Hiina kvantmeetod, Gabriele Eckert ja teised posijatest koolitajad
Ainuüksi sõnapaar “hiina kvantmeetod” viitab kõigi oma häälikute, silpide ja tähtedega suurejoonelise udujutu poole. Kaalu lisab asjaolu, et “hiina kvantmeetod” tugineb sellistel suurepärastel kuid millegipärast tunnustamata distsipliinidel nagu meditatsioon, kaasaarvatud Neurolingvistiline programmeerimine (NLP), EMDR, Kvant puudutus (Quantum Touch), hüpnoteraapia, Silva meelekontroll meetod, kaugnägemine (remote viewing), hiina energeetiline tervendamine jpt.
Teate saatja Tõnu Nael võtab asja kokku:
Hiina Kvantmeetod (CQM) ühendab teadmisi inimese energiakehast 5000 aastat vanade hiina ning idamaiste tarkustega ja uusima kvantfüüsikaga.
Õppimiseks pole vaja eelteadmisi, see on jõukohane igaühele meist!
Lisame sellele karismaatilise guru tüüpi Gabriele Eckerti (pildil), kes oma kohaloluga Eestit juba mitmendat korda õnnistab, siis saamegi sobiva kompoti neile, kes usuvad “mingisuguse vaimu” olemasolusse.
Tegu pole mingi odava koopiaga ja ärge laske end 25-kroonisest osalustasust eksitada — see on vaid sissejuhatav tutvustus, kus demonstreeritakse rakenduskinesioloogiast tuttavat käevajutamise testi ja kutsutakse üle 8000-kroonisele kursusele. Vähemalt selline pakkumine tehti Priidule, kes ühel eelmistest Gabriele üritustest kohal käis ja mulle oma kogemustest kirjutas:
Põhimõtteliselt selle põhjal, mis mina nägin, väitis ta otsivat inimese energiasüsteemis nõrkusi ja “turbulentse” (mingi talle enda teadaoleva skeemi järgi, mida vist siis tasulisel kursusel õpetati). Iga energeetiline häire ja nõrkus kõrvaldati konfirmatsiooniga stiilis “corrected”. Sellele tegevusele visuaalse füüsilise tagasiside saamiseks vajutati siis patsiendi käele, mida too pidi enda kõrval õhus hoidma. Käe läbi vajudes energeetiline nõrkus eksisteeris, kuid peale konfirmatsiooni imekombel enam läbi ei vajunud. Meenub veel ka see, et korrigeeritav inimene pidi jalalabasi hoidma kord pöiad sissepoole, kord otse, kord väljapoole suunatult, jällegi mingi temale teadaoleva salajase skeemi põhjal, mis tasulistel kursustel avaldati.
Seekordsed sissejuhatavad ja vähese rahaga tutvustused toimuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus aprillis ja põhjalikum töötuba (540 EUR = 8450 kr) 2.-3. mail Tallinnas. Plaanis paistab ka kursus edasijõudnutele.
Igaks juhuks olgu selguse mõttes ära märgitud, et see teave ja lingid ei ole mõeldud reklaamina, kuigi see mõnele sedasi tunduda võib. Siinse teksti autor suhtub hiina kvantmeetodisse kriitiliselt.
Huvitav või siis kummastav on asjaolu, et ETV hommikuprogramm on ka sellele loodusõnnetusele tasuta reklaamiaega andnud:
Hiina Kvantmeetodi looja Gabriele Eckert Terevisioonis, 05.02.2008
Jutt algab süütult Silicon Valleyst ja sealsest innovatiivsest keskkonnast, aga 6. minuti juures kaob vestlus kvantmüstikasse. Saatejuhtidel puudub vist igasugune oskus esitada küsimusi, mis teeniksid vaatajat ja kaitseksid teda ilmselge jama eest. “Töötab küll!” kiidab saatejuht Toomas Luhats takka.
Teine asi, mis teemat uurides silma jäi, on asjaolu, et meil tegutseb selline ettevõtmine nagu Spirituaalne Lektoorium, mis tegutseb tihedalt Arigato klubi ruumes ja mille juhil Aivar Halleril on suured plaanid meie lapsi pühade tõdedega valgustama hakata. Vaevalt, et Arigato Indrek Pertelsoni juhtimisel just Halleri konsulteerimisel suurejooneliselt vastu kirsipuud sõitis, aga tont seda teab… Need “vaimuinimesed” on paljukski võimelised, aga suure raha teenimisega saavad vähesed hakkama, kui sa just The Secret tüüpi grand woo-master pole.
Aga kas usaldaksite oma lapsi nende inimeste ja ideede mõjusfääri: maakiirguste mõõtja Kalju Paldis, reiki õpetaja Tõnu Aru, Silva meetodi koolitaja Reigo Reinmets, kullaärimehest vaimuärimeheks hakanud Alar Tamming (Jure Biechonski võitluskaaslane), new age maaletooja Peeter Liiv, neurolingvistiline programmeerija Katrin Aedma ja muidugi peamees Aivar Haller ise, kes “on otsustanud järgneva 43 aastaga aidata rajada 10 uuele vaimsusele tuginevat üldhariduskooli. Tema igapäevatöö on seotud juhtimisproblemaatikaga. On mentoriks mitmetele tippjuhtidele ja -sportlastele.” (Tippjuht ja tippsportlane Pertelson sobiks profiili poolest küll tema huviorbiiti.) Lisaks on seesama Aivar Haller Lastevanemate Liidu juhatuse liige ja tal on plaanis filmiga The Secret teha promotuur üldhariduskoolides.
Mina muidugi hoian end sellistest asjadest ohutus kauguses, aga radari vaateväljas. Nii mõnigi vanasti posijaks või šarlataniks peetu on tänapäeval viisakamalt kõlava konsultatsiooni- ja koolitusteenuse osutajaks hakanud. Mõni on ka “visionäär”, varasema nimega selgeltnägija, vahepeal kanaldaja.
Tsiteerin lõppu iseennast:
Enesekindlus ja sõnamaagia on tänapäeva posijatel ja ussiõlimüüjatel kenasti selgeks õpitud. Kes valitseb sõnu, see valitseb meeli.
kõlab äravahetamiseni sarnaselt hannes vanaküla viimaste tööde-tegemistega.
:S ei noh jah. film on selline päris muhe, ise vaatasin kunagi poole peale, siis läks liiga reklaamimaiguliseks.
Artikli kohta, kus seda koolides tahetakse levitada… no aru ma ei näe. Kommentaarides enamik inimesi tõesti peab seda “Saladust” heaks asjaks vms ??? Kontseptsioon iseenesest on ju ammuteada ja lisaenesekindlusest on kindlasti abi… järjest enam tundub, et Eesti on mingi poolemeelsete maa.
Ma tundsin seda Tõnu Naela kunagi. Ta saadab kõikidele oma tuttavatele sedalaadi asju. Enne seda kvantmeetodit sahkerdas ta Amway asjadega. Üldiselt on tegemist väga võimeka müügimehega. Ma ei tea, miks ta sedalaadi jamaga tõmbleb.
Vaadake videoklipi lõppu veel kord:
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=11708
Proovige klipi lõpus seda, kuidas hommikuväsimusest üle sai.
“Toomas Luhats kiitis takka” siis kui ta ise proovis seda õpetust, mis täitsa toimis.
Gabriele tõi Hiinast väikese tüki sealset rahvameditsiini, mida meie inimesed eriti ei tunne. Hiinast on tulnud nt nõelravi ja mitmeid teisi õpetusi ja kasulikke tehnikaid. Nende toimet ei tasu eelteadmisi, katseid ja tõendeid omamata maha teha.
Proovige, saab värskemaks:D
@mnjah – selg sirgu ajada, silmi keerutada, hetkeks iseendale mõelda – miks mitte korraks virgemaks saada, aga kuidas see hiinasse või kvanti puutub, jääb jätkuvalt selgusetuks. Samuti puudub meil nö follow-up, et järeldada midagi pikaajalise mõju kohta. Võibolla vajus hr Luhats peale seda juttu veel enam väsimusse?
Nõelravi kohta on meil siin pikem artiklite sari, mille alguse leiad siit:
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 1)
Kuidas külvad nõnda lõikad.
Pilgates inimesi, keda ei tunne ning teades neist üksikuid kilde… ei saa kuidagi kasulik olla sinule endale. Või kuidas? Kas on tegemist oma tõelise pale varjamisega? Nõrkusega? Hirmudega? Need on esimesed tundemärgid ründamisel…
Teadusmaailmas on juba kindlaks tehtud, et meie aju ei tee vahet kas me ütleme midagi teisele inimesele või iseendale – aju jaoks on kõik üks. Seega – mida külvad seda lõikad!
Martin, seda video lõpust ise proovida saad. Hetkeks virgub, kui korraks keskendud ja selgroole mõtled. See oli ka Luhatsil. Ja ei öelnud midagi pärastise väsimuse kohta. Proovi, kui ei usu, video järgi toimib küll.
Hiinast on meetod pärit, sellest räägib ta seminaris (demo oli tasuta) pikemalt ja näitab kohalviibijate seast juhuslike soovi avaldajate peal lähemalt, korraks valusid leevendas täitsa.
Nägin ühte sellist tutvustust ise. Mingeid piiranguid osalemisele või proovijale ei tehta, võid ise kohale minna, tunda ja näha, kuidas toimib. Töötav asi üldiselt, mõjust annab parema ülevaate mõni idamaade meditsiini alase haridusega kodanik. Neid on vähe, aga neid on ka.
Proovige, kes ei usu, video lõpu järgi tähelepanelikult. Toimib küll.
@Rauno – püüan küll diskreetne olla, et pilgata pigem ideid kui inimesi, aga mis sa teed – inimesed on need, kes mingeid ideid kannavad ja paratamatult võib aegajalt jääda mulje, et tegeletakse just inimestega.
Tegelikult ma usun, et siin nimetatud inimesed on oma olemuselt head ja soovivad head ka teistele, aga minu ja iga ausa kodaniku asi on osutada ebakõladele. Eriti olukorras, kus pakutakse raha eest kaupa ja teenust, olgu teenuseks siis dotox-jalavann või spirituaalne konsultatsioon.
Aga palun, Rauno, hea meelega kuulan su vastupilkeid :-)
mnjah ütles:
Einoh, kellel ta selle valu siis ära võttis? kust tead, et võttis? Sellised suured “seminarid” on rohkem nende teada-tuntud evangelistide koosolekute sarnased, kus jumal aitab ja abistab, kus jalutu hakkab kõndima ja pime nägema. Ainult selle vahega, et hiina kvantmeetodi juures kui sul seljavalu leevendatakse, siis tuleb see hiljem tagasi.
Martin Vällik ütles:
Lugupeetud Martin Vällik. Ühes teises foorumis pöörasin hiljuti tähelepanu samale nähtusele, mida sinagi siin kasutad – nimelt lause konstrueerimist sel viisil, et teatud inimesed saavad enda külge märgi, mida neil olema ei peaks. Dotox jalavann ja spirituaalne konsultatsioon on juba puhtalt sõnadena veidi muigele ajavad, ent kui tood sarnased näited ja kõrvutad nad ühes lauses kõigi inimestega, kellest siin artiklis kirjutasid, tekib lugejal teadlik side näiteks Kalju Paldise või Tõnu Aru ja dotox jalavanni vahel. Mina näiteks ei tea, et Paldis midagi sellest vannist teaks?
Otseslt see muidugi ei sega, ent alateadlikult loob sidemeid ja mõjutab suuresti lugeja mõttemaailma.
@Celtic – tänan õige märkuse eest, Celtic. Sedasi vaadates võib tõesti jääda mulje, et artiklis nimetatud inimestel oleks seos Detox jalavannidega, mida antud kontekstis tegelikult paista ei ole.
“Detox jalavann” on see teenus, eksisin ühe tähega ja kahjuks ei lugenud tähelepanelikult enne üle.
Kõrvutus oli muidugi mõeldud näitamaks, et Detox jalavann kui pseudoteadusliku seletusega libateenuse musternäidis ning nn spirituaalne konsultatsioon ei erine üksteisest kuigipalju.
Teistpidi ka: Celticu kurtmine selle üle, et tema tükilist maailma jõuga tervikuks siduda ähvardatakse, on õpetlik näide ühest woo-maailmapilti kaitsvast mehhanismist.
Digi jaoks muidugi ei ole olemas erinevaid vaatenurki, vaid üks ja suur üldine tõde. Tean teisigi religioniste kelle jaoks on olemas vaid üks ja suur üldine tõde.
Või kuidas mõista sinu lauset?
Celtic, ma nägin seda seminaril ise ja igaüks võis vabatahtlikult proovida. Ei olnud mingit eelvalikut ega hullutamist, vaid näidati asja. Toimis. Proovi video järgi, enne kui kirjutad, seljavalust ei ole üldse jutt, vaid värskendamisest.
@mnjah to Celtic – kuvõrd su kommentaari nime lahter sisaldas uut kommenteerijat (mnjah to Celtic), siis siirdus su kommentaar esimese hooga moderaatori ootele. Selleks, et edaspidi kiiremalt oma tekste eetrisse lasta, kasuta juba ilmunud nime ja e-kirja aadressi.
Kui soovid konkreetselt kellelegi vastata, siis iga kommentaari all on nupuke [vasta], võid seda kasutada.
Mis vahe on veendunud ateistil ja veenunud usklikul? Mina väidan, et seni, kuni nad mõlemad oma uskumuse endale hoiavad ja sellega kaaskodanikke ei tülita, pole neil põhimõteliselt mingit vahet. Lihtsalt üks usub, et asjad on NII ja teine usub, et asjad on NAA.
Samuti pole neil vahet siis, kui mõlemad ühtmoodi oma tõekspidamisi teistele kuulutavad ja peale suruvad. Mõlemal on eneseupitamise(või teiste materdamise) vajadus, lihtsalt valitud vahendid on erinevad.
Aga vahe tekib sellest hetkest, kui nad hakkavad oma tõekspidamistega ERINEVALT KÄITUMA. Näiteks üks ei käi ja kuuluta valjuhäälselt oma tõekspidamisi(vaid usub ise) aga teine hakkab inimesi veenma, et need kes arvavad teisiti kui tema, on sügavalt eksinud ning asjast valesti aru saanud. Ja pole oluline kumb neist kahest on usklik ja kumb on ateist.
Selles valguses pole skeptikud „kes peavad oma kohuseks kaaskodanikke hoiatada” , mitte millegi poolest paremad, kui need, kelle eest nad hoiatada püütavad.
Ainus asi mis skeptikuid teiste seast rohkem esile tõstab on see, et kui enamasti ajab iga huvigrupp oma rida (kas siis aktiivselt või pasiivselt) ega torgi teisi, siis skeptikud peavad oma pühaks kohuseks pissida igasse võõrasse liivaksti, mis neile natukenegi kahtlane tundub ja siis oma käitumist õigustada.
Ilmselt on see parim viis endale oma rumaluse mittetunnistamiseks ja potensiaalse alaväärsuskompleksi allasurumiseks…
Isiklikult mina ei näe vajadust miks peaks skeptikutele üldse midagi seletama või põhjendama. Kui inimene on juba kord sellise hoiaku võtnud, siis talle millegi tõestamine on mõtetu aja-ja energiakulu. Sest selle asemel, et oponenti kuulata ja püüda temast aru saada, üritatakse teda igasuguste vahenditega nurka suruda.
Sinu loogika järgi, kulla ADS, on see eelnev nüüd siis sinu “tõekspidamine, mida sa siin teistele kuulutad ja peale surud…”?
Kahtlemine on väga tervitatav nähtus. Tõenäoliselt oleks suur hulk geniaalseid teadusavastusi tegemata, kui üks julge teadlane poleks seadnud kahtluse alla tolle hetke kõige fundamentaalsemaid teadmisi ja tõekspidamisi. Samuti tuleb tunnistada, et liialdustesse kaldumine on inimlik. Pole vahet, kas liialdab usuhull, egomaniakk, tuntud akadeemik või tundmatu kodanik. Liialdamine viib alati äärmusesse. Seejuures pole vahet, kas olla pimesi poolt või pimesi vastu – äärmus on äärmus.
Mul ei ole au tunda Martin Vällikut. Ja ilmselgelt ei tunne tema ka mind. Kas on võimalik, et ta ei tunne ka seda teemat, millest kirjutab? Ühiskonna hoiatamisega on ta ka igatahes hiljaks jäänud, sest minu „promoturniir“ kestab juba viis aastat ja on läbinud üle kahesaja kooli üle Eesti. Filme ma ei näita, aga räägime noorte ja õpetajatega suhtumisest, suhetest ja eesmärkidest. Kutseid jagub ka järgmisse õppeaastasse.
Kõigil kahtlejatel on vaba voli osaleda minu avalikel koolikülastustel ja asuda seal ka avalikku väitlusesse. Kõik, kelle hinges on midagi enamat, kui pelgalt kahtlus, on teretulnud.
Parimate soovidega
Aivar Haller
aivar@haller.ee
5162211
Antud juhul on küll tegemist lihtsalt oma arvamuse väljaütlemisega, aga kui see aga muutuks teatud seisukoha või maailmavaate süstemaatilisks kuulutamiseks(mida skeptik.ee sisuliselt ju on) siis oleks sul õigus:)
Ja see piir nende kahe vahel võib teinekord üsna õhukeseks osutuda…
ADS, miks sa skeptikute kuulutuse pärast muretsed? Kui uut asja ei tea, miks selles valjuhäälselt kahelda ei või? Teaduse jaoks jama ei ole seal, kus teadus ei tea.
Teadus, mis oma teadmise piiridest aru annab, ei sea end kuidagi pühaks lehmaks. Teadus, mis looduse tõsiasju arvestab, on lihtsalt veidi vähem vaimupime, mõnes asjas usust veidi kindlamaid tulemusi andev. Teadususu dogmad on paremini põhjendatud, kui laest või pilve pealt võetavad. Ega seisa paigal.
Nii mõnigi usk kohtleb võõrast usku paremini, kui mõni teadlane vastupidiste vaadetega teadlast. Teadlane, kelle jaoks sõnad on tuleriit, ei erine dogmaatilisuse poolest usuhullust. Ühegi teaduse tulemused ei kohusta mitte kedagi mitte millekski.
Inimene pole ju teaduse käsutäitja nukk.
Usuvabadus võiks käia ka teadususu kohta. Poleks ju õiglane, kui usku ja posimist võib vabalt kuulutada, inimeste harimatuse peal raha kokku ajada aga teaduslikke seisukohti ei või kuulutada ja nende peal raha kokku ajada.
Kel võimalust, siis lugege kindlasti viimases Times Literary Supplementi nimelises ajalehes ilmunud Richard Dawkinsi arvustust ühele evolutsiooniteooriat puudutavale raamatule. Võimaldab ka käesoleva kommentaariumi vaidluse paremasse perspektiivi seada.
Leidsin ka võrgust viite:
http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/the_tls/article5707143.ece
Järeldused igaühe enese teha.
Aivar Haller kiitis:
Ei sugugi. Üks koolide huvitavaid omadusi on nimelt, et nendes koolituvate inimeste hulk vahetub võrdlemisi kiiresti. Ka uute õpilaste hoiatamisest tõuseb tulu.
Edasi, kuigi ennetav hoiatamine on kõige parem hoiatamisviis, on teatavat kasu ka tagantjärgi hoiatamisest. After all, mitte iga promotuurile sattunu ei ole oma veeringuid kohe guru kätte vedanud. Mõni, kes sellist ettevõtmist alles kaalub, võib hoiatamise tõttu tolle tegemise üldse tegemata jätta. Siis on ta terve veeringu võrra rikkam.
Veel ühest “tõest” on juttu siin: http://tiiuavalikblogi.blogspot.com/2009/03/vali.html
Mis inimese (peale untsuläinud abielu) taoliste “teaduste” juurde viib?
Usaldamatus klassikalise psühholoogia (või psühholoogide?) vastu?
Ei saa aru. Eelnevat blogi lugedes nagu intelligentne jutt.
Vahe tekib siis, kui ühed levitavad tõest informatsiooni ja teised mitte.
Kriku ütles:
Ja mis on selle “TÕE” kriteeriumiks?
tõe kriteeriumiks saab olla üksnes ja ainult tõelevastavus, paikpidavus, kontrollitavus, tõestatavus.
see “tõde” mida sina ja su kolleegid kogu aeg mainivad, pole mitte tõde vaid arvamus, usk vmt.
Vastavus objektiivsele tegelikkusele. Näiteks on väide, et sinu poolt taeva poole visatud kivi kukub maha tagasi, tõene. Väide, et sinu poolt taeva poole visatud kivi lendab orbiidile, on aga väär. Kui tahad, võid järele proovida.
ADS:
Kaasinimeste kelmuste eest hoiatamine ongi “püha kohus”. Seda ei tee ainult skeptikud, seda teevad enam-vähem kõik, parainimesed kaasa arvatud.
Nõiausklik “Pealtnägija” tiris Liis Haavel,i päevavalgele, mitte ei lasknud ta rahulikult vanurite tulevikku kindlustada.
Vahi lolle, kes defineerivad siin tõde. Tõde ei ole fakt, mingist kontrollitavusest on rääkida aga suisa lollus.
Nojah, sinu kui sektandi jaoks on ainuke tõde muidugi see, mida sa suust välja ajad.
Ei, aga enamasti selgub läbi faktide.
Iseenesest õige. “TÕDE”, kui sellist pole üleüldse olemas. See ongi põhjus, miks aeg-ajalt sõnavabadust lämmatada püütakse.
On olemas faktid ja nende põhjal tehtud järeldused, mida uute faktide ilmnemisel kas muutma või vägivallaga kaitsma asutakse.
@Aivar Haller – tänan, et meile kirjutasite, loodetavasti leiate võimaluse ka siinsete reageeringutega tutvuda.
Esiteks täpsustan, et olen ühel Teie osalusega koolitusprogrammis kaasa löönud. See oli ammu, Peep Vain oli vist ka kohal või vähemalt toimus see tema firma kaudu ning kui õigesti mäletan, siis töötasite sel ajal Jalajäljes ja mõned näited olid klientide pretensioonide lahendamisega seotud. Üritus toimus Ilmarise kvartalis. Küllap tegime ka mingeid praktilisi harjutusi.
Mulje oli igati positiivne, Teie tundusite ja kindlasti ka olite siiras ning asjatundlik, lisaks elulised näited, harjutused, nagu ühel korralikul firmakoolitusel ikka. Udujuttu ma ei mäleta Teid rääkivat :-)
Muidugi mängib sellises olukorras kaasa töörutiinist väljapääsemine, oma kolleegide nägemine teises situatsioonis ja loomulikult ka iseenda nägemine teise nurga alt, milleks osav koolitaja, nagu Te kindlasti olete, tublisti kaasa aitab.
Päevatöö asjus olen osalenud ka muudes ettevõtmistes, sh Peep Vainu megaüritusel, mis oli elamus omaette ja vääris kogemist, eriti kui tööandja selle eest oli nõus maksma. Ja ausalt, võtsin kõigest hingega osa, nii nagu olen entusiasmi, pühendumuse ja kogu oma loomejõuga osalenud kõigil teistel sedalaadi üritustel.
Üks hea koolituse tunnus on see, kus osalejad särama löövad, ennast avavad (mitte ka liiga palju), kus on nii võistlusmomenti, eneseavastamist-ületamist kui ka meeskonnatööd. Ja kus koolitaja isiksus jääb pigem taustale.
See selleks, mis aga Lektooriumi lektoritesse või nende poolt armsaks peetud valdkondadesse puutub, siis seltskond on tõesti vägev:
* Peeter Liiv – new age kogu oma kirjususes, mis sagedasti kasutab teadustermineid, eriti kvant- ja relatiivsusteooriatest tuntud asju sellisel moel, et füüsikaga veidi rohkem sinapeal olev inimene kukalt kratsib ja otsib keelele tunglevate vängete sõnade asemele veidi pehmemaid väljendeid.
* Katrin Aedma – Neurolingvistiline programmeerimine, äriprojekt, millel on vähe tegemist tegeliku neuroteadusega, lingvistikaga ja programmeerimisega. Lisaks pole teadusuuringud kinnitanud, et sel meetodil mingeid erilisi silmapaistvaid saavutusi oleks ette näidata. Lihtsalt üks kaubamärk, mille abil oma teenuseid kõlavalt müüa. Teadusterminid on NLP jaoks sobivakõlalised sõnad, et endast paremat muljet jätta, aga akadeemilistes ringkondades ei peeta NLP-d küll miskiks.
Inglise keeles öeldakse selliste asjade kohta psychobabble.
* Alar Tamming – kullaärimehest Biechonski jüngriks. Isiklik valik ja pole minu kritiseerida. Jure Biechonski transpersonaalne asi on samasugune psychobabble nagu NLP. Biechonski üritas Tallinnas kooli luua, aga meie ametnikud olid seekord valvsad ja hoiatasid potentsiaalseid tarbijaid. Tartus paistab paremini minevat, nagu võisime Pealtnägijast näha.
* Reigo Reimets – Silva meetod:
Millel küll sellised väited põhinevad? Ilmselt mitte teadusuuringutel, kuna nende abil oleme teada saanud, et meie aju töötab siiski pidevalt kõigi oma osadega ja selline meelevaldne aju jagamine kaheks väga erinevaks poolkeraks on sellisel kujul õigustamatu.
Õige jah – tuleb sõnastada probleem (suur osa ajust magab kasutuna) ja siis pakkuda sellele lihtsat lahendust (Silva meetod) – selline skeem sobib küll kenaks äriprojektiks, kuid seos tegelikkusega võib jääda nõrgaks.
* Tõnu Aru – Reiki, no see on kõige otsesem posimine kõigi oma tunnustega – müstiline elujõud, kätega maagiliste vormelite vehkimine, väited, et suudetakse ravida igasuguseid haigusi. Tõnu Aru koduleht ei jäta mulle küll kuigi palju kahtlemise ruumi selles, et side tegelikkusega on kohati ikka päris õhukeseks kulunud.
Seal on juttu ka šungiidist ;-)
* Kalju Paldis ja maakiirguste pildamine. Pildamisest on siinmail päris mitu lugu olnud ja lühidalt öeldes on kogu pildamise asi teaduse vaatepunktist vaadates auga välja teenitult ja täieõiguslik jama.
Noja seda seltskonda kroonib siis Aivar Haller, kes on teadaolevalt vaimustunud filmist The Secret ja kes soovib selle pseudoteadusliku muinasjutu valevaimsust koolides levitada ja lisaks on sõnastatud programmiline eesmärk:
Mulle jääb selline eesmärk sügavalt arusaamatuks, aga mõistan, et seesugune new age-lik PoMoBabble võib meeldida neile, kel arusaam reaalteadustest või teadustest üldse on ääretult nõrk. Kui pea fakte ja seoseid nende vahel ei võta, siis on hea peita end “väärtuste” taha ja kuulutada, et minu väärtussüsteemis ei pea nende faktidega arvestama. “Milleks evolutsiooniteooria? Jumal lõi maailma ja elukad selle sees!”
Võibolla olen millestki valesti aru saanud, aga kompott Saladuse, “väärtustepõhisusega”, “huvitavate” distsipliinidega väärib igati kriitikat ja skeptilist suhtumist. Spirituaalne Lektoorium, mis on koostööpartneriks näiteks ka Auratransformaatorile, ei ole minumeelest absoluutselt sellise vaimsuse kandja, mida lapsed, noored, täiskasvanud 21. sajandil vajavad.
Seega kordan kokkuvõtteks, et Spirituaalne Lektoorium koos Teiega, Aivar Haller, on konsultatsiooni- ja koolitusfirmaks maskeerunud posijakontor, mis tegeleb vaimu väänamisega, ebakriitilise ellusuhtumise propageerimisega, libatõdede levitamisega, teaduse hea maine kuritarvitamisega ja on skeptik.ee poolt nahutamise igati ausalt välja teeninud.
Kuidas kõlab “uue vaimsusega” ja “aususele, teadlikkusele ja vastutusele tugineva (täiskasvanute) õppesüsteemi”-ga kokku näiteks nõiavitsaga pildamine? Tegevus, mille kohta öeldi juba üle 100 aasta tagasi, et igasugune raha kulutamine selle uurimisele on taunimisväärne ressursside raiskamine. Või siis teaduseväliste ja akadeemilise tunnustuseta psühholoogia-alaste meetodite nagu NLP ja Silva meetod promomine?
Ja päris lõppu küsin sedasi:
Kuidas Teie, Aivar Haller, oma uudishimu rahuldate, kui on soov millestki teada saada? Kas otsite oma küsimustele meeldivaid vastused või tõepäraseid vastuseid? Kuidas seda tõepärasust hinnata?
Ma lisaks Martini loal ühe küsimuse:
Milliste väärtuste põhiseks?
Nn tõde on ainult teatud loodusseadused, nt gravitatsioon. Kuid tuleb ka aeg, mil see kirjutatakse ümber. Sest Maa on elavorganism, millel on oma teadvus (väli) ja ka see areneb. Uurige nt kuidas on teaduses avastusi tehtud. Kunagi oli nii, et teadus katse ei näitand midagi, samas mõne perioodi pärats tehtud katse aga näitas midagi muud. See on see et Maa teadvus kasvab ja seega ka inimeste teadvus. Nii on need avastused siin Maal olnud.
Ise õpin ülikoolis ja tean piisavalt hästi, et teaduslike meetoditega on võimalik tõestada täiesti vastupidiseid uuringuid. Samas kui mõlemad teed on õiged. Kõik sõltubki sellest, millist tulemust sa näha tahad. Tean ka seda, et uuringute tulemusi ostetakse.
Tõde on suhteline. Sinna pole midagi teha.
Martin kirjutas:
Mõni aeg tagasi üritas Peeter Liiv agarasti oma kummalisi ideid Eesti Haridusfoorumi listis levitada. Ka newagelased ei saa ilma järelkasvuta.
Kriku ütles:
No mis see siisnüüd on? Kas tõde, faks või niisama uinamuina?
Mis on sinu arust sekt ja kes on sektant? Milline siis peab inimese jaoks olema tõde, kui mitte see, mis tema enda seest tuleb?
@MM – paistab väike segadus olevat:
gravitatsioon ehk massiga kehade külgetõmme on looduses vaadeldav nähtus, fakt. Loodusseadus sinna juurde on gravitatsiooniseadus, mis näitab gravitatsioonijõu sõltuvust kehade massist ja nendevahelisest kaugusest ning võrdetegurina on jõu arvutamise juures ka gravitatsioonikonstant.
Einstein jällegi lisas, et gravitatsioon on ruumikõverus ja osad füüsikud murravad juba pikemat aega pead, kuidas gravitatsioon kvantmehaanikaga sõbraks teha.
Ehk annavad selles osas mõningat selgust LHC eksperimendid.
Mis ajast teadvust ja välja samastama on hakatud? Üliõpilasena ja teaduse tegemisest teadlikuna oskad ehk mõningaid sellealaseid teadusartikleid viidata.
Samuti oleks abiks mõni konkreetne näide selle kohta, kuidas katse mõne aja pärast tänu Maa teadvuse kasvule midagi näitama hakkas.
Ja ehk oskad viidata kasvõi ühele konkreetse teadusuuringule, kus on tõestatud, et gravitatsioonijõud hoopis suureneb kehadevahelise kauguse kasvamisega, kui väidad, et uuringu tulemus sõltub ainult tahtest ja tõde on suhteline. Raketiteadlased ostaksid hea meelega sellise uuringu ja hakkaksid kohe rakendama kosmoselaevade ülessaatmisel.
veel yks udutaja siia tulnud,meil neid endilgi.aga noh lollidelt tulebki raha ara votta. huvitav,et yhtegi hiinlast pole siia seda kvantmeetodit tutvustama tulnud.peaks selle gabriele kaest kysima,kas hiinlased ise yldse teavad,et selline kvantjura neil olemas on!
Jajaa, juba Švejk kohtas hullumajas ühte meest, kes väitis, et maakera sees on teine maakera, mis on välisest hulga suurem. Tegelikult polegi ju probleem selles, et lolle on harukordselt palju, vaid selles, et tänu reaalteaduste alase koolihariduse nõrkusele ja teiselt poolt teaduse keerukamaks muutumisele (ehk siis meie teadmiste väga kiirele suurenemisele selle kohta, mis karukese sees on), muutub selle adumine ilma spetsiaalse ettevalmistuseta inimeste poolt üha võimatumaks. See aga annab võimaluse ullikesi pseudoteadusliku lobaga haneks tõmmata. Lisaks veel tänapäevane võimalus oma häma võrgu kaudu mitte ainult levitada, vaid suisa paljundada ning eestlase müstiline usk sellesse, et kirjapandu on tõde (hoolimata 50-aastasest kommunistlikust propagandast).
Tulemuseks aga ongi see, mida ülal märkasin – “Ise õpin ülikoolis ja tean piisavalt hästi, et teaduslike meetoditega on võimalik tõestada täiesti vastupidiseid uuringuid”.
Uhhh…
Kui kellelgi jäi mõistetamatuks, mida tähendas mu vastuses Aivar Hallerile sõna PoMoBabble, siis kommenteerija ADS #41 tuli meile lahkelt appi ja esitas selle kohta ühe ilmeka näite.
Aitäh ADS :-)
Teadus on suhteliselt uus nähtus.
Enne seda oli religioon, siis hakkas vaikselt pead tõstma teadus.
See polnud veel mitte väga ammu, kui veel teadlasi rattale tõmmati ja tuleriidale saadeti.
Teadus on lihtsalt uuem religioon(mis on tänaseks asendanud vana) kuid tegelikult on tegemist samasuguse pimeda uskumisega. Seekord siis usutakse seda mida koolis räägitakse, ilma et selle taga oleks enda isiklikku kogemust. Lihtsalt õpitakse ningid „faktid” pähe ja edaspidi lähtutakse oma arvamustes ja hinnangutes neist „võõrastest tõdedest”.
Sõna „jumal” on asendunud uue sõnaga „fakt”. Aga faktidega on see häda, et uute asjaolude ilmnemisel(mida võibolla varem lihtsalt ei osatud veel arvesse võtta) muutuvad ka faktid. Ja eilne fakt ongi tänaseks ümber lükatud…
Newage on praegu sarnases positsioonis sellega kus oli teadus 300-400 a tagasi ja praegu valitsev religioon nimega „teadus” on võtnud inkvisiitori rolli, materdades halastamatult kõike seda, mis „teaduse” seisukohtadega kokku ei lähe, mida teadus veel praegu „tõestada” ei suuda, või mida ta lihtsalt ei mõista. Teadus aga on alles üsna lapsekingades ja see kui ta veel kõiki asju seletada või põhjendada ei oska, et tähenda, et need asjad ei toimiks või valed oleksid.
Väga heaks näiteks on kaasaegne lääne arstiteadus.
5000 aastat vana „soolapuhumine” nimega Qigong või Ajurveda, mille kõrval kaasaegne teadus on alles imikueas, suudab ravida ja ennetada haigusi, mida lääne arstitedus peab ravimatuteks. Ja neid meetodeid ei suuda praegune arstiteadus mitte kuidagi põhjendada või mõista.
Eeeh, ADS…
Minul puudub isiklik kogemus selle kohta, et maakera oleks ümmargune. Sinul ilmselt siis on või arvad ikka, et see lapik? Lisaks soovitan soojalt juhul, kui võõrsõnadest arusaamisel raskusi, pöörduda tegasi emakeele juurde, säält saab ka selgeks, et see sinu poolt mainitud “fakt” on tõsiasi koos suisa nimest tuleneva sisuga.
Mis aga arstiteadust puudutab, siis tuleks siiski meeles pidada, et koljusse augu puurimine ei ole veel ajukirurgia. Tahaks näha, kuidas kunagi ise nt mõnd oma kasvajat oma new age juraga (vabandust, 5000 aastat vana ja hirmvõimsa ajurveedaga) ravima hakkad…
Kirjaoskus ei seisne mitte ainult oskuses tähti kirja panna või lugeda, vaid ka loetut mõista.
New age on aga tüüpiline kirjaoskamatute inimeste jura, näpuotsatäis siit, teine sealt, ikka sel määral, et liiga keeruliseks ei läheks. Umbes nagu “sotsiaalteadlaste” jura postmodernismist või Arnold Rüütli sõnavõtud.
Edaspidistest kommentaaridest loobun, masendus on juba liiga suur.
Martin Vällik ütles:
Äkki seletad siis mulle ka mis asi see PoMoBabble on?
Ma olen alati arvanud, et tarkus ei seisne mitte lihtsate asjade seletamises keeruliste ja tundmatute väljenditega, vaid keeruliste ja tundmatutue asjade selgitamises lihtsate ja kõigile mõistetavate sõnadega.
Tõenäoliselt on üks hea võimalus usuhullu defineerida ka niimoodi, et tema jaoks on tõde ainult see, mis tema enda seest tuleb. Ma pole sellele varem nii mõelnud, aga kõlab mõttekalt. Sekt on usuhullude teatud liiki organisatsioon ning sektant selle organisatsiooni liige.
Inimene võiks oma igapäevaelus lähtuda sellest, et tõesed on väited, mida on võimalik objektiivsete vaatlejate poolt korduvalt kinnitada. Näiteks on selleks väide, et üles visatud kivi kukub alla tagasi. Väide, et kütusekapslid kahandavad kütusekulu, on objektiivsete vaatlejate poolt kinnitamata või lausa ümber lükatud (falsifitseeritud) ning seetõttu ei tasu seda tõesena käsitleda ning nimetatud kapslid tuleks ostmata jätta.
Väide, et ma nägin eile öösel unes jänest, ei ole üleüldse objektiivse vaatleja poolt kinnitatav (falsifitseeritav) ning teise inimese jaoks võrdub selle tõeväärtus tegelikult usaldusega minu vastu, olenemata sellest, kas väide iseenesest on tõene või väär. Sektides esitatakse tüüpiliselt selliseid falsifitseerimatuid väiteid ning seetõttu on üks sektile iseloomulikke tunnuseid usaldusnõue sektijuhi vastu.
Loodusteaduslikke väiteid võib igaüks katseliselt kinnitada. Religiooni väidete puhul see nii ei ole.
Kriku ütles:
Kahjuks aga peavad näiteks skeptikud sektantideks ka selliseid, kes niimoodi ei mõtle, ehk siis ei kuulu sektidesse ja kes ei järgi mingit nõuet kedagi pimesi usaldada. Seega miks räägid iseendale vastu? Kuivõrd tõesed on sinu väited, kui ise neid sõnu sööd, mida välja paiskad?
Tõe olemasolu kohta ei julge ma kohe mitte midagi kindlat öelda. Aga nii ehk naa, vale on kohe päris kindlasti olemas ja valele näpuga näitamine on kohe kindlasti tänuväärt tegu.
Mingite umbmääraste “skeptikute” eest mina ei vastuta. Ülalpool vastasin sinu küsimusele, keda mina sektandi all mõistan.
Kriku kirjutas:
Definitsiooniks sellest ei piisa, aga see, et usuhullude võime välist informatsiooni aktsepteerida pärsitud on, on juba vana tähelepanek. Kumb on põhjus ja kumb tagajärg on siiani veel problemaatiline küsimus ja paistab osaliselt sõltuvat konkreetsest usulahust.
Tõe kohta on veel sihuke tore tsitaat Tundmatult Autorilt:
“Ah et tõde ei olegi olemas? No see küll tõsi olla ei saa!”
tq ütles:
Kui on olemas vale, siis on olemas ka tema vastand – tõde. Kuid need on selle duaalse maailma, kus me elame, kaks äärmust ja üks ei saa eksisteerida ilma teiseta, sest muidu kaotaks ta mõtte.
Ja nende äärmuste vahele jääb suurem osa meie igapäevaelust.
Aga asjade liigitamine ja lahterdamine kategooriatesse “tõde” ja “vale”, on sama lapsik kui maailma kirjeldamine kahe värviga – must ja valge”.
ADS-i vassimist ja väänamist ei viitsigi vist ette võtta.
Siin aga üks tore tükike taas Aivar Hallerilt, kes, selgub, on veel ka “kohalik rakubiloogia huviline”:
http://vks.imelaps.ee/archive/4165.html
Alusta naistepäeva koos Lektooriumiga.
Pühapäeval, 8.märtsil algusega kell 10:45 Arigato majas (Rannamõisa tee 3):
– USKUMUSTE BIOLOOGIA –
Tutvustame kirjastuselt Pilgrim värskelt eesti keeles ilmunud raamatut
“Uskumused ja bioloogia”, mis on rakubioloog dr. Bruce Liptoni
revolutsiooniline teos, mis muudab nii inimeste elusid kui ka
teadusmaailma vaateid elu olemusele. Päeva juhatab sisse kohalik
rakubioloogia huviline Aivar Haller millele järgneb dr Liptoni
video-seminar “Uskumuste bioloogia” ning arutelu.
Tore, ma olen juba ammu oodanud, et millal see raamat eesti keeles ilmub:-)
Veel niipalju, et tegemist on teadlasega, kes oma aastakümnete pikuste teaduslike uuringutega jõudinud üsna tõsiselt võetavate tulemusteni, mis lükkavad ümber terve rea seni kehtinud teaduslikke arusaamasid geenidest kuni inimpsüholoogiani.
Kui Liptoni publikatsioone vaadata, siis on selge, et tema tõsiselt võetav teaduslik töö lõppes eriliste saavutusteta varastes 80-ndates. Sellest alates on ta tegelenud peamiselt njuueidzh woo-ga ja avaldanud artikleid kiropraktikaajakirjas. Ja mingit “revolutsiooni” pole bioloogias tema “avastuste” alusel millegipärast toimunud. Küll on ta aga kõigi njuueidzhreeglite alusel loonud oma kodulehe, kust vaatab vastu reklaam (enesekirjeldusega “internationally recognized authority”), tema kaupade ostu võimalusega jne. Ühesõnaga tundub olevat lihtne ja tavaline njuueidzh-usklike soovmõtlemisel baseeruv äri a la siin veeruilgi palju kirjeldet Emoto veekristallid.
Vaadake, ADS ja Haller, revolutsiooni ja “terve rea seni kehtinud teaduslike arusaamade ümberlükkamisi” ei tehta ilukirjanduslike raamatutega, mille tõeväärtus seisneb ainult soovis seda tõeseks pidada, kuna see jutt “meeldib”.
sorry, tahtsin öelda varastes 90-ndates. Kuigi ega see “varastes 80-ndates” ka väga vale polegi, sest sealt edasi ei paista tal tõsisemates peer reviewed ajakirjades midagi avaldatud olevat…
Loeng scribd.com-is:
The Theory of Belief
Minu arust väärib see teema eraldi artiklit.
Tarvo Kruus ütles:
Mis puutub küsimusse “revolutsioonist bioloogias”, siis sellega näitad sa väga selgelt välja , et sa antud teemast mitte halligi ei tea(bioloogia on siin üldse teisejärguline). Kaldun arvama, et su “teadmised” Bruce Liptoni tegemistest piirduvad “kiire Googeldamisega”, et ennast “teemaga kiirelt kurssi viia” ja siis sõna võtta.
Aga sama põhjus, miks kõik tõsiseltvõetavamad alternatiivkütustel põhinevate autode projektid on naftakompaniide poolt ära ostetud ja kalevi alla pistetud(“sobivat” aega ootama), on ka Bruce Liptoni puhul. Ainult naftakompaniide asemel on Farmaatsiatööstus ja KAASAEGNE meditsiin, kelle arusaamad ja tuluallikad tänu Liptonile, suurde ohtu sattuda ähvardavad. Seepärast üritatakse teda maha vaikida ja mitte avaldada. Alles viimase paari kolme aasta jooksul on ta suutnud oma seisukohti laiemale avalikuselt tutvustada ja tulemused on olnud muljetavaldavad.
Kuigi need tulemused olid tal valmis juba u. 15 aastat tagasi, ei julgenud ta lihtsalt neid avaldada, sest ühiskond polnud selleks valmis.
Muidugi googeldasin, kust mujalt ma peaksin niimoodi jooksu pealt kellegi vaid njuueidzhringkondades tuntud teadlaseks peetu teaduslike publikatsioonide kohta midagi leidma? Kuigi ega palju polnud vaja googeldada, tema näiliselt impressive aga sisult tühi teadlasekarjäär on kirjas tema enda lehel olevas CV-s.
Nii et taas tuntud konspiratsiooniteooriad… Aga olen siin varemgi küsinud, miks just (tava)meditsiin see kurjuse kehastus on, kes enda üliedukaid võistlejjaid ei salli ja keda usaldada ei tohi? Kas sa elektroonikuid usud, või on sul ka alternatiivtelekas? Kuidas on ehitusinseneridega – kas lased oma maja ehitamisel tugevusarvutused teha “luuleviilmatel” ja “bruceliptonitel”? jne.
Aga aitab küll, aeg taas vähe targema ja sisukama tegevuse kallale asuda…
Tarvo Kruus ütles:
Ehitusinsener lajatab selle maja südamerahus otse veesoone peale või kõrgepingeliini lähedale(niipalju kui seadus seda lubab). Temal pole sellest ei sooja ega külma , ega ka vastavaid teadmisi. Samas meie esiisad ei ehitanud kunagi omale maju ega kõrvalhooneid enne „soolapuhujast” sptesialistiga konsulteerimist – huvitav miks? Kas rumalad ja harimatud?
Lubasin küll lahkuda, aga olgu pääle, korra veel:
Aga muidugi!
Kunagi ammu on keegi siin imestanud maailmavaate üle, mille kohaselt inimarengu peamiseks olemuseks paistab olevat väga kasulike ja heade asjade pidev unustamine?! Ja miks sa ainult nii vähe tagasi lähed? Kunagi elasid inimesed koopas… Kunagi arvasid nad, et maakera on lapik, kunagi oli peamiseks raviviisiks aadrilaskmine. Kas südameoperatsioonid ja penitsiliin ka peagi “unustatakse”? Või näiteks jalgratas? Usun küll, et unustatakse, aga vaid juhul kui midagi hoopis paremat neid asendama tuleb. Kui palju on keskmine elueaootus tõusnud ja elukvaliteet arenenud koos kaasaegse (TÕENDUSPÕHISE!) meditsiiniga?
Aga ulmades elamiseks ei olegi midagi muud vaja kui SOOVI. Informatsiooni tuleb aktsepteerida tõesena vaid meeldivuse alusel – et mis ei sobi, tuleb kas prügikasti visata või vähendada-sobitada. Samasse kategooriasse kalduvad ka need konspiratsiooniteoreetilised seletused.
noh, OK, ootame ära ja vaatame, kas tema “revolutsioon” tõesti njuueidzhringkonnist kaugemale avardub, või jääb sinna konnatiiki hulpima nagu Emotod, kõrvaküünlad ja reikid…
Tarvo Kruus ütles:
Ole palun kena ja veelkord – ära võta sõna teemadel, millest sa mitte kõige vähematki ei tea.
Reiki näiteks on üle 100 aasta vana ja teda njuueidziks tembeldada on sulaselge võhiklikus.
Oh, selliseid “revolutsioone bioloogias”, milles bioloogia on “üldse teisejärguline” on küllalt nähtud. Näiteks sobib hästi akadeemik Lõssenko oma.
Eksid, ADS, reikist tean ma paraku väegagi palju. See sinu lause aga viitab hoopis sellele, et sul endal puudub arusaamine, mis on New Age?!
ADS ütles:
Palun ära laima minu esiisasid! Minu esiisad teadaolevalt küll sellise soolapuhumisteenuse kasutamisega ei tegelenud, kuigi maju ja kõrvalhooneid on hulgem ehitatud.
Aga eks sedalaadi teenuste kasutamisega oli nagu kuufaaside järgi külvamisega – kui paremat ja teaduslikku meetodit veel polnud, siis oli enesekindluse suurendamisel abiks misiganes meetod, mis oma sisetundele väljastpoolt mingit kinnitust andis.
See ei tulenenud mitte meie esiisade rumalusest ja harimatusest, vaid tolle aja üleüldisemast teadmiste tasemest.
Tarvo Kruus ütles:
Kui palju on väga palju?
Kas sama palju nagu sa teadsid Bruce Liptonist, kelle puhul sulle piisas mõneminutilise googeldamise et teda pärast seda maatasa tampida, või oled sa vähemalt mõned aasta asjaga otseselt tegelenud ja omad vähemalt esimese ja teise astme häälestust, või piirdub “väga palju teadmine” millegi kolmandaga?
Mina ju kõrvaltvaatajana seda ei tea…
@ADS – inimene võib ju mingi alaga aastaid tegeleda, ega see seda ala kuidagimoodi usaldusväärsemaks ei tee.
Näiteks astroloogiaga tegelevad mõned inimesed meil igapäevaselt pikkade aastate jooksul, aga astroloogia püsib ikka pseudoteaduste riiulis. Selleks ei pea ise astroloogiaga aastate kaupa tegelema, et mõista selle pseudoteaduslikkust. Samamoodi on libateadmiste hulgas astroloogiast tuletatud muud tegevused, näiteks astroloogiline meditsiin. Selleks ei pea ma astroloogilist meditsiini aastate kaupa uurima, et selle jamasusest aru saada ja piisab eelteadmisest, et astroloogia on jama.
Analoogiliselt saab suhteliselt kiireid hinnanguid teha ka paljude muude tegevuste kohta, näiteks reiki. Kuivõrd müstilist elujõudu või eluenergiat või muud säärast pole vaatamata teadusüldsuse pingutamisele tuvastatud, siis selle “energia” manipuleerimine – kuidas iganes seda ka nimetatakse, olgu või reiki – on samamoodi tühikargamine nagu astroloogia.
ADS,
a) tean piisava põhjalikkusega reiki ajalugu, tema väiteid ja seda, millele need väited põhinevad. Samuti tean reikiga seotud objektiivseid uuringuid. Tean ka, et need sinu viidat esimese ja teise astme “häälestused”, mida tihtipeale tegelikult hoopis “pühitsusteks” nimetatakse, on mõlemad saavutatavad vaid väikeste nädalavahetuskursustega, mis, tõsi küll, palju raha maksavad. Eriti palju maksab samasiugune lühikursus kolmanda astme omandamiseks, mille järel saab ise sedasama suurt raha kasseerima hakata. Tean ka, millega seda rahavõtmist põhjendatakse. Tean, mida tähendavad esimene, teine ja kolmas aste jne. jne. Nagu Martingi kirjutas, ei ole selleks teadmiseks vaja asjaga nö. ise tegeleda, nagu ka astroloogia ja kõrvaküünalde puhul.
Bruce Liptonit pole ma maha teinud. Tegin maha tema nö. scientific credential-eid, mida isehakanud “internationally recognized authority” endale koos järgijaskonnaga külge on pookinud. Ja seda saab, tõepoolest, tänapäevamaailmas lihtsasti ka internetivahendusel selgitada. Ja selle minu selgituse sisu vastu polnud sul midagi muud pakkuda kui vanad konspiratsiooniteooriad ja Big Pharma?!
ADS küsis, miks meie esiisad kunagi oma maju kõrgepingeliini juurde ei ehitanud.
Armeenia raadio vastab: sellepärast, et neil polnud televiisoreid.
@ADS – ADS ütles:
PoMoBabble tuleneb sõnadest
PoMo = PostModernism
Babble – loba, lalin
kokku “postmodernistlik loba”
Humanitaarkallakuga inimesed, palun ärge solvuge, aga selline termin on tõepoolest kasutuses ja tähistab muu hulgas (aga mitte ainult) seda, kui humanitaariale omaste meetoditega hakatakse täppisteadustele lähenema.
Näiteks ütles ADS:
PoMoBabble jõudis elegantse dekonstruktsioonini seoses Sokali afääriga (eesti keeles kajastab seda Laur Järv oma loos BOGDANOVITE AFÄÄR).
Aga tsiteerime ka targemaid:
Ja samast üks ka näide:
Arvatakse, et see tähendab tegelikult:
Tahaksin ütelda kahte asja.
1.
Väide, et “teadus on religioon, kus jumalaks on fakt”. See võib tunduda tabav, aga ei ole õige. Teadust eristab religioonist ja uskumuslikust maailmavaatest meetod – ning seda nii sotsiaal-, humanitaar- kui loodus- ja täppisteaduste puhul. Esimestes on lihtsalt lihtsam oma ebateadusliku loba ära peita ning lugeja peab rohkem tööd tegema.
Aga teadusliku ja uskumusliku mõtte eristamiseks soovitan ma (ikka ja jälle) lugeda Ernest Gellneri “Legitimation of Belief”, kus ta selgitab, et usukumusliku maailma mõttemall põhineb teistele reeglitele, kui teadusliku maailma oma. Argument, nagu Gellneril tavaks, on raamatupikkune, aga mõningane ekstrakt edasimõtlemiseks ja huvitekitamiseks.
Gellner kasutab terminit “savage mind” – metsik mõtlemine ja nimetab selle oluliste osadena võimetust eristada kognitiivseid funktsioone teistest, looduse [nature] ja kultuuri, teadmise ja sotsiaalsete kommete kokkusegamist. Selline paradigma loob maailma, mis on “tähenduslik”, pigem inimlik kui külm ja mehhaaniline (vt. kõik “posijad”, kes loovad “emotsionaalset tervikut “ükskõikse teaduse” vastu). Gellner eristab veel nelja olulist tunnust:
1. idiosünkraatiliste normide kasutamine Usud sisaldavad vähemalt üht üldist normi selle kohta, mis on “normaalne”. Normaalne ei vaja õigustust või vajab mittenormaalsest radikaalselt erinevat õigustust. Teadus samuti eristab seda, millele on vaja õigustust ning millele ei ole – kuid erinevalt usust on teaduslikud alusjooned pigem ajutise loomuga ja kritiseeritavad, kui sotsiaalselt juurdnud
2. madal kognitiivse tegevuse eristus. Kaasaegset mõtet karakteriseerib teatud mõtlemisviiside eristus:
– väited, mis faktilist tõestust
– väited, mis vajavad teoreetilis-formaalset tõestust
– väited, mis vajavad kooskõla väitja tunnetega
– väited, millel ei ole mingit alust
Seega on teaduslikus mõttes olemas funktsioonieristus.
Metsikut mõtlemist karakteriseerib, vastupidiselt, kirjelduste, hinnangute, identifikatsioonide kokkusulatamine
3. Juurdnud klauslid on hajusad ning kõikehaaravad. Juurdnud või peamised eeldused või klauslid on niisugused, mis märkimisväärselt muudavad esitatavat tervikpilti. Näitena: inimese teadmine trammiaegadest võib osutuda vääraks, kuid see ei mõjuta tugevalt tema igapäevast toimimist. Kui poliitiline partei, mida ta toetas, osutub läbinisti kriminaalseks ja ebamoraalseks, siis see nõuab temalt kindlasti ümbermõtlemist. Ka teaduslikes süsteemides eksisteerivad juurdunud klauslid, kuid seal ei oma need tähtsust kõigis väiksemates eluaspektides, vastupidiselt metsikule mõttele.
4. Tunnetusel [cognition] on väike või väline staatus.
Siin blogis kirjeldatud ebateaduslikud voolud paistavadki silma selle poolest, et valitakse välja autori jaoks “tähenduslik”, valitakse välja kultuuri mõningad osad ja nähtused ning määratletakse sõnad endale mugaval moel, kasutades erinevaid ja kohati vastukäivaid mõisteid. Pärast seda võib aga järeldada suvalisi asju.
Gellner joonistab välja ka neli väga üldist eeldust, millele võiks vastata teaduslik mõtlemine:
1. maailm ei põhine usul, oma uskumusi peab pidevalt hindama mitte selle usu raamidele põhinev (empiiriline) tõendamissüsteem. See nõue haarab endasse ka näiteks Popperi falsifitseeritavuskriteeriumi.
2. mehhanitsistlikkuse nõue:eksisteerivad impersonaalsed, strukturaalsed seletused. Meil ei ole muidugi mingit garantiid, et maailm peab sellistele seletustele alluma, me saame ainult näidata, et inimestel ei ole võimalik teisiti mõtelda.
3. “elu vormide” aktsepteerimine – alates toidutüüpidest, viisakusvormelitest kuni poliitiliste rituaalideni ja isiklike suheteni. Teatud osa kultuurist on valitav, selle osa sees on võimalik olla relativistlik.
4. asjade arengu eeldus Me ei vaatle suvalist arengut, vaid meie industriaalse maailma areng, millest me oleme sõltuvad.
Miks on oluline falsifikatsioon? Kui me nõuame, et uskuja määratleb tingimused, millisel juhul tema uskumus ei vasta tõele, siis me vaikimisi sunnime ta looma maailma, kus nende usk on kohtu all, mingi teise fakti või muu võimuses. Aga seda usud süstemaatiliselt väldivad. Nad täidavad oma järgijatele maailma mingil oma viisil ja siis interpreteerivad tunnetusprotsesse viisil, et kõik otsused peavad lõpuks tehtama nende kasuks. Võitlus falsifikatsiooni vastu on üks indikaatoreist, mis mind paneb teooria teaduslikkuses kahtlema (jah, falsifikatsioonil on omad rakendusprobleemid, aga siiski)
2.
Teadlased on inimesed. Nagu kõik teised võivad nad ihata võimu, raha, kuulsust või tahta lihtsalt nalja teha. See, kui inimene on teadlane, valdab oma eriala meetodeid ja tunneb kirjandust, ei tähenda, et ta ei võiks olla pettur või äraostetav või lihtsalt vigu teha (otsige üles kõik need viiekümnendate teadusuuringud, mis kinnitasid tubakasuitsu kasu inimorganismile). Aga nagu ka siin blogis on kunagi varem mainitud, aeg eraldab üldjuhul terad sõkaldest (seesama tubakasuitsu näide). Kuid see, et leidub äraostetavaid teadlasi, ei täheda, et teaduslik meetod kuhugi ei kõlbaks. Vastupidi, tänu sellele meetodile on meil võimalik kahtluse korral kontrollida, kuidas nende uuringutega ikka oli.
Big Pharma ja naftaäri mõju vastavalt teatud ravimite propageerimisele, alternatiivkütuste või elektriautode tootmisele ei tõesta, et iga suvaline “alternatiiv” töötaks. Jah, teaduses, eriti ravimi ja energiatootmises on raha oluline ja kui mingeid uuringuid ei rahastata, siis on seal raske tulemusi saada. Kui mingid uuringud on poliitiliselt ebasoovitavad, võib juhtuda, et sa ei saa oma tulemusi antud ajahetkel avaldada. Aga see ei täheda taas, et kõik, mida ei ole avadatud, vastaksid tõele. Tasub lihtsalt nõuda, milliseid uuringuid on tehtud ja vaadata, kas meetod on usaldusväärne.
Nanana. Oh jah.
Sama asi oli meil juba 90ndate alguses TM-i näol täiesti olemas. TM läks edasi ajurveda vms. nimeliseks õpetuseks. TM ise ei maksnud kuigi palju, järgnev pulsidiagnostika oli kallis. Seal tegeleti haiguse kollete tuvastamisega, lahendusi vist otseselt ei pakutudki. Kui kehast väljumist ja muid sarnaseid tehnikaid otseselt lahendusega mitte seostada.
Protsessi mõttes kordub samalaadiline asi. Vaadake, ka Sõnajalad on aktiviseerunud, kristlased korraldavad suuri koosolekuid jne. Sama käekiri täiesti. Mida meil oleks eelmistest kogemustest pea 20 aastat tagasi õppida? Kes kasutab majanduskriisi ära ja kes tuleb abi pakkuma? Kes suudab lahendusi anda ja kes niisama nokitseb massistseenidega?
Mida on öelda haritlastel?
Aga kui näiteks mingeid asju saadavad siia kaela mingid globaalsed eliidid teistele konkurentsiks, siis skeptikute foorumis muidugi asja arutada ei saa. Vandenõuteooria ikkagi jne.
Oudekki
Millisest teadusest on konkreetselt juttu? Mis distsipliinist, mis koolkonnast?
Muidu ei ole võimalik neid väiteid edasi arutada.
Antud juhul on juttu sellest, mille põhjal on võimalik ütelda, kas mingi teooria kuulub üldse teadusse või mitte ehk mis eristab teadust ebateadusest, ilma konkreetsetesse distsipliinidesse minemata.
keegi “Viimasest” kirjutas:
Tegelikult on lugu keerulisem.
TM(r) on NewAge jama, Ayurveda (ilma (r)’ita) on iidne jama. Kuna aga Ayurveda kui idee NewAgelaste seas populaarne on, on tolle iidse jama ümber küll mitut sorti mitmekihilisi pealisehitusi jamatatud, aga see ei tähenda, et Ayurveda TM’ist välja kasvanud oleks.
Nii et siis Gellneri koolkond. Mehhanitsism jne.
Aga see, et Ayurveda jama on… Eriteenistused kasutavad ka väljaõppes mehi, kes tegutsevad mingis võitluskunstis manipuleerides ja muid viise kasutades võivad teise ilma puudutamata rivist välja viia. Samal ajal pole ühtki tõendit reaalsest elust, et see mujal töötaks.
Mõnele inimesele ei sobi igasugused metoodikad, ta ei ole nendes osav. Paremad üritatakse mõnes kohas koondada mingitesse eriprojektidesse. Mine sa tee sõjaväelastele selgeks, et ekstrasensoorsete ja muude erivõimetega inimesi on jama kasutada. KGB mehed usuvad siiamaani, et nad CIA meestega kuskil astraaltasandil lahinguid pidasid. Jamaloogidele kõlab huumorina nagu bensiinijaam “Veevalaja” aga nemad on naljast kaugel.
Kunagi mäletan, et TM ajal läks keegi naisterahvas (vist) sellega tegelemisel hulluks. Ju tal siis olid eelsoondumused. Aga millist mõju tagant järgi kõik need liikumised on avaldanud rahva kaldumises posijaid uskuma, seda pole kas eriti uuritud või siis on uuringud kuskil arhiivides ja pole neist palju räägitud.
Viimasest, kuidas sina eristad teadust mitteteadusest?
Viimasest ütles:
Tasub vähem filme vaadata ja rohkem võitluskunstidega tegeleda, siis on selge ka, miks neid tõendeid ei ole.
Oleme näinud selliseid KGB mehi. Teate seda anektooti, “…siiamaani jookseb ringi, kiiver peas ja naerab”.
Mart O:
Ma pakun, et sa oled palju filme vaadanud? Tõenäoliselt mingeid netis levivaid. Lääne inforuum on selles osas väga alla käinud. Kõige elementaarsemaid fakte esitatakse ülisuure tõe pähe. Hariduse probleem. Üha enam saadakse tootmispõhist haridust ja baas (see Humboldti ideaal Saksa ülikoolidele) jääb andmata.
Oudekki:
Oleneb mis valdkonnas. Reaalia ja humanitaaria on kohati ka mõtteviisidelt üsna erinevad, nii et reaalia peab humanitaariat pseudoteaduseks. Tiit Kändler kirjutas hiljuti ühe artikli, mis läheb kokku kõigi mõistlike tähelepanekutega. Ärgem pidagem teadlaseks vaid kapi- ja arhiiviteadlast, vaid seda, kes kuskil istunud ja kogemusi saanud, pakub välja uusi lahendusi. Väliseestlasi kuulates saab ka mingi pildi humanitaariast ette aga kodueestlased tihti ei julge üldse mingit uut asja välja käia.
Ma eristaks muide semiootikat ja muud humanitaariat, kuna semiootikas on levinud Venemaalt tulnud formalism ja see hakkab kanduma juba rohkem täpse poole.
Mul ei ole ühtegi teadusfilosoofist lemmikut.
Keegi “Viimasest” kirjutas:
Noh, Ayurveda on rahvapärimus nagu rahvapärimustele kombeks on. Mõnedel pärimuses mainitud ravimtaimedel on tõepoolest mingisuguseid meditsiiniliselt huvipakkuvaid omadusi — aga kuna rahvapärimuse kokkupanijatel teadusest kuigivõrd aimdust pole, on too pärimus nagu teisedki samalaadsed kaunis suure jamasisaldusega. Ja siis, kui teadlased nood üksikud kasulikud taimed üles leiavad, saavad neist pärismeditsiinilised medikamendid — siis ei kleebi keegi neile enam nende tähtsuse rõhutamiseks Ayurveda silti külge.
See on juba jama. Kui Sa just ei klassifitseeri viske- või tulirelva kasutamist vaenlase allutamiseks teda puudutamata, muidugi mõista.
dig irvitab.
Noh, seda mis jama on ja mis mitte, seda küsi nende käest, kes neid legende lendu lasevad. Luure laseb legende sageli mingil põhjusel lendu.
Viimasest – selle pärast mulle Gellneri lähenemisviis meeldibki, et uurimisobjekt ei määra seda, kas tegemist on teadusega, vaid abstraktne meetod. Ja see on humanitaar-, sotsiaal- ja loodus/täppisteadustel ühine. Mõtlemisparadigma, mis lähtub mõistlikust selgitamisest, tõestamisest ja õigustamisest.
Kui valdkonniti läheneda, siis üldiselt on pähkliks, et näidata, et teaduseks on teaduseks on matemaatika, filosoofia ja ajalugu, aga ka Gelleneri lähenemine seda võimaldab (seepärast mulle tundubki see mõistuspärane argument). Ja seepärast ei ole teaduseks ayurvedism, maalikunst ning kunstikriitika – kuigi see kõigub seal servas :) Mainimisväärne osa semiootikast (aga mitte kõik voolud) on minu arvates umbes samal tasemel ayurveda või astroloogiaga, peamiselt empiirilise tõendamissüsteemi puudulikkuse pärast, aga mõnikord on neil probleeme nii “normaalsusega” kui juurdunud klauslite kõikehaaravusega….
Oudekki ütles:
Üldiselt proovitakse teadust siiski nii määratleda, et matemaatika ja filosoofia teaduse alla ei kuuluks. Filosoofia üle võib veel vaielda, kuid kui matemaatika nende kriteeriumite järgi teaduse alla paigutatakse, siis on ilmselgelt tegemist liiga üldise kriteeriumiga.
Vaimuvärk ja umbluu ajamine on ilmselgelt hea äri, et õiged ärimehed sellest kõrvale jääda võiks. Pilgrimi kirjastusel läheb arvatavasi hästi, kasvõi vaadates, kuidas raamatukauplustes nende kaup on välja pandud on. Sprituaalsetes lektooriumides jms kasvatatakse lugejaid, kes pärast lähevad ja ostavad veel kirjandust ja registreerivad end järjest kallimatele koolitustele. Ei imestaks, kui kõik see kompott kuidagi seotud oleks äriühingute omandisuhete kaudu.
Nii ja nüüd võtame kätte ja ilgume kooris näiteks Feng Shui kallal :)
Iga asja kallal saab võtta ja mitte vähe.
Hiinas on muide enamus parke rajatud Feng Shui põhimõtetel.
@Viimasest – kas on põhjust Feng Shui kallal mitte ilkuda?
Mis omal ajal ehk aitas hiinlastel maailma mõtestada ja oma ehitisi mingi korra järgi rajada, on tänapäevaks paljuski tänu siretseederitele saavutanud samasuguse udujutu taseme nagu astroloogia, numeroloogia, homöopaatia ja paljud muud “teadused”.
Mis ajaloolise filosoofiana, elukäsitlusena huvitav ja tähelepanuväärne, on tänapäeva ellu rakendatuna tihtipeale labastatud tavaliseks šarlatanluseks, pseudoteaduseks, eksootikajanuseks õhkamiseks “vanade heade aegade” poole.
@volli – Ee – mis üldsusest siin juttu on?
@volli – ja lisandus: kui matemaatika ei ole teadus, miks seda rahastada avalikust riigieelarvest ja näiteks astroloogiat mitte? Kui matemaatika on kunst, siis samadel alustel võiks ka astroloogia kunst olla :)
Kui mingist asjast tehakse äri, siis kas see äri muudab tolle asja olemust? Kui vaimsetest teadmistest tehakse äri, siis kas see muudab vaimseid teadmisi ja nende aluspõhja?
Oudekki ütles:
erinevalt astroloogiast on matemaatikst KASU
Vabandan vahelesekkumise pärast, aga –
Oudekki, dig või ehk keegi veel targem skeptik – Kas te oskate viidata tõsiseltvõetavamale Popperi falsifitseeritavusprintsiibi kriitikale?
Sest eneselerakendatav see printsiip ei tundu olevat.
Celtic ütles:
Kuidas vaimne teadmine muust teadmisest erineb?
Äri võib kõigest teha ja ilmselt tehaksegi, kuid inimesi petta ja neile pakutavast teenusest või tootest salakavalalt sõltuvust tekitada on aga kurjast.
Enamus inimesi vajavad aeg-ajalt oma asjadega hakkamasaamiseks tõuget või “äratust” aga minumeelest on see ebanormaalne, kui inimene veab end läbi elu vaid eneseabiraamatute ja -koolituste abil. Minu tähelepanekud on kahjuks näitanud, et need, kes kes sellisele teele on läinud, sinna ringi tammuma ka jäävad.
No muidugi on see ebanormaalne. Aga kuna sinu kogemused näitavad, et selline ebanormaalsus ongi antud temaatikas ainuvõimalik lahend, siis on see temaatika ka automaatselt üdini negatiivne. Sest sinu kogemused ei näita et antud temaatikaga võib olla sina-peal ka ilma sinna langemata või ilma selle pealt raha teenimata.
Paabu ütles:
Oudekki ja dig ehk täiendavad :).
Hõlpsasti mõistetava ülevaate falsifikatsionismi piiridest saab näiteks Chalmersi teaduse-raamatu 6. peatükist. Kolmandas editsioonis on see jutt 7. peatükis. Falsifikatsiooniprintsiibist on juttu ka Rosenbergi õpikus, kuigi seal läheb jutt veidi abstraktseks kätte ära.
Stanfordi filosoofialeksikoni Popperi artikkel sisaldab natuke kriitikat. Selles mainitud kogumik “The Philosophy of Karl Popper” tasub põhjalikumalt uurimist, seal on ära trükitud näiteks Kuhni “Logic of Discovery or Psychology of Research?” koos Popperi vastusega. Lakatosi “Falsification and the Methodology of Scientific Research Programmes” sisaldab falsifikatsionismi kriitilise käsitluse.
Salmoni artikkel “Rational Prediction” väärib samuti lugemist, eriti teooriate valiku kontekstis. See on antologiseeritud näiteks selles kogumikus. Curdi ja Coveri antoloogias on lisaks originaalartiklitele ka koostajate poolsed põhjalikud kommentaarid, nii et soovitan soojalt.
Võtta võib iga asja kallal.
Näiteks kui palju on kaks pluss kaks korda kaks? Kõige algelisem taskuarvuti annab tehete sisestamisel samas järjekorras 8, lauaarvuti 6. Ka see võib olla teadlaste omavaheline vaidlus. Mõnele teadlasele on vahest arusaamise seletamiseks vaja psühhoterapeuti, kuna see kummutab ta maailmavaate :)
Ärge palun ainult sellel tasemel teadust eeskujuks tooge.
@Viimasest –
Eriti mõttetu probleem! Kas (2+2)X2 või 2+2X2 . Siin pole rohkem midagi rääkida.
Sellised argumendid töötavad pigem lasteaias :S
Ma arvan, et priitp, need on sul head soovitused, eks sealt edasi võivad kõik vaadata viidatud kirjandusse, Popperi vastusele teatud kriitikate osas (ja seesama viidatud Gellneri teos sisaldab ka falsifikatisoonipõhimõtte kriitilist analüüsi, nii palju kui konkreetsesse argumenti puutub).
Viimasest ütles:
See sõltub, kuidas tehted (ja nende järjekord) on defineeritud.
Jason ütles:
Aga miks on kasu? Sest rahajagamisel me eeldame, et matemaatika toob teadmisi. Kui matemaatika oleks lihtsalt kunstivorm, mida nautida suudavad ainult üksikud, siis ei ole selge, kui suures ulatuses selle vormi loomist ja edasiandmist peaks tingimata avalikust rahastusest toetama. Filosoofiaga on sama asi – me eeldame, et filosoofia toob juurde uusi teadmisi (ka teadmine mingi põhimõtte õigustatavuse kohta on teadmine), astroloogia puhul seda aga ei eeldata. Seega on küsimine teadusliku/mitteteadusliku paradigma kohta oluline.
Selline probleemiasetus on juba põhimõtteliselt vildakas. Mõne mõiste ümberdefineerimine ei tohiks anda rahastamiseks rohkem põhjust. Kahjuks see aeg-ajalt siiski nii kipub olema.
Julgen oletada, et sellise küsimuse küsijal puudub igasugune kokkupuude kas siis matemaatika või teadusega. Eristus “teadus või matemaatika” tuleneb fundamentaalsetest erinevustest selle vahel, millele nende kahe distsipliini “tõde” tugineb: esimeselt eeldatakse kooskõla eksperimendiga, teiselt eeldatakse lihtsalt.. kooskõla.
Samuti ei saa ma kuidagi nõustuda hoiakuga, et riik peaks rahastama vaid teadust ja kunsti. Matemaatikal (mille harudena võib käsitleda ka informaatikat ja grammatikat) on inimteadmiste kujunemises iseseisev koht ja kindlasti tuleks seda ka vastavalt rahastada.
Ei saa veel ütlemata jätta, et Eestis ei kahane mitte niiväga huvi reaalteaduste kui pigem matemaatika vastu.
priitp ütles:
volli ütles:
Näiteks Quine integreeris matemaatika teooriad empiirilisse teadusesse. Ma ei ole tema lähenemisega niiväga kursis, et õelda, mille poolest tema naturalism siis feilib.
Vabandust, läksin veidi hoogu. Falsifikatsionismi kriitika kipub taanduma falsifikatsiooniprintsiibi kriitikale, nii et selles osas suurt vahet pole.
volli ütles:
Lihtsalt kooskõla? Misasi on “lihtne kooskõla”? Kooskõla eeldustega ning teatud loogilise protseduuriga. Niisugune kooskõla on meetodina täiesti olemas paljudes teadustes: väited, mis vajavad teoreetilis-formaalset tõestust.
Paljud teadused ei tegele eksperimentidega: sotsioloogia puhul on nende läbiviimine mõnikord ka praktiliselt keerukas või absoluutselt ebaeetiline. Ajaloo puhul on eksperiment suures hulgas uurimisobjektides ebamõistlik või võimatu. Astrofüüsikas on eksperimendil taaskord omaette diapasoon ja viis (kas simulatsioonid on eksperimendid)?
Pigem võibki eristada väitetüüpide alusel: matemaatika tegeleb väidetega, mis vajavad teoreetilis-formaalset tõestust, teistes teadustes on vajalik ka kooskõla näiteks tunnetusega, faktiga, eksperimendiga (kuid see ei tähenda, et teoreetilis-formaalseid tõestusi vajavaid väiteid ka ei oleks).
Kui matemaatika toob teadmisi (ja grammatika ja informaatika jne) – miks ta siis järsku teadus ei ole?
(kui defineerida teadus = loodusteadus, siis matemaatika ei ole teadus. Aga samas, ma ei näe mingit põhjust, miks peaks 19. sajandil äravaieldud probleeme jälle uuesti üle vaidlema).
volli ütles:
Oletus päris täppi ei läinud, matemaatikaga kokkupuudet väljendab minu bakalaureusekraad sellel alal, ega see muidugi suurt ei ole, aga mingi ettekujutuse ikka saab, mis loom see matemaatika on. Teadusega kokkupuudet väljendab politoloogia tsipa kõrgem kraad, kui midagi muud ei ole, siis ettekujutus vähemalt.
Matemaatika on keel, mille abil paljude teaduste väiteid väljendatakse.
Õige. Keel, mida ka tulnukad kahtlemata valdavad. Kuid ta on ka teadus, mis areneb edasi, sest me ei valda teda täielikult. Uusi matemaatilisi seoseid avastatakse ilmselt ilmselt veel pikka aega. Aga kui palga järele lähete võtke see sentides välja, sest 2 krooni on 200 senti.Tõstes võrduse pooled ruutu, (lubatud tehe), saame, et 4 krooni on 20000 senti.Seega ikka tunduvalt rohkem, kui 4 krooni.Raskel ajal kasulik teada.
Valdek tegi arvutusvea. Õige järeldus olnuks, et neli ruutkrooni võrdub 40000 ruutsendiga.
Muide, ruututõstmine kaotab ära märgi, nii et sellega tuleb ettevaatlik olla.
jah, ühikud lähevad ka ruutu
Iseasi, et ruutkroonid on igapäevafinantsistikas harvakasutatav ühik.
@dig –
See eest kuupkroonide kasutamine on praktiline kui rahale jääb alles vaid materjali väärtus!
@Oudekki –
Kooskõla all pidasin silmas just loogilis-formaalset kooskõla. Selline kooskõla on aprioorne. Kooskõla eksperimendi või tunnetusega on aposterioorne. See võib ka minu kiiks olla, kuid mainitud erinevus on minu jaoks võrdlemisi fundamentaalne.
Teadust ei tohiks defineerida, kui midagi “mille abil saab teamisi luua”. Teadus loob teadmisi just eksperimendi läbi ning sellest tuleks ka lähtuda (seda minuteada ka tehakse). Matemaatikat ja loogikat on vaja, et eksperimentaalseid fakte üheks tervikuks koondada.
Lisaksin veel seda, et kui eksperiment nö teaduslikust teadmisest eemaldada, siis pole mingisugust alust eristada näiteks astroloogia ja astronoomia teadmisi.
Samas ei välista “on praktiliselt keerukas või ebaeetiline” eksperimendi võimalikkust ega eksperimendi mõju hüpoteesi tõeväärtusele. Ka füüsikas võib kohata hüpoteese, mille testimine äärmiselt keerukaks osutub.
Vabandust, olin oma oletusetega liialt ennatlik.
priitp sõnas:
Niipalju kui aru saan, siis pidas Quine eristust definitsiooni järgi õigete väidete ja reaalse maailma kohta käivate väidete vahel kunstlikuks. Selleks näitas ta ilmselt, et selline eristus viib teatud vastuoludeni. Ega minagi tema ideid lähemalt kommenteerida ei oska. Mõnel metatasandil võib see ju täiesti paika pidada, kuid nagu öeldud, siis on asjaolu, et erinevalt matemaatikust ei saa teadlane ainuüksi mõtteid mõlgutades uusi teadmisi luua, siiski täiesti reaalne
Nohjah. Falsifikatsionismi järgi tuleb eelistada teooriaid, mis on lihtsamini falsifitseeritavad. On näidatud, et selline lähenemine ei saa anda päris selliseid tulemusi nagu oodatud ning samuti ei vasta see sellele, mis teaduses tegelikult toimub. Seda siis seepärast, et kui teadlaste maailmapilt reaalsusega kokku ei lange, on nad sarnaselt paralastega vägagi osavad vabandusi leidma, miks vastav vaatlus või eksperiment soovitud tulemusi ei andnud.
Samuti, falsifikatsiooniprintsiip tähenduses “teaduslik teeoria peab olema eksperimendis põhimõtteliselt falsifitseeritav” üksi pole kindlasti piisav otsustamaks, mis on teaduslik ja mis mitte. Siiski on see praktikas võrdlemisi heaks vahendiks pseudo- ja päristeaduse eristamisel. Selle printsiibi hülgamine pole õigustatud. Midagi sarnast oli maininud ka Chalmers oma raamatus “Mis asi see o mida nimetatakse teaduseks?”.
Kokkuvõtteks pean ütlema, et adekvaatseid absoluute pole veel leitud ja ma pole kindel kas neid üleüldse vaja on. Nagu ikka viib teadmisi edasi kriitiline mõtlemine ja soov end pidevalt harida.
Ivar ütles:
ega Sa kogemata kombel hoopis tihumeetritest räägi? Need on kangesti kuupmeetrite moodi.
Jah, dig, näpukas sattus sisse. Kuid mõte jääb samaks.
Volli, kuidas sa teed eksperimendi Teise maailmasõja toimumise suhtes? Kuidas kinnitada eksperimendiga feodaalse majandussüsteemi teooria? Kuidas kinnitada eksperimendiga neorealistlik teooria rahvusvahelistes suhetes? Kuidas kinnitada eksperimendiga väidet “Poliitika X on õiglane”? Ja nii edasi.
@Oudekki –
Kas see on hüpotees? Minuteada on Teine maailmasõda üsna hästi dokumeteeritud. Kuid see on väga hea näide, sest ajalooliste faktide kinnitamine otsese eksperimendi läbi on absurdne. Sest ajalooline fakt pole sündmus. Neid kinnitatakse üldjuhul kaudselt. Lähenemine on sellegipoolest aposterioorne.
Jällegi tuleb tugineda ajaloolistele faktidele.
On see teooria üldse teaduslik?
See küsimus pole teaduslik. (kui sõna “õiglane” just objektiivselt defineeritud pole.)
Pakun, et ruut- ja kuupkroonid väljendaksid hästi seda mulli, millest praegused probleemid majanduses. Pangad proovisid lineaarset kasvu võimendada seda kordistades, raha mitmekordse väljalaenamisega. Väike maksehäire kutsus aga esile võimendatud probleemid. Matemaatika ütleb, et ühikuid tuleks sellisel puhul juurida (devalveerida). Aga Oravatele see ei meeldiks, kuna rikastel on mida kaotada. Nõnda jäävadki lihtinimesed ilma tööta, sest raha väärtus erineb tegelikkusest. Minu meelest on devalveerimine just see samm, mida on tarvis majanduse ergutamiseks, sest muidu maksavad selle peo kinni kõige nõrgemad, kes end mullide eest kaitsta ei suuda. Pandimajadest võib juba päris häid profitööriistu saada!
valdek ütles:
Aga praegused probleemid ei tule ju sellest.
Pank laenabki raha mitu korda välja. Pank on ajajaotussüsteem raha jaoks.
… ja pank katab intressituludest muuhulgas ka riske, et mõni laenusaaja maksta ei jaksa.
Aga praeguste probleemide häda on sellest, et “tänu” loomingulisele lähenemisele laenutuletisväärtpaberite vallas alahindasid paljud pangad noid riske ja paljastasid end nende riskide realiseerumise suhtes liigselt.
See on juba jama.
“Tavalised inimesed” võivad küll arvata, et “kroon kuubis” tähendab “keppiv hunnik raha”, aga tegelikult on ühikute astmetel väga konkreetsed tähendused.
Näiteks võib makroökonoomikas vaadelda niisugust suurust nagu töökohtade loomise tõhususe muutumise kiirus. Kui me defineerime selle (mingisuguses kontekstis) töökohtade arvu teise tuletisena investeeringumahu järgi, on tema ühikuks töökoht ruutkrooni kohta. Analoog keskkoolifüüsikast on loomulikult kiirendus, mille ühikuks on meeter ruutsekundis.
See on ikka täiesti hämmastav, kuidas järjest uuesti ja uuesti ühelt poolt teadusliku meetodi abil verifitseeritavatel väidetel või faktiküsimustel ja teiselt poolt väärtushinnangutel vahet ei tehta. Õiglus on väärtus ja “õiglane” on väärtushinnang.
Ja veel hämmastavam on see, kui niiöelda sotsiaalteadlane seda vahet ei tee.
Dig tahtis öelda meeter sekundi ruudu kohta. Aga see oleks tähenärimine. Mis puutub aga sellesse loomingulisesse lähenemisesse, siis võib ka nõnda öelda, keegi kujutas ette suuremat summat, kui tal tegelikult oli. Side reaalsusega läks aga kaotsi. Kui siis kohustused kandu jooksevad ongi probleemid käes. Finantskriisi ennustati juba ammu. Üheks võimalikuks põhjuseks arvati sobivat näiteks looduskatastroofi Jaapanis, mille tulemusena kindlustuskompaniid USA majandusest raha välja võtaks. Läks hoopis nii nagu läks. Pankade laenuriskidest pole ma pädev heietama. Aga siililegi on selge, et nad kasutavad ebaeetilisi võtteid inimeste orjastamiseks. Süüdistada neid siiski ei saa, kuna seadused seda võimaldavad. Kui rääkida ruutkroonidest, siis rahahulga kasvunäitajaks võib seda küll kasutada. Sel juhu muidugi juurimine oleks devalveerimise erijuhus. Õige on kasutada mingit koefitsenti, või murdarvulist juurijat. See paneks kiirendusel päitsed pähe. Praegu aga peab töökoha kaotanud lihtinimene lisaks veel kodust loobuma, kuna keegi tegeles loominguga. Selline asi on võimalik vaid DZUNGLIDEMOKRAATIA puhul. Kui poliitikud räägivad krooni usaldusväärsusest, siis sellega on niikuinii halvad lood. Dig, mis haridus sul on? Kas selgitaksid veidi, miks ruutu ei tohi väljaspool ühikuid kasutada?
Kriku, verifitseeritavus on väga libe kriteerium, verifitseeritavad võivad usud ka olla :)
Kas teadus peaks kindlaks tegema ainult fakte või teeb teadus ka midagi muud? Mina leian, et teadus teeb ka midagi muud. Teadus näiteks loob teooriaid: paneb fakte mingisugusse struktuuri, seda teevad nii loodus- kui ühiskonnateadused. Niisama faktipusa ei pruugi olla teadus, võib olla kvantmüstika :) Seega, ma arvan, et kindlasti on mõistlik jaotada teaduslikke küsimusi vastavalt sellele, milline peab olema nende tõestus (kooskõla faktiga, teoreetilis-formaalne kooskõla, kooskõla tunnetusega, …), aga teaduslikuks teeb lähenemise või teooria siiski selle tõestuse meetod – teadmise saamise viis.
Mulle tundub absurdne lähenemine, et mõningaid inimese teadmisi justkui ei tohiks mitte mingisugusel juhul teaduseks lugeda. Teadus väärtustest saab ka olemas olla, kui tema meetodid vastavad teatud tingimustele (ja kui seal on väited, mis nõuavad kooskõla faktiga, siis tuleb just seda kooskõla näidata).
Õigluse küsimuse panin ma juurde just selle pärast, et mina jooksvalt nimetan ka filosoofiat teaduseks. Küsimus “kas X on õiglane” omab kindlasti olulisust praktilise elu korraldamisel ning annab meile teadmisi. Nende kahe aspekti pärast leian ma, et niisugune küsimus võiks kindlasti olla teadusesse kuuluv.
“Õiglane” sõltub kindlasti teatud määral eeldustest ja määratlusest, samuti see, kas õiglus on väärtus või mitte võib olla omaette küsimuseks. Kuid kindlasti saab küsimusele poliitika X õiglane-olek kohta vastata teoreetilis-formaalse tõestusega lähtuvalt definitsioonist ja eeldustest. Saab läheneda aga ka ilma tõestamata (hüüatus) või saab läheneda usu loogikast lähtuvalt (Pühas Tekstis on kirjas).
Sama asi on suvalise faktiga. Usuloogikas on lubatav tõestus “pühas tekstis on kirjas, et maailm loodi kuue päevaga”, teadusloogikas ei ole.
Jah, väärtused ise võivad olla teadusliku uurimise objektiks. Aga teadusliku uurimise tulemuseks ei saa olla väärtushinnang. Mõne jaoks on õiglane astmeline tulumaks, mõne jaoks proportsionaalne. Mõne jaoks on Doku Umarov või Abdulla Öcalan terrorist, mõne jaoks vabadusvõitleja. Ja ükski teadus ei ütle sulle, milline hinnang õige on. Sel lihtsal põhjusel, et puudub objektiivne hindaja, nagu loodusteadustes on olemas objektiivne vaatleja. Veel enam, puuduvad isegi kriteeriumid selliseks objektiivseks hindamiseks.
Kui on oluline, siis peaks tingimata teadus olema? Ja mismoodi küsimus sulle teadmisi annab?
Loomulikult saab. Aga puuduvad objektiivsed kriteeriumid nende definitsioonide ja eelduste kontrollimiseks. Nii Türgil kui kurdidel on ses osas omad definitsioonid ning eeldused, usu mind. See on täpselt see, millest ülalpool räägiti: ka juhul, kui astroloogia oleks sisemiselt kooskõlaline nagu mingi teadus, ei oleks astroloogia teadus, sest et sellel puudub kokkupuutepunkt objektiivse tegelikkusega.
Mul tuleb meelde, et üks Tartu kohtutäitur sai parkimistrahvide väljanõudmistega, niisiis sisuliselt kirjapostitamisega, miljonäriks ühe aasta jooksul! Tol ajal oli isegi 6000 EEKi kuus ülikõva palk. Seega ta kasutas seaduslikku eelist, makse maksis aga nagu teisedki. Selliste hälvete tõttu pooldan ma hüperkasumite suuremat maksustamist.
Kriku ütles:
Isegi matemaatika lubab ülesandeid, millel on mitmeid lahendeid, miks neid ei võiks siis ka sotsiaalteadustes olla? :)
Küsimuse “Kas poliitika X on õiglane” ei anna meile teadmisi mitte tingimata kujul “poliitika X on paratamatult õiglane”, ehk fakti vaid annab tulemiks süsteemi:
– eeldame väärtusi A, B, C
– vaatleme poliitika X tulemeid olukorras K ning võrdleme neid A, B, C-ga.
– otsustame, kas poliitika X niisugusel juhul loob õiglust.
A, B, C väärtusteks pidamine on muidugi poliitiline otsus. Kindlasti saab uurida poliitikat X ka mingite teiste väärtuste puhul – see on isegi oluline. Samas, kui eeldada väärtusmonismi, siis võib saada ka tulemiks “poliitika X on paratamatult õiglane”. Nagu füüsik peab katsetingimusi täpselt kirjeldama, peab sotsiaalteadlane oma eeldusi selgelt väljendama.
See, millistest eeldustest lähtuvalt praktiliselt ühiskonda korraldada, see on juba poliitiline küsimus. Teaduse ülesandeks on erinevad võimalused läbi arutada ja uurida.
Ei puudu objektiivsed kriteeriumid.
Kui tegemist on väärtuseeldustega, siis saab tegeleda just loogilist arutluskäiku, järelduste kehtivust ning võimalikke lisajäreldusi.
Kui tegemist on faktieeldustega (näiteks “kõik immigrandid tahavad saada sihtmaa kodanikeks liberaalse kodakondusmudeli alusel”), siis seda saab kinnitada empiiriaga. Õiglus sõltub tihti mitte ainult väärtuseeldustest vaid ka just niisugustest faktieeldustest. Seega ei ole praktiline filosoofia empiirikast sõltumatu süsteem ning vajab tõestuseks ka aposterioorseid meetodeid.
Aga mida uut annab meile vastus, et mõlemad tulumaksuskeemid on ühtviisi õiglased või et Öcalan on mõne jaoks terrorist, mõne jaoks vabadusvõitleja?
Ja see ongi fundamentaalne erinevus. Astroloogi jaoks on eeldus, et taevakehade seis sünnihetkel inimese omadusi või tulevikku mõjutab, niisamasugune otsus. Loodusteaduses on sellised eeldused kinni vaatlusandmetes, uhhuuteadustes hõljuvad piltlikult öeldes Maa ja taeva vahel seal, kuhu niiöelda filosoof nad hõljuma on mananud.
Mida siis on ülaltoodud faktieelduse (loeme selle arutelu huvides tõeseks) põhjal võimalik öelda õiglase kodakondsuspoliitika kohta?
valdek
I. Matemaatika (astendaja märgina kasutan ˇ märki)
2ˇ2=4 aga
200ˇ2 =/= 20000 vaid 40000
ja
100*aˇ2 =/= (100*a)ˇ2
(allikas: neljanda klassi matemaatika õpik)
II. Pank teenibki põhiraha võimenduselt. Virtuaalselt laenatakse välja 100 krooni, millest 10 krooni peab jääma panga reservi ning millest 90 võib uuesti välja laenata. Too 90 krooni laenatakase uuesti välja ja sellest 9 krooni jääb panga reservi.
Kuna sa oled matemaatikas mihkel, siis arvuta välja palju panke teenib algselt sellesse investeeritud 100 krooni pealt.
Pluss teenustasud jms., mida pank su käest küsib.
(Baarikärbes on töötanud pangas analüütikuna)
baarikärbes kirjutas:
Ei ole see pankuri elu sugugi nii lilleline. Laenaja tahab oma raha ju kunagi välja ka võtta. Tõsi küll, ta teeb seda tõenäoliselt tükikaupa ja praktika näitab, et teised inimesed panevad jälle raha sisse.
Kokkuvõttes saab statistilised meetoditega välja rehkendada, kui palju pank *summaarselt* korraga sularaha välja andma peab ning kui palju ta seda juurde välja laenata tohib. Nonde meetodite järgi reguleeritakse ühest küljest pankade reservimäära, teisest küljest jälle reguleerib pank nendesamade meetodite järgi aktsepteeritavat riskimäära ja seeläbi kaudselt ka erinevate laenude intresse.
Kuna baarikärbes oli analüütik, siis oleks hea võimalus sel teemal kuulda spetsi arvamust. 1. Kes maksab kinni likviidsusprobleemid? 2. Kustkohast lisandub ringlusse raha ja kuhu ta üldse kadus? 3. Kas pangad vs. kliendid saavad teha halba diili? See tähendab, kas see on üldse võimalik? Klient maksab halva diili kinni oma tööga, kuidas on lugu panga puhul?…Siis veel, et näpukas on juba eelnevalt klaaritud. Too näide palga küsimisest sentides on pärit raamatust “Huvitav matemaatika”. Soovitan kõigile.
Ma pole küll päris õige haridusega aga üritaks ikkagi Valdekule vastata:
1. Ma saan aru et likviidsusprobleemi all mõtled antud hetkel seda et pank ei ole järsku võimeline hoiustajatele raha tagasi maksma? Kui ta ei suuda mõistliku aja jooksul seda raha kuskilt hankida siis läheb pank pankrotti. See aga tähendab et esmajärjekorras jäävad oma rahast ilma panga omanikud(aktsionärid) ja kui ka kogu panga varadest ei piisa, siis olenevalt seadustest peab osa hoiustest hüvitama veel riik ehk maksumaksja. Tavaliselt riik 100% ei hüvita(kusjuures Eestis teatava summa piires hüvitab mis minuarust ei ole normaalne), seega osa kahjust jääb ka hoiustajate kanda.
2. Kui räägime Eestist siis:
a) vene rublad vahetati EEKude vastu. See osa on praeguseks vist suhteliselt päris väikseks jäänud
b) Swedpank tahab Maalile 50 000EEKu sulas laenata. Selleks võetakse Rootsi pensionäri hoiustatud SEKid, saadetakse need Eesti Panka ja Eesti Pank annab EEKud vastu(need SEKid siis jäävad EP reservideks).
c) Maali ostab Tõnu käest auto. Tõnu paneb saadud 50 tonni Hansapanka. Hansapank laenab sellest 40 000 veel Maalile välja. Sellega on järsku selle Rootsi pensioka 50 000 arvelt sisuliselt meile ringlusse lastud juba 90 000 EEKu.
See punkt c tekitabki pangale näiteks bankruni korral probleemi – kui Rootsi pensiokas ja Tõnu tahavad järsku samal hetkel oma raha tagasi saada aga samas laenulepingu järgi maksab Maali raha tagasi alles 5 aasta pärast, siis peab pank niikauaks selle raha kuskilt mujalt välja võluma. Näiteks, võibolla koondab mõned tellerid ja hoiab selle arvelt selle 90 tonni kokku. Sellega kaduski ju süsteemist osa raha telleri palkade näol ära. Suurem kadumine tuleb muidugi sellest et pangad järsku igaks juhuks ei julge enam punkt c’ga tegeleda, lihtsalt ei anna laene ja seega sisuliselt ei tekita raha enam nii palju juurde. Mistõttu jääb pankadel endal ju ka raha järjest vähemaks…. tekib surnud ring.
3. Viimaste aastate kinnisvara-laenu buum Eestis on hea näide sellest kuidas nii pangad kui kliendid tegid mõlemad halva diili samaaegselt.
Klient: ostis mõttetult suure summa eest kinnisvara
Pank: sai kaela riskantse laenu kuna tagatis ei kata laenu pluss majanduslanguse tõttu kliendi maksevõime väheneb. Lisaks ei suutnud pangad ette näha raha hinna ja euribori suhte muutumist – eeldati et kui laen siduda euriboriga on pangal kindel kasum lukus aga reaalsuses saabus olukord kus raha turuhinna ja euribori vahele tekkis väga suur vahe mille arvelt pank praegu kahjumit saab.
Ahjaa, tekib küsimus et kuidas on võimalik et kõik osapooled halva diili tegid? Ei olegi võimalik, keegi tegi ikka väga hea diili ka – nimelt kinnisvara müüja või ehitaja.
Santa. Olen üldjoontes Su kirjpanduga päri. Kuid on olemas selline nähtus nagu üldine majanduskeskkond, millest ühe osa moodustab laenuturg. Kui räägitakse, et raha tuleb sinna juurde, siis mulle tundub, et juhul, kui see pole kaetud mingi konkreetse likviidse objektiga, siis on tegemist inflatsiooniga. Kui kinnisvara hinnad lendasid lakke, siis ikka pankade abil. Et pank euribori muutuselt kahju saab, selles ma siiski kahtlen, kuna tegemist on suht globaalse näitajaga, mis mõjutab raha enda väärtust. Teisisõnu-väiksema summaga saab rohkem ära teha. Üldiselt on praegu lausa rumalus mitteküsida laenupuhkust, isegi, kui selleks puudub vajadus, sest raha on praegu rohkem nõutud, kui näiteks aasta eest. Kinnikiilunud laenuturu asemel aitaks see suurendada ringleva raha hulka. Likviidsusprobleemide all peangi silmas just raskusi kaupade jm. omanikuvahetusel. Kui nii edasi läheb, siis ootab kogu maailma põllumajandustoodangu langus, sest farmer ei saa piima kütuse vastu vahetada, väetist külvab vähem ja seemet ei uuenda. Kahjurid ja haigused … Farmer saab siiski oma vähenenud toodangu eest hinnaboonust. Kas kunde saab teha hea diili? On vähe neid, kes saavad süsteemile ärapanna, sest kui kunded õpivad pangaga kaarte taguma, siis pangad tahvad ühtäkki hoopis malet mängida. Kas kinnisvara müüa tegi hea diili? Tundub, et vaid see kel objekte kätte ei jäänud. Need, kes suurema kasumi nimel kõik uuesti investeerisid, kõrbevad praegu. Ehitaja tegi hea diili vaid juhul, kui lubas endale head elu, ega ostnud ülepaisutatud hindadega asju.
Soovitan soojalt tutvuda uue njuueidzh rahamasina ja umbluuga nimega matrix energetics, mis esitab muuhulgas ka suure hulga põnevaid teadusväiteid, müüb ravi”kulda”, tegeleb valguskeelega ja “laeb” raha eest vett.
http://www.magicalmatrix.com
Autoriks Richard Bartlett ja maaletoojaks Ainar Leppik. Hetkel on toetajaskond suht plahvatuslikult laienemas, nii et arvan, et eks üsna varsti saame sellest kõigest ka laiemalt kuulda…
Ühe osana hetkel toimuvast saate ülevaate alljärgnevast (muide see faas 1 maksab 600, faas 2 – 500 ja faas 3 – 400 krooni. Ameerikamaalt saab osta ka rämpsehteid hinnaga $150-200 jne.
http://www.matrixmatters.com/)
Vooluringid ehk täpsemini väljendudes bioenergeetilised vooluringid on inim-maatriksi vooluvõrgustik. Vooluringid ühendatakse läbi Valgusekeele poolt tekitatud heliresonantsi.
Bioenergeetiliste vooluringide ühendamise peamine eesmärk on olla suuteline kohanema ja kaasa minema Päikesesüsteemis toimuvate muutustega. Kogu protsessil on sügavalt tasakaalustav ja harmoniseeriv toime.
Ühendades vooluringid, oleme me suutelised vastu võtma ja endas talletama Päikeselt tulevat, pidevalt suurenevat kõrgsageduslikku informatsiooni.
Meie Päikesesüsteem on oma liikumises Galaktika suhtes ületamas Galaktikalist ekvaatorit, sisenedes nn. footonvöösse. Seda on juhtunud ennegi ja saab ka edaspidi juhtuma.
Footonvöösse sisenedes suureneb Päikese aktiivsus, Päikesetuuled (http://www.solarstorms.org/Strends.html) on viimased 70 aastat pidevalt sagenenud ja nende võimsus kasvanud. Rikastades niimoodi Maa atmosfääri kõrgsagedusliku informatsiooniga.
Käbinääre ja vooluringid on peamised süsteemid nende sageduste vastuvõtmisel, töötlemisel ja talletamisel. Ühendades bioenergeetilised vooluringid oleme me võimelised taluma „kõrgepinget“ ja sõna otseses mõttes ei kõrbe läbi.
Vooluringide ühendamine koosneb kolmest faasist.
Faas 1.
Toimub 12 vooluringi ühendamine mis seonduvad viie algelemendiga. Punktid kus vooluringid ühinduvad, hõlmavad eostamis- ja sünnimomenti, mees- ja naissuhteid, suhteid vanematega, tões elamist, immuunsus süsteemi tugevdamist jpm.
Kestvus max. 3h.
Faas 2.
Toimub 9 vooluringi ühendamine. Punktid hõlmavad erinevate süsteemide kokkutoomist südame keskusesse. Prana hingamine.
Kestvus max. 2h.
Faas 3.
Toimub 12 vooluringi ühendamine. Tutvustatakse universumi fraktaalset baasmustrit ja geomeetriat. Vooluringid mis kokku ühendatakse hõlmavad päikesesüsteemi ja galaktika mustreid.
Kestvus max. 2h.
@Tarvo Kruus – Uhh. Kas nad genereerivad neid tekste automaatselt? Raske uskuda, et üks inimene omal vabal tahtel maha istus ja selle jura kokku kirjutas.
Raha eest, mida iganes. Kui Nõuk.Armeest koju pidin saama, siis divissjoni komandör, kel isiklik vimm minu vastu oli (rikkusin ta laitmatut mainet), lubas, et laseb mul uue aasta sõjaväes vastu võtta. Veel lubas, et teeb mind reameheks ja laseb kuu aega peldikut küürida. Ostsin viieka eest siis sõjaväepiletisse pitsati ning paari tunni möödudes olin juba koduteel. Elagu korruptsioon!
See on toortõlge inglise keelest. Üks uhhuu-tekstile viitavaid tüüpilisi tunnuseid on muide ka vigane suurtäheortograafia.
Huvilistele – Gabriele Eckert teeb 2.-3. mail järjekordse kursuse Tallinnas (sissejuhatav (promo)ürittus toimus vist üleeile). Müügil ka CD-d, kaelaripatsid ja muu träni, nagu ikka, mida võib osta, kui üks “tsükkel” läbit (jah, õigus, neid tsükleid saab õnnestunud sõltuvuse tekitamise järel teha veel ja veel. Ja ikka suure raha eest, mis muud)…
Tsitaat aga Martini artiklis olevast tsitaadist:
Paraku-paraku, nagu artikliski kirjeldet, on see “jõukohane” vaid neile meist, kel selle kahepäevase kursuse eest umbes 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni vaba raha lauale laduda on võimalik :(
Selline temaatika on ajatu ja skeptikutele ainult järada. Skeptik on ju selline persoon, kes ise ei oska ja teisi ei usu-usalda.
Kinesioloogia on üks nimetus Holistilisest Meditsiinist. Või siis DNA, olgu see siis kas või mõtte loodud DNA oma mustriga jne.
Tänu just Bioenergeetilise Voolu eksistentsile on võimalik igat tüüpi energeetiline ravi just nimelt Bioenergias sisalduvate aineliste väljade DNA-ga. Teadaolevalt need väljad siasaldavad gaasilist magnetvälja, kristallvälja,erinevaid valgusvälju jne. Tänu tema paindlikule ja intelligentsele DNA saame ka inimesi sedasi tervendada. Kasutades just seda sama energiat. Seda tuleb teadlikult suunata. Jui imepisike aps tekitada sellises näiteks raviväljas või teha teadmatult valesti siis tulemus on sama kui halvata DNA-d.
Mul tekkis selle peale küsimus, kas kommenteerija “vapsik” pruugib kogemata või meelega keelt, mis grammatikatundliku skeptiku Bioenergeetilist Voolu memeetiliselt halvab…
vapsik ütles:
vapsik, kas Sa tead, mis on sõnasalat?
Pärismaailmas on mateerial kaks esinemisvormi, aine ja väli, mis üksteisele vastanduvad ja “aineline väli” on absurd. DNA jälle on spetsiifiline makromolekul, mida üldmõistele nagu “aineline väli” omistada on absurd sõltumata sellest, kas jutt käib mingisugusest üldisest ainest või mingisugusest üldisest väljast. “Gaasiline” on aine olek (nimelt molekulaarse aine, aga see on hetkel vähetähtis), “magnetväli” on konkreetne väljatüüp, “gaasiline magnetväli” on umbes sama klassi absurd kui kristalse särgi tahtmine.
dig ütles:
Hea keelend, peaks teise arsenali lisama. Ise olen säärastel puhkudel kasutanud väljendit randomit panema.