Miks “alternatiivmeditsiin” tarbetu on
Tänapäeval ussiõli kiilaspäisuse raviks ei kasutata.
Mõnevõrra lihtsustatult võime kõikmõeldavad ravimis- ja diagnostikavõtted jagada kolme kategooriasse: need, mida praktiseerivad koolitatud arstid (näiteks pimesoole eemaldamine), need, mida praktiseerivad “alternatiivmeditsiini” proponendid (näiteks akupunktuur) ning need, mida keegi ei praktiseeri (näiteks aadrilaskmine või akupunktuur telefoni teel). Teisel teljel võime — samamoodi lihtsustatuna — kõikvõimalikud mõeldavad ravimisviisid netokasu põhjal samuti kolme kategooriasse jagada: kasulikud (näiteks pimesoole eemaldamine ägeda pimesoolepõletiku korral), kahjulikud (näiteks gripi ravimine salvarsaaniga) ning mõjuta (näiteks suhkrutablettide manustamine lühinägelikkuse raviks). Kui me nüüd vaatame, kuhu ravimisviisid kahel teljel koos langevad, näeme, et kahjulikke võtteid ei praktiseeri peaaegu keegi, koolitatud arstid praktiseerivad peaasjalikult kasulikke võtteid ning “alternatiivmeditsiini” rahvas peaasjalikult mõjuta võtteid. Miks on see nii?
| kasulikud | neutraalsed | kahjulikud | |
|---|---|---|---|
| meditsiin | tavaline meditsiin | mugavusteenused, platseebo | üksikud õnnetused |
| ei kasutata | avastamata võtted | moest läinud või alles leiutamata ideed | vanad ideed, mis osutusid kahjulikeks |
| alternatiivika | üksikud tõendamata uued leiud | pika ajalooga “alternatiiv- ja täiendmeditsiini” vormid | üksikud tõendamata uued ideed |
Osutub, et sellel on väga lihtsad küberneetilised põhjused. Ühest küljest on tsiviliseeritud ühiskondades reegliks, et kahjulikud ravivõtted jäetakse kõrvale. Need, mis on kahjulikud ja kasutud (näiteks raadiumiga toonik) keelatakse seadusega ära; need, mis on ohtlikud, kuid teatud tingimustel kasulikud (näiteks silmaläätse kirurgia) jäetakse kasutamiseks ainult koolitatud ja tegevusloaga arstidele. See aga tähendab, et selgelt kahjulikud ravimisviisid rändavad üsna kiiresti lahtrisse võtted, mida keegi ei kasuta, ükskõik, missuguses lahtris nad ka esimesena välja ilmusid.
Teisest küljest on arenenud teadustegevusega maades kombeks, et kasulikud võtted leiavad pärast testimist üsna kiiresti tee pärismeditsiini riistakasti. Klassikaline näide on röntgendiagnostika. Wilhelm Conrad Röntgen leidis kummalise kiirguse, mida ta X-kiirteks hüüdis, 1895. aasta novembris. Pärast mõningat katsetamist leidis 1896. aasta märtsis aset esimene teadaolev röntgendiagnostiline fotograafiasessioon ning 1903. aastal seati Mary Hitchcocki memoriaalhaiglas üles esimene püsiv röntgeniaparaat. See aga tähendab, et kui “alternatiivmeditsiini” lahtrisse ilmub tõendatavalt kasulik võte, lakkab see üsna kiiresti olemast alternatiivne; ta muutub pärismeditsiiniliseks võtteks.
Kuna need kaks mehhanismi eemaldavad “alternatiivterapeutide” pakutavate võtete seast kiiresti nii tuntavalt kasulikud kui tuntavalt kahjulikud võtted, jäävadki alternatiivsetena virelema üksnes niisugused menetlused, millest pole ei kasu ega kahju, näiteks homöopaatia. Teisisõnu, enamik “alternatiivmeditsiinist” — sealhulgas kõik, millel on pikk ajalugu — on kasutu, tarbetu, mõttetu.
Lisalugemist
- Respectful Insolence: Selective pressures and the evolution of alternative medicine
Liina ütles:
Ja need oleksid?
Liina ütles:
Tänan, rohkem küsimusi ei ole.
Kriku ütles:
Ma ei jõudnud ennem laiendada. Kui küsimus on püstitatud absoluutsena, universaalsena, siis ei saa mina sellele vastata jah või ei. Sest siis saab minna väga nõmedatesse äärmustesse.
Hüpoteetiline näitelugu (Hoiatus, võib kujuneda pikaks “tapeediks”!)
Isutuvad Valja, Vova ja Aleksander poe taga ja manustavad Bocki. Valja väidab, et tal on süda paremal pool. Vova ja Aleksander ei eelda temalt oma väite tõestamist. Selle tõestamine katse abil võiks neile kõigile kehvasti lõppeda. Nad võib-olla küsivad argumente või põhjendusi.
Kui seesama Valja on nüüd perearsti kabinetis ja väidab oma perearstile sedasama. Ka perearst ilmselt nõuab põhjendusi. Kui põhjendused ei ole tema arvates piisavad, siis on Valja tema arvates terve ja Valja võib minna mõne muu spetsialisti jutule. Oletame, et põhjendused olid piisavad, et äratada arstis huvi või viitasid nad mingile muule tervisehädale.
Perearst pakub välja diagnoosimisviisid. See on nüüd see koht, kus tavaline inimene usub, et arst teab, mida ta teeb, sest ta on õppinud ja muu kamm. Skeptiline inimene mõtleb, et tõenäosus arsti tõenduspõhiseks tegutsemiseks on piisavalt suur. Oletame, et arst pakub välja röntgenülesvõtte rindkerest, vereproovi ja midagi veel, näiteks ultraheli põlve piirkonnast. Tavaline patsient võiks rahulikult nõustuda esimese kahega ning esitada küsimuse kolmanda kohta. Ma ei oska sellise hüpoteetilise olukorra korral öelda, kuidas käituks skeptik, võib-olla küsiks Cochrane’i ülevaadet selle protseduuri tõenduspõhisuse kohta. Igal juhul on patsiendil õigus mitte nõustuda nende protseduuridega.
See on nüüd indiviidi tasand kaetud. Nagu nägite, on siin küllaga situatsioone, kus toimib usaldus, mitte alati iga väite tõestamine teadusuuringutega.
Pisut keerulisem on asi organisatsiooni-institutsiooni-ühiskonna-riigi tasandil.
Kui Valja perearstil on väga suur himu teha põlve ultrahelisid, siis oma praksise juhile, teenuse rahastajale ja teenuste kvaliteedi eest muretsevale riigiametnikule ta tõepoolest peab suutma ära tõestada, et see on põhjendatud. Siin tuleb tõenduspõhisus mängu ja see võiks olla hea tava. Kas teda organisatsiooni toimise praktikasse sisse kirjutada, see on küsimus organisatsiooni liikmetele või siis kõrgematele instantsidele. Analoogne on situatsioon riigi tasandil hinnates seda, milliste teenuste eest riik võiks ja peaks maksma. Tõenduspõhisusel on seal absoluutselt oluline roll ning selle vastu peaks huvi tundma iga asjaga kokkupuutuv tegelane, riigikogu liikmest ajakirjanikuni.
Elu ja tervist mõjutavate küsimuste korral on väidete teaduslikult tõestamine olulisel kohal.
Väga paljud on kokku puutunud väitega “Ma armastan sind!”.
Kas keegi oskab välja pakkuda mõnda teaduslikku meetodit selle väite tõestamiseks?
Ja kas ilma selle tõestuseta peaks jääma nullhüpoteesi juurde – keegi ei armasta mind?
Väga segane arutelu, mis tunddb tuginevat redukstionistlikule kellaonu maailmapildile ja sellele, et me teame kuidas elus rakk toimib ja mida me täpselt meditsiinis teeme ja mõjutame. Tõesti võib öelda, et me teame päris palju ja ei tea veel rohkemat, me ei tea mis algatab ja käivitab paljud protsessid organismis, oskame vaid leida korrelatsione ühe või teise ainega.
Väga raske on öelda, et see või teine on paha, pigem on küsimus selles, et meil puudub normaalne kriitiline meel ja sarnaselt noorele ühiskonnale käib kõva polariseerimine ja äri tegemine.
Mul on väga erinevad kogemused Soomes ja Eestis arsti juures käimisega ja ütleks, et sealsed arstid usuvad väga palju rohkem ise tervenemisesse ja tunnetavad oma piire paremini.
Alternatiivsetel asjadel on kultuuriliselt väga tähtis roll ja neid pole mõtet materdada, usu võiks ka sarnaselt ära keelata, teadus on aga usk, mis oma vigu üritab ise parandada.
Mõned asjad on muidugi lauslollused ja kahju, et meil on tegu nagu ühiskonna alustaladega, seega nagu noorel organismil ikka, ei tea täpselt mis on mis.
Edu igatahes kõigile siin osalejatele, skepsist on vaja, sest kusagil peab keegi ju lõpuks ka ajuvabadele asjadele pirii tõmbama.
Ja soovitan minna Helsingisse arsti juurde kui siin mõne asjaga järjekorras ei suuda olla, keelt on vaja osata aga tasub teinekord ära.
Meil on häid arste aga neid no vähe ja samuti on meie jaoks paljud probleemid uued.
M ütles:
Ok, sedapidi näiteid tõepoolest pole olnud.
Aga dig, äkki sa viitaksid allikale, kust lugeda enam küberneetiliste põhjuste kohta? Eriti huvitavad mind need lihtsad küberneetilised põhjused, mis raviviiside evolutsioonist räägivad.
Liina ütles:
jason sügab mõtlikult kukalt…
Liina ütles:
See on ebatõenäoline. Iga perearst on südant kuulanud ja teab, et stetoskoobi abil saab patsiendi südame asukoha rindkeres kindlaks määrata märksa kiiremini, kahjutumalt ja odavamalt kui ioniseeriva kiirguse kasutamise teel.
Võimalik. Praktikas võib juhtuda, et arstil on kuuldetoru juhtumisi parajasti kaelapärast ja ta jõuab protseduuri lõpetada enne, kui patsient küsimuste esitamist alustab.
Liina ütles:
Missugune väide teadusuuringutega katmata jäi? Rindkere sisu on teadlased uurinud aastasadu. Täiesti tõenduspõhiseid mudeleid nii õiget- kui tagurpidi rindkeredest õpetatakse arstitudengitele juba väga pikka aega.
Liina ütles:
Termin ei ole ‘küberneetiline põhjus’. Küberneetika on üks mõiste, põhjus on teine mõiste.
Evolutsioonilisest küberneetikast on saadaval näiteks Francis Heylighen’i artikkel Principles of Systems and Cybernetics: an evolutionary perspective, mis loetleb evolutsiooniliste süsteemide põhialused küberneetika vaatevinklist. Õpetliku raamatu meditsiiniprotsesside küberneetikast on kirjutanud Colin Alexander: Complexity and Medicine — The elephant in the waiting room.
dig ütles:
Kordan, tegemist on hüpoteetilise situatsiooniga, kokkulangevus tegelikkusega on juhuslik. Oluline on põhimõte. Tõin näiteid situatsioonidest, kus arsti- ja loodusteaduslikke väiteid ei pea tõendama. Algse küsimuse puhul häiris mind selle absoluuditaotlus.
Liina ütles:
… siis oleks dig süüdi trollimises.
Elav ühiskondlik arutelu on asjakohane küsimustes, kus rangelt õigeid vastuseid ei ole ning sobiv vastus leitakse ühiskondlike väärtushinnangute abil (näiteks “Kui suurtele peredele peaks riik suurpere toetust maksma?”) või on iseseisev väärtus perspektiivide paljususel (näiteks “Missugune Rembrandti maal on kõige parem?”). Meditsiini alternatiiv ei kuulu kumbassegi nendest rubriikidest (kuigi alternatiivikaproponendid üritavad mõnikord neid emba-kumba lahterdada); meditsiini alternatiivi toime on meditsiiniteaduse küsimus ja selle populaarsus sotsioloogiateaduse küsimus.
Liina ütles:
Kindlasti võiksid. Karta aga on, et see läheks käesolevast teemast kaugele välja.
Platseebodest ja meditsiinist huumorivõtmes
http://www.colbertnation.com/t.....;wild-lynx
Liina ütles:
Siis on tegemist kehva näitega. Ei pääse me kuhugi vajaduse eest tõendada, et stetoskoop tõepoolest töötab ja, et need hääled, mida arst kuuleb, on omased südamele, kopsudele ja muudele kuuldavatele organitele.
Õnneks aga on sellealane teadustöö juba ära tehtud. Tänu hiiglaste õlgadel seismisele saavad tänapäeval tegutsevad teadlased keskenduda uutele probleemidele — niisugustele, mida veel läbi uuritud ei ole.
dig ütles:
Kui sul oleks 100% õigus, siis mul poleks olnud üldse põhjust vaidlust alustadagi, oleks vaid palunud korrektsemat sõnastust. Ent me ei ole ainsad, kes selle üle vaidlevad. Sellesarnased vaidlused erinevate arusaamiste vahel on toimunud, toimuvad ja ilmselt jäävad toimuma. Sõltumata sellest, mida konkreetselt sina või mina arvame. Seega on meditsiin ja selle konkurendid kui väärtuste kandjad (ka tõenduspõhisus ja toimivus on väärtused) debateeritavad ja vaieldavad teemad.
Minu arvates on (hoolimata klassikalise tõenduspõhisuse puudumisest) meditsiini alternatiividel oma roll meditsiini kujundamisel. Me saame alati küsida, miks inimesed eelistavad või valivad seda, mis sulle ei meeldi. Midagi on seal sellist, mida tavameditsiinis vajaka jääb. See vaatenurk avab mitmeid võimalusi meditsiini paremaks tegemiseks. Või ei ole see nii?
Kui jutt juba sellele läks, siis kuidas sinu kirjatükk võiks aidata kaasa sellele, et inimesed kui mõtlevad olendid, järgiksid sinu arusaamist ja hoiduksid mitte-tavameditsiinist?
Ebaõnnestunud näide ei näita mitte midagi. Sinu põhimõte võib küll sulle isiklikult oluline olla, aga argumentatsioon on jäänud kahetsusväärselt paljasõnaliseks.
Kriku ütles:
Et sa siis iga kord arsti juurde minnes tutvud võimalike tõenduspõhiste diagnostika- ja raviviisidega, arvutad nende esinemistõenäosuse ja usud alles siis konkreetset arsti?
Ei, sest iga kord ei kasuta arst mingeid mulle tundmatuid uusi ravivõtteid.
Teiseks, see, kui mõni konkreetne inimene ei soovi, et talle seliseid väiteid tõendataks, ei tähenda, et ei peaks olema valmis seda tegema, kui soovi avaldatakse.
Kui maailmas on haigused,siis on loogiline,et nende vastu on maailmas ka rohud e.loodusravimid.Keemilisi ravimeid toodetakse juba sellepärast,et loodusravimeid ei jätku kõigile,keemia on kiiretoimelisem,keemia on suur bisnis.Ja nagu naftamagnaadid rahastavad looduskaitsjaid karusnaha tootmise vastu võitlema, nii kisavad nad ka loodusravimite vastu,sest kaotavad paljugi oma kasumist.Kuna paljud haigusi tekitavaid “batsille” on muutunud ravimiresistentseks,siis on nende vastu raskem ka loodusest abi leida.Inimene on laisk ja uskmatu, selle asemel,et juua nt.odraiva vastu õhtul üks klaas võilillejuure teed(kaevama peab) ja mis on väga tõhus ravi, pistab ta kinni ühe korraliku paarinädalase annuse antibiootikume(toidab ravimiärikaid).Arvan nii, isiklikult.
Ja ravimtaimedes ei toimu mingit vastikut keemiat, vaid puhas püha elujõud?
Meenub ühe “Postimehe” kommentaatori arvamus, et tema neid geenidega tomateid küll ei osta.
ülle ütles:
Palun nimeta looduslikud ravimeetodid marutõve vastu võitlemiseks.
Tonda ütles:
Tuleb looduslik inimene. Võtab looduslikest materjalidest ehitatud lennuki. Lendab täiesti loodusliku nafta baasil tehtud kütust kasutades. Lendab üle looduse. Loobib laiali looduslikust kalajahust looduslikke marutaudivaktsiinipakikesi. Looduslikud loomad söövad looduslikud vaktsiinipalad ära ja marutaudi vastu ongi edukalt võideldud.
Kui vaadeldavas looduses aga looduslikud inimesed keerulisi looduslikke lendavaid konstruktsioone veel ehitada ei oska, siis võib aidata ka looduslike marutõbiste loomade pihta loodusliku vibu abil looduslike noolte laskmine, kuni nad surnult maha kukuvad ja tõbe enam ei levita. Nakkusohu vältimiseks on soovitatav nende käitlemise ajal kanda looduslikust lateksist tehtud kummikindaid ja looduslikku auku võiks nad ka matta, seejärel aga loodusliku mullaga katta. Tõsi küll, niisuguse tagajärgedega võitlemise tõhusus on märksa kesisem kui ülalmainitud põhjusega võitlemise oma.
ülle ütles:
Sellest loogikatüübist kirjutab lähemalt TVTropes: Insane Troll Logic.
Liina ütles:
Tõepoolest. Näiteks on meditsiini alternatiiv nimega “vaktsiinipaanika” kujundanud pärismeditsiini hoiduma vaktsiinides elavhõbedaühendite kasutamisest. Mitte sellepärast, et neil iseenesest mingisuguseid kahjulikke mõjusid oleks tuvastatud — oh ei, põhjalikest uurimustest hoolimata — vaid lihtlabases lootuses vaktsiinipanikööre lepitada.
Mis kasu niisugusest “kujundamisest” on, jääb muidugi lahtiseks. Sama hästi võiks “meditsiini kujundada” see, kui möira-ahvil lastaks mütsist meditsiiniriistade nimetusi välja tõmmata ja igal aastal keelataks üks meditsiiniriist niimoodi ära. Kindlasti “kujuneks” meditsiin edasi, kui näiteks klistiiripump või tilguti ühel aastal ära keelataks, aga kelle huve niisugune meelevaldsete takistuste meditsiini teele veeretamine teeniks?
@M:
kas räägid enda kogemustest ?
@dig:
palju sa ise otseselt vaktsineerimisega kokku puutud ? teostad iga päev vaktsineerimisi ? jälgid laste reaktsioone pikema ajaliselt ?
vaktsineerimine on vajalik ja tühistused on see hind mida tuleb maksta epideemiate kadumise eest, aga võiks lõpetada mulli ajamise, et vaktsineerimise reaktsioon on ainult täpike, või väike palavik. emad näevad iga päev, et see ei vasta tegelikusele ning vastuseid neile ei anta ja sealt tekib pinnas vaktsineerimise vastasusele. jah on lapsi, kellele süst teeb täpi ja sellega asi piirdub, aga on ka pööraseid magamata öid.
@vabatmees:
Sa ise ei puutu ka selliste asjadega kokku. Minu tutvusringkonnas pole kellelgi tõsiseid probleeme tekkinud kuid sind see ei kõiguta. Kui teisel poolel on sinuga sama kogemuste puudus, siis üritad jätta muljet, et teine on selle pärast naiivsem.
Suur jama paljude alternatiivteraapiatega on see, et need kasutavad platseeboeffekti, mida saaks tasuta ära kasutada lihtsalt õige keskendumisega.
Näiteks tonnine ninasarvik peab tundma suremisagooniat, et keegi saaks sarve pulbri söömisele järgnenud platseeboefektiga endal enesetunnet veidikeseks parandada.
Lisaks saavad miljonid võimalikud sektid seda maagilisena tunduvat effekti kasutada absurdsete ja vigaste vaadete õpetamiseks ning inimesi orjastada.
vabatmees ütles:
Neid pööraseid magamata öid on ka ilma vaktsineerimiseta. Mul olid lapsel peale arsti külastust kõik nn vaktsineerimisjärgsed sümptomid. ( ainult vaktsineerimine ise jäi tegelikult ära). Tõenäoliselt on põhjus vale režiim sellel päeval + palju uusi muljeid) Emad kipuvad tonti nägema seal kus seda ei ole.
@Märt:
Märt, efekt kirjutatakse kõigis käänetes ühe f-ga, ma arvan.
@dig
Ma pidasin enam silmas mitte otseselt mõju meditsiiniteadusele, vaid võimalusi pigem meditsiinipraktika jaoks.
Mulle tundub, et kõige enam on meditsiini kritiseeritud selles osas, et tal on raskusi suhtumaks patsienti kui terviklikku inimesse; et meditsiin oma arengus on muutunud liiga spetsiifiliseks ja arenenud patsiendi/kliendi jaoks teda jooksutavaks bürokraatlikuks süsteemiks, milles inimesel hea olla ei ole.
Rein Vahisalu: kutsuge aeglane abi! Kiiresti!
Aga kui eutanaasia seadustada? Tükk maad odavam ja lihtsam kõigi jaoks, lapsed peavad arstidega nõu, koostatakse dokument, torgatakse vanurile sulepea näppu, ehk oleksid nii lahke ja kirjutaksid alla. Kohal võibolla ka notar või keegi, kes kontrollib, et vanur ikka mõistab, millele ta alla kirjutab. Kuidas siis viimastel minutitel üksteisele otsa vaadata, mis mõtteid mõeldakse? Kas see oleks ratsionaalne variant? Aga hummaanne? Või hoopis erakordselt julm? Kas hooletusse ja siiski loomulikku surma surra laskmine on julmem või pole?
Loomulikult on kena, kui meil on ükskord nii arenenud hoolekanne kui Põhjamaades.
Aga see ei puutu vist eriti alternatiivmeditsiini. Targutan niisama pühapäeva hommiku puhul. Nagu mul poleks midagi targemat teha. On küll ja peakski tegema. Kena hingamispäeva kõigile, kel hing veel sees.
Liina ütles:
Võib-olla on selline mitteterviklikkus (ma ei tea, kas seda olemas on, aga oletame) lausa alus arvestatavat osa tänapäevasest meditsiinist kritiseerida, aga see, et pärismeditsiin kõigega hästi hakkama ei saa, pole ju mõistlik põhjus asendada see mängumeditsiiniga!
Muide, pärismeedikud isegi tegelevad mängumeditsiiniga, kui see nende kogemuse järgi tõesti tulemusi annab. 1985. a hinnati platseebode osakaaluks USA-s väljkakirjutatud ravimitest 35–45 protsenti; 2003. a üle 800 Taani kliinilise arsti hõlmanud uuringu kohaselt kirjutasid ligi pooled neist aastas kaheksa või rohkem korda välja platseebosid; 2004. a Iisraeli arstide hulgas läbi viidud uurimus näitas, et 60 protsenti neist on platseebosid välja kirjutanud ning rohkem kui pooled teevad seda seni regulaarselt (kord kuus v tihemini) — samadest Iisraeli arstidest 94 protsenti leidis, et aseained töötavad.
Eesti kohta mul andmed puuduvad, ja äkki ongi parem, ehkki huvitaks teada küll. Aga kindlasti on Eestis päris arste, kes saadavad patsiente, keda ise aidata ei suuda, mõne vähem ohtliku posija juurde lootuses, et äkki too “aitab patsiendil käivitada organismi eneseravisüsteemid”, “puhastab tšakrad”, vms.
Igatahes, mis ma tahtsin öelda — tõsiasi, et osa meedikuid rakendab platseebosid, on minu meelest märk sellest, et päris arstid on “inimorganismi terviklikkusest” ning “keha ja vaimu vahelistest seostest” märksa teadlikumad kui mänguarstide sõpradele uskuda meeldiks.
@Märt:
Mul pole mingit poolt(aksepteerin nii lääne meditsiini, kui traditsioonilist hiina oma) ja ma ei püüa jätta mingit muljet. Tahtsin teada sinu otsest kogemust nõelraviga.
@Tonda:
Pole need emad nii lollid midagi. Kui laps ikka käitub tava olukorrast erinevalt, näiteks muidu arstil käigud ei tekita mingeid negatiivseid emotsioone ja lapsed on isegi rõõmsad, et saab arsti juures käia , peale vaktsineerimist on aga laps nagu ümber vahetatud, siis tekib ju küsimusi. Ja kui need vastust ei saa, vastatakse sama tekstiga, kui vaktsiini tootja reklaamlehel, siis on tõrge kerge tekkima. Küsivad just haritumad emad !
to tonda
Marutaudi vastu aitab haiguse algstaadiumis ld. anagalis arvensis. Loe ka O.W.Masing “Nädalaleht” 19.06.1934.a.
Vanasti usuti muide, et ka ilma vaktsineerimata võib olla ümber vahetatud. Hakati üle tule loopima ja tehti igasugu tükke sellise lapsega.
Tonda.
Tundmatuseni muutmine on ehk võimalik väga traumeerivate sündmuste korral, mitte suvalise haigestumise korral. Ja kus kohast sa järeldad, et haritud emad just märkavad seda? Mis eriline haridus neil kõigil on et nad märkavad asju, mida minu tuttavate hulgas (palju bioloogia haridusega tegelasi) pole keegi märganud.
ülle ütles:
Ma arvan , et tegemist on mingi folkloori teemalise kirjatööga, seda enam, et Masing suri 1832.
Masing oli pastor mitte arst ja sellise ravimeetodiga jõuti kindlasti just kirkuõpetaja juurde üsna kiiresti.
vabatmees ütles:
Las ma arvan, humanitaarharidus ja esimene laps?
Mul lihtsalt on eelarvamus selle väljendi “haritud ema” ja eriti “keskmisest teadlikum ema” suhtes, mis tähendab tavaliselt et need teadmised on omandatud internetist ja ajakirjadest ja suvalistelt kursustelt ( perekool, youtube, iamfree, “Saladused”, “Kroonika” jne )
ülle ütles:
Nüüd viita kolmele juhtumile, kus see aitamine teaduskirjandusse üles tähendatud sai.
@Märt:
Vabatmehele ikka
to tondu
Miks just kolm ja mitte nelja juhtumit? Kust laps teab, et kärbseseent ei tohi süüa, vanemad õpetavad.Sama on ka kasulike taimedega ravimine.Kui meie rahvas õppis alles kirjutama ja asjuüles tähendama siis kiviaja inimesed oskasid end ravida ja anda oma teadmisi suust suhu edasi.Ja üldse, tänased teadlaste seisukohad tihti lükatakse teadlaste endi poolt homme ümber, nii, et neile ei saa ammugi toetuda.Pole aastatuhandetega kogutud kogemusi.
Mul tekkis küsimus,kas skeptikud usuvad ravimitootjate headusesse?
ülle ütles:
Kas on keegi üldse volitatud “skeptikute” nimel kõnelema?
Üldiselt ei tohiks üks õige skeptik ju üldse midagi uskuda.
Mina usun (sest pole eriti põhjalikult kontrollinud), et kontrollmehhanismid, mis peaksid tagama, et ravimina registreeritud ja sellena müüdavad kaubad toimivad, nagu lubatud, on meil üsna head, aga võiksid alati olla paremad. Ravimitööstus pole olemuselt ei “hea” ega “halb”; pigem on toimiv või mittetoimiv see juriidiline reeglistik, mille alusel ravimitööstust ohjatakse.
ülle ütles:
Kiviaja inimene elas keskmisel 34 aastat vanaks ka. Arvamus, et vanaaja inimesed olid terved ja elasid kaua on “laudaromantikute” pettekujutus. Miskipärast pole loodusrahvastel marutõve vastu eriti muud pakkuda kui kohene tapmine või siis kinnisidumine kuni haigestunu sureb. Sellepärast viskasid meie esivanemad kõik marutõve ravi kohta käivad rahvatarkusd kohe prügihunnikusse kui toimiv meetod leiti. Põhjus on ainult üks, sest need lihtsalt ei töötanud.
ülle ütles:
Headusega pole siin midagi pistmist. Aga puhtpragmaatiliselt on ravimitootjatel kasulik toimivaid ravimeid ja tehnoloogiaid müüa. Näiteks miljardikäibega homöopaatiaravimite tootjal on laienemisel piir ees, sest lollitada saab ainult piiratud osa elanikkonnast, ükskõik kui hästi sa ka ei püüa.
ülle ütles:
Palun väga, võib ka neli. Niisiis, missugused artiklid sellest kirjutavad?
angallis arvensist ja/või marutaudi märgivad järgmised allikad:
Contribution to the ethnopharmacological study of the Canary Islands
Ethnobotanical studies of Mahal Kohistan (Khirthar National Park) selles ei aita too asi marutaudi vastu. Marutaudi vastu on tolles piirkonnas hoopis Datura metel. Kuigi mõlemad on epilepsia puhul kasutusel.
A modern appraisal of ancient Etruscan herbal practices Selles allikas kasutatakse marutaudi vastu hoopis ravumit nimega Henbane (Hyoscyamus niger (Solanaceae))
Otsingust tuli välja ka Natural Products as antiviral agents . Et sisule juurde ei saa, siis lihtsalt annan viida
Ma nagu mäletaks lapsepõlves loetud Mowglist, et datura on üks india regiooni kergemini hangitav looduslik mürk. Minuteada kasutati seda ka esimestes anesteesiaga operatsioonides. Ehk siis tegemist pigem sümptome leevendava mitte kui raviva vahendiga.
Eestikeelsed nimed ka juurde:
Datura metel — kuradi-ogaõun
Hyoscyamus niger — koera-pöörirohi
Anagallis arvensis — põld-varsapõlv
Eestikeelsete taimenimede andmebaas