üks nendest oli glükosamiin, mis on asjatundjate seas kahtlusi tekitanud ka varem.

    Osteoartriidi puhul osutus efektiivseimaks tšillipipardest valmistatud geel Capsaicin, mis vähendas valu ja liigeste tundlikkust.

  17. Estonians least religious in the world

    Eestlased jõudsid maailma ususalgajate esikümnesse
    Eesti Päevaleht

    Ainult 14 protsenti Eestis küsitletuid pidas Gallupi sel nädalal avaldatud küsitluse järgi religiooni oluliseks osaks oma igapäevaelust, näitaja on kõige madalam Euroopa Liidus

    Nojahaga, kuidas selle “mingisuguse vaimuga” jääb?

    Kirik kirikuks, aga usk astroloogiasse ja elujõu väesse, mida posijad liigutavad, omab mumeelest samuti religioosseid tunnuseid.

  18. Maag Hannes: politsei ei arvesta selgeltnägemist (Reporter.ee video)

    Mehe otsingud ei andnud mingeid tulemusi ja Kaido õde võttis viimaks ühendust maag Hannesega.
    Juba maagi esimest Taeblas käiku kroonis edu – Hannes suundus koos õega lähedalasuva jõe äärde ning leidis Kaido sealt, edastas Reporter.ee.

    Kas tegu oli veenva selgeltnägemisega? Kadunud mehe õde igatahes nii ei arva.

  20. Urmas Kõljalg: Charles Darwini evolutsiooniteooria võtmeks on aeg
    Alo Lõhmus, Postimees

    Peamine probleem on minu arvates see, et evolutsiooniteooria mõistmiseks peab suutma endale luua pildi evolutsiooni ajaskaalast, neist miljarditest aastatest, mis selleks on kulunud. See on võti. Me võime rääkida liikide tekkimisest, looduslikust valikust ja kõigest muust, kuid just ajaskaala, mis läheb sügavale elupuu juure juurde – seda keerulist skaalat on raske mõista.

  21. Vatikan tunnustab ametlikult darvinismi
    Delfi Forte

    Vatikan tunnistab ametlikult, et evolutsiooniteoorial rajajal Charles Darwinil oli omal ajal siiski õigus – inimene põlvneb ahvist.

    On see nüüd tõlkija lihtsameelsus või pahatahtlikkus, et ta väidab inimese ahvist põlvneva olevat?

    Hmm, ajalehes The Times väidetakse ka:

    The Vatican has admitted that Charles Darwin was on the right track when he claimed that Man descended from apes.

  22. Ah, kui see inimeste ja ahvide ühine eellane tänapäeval kuskil loomaaias näha oleks, siis kutsuks rahvas teda päris kindlasti ahviks. Nii et minu meelest ei ole selle “ahvist põlvnemise” kallal mõtet eriti norida. Oluline on see, et inimene ei põlvnenud ühestki tänapäeva ahvist.

  24. Meenutan, et “ahv” ei ole zooloogiline termin. Ei ole niisugust perekonda, sugukonda, seltsi ega muud taksonoomilist üksust, mis ühendaks kõiki elajaid, keda nimetatakse ahvideks, jättes välja inimese ja kõik teised elajad, keda ahvideks ei nimetata. Sellepärast, kui keegi kasutab sõna “ahv” (isegi kui ütleja on bioloog), on selge, et see on mitteteaduslikus, kõnekeelses tähenduses, ning et sõna “ahv” sisu on konteksti ja terve mõistuse põhjal intuitiivselt arusaadav.

    Krikul on absoluutselt õigus, väites, et kui inimeste ja inimahvide ühine eellane tänapäeval kuskil loomaaias näha oleks, siis kutsuks rahvas teda ahviks.

    Kunagi lugesin “Eesti Päevalehest” Tiit Kändleri sulest järgmist (tsiteerin mälu järgi): Inimese ja šimpansi DNA erineb 3%. Umbes sama palju erineb naine mehest. Mida sellest järeldama peaks? Ei tea. (Tsitaadi lõpp.)

  25. Te unustasite ära muide , et Darwini sünnist on nüüd siis 200 aastat möödas!

  26. Olavi Ruitlane: Nõiad – viimane võimalus
    Delfi

    Kui maagid juba politsei töö ära teevad, siis ei ole enam kaua aega päevani, mil Igor Mang hakkab Äripäevale finantsanalüüse tegema ning Edda Paukson majandusministri portfelliga poes juurvilja ostmas käima. Keda sa veel usud? Astroloogi ja jumala käest on inimene ikka rohkem tuge saanud kui Ansipilt.

  27. Fakt on ikkagi see, et Vanaküla selle mehe üles leidis. Mida selle kohta küll tõenäosusteooria ütleks. Võibolla peaksite töötuks jäänud Vanakülale 10 000 välja maksta. Kuid näen selgelt ette, et te ei tee seda, sest siis tuleks skeptikute ühing sulgeda, ohtu satuksid ülemaailmsed skeptikute ühingud, nii et igasugune raha maksmine on ju tegelikult välistatud. Päris kena vandenõuteooria tuli välja. Kuid skeptikute ühingud on kindlasti hädavajalikud, sest kõiksugu paraühinguid on niigi palju.

  28. Fakt on ikkagi see, et Vanaküla selle mehe üles leidis … Võibolla peaksite töötuks jäänud Vanakülale 10 000 välja maksta.

    10 000 krooni (ja miljon dollarit jne.) saab keegi, kes midagi kontrollitud tingimustes näidata suudab. Praegu on meil informatsiooni toimunust siiski äraütlemata kasinalt ja Lääne Elu vahendatust paistab, et tegelikuks leidjaks oli siiski mehe õde ise…

  29. @salvey – ega see skeptik.ee 10 000 (või Randi miljoni) väljamaksimine ei käigi sedasi, et keegi tuleb peale juhtumit raporteerima, mida ta korda on saanud ja siis hakkavad osapooled vaidlema, kas see juhtum ikka tõestab või ei tõesta mingit võimet, vaid katse tingimused lepitakse enne katset kokku ja see sooritatakse kontrollitud tingimustes, mis ei jäta ruumi vabade assotsiatsioonide meetodile ega tagantjärele tõlgendamistele.

  30. Huvitavaid fakte Darwini elust
    Siim Sepp, Novaator

    Paarkümmend aastat hiljem sai ta aga teada, et noor loodusteadlane Alfred Russell Wallace on jõudnud samadele järeldustele. Wallace saatis oma ideed Darwinile, misjärel otsustas viimane ka oma teooria lõplikult vormistada ning mõlema teadlase tööd koos avaldamiseks saata. Kuulsaks sai siiski Darwin, mitte Wallace. Osalt ilmselt seetõttu, et tema mõtted olid pisut kaugemale arenenud, osalt aga seetõttu, et ta oli teadusüldsusele tuntud juba mitu aastakümmet.

    Nende tööd ei tekitanud siiski kohe suurt furoori. Näiteks ütles Linné ühingu president 1859. aasta kevadel, et eelmisel aastal ei tehtud ühtki suuremat avastust.

  31. Toomas Paul räägib evolutsioonist kui ideoloogiast: Darwini evangeelium.

    Huvitav on ka tema tõlgendus Londoni ateistide bussikampaania sõnumist artikli lõpus: There’s probably no God. Now stop worrying and enjoy your life*. –> Usutavasti pole Jumalat olemas. Seega: ära enam muretse ja naudi elu.

    * Tõenäoliselt pole Jumalat olemas. Jäta muretsemine ja tunne elust rõõmu.

  32. @Starker – veidi tekitab võõristust see religioosse terminoloogia kasutamine teaduslike kontseptsioonide juures. “Darwini evangeelium”, “darwinismi suurim apostel Dawkins”.

    Sellega justkui taodeldakse postmodernset lugude võrdsust seal, kus see pole kohane. Piiblilugude tõele vastavuse kohta pole meil palju tõendeid ette näidata, küll aga on evolutsioon loodusteaduslik ja vaadeldav fakt.

    Ja rääkida teadusest kui ideoloogiast? Nomaeitea. Tundub nagu eneseõigustusena, et enda poolt esindatava kristluse pealt tähelepanu kõrvale juhtida. Ehk demagoogia.

    Selleks, et teooria kujuneks normaalparadigmaks, peab ta olema täpselt doseeritud ja disainitud.

    Kas ma olen liiga naiivne, kui arvan, et teooria kujunemiseks normaalparadigmaks piisab sellest, kui on ette näidata piisav hulk tõendeid?

    Meedik F. J. Schelver väitis juba 1802. aastal, et inimene on arenenud ahvitaolisest olendist. Paraku, see oli veidi enneaegne ega leidnud vastukaja.

    Äkki oli asi selles, et tema väide ei olnud piisava detailirikkusega läbi kaalutletud? Darwin oli selles osas tunduvalt täpsem ning lisaks kirjeldas ka rida puudusi ja võimalikke tõendeid, mis kas siis kinnitavad või kummutavad ta loo.

    Aga seda küll – ühiskond või teadus arenevad samm-sammult ja sama moodi ei leidnud antiikajal arendamist suunalt õige atomism, mida me praegu üheks füüsika alustalaks peame.

  33. Kusjuures, kas keegi oskab mulle öelda milles seisneb bussikampaania seos selle konkreetse artikli lõiguga? Minule küll kohale ei jõudnud. Jutt käib sellest et enamus inimesi ei viitsi algallikaid(“Liikide teket”, Piiblit”) korralikult lugeda ja siis järsku mingi bussiloosung?? Ja ka kogu ülejäänud artikliga on seos milline? Et Dawkins kes loosungi välja mõtles on muuhulgas kursis evolutsiooniteooriaga?

  34. @Martin Vällik – Minu arvates on see väga hea näide mis juhtub kui inimene kirjutab ideoloogilise artikli asjade sisusse süüvimata. Jänni jäädakse nii teaduslike mõistete ja teadusideede käsitusega kui ka lihtlabase bussikampaaniaga.

    @Santa – Bussikampaania jutu idee tundus olevat näide sellest, millist lohutust/vabandust/õigustust “materialism” inimestele pakub.

  35. Hmm, ajalehes The Times väidetakse ka:

    The Vatican has admitted that Charles Darwin was on the right track when he claimed that Man descended from apes.

    No muarust on igati põhjendet nimetada meie (inimeste ja šimpanside) ühist esivanemat “ape” või “inimahv”. Et see segadust tekitab, no seda jah, ja lihtsalt “ahv” on veel eriti segane, aga mingit sisulist viga pole kummaski.

  36. Mis tollesse “Darwini evangeeliumisse” puutub, siis inimesi, keda lõbustab naabrimuti pildile teist naabrit meenutavate vuntside ja habeme ettejoonistamine, on üllatavalt palju.

    Aga enamik neist kasvab lõpuks sellest east välja.

  39. @Tonda – küsitluste puhul on alati oluline vaadata küsimust, mida küsitakse ja vastusevariante.

    Is religion an important part of your daily life?
    Kas religioon on su igapäevaelu oluline osa?

    Sellise edetabeli tipus olla on minumeelest päris tore, aga mul tekitab see mõningaid mõtisklusi:

    Mida meie inimesed religiooniks peavad?
    Vastus ei pruugi üldse tähendada seda, et ateistlikud ollakse, kuna Eurobaromeetri andmetel usutakse meil valdavas enamikus “mingisugust vaimu” ja peetakse astroloogiat teaduslikuks, mida siis ei peeta sugugi religioosseks tegevuseks, vaid tavaliseks terve mõistusega võetavaks asjaks. Teiseks pole luterlus iseenesest miskit sellist, mis igapäevaselt inimesele pinda käiks ja islami moel vägisi meelde tuletaks ja päevakava lahutamatu osa oleks.

    Aga jah, Eesti riigi PR-i mõttes pole see sugugi paha uudis :-)

    Aga kuidas paistab – kas religiooni tähtsaks pidamine ja elatustase on omavahel kuidagi seotud?

  41. @Martin

    Aga kuidas paistab – kas religiooni tähtsaks pidamine ja elatustase on omavahel kuidagi seotud?

    Raske öelda, kui palju muud tegurid elatustaset mõjutavad – keegi ju ei arva, et Zimbabwe või Sierra-Leone vaesuse põhjuseks ainult religioossus on. Seepärast võrdlesin USA osariike. Selgub, et mingi side elatustaseme ja religioossusega on.
    Mõned kõige uskmatumad osariigid – Massachusetts ja New- Hampshire – on kindlalt varakamate hulgas (personal income per capita) ja religioossemad jälle päris lõpus.

    VT. ka: http://www.statemaster.com/graph/eco_per_inc_percap-economy-personal-income-per-capita

    Kõige “uskmatum” on Vermont, kuid jõukuse edetabelis leiab selle osariigi alles 24. kohalt, Maine 32.

    Kõik see on muidugi suhteline, kuid mingit trendi ikka näitab.
    Mis on põhjus, mis tagajärg, on ilmselt raske öelda.

  42. Lapsed viidi vanemate teadmata kirikusse
    Marko Suurmägi, Sakala

    Viljandi Midrimaa lasteaia kasvataja viis esmaspäeval hulga lapsi vanematele teatamata baptistikoguduse majja etendust vaatama. Mitmes lapsevanemas tekitas selline käitumine hämmingut.

    «Laps küsis minu käest juba lasteaias, kas ma jumalat usun,» meenutas lapsevanem Merle Karu. «Koduteel rääkis ta jumala armastusest ja päris, kas ma olen piiblit lugenud.»

    Etendust pidas Kissa kasvatajalt saadud info järgi lastele sobivaks. «Seal oli tõesti tegelasena sees ka Jumal, kuid teema oli sõprus ja headus,» lisas ta.

    «Laps uuris minult jumala kohta ja leidis hommikul, et jumal on ikka armuline, sest on alanud uus päev,»

  43. Lapsed on selles eas näinud enamasti hulgaliselt vägivaldse sisuga multikaid ja arvutimänge mänginud. Rääkivate loomade või Vanapagana ja Kaval-Antsu vaatamist ei pane ju keegi pahaks, kuigi pole tegemist reaalsete asjadega. Ja kui lapsel tekkisid küsimused, siis tuleks vanemal lapsele oma seisukohti selgitada. Minu meelest.

  44. Minu meelest mitte. Esiteks laste küsimused näitavad, et tehti “ajupesu”. Teiseks pole selliste asjade üle otsustamine kasvataja pädevuses ja kõik, mingit vabandust lihtsalt ei ole. Tööjõuga eriti kitsas praegu pole, nii et kasvataja vallandamine võiks olla arvestatav lahendus.

  45. No tule taevas appi. Ja pealegi lapsed küsivad pidevalt igasugu küsimusi. Seletada tuleb kõige kohta.

  48. Reklaamid kuritarvitavad teadust
    Siim Sepp, Novaator

    Sildi järgi looduslikke koostisosi sisaldav toode ei pruugi millegi poolest olla parem kunstlikke koostisosi sisaldavast tootest, kuid paljud inimesed usuvad sellest hoolimata toodete looduslikkust kuulutavaid reklaame. Sellised reklaamid on aga pahatihti täis teaduslikult kaheldava väärtusega väiteid.

    Tuntud kaubamärgi öökreem lubab nahka ilusamaks muuta, kaitstes seda ultraviolettkiirguse eest. ASA hinnangul on see väide eksitav, kuna päikeselt tuleva UV-kiirguse vastasest kaitsest pole enamikul inimestest öösel ja siseruumides mingit kasu.

    Tuntud aiatarvete ettevõtte orgaaniline kompostikomplekt oli reklaami järgi 100 protsenti kemikaalidevaba.

    Koosneb elektronidest või vaakumist?

    Mahetoiduaineid reklaamitakse tervisele kasulikena, kuid teaduslikud tõendid on selles osas vastukäivad, leidis Molloy. Näiteks sisaldas mahepiim tavapiimast 50 protsenti rohkem vitamiini E, kuid 15 protsenti vähem vitamiini A.

    Teises uurimuses leiti, et probiootilisi baktereid sisaldavate toodete, näiteks jogurtite kasutamisest ei ole erilist kasu keskmisel hea tervise juures oleval inimesel. Erinevad riskigrupid võivad selliste toodete kasutamisest siiski võita.

  50. platon kindlasti ei juhatanud 1116 km aafrikast läänmde. küll aga heraklese väravate ehk gibraltari taha, kus mainitud leid suht-koht asubki.

    igatahes…olgu selle atlantisega lood kui tahes müütilised, tuleb tõele au andes tõdeda, et viidatud struktuur on kahtlemata erakordselt huvitav ja kummaline. jääb vaid üle oodata asjatundjate seletusi.

    muus osas aga jääb häirivaks seekordse atlantise aukoht. vastavalt “teadaolevale infole” ootaks ma seda pigem kuskilt atlandialuse mäeaheliku tippude vahelt, mitte aga mäeaheliku kõrvalt, kõnealuse piirkonna kõige sugavamast kohast, mille puhul on kahtlane, et just see koht omal ajal vee peal oli.

  51. Google’i seletus, et jooned on andmete kogumisel paadi sonari poolt tekitatud defekt, kantakse ilmselt vandenõuteooriana maha.

  52. karta on jah, et maha kantakse. saams pole see defektiseletus kuigi usutav. vähemalt mitte default-versioonina.

  53. [W]hat users are seeing is an artifact of the data collection process,” a Google spokesperson said in an e-mailed statement. “Bathymetric (or sea-floor terrain) data is often collected from boats using sonar to take measurements of the sea floor. The lines reflect the path of the boat as it gathers the data. The fact that there are blank spots between each of these lines is a sign of how little we really know about the world’s oceans.”

    London’s tabloid The Sun on Friday published screenshots from Google Earth showing what resembles a city street grid on the ocean floor west of Morocco, in an area known as the Madeira Abyssal plane.

    According to The Sun, the site in question lies at the coordinates 31°15’15.53″ N, 24°15’30.53″ W.

    Google said the area mentioned in The Sun article reflects a mixture of bathymetric data from sonar and satellite altimetry, which provides an estimate of the ocean floor topography based on wave height. The intersection of these two data sets, which don’t align perfectly, is what produces the appearance of a street grid. Similar grid lines can be found in other parts of the ocean where the sea floor has yet to be completely mapped, such as near Hawaii.

    — Informationweek

    Mul on muideks kodus kaart mille järgi peaks Vaikse ookeani lõunaosas merepõhjas suur kompass lebama.

  54. Keskerakondlased nõuavad Pihlilt maag Hannese kohta aru

    «Selline grupp mõjutatud isikuid võivad saada ühiskonnale ohtlikuks. Teadmata on nende eesmärgid. Me ei või teada milline on sellise sekti edasine käitumine,» seisab arupärimises.

    Keskerakondlased soovivad siseminister Jüri Pihlilt teada, kas selle sekti tegevust on uuritud. Samuti huvitab neid, kas kahtlase tegevusega rühmitusi või ususekte kontrollitakse.

  55. Õhtuleht küsis Hannese sekti asjus ka politsei arvamust.

    Aastaid politseinikuna töötanud Kalle Laanet leiab, et ka politsei võiks «Pealtnägijas» näidatut tõsiselt võtta.

    Põhja prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütleb vastuseks, et praegu politseil Vanaküla vastu pretensioone pole ja ühtegi menetlust ei ole alustatud.

    «Tegu on seaduse piirides inimese vaba valikuga. Me ei saa ega tahagi keelata usulist kuuluvust, vaba koosolemist,» selgitab ta. Et aga kõne all on alaealine, siis kas vanemad on ikka asjast teadlikud? «Et ei juhtuks midagi seadusevastast. Kas kellegi noore inimese elu saab kuidagi mõjutada nii, et psüühika läheb paigast ära?» küsib Puusepp. Selle üle otsustamine ei kuulu enam otseselt politseile.

  57. Tõnu Lehtsaar: Kultusliidri lummav haare
    Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog

    Sageli küsitakse, miks inimesed lähevad ühe hulluna tunduva inimese järel ja pühendavad oma elu kummaliste ideede teenimisele.

    Äärmusliidrid on üldjuhul tavalised inimesed, kelle varasem elukäik ei erine millegi poolest nende eakaaslaste omast konkreetses ühiskonnas. Ühel hetkel hakkavad nad aga rääkima oma erilisest selgusest, valgustatusest, ilmutusest või pöördumisest, milles nad on saanud uue visiooni või avastanud endas enneolematud võimed. Uus vaimne tasand omandab sealpoolsuse mõõtme. On iseloomulik, et äärmusliidrid kehastavad sõnumit, mida nad kuulutavad.

    Inimkogemuses on elamusi, mida võib nimetada ego laienemiseks. Näiteks müstilises elamuses või loovkogemuses tunneme piiride kadumist enda ja ümbritseva vahelt, miski muutub meile mõistetavaks, saame asjadest uut moodi ja sügavuti aru. Tavaliselt on need lühiajalised elamused, mille tulemusena sünnib kunst, teadusavastused, langetatakse otsuseid.

  58. Einasto astronoomilised paradigmad
    Tiit Kändler, Eesti Päevaleht

    „Teatud kaugusel meist on galaktikaid palju, siis on 130-megaparsekine vahe ja jälle tuleb tihedam ala,” selgitas Einasto. „Tuleb välja kihiline universum, ja mis kole lugu – meie oleme jälle keskel ja maailmapilt on geotsentriline nagu enne Kopernikut.” Nii et universum on rakuline, kuid raku mõõtmed on tohutud. Valgusel kuluks ühest servast teise jõudmiseks 400 miljonit aastat.

  63. Planetaarium: kott-toolis kosmosesse
    Kertu Kalmus, Eesti Päevaleht

    Energiakeskuse tegevdirektori Aare Baumeri sõnul on planetaarium praeguse seisuga küll kõigile huvilistele juba avatud, kuid täielikult valmis saab see ilmselt alles järgmise aasta alguseks. „Tehniliselt näeb asi ette nii, et mõne aja pärast nihkub kogu see kuppel poolteist meetrit veel edasi, siis näeb kogu ruum välja nagu kosmoselaev,” selgitas ta.

    Aare Baumer ja Energiakeskus on lahe :-)
    Olen Energiakeskuses korduvalt käinud ja alati on põnev. Seal saab soovi korral ka lapse või iseenda sünnipäeva pidada.

    Energiakeskus

  65. minu meelest on usk on rohkem tunnete, kui teadmiste küsimus. Ja on loomulik, et usk muutub ja areneb, nagu teaduski näiteks. Usku ei saa monopoliseerida.

  66. Ameerika GMO-de pooldajad kaotasid vaidluse Austria talunikega

    Komisjoni pressiesindaja Barbara Helferrich märkis, et Austria ja Ungari survestamine peab jätkuma. “Kui teadus tõestab, et see organism on ohutu, siis pole mõtet sellele vastu seista,” teatas ta.

    […]

    Samm ärritab aga USA-d, kes on süüdistanud Euroopat protektsionismis. Kui geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise pooldajad olid löödud, siis Greenpeace tervitas Euroopa Liidu otsust, kui keskkonna, talunike ja tarbijate võitu.
    “Keskkonna ja tervise kaitsmine peaks alati ennetama käputäie põllumajandusettevõtete finantsilisi huve,” tõdes Greenpeace’i esindaja.

    Eesti muutis eelmisel aastal GMO keskkonda viimise seadust, mille alusel on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine lubatud. Prantsusmaal ja Kreekas arutatakse samuti geneetiliselt muundatud maisi kasvatamise keelustamist.

  67. @Ivar –

    Jumalasse uskumine ei ole ju halb. Keegi ei peagi jumala füüsilist olemasolu tõestama, see on ju sõelaga vee tassimine. Maailmas on miljoneid usklike ja inimesi, kes usuvad kõrgemat jõudu. See näitab, et inimolendil on kalduvus uskuda nii öelda jumalasse. Paratamatus, millega tuleb leppida. Ma nüüd täpselt ei mäleta, kes on järgnevat öelnud, aga kellegi ajaloolise isiku ütlus ilmestab hästi usku jumalasse: “Kaevikus ei ole ateiste.”

  68. Madis tsiteeris tundmatut mitte-ateisti:

    Ma nüüd täpselt ei mäleta, kes on järgnevat öelnud, aga kellegi ajaloolise isiku ütlus ilmestab hästi usku jumalasse: “Kaevikus ei ole ateiste.”

    Tolle ütluse väitja ajaloolisus on kaheldav. Isegi ütlejat ei ole teada.

    Ja kuigi mitut sorti usukuulutajatele see tsitaat iseäraliselt meeldib, ei paista tõendid seda väidet kinnitavat.

  69. @Madis –

    Iseenesest , ilma objektiivsete faktide väljatoomiseta on väited et jumalasse uskumine hea/halb täiesti mõttetud!

  73. Jamaloogia artiklist:

    “…sest viimasel ajal avaldatud põhjalikud uurimised homöopaatia mõju kohta tõestavad hüpoteesi, et homöopaatia on rituaalne platseebo.”

    ÕS annab sõnaseletuse:
    homöo.paatia haiguse ravimine sellele haigusele omaseid nähte esilekutsuvate ravimite üliväikeste annustega

    Vaktsineerimine on samamoodi homöopaatiline ravi/ennetusmeetod (nõrgestatud haigusetekitajad viiakse organismi ja immuunsüsteem õpib nendega hakkama saama). Kus on platseebo?

  74. ÕS annab sõnaseletuse:
    homöo.paatia haiguse ravimine sellele haigusele omaseid nähte esilekutsuvate ravimite üliväikeste annustega

    ÕS defineerib korrelatsiooni vastastikuse seosena. Kes elus statistikat või tn-teooriat katsunud teab, et korrelatsioon ei tähenda vastastikkust seost. Kahe muutuja vahelise suhte suuna ja tugevuse mõõtmine ei ütle mitte midagi nende seoste kohta.

    ÕS kipub tihti andma mitte entsüklopeedia-stiilis, vaid tavamõistmise tasandi definitsioone. Eks ÕS koostajad vaatasid, et homoöpaadid väitsid ravivat haigusi eelpool mainitud viisil ja panidki selle kirja. Nõnda ÕS-i tehaksegi – filoloogi kompetents on siiski filoloogias.

  75. Vaktsiin ju ei ole “haigusele omaseid nähte esilekutsuv”.
    (esiteks ei valita vaktsiini selle põhjal et ta sarnased nähte esile kutsuks ja teiseks reeglina ei kutsugi) Ei näe siin kokkuvõttes üldse mingit seost.

  76. Kui homoöpaatia on rituaalne platseebo, siis kuidas homoöpaatia toimib väikelaste puhul, kes ei oska aimata mis või kuidas? Näiteks aastased, pooleteisesed?

  77. Santa ütles:

    Vaktsiin ju ei ole “haigusele omaseid nähte esilekutsuv”.
    (esiteks ei valita vaktsiini selle põhjal et ta sarnased nähte esile kutsuks ja teiseks reeglina ei kutsugi) Ei näe siin kokkuvõttes üldse mingit seost.

    Vaktsiini puhul viiakse organismi nõrgestatud või surnud haigustekitajaid ehk siis sisuliselt nakatatakse organismi haigusega. Kui väikelapsele tehakse palavikus olles vaktsiinisüstid, siis võivad tagajärjed väga tõsised olla, kuna organism ei pruugi olla piisavalt tugev haigusetekutajatega võitlemiseks (võite uurida perearstilt, kui tõsised). Ergo, vaktsineerimine on samamoodi homöopaatiline protsess, kui võtta aluseks ÕS-i definitsioon.

    Homöopaatilise protsessi kohta veel. Kui sa võtad 50 tableti aspiriini või 1 tableti aspiriini. Siis mis on sinu peavalu jaoks kasulikum? 1 tableti aspiriini puhul kaob peavalu keskmiselt tunni jooksul. 50 tableti puhul oled selle tunni pärast verest tühi.
    Väga “kandiline” näide aga on aru saada, et väiksem kogus ravimit võib lõppkokkuvõttes olla palju kasulikum/efektiivsem, kui suur kogus. Sellest ka lahjendamine.

  78. Keegi “mina” kirjutas:

    ÕS defineerib korrelatsiooni vastastikuse seosena. Kes elus statistikat või tn-teooriat katsunud teab, et korrelatsioon ei tähenda vastastikkust seost.

    Jama!

    Korrelatiivne seos on just nimelt üks seosevorm. See, et korrelatiivse seose olemasolust kausaalse seose olemasolu järeldada ei saa, on omaette teema.

  79. Vaktsineerimisel ja homöopaatial pole midagi ühist. ÕS ei oma meditsiinis mittemingit tähendust! Tähtsust omavad vaid korralikul tänapäevasel tasemel tehtud võrdlevad katsed – igasugused naljakad konstruktsioonid tuhandete aspiriinitablettidega ei aita!
    Homöopaatia ei toimigi väikelaste puhul – pole kusagil tõestatud, et toimiks.

  80. Viktor kirjutas:

    Vaktsineerimine on samamoodi homöopaatiline ravi/ennetusmeetod (nõrgestatud haigusetekitajad viiakse organismi ja immuunsüsteem õpib nendega hakkama saama).

    Kuigi homöopaadid armastavad väita, et homöopaatia miskitpidi vaktsineerimise moodi on, pole see teps mitte nii. Esimene oluline erinevus on see, et kui vaktsineerimisprotseduuri korral haigusetekitajad tõepoolest organismi jõuavad, siis homöopaatilise menetluse käigus seda ei juhtu.

    Vaktsineerimise tagajärjel käivitub immuunreaktsioon — teadusele tuntud mehhanism teadaoleva toimemehhanismi ja teadaolevate immuniseerivate tagajärgedega. Homöopaatilise medikamendi manustamise tagajärjel käivitub parimal juhul seedereaktsioon ilma igasuguste tähelepanuväärsete immuniseerivate tagajärgedeta. Mehhanismid, mida mõned homöopaadid postuleerinud on, ei ole teaduslikku kinnitust leidnud.

    Lõpuks, statistika näitab, et vaktsineerimise tagajärjel kahaneb patsiendi risk vaatlusalusesse haigusesse nakatuda: vaktsineerimisprotseduuril on mõõdetav platseebost tugevam mõju. Homöopaatia korral ei ole statistilised uuringud seesuguseid tervisele kasulikke toimeid tuvastanud; homöopaatilise manustamise tagajärg ei erine platseebo manustamise tagajärjest.

    Viktor kirjutas edasi:

    Vaktsiini puhul viiakse organismi nõrgestatud või surnud haigustekitajaid ehk siis sisuliselt nakatatakse organismi haigusega.

    Mitte tingimata. Nakatumisega on tegemist ainult siis, kui organismi satuvad elujõulised haigustekitajad; nõrgestatud haigusetekitajad võivad nakatamiseks piisavalt elujõulised olla, kuid surnud haigusetekitajad ei ole seda mitte. Peale selle on vaktsineerimisprotsessi lahutamatu osa hoolitsemine, et organismi siiratavate patogeenide risk tegelikku haigust tekitada mõistlikult väike oleks — mis omakorda tähendab, et sõna “sisuliselt” kasutamine siin kohatu on.

    Kui väikelapsele tehakse palavikus olles vaktsiinisüstid, siis võivad tagajärjed väga tõsised olla …

    … ja sellepärast ei vaktsineeri ükski vastutustundlik arst palavikus patsienti.

    Ergo, vaktsineerimine on samamoodi homöopaatiline protsess, kui võtta aluseks ÕS-i definitsioon.

    Non sequitur. Peale selle, et ÕS on siinkohal problemaatiline — temast võiks justkui järeldada, et homöopaatial mingisuguseid tervislikke mõjusid on –, ei klassifitseeru vaktsineerimine kuidagimoodi homöopaatiliseks protseduuriks, nagu üleval kirjutatud.

  81. Haridus ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi Tõenäosusteooria kõrgkooliõpiku kirjutamiseks või tõlkimiseks. (loetud Postimehest) Kuna sellel lehel on tihtipeale juttu nimetatud teooriast, siis võibolla on keegi sellest huvitatud. Teema aga läheks juba märtsikuu ajakirjanduse alla.

  82. Jama!

    Korrelatiivne seos on just nimelt üks seosevorm.

    Korrelatsioon ise-eneses ei ütle mitte midagi kahe muutuja vahelise seose kohta. Maailmas korreleeruvad väga paljud asjad ja ainult väga vähestel neist on omavahel mingi (otsene või kaudne) seos. Kõige esimene asi, mida ülikoolis õpetatatakse korrelatsioonist rääkides, et see pole sünonüümne kausaalsusega ega tähenda seost kahe muutuja vahel. Kõige esimene.

    Sa ajad segi korrelatsiooni kõnekeelse kasutamisvormi ja selle teadusliku aplikatsiooni. Nõnda nagu korrelatsioon ei tähenda kausaalsust, ei tähenda see ka, et korreleeruvate muutujate vahel on mingi omavaheline seos. Kui korrelatsioon on leitud, töö alles algab.

    Kui mind ei usu, mine otsi võrgust.

  83. Non sequitur. Peale selle, et ÕS on siinkohal problemaatiline — temast võiks justkui järeldada, et homöopaatial mingisuguseid tervislikke mõjusid on –, ei klassifitseeru vaktsineerimine kuidagimoodi homöopaatiliseks protseduuriks, nagu üleval kirjutatud.

    Tsitaat Vikipeedia artiklist:
    Homöopaatia teaduslikuks alusepanijaks on 19. sajandi algul elanud Saksa arst Christian Friedrich Samuel Hahnemann (1755–1843).

    Homöopaatias kasutatakse haiguste ravimiseks ülimalt lahjendatud aineid, mis suuremas kontsentratsioonis kutsuksid esile ravitava haigusega sarnaseid sümptomeid. Homöopaatilised ravimid on tihti nii tugevasti vees või alkoholis lahjendatud, et lahuses ei pruugi sisalduda enam ainsatki raviaine molekuli, kuid homöopaatia praktiseerijate kinnitusel on veel/suhkrul mälu, mis “talletab selles sisaldunud lahustatud ainete informatsiooni”.

    Ok, arusaadav, et see vee mälu teema on väga kahtlane aga väljendi sisu on ÕS-i sõnaseletusega sama.

    Kui homöopaatia on ravimine haigusetekitajaga, siis kuidas ei ole seda vaktsineerimine? Ainus erinevus on siin see, et vaktsineerimist kasutatakse ennetava ravina.

    Miks ma üldse selle koha peal jonnin? Kui ka vaktsineerimine on homöopaatiline protsess ja vaktsineerimine ei ole pseudoteadus, siis järelikult ei saa ka homöopaatia tervikuna olla pseudoteadus.

    Homöopaatide seas võib leiduda palju soolapuhujaid aga idee iseenesest ei pruugi sellepärast veel jama olla.

  84. Ohh, Viktor. Vaata, sel lehel siin on omaette teema homöopaatia, kus seda teemat on risti-põiki ja lapiti-serviti käsitletud. Arvan, et sul oleks huvitav sellega tutvuda. Siin ja selles antud teemas homöopaatia aabitsatõdedest ja nullist uuesti alustamine küll vist viljakas ei oleks.

  85. Tarvo Kruus ütles:

    Ohh, Viktor. Vaata, sel lehel siin on omaette teema homöopaatia, kus seda teemat on risti-põiki ja lapiti-serviti käsitletud. Arvan, et sul oleks huvitav sellega tutvuda. Siin ja selles antud teemas homöopaatia aabitsatõdedest ja nullist uuesti alustamine küll vist viljakas ei oleks.

    Arusaadav, ei olegi vaja aabitsatõdedest alustada, lihtsalt kas keegi teeks selgeks, miks vaktsineerimine ikkagi ei ole homöopaatia.

    Muide otsisin ja ei leidnud sellist artiklit/teemat, vahest kasutasin vale märksõna või otsisin valest kohast.

  87. Viktor, sul ju tegelikult endal kõik selge:
    vaktsineerimine – surnud haigusetekitaja, pole oluline milliseid sümptomeid see tekitab.
    Homöopaatia – aine mis tekitab haigusega sarnaseid sümptomeid.

    Aga kus sa neil kahel seost näed, seda ma aru ei saa. Ka sinu näited palavikust ja aspiriinist ei aidanud mul sellest aru saada.

  88. Saan aru, et siin on tegemist puhtakujulise sõnamänguna, kus homoöpaatia mõistet proovitakse üldistada nii, et ka vaktsineerimine selle alla kuuluks või homoöpaatiaga vähemalt tugevat ühisosa omaks. Samas tähendab homoöpaatia siiski üht konkreetset asja ning homoöpaatilise preparaadi ja vaktsiini valmistamisel on teatud olulised iseärasused.

    Korallmadu ja piimamadu näevad samuti sarnased välja…

  89. Tänases ETV Pealtnägijas propageeriti vaktsineerimata jätmist ja “uriiniteraapiat”.

  90. Eriti hea oli see lause, et “kui mu lapsel tõesti on selline suur ja must haav, kust võib teetanus tulla, siis ma ikka lähen vaktsineerima.”

  91. Kriku ütles:

    “kui mu lapsel tõesti on selline suur ja must haav, kust võib teetanus tulla, siis ma ikka lähen vaktsineerima.”

    Ja siis on vaktsiin juba lootusetult hiljaks jäänud, sest vaktsiini mõjul teetanusevastase immuunsuse tekkimine nõuab aega.
    Kui inimene on varem teetanuse vastu vaktsineeritud, aga on suur trauma ja viimasest vaktsiinisüstist on möödas rohkem kui 5 aastat, siis sel juhul küll tehakse teetanusevaktsiini kordussüst, aga see nii-öelda äratab juba varem kujundatud immuunsuse.

  92. @M – Kui kaitset on vaja viivitamatult, võidakse süstida seerumit, milles on valmis teetanusevastased antikehad. Erinevalt vaktsineerimisest ei tekita see aga kestvat immuunsust.

  93. Teoreetiliselt võimalik, aga reaalses elus on seerumi (immuunglobuliinpreparaadi) kättesaadavus problemaatiline. Ja kestvat immuunsust sellest tõesti ei saa.

  94. Immunoglobuliine kasutatakse peaasjalikult tõsisemate haiguste korral, kus ravi oleks problemaatiline või puuduks sootuks. (Klassikaline näide: marutõbi.) Teetanuse jaoks ei ole seda meie kandis tavaliselt vaja — inimesed on üldiselt kenasti vaktsineeritud ja vajadusel saab nii antibiootikume kui intensiivravi rakendada.

    Teetanusevastaste immunoglobuliinide pruukimine on küll oluline Kolmandas Maailmas, kus vaktsineerimisprogramme eriti ei ole või nende haare on väike. Mulle on kuskilt kõrva jäänud, et USAs manustatakse neid ka sagedamini, kuna vaktsineeritute suhtarv elanikkonnas on võrdlemisi (well, võrreldes Euroopaga) väike.

  95. Konkreetselt teetanuse puhul antibiootikumidest suuremat kasu ei tõuse, sest haiguse – kangestuskramptõve – põhjustab haigustekitaja toodetud tetanospasmiin, surmaks piisab mõnest nanogrammist toksiinist ja antibiootikumi abil mikroobi poolt juba toodetud toksiini kudedest enam kätte ei saa. Väga korralik üldine intensiivravi võib teetanuse korral siiski elu päästa (kuid ei pruugi).
    USAs ei olda üdiselt sugugi halvasti vaktsineeritud, muidugi eks ole sealgi mõningaid friike, kes vaktsiinidest keelduvad.

  96. Minu arusaamine on, et tavaliselt on teetanusebakterite juurdekasv ja toksiiniproduktsioon piisavalt aeglane, et mõistliku kiirusega antibiootikumikuuri alustamine enamasti surmaohu ära hoiab. Aga selleks, et selle peale lootma jääda kõlbaks, peab arst käepärast olema ja infrastruktuur selline, et vajadusel arsti, patsiendi või ravimite transportimiseks liiga kaua aega ei kuluks.

  97. Varane diagnostika (enne väljakujunenunud klassikalist klinilist pilti) on üsna keerukas, et mitte öelda, et diagnoos pannakse üldjuhul juba korralikult väljakujunenud haiguspildi korral ja haiguspilt tuleneb juba toimivast toksiinist. Antibiootikumravi muidugi korraldatakse, aga selle tõhusus – sõltub…

  98. Mina viitasin pigem sellele, et see, kas haav on suur ja must või väike ja silmaga vaadates puhas, ei oma määravat tähtsust.

  99. Üks, pealnäha täiesti normaalne ja haritud inimene keeldus Venesse komandeeringule sõites vaktsineerimisest, kuna patsillidega nakatamine enne haiguskoldesse minekut olevat topeltrisk!!!

  101. valdek ütles:

    Üks, pealnäha täiesti normaalne ja haritud inimene keeldus Venesse komandeeringule sõites vaktsineerimisest, kuna patsillidega nakatamine enne haiguskoldesse minekut olevat topeltrisk!!!

    Ongi, kui vahe vaktsineerimise ja nakatumise vahel on liiga lühike immuunsuse väljakujunemiseks. Kas see antud juhul nii oli ja kas kõnealune vaktsiin sellele efektile allub, ei saa paraku situatsiooni kirjeldusest välja lugeda.

  102. Arvan siiski, et topeltrisk on vaktsineerimisel pärast nakatumist, kuid asjatundjad võiks selle kohta oma sõna öelda.

  104. Pealtnägija saade “metsapoolsetest“.

    Vaatasin ka seda lõiku (algus 23:20) ja pealtnäha ju täitsa normaased inimesed ja lapsed olid väga armsad (nagu väiksed lapsed ikka). Ja noh, tõepoolest – kui süda ütleb, et nii on õige, siis kes selle tundega küll vaielda saaks.

    Aga head metsapoolsed – ärge oma uskumusi teadmiste, faktide ega väljamõeldud vastandusega küll õigustage. Fakte on teie uskumustes vähe, teadmised pärinevad kahtlastest allikatest ja väljamõeldud vastandustega isoleerite te iseend ja oma lapsi ise muust maailmast aina rohkem ja rohkem.

    Sattusin metsapoolsetega yahoo grupis jutustama peale seda, kui nad mingil põhjusel ise mu vaimu välja olid kutsunud. Küsimuse all oli siis homöopaatia. Nimelt on metsapoolsetel lisaks uriinilembesusele ja vaktsiinivastasusele iseloomulik ka homöopaatiameelsus. Mitte küll kõigil. Ütleme sedasi, et mul paluti nende metsapoolsesse juttu enam mitte sekkuda, ka mitte faktipõhiselt.

    Arvamusavaldused saate üle Perekoolis:
    Kohtlased emmed Pealtnägijas

  105. Ühel kodussünnitajal Saksamaal oli kodu laste skelettidega lillepotte täis!

  106. @valdek – @valdek
    Hoopis vastupidi.
    Näiteks marutõve vastu vaktsineeritaksegi alles peale (tõenäolist) nakatumist – marutõve puhul teeb selle võimalikuks haiguse väga pikk peiteaeg.
    Kuid tesitegi nakkushaiguste ärahoidmisel võib kasu ka sel juhul, kui vaktsineeritakse peale nakatumist peiteperioodi alguses, näiteks A-hepatiidi, tuulerõugete puhul. Muidugi, vaktsiin on tõhusam, kui vaktsineerida ka nende haiguste kaitseks ikka enne haigustekitajaga kokkupuutumist.
    Vaktsineerimine on immuunsuse kujundamine, s.o. antigeenide tutvustamine immuunsüsteemile, nii et immuunsüsteem edaspidi oleks valmis ohtlikust haigustekitajast (või vähirakkudest vms) väga loomulikul, evolutsiooni käigus kujunenud viisil võimeline jagu saama – seda enne, kui haigustekitaja või vähirakk jõuab kurja tegema hakata.

  107. valdek ütles:

    Arvan siiski, et topeltrisk on vaktsineerimisel pärast nakatumist, kuid asjatundjad võiks selle kohta oma sõna öelda.

    Minu eelnev kommentaar oli mõeldud vastusena Valdeku sellele postitusele.

  108. Seega siis vaktsineerimine enne haiguskoldesse (riskipiirkonda) sisenemist ei ole topeltrisk?

  109. valdek ütles:

    Seega siis vaktsineerimine enne haiguskoldesse (riskipiirkonda) sisenemist ei ole topeltrisk?

    Niisiis, küsimused koduseks mõtlemiseks:

    1. Millised riskid johtuvad seksist enne laulatust?

    2. Aga kui seksida kaks minutit enne laulatust?

  110. Peaks ära märkima, et vaktsiinid ei sisalda haigustekitajaid sellisel kujul, et nad oleksid ohtlikud. Antikehade mobiliseerimine, aga-mida varem, seda parem. Ma näen probleemi vaid juhul, kui saadakse mingi teine nakkus antikehade väljakujunemise perioodil, kui immuunsüsteem on hõivatud vaktsiiniga. See võib tõesti olla ohtlik.

  111. valdek kirjutas:

    Peaks ära märkima, et vaktsiinid ei sisalda haigustekitajaid sellisel kujul, et nad oleksid ohtlikud.

    See oleneb.

    Ma näen probleemi vaid juhul, kui saadakse mingi teine nakkus antikehade väljakujunemise perioodil, kui immuunsüsteem on hõivatud vaktsiiniga.

    Ja see on ka üks riskiallikas.

  112. valdek ütles:

    Peaks ära märkima, et vaktsiinid ei sisalda haigustekitajaid sellisel kujul, et nad oleksid ohtlikud. Antikehade mobiliseerimine, aga-mida varem, seda parem. Ma näen probleemi vaid juhul, kui saadakse mingi teine nakkus antikehade väljakujunemise perioodil, kui immuunsüsteem on hõivatud vaktsiiniga. See võib tõesti olla ohtlik.

    Ühe sellise vaktsiiniga, milles on näiteks 10 antigeeni, saab ära kasutatud suurusjärgus 0,0001% immuunsüsteemi võimsusest, nii et see tegelikult ei ole (ohtlik) probleem.

  113. 0,0001% vist käib ikka väljakujunenud immuunsuse kohta. Ma pole küll kodutööd teinud, kuid näiteks teetanuse vaktsiin teeb haigeks küll. Samal ajal teist nakkust saada tähendaks tüsistusi.

  114. See 0,0001% on osa ühest konkreetsest immuunsüsteemi võimsuse mõõdust. Aga neid on hulka teisigi — ja kõigil pole niisugust varu.

  115. valdek ütles:

    0,0001% vist käib ikka väljakujunenud immuunsuse kohta. Ma pole küll kodutööd teinud, kuid näiteks teetanuse vaktsiin teeb haigeks küll. Samal ajal teist nakkust saada tähendaks tüsistusi.

    Antikehade produktsiooniga käib kaasas ka interleukiinide produktsiooni tõus (mittespetsiifiline), seetõttu võibki tõusta palavik ja olla mõnda aega veidi kehvem üldine enesetunne (aga ei pruugi). Selle põhjuseks ei ole immuunsüsteemi ülekoormus.
    Vaktsineerimise ajal teise nakkuse saamine ei tähenda (rohkemaid) teise nakkuse tüsistusi.
    Küll aga ei soovitata otse ägeda haiguse ajal vaktsineerida – selle põhjuseks hoopis see, et ägeda haiguse kulgu ei oska keegi ju täpselt ette ennustada ja kui see äge haigus jääb näiteks venima või tekib mõni selle haiguse tüsistus, et siis ei hakataks (ilmaasjata) vaktsiini süüdistama.

  116. Kui tegemst on asjatundja vastusega, siis mina jäin rahule ja jätan meelde. Rõhk sõnal kui, sest kontrollima ju peab.

  117. Kohtutäiturite taskusse voolab üle miljardi krooni!!! Loe Postimehest. Kuivõrd maksusüsteem on kreenis, toon näite FIE maksustamisest. Kui te käite tööl ja investeerite osa palgast 10 kuu jooksul, näiteks 100 000, mingisse projekti. Te ei tea, kas te üldse teenite sellepealt midagi. Siis võtate raha välja. Saate 200 000. Sellest peate tasuma sotsmaksu ja tulumaksu-laias laastus 100 000 miinus lubatud minimum . Kulusid ei saa deklareerida, sest FIEks hakkate enne müüki. Lisaks tuleb teil hakata tasuma avansilisi makseid, isegi kui tulu pole. Oletame, et kordate tsüklit. 10kuud tööd-2palka. Avansilisi makseid peate tasuma kogu aasta eest. Seega saate investeerida 100 000 pluss maksuvaba minimum, miinus avansilised maksud. Et maksmata maksudelt intress aastas suurendab summat ca 2 korda, siis seda kaela endale tõmmata ei tohi. Seega peab see raha teil maksude tarbeks kasutada olema. Niisis on teil investeerimiseks hinnanguliselt 50 000! Täpsed numbrid võib igaüks ise välja arvutada. Imelik oli kuulda, et FIE maksumäära kohta maksuametnikud erinevat protsenti pakkusid. See oli mõne aasta eest tegelikult 51+käibemaks+aktsiis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga