Sõõrumaa pendliusk ja muid lugusid Eesti ajakirjandusest (juuni)
- Idamaade tarkus aitab äri teha
Sirje Niitra, E24 OtsustajaTiit Pruuli hoiatas idamaiste trikkide eest
Idamaade tundja ja ärimees Tiit Pruuli ütles, et on naljakaid inimesi, kes püüavad oma põhihariduse puudujääke korvata lünklike esoteeriliste teadmiste rakendamisega igapäevaelus. - Neli Eestis levinud müüti tuumaenergeetika kohta
Villu Päärt, NovaatorTartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori erakorraline vanemteadur, EURATOMi teaduse ja tehnika komitee liige Enn Realo tõi hiljutisel energeetikaseminaril välja neli müüti, mis on Eestis liikvel seoses tuumaenergeetikaga.
- Tulnukad päästsid maailma 100 aasta eest hukust?
DelfiVene teadlane Juri Labvin väidab, et 100 aastat tagasi viskusid tulnukad oma alusega Tunguusi kohal Maa poole sööstnud meteoriidi ette ning päästsid sellega meie planeedi.
- Vene tervendajal kästi Eestist lahkuda
Põhjarannik PM Tarbija24 vahenduselTänavu kavatses Dmitri Jefremov aprilli lõpus ja mai alguses korraldada kaks seanssi, mis kandsid nime «Hingele ja tervisele», Kohtla-Järve kultuurikeskuses ning seejärel viis analoogset seanssi Narva kultuurimajas Rugodiv, kirjutab Põhjarannik. Nagu tavaliselt, oli tervendajal kavas laadida inimesi vaimuenergia ja tervisega ning vabastada neid neeru-, südame-, silma- jt haigustest.
- Imeravitseja Galina Grossmann ammutab energiat kosmosest
Kanal 2, Reporter, PM vahenduselInterneti kodulehel tutvustab särav daam ennast maailmas tuntud teadlasena. Oma Koplis asuvas keskuses võtab proua Grossmann vastu patsiente, kes soovivad kõhnuda, nooreneda, suitsust ja viinast vabaneda, välimust parandada ja koguni ooperi hääleseadet teha.
- Wikipedia keelas saientoloogidel artiklite toimetamise
Arbitraažkomisjoni otsusest ilmneb, et saientoloogia pooldajad ja selle vastased toimetavad pidevalt usulahku kajastavaid artikleid vastavalt oma tõekspidamistele, mis aga takistab info objektiivset kättesaamist ning loob «toimetamiseks ebasobiva keskkonna».
- Kui paljud teadlased oma uurimistulemusi võltsivad?
Siim Sepp, Novaator - Miks on inimesed nii haiged?
Siim Sepp, Novaator„Me usume, et ülihügieeniline keskkond teeb inimesed haigemaks,“ ütles gastroenteroloog Joel Weinstock Tuftsi ülikooli meditsiinikeskusest. „Me ei taha öelda, et peaks käte pesemisest loobuma ja mudasse püherdama minema, aga kindlasti on vaja teada, milline osa hügieenireeglitest on vajalikud ning mis põhjustab enam kahju kui kasu, et jõuda tulevikus parima võimaliku tasakaalupunktini.“
- Loodus pakub inimesele oma arsti
Kristo Kivisoo, Järva TeatajaKogenud arstid-hirudoloogid leiavad tihti oma tõhusa meetodi ja ravivad mitte ainult haigust, vaid korrastavad ka patsiendi teisi elutähtsaid funktsioone ja inimene saab juurde nii elu- kui ka vaimujõudu. […] Kaanid aitavat ka siis, kui klassikaline meditsiin on abitu, ja tulevad appi inimestele, kes põevad depressiooni.
Hirudoteraapia on edukalt ühildatav nõel-, aroomi- ja manuaalraviga. - Pinges kehas elab väsinud vaim ja vastupidi
Iira Igasta, Pärnu PostimeesAlexander avastas, et keha ja mõtlemist ei saa teineteisest eraldada. Sellest lähtuvalt on kõik haigused, nii füüsilised kui vaimsed, seotud vale kehakasutuse ja ülepingetega – nii vaimsete kui füüsilistega. Pinges kehas elab väsinud vaim ja vastupidi.
- Karstist ja Nabala maa-alustest jõgedest
Rein Perens, hüdrogeoloog, PostimeesAsi on selles, et maailm ei tunne selliseid sõnu nagu «geobiolokatsioon» või «geobiotopograafia».
Proovige Google’i abil, kui te ei usu! Maailmas ei tunta sellist meetodit. Mehed peaksid selle meetodi kohta võtma kiiresti patendi ja nad oleksid elupäevade lõpuni majanduslikult kindlustatud.
[…]
Paradoksaalselt on igast pendlimeeste poolt väljahõigatud jaburusest kinni haaranud ajakirjandus, produtseerides artikleid nagu «Nabalas ongi maa-alused jõed» «Kaevandus kuivataks Ülemiste» jne.Ma ütlesin juba ammu, et Tuhala kandis ei ole avastatud uut maa-alust jõge. Nüüd lõpuks on PM ärganud ja lisaks “geobioloogidele” ka päris asjatundjalt loo küsinud.
Mõnede inimeste jaoks on teadus ja teadlaste sõnad justkui absoluutse tõe kehastus. Tegelikkus on sellest aga kaugel, sest kogu teadusajalugu on üks pikk eksituste ja nende ümberlükkamiste rida.
Päris vahva tädi tundub see Galina… mina teda küll ära ei raatsiks keelata…
:D tõesti vahva tädi. Ega teda keegi vist ära keelata ei saakski aga seda jura saaks keelata küll.
Lisasin algse artikli juurde Rein Perensi loo “geobioloogidest”, Tuhala maa-alustest jõgedest, mida avastatuks arvatakse ja muust sellisest.
Loen Perensi artiklit ja imestan:
Tekib küsimus, et miks Eesti Geoloogiakeskus siis ei palka kallihinnaliste seadmete ostmise asemel pendli- või vitsamehi?
Kodanik Voor-Voorti praksis on jõudmas oma loogilise lõpuni.
Temast on skeptik.ee lehel varem kirjutatud siin.
Tervist! Rein Perens on igati asjalik inimene ja raudselt ka põhjavee-temaatikaga ülipõhjalikult kursis. Tema juhtimisel tehakse ka riiklikku põhjaveeseiret, ülevaated kõik netis kättesaadaval ja puha. Aga mis puudutab tema ütlust vitsa- ja pendlimeeste kohta, siis siin on kaks varianti – esiteks oleme me kõik ainult inimesed ja igaühel oma “kiiks” või kinnisidee. Ma olen kuulnud inimestest, kes korrusmajas vitsa abil veesooni otsinud ja need ka leidnud – eks ikka sealt, kust veevärgitorud läbi lähevad. Iseenesest pole ka raske arvata, kust nad peaksid läbi minema… Ja olen kuulnud, et mõnes maailma paigas saab terase silma ja kogemusega inimene ka silma järgi aru, kust mingi säherdune maa-alune jõgi läbi voolab, või kus on kivimikihtides lõhed – näiteks taimestik on teistsugune. Ma ei tea, kuidas see Eesti kliimas ja floora puhul kehtib, aga meistrimehed (kaevukaevajad nt) pole kunagi ära põlanud vahendeid oma tööle salapära ja prestiizhi lisamiseks. See oligi siis teiseks… Aga üldiselt – mõnda aega tagasi lugesin ühte ingliskeelset artiklit selle vitsavärgi kohta – kirjeldati kontrollitud katset vitsaga ja ilma “veesoonte” otsimiseks, ja tuli välja, et vitsamehed ei õnnestunud paremini kui pime juhus. Peab meeles pidama ka seda, et üks asi on maa-alused jõed (neid vist peavad meie “geobioloogid” “veesoonte” all silmas), teine asi aga vettläbilaskvate kivimite kihis veepideme ehk vettpidavate kivimite (nt savid) peal “voolav” vesi – sellele juhtis artiklis muide tähelepanu ka Rein Perens – vettläbilaskev kivim on urbne, seal on lõhesid ja pragusid, mida mööda sade- ja pinnavesi aegamööda allapoole imbub, kuni veepide vastu tuleb. Veepidemed ja vettläbilaskvad kihid on vaheldumisi, üksteise peal nagu tordikihid, vesi erinevates kihtides erineva keemilise koostisega, sõltuvalt kivimitest, millest ta läbi tuleb ja mille peal “voolab”. “Voolab” on jutumärkides, sest see vesi ei kohise ega vahuta, kuigi liigub gravitatsioonijõu mõjul mööda kivimikihtide kallakuid. Sellise vee saab lõpuks suvalisest kohast kätte, puurides piisavalt sügavale. Ja kui keegi arvab, et jube hea on, kui vee saab madalalt kätte (seda nimetataksegi rahvakeeli “veesoone tabamiseks”), siis siin panete küll kõvasti mööda – see ei pruugi teil olla üldse põhjavesi, vaid pinnasevesi ehk siis pindmisest kihist (kvaternaari setted) kogunev vesi, mis sageli võib olla reostunud ja reostusaldis ning suvel kuumaga üldse lõppeda. Või on ülemine põhjaveekiht reostuse eest vähe kaitstud ja näiteks suurveeperioodil mõjutatud tugevasti ümberkaudsete majapidamiste fekaaliveest (meie ekstrasensoorsed ülisensitiivsed loodustaustavad ja kummardavad kodanikud ja mittekodanikud ja kinnsivaraarendajad harrastavad nimelt hulgakaupa fekaalivee otsejuhtimist oma kogumispaakidest jõkke, järve tiiki, põllale.. kui neil need paagidki üldse on, sest veel lihtsam on toruots otse jõkke viia… a’ imbväljaku tegemine on tülikas ja natuke raha ka kulutab…) ja põldudelt kogunevast väetiste väljauhtumise koormusest (nt Pandivere, Põhja-Eesti paepealsed alad). Minul ongi sihuke kaev – raha kokkuhoiu pärast võetud kohe esimeselt sügavuselt, kust vesi “välja” tuli, sügisel-kevadel ja suurte vihmadega vesi kollane ja lõhnab pahasti, ammooniumioon üle normi, raud üle normi. Aga vett tuleb küll nigu muda, jah, aga seda oli ka fekaalipaagi maassekaevamisel näha – hoolimata sellest, et kaevukoha määras kuulus nõid pendliga ja fekaalipaagi auku ta pendliga ei määranud, pressis paagile augu kaevamisel maa seest vett säherduse kiirusega, et paak ujus nagu laevuke basseinis ja selle uputamiseks läks vaja nii pumpa kui buldooserit… kuigi seal ei pidand ju “veesoont” olema… Tuleks teha sügavam puurauk ja proovida alumisest põhjaveekihist, mille vesi uuringute järgi (Geoloogia Instituut eesotsas Rein Perensiga!) peaks olema reostuse eest hästi kaitstud ja hea kvaliteediga, aga praegast pole vist raha.
Tegelikult ma tahtsin hoopis millestki muust rääkida… Ma ei taha, et te eelmist postitust lugedes arvaksite, et ma paranormaalseid nähtusi ja ülemeelelist eitaksin. Lihtsalt – põhjavesi on selline teema, kus klassikaline füüsika ja geoloogia asja ammendavalt seletavad. Aga see pole ju kõik – maailmas (st universumis ehk kõiksuses!) on nii palju imelist, mille kirjeldamiseks teadus kui keel on jõuetu. On paremaid keeli, mis võimaldavad seletamatute ilmingute märksa täpsemat ja adekvaatsemat kirjeldamist – näiteks hingerännakud ja teadvusetasandi muutmine, mida me kogeme oma teadvuses, kui vabastame selle igapäevareaalsuse kammitsaist. Sageli ei ole võimalik neid kogemusi sõnadese panna – need tuleb üles joonistada, ja nendest joonistustest kiirgub vaatajale vastu kogu see energia ja peenmateeria, mida sina kogesid. Sellistest piltidest on ka näitusi tehtud ja need pidavat ravima – mina ei ole proovinud, aga meil kodus on selliseid pilte ja ma tahan lähiajal katsetada, kas see jutt on tõsi, et neid vaadates võib aju lained viia teetatasandile, mis on omane meditatsioonis oleva inimese ajuvõngetele.
Ma olen kirjutanud skeptilisi sõnavõtte selgeltnägijate ja ravitsejate teemal, aga hiljuti oli mul selline kogemus, mis pani mind oma maailmapilti ümber vaatama. Kas ikka tasub olla nii skeptiline? Teadlased arvavad, et nemad teavad tõde – aga tegelikult? Teadlased arvavad, et nemad on kõik ära seletanud – aga tegelikult? Pollidoro (ma vaatasin seda filmi tema loengust) räägib stigmadest nii kaljukindla veendumusega, et tema teab… Newton ka arvas, et gravitatsiooniseadus kehtib – nüüd tuleb välja, et ei kehti! Pollidoro jutt on kõik suunatud sellele, et halvustada ja alavääristada nende inimeste usku, kes usuvad selgeltnägemise võimalikust ja mõtete lugemist ja seda, et lisaks nähtavale maailmale on veel midagi suuremat, mida me veel seletada ei oska (vaid kvantteooria on teinud mõned sammud nende nähtuste mõistmise suunas).
Teie muidugi ei usu ja hakkate halvustama, aga – minu lapsele ilmusid stigmad! Võin vanduda, et keegi ei ole neid tekitanud! Palun, selgitage seda!
Ja ma tänan südamest seda ekstrasenssi, kes aitas mul avada silmad ning näha, kui palju mul veel on vaja areneda, et saavutada sama taset, mis on temal ja jõuda iseendas ja ümbritsevas arusaamisele ning elada harmoonias kõiksusega. Tema pisarad ja mure minu saatuse pärast tõid mu selleni…
@Naissoost skeptik (haruldane eksemplar?) –
Ega skeptikudki ei eita (minu arvates). Lihtsalt enamikel juhtudel tundub üleloomulikel asjadel olevat naturalistlik seletus.
Esimese lausega olen peaaegu nõus, kuigi ise lisaksin “jõuetu” ette sõna “veel”. Teise lause puhul ei tahaks hästi nõustuda, sest ei ole kohanud teist meetodit, mis võimaldaks midagi kirjeldada kõikide inimeste jaoks piisava täpsuse ja adekvaatsusega, et igaüks sellest aru võiks saada.
Arvestades inimliku kogemuse eripära ja subjektiivsust, miks ei tasuks olla skeptiline?
Tegelikult on paljud teadlased õnnelikud, et nad on suutnud killukesegi meie imetabasest maailmast avastada ja ka teistele kättesaadavaks teha. Ma ei ole veel kohanud teadlast kes arvaks, et teadus on kõik ära seletanud. Pigem vastupidi — suurel hulgal küsimusi juurdegi toonud.
Kas me kuulasime ikka sama loengut?
Üldrelatiivsusteooria ei lükanud ju gravitatsiooniseadust ümber vaid täpsustas seda olulisel määral.
Mulle hakkab tunduma, et Polidoro pidas nii Tallinnas kui Tartus kaks loengut — ühe skeptikutele ja teise mitteskeptikutele.
Millised need stigmad välja nägid/näevad? Mida arst ütles?
Mulle näib, et naissoost skeptiku kaht postitust pole kirjutanud sama inimene. Teise postituse autor on ilmselt mõni pendliusku imelik, kes ei oska isegi Massimo Polidoro nime õigesti kirjutada.
Või tegi naissoost skeptik ise pulli.
@Kriku –
Jah, Kriku tõi välja ühe päris olulise erinevuse skeptikute ja liigselt usust haaratute vahel. Skeptikutel enamasti on olemas huumorisoon.
Pendliusklikel, homöopaatidel, kreatsionistidel ja muudel huumorimeel puudub. Sellega on seletatav ka see, miks skeptik.ee-sse ilmub sageli nende poolt postitatud lahmivaid sisutuid kommentaare. Päikest ja võtke asju vähe kergemalt, kulla inimesed.
Ei usu, et naissoost skeptik pulli tegi. Postitus liig tõsine.
Kas on võimalik, et selle kirjutas keegi teine?
Olen tema postitusi heameelega lugenud ja nautinud – kenasti ja selgelt kirjutatud.
See kõnealune postitus on üsna teistsugune. Võimalik, et kirjutaja meelerahu oli lihtsalt väga häiritud (või mõni muu selline värk). Kuidagi ei seostaks seda kirjatükki naissoost skeptikuga.
Martin võib ju alati IP aadressit kontrollida.
Aigar Säde teab, kuidas asja tegelikult on:
Säde: “Majanduskriis on tekitatud teadlikult!”
Aigar Säde kolumn Naistemaailmas
Mida see mees küll tarbib?
Tiit Kändler: Säästev meditsiin on inimkonna vältimatu tulevik
See jääb küll juba maisse, aga kuivõrd ajakirja Akadeemia lood ei vanane, siis mainin, et maikuises väljaandes ilmus autorite Pascal Boyer ja Brian Bergstrom artikkel Evolutsioonilisi vaateid religioonile.
Minumeelest jääb sealt ühe asjana kõlama arusaam, et religioon ei ole miskit erilist võrreldes muude inimkultuuri väljendusvormidega, et selle tarbeks ajus mingi eriline moodul peaks olema. Religiooni asju ajavad ajus samad osad, mis muidki asju ja kõigel sellel paistab olevat evolutsiooniline tagapõhi.
Huvitav lugemine igal juhul. Lisaks on mul olemas Pascal Boyeri raamat Religion Explained. Kui keegi soovib lugeda, palun väga…
Samas Akadeemias on Väitluse rubriigis kirjutis Mõnede kliimaskeptikute taustast ja tegemistest, autor Silver Rattasepp. Ta kajastab veebruarikuises Akadeemias avaldatud artikli autorite ja inimtekkelises kliimasoojenemises kahtlevate S. Fred Singeri ja Dennis D. Avery taustu.
Alexanderi tehnika ei ole mingi jama, see on rohkem tuntud küll muusika ja teatriinimeste seas, kellele keha on töövahend ja on ka enamike nende koolide õppekavas sees, kaasaarvatud meie Muusikaakadeemias.
@ell – korralik rüht ja kehahoid on kindlasti tähtsad, aga jamaks teeb aleksandritehnika ülisuur pretensioon tõlgendada kõiki haigusi just iseenda mätta otsast.
Ülal tsiteerisin lõiku:
19. sajandil sai tõestatud paljude haiguste pisikuteooria, kuid loomulikult ei meeldinud see kõigile, kuna võttis pinna alt igasugustelt posijatelt, kes oma lobaga inimeste hädadelt profiiti lõikavad.
19. sajand oli igasuguste “teraapiate” ja “tehnikate” osas väga viljakas. Iga sell üritas omanimelise tehnika, teraapia või praktika kaubamärgistada, mis viis selleni, et arenemise asemel jäigastusid need oma asutaja kummardamisele, et olla “õigeusklikud”, järgnesid sektisõjad ja uute kaubamärkide ilmumine. Trend on jätkunud ka 20. ning 21. sajandil.
Teisi näiteid kultusteraapiatest: kiropraktika, osteopaatia, reiki, naturopaatia, homotoksikoloogia, antroposoofiline meditsiin, terapeutiline puudutus, refleksoloogia…
Kui aleksandertehnika piirduks kehahoiu ja rühiga ning ei pretendeeriks seletama kõiki haigusi oma kitsast nurgast, siis polekski nagu millegi üle kobiseda.
Intervjuu Jüri Allikuga
Prof. Allik räägib paljudest asjadest, mõned neist otseselt skeptikasse ja loodusteaduslikku maailmapilti puutuvad.
Martin, see toodud lõik on ajakirjaniku poolt kirjutatud ja on natuke lihtsustatud nägemus tõesti, mis võib asjast vale mulje jätta.
Alexanderi tehnika ei luba tegelikult haigusi parandada vaid tegeleb inimese õige rühi, tasakaalu ja kehakasutuse paikasättimisega ja harjutamisega, mille tulemusel võib kaasneda ka mõnede vaevuste – nii vaimsete kui füüsiliste – kadumine või leevendumine. Õige kehahoiak ei ole ju liiast kellelegi, halb aga kindlasti. Seda ei ole õige nimetada ka teraapiaks vaid pigem on tegu õpetaja-õpilase suhtega – umbes nagu autojuhtimise õpetamine, kus tuleb mitmeid kümneid kordi tunnis käia, kuni uus oskus on kinnistunud ja võid iseseisvalt edasi areneda. Mingisuguse kätega posimise ja müstikaga siin tegemist ei ole, tehnika põhineb aastakümnete pikkusel empiirilistel vaatlustel ja uurimustel ning õpetaja tegevus tunnis on teadaolevate loodusseadustega täiesti kooskõlas – kuigi asjatundmatule inimesele võib esimene kord olla tõesti pisut harjumatu ja arusaamatu. Kes täpsemalt huvitatud on, leiab internetist hulgaliselt matejali.
Tehnikad ja teraapiad võivad saavutada populaarsuse tõesti ka juhuse läbi ja olla vahel ka ebaõiglaselt alahinnatud. Ma arvan, et kuna alexanderi tehnika on üles korjatud näitlejate, tantsijate ja muusikute poolt, kelle nõudmised õigele kehakasutusele on tavainimestest kordi kõrgemad, siis võib seda siiski ehk usaldada?
Rain Kooli: Eesti lollide blogid
Jutt on siis nn. Baari-Talisest, kui keegi juhuslikult ei tea.
Tartu observatooriumi teadlane sai kõrge tunnustuse
Risto Mets, Postimees
Mis saab, kui Baari-Talis ka Nõia-Hannes oma väed ühendavad?
Baari-Talis teeb poliitikas kannapöörde
Kas nõiasõnavabadus kuulub inimõiguste hulka?
Mindsweeper Raimo Ülavere
Rakubioloog: inimese olemus oleneb keskkonnast, mitte geenidest
Jutt endisest rakubioloogist Bruce Lipton ja tema raamatust Uskumused ja bioloogia.
Teaduskirjanduse andmebaasid pole viimasel ajal tema kirjutisi ilmutanud.
Mardna: paljud patsiendid ei tea midagi
Kristi Leppik, Postimees
Hurraaga väljakuulutatud “puuduv lüli” Ida mängis teadlastele ninanipsu
Samasooliste suhteid esineb pea kõigil loomadel
Delfi Forte vahendab ajakirja ScienceDaily.com-i.
Kristlik graveerija keeldus satanismi sümbolile kirjutamast
Doris-Katre Truuver, Aarne Mäe, Virumaa Teataja
Veider maailm, veidrad inimesed sees, on inimesed veidrad sees, kuid mulle meeldib leierkasti mees, mulle meeldib lõbus leierkastimees…
“Amoraalne on jätta ohmudele alles nende raha,” kui oleksin ise graveerija. Samas tekkis minus tung tellida ambivalentse või lihtsalt kahtlase sõnumiga ehteid ja proovida Ivetat saatanlikku lõksu meelitada.
Kas näiteks selline vidin oleks vastuvõetav? Või selline? Või ruunimärgid, mida, teadagi, samamoodi ebakristlikuks ennustamiseks pruugitakse? Või vaatab vaga tädi iga kord tarkadest raamatutest järele, ega äkki millegi pahelisega tegu pole?
eks see oli lihtsalt rohkem tädipoole poosetamisvajadus. selle haiguse käes vaevlevad paljud keskmisest allapoole jääva IQ’ga usulollid. õli lisab tulle ka kurat täpselt teab, millest tingitud vajadus otsida ja näha igal pool vaenlasi. eks suur ja tugev ja iga nurga taga varitsev vaenlane kompenseerib mingil moel puudujääke isiksuses ja tekitab samas uhke tunde, et ollakse osaline mingis suures ja tähtsas plaanis.
eriti pani mind muigama telefonikõne pastorile. näitab absoluutset isemõtlemise ja vastutusvõime puudumist. juhti järgitakse kõiges. isegi siis, kui juht ei juhtu juhuslikult teadma, et tagurpidi rist on tõepoolest peetruse sümbol, tähistab ülimat alandlikkust ja allaheitlikust ning on juba ~2000 aastat olnud ka paavsti sümboliks (aga noh, eks paljude uus-usuhullude jaoks ole ju ka paavst sulaselge antikristus ja tumedate jõudude esindaja (loe erinevaid 666 gematrilisi tõlgendusi)). aga eks murukõrgused inimesed peavadki oma suhtumist, tõekspidamisi ja vahest ka protesti nende võimete piiresse jäävate vahenditega demonstreerima. millekski enamaks see graveerija võimeline pole – järelikult tuleb peedistada juhuslikku klienti. aga igatahes võib vist kergendusega hingata, et ta nii marginaalse aktiga omale seinale ristikese sai tõmmata. mõtle, kui sellist võimalust poleks tulnud ega tulnud, väljendusvajadus hinges olek aina kasvanud ja muteerunud millekski oluliselt destruktiivsemaks ning siis spontaanselt välja purskunud. tagajärjed võinuks olla palju traagilisemad :-D
Ah, mis te kiusate vanainimest.
Muidugi kui hakata ajama pilli lõhki usulise diskrimineerimise teemal, siis annab väita igasuguseid asju. Privaatautonoomia ning diskrimineerimise piir on udupeen ja ma ei arva, et sellest lõpuni aru saan.
Evelyn Sepp – Estonia vrakiga valimistele?
Kiri, Tarmo K, ww w.DELFI.ee
Kuueaastane sai voodoo rituaalis raskelt põletada
Evelyn Sepa kui “Estonia” hukkumise uurimise RK komisjoni esinaise puhul on mul olnud kogu aeg küsimus, et mida teab Evelyn Sepp uurimisest… Kui “Estonia” tõesti põhja lasti, siis on see suur rahvusvahelise mastaabiga kuritegu. Kust on prl. Sepp saanud teadmised ja kogemused sellise asja uurimiseks?
Delfi debiilik läks teaduslukku
Pekka Erelt, Eesti Ekspress
mulle ei mahu ikka kuidagi pähe selle väiklase ja ebauskliku graveerija käitumine, no ei saa aru, ei mõista
naudib ta oma võimu? on see koht tal viimane kants, kus end tähtsana tunda? graveerimistöökoda ju pole koht, kuhu minnakse sooviga end päästa lasta. kui kellelgi midagi sellist vaja, läheb ta kirkusse või paastulaagrisse, aga mitte töökotta.
“kahjulik”, no mõni arvab, et piim on kahjulik, aga pole kuulnud, et kassapidaja seepärast kedagi teenindamata oleks jätnud.
Aga olgu see juhtum üheks näiteks, kuidas usulollus reaalset elu mõjutab ning kuidas tavalised inimesed usulollusega pihta saanud inimese tõttu kahju kannatavad.
Graveerijale peaks see olema tema isiklik äriline probleem.
Konkurentidel rõõmu.
Eks kiriku rüppe ole ennegi liigse ilmatarkuse eest põgenetud.
http://www.postimees.ee/?id=134321
Läti seimis hakkavad istungite ajal palvused toimuma?
@väike My – Mina arvasin sealt välja lugevat, et Seimi kabel sai kasutuskorda. Väga segase sõnastusega artikkel igal juhul.
põhimõtteliselt küll jah
Narkojoobes kukkurloomad teevad Austraalia moonipõldudele viljaringe:
Oleks tahtnud loomade tehtud viljaringi pilte ka näha. Miks oli ainult känguru pilt? Kuivõrd keerulisi ja sümmeetrilisi ringe nemad teevad?
Lollused käivad ikka karjakaupa:
Urmas Sõõrumaa valib töötajaid tähemärgi järgi
Pikemalt Naistelehes, mis müügilettidel, aga tekst ilmub võrku hiljem.
Kas selline töötajate valimine mitte diskrimineeriv pole? Inimese sünnikuupäeva ja sünniaasta fakt on sama paratamatu nagu nahavärv, rahvus, nina kõverus, seksuaalne suund, sugu ja paljud muud asjad, mille põhjal inimeste eelistamist-tõrjumist me sugugi heaks ei kiida.
Kas oleks põhjust tööinspektsiooni või võrdõiguslikkuse ametnikku informeerida?
oleks küll, tahtsin just ise sama pakkuda aga jõudsid must ette.
paraku tegeleb sellise jamaga väga suur hulk ettevõtteid. nende seas on ka selliseid, kes otseselt igasuguste nõidadega koostööt teevad, saates töölekandideerijate ankeediandmed neile “autoriseerimiseks.” üks selline autentija on näiteks tiit vasmann, kes seda avalikult öelnud on (iseasi muidugi, kas ta ka tõtt rääkis) ning teine oli oma hiilgeaegadel muidugi tuntud vanaküla.
oh, oleks vaid võimalus neist firmadest nimekirja koostada… äkki on kellelgi siseinfot?
Kunagi väga õrnas eas, kui ma kirjutasin ühele ammuhääbunud personalifirmale tarkvara, oli esialgsetes nõuetes sees ka sodiaagimärk. Kui imestust avaldasin, korjati välja.
Minu meelest igati diskrimineerimise teema.
A mis seal, vahet, küsivad otse sodiaagimärki või mõtlevad ise sünnikuupäeva järgi välja? Kui üks firma ikka tahab endale töötajaid silmade värvi, sodiaagimärgi või mingi kolmanda jura põhjal valida, ei keelaks ma neile seda, liiati mingi koomilise võrdõiguslikkuse instantsi kaudu.
Kas selline asi erineb kuigipalju Sõõrumaa personalivalikust:
Poola poekett palkab ainult jehoovatunnistajaid
@Ingmar – kui ametnik on, siis küsida võib ikka. Inimesed ehk ei oska arvatagi, et sellisel moel ka on võimalik diskrimineerida. Minumeelest oleks normaalne, kui igasugust tõrjumist saaks vähendatud, olgu see siis rahvuse, soo, nahavärvi, seksuaalse suundumuse, parteilise kuuluvuse või sodiaagimärgi alusel.
Eestis on sellisel alusel valiku tegemine ilmselgelt ebaseaduslik.
Kriku ütles:
Tõenäoliselt. Väljendan siin oma isiklikke väärtushinnanguid, mille kohaselt “jõuga” järelvalve peaks piirduma räigete isikuvastaste sigaduste ärahoidmisega, mitte inimeste heaks või targaks sundimisega.
Ega sa ei pahanda, kui ma sulle üht raamatut soovitan?
Jutt siis Rawlsi “Theory of Justice’ist”.
Muidugi ei pahanda, aga loodetavasti leian selle soovituse üles, kui lugemist ootav kuhi magamistoas imekombel otsa peaks saama.
Eks siis kunagi kuskil vanadekodus võime sel teemal lähemalt arutada…
Veel lõiguke artiklist:
@Ingmar – kui minule eelistatakse samaväärsete näitajate puhul teist tähtkuju, ongi see minu arvates räige minuvastane SIGADUS.
@Jason – On. Ja siis sa lähed kohtusse ja sunnid neid ennast tööle võtma ja saad… oi-kui-sõbralikult meelestatud geniaalse ülemuse?
Okei, jutt pole muidugi mingist konkreetsest töölevõtmisjuhust, vaid sellest, kas avalike kriteeriumide seas on mingi kuradi tähtkuju, mille asukohtagi otsustaja tõenäoliselt ei tea. No sunnime neid siis kasvõi kohtu kaudu tähtkuju mitte küsima. Kas tööpakkuja muudab kohtuotsuse toimel ühtäkki oma arvamust astroloogiast? Millegi järgi otsustab ta ju ikka; kui tal ka ei jätku oidu sünnikuupäeva vaadata (nii rumal inimene ei oskaks küll sõna “sodiaagimärk” nagunii välja öelda), no siis otsustab selle asemel kõrvade kuju järgi.
Lühidalt, minu arust kuulub seegi küsimus pigem haridus- kui justiitsministeeriumi valdkonda. Kuulub nende asjade sekka, mida avalikustada ja näiteks skeptik.ee lehel välja naerda. Ega ma lausa vastu vaidle, kui keegi tahab asja võrdõiguslikkuse lipu all ametlikult üles võtta, lihtsalt mu isikliku väikese väärtushinnangu järgi ei too see kellelegi midagi olulist head. Nojah, halba ka vaevalt.
Kuidagi ei suuda mõista, mis segab skeptikuid olemast viimse piirini skeptiline uudiste suhtes a-la Sõõrumaa…
Ingmar ütles:
loomulikult pole see ideaalne variant. olen ka ise kord elus pidanud läbi elama momendi, kus ebaseaduslik vallandamine pöörati kohtulikult ümber ja selle tulemusel lahkusin niikuinii mõne kuu möödudes. tegelt – mitte, et tingimused oleks talumatuteks muutunud aga sinnapoole see asi kiskus tõesti. ent – mis sa arvad, mis on tähtsam?
Diskrimineerimine sodiaagimärgi alusel võib ju olla ettekääne. Kui tööandja ei suuda tõestada ,et sodiaagimärk reaalselt oluline on võib kahtlustada hoopis traditsioonilisi põhjuseid nagu sugu, nahavärv ja päritolu jne.
kas sulle ei tundu, et sa lihtsalt sogad vett?
Ivari jutus on iva täiesti olemas. Sel põhjusel tulebki võidelda kõigi diskrimineerimise vormidega.
@Kriku –
Jah see oligi point mida tahtsin edasi anda.
Kriku ütles:
Ma tahaks siiski natuke diskrimineerimise (ehk siis definitsiooni järgi mingi olukorra puhul vahetegemist isikute vahel mingi tunnuse järgi) negatiivsuse küsimuse absoluutsust pisut torkida.
On olukorrad, kui diskrimineerimine on õigustatud ja loomulik ja kuigi seda sageli sellisel puhkudel diskrimineerimiseks ei kiputa nimetama, on ta seda.
Õigustatud diskrimineerimise näiteks võiks tuua ametinõuded või sobivustestid, kus diskrimineerimine toimub haridustaseme või kutseoskuste järgi. Me ju peame igati õigutatuks, et ülikooli professoriks saav inimene omaks PhD või samaväärset kraadi ja õpetamiskogemust, kas pole. Samuti on õigustatud, kuigi selle praktiseerimine on riigiti kaunis erinev, diskrimineerimine isiku ühiskonnaohtlikkuse tõttu (nakkushaiged, teatud psüühiliste hälvete ja vägivaldsuse puhul).
Erinevus nende diskrimineerimistüüpide puhul on tegelikult üsna ilmne – õigustatud võib olla diskrimineerimine tunnuse järgi, millest käsitletav olukord pole sõltumatu. Selle sõltuvuse või sõltumatuse väljaselgitamine samas pole alati lihtne ja isegi tõsine uurimistöö ei kipu alati üksühest vastust andma. Enamasti pannakse asjad paika siiski ühiskondliku kokkuleppe ja seadusandluse abil. Raskesti käsitletava diskrimineerimisteema näiteks tooks keskmise füüsilise ja vaimse võimekuse erinevused erinevate rasside puhul ja selle ümber toimuva küllalt emotsionaalse diskussiooni. Minu teada pole siiani suudetud leida teaduslikult põhjendatud seoseid rassitunnuste ja teiste füsioloogiliste või mentaalsete omaduste vahel (kui ehk vastupidavus intensiivsele päiksevalgusele välja arvata). Enamus leitud erinevusi (nagu näiteks geneetilised laktaadi- või alkoholitalumatus, kõrgmäestikus elavate inimeste füüsilised võimed) liiguvad siiski mööda populatsioonide või kultuurilisi piire ja rassidega pole neil suurt pistmist.
Kuule nüüd, see ei ole mingi diskrimineerimine, millest sa räägid. Keegi ei saa nõuda, et autojuhiks kandideerida oleks võrdne õigus isikul, kellel autojuhiluba on ja isikul, kellel seda pole. Sellisel juhul on kõigiti objektiivne põhjus eelistada üht kandidaati teisele.
Kui erinevate rasside erinevast keskmisest võimekusest rääkida, ei tohiks unustada, et rassisisene varieeruvus on alati suurem, kui rassidevahelise keskmise võimekuse vahe.
On hunnikute viisi andmeid, mis tõendavad, et neegrid on kergejõustikus ja korvpallis kõvemad :)
Kriku ütles:
Vaata, asi just nimelt ongi definitsioonis. A priori mõistetakse diskrimineerimise terminit kasutades just ebaõiglast diskrimineerimist. Tegelikult pole definitsioonis sellist vahet ja selle üle üldjuhul oma pead ei vaevata.
Mida ma tahtsin oma jutuga öelda on see, et küsimus pole mitte diskrimineerimises kui sellises, vaid püüdes varjata terminoloogilise häma taha tunnuse ja olukorra vahelise seose puudumist (või miks ka mitte, hoopis selle olemasolu). Seda võiks nimetada teatud tüüpi eelarvamuseks. Diskrimineerimine on lihtsalt sõna. Paraku sõna, mida kõik ei mõista ühtmoodi.
Absoluutselt. Sellepärast ma tõingi välja just statistilise keskmise. Indiviidi tasemele seda keskmist tuua ei saaks isegi siis, kui rassisisene varieeruvus oleks väiksem. Välja arvatud muidugi, kui oleks vettpidavalt tõestatud rassi ja võimekuse vaheline otsene seos. Mida, erinevalt melaniini nahka kaitsva toime tõendatusest, tehtud pole.
Justnimelt, andmeid on selle kohta palju, kuid kas asi on nahavärvis ja mõnes rassispetsiifilises geneetilises eripäras või hoopiski erinevas kasvukeskkonnas, kultuuris ja ühiskonna osas, mis väärtustab kõrgelt kehakultuuri?
Hiljuti avaldati töö, kus lükati ümber kardiovaskulaarsete haiguste kõrgema letaalsuse taseme kohta mustanahaliste afroameeriklaste hulgas. Töö oli kallutatud, kuna ei suudetud arvesse võtta tervishoiuteenuste erinevat kättesaadavust kahes rassigrupis. Sedalaadi kallutatuste vältimine on kohutavalt keerukas ja mõnes riigis ilmselt isegi pea teostamatu. Seda ei tee üldse lihtsamaks asjaolu, et neid asju uurima ei kiputa ja puhtalt inimlikel kaalutlustel – sõltumata uurimistulemusest, emma-kumma grupi käest on ikka ja alati võimalus üle kurgi saada. Parem juba midagi vähem tuleohtlikku uurida. Õnneks selliseid parajalt hulle ikka pisut leidub ja uurimistöö tasapisi liigub.
@kuuba –
Diskrimineerimine ongi eelarvamus. Kas positiivne või negatiivne aga igaljuhul mitte objektiivne.
Jutu mõte jääb ikkagi veidi ebaselgeks.
Erinev arusaamine sõnadest on tõesti probleemne teema. Teistsugused arusaamad aga ei ole argument kohtus. Seadus kehtib ükskõik kuidas isik seda oma kasuks/kahjuks tõlgendada suudab. Oluline on kas oma arvamust ka faktidega tõestada suudetakse (ideaalvariandis muidugi)
Kust sa võtad, et ei ole?
Mis neegritesse puutub, siis nad näitavad häid tulemusi olenemata päritolumaast. Olgu selleks siis USA, Prantsusmaa, Suurbritannia või Nigeeria. See võiks anda alust arvamuseks, et tegu ei ole kultuurispetsiifilise nähtusega.
@ivar –
Aitüma külamees. Mul oligi head näidet vaja, kus definitsioonidest ööd ega mütsi ei teata ning piirdutakse loosungite ja deklaratsioonidega.
Eelarvamused ja diskrimineerimine võivad olla küll seotud, kuid kindlasti pole nad samad asjad.
Ole nüüd hea mees ja katsu pisut kodutööga tegeleda. Igatsorti seletavad sõnaraamatud abiks. Diskriminatsioon on ka ENE II köites, ehk siis selles ENSV aegses. Poliitpropagandaga seotud sõnana on see märksõna ENE-s mõnevõrra kallutatud, kuid nende jaoks kel nõukaajast sedalaadi teksti lugemise “prillid” veel tallel, peaks mõte arusaadav olema. Nooremate eest ei oska kosta – soovitaks vajadusel ingliskeelsete allikate poole pöörduda. Merriam-Webster võiks näiteks päris hea valik olla.
Kriku ütles:
Merriam-Websterist näiteks:
dis·crim·i·na·tion
Pronunciation: \dis-ˌkri-mə-ˈnā-shən\
Function: noun
Date: 1648
1 a: the act of discriminating b: the process by which two stimuli differing in some aspect are responded to differently
2: the quality or power of finely distinguishing
3 a: the act, practice, or an instance of discriminating categorically rather than individually b: prejudiced or prejudicial outlook, action, or treatment
synonyms see discernment
— dis·crim·i·na·tion·al \-shnəl, -shə-nəl\ adjective
Juhiks tähelepanu 3-ndale definitsioonile (võttes aluseks 1b). Definitsioonis pole hinnangut ega viidet kategooria alusel ja individuaalse vahetegemise seoselisuse olemasolu vajalikkusele või mittevajalikkusele. Sellest tulenebki minu väide, et definitsiooni järgi on diskrimineerimisel laiem mõiste kui see millena teda tavakontekstis kasutatakse. Sealhulgas ka siinses foorumis.
Faktidele ei hakka ma kindlasti vastu vaidlema – tippsporditulemustes on teatud aladel kindel rassiline erinevus olemas ja seda mitte ainult ja alati ühe rassi kasuks. Võrdleme näiteks kestvusalasid: pika- ja keskmaajooks ning vastavalt ka suusatamine. Ühtedel kestvusaladel domineerib üks rass, teistel teine. Füsioloogilisi või molekulaarseid tõendeid , et rassispetsiifilised eripärad ja füüsilised eeldused kestvusalade puhul oleks seotud, leitud pole.
Mis sellest järeldub? Ilmselt see, et olemasolevatest tõenditest ei piisa järelduste tegemiseks.
maahärra ütles:
Kindel? Definitiivse poole pealt on eelarvamusel ja diskriminatsioonil üsnagi oluline kattuvus.
Vahettegemine aga on oluline just praktiliselt. Eelarvamused ei ole seadusega karistatavad (va. holokaustis kahtlemine) küll aga on karistatav diskrimineerimine ,kui selle juhus tuvastakse. Siis on olulised juba faktid ja asjaolud, definitsioonid jäävad tagaplaanile.
väike teemassepuutuv lugemine – https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147946
Definitsioonid on seaduse sees olemas
Esiteks, minu jaoks läheb see diskrimineerimise definitsiooni küsimus ühte ritta näiteks selle üle targutamisega, et tapmine pole ka alati õigusvastane. Jah, ei ole, aga peab siis igale poole alati sellekohase selgituse lisama? Seadusandja on öelnud, millistel alustel diskrimineerimine on keelatud ja ma ei näe põhjust, miks ei võiks näiteks tööõiguslikus kontekstis “võrdse kohtlemise seaduse alusel keelatud diskrimineerimise” asemel öelda lihtsalt “diskrimineerimine”.
Teiseks, sinu poolt tsiteeritud 3. definitsiooni järgi diskrimineerimine ongi üldiselt ebaõiglane. Isiksuse sobivuse testid, juhiload jne. sinna ei lähe, sest need lähtuvad isikuomadustest, mitte grupitunnusest. Jah, muidugi annab loogikaga keerutada ja väita, et teatud isikuomadustega isikud moodustavad ju omakorda grupi, aga üldjuhul see väide siiski ei tööta, kuna reeglina otsitakse paljude isikuomaduste kombinatsioone (meeskonnatöö oskus, kogemus, haridus, keeled, palgasoov jne) ja hinnatakse kandidaate nende erinevaid omadusi kaaludes. Ideaalset kandidaati, kes kõikidele nõudmistele 100%-ndiliselt vastaks, tuleb väga harva ette.
Kolmandaks, võõrkeelsete sõnastike kasutamine eesti keelde puutuvate vaidluste puhul on üldjuhul libe tee.
ivar ütles:
Diskrimineerimine on tegevus. Eelarvamus on seos. Eelarvamus ja diskrimineerimine on samas suhtes nagu nälg ja söömine (seose olemasolu puhul) või nälg ja pokkerimäng (seose puudumise puhul).
Ja kus on siin siis diskrimineerimine mõistena defineeritud? Seadusandjale pole midagi ette heita, sest Sinu toodud tekstist on selgelt näha, et nemad on diskrimineerimise mõiste olemusest adekvaatselt aru saanud. Sellest ka vajadus eraldi välja tuua diskrimineerimise vormid, mille puhul loetakse võrdse kohtlemise põhimõte rikutuks.
Kriku ütles:
Alustan kolmanda punktiga: libe tee on üldjuhul demagoogia, millele Sa kolmandat punkti tuues oled toetunud. Juhul, kui allikaviide mille ma tõin, Sulle ei sobi, võid ise parema ja eestikeelse otsida. Seoses sellega, et vaidlusesse hakkavad tekkima sobimatud võtted, loen ma praeguse diskussiooni selle kirjaga enda jaoks lõppenuks.
Enne seda veel Sinu kahe esimese punkti kohta:
esimeses punktis viidatud seadusandja poolt erisuste välja toomise põhjuste kohta loe minu seisukohta “ivar”-ile kirjutatud vastusest.
teine punkt – minu tsiteeritud M.-W. definitsioonis ei ole diskrimineerimine defineeritud vaikimisi negatiivsena. See, et Sa selle konteksti sinna ümber mõtled, on Sinu probleem.
Juhilube ei anta isikuomaduste põhjal. Ka PhD kraadi ei saa isikuomaduste eest. PhD on päris kindlasti grupitunnus, niiet kokkuvõtvalt, ajad Sa oma teises punktis sulaselget jama.
Vabandan kirja terava tooni eest, kuid ma loen demagoogiavõtete kasutamist diskussioonis milles ma osalen, otseseks solvanguks.
Minu jaoks on elementaarne, et eesti (õigus)keelest rääkides kasutatakse eestikeelseid allikaid. Kui sa loed selle väite demagoogiaks, ei ole meil ilmselt tõesti millegi üle arutada.
Juhiload saab otse loomulikult isikuomaduste põhjal, milleks konkreetselt on oskus juhtida autot ja tunda liikluseeskirja. Need on konkreetset isikut iseloomustavad omadused, mille omandamiseks on ta omajagu tööd teinud ja mille olemasolu kontrollimiseks on enne juhilubade väljastamiseks ette nähtud eksamid.
Sinu vabandus on vaieldamatult asjakohane, kuid jätan selle praegu siiski vastu võtmata.
Artikkel refereerib Tiit Pruulit:
Iseenesest ei ole see ju paha mõte. /me kujutab juba ette ilusat suurt silti:
Martin Vällik ütles:
19. sajand oli ka patentravimite õitsenguaeg. Aga millegipärast on läinud niimoodi, paljud substantsid on 20. sajandil retseptiravimitena arsti kontrolli alla läinud, rituaale aga tervisjärelevalve-organid kuigivõrd ei kontrolli.
Martin Vällik ütles:
Kroonika 2009-07-24: Baari-Talis lahkus meie seast!
Artikkel kirjutab, et kadunukesel oli astma. Teoreetiliselt ei ole välistatud, et nõiduslikud õpetused veensid teda teaduspõhisest astmaravist loobuma. Samas, tõendeid selle hüpoteesi toetuseks ka (veel?) ei ole.
ei tea, aga vanaküla foorum on küll reedest alates lukus: http://www.vaimumaailm.ee
PS! tegelt on see ilmselt mingi vanaküla järhekordne “sotiaalne eksperiment” kus ta kogub piisava hulga jüngrite palveid ja anumisi ja tuleb siis neile vastu, tehes foorumi taas lahti. või midagi sarnast.
Ongi. Peaks Kroonikale vihjama.
Põhjustest kirjutab loomulikult Vikipeedia: diff
kurjad keeled räägivad, et täna varahommikul suri vanaküla isa. on küll fakt, et suri keegi sobivas vanuses aleksander (või alexander) vanaküla vormsilt, aga kas ta on nüüd vanajumala isa või onu või kes, seda ei tea.
igatahes paistab, et vabamüürlased ja vene sortsid on tõesti hannese pihtide vahele võtnud.
näe, sain ka uudisteportaalist kinnitust: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vampiirisikud-panid-noid-vanakula-portaali-sulgema.d?id=24807741
omamoodi huvitav on see, mismoodi isa surm välja on toodud. umbes, et: “ah, tead, vampiirinimesed siin möllasid aga noh, ega ma kellegi sõnaõigust siis piirata taha kuid las nad naudivad parem natuke aega loodust sest suvi on ju nii ilus aastaaeg. tegelt võib vast lekda, et sai foorum kinni panduda ka raskete aegade tõttu…et näe, talis suri siin reedel ära ja noh, siis mu isa kah suri täna hommikul…”
dig teeb ettepaneku värskele orvule kaastunnet avaldada.
vara veel, tal on ema kah.
Suur isemõtleja Ülo Palover on Kesknädalas avaldanud majandusfilosoofilise kirutise Miks mustata ENSV-aegset kaubandust?. Erinevalt mõnedest teistest majandusfilosoofidest on hr. Palover Maalehe andmeil lõpetanud TPI insener-soojusenergeetiku erialal.
“Kesknädala” tavaline tase, pole midagi ära märkida. Selliseid jutukesi on seal ilmunud kümnete kui mitte sadade kaupa.