Uus mõõtühik — milli-Darwin (mD)

Kuidas mõõta teadlaste kuulsust (fame) ja mis võiks olla kuulsuse mõõtühik?

Kuulsust mõõdetakse mainimiste loendamisega ja mõõtühikuks on Darwin (D), aga kuivõrd Charles Darwini (1809-1882) kuulsus on koletult suur, siis tänapäevaste teadlaste kuulsust saab näidata pigem milli-Darwinites (mD).

Kuidas on määratud ühik 1 D? Selleks loendati Charles Darwini täisnime mainimised inglisekeelsetes raamatutes alates tema 30. eluaastast kuni aastani 2000. Uuringu tulemused näitavad, et aastatel 1839-2000 on Charles Darwinit täisnimega mainitud 148 429 korda 69 048 inglisekeelses raamatus. Suhtarv näitab, et sel ajavahemikul mainib 2% inglisekeelsetest raamatutest Charles Darwinit täisnimega. Suurus 1 D näitab, kui mitu korda on inglisekeelses kirjanduses ühe aasta jooksul keskmiselt mainitud nime Charles Darwin.

Darwini nimega on olemas ka teine mõõtühik — Darwin, mis näitab evolutsioonilist muutumist, kuid selle tähis on väike d.

Ajakirja Science eestvõttel teostati vastav mõõtmine ja kuulsuste edetabel on järgnev:

Nimi sünd surm mD
Bertrand Russell 1872 1970 1500
Charles Darwin 1809 1882 1000
Albert Einstein 1879 1955 878
Lewis Carroll 1832 1898 479
Claude Bernard 1813 1878 429
Oliver Lodge 1851 1940 394
Julian Huxley 1887 1975 350
Karl Pearson 1857 1936 346
Niels Bohr 1885 1962 289
Alexander Graham Bell 1847 1922 274
Max Planck 1858 1947 256
Francis Galton 1822 1911 255
Robert Oppenheimer 1904 1967 252
Louis Pasteur 1822 1895 237
Chaim Weizmann 1874 1952 236
Alfred North Whitehead 1861 1947 229
Marie Curie 1867 1934 189
Robert Koch 1843 1910 185
Isaac Asimov 1920 1992 183
James Jeans 1877 1946 182
Ray Lankester 1847 1929 175
Stephen Jay Gould 1941 2002 169
Norbert Wiener 1894 1964 163
Rachel Carson 1907 1964 152
Carl Sagan 1934 1996 152

Täisteave koos selgituste, taustainfo, diagrammide ja kõige muuga on leida Science vastavalt leheküljelt:
The Science Hall of Fame

20 Replies to “Uus mõõtühik — milli-Darwin (mD)”

  2. Korralik skeptik peaks Darwinis väga tõsiselt kahtlema. Millal sa seda teha kavatsed?

    Samuti ootan kahtluseid kaasaegse gay-ideoloogia teemadel, mis kõnelevad geneetilisest eripärast.

    Vasta  |  Tsiteeri

  6. Starker ütles:

    Alice ütles:

    Jee, teine lemmik on mul ilu mõõtmine Helenites.

    Et siis 1000 laeva võrdub 1 Helena?

    Laeva? Ma tean küll väljendit “paat”, kas “laev” on mingi uuem edasiarendus samast väljendist?

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. Meil siin Läänemere kandis hüütaksegi paate niimoodi. Soomlastel on laiva, eestlastel on laev, lätlastel on jälle laiva.

    Üks millihelen on niisugune ilu, mis vallandab ühe aluse. Trooja sõja aluseks olnud ilu hulgaks hindavad autoriteedid umbes tuhandet millihelenit.

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. mait ütles:

    Kuulsus on ju universaalne. Mitu millidarwinit on Justin Bieber ja Lady Gaga väärt?

    Kuna nad pole teadlased, ei saa neid D-des mõõta, nagu elektrit ei müüda liitri- või meetrikaupa. Kuulsust mõõdetakse warholites.

    Vasta  |  Tsiteeri

  14. On olnud ettepanekuid rakendada kuulsusmahtude standardühikuna ka nt “hiltonit”; napilt läks meist mööda Lewinsky-põhine mõõt:

    In an effort to measure fame quantitatively — something that has never previously been accomplished — Schulman relies on Google. According to his research, the modern formula for fame boils down to the number of relevant search engine returns a person’s name gets, compared to the search engine traffic of a logarithmic unit of fame (dBHa). That fame unit is derived from the Google results of a celebrity who has enjoyed a constant amount of fame over a long period of time [source: Schulman]. In 1999, when Schulman started his fame research, that unit was Monica Lewinsky. But considering that Lewinsky’s fame stock has dropped significantly in recent years, Schulman readjusted his calculations and came up with Beatles guitarist George Harrison.

    Kuidas logaritmilist kuulsust arvutada, saab lugeda siit.

    Vasta  |  Tsiteeri

  16. mait ütles:

    Seletage mulle ära, miks erineb teadlaste kuulsus muutest kuulsustest?

    Teadlased saavad kuulsaks, kui nad midagi põnevat avastavad või teevad vea, mis põneva avastuseni viib — mis tähendab, et kuulsad teadlased on need, kes teadust edasi viinud on. Muude tegelaste kuulsus on täiesti juhuslik ja elu edendamisega otseselt ei seostu.

    Erinevust illustreerib kuulus kass.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. @jason:

    Miks siiski peaks skeptik tösiselt kahtlema darvinismis vöi neodarvinismis?
    Mistahes katsed selgitada inimese arenemist (ahvist vöi saurusest) – ja seejärel ka teadlikult sihipärane Inimese “arendamine” – ON EUGEENIKALIIKUMINE, sellisena inimvihkajalikum kui fas*ism ja kommunism kokku, nende ürgalus.
    Pöhjalikumalt loe:
    Peter Watson “Kohutav ilu. 20. sajandi intellektuaalne ajalugu.”
    Vt. ka EV Riigikogu meetmeid seaduslikult keelata/käskida “oma rahval” hommikuse peaparanduse – see segavat “linnapilti”, ajal kui politikaanid tööle töttavad… .

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. Kriku ütles:

    Moraalikaalutlused ei anna alust kahelda faktiväidetes. Faktid ei ole moraalsed ega ebamoraalsed.

    Ei tea nüüd… Newton leiutas ju gravitatsiooni ainult selleks, et meil kukkudes valus oleks. Minu meelest väga ebamoraalne.

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga