Georg ja universumi salavõti
Entsüklopeediakirjastus annab teada ja skeptik.ee soovitab:
Georg ja universumi salavõti
345 lk.,ill., kõva köide, 150×215 mm
Autorid: Stephen Hawking, Lucy Hawking
Kujundus: Garry ParsonsSeiklused köidavad nii noori kui ka vanu. Kui põnevad võiksid aga olla seiklused kosmoses? Eriti siis, kui neid kirjeldab üks kuulsaimaid tänapäeva teadlasi, keda peetakse hiilgavaimaks füüsikuks-teoreetikuks pärast Albert Einsteini. Stephen Hawking on Cambridge’i ülikooli matemaatika ja teoreetilise füüsika professor. Samal ametikohal oli kunagi ka Sir Isaac Newton. Hawkingi põhjapanevad teoreetilised tööd mustade aukude, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on oluliselt mõjutanud kosmoseteaduse arengut ja avardanud pilti maailmaruumist.
Stephen Hawking on tegelenud ka teaduse populariseerimisega. Tema ülimenukad raamatud „Aja lühilugu. Suurest Paugust mustade aukudeni“ ja „Universum pähklikoores“ on tõlgitud ka eesti keelde.
On imetlusväärne, kui lennukad võivad olla inimese mõtted ja fantaasiad, kes ise on aheldatud ratastooli ja suhtleb ümbritsevaga ainult keeruliste aparaatide abil. Alates kahekümne esimesest eluaastast kannatab Stephen Hawking närvisüsteemi hävitava haiguse käes, mis on röövinud temalt liikumisvõime, kuid mitte töövõimet.
Hiilgava astrofüüsiku ja kosmoloogina kirjeldab ta käesolevas raamatus põnevaid kosmoseretki, ühendades need teaduslike faktidega ja viimaste avastustega Universumi ja planeetide kohta ning pakkudes lisaks värvilisi fotosid reaalsest kosmosest. Kõige põnevamad on aga seiklused uusimate teaduslike ideede keerises. Autor laseb raamatu tegelase varasema teadusliku käsitluse kohaselt tagasipöördumatusse musta auku langeda, kuid toob ta sealt ikkagi välja. Selleks kasutab ta enda ideed mustade aukude „auramisest“, mis astrofüüsikas on tuntud Hawkingi kiirgusena.
Raamatus kirjeldatud superintelligentse arvuti juhitavad kosmoserännakud kuuluvad muidugi ulme valda. Hawkingi optimistliku arvamuse järgi võib aga inimkond juba 200–500 aasta pärast jõuda tasemeni, et sooritada tegelikke reise miljonite valgusaastate kaugusel asuvate tähtede juurde.
Maa peale reaalsesse pereellu ja värvikatesse koolisündmustesse toob lugeja teine autor – Stephen Hawkingi tütar Lucy, kellele õpilaste maailm ja koolielu on tuttavad omaenda poja kaudu. Lucy Hawking on ajakirjanikuna teinud kaastööd paljudele Briti ajalehtedele. Ta on romaanide „Tülpinud“ (Jaded, 2003) ja „Juhuslik maraton“ (Accidental Marathon, 2006) autor. Teaduse tutvustamise ja populariseerimise eest omistati Lucy Hawkingile 2008. aastal Roomas Sapio auhind.
„Georg ja Universumi salavõti“ on varem tõlgitud 38 keelde ja avaldatud 43 maal. Loodetavasti tekitab see raamat ka Eesti noortes lugejates huvi teaduse, eriti astrofüüsika ja füüsika vastu, mis on „salavõti“ Universumi mõistmiseks.
Georgi kosmosetriloogia 1. raamat.
Lugesid? Kuidas oli? Hawkingi poolt väga omapärane ettevõtmine, aga ega ta polegi päris tavaline inimene.
Mitte soovides alahinnata Stephen Hawking’i potentsiaali, tundub mulle, et enamik tema mõtteid saab ajakirjandusliku turbo just seetõttu, et ta on füüsiliselt sellises olekus, nagu ta on.
Niipalju kui inimesi, niipalju ka arvamusi. Arthur C. Clarke näiteks arvas, et mingit tähtedele lendamist ei tule kunagi.
Pärnu Keskuses, Rahva raamatu müügikohas, oli see raamat lasteraamatute hulgas.
Jah, pealkiri ja kaanekujundus viitavad ka lasteraamatule. Kui nii on, siis kas keegi oskab öelda millisele eale? Kui 10-sele ka sobiks, ma ostaks oma poisile, talle nt. Kändleri lasteraamat “Kukkuva maa lapsed” meeldis väga :)
See raamat on isa-poja raamat.
Niiet osta kindlasti! Mina ostsin ja ei kahetse.
See on triloogia esimene osa…
Üks Taiwani abiprofessor on esitlenud uut kosmoloogilist mudelit, millest kuuleme tõenäoliselt veel edaspidigi.
Err teadusuudistest.
valdek ütles:
Mare Müürsepp kirjutab laupäevases Postimehes (AK-s) selle raamatu arvustuses, loos pealkirjaga “Uus teave mustade aukude kohta” järgmist:
Salvey, on sul tütar?
Ei, mul on kaks poega.