Hiina kvantmeetod, Gabriele Eckert ja teised posijatest koolitajad
Ainuüksi sõnapaar “hiina kvantmeetod” viitab kõigi oma häälikute, silpide ja tähtedega suurejoonelise udujutu poole. Kaalu lisab asjaolu, et “hiina kvantmeetod” tugineb sellistel suurepärastel kuid millegipärast tunnustamata distsipliinidel nagu meditatsioon, kaasaarvatud Neurolingvistiline programmeerimine (NLP), EMDR, Kvant puudutus (Quantum Touch), hüpnoteraapia, Silva meelekontroll meetod, kaugnägemine (remote viewing), hiina energeetiline tervendamine jpt.
Teate saatja Tõnu Nael võtab asja kokku:
Hiina Kvantmeetod (CQM) ühendab teadmisi inimese energiakehast 5000 aastat vanade hiina ning idamaiste tarkustega ja uusima kvantfüüsikaga.
Õppimiseks pole vaja eelteadmisi, see on jõukohane igaühele meist!
Lisame sellele karismaatilise guru tüüpi Gabriele Eckerti (pildil), kes oma kohaloluga Eestit juba mitmendat korda õnnistab, siis saamegi sobiva kompoti neile, kes usuvad “mingisuguse vaimu” olemasolusse.
Tegu pole mingi odava koopiaga ja ärge laske end 25-kroonisest osalustasust eksitada — see on vaid sissejuhatav tutvustus, kus demonstreeritakse rakenduskinesioloogiast tuttavat käevajutamise testi ja kutsutakse üle 8000-kroonisele kursusele. Vähemalt selline pakkumine tehti Priidule, kes ühel eelmistest Gabriele üritustest kohal käis ja mulle oma kogemustest kirjutas:
Põhimõtteliselt selle põhjal, mis mina nägin, väitis ta otsivat inimese energiasüsteemis nõrkusi ja “turbulentse” (mingi talle enda teadaoleva skeemi järgi, mida vist siis tasulisel kursusel õpetati). Iga energeetiline häire ja nõrkus kõrvaldati konfirmatsiooniga stiilis “corrected”. Sellele tegevusele visuaalse füüsilise tagasiside saamiseks vajutati siis patsiendi käele, mida too pidi enda kõrval õhus hoidma. Käe läbi vajudes energeetiline nõrkus eksisteeris, kuid peale konfirmatsiooni imekombel enam läbi ei vajunud. Meenub veel ka see, et korrigeeritav inimene pidi jalalabasi hoidma kord pöiad sissepoole, kord otse, kord väljapoole suunatult, jällegi mingi temale teadaoleva salajase skeemi põhjal, mis tasulistel kursustel avaldati.
Seekordsed sissejuhatavad ja vähese rahaga tutvustused toimuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus aprillis ja põhjalikum töötuba (540 EUR = 8450 kr) 2.-3. mail Tallinnas. Plaanis paistab ka kursus edasijõudnutele.
Igaks juhuks olgu selguse mõttes ära märgitud, et see teave ja lingid ei ole mõeldud reklaamina, kuigi see mõnele sedasi tunduda võib. Siinse teksti autor suhtub hiina kvantmeetodisse kriitiliselt.
Huvitav või siis kummastav on asjaolu, et ETV hommikuprogramm on ka sellele loodusõnnetusele tasuta reklaamiaega andnud:
Hiina Kvantmeetodi looja Gabriele Eckert Terevisioonis, 05.02.2008
Jutt algab süütult Silicon Valleyst ja sealsest innovatiivsest keskkonnast, aga 6. minuti juures kaob vestlus kvantmüstikasse. Saatejuhtidel puudub vist igasugune oskus esitada küsimusi, mis teeniksid vaatajat ja kaitseksid teda ilmselge jama eest. “Töötab küll!” kiidab saatejuht Toomas Luhats takka.
Teine asi, mis teemat uurides silma jäi, on asjaolu, et meil tegutseb selline ettevõtmine nagu Spirituaalne Lektoorium, mis tegutseb tihedalt Arigato klubi ruumes ja mille juhil Aivar Halleril on suured plaanid meie lapsi pühade tõdedega valgustama hakata. Vaevalt, et Arigato Indrek Pertelsoni juhtimisel just Halleri konsulteerimisel suurejooneliselt vastu kirsipuud sõitis, aga tont seda teab… Need “vaimuinimesed” on paljukski võimelised, aga suure raha teenimisega saavad vähesed hakkama, kui sa just The Secret tüüpi grand woo-master pole.
Aga kas usaldaksite oma lapsi nende inimeste ja ideede mõjusfääri: maakiirguste mõõtja Kalju Paldis, reiki õpetaja Tõnu Aru, Silva meetodi koolitaja Reigo Reinmets, kullaärimehest vaimuärimeheks hakanud Alar Tamming (Jure Biechonski võitluskaaslane), new age maaletooja Peeter Liiv, neurolingvistiline programmeerija Katrin Aedma ja muidugi peamees Aivar Haller ise, kes “on otsustanud järgneva 43 aastaga aidata rajada 10 uuele vaimsusele tuginevat üldhariduskooli. Tema igapäevatöö on seotud juhtimisproblemaatikaga. On mentoriks mitmetele tippjuhtidele ja -sportlastele.” (Tippjuht ja tippsportlane Pertelson sobiks profiili poolest küll tema huviorbiiti.) Lisaks on seesama Aivar Haller Lastevanemate Liidu juhatuse liige ja tal on plaanis filmiga The Secret teha promotuur üldhariduskoolides.
Mina muidugi hoian end sellistest asjadest ohutus kauguses, aga radari vaateväljas. Nii mõnigi vanasti posijaks või šarlataniks peetu on tänapäeval viisakamalt kõlava konsultatsiooni- ja koolitusteenuse osutajaks hakanud. Mõni on ka “visionäär”, varasema nimega selgeltnägija, vahepeal kanaldaja.
Tsiteerin lõppu iseennast:
Enesekindlus ja sõnamaagia on tänapäeva posijatel ja ussiõlimüüjatel kenasti selgeks õpitud. Kes valitseb sõnu, see valitseb meeli.
Selline probleemiasetus on juba põhimõtteliselt vildakas. Mõne mõiste ümberdefineerimine ei tohiks anda rahastamiseks rohkem põhjust. Kahjuks see aeg-ajalt siiski nii kipub olema.
Julgen oletada, et sellise küsimuse küsijal puudub igasugune kokkupuude kas siis matemaatika või teadusega. Eristus “teadus või matemaatika” tuleneb fundamentaalsetest erinevustest selle vahel, millele nende kahe distsipliini “tõde” tugineb: esimeselt eeldatakse kooskõla eksperimendiga, teiselt eeldatakse lihtsalt.. kooskõla.
Samuti ei saa ma kuidagi nõustuda hoiakuga, et riik peaks rahastama vaid teadust ja kunsti. Matemaatikal (mille harudena võib käsitleda ka informaatikat ja grammatikat) on inimteadmiste kujunemises iseseisev koht ja kindlasti tuleks seda ka vastavalt rahastada.
Ei saa veel ütlemata jätta, et Eestis ei kahane mitte niiväga huvi reaalteaduste kui pigem matemaatika vastu.
priitp ütles:
volli ütles:
Näiteks Quine integreeris matemaatika teooriad empiirilisse teadusesse. Ma ei ole tema lähenemisega niiväga kursis, et õelda, mille poolest tema naturalism siis feilib.
Vabandust, läksin veidi hoogu. Falsifikatsionismi kriitika kipub taanduma falsifikatsiooniprintsiibi kriitikale, nii et selles osas suurt vahet pole.
volli ütles:
Lihtsalt kooskõla? Misasi on “lihtne kooskõla”? Kooskõla eeldustega ning teatud loogilise protseduuriga. Niisugune kooskõla on meetodina täiesti olemas paljudes teadustes: väited, mis vajavad teoreetilis-formaalset tõestust.
Paljud teadused ei tegele eksperimentidega: sotsioloogia puhul on nende läbiviimine mõnikord ka praktiliselt keerukas või absoluutselt ebaeetiline. Ajaloo puhul on eksperiment suures hulgas uurimisobjektides ebamõistlik või võimatu. Astrofüüsikas on eksperimendil taaskord omaette diapasoon ja viis (kas simulatsioonid on eksperimendid)?
Pigem võibki eristada väitetüüpide alusel: matemaatika tegeleb väidetega, mis vajavad teoreetilis-formaalset tõestust, teistes teadustes on vajalik ka kooskõla näiteks tunnetusega, faktiga, eksperimendiga (kuid see ei tähenda, et teoreetilis-formaalseid tõestusi vajavaid väiteid ka ei oleks).
Kui matemaatika toob teadmisi (ja grammatika ja informaatika jne) – miks ta siis järsku teadus ei ole?
(kui defineerida teadus = loodusteadus, siis matemaatika ei ole teadus. Aga samas, ma ei näe mingit põhjust, miks peaks 19. sajandil äravaieldud probleeme jälle uuesti üle vaidlema).
volli ütles:
Oletus päris täppi ei läinud, matemaatikaga kokkupuudet väljendab minu bakalaureusekraad sellel alal, ega see muidugi suurt ei ole, aga mingi ettekujutuse ikka saab, mis loom see matemaatika on. Teadusega kokkupuudet väljendab politoloogia tsipa kõrgem kraad, kui midagi muud ei ole, siis ettekujutus vähemalt.
Matemaatika on keel, mille abil paljude teaduste väiteid väljendatakse.
Õige. Keel, mida ka tulnukad kahtlemata valdavad. Kuid ta on ka teadus, mis areneb edasi, sest me ei valda teda täielikult. Uusi matemaatilisi seoseid avastatakse ilmselt ilmselt veel pikka aega. Aga kui palga järele lähete võtke see sentides välja, sest 2 krooni on 200 senti.Tõstes võrduse pooled ruutu, (lubatud tehe), saame, et 4 krooni on 20000 senti.Seega ikka tunduvalt rohkem, kui 4 krooni.Raskel ajal kasulik teada.
Valdek tegi arvutusvea. Õige järeldus olnuks, et neli ruutkrooni võrdub 40000 ruutsendiga.
Muide, ruututõstmine kaotab ära märgi, nii et sellega tuleb ettevaatlik olla.
jah, ühikud lähevad ka ruutu
Iseasi, et ruutkroonid on igapäevafinantsistikas harvakasutatav ühik.
@dig –
See eest kuupkroonide kasutamine on praktiline kui rahale jääb alles vaid materjali väärtus!
@Oudekki –
Kooskõla all pidasin silmas just loogilis-formaalset kooskõla. Selline kooskõla on aprioorne. Kooskõla eksperimendi või tunnetusega on aposterioorne. See võib ka minu kiiks olla, kuid mainitud erinevus on minu jaoks võrdlemisi fundamentaalne.
Teadust ei tohiks defineerida, kui midagi “mille abil saab teamisi luua”. Teadus loob teadmisi just eksperimendi läbi ning sellest tuleks ka lähtuda (seda minuteada ka tehakse). Matemaatikat ja loogikat on vaja, et eksperimentaalseid fakte üheks tervikuks koondada.
Lisaksin veel seda, et kui eksperiment nö teaduslikust teadmisest eemaldada, siis pole mingisugust alust eristada näiteks astroloogia ja astronoomia teadmisi.
Samas ei välista “on praktiliselt keerukas või ebaeetiline” eksperimendi võimalikkust ega eksperimendi mõju hüpoteesi tõeväärtusele. Ka füüsikas võib kohata hüpoteese, mille testimine äärmiselt keerukaks osutub.
Vabandust, olin oma oletusetega liialt ennatlik.
priitp sõnas:
Niipalju kui aru saan, siis pidas Quine eristust definitsiooni järgi õigete väidete ja reaalse maailma kohta käivate väidete vahel kunstlikuks. Selleks näitas ta ilmselt, et selline eristus viib teatud vastuoludeni. Ega minagi tema ideid lähemalt kommenteerida ei oska. Mõnel metatasandil võib see ju täiesti paika pidada, kuid nagu öeldud, siis on asjaolu, et erinevalt matemaatikust ei saa teadlane ainuüksi mõtteid mõlgutades uusi teadmisi luua, siiski täiesti reaalne
Nohjah. Falsifikatsionismi järgi tuleb eelistada teooriaid, mis on lihtsamini falsifitseeritavad. On näidatud, et selline lähenemine ei saa anda päris selliseid tulemusi nagu oodatud ning samuti ei vasta see sellele, mis teaduses tegelikult toimub. Seda siis seepärast, et kui teadlaste maailmapilt reaalsusega kokku ei lange, on nad sarnaselt paralastega vägagi osavad vabandusi leidma, miks vastav vaatlus või eksperiment soovitud tulemusi ei andnud.
Samuti, falsifikatsiooniprintsiip tähenduses “teaduslik teeoria peab olema eksperimendis põhimõtteliselt falsifitseeritav” üksi pole kindlasti piisav otsustamaks, mis on teaduslik ja mis mitte. Siiski on see praktikas võrdlemisi heaks vahendiks pseudo- ja päristeaduse eristamisel. Selle printsiibi hülgamine pole õigustatud. Midagi sarnast oli maininud ka Chalmers oma raamatus “Mis asi see o mida nimetatakse teaduseks?”.
Kokkuvõtteks pean ütlema, et adekvaatseid absoluute pole veel leitud ja ma pole kindel kas neid üleüldse vaja on. Nagu ikka viib teadmisi edasi kriitiline mõtlemine ja soov end pidevalt harida.
Ivar ütles:
ega Sa kogemata kombel hoopis tihumeetritest räägi? Need on kangesti kuupmeetrite moodi.
Jah, dig, näpukas sattus sisse. Kuid mõte jääb samaks.
Volli, kuidas sa teed eksperimendi Teise maailmasõja toimumise suhtes? Kuidas kinnitada eksperimendiga feodaalse majandussüsteemi teooria? Kuidas kinnitada eksperimendiga neorealistlik teooria rahvusvahelistes suhetes? Kuidas kinnitada eksperimendiga väidet “Poliitika X on õiglane”? Ja nii edasi.
@Oudekki –
Kas see on hüpotees? Minuteada on Teine maailmasõda üsna hästi dokumeteeritud. Kuid see on väga hea näide, sest ajalooliste faktide kinnitamine otsese eksperimendi läbi on absurdne. Sest ajalooline fakt pole sündmus. Neid kinnitatakse üldjuhul kaudselt. Lähenemine on sellegipoolest aposterioorne.
Jällegi tuleb tugineda ajaloolistele faktidele.
On see teooria üldse teaduslik?
See küsimus pole teaduslik. (kui sõna “õiglane” just objektiivselt defineeritud pole.)
Pakun, et ruut- ja kuupkroonid väljendaksid hästi seda mulli, millest praegused probleemid majanduses. Pangad proovisid lineaarset kasvu võimendada seda kordistades, raha mitmekordse väljalaenamisega. Väike maksehäire kutsus aga esile võimendatud probleemid. Matemaatika ütleb, et ühikuid tuleks sellisel puhul juurida (devalveerida). Aga Oravatele see ei meeldiks, kuna rikastel on mida kaotada. Nõnda jäävadki lihtinimesed ilma tööta, sest raha väärtus erineb tegelikkusest. Minu meelest on devalveerimine just see samm, mida on tarvis majanduse ergutamiseks, sest muidu maksavad selle peo kinni kõige nõrgemad, kes end mullide eest kaitsta ei suuda. Pandimajadest võib juba päris häid profitööriistu saada!
valdek ütles:
Aga praegused probleemid ei tule ju sellest.
Pank laenabki raha mitu korda välja. Pank on ajajaotussüsteem raha jaoks.
… ja pank katab intressituludest muuhulgas ka riske, et mõni laenusaaja maksta ei jaksa.
Aga praeguste probleemide häda on sellest, et “tänu” loomingulisele lähenemisele laenutuletisväärtpaberite vallas alahindasid paljud pangad noid riske ja paljastasid end nende riskide realiseerumise suhtes liigselt.
See on juba jama.
“Tavalised inimesed” võivad küll arvata, et “kroon kuubis” tähendab “keppiv hunnik raha”, aga tegelikult on ühikute astmetel väga konkreetsed tähendused.
Näiteks võib makroökonoomikas vaadelda niisugust suurust nagu töökohtade loomise tõhususe muutumise kiirus. Kui me defineerime selle (mingisuguses kontekstis) töökohtade arvu teise tuletisena investeeringumahu järgi, on tema ühikuks töökoht ruutkrooni kohta. Analoog keskkoolifüüsikast on loomulikult kiirendus, mille ühikuks on meeter ruutsekundis.
See on ikka täiesti hämmastav, kuidas järjest uuesti ja uuesti ühelt poolt teadusliku meetodi abil verifitseeritavatel väidetel või faktiküsimustel ja teiselt poolt väärtushinnangutel vahet ei tehta. Õiglus on väärtus ja “õiglane” on väärtushinnang.
Ja veel hämmastavam on see, kui niiöelda sotsiaalteadlane seda vahet ei tee.
Dig tahtis öelda meeter sekundi ruudu kohta. Aga see oleks tähenärimine. Mis puutub aga sellesse loomingulisesse lähenemisesse, siis võib ka nõnda öelda, keegi kujutas ette suuremat summat, kui tal tegelikult oli. Side reaalsusega läks aga kaotsi. Kui siis kohustused kandu jooksevad ongi probleemid käes. Finantskriisi ennustati juba ammu. Üheks võimalikuks põhjuseks arvati sobivat näiteks looduskatastroofi Jaapanis, mille tulemusena kindlustuskompaniid USA majandusest raha välja võtaks. Läks hoopis nii nagu läks. Pankade laenuriskidest pole ma pädev heietama. Aga siililegi on selge, et nad kasutavad ebaeetilisi võtteid inimeste orjastamiseks. Süüdistada neid siiski ei saa, kuna seadused seda võimaldavad. Kui rääkida ruutkroonidest, siis rahahulga kasvunäitajaks võib seda küll kasutada. Sel juhu muidugi juurimine oleks devalveerimise erijuhus. Õige on kasutada mingit koefitsenti, või murdarvulist juurijat. See paneks kiirendusel päitsed pähe. Praegu aga peab töökoha kaotanud lihtinimene lisaks veel kodust loobuma, kuna keegi tegeles loominguga. Selline asi on võimalik vaid DZUNGLIDEMOKRAATIA puhul. Kui poliitikud räägivad krooni usaldusväärsusest, siis sellega on niikuinii halvad lood. Dig, mis haridus sul on? Kas selgitaksid veidi, miks ruutu ei tohi väljaspool ühikuid kasutada?
Kriku, verifitseeritavus on väga libe kriteerium, verifitseeritavad võivad usud ka olla :)
Kas teadus peaks kindlaks tegema ainult fakte või teeb teadus ka midagi muud? Mina leian, et teadus teeb ka midagi muud. Teadus näiteks loob teooriaid: paneb fakte mingisugusse struktuuri, seda teevad nii loodus- kui ühiskonnateadused. Niisama faktipusa ei pruugi olla teadus, võib olla kvantmüstika :) Seega, ma arvan, et kindlasti on mõistlik jaotada teaduslikke küsimusi vastavalt sellele, milline peab olema nende tõestus (kooskõla faktiga, teoreetilis-formaalne kooskõla, kooskõla tunnetusega, …), aga teaduslikuks teeb lähenemise või teooria siiski selle tõestuse meetod – teadmise saamise viis.
Mulle tundub absurdne lähenemine, et mõningaid inimese teadmisi justkui ei tohiks mitte mingisugusel juhul teaduseks lugeda. Teadus väärtustest saab ka olemas olla, kui tema meetodid vastavad teatud tingimustele (ja kui seal on väited, mis nõuavad kooskõla faktiga, siis tuleb just seda kooskõla näidata).
Õigluse küsimuse panin ma juurde just selle pärast, et mina jooksvalt nimetan ka filosoofiat teaduseks. Küsimus “kas X on õiglane” omab kindlasti olulisust praktilise elu korraldamisel ning annab meile teadmisi. Nende kahe aspekti pärast leian ma, et niisugune küsimus võiks kindlasti olla teadusesse kuuluv.
“Õiglane” sõltub kindlasti teatud määral eeldustest ja määratlusest, samuti see, kas õiglus on väärtus või mitte võib olla omaette küsimuseks. Kuid kindlasti saab küsimusele poliitika X õiglane-olek kohta vastata teoreetilis-formaalse tõestusega lähtuvalt definitsioonist ja eeldustest. Saab läheneda aga ka ilma tõestamata (hüüatus) või saab läheneda usu loogikast lähtuvalt (Pühas Tekstis on kirjas).
Sama asi on suvalise faktiga. Usuloogikas on lubatav tõestus “pühas tekstis on kirjas, et maailm loodi kuue päevaga”, teadusloogikas ei ole.
Jah, väärtused ise võivad olla teadusliku uurimise objektiks. Aga teadusliku uurimise tulemuseks ei saa olla väärtushinnang. Mõne jaoks on õiglane astmeline tulumaks, mõne jaoks proportsionaalne. Mõne jaoks on Doku Umarov või Abdulla Öcalan terrorist, mõne jaoks vabadusvõitleja. Ja ükski teadus ei ütle sulle, milline hinnang õige on. Sel lihtsal põhjusel, et puudub objektiivne hindaja, nagu loodusteadustes on olemas objektiivne vaatleja. Veel enam, puuduvad isegi kriteeriumid selliseks objektiivseks hindamiseks.
Kui on oluline, siis peaks tingimata teadus olema? Ja mismoodi küsimus sulle teadmisi annab?
Loomulikult saab. Aga puuduvad objektiivsed kriteeriumid nende definitsioonide ja eelduste kontrollimiseks. Nii Türgil kui kurdidel on ses osas omad definitsioonid ning eeldused, usu mind. See on täpselt see, millest ülalpool räägiti: ka juhul, kui astroloogia oleks sisemiselt kooskõlaline nagu mingi teadus, ei oleks astroloogia teadus, sest et sellel puudub kokkupuutepunkt objektiivse tegelikkusega.
Mul tuleb meelde, et üks Tartu kohtutäitur sai parkimistrahvide väljanõudmistega, niisiis sisuliselt kirjapostitamisega, miljonäriks ühe aasta jooksul! Tol ajal oli isegi 6000 EEKi kuus ülikõva palk. Seega ta kasutas seaduslikku eelist, makse maksis aga nagu teisedki. Selliste hälvete tõttu pooldan ma hüperkasumite suuremat maksustamist.
Kriku ütles:
Isegi matemaatika lubab ülesandeid, millel on mitmeid lahendeid, miks neid ei võiks siis ka sotsiaalteadustes olla? :)
Küsimuse “Kas poliitika X on õiglane” ei anna meile teadmisi mitte tingimata kujul “poliitika X on paratamatult õiglane”, ehk fakti vaid annab tulemiks süsteemi:
– eeldame väärtusi A, B, C
– vaatleme poliitika X tulemeid olukorras K ning võrdleme neid A, B, C-ga.
– otsustame, kas poliitika X niisugusel juhul loob õiglust.
A, B, C väärtusteks pidamine on muidugi poliitiline otsus. Kindlasti saab uurida poliitikat X ka mingite teiste väärtuste puhul – see on isegi oluline. Samas, kui eeldada väärtusmonismi, siis võib saada ka tulemiks “poliitika X on paratamatult õiglane”. Nagu füüsik peab katsetingimusi täpselt kirjeldama, peab sotsiaalteadlane oma eeldusi selgelt väljendama.
See, millistest eeldustest lähtuvalt praktiliselt ühiskonda korraldada, see on juba poliitiline küsimus. Teaduse ülesandeks on erinevad võimalused läbi arutada ja uurida.
Ei puudu objektiivsed kriteeriumid.
Kui tegemist on väärtuseeldustega, siis saab tegeleda just loogilist arutluskäiku, järelduste kehtivust ning võimalikke lisajäreldusi.
Kui tegemist on faktieeldustega (näiteks “kõik immigrandid tahavad saada sihtmaa kodanikeks liberaalse kodakondusmudeli alusel”), siis seda saab kinnitada empiiriaga. Õiglus sõltub tihti mitte ainult väärtuseeldustest vaid ka just niisugustest faktieeldustest. Seega ei ole praktiline filosoofia empiirikast sõltumatu süsteem ning vajab tõestuseks ka aposterioorseid meetodeid.
Aga mida uut annab meile vastus, et mõlemad tulumaksuskeemid on ühtviisi õiglased või et Öcalan on mõne jaoks terrorist, mõne jaoks vabadusvõitleja?
Ja see ongi fundamentaalne erinevus. Astroloogi jaoks on eeldus, et taevakehade seis sünnihetkel inimese omadusi või tulevikku mõjutab, niisamasugune otsus. Loodusteaduses on sellised eeldused kinni vaatlusandmetes, uhhuuteadustes hõljuvad piltlikult öeldes Maa ja taeva vahel seal, kuhu niiöelda filosoof nad hõljuma on mananud.
Mida siis on ülaltoodud faktieelduse (loeme selle arutelu huvides tõeseks) põhjal võimalik öelda õiglase kodakondsuspoliitika kohta?
valdek
I. Matemaatika (astendaja märgina kasutan ˇ märki)
2ˇ2=4 aga
200ˇ2 =/= 20000 vaid 40000
ja
100*aˇ2 =/= (100*a)ˇ2
(allikas: neljanda klassi matemaatika õpik)
II. Pank teenibki põhiraha võimenduselt. Virtuaalselt laenatakse välja 100 krooni, millest 10 krooni peab jääma panga reservi ning millest 90 võib uuesti välja laenata. Too 90 krooni laenatakase uuesti välja ja sellest 9 krooni jääb panga reservi.
Kuna sa oled matemaatikas mihkel, siis arvuta välja palju panke teenib algselt sellesse investeeritud 100 krooni pealt.
Pluss teenustasud jms., mida pank su käest küsib.
(Baarikärbes on töötanud pangas analüütikuna)
baarikärbes kirjutas:
Ei ole see pankuri elu sugugi nii lilleline. Laenaja tahab oma raha ju kunagi välja ka võtta. Tõsi küll, ta teeb seda tõenäoliselt tükikaupa ja praktika näitab, et teised inimesed panevad jälle raha sisse.
Kokkuvõttes saab statistilised meetoditega välja rehkendada, kui palju pank *summaarselt* korraga sularaha välja andma peab ning kui palju ta seda juurde välja laenata tohib. Nonde meetodite järgi reguleeritakse ühest küljest pankade reservimäära, teisest küljest jälle reguleerib pank nendesamade meetodite järgi aktsepteeritavat riskimäära ja seeläbi kaudselt ka erinevate laenude intresse.
Kuna baarikärbes oli analüütik, siis oleks hea võimalus sel teemal kuulda spetsi arvamust. 1. Kes maksab kinni likviidsusprobleemid? 2. Kustkohast lisandub ringlusse raha ja kuhu ta üldse kadus? 3. Kas pangad vs. kliendid saavad teha halba diili? See tähendab, kas see on üldse võimalik? Klient maksab halva diili kinni oma tööga, kuidas on lugu panga puhul?…Siis veel, et näpukas on juba eelnevalt klaaritud. Too näide palga küsimisest sentides on pärit raamatust “Huvitav matemaatika”. Soovitan kõigile.
Ma pole küll päris õige haridusega aga üritaks ikkagi Valdekule vastata:
1. Ma saan aru et likviidsusprobleemi all mõtled antud hetkel seda et pank ei ole järsku võimeline hoiustajatele raha tagasi maksma? Kui ta ei suuda mõistliku aja jooksul seda raha kuskilt hankida siis läheb pank pankrotti. See aga tähendab et esmajärjekorras jäävad oma rahast ilma panga omanikud(aktsionärid) ja kui ka kogu panga varadest ei piisa, siis olenevalt seadustest peab osa hoiustest hüvitama veel riik ehk maksumaksja. Tavaliselt riik 100% ei hüvita(kusjuures Eestis teatava summa piires hüvitab mis minuarust ei ole normaalne), seega osa kahjust jääb ka hoiustajate kanda.
2. Kui räägime Eestist siis:
a) vene rublad vahetati EEKude vastu. See osa on praeguseks vist suhteliselt päris väikseks jäänud
b) Swedpank tahab Maalile 50 000EEKu sulas laenata. Selleks võetakse Rootsi pensionäri hoiustatud SEKid, saadetakse need Eesti Panka ja Eesti Pank annab EEKud vastu(need SEKid siis jäävad EP reservideks).
c) Maali ostab Tõnu käest auto. Tõnu paneb saadud 50 tonni Hansapanka. Hansapank laenab sellest 40 000 veel Maalile välja. Sellega on järsku selle Rootsi pensioka 50 000 arvelt sisuliselt meile ringlusse lastud juba 90 000 EEKu.
See punkt c tekitabki pangale näiteks bankruni korral probleemi – kui Rootsi pensiokas ja Tõnu tahavad järsku samal hetkel oma raha tagasi saada aga samas laenulepingu järgi maksab Maali raha tagasi alles 5 aasta pärast, siis peab pank niikauaks selle raha kuskilt mujalt välja võluma. Näiteks, võibolla koondab mõned tellerid ja hoiab selle arvelt selle 90 tonni kokku. Sellega kaduski ju süsteemist osa raha telleri palkade näol ära. Suurem kadumine tuleb muidugi sellest et pangad järsku igaks juhuks ei julge enam punkt c’ga tegeleda, lihtsalt ei anna laene ja seega sisuliselt ei tekita raha enam nii palju juurde. Mistõttu jääb pankadel endal ju ka raha järjest vähemaks…. tekib surnud ring.
3. Viimaste aastate kinnisvara-laenu buum Eestis on hea näide sellest kuidas nii pangad kui kliendid tegid mõlemad halva diili samaaegselt.
Klient: ostis mõttetult suure summa eest kinnisvara
Pank: sai kaela riskantse laenu kuna tagatis ei kata laenu pluss majanduslanguse tõttu kliendi maksevõime väheneb. Lisaks ei suutnud pangad ette näha raha hinna ja euribori suhte muutumist – eeldati et kui laen siduda euriboriga on pangal kindel kasum lukus aga reaalsuses saabus olukord kus raha turuhinna ja euribori vahele tekkis väga suur vahe mille arvelt pank praegu kahjumit saab.
Ahjaa, tekib küsimus et kuidas on võimalik et kõik osapooled halva diili tegid? Ei olegi võimalik, keegi tegi ikka väga hea diili ka – nimelt kinnisvara müüja või ehitaja.
Santa. Olen üldjoontes Su kirjpanduga päri. Kuid on olemas selline nähtus nagu üldine majanduskeskkond, millest ühe osa moodustab laenuturg. Kui räägitakse, et raha tuleb sinna juurde, siis mulle tundub, et juhul, kui see pole kaetud mingi konkreetse likviidse objektiga, siis on tegemist inflatsiooniga. Kui kinnisvara hinnad lendasid lakke, siis ikka pankade abil. Et pank euribori muutuselt kahju saab, selles ma siiski kahtlen, kuna tegemist on suht globaalse näitajaga, mis mõjutab raha enda väärtust. Teisisõnu-väiksema summaga saab rohkem ära teha. Üldiselt on praegu lausa rumalus mitteküsida laenupuhkust, isegi, kui selleks puudub vajadus, sest raha on praegu rohkem nõutud, kui näiteks aasta eest. Kinnikiilunud laenuturu asemel aitaks see suurendada ringleva raha hulka. Likviidsusprobleemide all peangi silmas just raskusi kaupade jm. omanikuvahetusel. Kui nii edasi läheb, siis ootab kogu maailma põllumajandustoodangu langus, sest farmer ei saa piima kütuse vastu vahetada, väetist külvab vähem ja seemet ei uuenda. Kahjurid ja haigused … Farmer saab siiski oma vähenenud toodangu eest hinnaboonust. Kas kunde saab teha hea diili? On vähe neid, kes saavad süsteemile ärapanna, sest kui kunded õpivad pangaga kaarte taguma, siis pangad tahvad ühtäkki hoopis malet mängida. Kas kinnisvara müüa tegi hea diili? Tundub, et vaid see kel objekte kätte ei jäänud. Need, kes suurema kasumi nimel kõik uuesti investeerisid, kõrbevad praegu. Ehitaja tegi hea diili vaid juhul, kui lubas endale head elu, ega ostnud ülepaisutatud hindadega asju.
Soovitan soojalt tutvuda uue njuueidzh rahamasina ja umbluuga nimega matrix energetics, mis esitab muuhulgas ka suure hulga põnevaid teadusväiteid, müüb ravi”kulda”, tegeleb valguskeelega ja “laeb” raha eest vett.
http://www.magicalmatrix.com
Autoriks Richard Bartlett ja maaletoojaks Ainar Leppik. Hetkel on toetajaskond suht plahvatuslikult laienemas, nii et arvan, et eks üsna varsti saame sellest kõigest ka laiemalt kuulda…
Ühe osana hetkel toimuvast saate ülevaate alljärgnevast (muide see faas 1 maksab 600, faas 2 – 500 ja faas 3 – 400 krooni. Ameerikamaalt saab osta ka rämpsehteid hinnaga $150-200 jne.
http://www.matrixmatters.com/)
Vooluringid ehk täpsemini väljendudes bioenergeetilised vooluringid on inim-maatriksi vooluvõrgustik. Vooluringid ühendatakse läbi Valgusekeele poolt tekitatud heliresonantsi.
Bioenergeetiliste vooluringide ühendamise peamine eesmärk on olla suuteline kohanema ja kaasa minema Päikesesüsteemis toimuvate muutustega. Kogu protsessil on sügavalt tasakaalustav ja harmoniseeriv toime.
Ühendades vooluringid, oleme me suutelised vastu võtma ja endas talletama Päikeselt tulevat, pidevalt suurenevat kõrgsageduslikku informatsiooni.
Meie Päikesesüsteem on oma liikumises Galaktika suhtes ületamas Galaktikalist ekvaatorit, sisenedes nn. footonvöösse. Seda on juhtunud ennegi ja saab ka edaspidi juhtuma.
Footonvöösse sisenedes suureneb Päikese aktiivsus, Päikesetuuled (http://www.solarstorms.org/Strends.html) on viimased 70 aastat pidevalt sagenenud ja nende võimsus kasvanud. Rikastades niimoodi Maa atmosfääri kõrgsagedusliku informatsiooniga.
Käbinääre ja vooluringid on peamised süsteemid nende sageduste vastuvõtmisel, töötlemisel ja talletamisel. Ühendades bioenergeetilised vooluringid oleme me võimelised taluma „kõrgepinget“ ja sõna otseses mõttes ei kõrbe läbi.
Vooluringide ühendamine koosneb kolmest faasist.
Faas 1.
Toimub 12 vooluringi ühendamine mis seonduvad viie algelemendiga. Punktid kus vooluringid ühinduvad, hõlmavad eostamis- ja sünnimomenti, mees- ja naissuhteid, suhteid vanematega, tões elamist, immuunsus süsteemi tugevdamist jpm.
Kestvus max. 3h.
Faas 2.
Toimub 9 vooluringi ühendamine. Punktid hõlmavad erinevate süsteemide kokkutoomist südame keskusesse. Prana hingamine.
Kestvus max. 2h.
Faas 3.
Toimub 12 vooluringi ühendamine. Tutvustatakse universumi fraktaalset baasmustrit ja geomeetriat. Vooluringid mis kokku ühendatakse hõlmavad päikesesüsteemi ja galaktika mustreid.
Kestvus max. 2h.
@Tarvo Kruus – Uhh. Kas nad genereerivad neid tekste automaatselt? Raske uskuda, et üks inimene omal vabal tahtel maha istus ja selle jura kokku kirjutas.
Raha eest, mida iganes. Kui Nõuk.Armeest koju pidin saama, siis divissjoni komandör, kel isiklik vimm minu vastu oli (rikkusin ta laitmatut mainet), lubas, et laseb mul uue aasta sõjaväes vastu võtta. Veel lubas, et teeb mind reameheks ja laseb kuu aega peldikut küürida. Ostsin viieka eest siis sõjaväepiletisse pitsati ning paari tunni möödudes olin juba koduteel. Elagu korruptsioon!
See on toortõlge inglise keelest. Üks uhhuu-tekstile viitavaid tüüpilisi tunnuseid on muide ka vigane suurtäheortograafia.
Huvilistele – Gabriele Eckert teeb 2.-3. mail järjekordse kursuse Tallinnas (sissejuhatav (promo)ürittus toimus vist üleeile). Müügil ka CD-d, kaelaripatsid ja muu träni, nagu ikka, mida võib osta, kui üks “tsükkel” läbit (jah, õigus, neid tsükleid saab õnnestunud sõltuvuse tekitamise järel teha veel ja veel. Ja ikka suure raha eest, mis muud)…
Tsitaat aga Martini artiklis olevast tsitaadist:
Paraku-paraku, nagu artikliski kirjeldet, on see “jõukohane” vaid neile meist, kel selle kahepäevase kursuse eest umbes 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni vaba raha lauale laduda on võimalik :(
Selline temaatika on ajatu ja skeptikutele ainult järada. Skeptik on ju selline persoon, kes ise ei oska ja teisi ei usu-usalda.
Kinesioloogia on üks nimetus Holistilisest Meditsiinist. Või siis DNA, olgu see siis kas või mõtte loodud DNA oma mustriga jne.
Tänu just Bioenergeetilise Voolu eksistentsile on võimalik igat tüüpi energeetiline ravi just nimelt Bioenergias sisalduvate aineliste väljade DNA-ga. Teadaolevalt need väljad siasaldavad gaasilist magnetvälja, kristallvälja,erinevaid valgusvälju jne. Tänu tema paindlikule ja intelligentsele DNA saame ka inimesi sedasi tervendada. Kasutades just seda sama energiat. Seda tuleb teadlikult suunata. Jui imepisike aps tekitada sellises näiteks raviväljas või teha teadmatult valesti siis tulemus on sama kui halvata DNA-d.
Mul tekkis selle peale küsimus, kas kommenteerija “vapsik” pruugib kogemata või meelega keelt, mis grammatikatundliku skeptiku Bioenergeetilist Voolu memeetiliselt halvab…
vapsik ütles:
vapsik, kas Sa tead, mis on sõnasalat?
Pärismaailmas on mateerial kaks esinemisvormi, aine ja väli, mis üksteisele vastanduvad ja “aineline väli” on absurd. DNA jälle on spetsiifiline makromolekul, mida üldmõistele nagu “aineline väli” omistada on absurd sõltumata sellest, kas jutt käib mingisugusest üldisest ainest või mingisugusest üldisest väljast. “Gaasiline” on aine olek (nimelt molekulaarse aine, aga see on hetkel vähetähtis), “magnetväli” on konkreetne väljatüüp, “gaasiline magnetväli” on umbes sama klassi absurd kui kristalse särgi tahtmine.
dig ütles:
Hea keelend, peaks teise arsenali lisama. Ise olen säärastel puhkudel kasutanud väljendit randomit panema.