Lugusid Eesti ajakirjandusest (veebruari algus)
- Kas Galileo kasutas teleskoopi ikka esimesena?
Tiit Kändler, teadus.ee Delfi vahenduselKäesolev aasta on kuulutatud astronoomia aastaks seetõttu, et 400 aasta eest võttis Galileo Galilei esmakordselt kasutusele teleskoobi, et vaadelda taevakehasid. Kuid kas oli Galilei ikka esimene? Igatahes inglise teadusajaloolased kahtlevad selles.
- TV3: Langus kihutab inimesi ennustajate juurde
Koondamised, pankrotid, töötus ja laenukoorem panevad isegi skeptikuid ennustajatelt nõu küsima.
- Tõnu Lehtsaar: Vaikiv ajastu homoküsimuses
Tõnu Lehtsaar, DelfiVäidan, et homoküsimuses oleme astumas vaikivasse ajastusse, kus inimestel pole võimalust välja öelda oma tegelikke tundeid, seisukohti, teadmisi ja veendumusi. Tegemist on ebademokraatliku arenguga ühiskonnas. Sallivuse ja arengu märksõnadega kõigutatakse demokraatia põhisisu — mis on rahva võim, rahva enamuse tahtega arvestamine.
- Seksisõltuvus – pseudohaigus või tõeline probleem?
Veronika Raudsepp Linnupuu, Naistemaailm.eeMeil kõigil on oma väikesed nõrkused. Tihtipeale aga hakatakse rahuldust pakkuvaga liialdama ning kujunebki välja sõltuvus või siis antud juhul pigem sundkäitumine. Sõltuvus on oma olemuselt aga midagi, mis hakkab ühiskonnas aktsepteeritud käitumist pärssima ning tekitab probleeme lähisuhetes ja tööl.
- Milline on sinu õnnekivi?
Meelis Piller, Naistemaailm.eeVeda astroloogia järgi mõjutavad kalliskivid seda nähtamatut ja imepeent energiavälja, mis kiirgub igast elusolendist ning kõigest, mis meid ümbritseb. Nii mõjutab kalliskivide väli otseselt selle kandja emotsionaalset ja mentaalset energiat ning pikaajalisel kasutamisel tekitab neis muutusi.
- Martin Vällik: mis on jama ehk sissejuhatus jamaloogiasse
Postimees - Uuring: regulaarne kirikuskäimine vähendab enesetapuriski
Postimees Tarbija24«Selle uuringu peamine tulemus on, et jumalateenistustel käimine seostub madalama suitsiidiriskiga,» sõnas uuringu autor Daniel Rasic.
Samuti selgus, et see, kas inimene peab end usklikuks või ei, tema enesetapu tõenäosust ei mõjuta – loeb vaid jumalateenistustel osalemine.
- Teadlased: usk jumalasse on kaasa sündinud!
Delfi ForteNende arvamust kinnitavad imikute ja lastega tehtud katsed, mis näitavad, et ajul on kaasasündinud tendents pidada mõistust kehast eraldiseisvaks.
Teised uuringud näitavad, et meie ajudega kaasneb ülearenenud tunnetus põhjuse ja tagajärje suhtest, mis sunnib meid täheldama eesmärki ja tahtlikku konstruktsiooni kõikjal — ka seal, kus seda pole.
http://forte.delfi.ee/news/tea.....d=21146565
Kommenteerige keegi seda
@väike My –
Nonii. Igasuguste jumalate olemasolu ei sõltu sellest kui palju keegi neisse usub vaid ikka reaalsetest tõenditest. Neid tõendeid pole. Järelikult eksisteerivad jumalad vaid usklike kujutustes.
Inimajule on üldse iseloomulik näha asju seal kus neid pole. Heaks näiteks on see , kuidas nii kerge on leida inimnäolisi kujundeid suvalistest mustritest mis esinevad looduses. See on ka evolutsiooonilise arengu tulemus.
PM jamaloogialugu on asjalik, hea, et keegi viitsib:)
http://www.parnupostimees.ee/?id=79306
Järjekordne happelise organismi jama
Äitähh :)
See võiks siis seletada asjaolu, miks inimesed paarsada aastat tagasi üritasid väita, et evolutsioonil on eesmärk, keerukustumine. Seondub ehk natuke semiootika omailmade teooriaga.
P.S. Endal sellega erilist probleemi pole, olen bioloog.
http://www.parnupostimees.ee/?id=79306
no vott jälle pappi vaja!
Pole Eesti ajakirjandus aga teema on skeptikute hambus olnud (vist):
http://www.timesonline.co.uk/t.....683671.ece
Laiskadele copy algusest:
Õhtuleht: Hannes Vanaküla: “Ega ma ennast suureks selgeltnägijaks pea, vahel otsimised õnnestuvad!”
Charles Darwini tee evolutsiooniteooriani
Tarkade Klubi, Delfi Forte kaudu
Lugege ikka kommentaare ka :-)
Populaarteadusliku ajakirja BBC Focus Darwini eri. Inglise keeles, vajab vaatamiseks Flashi.
Huvitavat lugemist Darwinist ja evolutsiooniteooriast:
* Richard Lenski eksperimendid E. coli bakteritega.
* Evolutsiooniteooria ajalugu.
* Mida on evolutsiooniteooria meile andnud?
* Mida Darwin ei teadnud?
* Steve Jonesi artikkel evolutsiooni peatumisest ja PZ Myersi vastuartikkel.
* Intervjuu Dawkinsiga.
Tasub veel tähele panna, et Darwin, olgugi et silmapaistev teadlane, polnud siiski mingi äkki valgustuse saanud prohvet. Moodne evolutsionistlik mõtlemine on temast vähemalt sajandi võrra vanem (vt. näiteks James Burnett). Kui loodusliku valiku teooriat poleks formuleerinud tema ja Wallace, oleks seda järgmisel või ülejärgmisel kümnendil teinud keegi kolmas.
Multivitamiinid ei tööta, näitab uurimus
Siim Sepp, Novaator, LiveScience
Ravimiamet sai mullu pea 100 kõrvaltoime kiirteadet
Siinkohal oleks hea teada ka tehtud vaktsineerimiste koguarvu.
2008. a laekunud kõrvaltoime teatised
Teadlased kahtlevad liigesepõletiku ravimite tõhususes
PM Tarbija 24 vahendab BBC-d
Millist tulevikku lubavad kaardid?
Siret Mägi, Õhtuleht
Põhjalikud tabelid, mida kaardid tähendavad ja kuidas nendega ennustada.
Estonians least religious in the world
Eestlased jõudsid maailma ususalgajate esikümnesse
Eesti Päevaleht
Nojahaga, kuidas selle “mingisuguse vaimuga” jääb?
Kirik kirikuks, aga usk astroloogiasse ja elujõu väesse, mida posijad liigutavad, omab mumeelest samuti religioosseid tunnuseid.
Maag Hannes: politsei ei arvesta selgeltnägemist (Reporter.ee video)
Näide sellest, mida libaarstid võivad korda saata:
Pepulõikus viis naised surmavõitlusse
“Tampa politsei otsib valedoktorit, keda arvatakse olevat süstinud naiste tagumikesse tööstuslikku silikooni.”
Urmas Kõljalg: Charles Darwini evolutsiooniteooria võtmeks on aeg
Alo Lõhmus, Postimees
Vatikan tunnustab ametlikult darvinismi
Delfi Forte
On see nüüd tõlkija lihtsameelsus või pahatahtlikkus, et ta väidab inimese ahvist põlvneva olevat?
Hmm, ajalehes The Times väidetakse ka:
Ah, kui see inimeste ja ahvide ühine eellane tänapäeval kuskil loomaaias näha oleks, siis kutsuks rahvas teda päris kindlasti ahviks. Nii et minu meelest ei ole selle “ahvist põlvnemise” kallal mõtet eriti norida. Oluline on see, et inimene ei põlvnenud ühestki tänapäeva ahvist.
Noja ega me ahvidest ju kuigipalju ei erine, seega oleme ka ise ses mõttes ahvid.
Meenutan, et “ahv” ei ole zooloogiline termin. Ei ole niisugust perekonda, sugukonda, seltsi ega muud taksonoomilist üksust, mis ühendaks kõiki elajaid, keda nimetatakse ahvideks, jättes välja inimese ja kõik teised elajad, keda ahvideks ei nimetata. Sellepärast, kui keegi kasutab sõna “ahv” (isegi kui ütleja on bioloog), on selge, et see on mitteteaduslikus, kõnekeelses tähenduses, ning et sõna “ahv” sisu on konteksti ja terve mõistuse põhjal intuitiivselt arusaadav.
Krikul on absoluutselt õigus, väites, et kui inimeste ja inimahvide ühine eellane tänapäeval kuskil loomaaias näha oleks, siis kutsuks rahvas teda ahviks.
Kunagi lugesin “Eesti Päevalehest” Tiit Kändleri sulest järgmist (tsiteerin mälu järgi): Inimese ja šimpansi DNA erineb 3%. Umbes sama palju erineb naine mehest. Mida sellest järeldama peaks? Ei tea. (Tsitaadi lõpp.)
Te unustasite ära muide , et Darwini sünnist on nüüd siis 200 aastat möödas!
Olavi Ruitlane: Nõiad – viimane võimalus
Delfi
Fakt on ikkagi see, et Vanaküla selle mehe üles leidis. Mida selle kohta küll tõenäosusteooria ütleks. Võibolla peaksite töötuks jäänud Vanakülale 10 000 välja maksta. Kuid näen selgelt ette, et te ei tee seda, sest siis tuleks skeptikute ühing sulgeda, ohtu satuksid ülemaailmsed skeptikute ühingud, nii et igasugune raha maksmine on ju tegelikult välistatud. Päris kena vandenõuteooria tuli välja. Kuid skeptikute ühingud on kindlasti hädavajalikud, sest kõiksugu paraühinguid on niigi palju.
10 000 krooni (ja miljon dollarit jne.) saab keegi, kes midagi kontrollitud tingimustes näidata suudab. Praegu on meil informatsiooni toimunust siiski äraütlemata kasinalt ja Lääne Elu vahendatust paistab, et tegelikuks leidjaks oli siiski mehe õde ise…
@salvey – ega see skeptik.ee 10 000 (või Randi miljoni) väljamaksimine ei käigi sedasi, et keegi tuleb peale juhtumit raporteerima, mida ta korda on saanud ja siis hakkavad osapooled vaidlema, kas see juhtum ikka tõestab või ei tõesta mingit võimet, vaid katse tingimused lepitakse enne katset kokku ja see sooritatakse kontrollitud tingimustes, mis ei jäta ruumi vabade assotsiatsioonide meetodile ega tagantjärele tõlgendamistele.
Huvitavaid fakte Darwini elust
Siim Sepp, Novaator
Toomas Paul räägib evolutsioonist kui ideoloogiast: Darwini evangeelium.
Huvitav on ka tema tõlgendus Londoni ateistide bussikampaania sõnumist artikli lõpus: There’s probably no God. Now stop worrying and enjoy your life*. –> Usutavasti pole Jumalat olemas. Seega: ära enam muretse ja naudi elu.
* Tõenäoliselt pole Jumalat olemas. Jäta muretsemine ja tunne elust rõõmu.
@Starker – veidi tekitab võõristust see religioosse terminoloogia kasutamine teaduslike kontseptsioonide juures. “Darwini evangeelium”, “darwinismi suurim apostel Dawkins”.
Sellega justkui taodeldakse postmodernset lugude võrdsust seal, kus see pole kohane. Piiblilugude tõele vastavuse kohta pole meil palju tõendeid ette näidata, küll aga on evolutsioon loodusteaduslik ja vaadeldav fakt.
Ja rääkida teadusest kui ideoloogiast? Nomaeitea. Tundub nagu eneseõigustusena, et enda poolt esindatava kristluse pealt tähelepanu kõrvale juhtida. Ehk demagoogia.
Kas ma olen liiga naiivne, kui arvan, et teooria kujunemiseks normaalparadigmaks piisab sellest, kui on ette näidata piisav hulk tõendeid?
Äkki oli asi selles, et tema väide ei olnud piisava detailirikkusega läbi kaalutletud? Darwin oli selles osas tunduvalt täpsem ning lisaks kirjeldas ka rida puudusi ja võimalikke tõendeid, mis kas siis kinnitavad või kummutavad ta loo.
Aga seda küll – ühiskond või teadus arenevad samm-sammult ja sama moodi ei leidnud antiikajal arendamist suunalt õige atomism, mida me praegu üheks füüsika alustalaks peame.
Kusjuures, kas keegi oskab mulle öelda milles seisneb bussikampaania seos selle konkreetse artikli lõiguga? Minule küll kohale ei jõudnud. Jutt käib sellest et enamus inimesi ei viitsi algallikaid(“Liikide teket”, Piiblit”) korralikult lugeda ja siis järsku mingi bussiloosung?? Ja ka kogu ülejäänud artikliga on seos milline? Et Dawkins kes loosungi välja mõtles on muuhulgas kursis evolutsiooniteooriaga?
@Martin Vällik – Minu arvates on see väga hea näide mis juhtub kui inimene kirjutab ideoloogilise artikli asjade sisusse süüvimata. Jänni jäädakse nii teaduslike mõistete ja teadusideede käsitusega kui ka lihtlabase bussikampaaniaga.
@Santa – Bussikampaania jutu idee tundus olevat näide sellest, millist lohutust/vabandust/õigustust “materialism” inimestele pakub.
No muarust on igati põhjendet nimetada meie (inimeste ja šimpanside) ühist esivanemat “ape” või “inimahv”. Et see segadust tekitab, no seda jah, ja lihtsalt “ahv” on veel eriti segane, aga mingit sisulist viga pole kummaski.
Mis tollesse “Darwini evangeeliumisse” puutub, siis inimesi, keda lõbustab naabrimuti pildile teist naabrit meenutavate vuntside ja habeme ettejoonistamine, on üllatavalt palju.
Aga enamik neist kasvab lõpuks sellest east välja.
Arstid nõuavad HPV vaktsiinile riigi toetust
Igati kasulik algatus. Aga kuna artiklis esineb kuri V-sõna, on kohe ka mitu vaktsiinimüütidega hampelmanni kommentaariumis kohal. Muist patrab Meerikamaa paremäärmuslaste kombel “lõtvadest elukommetest” ka.
Pole nüüd päris eesti ajakirjanduse teema, aga tundub, et me oleme vähemalt endi arvates maailma kõige vähem religiooniga seotud maa.
http://www.gallup.com/poll/114.....ommon.aspx
@Tonda – küsitluste puhul on alati oluline vaadata küsimust, mida küsitakse ja vastusevariante.
Sellise edetabeli tipus olla on minumeelest päris tore, aga mul tekitab see mõningaid mõtisklusi:
Mida meie inimesed religiooniks peavad?
Vastus ei pruugi üldse tähendada seda, et ateistlikud ollakse, kuna Eurobaromeetri andmetel usutakse meil valdavas enamikus “mingisugust vaimu” ja peetakse astroloogiat teaduslikuks, mida siis ei peeta sugugi religioosseks tegevuseks, vaid tavaliseks terve mõistusega võetavaks asjaks. Teiseks pole luterlus iseenesest miskit sellist, mis igapäevaselt inimesele pinda käiks ja islami moel vägisi meelde tuletaks ja päevakava lahutamatu osa oleks.
Aga jah, Eesti riigi PR-i mõttes pole see sugugi paha uudis :-)
Aga kuidas paistab – kas religiooni tähtsaks pidamine ja elatustase on omavahel kuidagi seotud?
Seisukoht, et Eesti on Euroopa kõige vähem religioosne maa, toetab järgmine eurobaromeeter aastast 2005 (16% usub jumala olemasolu, 2. kohal tšehhid 19%):
http://ec.europa.eu/public_opi.....ort_en.pdf
@Martin
Raske öelda, kui palju muud tegurid elatustaset mõjutavad – keegi ju ei arva, et Zimbabwe või Sierra-Leone vaesuse põhjuseks ainult religioossus on. Seepärast võrdlesin USA osariike. Selgub, et mingi side elatustaseme ja religioossusega on.
Mõned kõige uskmatumad osariigid – Massachusetts ja New- Hampshire – on kindlalt varakamate hulgas (personal income per capita) ja religioossemad jälle päris lõpus.
VT. ka: http://www.statemaster.com/gra.....per-capita
Kõige “uskmatum” on Vermont, kuid jõukuse edetabelis leiab selle osariigi alles 24. kohalt, Maine 32.
Kõik see on muidugi suhteline, kuid mingit trendi ikka näitab.
Mis on põhjus, mis tagajärg, on ilmselt raske öelda.
Lapsed viidi vanemate teadmata kirikusse
Marko Suurmägi, Sakala
Lapsed on selles eas näinud enamasti hulgaliselt vägivaldse sisuga multikaid ja arvutimänge mänginud. Rääkivate loomade või Vanapagana ja Kaval-Antsu vaatamist ei pane ju keegi pahaks, kuigi pole tegemist reaalsete asjadega. Ja kui lapsel tekkisid küsimused, siis tuleks vanemal lapsele oma seisukohti selgitada. Minu meelest.
Minu meelest mitte. Esiteks laste küsimused näitavad, et tehti “ajupesu”. Teiseks pole selliste asjade üle otsustamine kasvataja pädevuses ja kõik, mingit vabandust lihtsalt ei ole. Tööjõuga eriti kitsas praegu pole, nii et kasvataja vallandamine võiks olla arvestatav lahendus.
No tule taevas appi. Ja pealegi lapsed küsivad pidevalt igasugu küsimusi. Seletada tuleb kõige kohta.
TIIT KÄNDLER: Kahe kultuuri vastuolud takistavad arengut
Tiit Kändler, Eesti Päevaleht
Pealtnägija: tulevaste finantsintelligentide klubi mängib Cashflow’d
Reklaamid kuritarvitavad teadust
Siim Sepp, Novaator
Koosneb elektronidest või vaakumist?
Ohhoo, jälle üks Atlantis avastatud:
Kas tõesti müütiline Atlantis?
Inna-Katrin Hein, PM Elu 24, The Sun põhjal
Platon nii ütleski, et “1116 km Aafrika läänerannikust”?
platon kindlasti ei juhatanud 1116 km aafrikast läänmde. küll aga heraklese väravate ehk gibraltari taha, kus mainitud leid suht-koht asubki.
igatahes…olgu selle atlantisega lood kui tahes müütilised, tuleb tõele au andes tõdeda, et viidatud struktuur on kahtlemata erakordselt huvitav ja kummaline. jääb vaid üle oodata asjatundjate seletusi.
muus osas aga jääb häirivaks seekordse atlantise aukoht. vastavalt “teadaolevale infole” ootaks ma seda pigem kuskilt atlandialuse mäeaheliku tippude vahelt, mitte aga mäeaheliku kõrvalt, kõnealuse piirkonna kõige sugavamast kohast, mille puhul on kahtlane, et just see koht omal ajal vee peal oli.