Uus teadusteemaline põnevussaade ETV-s
Esimene väljalase uut teaduseteemalist telesaadet Rakett69 on eetris 15. jaanuaril (laupäev) kell 19:35 Eesti Televisioonis.
Saates võistlevad 12 noort andekat teadlasehakatist 10 000 euro suuruse stipendiumi nimel. See on võistlus, kus tuleb olla tugev meeskonnatöös, samal ajal seista iseenda eest- sest stipendiumi saab võita vaid üks!
16 saate jooksul tuleb kolme professori (nende rollis Erik Puura, Aigar Vaigu, Rein Kuresoo, Andres Juur, jt.) valvsa silma all lahendada keerukaid populaarteaduse, päris teaduse, leiutamise, loogika ja huumori piirimail seiklevaid põnevaid ja tõsist nutikust nõudvaid ülesandeid.
Igas saates on üks läbiv teema, mille raames teadlased on välja töötanud kolm ägedat ülesannet, mida koolipingis ei lahendata. Nii satuvad noored muu hulgas robootika maailma, seiklevad keeruliste konstruktsioonide planeedil, aga proovivad kätt õhusõidumasinate inseneridena; päästavad inimkonna näljahädast või sukelduvad hoopiski vesistesse teadusülesannetesse.
Paralleelselt tele-ekraanil jooksva võistlussaatega leiab “Rakett 69” koduleheküljelt www.rakett69.ee ka humoorika ja kokkuvõtliku veebisaate, kuhu mahutatakse need paremad palad, mis suurde saatesse ei mahu ja kus selgitatakse keerukamaid ülesandeid ning tutvustatakse lähemalt saateosalisi.
Võistlejaid ja professoreid abistavad, ühendavad ja vahendavad saatejuhtidena Jüri Muttika ja Marta Piigli.
Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond Sihtasutuse Archimedes TeaMe programmi kaudu.
Toodab Vesilind OÜ, koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.
13. jaanuaril (neljapäeval), kell 11.00 Tallinnas, Energia Avastuskeskuses, Põhja pst 29 toimub telesaate “Rakett 69” tutvustus, kuhu huvilised lahkelt oodatud. Tutvustusel saab näha täismahus “Rakett 69” esimest veebisaadet ning teha juttu saate osaliste, professorite, tegijate ja saatejuhtidega.
Jälgi Rakett69 ka Facebookis ja jaga teistega.
Olgu ennetatud liiga laiali valguda võivad numeroloogilised ja sümbolistilikud tõlgendused, et miks just 69.
Sest 1969 jättis inimese jalg esimese jälje Kuule.
Kas sõna professor ei peaks antud kontekstis olema jutumärkides, nagu ma aru saan pole nad kõik kindlasti sellise ametinimetusega. Vahest peaks “professoreid” kehastama hoopis näitlejad?
Argonas ütles:
Eeldus vastab tõele.
Argonas ütles:
Järeldus ei kehti, kuna lisaeeldus on väär. Üldiselt ei ole eesti keeles kombeks jutumärke kasutada näiterolli tähenduses. Me ei kirjuta, et Ferdinand Veike mängib “Buratinot”. Ja spordis ei pane me ka kohtunikke jutumärkidesse.
Alatest euro tulekust on poos 69 nii kui nii juba ümbernimetatud 4,41-ks.
ETV-lt ka teine TeaMe programmist rahastatud teadusteemaline saatesari:
Püramiidi tipus
Sarja esimene saade võrgus olemas
Martin Vällik ütles:
Samal ajal Paavstiländis …
… kiirustab uus paavst vana parkinsonismipühakuks kuulutama. Kirjutab Warsaw Business Journal:
Mida õnnis vaeseke siis peale hakkab, kui Parkinsoni tõvele ravi leitakse?
Hetkel on jutt siiski õndsaks kuulutamisest.
Katoliku hinnakirja järgi on õndsus pool pühaklust. Muide, kui kaua üle-eelmine paavst pärast surma õndsust ootama pidi?
Pole aimu – aga hulk õndsaid ongi jäänud ootama pühaklust.
Kuigi tõsi ta on, et pühaklus kipub devalveeruma.
Digil huvitav küsimus ja Wiki aitab, nagu alati.
Johannes Paulus I õndsaks kuulutamise protsess algas 1990 aastal ja jätkub.
Paulus VI õndsustamine algas 1993.
Aga üldiselt on see igavesti keeruline ja komplitseeritud tegevus.
dig ütles:
“Järeldus ei kehti, kuna lisaeeldus on väär. Üldiselt ei ole eesti keeles kombeks jutumärke kasutada näiterolli tähenduses. Me ei kirjuta, et Ferdinand Veike mängib “Buratinot”. Ja spordis ei pane me ka kohtunikke jutumärkidesse.”
Järeldus kehtib, kuna saadet tutvustavas tekstis pole välja toodud ühtegi erisust. Vastupidisel juhul peaksime eeldama, et ka võistlejad on näitlejad ning võistlust ei toimu, vaid on tegemist palja näitemänguga ning tulemus juba tegelikult teada.
Neist “professoritest“ pole keegi professor ning ETISest (www.etis.ee) leiab vaid ühe isiku CV. Ühte isikut ETISes ei olegi. Ilma jutumärkideta professori nimetuse kasutamine puhul on tegemist professori staatuse devalveerimisega
Sellest, et Aigar Vaigu pole mingi professor, vaid lihtsalt üks tore inimene, saab ilmselt igaüks aru. Aga Erik Puura suguse tuntud tegelase puhul on ennast omaalgatuslikult “professoriks” kuulutamine juba küll kahtlane tegevus…
dig peab seda argumenti ebakohaseks ja illustreerib seda ebakohasust uudisnupuga kohtunikust, kes pole kohtu kohtunik, pildilehega presidendist, kes pole riigi president ja ülevaatega juhist, kes pole firmajuht. Kui tingimata akadeemiliseks minema peab, siis keskkooli keemiatunnis räägitakse ka dekaanist, mis pole ülikooli dekaan.
Minu arvates on artiklist üsna hästi aru saada, et professor on antud juhul roll, mitte ametinimetus.
Kes tausta ei tea, siis teadku, et lastesaate stsenaariumis olid professoritel nimed – Tsirr, Pirr ja Binn. Mina ütlesin, et äärmisel juhul olen nõus olema Binn, aga mitte Tsirr ega Pirr. Juhtus aga nii, et ERR programminõukogu palus tootjafirmal need hüüdnimed eemaldada… Ja nii see läks. Taheti, nagu parim, aga kukkus välja nagu alati…
Lisaks olen kuulnud tausta, et tellija arvates võib ikkagi veel saates olla liiga palju huumorit. Et see ei käi kokku tõsiteadusliku saatega.
Kes märkas, siis ‘professorid’ pandi esimese saate lõpus veinipokaalidest mahla jooma ja osalejad jõid katseklaasidest värvilist limonaadi. Üllataval kombel pole keegi veel selle vastu protestinud. Missugust eeskuju see näitab kasvavale põlvkonnale?
Ning loomulikult 69. Täiesti arusaamatu on, kuidas see läbi läks…