Uudiseid filmimaailmast. Loomine ja evolutsioon (video)
Tänavu tähistatakse kuulsa ja lausa ikoonilise loodusuurija Charles Darwini 200. sünniaastapäeva ja 150 aasta möödumist tema raamatu “Liikide teke” ilmumisest, mis muutis revolutsiooniliselt meie arusaama maailmast ja elu olemusest. Üle ilma on korraldatud konverentse, näidatud dokumentaalfilme, ilmutatud artikleid ja raamatuid, mis andeka, tähelepaneliku ja põhjaliku teadlase elu ja tööd tutvustavad ja selgitavad. (Vaata ka eestikeelset kodulehte Evolutsioonifoorum.)
Suurbritannia filmimeistrid on maha saanud viktoriaanlikku ajastut iseloomustava kostüümidraamaga, mis kajastab Darwini kui isa, abikaasa ja teadlase elu, võitlust evolutsiooniteooria ümber, pingeid pere-elus ja muud, mis ühe inimese eluga kaasas käib. Vaatemänguline, suhtenüansse ja inimlikku traagikat sisaldav mängufilm pakub kindlasti hoopis teistlaadi põnevust ja kaasaelamisnaudingut kui paljud muud filmid.
Filmi on tootnud BBC koos Briti filminõukoguga ja see alustab oma maailmavallutust sel pühapäeval Kanadas Toronto filmifestivalil, mille avafilmiks see valitud on. Filmi nimi on Loomine (Creation), see on vändatud ühe Charles Darwini lapse-lapse-lapse-lapse Randal Keynes’i raamatu põhjal ning selle näitamisõigused on ostetud pea igasse maailma nurka.
Välja. Arvatud. U.S.A.
Lihtsalt vapustav! Sealsed filmilevitajad on keeldunud uut filmi Ameerika Ühendriikides levisse võtmast, kuna suur hulk sealseid elanikke peavad Darwinit kurjuse kehastuseks, jumalavastaseks, evolutsiooniteooriat õelaks, veidraks ja auklikuks teooriaks, mida koolides lastele õpetada ei tohiks, kuna pole teaduslik, viib eugeenika, rassismi, massimõrvade ja Hitlerini. Filmilevi äriga elatist teenivad tegelased peavad filmi liiga “sensitiivseks” ja “vastuoluliseks”, et oma mainet ja äri sellega rikkuda. Sealne kristlik kogukond võib muidugi võidukalt käsi plaksutada ja kiidelda, et neil on õnnestunud sealset publikut päästa jumalateotusest ja pattulangemisest. Vaadaku jah pigem Ben Steini filmi Expelled: No Intelligence Allowed.
Allikas:
The Telegraph
Kokkuvõtlikult:
Kent Hovind’i filmiloomingu (tõenäoliselt The Age of the Earth) ühisvaatlus 7. novembril kell 18. Toimumiskohaks Tartu, Vanemuise 19 (Kirjanike liidu maja, iidsemad tartlased tunnevad ehk KGB majana) krüptis ehk keldris, mis peauksest sisenedes märkamata ei saa jääda.
Filmi kõrvale õlle tarbimise lubamine ei ole minu (ega tõenäoliselt ka Kriku) pädevuses, aga me võime ju pärast kunstielamuse kätte saamist Kotkas õnne proovida.
@Kriku – Mnjah, ja mis paneb sind arvama, et mul sinu telefon on? xxxxx96? Blah, mina olen 56918104.
Jah, jah.
Khm. Kui juba nii huvitavaks läks, siis kes Kriku ise on? Mina ei tea temast miskit :P Foorumite anonüümsus, pooled siinsed tegelased ei tea ilmselt kes mina olen ka.
No eks see võib-olla selgub laupäeval, kui kriku ikka tulla saab :)
Või siis variant kaks, proovi googlit. Annab vist ka tulemusi.
Esiuksest saab sisse?
Kes popkorni toob?
Kui see on see Kriku, keda ma arvan , siis on ta mõni aasta tagasi ilmselt minu ulmejuttu lugenud ja ma pole pidanud oma lubadust edasi kirjutada . khm. Võib-olla ongi nii parem :)
Loodame ka prouaga filmile jõuda.
Jõudu skeptikutele.
Niisiis: meid oli 12. Enamus pidas lõpuni vastu ka, pärast sai veel poole ööni Maailmas möla ajada. Ma pole päris kindel, kas grupikallistused nüüd peakski hakkama skeptikute repertuaari kuuluma :D
Muljetaks. Kaks tundi laupäeva õhtust on väike hind põhjapaneva avastuse eest, et üks noore Maa eesjutlustajaid on nii sisutühi. Väga hea suuvärgiga küll, ta oleks võinud stand-up comedy vallas ausalt varanduse kokku ajada.
Tõsiselt, see videoloeng (kaks tundi 14-tunnisest sarjast…) oli sisult kordades totram kui ma oodata oskasin. Eeldanuks armutut sorkimist teaduse segastes nurkades, selle asemel tuli 90% häbitut demagoogiat; kas ülejäänu oli siiras rumalus või sirge valetamine, ei tea (kuna Hovind väitis end regulaarselt populaarteadust lugevat, siis pigem viimane).
Minu jaoks huvitavaid küsimusi oli Hovindi kahetunnises jutus kaks: läbi lademete ulatuvad kivistunud püstised puud ja segane värk Gröönimaa jäätriipudega (tekivad nad kord aastas või sagedamini) [see on üleskutse juhuslikult mööduvale spetsialistile mind siinkohal harida]. Rääkis mees ka termodünaamika II seadusest, komistas kahe sõnaga ka selle muteada sisuka probleemi otsa universumi algse ja praeguse entroopia vahekorrast, mille Margus Kiis meile siiagi närida tõi, aga koperdas sealt kohe edasi mingile jaburale rünnakule termodünaamiliselt avatud süsteemidele.
No lühidalt, kui keegi tahab korralikku noore Maa kreatsionismi kuulata, siis leiab YouTube’ist paarkümmend tuumakamat amatööri, kes teid vähemalt demagoogiast säästavad ja natuke rohkem loodusteadusi tunnevad (või on liiga siirad, et seda varjata).
Ingmar ütles:
Hovindi sihtgrupp on inimesed, kes teaduse segastest nurkadest ei hooli, aga kellele vormelid ja mantrad hästi pähe kuluvad. Seega ei jäägi Hovindil muud üle kui neid vormeleid ja mantraid kokku vorpida. Ning liiga keerulised ei tohi need olla, muidu kaotavad lapsed huvi või hakkavad oma peaga mõtlema — ja mõlemad oleksid pahad variandid.
Arvestades seda, kui lolle argumente Hovind oma maksuvaidluste käigus kohtus esitas, ei oleks tark siirast rumalust alahinnata.
Aga palun: CC331, CD410.
Noore maa kreatsionistid on nii hädise arusaamaga füüsikalisest maailmast, et Hovindi jutt võib piisav olla küll.
Ise olen tema seminare youtube’st vaadanud pigem tema oleku pärast. Mõnus ja sümpaatne esineja, kes on üle 14 tunni näitematerjali üles pannud ja meenutab teisi paremaid/karismaatilisemaid usutegelasi. Kõvasti talutavamaks teeb tema vaatamise ka see, et olen harjutanud ennast lahti igasugustest võõristusreaktsioonidest, kui lollusi kuulen, nii et saan tuju rikkumata neid tundma õppida. Selles oleks tal üht teist õpetada Randile, Dawkinsile ja ehk osadele siinlugejatele. Kitsama maailmapildiga usklikud paistavad väga pinnapealsed. Põhikriitikaks olen internetis leidnud kristlastel Dawkinsi vastu selle, et viimane paistab ennasttäis.
Kui lollim religioosne tegelane vaatab kõrvalt vaidlust enesekindla, väärika ja targana paistva Hovindi suguse ning ärritunud argumentidest hooliva, kuid fassaadist mittehooliva ateisti vahel, kelle argumentidest ta nagunii aru ei saa, siis kumma poolele ta jääks?
Märt ütles:
Klassikaline religioosse rektsiooni küsimus. Minu kiriku preester on õnnistatud, sinu kirikus peab jutlust enesekindel inimene, tema kirikus on keegi ennast täis pastor.
(Vaidlus stiilis “jumalat täis” v. “ennast täis” on eraldi teema.)
Tõsi. Samas, terve hulk tänapäevaseid ateistlikke liikumisi on teadlikult just intelligentsile suunatud.
Lollimängimine on üsna levinud taktika. Üritatakse ennast näidata suure ja koleda bürokraatiamasinavärgi rataste vahele jäänud väikese ja veidike opaka inimesena ja niimoodi kaastunnet äratada.
Kriku ütles:
Lühikokkuvõtte Hovindi käitumisest võib leida JREF’i annaalidest. Väike ja Kogenematu Inimene on üks asi, Glenn Stolli mentoriks võtmine nõuab aga väga kummalist peakuju.
Pole midagi öelda, skeptikud on päris tore kamp :)
Ning tänud väikesele My-le hea laupäevaõhtuse huumoriõhtu eest. Muideks, Hovindi auks peab ütlema, et ta vähemalt kogu aeg teemas ei püsinud, vaid tegi veel mõnusaid jaburaid kõrvalepõikeid ülerahvastusele, joomisele, uuele maailmakorrale, vaktsiinidele jne jne. Nagu reklaamipausid :P
dig ütles:
Aga tänan!
Lühifilmivõistluse Evolutsioon kahe minutiga viis võitjat.
Artificial retina gives woman limited vision after decades of darkness:
Ainult 16 pikseliga kunstsilmast piisas, et palliga korvile pihta saada. Niisuguse nägemisteravuse jaoks pole enamikku silma komponente vaja, piisab ainult mõnest valgustundlikust rakust süvendi põhjas. See peaks päris hästi ümber lükkama kreatsionistide väite nagu oleksid silma evolutsioonilise arengu vaheastmed olnud täiesti kasutud.
Endel ütles:
See ei ole nii lihtne. Kreatsionistide väide on jabur külg, aga kunstsilma omanikul oli äärmiselt põnev nägemissüsteemi osa, mida valgustundlike rakkude omanikul ei olnud: tükk visuaalset korteksit, mis 16 pikseliga kunstsilma liigutamise tagajärjel saadud paljudest tosinatest valgustäppidest tervikpildi kokku manada oskas.