Lugusid Eesti ajakirjandusest (veebruari algus)

  • Kas Galileo kasutas teleskoopi ikka esimesena?
    Tiit Kändler, teadus.ee Delfi vahendusel

    Käesolev aasta on kuulutatud astronoomia aastaks seetõttu, et 400 aasta eest võttis Galileo Galilei esmakordselt kasutusele teleskoobi, et vaadelda taevakehasid. Kuid kas oli Galilei ikka esimene? Igatahes inglise teadusajaloolased kahtlevad selles.

  • TV3: Langus kihutab inimesi ennustajate juurde

    Koondamised, pankrotid, töötus ja laenukoorem panevad isegi skeptikuid ennustajatelt nõu küsima.

  • Tõnu Lehtsaar: Vaikiv ajastu homoküsimuses
    Tõnu Lehtsaar, Delfi

    Väidan, et homoküsimuses oleme astumas vaikivasse ajastusse, kus inimestel pole võimalust välja öelda oma tegelikke tundeid, seisukohti, teadmisi ja veendumusi. Tegemist on ebademokraatliku arenguga ühiskonnas. Sallivuse ja arengu märksõnadega kõigutatakse demokraatia põhisisu — mis on rahva võim, rahva enamuse tahtega arvestamine.

  • Seksisõltuvus – pseudohaigus või tõeline probleem?
    Veronika Raudsepp Linnupuu, Naistemaailm.ee

    Meil kõigil on oma väikesed nõrkused. Tihtipeale aga hakatakse rahuldust pakkuvaga liialdama ning kujunebki välja sõltuvus või siis antud juhul pigem sundkäitumine. Sõltuvus on oma olemuselt aga midagi, mis hakkab ühiskonnas aktsepteeritud käitumist pärssima ning tekitab probleeme lähisuhetes ja tööl.

  • Milline on sinu õnnekivi?
    Meelis Piller, Naistemaailm.ee

    Veda astroloogia järgi mõjutavad kalliskivid seda nähtamatut ja imepeent energiavälja, mis kiirgub igast elusolendist ning kõigest, mis meid ümbritseb. Nii mõjutab kalliskivide väli otseselt selle kandja emotsionaalset ja mentaalset energiat ning pikaajalisel kasutamisel tekitab neis muutusi.

  • Martin Vällik: mis on jama ehk sissejuhatus jamaloogiasse
    Postimees
  • Uuring: regulaarne kirikuskäimine vähendab enesetapuriski
    Postimees Tarbija24

    «Selle uuringu peamine tulemus on, et jumalateenistustel käimine seostub madalama suitsiidiriskiga,» sõnas uuringu autor Daniel Rasic.

    Samuti selgus, et see, kas inimene peab end usklikuks või ei, tema enesetapu tõenäosust ei mõjuta – loeb vaid jumalateenistustel osalemine.

  • Teadlased: usk jumalasse on kaasa sündinud!
    Delfi Forte

    Nende arvamust kinnitavad imikute ja lastega tehtud katsed, mis näitavad, et ajul on kaasasündinud tendents pidada mõistust kehast eraldiseisvaks.

    Teised uuringud näitavad, et meie ajudega kaasneb ülearenenud tunnetus põhjuse ja tagajärje suhtest, mis sunnib meid täheldama eesmärki ja tahtlikku konstruktsiooni kõikjal — ka seal, kus seda pole.

120 Replies to “Lugusid Eesti ajakirjandusest (veebruari algus)”

  1. @väike My

    Nonii. Igasuguste jumalate olemasolu ei sõltu sellest kui palju keegi neisse usub vaid ikka reaalsetest tõenditest. Neid tõendeid pole. Järelikult eksisteerivad jumalad vaid usklike kujutustes.

    Inimajule on üldse iseloomulik näha asju seal kus neid pole. Heaks näiteks on see , kuidas nii kerge on leida inimnäolisi kujundeid suvalistest mustritest mis esinevad looduses. See on ka evolutsiooonilise arengu tulemus.

  2. Äitähh :)
    See võiks siis seletada asjaolu, miks inimesed paarsada aastat tagasi üritasid väita, et evolutsioonil on eesmärk, keerukustumine. Seondub ehk natuke semiootika omailmade teooriaga.

    P.S. Endal sellega erilist probleemi pole, olen bioloog.

  3. Pole Eesti ajakirjandus aga teema on skeptikute hambus olnud (vist):
    http://www.timesonline.co.uk/t.....683671.ece

    Laiskadele copy algusest:

    THE doctor who sparked the scare over the safety of the MMR vaccine for children changed and misreported results in his research, creating the appearance of a possible link with autism, a Sunday Times investigation has found.

  4. Charles Darwini tee evolutsiooniteooriani
    Tarkade Klubi, Delfi Forte kaudu

    Evolutsiooniteooria paikapidavus on sestsaadik korduvalt kinnitust leidnud, muu hulgas tänu geneetikale, millest Darwini aegadel veel midagi ei teatud. Uued avastused on süvendanud meie arusaama evolutsioonist ja liikide muutumisest, kuid selle tuum on jäänud samaks, nagu seda kirjeldas Darwin.

    Lugege ikka kommentaare ka :-)

  5. Populaarteadusliku ajakirja BBC Focus Darwini eri. Inglise keeles, vajab vaatamiseks Flashi.

    Huvitavat lugemist Darwinist ja evolutsiooniteooriast:
    * Richard Lenski eksperimendid E. coli bakteritega.
    * Evolutsiooniteooria ajalugu.
    * Mida on evolutsiooniteooria meile andnud?
    * Mida Darwin ei teadnud?
    * Steve Jonesi artikkel evolutsiooni peatumisest ja PZ Myersi vastuartikkel.
    * Intervjuu Dawkinsiga.

  6. Tasub veel tähele panna, et Darwin, olgugi et silmapaistev teadlane, polnud siiski mingi äkki valgustuse saanud prohvet. Moodne evolutsionistlik mõtlemine on temast vähemalt sajandi võrra vanem (vt. näiteks James Burnett). Kui loodusliku valiku teooriat poleks formuleerinud tema ja Wallace, oleks seda järgmisel või ülejärgmisel kümnendil teinud keegi kolmas.

  7. Multivitamiinid ei tööta, näitab uurimus
    Siim Sepp, Novaator, LiveScience

    Tervise saladus on teadlaste sõnul väga lihtne: söö korralikku ja mitmekesist toitu. Ka paljud teised uurimused on näidanud, et vitamiinide tarbimine on üsna kasutu ning võib mõnel juhul olla isegi ohtlik, kirjutas LiveScience.

    “Toitaineid tuleb saada toidust,“ ütles uurimust juhtinud USA Hutchinsoni terviseteaduse keskuse teadlane Marian L. Neuhouser. „Korralik toit on parem kui toidulisandid. Eriti oluline on laias valikus puuviljade, juurviljade ja täisteratoodete söömine.“

  8. Ravimiamet sai mullu pea 100 kõrvaltoime kiirteadet

    Kõige sagedamini tekitasid kõrvaltoimeid vaktsiinid ja enamesinenud kõrvaltoimeteks olid palavik, lööve, süstekoha punetus ning turse, vahendas meditsiiniuudiste portaal mu.ee.

    Kahel juhul 14st hinnati vaktsiini kõrvaltoime ka tõsiseks: ühel juhul vajas patsient leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini tõttu haiglaravi ning teisel juhul tekkisid patsiendil papilloomiviiruse vaktsiini tõttu krambid.

    Vaktsiinide kõrvaltoimetest paranesid kõik patsiendid. Kõikide teatatud kõrvaltoimete lõikes paranes täielikult 67 inimest, jääknähtudega kolm ning kõrvaltomest teatamise hetkeks ei olnud veel terveks saanud kümme patsienti.

    Siinkohal oleks hea teada ka tehtud vaktsineerimiste koguarvu.

  9. 2008. a laekunud kõrvaltoime teatised

    Vaktsiinid
    Ravimiametile saadetud 93 kõrvaltoime teatisest olid 14 vaktsiinide kohta (ca 15 %), neist:
    – alla 1-aastane laps (difteeria-teetanus-läkaköha +Haemophilus influenzae vaktsiin) – 2
    – 1-aastane laps (leetrid-mumps-punetised vaktsiin) – 3
    – 2…7-aastane laps (difteeria-teetanus-läkaköha, poliomüeliit+Haemophilus influenza vaktsiin) – 6
    – 11-aastane (hepatiit B vaktsiin) – 1
    – täiskasvanu (puukentsefaliidi vaktsiin) – 1
    – täiskasvanu (inimese papilloomiviiruse vaktsiin) – 1.
    Peamiselt olid tekkinud reaktsioonideks: palavik, lööve, süstekoha punetus ning turse.
    Kahel juhul hinnati kõrvaltoime tõsiseks: ühel juhul vajas patsient tekkinud trombotsütopeenia tõttu haiglaravi (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin) ning teisel juhul tekkisid patsiendil krambid (papilloomiviiruse vaktsiin). Kõikidest nimetatud kõrvaltoimetest paraneti täielikult.

    Võrdluseks – 2007. a teatati 13-st, 2006. a 18-st ning 2005. a 22-st vaktsiinide kõrvaltoimest.

  10. Teadlased kahtlevad liigesepõletiku ravimite tõhususes
    PM Tarbija 24 vahendab BBC-d

    Reumatoid artriidi leevendamiseks mõeldud ravimite puhul leidsid teadlased, et 21st tootest 13 ei leevenda haigust mingil moel või on vähese toimega. Nende 13 suukaudse või välispidiseks kasutamiseks mõeldud ravimi sekka kuulusid ka hirvesarvepulber, mustasõstraseemneõli, kollageen, linaseemneõli ja pajukoor, vahendas BBC.

    Samas leidis uuringus kinnitust kalaõli toime, mis vähendas liigeste valu ja jäikust.

    Osteoartriidi leevendamiseks mõeldud toodetest oli vähese efektiivsusega või puudus mõju täielikult kuuel ravimil. Üks nendest oli glükosamiin, mis on asjatundjate seas kahtlusi tekitanud ka varem.

    Osteoartriidi puhul osutus efektiivseimaks tšillipipardest valmistatud geel Capsaicin, mis vähendas valu ja liigeste tundlikkust.

  11. Estonians least religious in the world

    Eestlased jõudsid maailma ususalgajate esikümnesse
    Eesti Päevaleht

    Ainult 14 protsenti Eestis küsitletuid pidas Gallupi sel nädalal avaldatud küsitluse järgi religiooni oluliseks osaks oma igapäevaelust, näitaja on kõige madalam Euroopa Liidus

    Nojahaga, kuidas selle “mingisuguse vaimuga” jääb?

    Kirik kirikuks, aga usk astroloogiasse ja elujõu väesse, mida posijad liigutavad, omab mumeelest samuti religioosseid tunnuseid.

  12. Urmas Kõljalg: Charles Darwini evolutsiooniteooria võtmeks on aeg
    Alo Lõhmus, Postimees

    Peamine probleem on minu arvates see, et evolutsiooniteooria mõistmiseks peab suutma endale luua pildi evolutsiooni ajaskaalast, neist miljarditest aastatest, mis selleks on kulunud. See on võti. Me võime rääkida liikide tekkimisest, looduslikust valikust ja kõigest muust, kuid just ajaskaala, mis läheb sügavale elupuu juure juurde – seda keerulist skaalat on raske mõista.

  13. Vatikan tunnustab ametlikult darvinismi
    Delfi Forte

    Vatikan tunnistab ametlikult, et evolutsiooniteoorial rajajal Charles Darwinil oli omal ajal siiski õigus – inimene põlvneb ahvist.

    On see nüüd tõlkija lihtsameelsus või pahatahtlikkus, et ta väidab inimese ahvist põlvneva olevat?

    Hmm, ajalehes The Times väidetakse ka:

    The Vatican has admitted that Charles Darwin was on the right track when he claimed that Man descended from apes.

  14. Ah, kui see inimeste ja ahvide ühine eellane tänapäeval kuskil loomaaias näha oleks, siis kutsuks rahvas teda päris kindlasti ahviks. Nii et minu meelest ei ole selle “ahvist põlvnemise” kallal mõtet eriti norida. Oluline on see, et inimene ei põlvnenud ühestki tänapäeva ahvist.

  15. Meenutan, et “ahv” ei ole zooloogiline termin. Ei ole niisugust perekonda, sugukonda, seltsi ega muud taksonoomilist üksust, mis ühendaks kõiki elajaid, keda nimetatakse ahvideks, jättes välja inimese ja kõik teised elajad, keda ahvideks ei nimetata. Sellepärast, kui keegi kasutab sõna “ahv” (isegi kui ütleja on bioloog), on selge, et see on mitteteaduslikus, kõnekeelses tähenduses, ning et sõna “ahv” sisu on konteksti ja terve mõistuse põhjal intuitiivselt arusaadav.

    Krikul on absoluutselt õigus, väites, et kui inimeste ja inimahvide ühine eellane tänapäeval kuskil loomaaias näha oleks, siis kutsuks rahvas teda ahviks.

    Kunagi lugesin “Eesti Päevalehest” Tiit Kändleri sulest järgmist (tsiteerin mälu järgi): Inimese ja šimpansi DNA erineb 3%. Umbes sama palju erineb naine mehest. Mida sellest järeldama peaks? Ei tea. (Tsitaadi lõpp.)

  16. Fakt on ikkagi see, et Vanaküla selle mehe üles leidis. Mida selle kohta küll tõenäosusteooria ütleks. Võibolla peaksite töötuks jäänud Vanakülale 10 000 välja maksta. Kuid näen selgelt ette, et te ei tee seda, sest siis tuleks skeptikute ühing sulgeda, ohtu satuksid ülemaailmsed skeptikute ühingud, nii et igasugune raha maksmine on ju tegelikult välistatud. Päris kena vandenõuteooria tuli välja. Kuid skeptikute ühingud on kindlasti hädavajalikud, sest kõiksugu paraühinguid on niigi palju.

  17. Fakt on ikkagi see, et Vanaküla selle mehe üles leidis … Võibolla peaksite töötuks jäänud Vanakülale 10 000 välja maksta.

    10 000 krooni (ja miljon dollarit jne.) saab keegi, kes midagi kontrollitud tingimustes näidata suudab. Praegu on meil informatsiooni toimunust siiski äraütlemata kasinalt ja Lääne Elu vahendatust paistab, et tegelikuks leidjaks oli siiski mehe õde ise…

  18. @salvey – ega see skeptik.ee 10 000 (või Randi miljoni) väljamaksimine ei käigi sedasi, et keegi tuleb peale juhtumit raporteerima, mida ta korda on saanud ja siis hakkavad osapooled vaidlema, kas see juhtum ikka tõestab või ei tõesta mingit võimet, vaid katse tingimused lepitakse enne katset kokku ja see sooritatakse kontrollitud tingimustes, mis ei jäta ruumi vabade assotsiatsioonide meetodile ega tagantjärele tõlgendamistele.

  19. Huvitavaid fakte Darwini elust
    Siim Sepp, Novaator

    Paarkümmend aastat hiljem sai ta aga teada, et noor loodusteadlane Alfred Russell Wallace on jõudnud samadele järeldustele. Wallace saatis oma ideed Darwinile, misjärel otsustas viimane ka oma teooria lõplikult vormistada ning mõlema teadlase tööd koos avaldamiseks saata. Kuulsaks sai siiski Darwin, mitte Wallace. Osalt ilmselt seetõttu, et tema mõtted olid pisut kaugemale arenenud, osalt aga seetõttu, et ta oli teadusüldsusele tuntud juba mitu aastakümmet.

    Nende tööd ei tekitanud siiski kohe suurt furoori. Näiteks ütles Linné ühingu president 1859. aasta kevadel, et eelmisel aastal ei tehtud ühtki suuremat avastust.

  20. Toomas Paul räägib evolutsioonist kui ideoloogiast: Darwini evangeelium.

    Huvitav on ka tema tõlgendus Londoni ateistide bussikampaania sõnumist artikli lõpus: There’s probably no God. Now stop worrying and enjoy your life*. –> Usutavasti pole Jumalat olemas. Seega: ära enam muretse ja naudi elu.

    * Tõenäoliselt pole Jumalat olemas. Jäta muretsemine ja tunne elust rõõmu.

  21. @Starker – veidi tekitab võõristust see religioosse terminoloogia kasutamine teaduslike kontseptsioonide juures. “Darwini evangeelium”, “darwinismi suurim apostel Dawkins”.

    Sellega justkui taodeldakse postmodernset lugude võrdsust seal, kus see pole kohane. Piiblilugude tõele vastavuse kohta pole meil palju tõendeid ette näidata, küll aga on evolutsioon loodusteaduslik ja vaadeldav fakt.

    Ja rääkida teadusest kui ideoloogiast? Nomaeitea. Tundub nagu eneseõigustusena, et enda poolt esindatava kristluse pealt tähelepanu kõrvale juhtida. Ehk demagoogia.

    Selleks, et teooria kujuneks normaalparadigmaks, peab ta olema täpselt doseeritud ja disainitud.

    Kas ma olen liiga naiivne, kui arvan, et teooria kujunemiseks normaalparadigmaks piisab sellest, kui on ette näidata piisav hulk tõendeid?

    Meedik F. J. Schelver väitis juba 1802. aastal, et inimene on arenenud ahvitaolisest olendist. Paraku, see oli veidi enneaegne ega leidnud vastukaja.

    Äkki oli asi selles, et tema väide ei olnud piisava detailirikkusega läbi kaalutletud? Darwin oli selles osas tunduvalt täpsem ning lisaks kirjeldas ka rida puudusi ja võimalikke tõendeid, mis kas siis kinnitavad või kummutavad ta loo.

    Aga seda küll – ühiskond või teadus arenevad samm-sammult ja sama moodi ei leidnud antiikajal arendamist suunalt õige atomism, mida me praegu üheks füüsika alustalaks peame.

  22. Kusjuures, kas keegi oskab mulle öelda milles seisneb bussikampaania seos selle konkreetse artikli lõiguga? Minule küll kohale ei jõudnud. Jutt käib sellest et enamus inimesi ei viitsi algallikaid(“Liikide teket”, Piiblit”) korralikult lugeda ja siis järsku mingi bussiloosung?? Ja ka kogu ülejäänud artikliga on seos milline? Et Dawkins kes loosungi välja mõtles on muuhulgas kursis evolutsiooniteooriaga?

  23. @Martin Vällik – Minu arvates on see väga hea näide mis juhtub kui inimene kirjutab ideoloogilise artikli asjade sisusse süüvimata. Jänni jäädakse nii teaduslike mõistete ja teadusideede käsitusega kui ka lihtlabase bussikampaaniaga.

    @Santa – Bussikampaania jutu idee tundus olevat näide sellest, millist lohutust/vabandust/õigustust “materialism” inimestele pakub.

  24. Hmm, ajalehes The Times väidetakse ka:

    The Vatican has admitted that Charles Darwin was on the right track when he claimed that Man descended from apes.

    No muarust on igati põhjendet nimetada meie (inimeste ja šimpanside) ühist esivanemat “ape” või “inimahv”. Et see segadust tekitab, no seda jah, ja lihtsalt “ahv” on veel eriti segane, aga mingit sisulist viga pole kummaski.

  25. Mis tollesse “Darwini evangeeliumisse” puutub, siis inimesi, keda lõbustab naabrimuti pildile teist naabrit meenutavate vuntside ja habeme ettejoonistamine, on üllatavalt palju.

    Aga enamik neist kasvab lõpuks sellest east välja.

  26. @Tonda – küsitluste puhul on alati oluline vaadata küsimust, mida küsitakse ja vastusevariante.

    Is religion an important part of your daily life?
    Kas religioon on su igapäevaelu oluline osa?

    Sellise edetabeli tipus olla on minumeelest päris tore, aga mul tekitab see mõningaid mõtisklusi:

    Mida meie inimesed religiooniks peavad?
    Vastus ei pruugi üldse tähendada seda, et ateistlikud ollakse, kuna Eurobaromeetri andmetel usutakse meil valdavas enamikus “mingisugust vaimu” ja peetakse astroloogiat teaduslikuks, mida siis ei peeta sugugi religioosseks tegevuseks, vaid tavaliseks terve mõistusega võetavaks asjaks. Teiseks pole luterlus iseenesest miskit sellist, mis igapäevaselt inimesele pinda käiks ja islami moel vägisi meelde tuletaks ja päevakava lahutamatu osa oleks.

    Aga jah, Eesti riigi PR-i mõttes pole see sugugi paha uudis :-)

    Aga kuidas paistab – kas religiooni tähtsaks pidamine ja elatustase on omavahel kuidagi seotud?

  27. @Martin

    Aga kuidas paistab – kas religiooni tähtsaks pidamine ja elatustase on omavahel kuidagi seotud?

    Raske öelda, kui palju muud tegurid elatustaset mõjutavad – keegi ju ei arva, et Zimbabwe või Sierra-Leone vaesuse põhjuseks ainult religioossus on. Seepärast võrdlesin USA osariike. Selgub, et mingi side elatustaseme ja religioossusega on.
    Mõned kõige uskmatumad osariigid – Massachusetts ja New- Hampshire – on kindlalt varakamate hulgas (personal income per capita) ja religioossemad jälle päris lõpus.

    VT. ka: http://www.statemaster.com/gra.....per-capita

    Kõige “uskmatum” on Vermont, kuid jõukuse edetabelis leiab selle osariigi alles 24. kohalt, Maine 32.

    Kõik see on muidugi suhteline, kuid mingit trendi ikka näitab.
    Mis on põhjus, mis tagajärg, on ilmselt raske öelda.

  28. Lapsed viidi vanemate teadmata kirikusse
    Marko Suurmägi, Sakala

    Viljandi Midrimaa lasteaia kasvataja viis esmaspäeval hulga lapsi vanematele teatamata baptistikoguduse majja etendust vaatama. Mitmes lapsevanemas tekitas selline käitumine hämmingut.

    «Laps küsis minu käest juba lasteaias, kas ma jumalat usun,» meenutas lapsevanem Merle Karu. «Koduteel rääkis ta jumala armastusest ja päris, kas ma olen piiblit lugenud.»

    Etendust pidas Kissa kasvatajalt saadud info järgi lastele sobivaks. «Seal oli tõesti tegelasena sees ka Jumal, kuid teema oli sõprus ja headus,» lisas ta.

    «Laps uuris minult jumala kohta ja leidis hommikul, et jumal on ikka armuline, sest on alanud uus päev,»

  29. Lapsed on selles eas näinud enamasti hulgaliselt vägivaldse sisuga multikaid ja arvutimänge mänginud. Rääkivate loomade või Vanapagana ja Kaval-Antsu vaatamist ei pane ju keegi pahaks, kuigi pole tegemist reaalsete asjadega. Ja kui lapsel tekkisid küsimused, siis tuleks vanemal lapsele oma seisukohti selgitada. Minu meelest.

  30. Minu meelest mitte. Esiteks laste küsimused näitavad, et tehti “ajupesu”. Teiseks pole selliste asjade üle otsustamine kasvataja pädevuses ja kõik, mingit vabandust lihtsalt ei ole. Tööjõuga eriti kitsas praegu pole, nii et kasvataja vallandamine võiks olla arvestatav lahendus.

  31. Reklaamid kuritarvitavad teadust
    Siim Sepp, Novaator

    Sildi järgi looduslikke koostisosi sisaldav toode ei pruugi millegi poolest olla parem kunstlikke koostisosi sisaldavast tootest, kuid paljud inimesed usuvad sellest hoolimata toodete looduslikkust kuulutavaid reklaame. Sellised reklaamid on aga pahatihti täis teaduslikult kaheldava väärtusega väiteid.

    Tuntud kaubamärgi öökreem lubab nahka ilusamaks muuta, kaitstes seda ultraviolettkiirguse eest. ASA hinnangul on see väide eksitav, kuna päikeselt tuleva UV-kiirguse vastasest kaitsest pole enamikul inimestest öösel ja siseruumides mingit kasu.

    Tuntud aiatarvete ettevõtte orgaaniline kompostikomplekt oli reklaami järgi 100 protsenti kemikaalidevaba.

    Koosneb elektronidest või vaakumist?

    Mahetoiduaineid reklaamitakse tervisele kasulikena, kuid teaduslikud tõendid on selles osas vastukäivad, leidis Molloy. Näiteks sisaldas mahepiim tavapiimast 50 protsenti rohkem vitamiini E, kuid 15 protsenti vähem vitamiini A.

    Teises uurimuses leiti, et probiootilisi baktereid sisaldavate toodete, näiteks jogurtite kasutamisest ei ole erilist kasu keskmisel hea tervise juures oleval inimesel. Erinevad riskigrupid võivad selliste toodete kasutamisest siiski võita.

  32. platon kindlasti ei juhatanud 1116 km aafrikast läänmde. küll aga heraklese väravate ehk gibraltari taha, kus mainitud leid suht-koht asubki.

    igatahes…olgu selle atlantisega lood kui tahes müütilised, tuleb tõele au andes tõdeda, et viidatud struktuur on kahtlemata erakordselt huvitav ja kummaline. jääb vaid üle oodata asjatundjate seletusi.

    muus osas aga jääb häirivaks seekordse atlantise aukoht. vastavalt “teadaolevale infole” ootaks ma seda pigem kuskilt atlandialuse mäeaheliku tippude vahelt, mitte aga mäeaheliku kõrvalt, kõnealuse piirkonna kõige sugavamast kohast, mille puhul on kahtlane, et just see koht omal ajal vee peal oli.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga