Vitalism
Vitalism on metafüüsiline arusaam, mõne meelest ka kontseptsioon või doktriin, et elusaid asju eristab elututest mingi eriline substants — elujõud. Elujõud (vis vitalis, elan vital, prana, Qi) on see, mis elusatel asjadel sees on ja nad elusaks teeb. Vitalistide (inimesed, kes vitalismi tõeks peavad) arvates ei piisa elusolemiseks keemilistest ja füüsilistest protsessidest, vaid just elujõud peab lisaks olema.
Eesti keeles on elujõu tähenduses kasutatud veel sõnu vägi, hingus, energia, “universaalne eluenergia”.
Elujõu (energia) kaudu saab defineerida tervist ja haigust — kui elujõudu on vähe, siis ollakse haige ja tervenemiseks on vaja elujõud taastada. Teise lähenemise järgi on erinevad elujõud tasakaalust väljas ja tervise saavutamiseks on vaja tasakaal taastada.
Alternatiivmeditsiinilised tegevused, mis keskenduvad elujõu taastamisele või tasakaalustamisele, nimetatake mõnikord energiameditsiiniks. Näiteid energiameditsiinist: reiki, akupunktuur, ayurveda, aurateraapia, qigong, terapeutiline puudutus (Therapeutic Touch). Vitalism on omane ka rahvameditsiinilistele uskumustele.
Elujõudu või selle tasakaalu väidetakse saavat taimedelt, kividelt, puudelt, kristallidelt, tähtedelt, veelt, vitamiinidelt ja muudelt toidulisanditelt, erilise võimetega inimestelt käte pealepanemise või muude rituaalsete manipulatsioonide teel, koduloomadelt, energiasammastest, looduselt üleüldse, kvantidelt, torsiooväljalt, Loojalt, jumalalt…
Elujõudu saab väidetavalt vaid tunnetada, kuigi on tehtud ka katseid selle teaduslikuks tuvastamiseks, seni edutult. Elujõudu tunnetatakse kätega, visuaalselt (aura), nõiavitsaga, pendliga, Kirlian-fotograafiaga. Arvatakse, et mõned loomad tunnevad tänu oma paremale intuitsioonile eluenergiat või selle puudumist inimeste juures ja muudavad oma käitumist vastavalt.
Klassikalises Lääne arusaamas on vitalistlikke elujõudusid nelja tüüpi — neli huumorit, millel põhines enamus Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja Euroopa keskaegsetest meditsiinilistest arusaamadest kuni arstiteaduse kiirema arenguni 19. sajandil. Hiinas oli kaks konkureerivat arusaama, mis tihti hoopis ka põimusid — viie elemendi ja vastavalt ka viie elujõu süsteem ning duaalne yin-yang süsteem, mille tasakaalutusi mitmete manipulatsioonidega üritati tasakaalustada. Lääne traditsioonis rakendati tasakaalu saavutamiseks lisaks leebetele toitumissoovitustele ja kehalisele aktiivsusele ka selliseid praktikaid nagu aadrilaskmine ja klistiir, Idas torgiti nõeltega (akupunktuur).
Tänapäeva teaduse seisukohalt on vitalism ajalooline nähtus. Paljud vitalislikud arusaamad on teaduslikult ümber lükatud (nt mesmerism). Osad arusaamad on jällegi sedasi sõnastatud, et neid ei saa testida ega ümber lükata, samas ka mitte tõendada. Selline kontseptsioon on aga Popperi falsifitseeritavusnõude kohaselt demarkatsioonijoonest mitteteadusliku poole peal. Mõned vitalistlikud meditsiinilised tegevused on aktiivselt patsienti kahjustavad (aadrilaskmine) ja neist loobuti teadusliku meditsiini arenemise käigus; teiste energiameditsiiniliste tegevuste mõju ei erine tehtud uuringute põhjal platseebost ja seetõttu ei kuulu need tõendus- ega teaduspõhise arstiteaduse arsenali. Mõned tegevused, nt qigong (isemoodi võimlemisharjutused), on harrastajatele mõneti kasulikud (stressi maandamine, tasakaalu ja liikuvuse säilitamine eakatel inimestel), kuid see kasu ei tulene mitte eluenergiast ja selle manipuleerimisest, vaid tänapäevasele teadusele teatud ja tuntud kehaprotsesside toimest.
Kui viimane lause välja jätta, siis uskumatult arukas ja erapooletu artikkel. Kas skeptik areneb tõesti positiivses suunas?
Koerad väidetavalt tunnevad vähktõve lõhnast. Vastavasisuline uurimus ilmus 2006. aastal, tõsi küll, kahtlase nimega ajakirjas Integrative Cancer Therapies. NG-s on kokkuvõtlik jutt.
Kas võib öelda, et sellise juhul on tegu teadusliku lähenemisega pealtnäha ülemeelelisele fenomenile, millele on leitud igati mõistuspärane selgitus (mitte “vaist”, vaid väga hea lõhnataju)? Äkki on võimalik, et üllatavad loogilised selgitused leitakse kunagi ka muudele “vitalismiga” seonduvatele tajutud nähtustele?
Celtic ütles:
Kas Celticul on andmeid, et qigong-võimlemise mõjud tulenevad teadusega seletamatustest (vitalistlikest?) protsessidest? Tahaks ka neid näha.
Väga hea artikkel. Ainult ühe väikese faktiveaga. Nimelt on aadrilaskmine tarvidusel ka tänapäeval, sest mõningatel isikutel on veri liiga paks (erütrotsüütide ja hemoglobiinitase on liiga kõrge) ning seda on vaja lahjendada. Protsess oma olemuselt sarnaneb veredoonorlusele, kuid selle erinevusega, et seda verd ei saa tihti enam kolmas isik kasutada, kuivõrd veres sisaldub ravimeid, millega ravitakse vere paksusega käsikäes käivaid vaegusi (sisaldab näiteks kortikosteroide).
Aga loomulikult ei ole siin midagi pistmist vitalismiga.
Aadrilaskmisel ja tänapäeva meditsiinis rakendataval flebotoomial on umbes sama palju ühist kui mõnede ürgrahvaste koljutrepanatsioonil ja ajukirurgilisel kraniotoomial — protseduur ja tulemused on küll enam-vähem samad, aga näidustused reeglina muud ning kasulik mõju veenvalt tõendatud.
2003 aastal nàidati eesti televisioonis vòitluskunsti, mis seisnes eluenergia blokeerimises ùhe liigutusega ( 2 nàpuga). Ei mingeid jòulisi lòòke ega higistamist, inimene kukkus kokku.
Kui nùùd selline teadvusetu patsient haiglasse jòuab, ei oska arstid temaga midagi peale hakata. Asjaga kursis olevad mehed, aga kloppisid ta mòne minuti jooksul ùles. Kuna selline olek on tervisele kahjulik, siis ei soovitatud selliseid trikke teha sagedamini kui 1 kord pàevas.
Tuus ütles:
Äkki oli see taoline „käte pealepanek”, millega mingid veresooned kinni vajutatakse ja inimene minestab, mis olevat populaarne telejutlustajate vaatemängudes?
@Mart K.:
Kõlab natukene tähenärimisena. Samamoodi võiks öelda, et
klistiiril ja tänapäeva “kliinikutes” rakendataval Colon’i hüdroteraapial on umbes sama palju ühist kui mõnede ürgrahvaste koljutrepanatsioonil ja ajukirurgilisel kraniotoomial — protseduur ja tulemused on küll enam-vähem samad, aga näidustused reeglina muud…
lnc ütles:
Siin on võrdlus pigem vastupidine: klistiir on tegelik meditsiiniline protseduur, “jämesoole vesipesu” aga prääksuv umbluuäri.
Aga muidu pädev analoogia ju. Mis tähenärimisest jutt?
See kuulub nende asjade hulka, mille eest on miljon välja pakutud.
@Tuus:
need kokkukukkumised näivad mõjuvat küll ainult guru õpilaste seas, aga kui asja proovitakse neutraalse inimese või ehk lausa vaenlase peal, siis see ei toimi. Ehk siis paras tsirkus, millest on juttu olnud nt siin:
Võitluskunstid ja müstiline qi (video)
Kuna tookord olid saates eesti mehed, siis vòiks ju mòne katse teha omade ja vòòrastega…
Kas siis enne ei olnudki kosmilist kiirgust olemas, kui leiutati tehnoloogia selle avastamiseks ja mõõtmiseks. See, et keegi pole siiani suutnud chid masinatega tuvastada, ei tähenda, et seda olemas ei oleks.
@vabatmees:
Naljamees oled :) Vaata — kosmiline kiirgus on selline asi, et igapäevaselt inimeste elu ei näi mõjutavat. Avastati ka see alles siis, kui raadiovastovõtjad, osakeste-detektorid (mullikambrid) teadlastel igapäevasemaks said. Seejärel suudeti tuvastada nende kosmiliste kiirte iseloom, allikad, erisused jne.
Elujõuga on aga sedasi, et seda oletatai olevaks juba väga ammu, ja arvati olevat kõikide elusate asjade omaduseks — igapäevane asi. Võrdle nüüd kosmilise kiirgusega, mis igapäevaelus meile nähtavat mõju kusagilt ei avalda, et oleks põhjust millegi sellise üle üldse arutlema hakata.
Seepärast, et eluvägi on selline igapäevane pidev asi ja inimestel esineb haigusi, mida elujõu kruttimisega ravida saaks, on sellele ka teaduslikus mõttes tähelepanu pööratud. Ja loobutud selle tagaajamisest, kuna seda ei saa ühelgi moel kinni püüda, mõõta, uurida. Mingist hetkest alates on põhust selliseid asju lausa olematuks pidada või siis lükata kuhugi sinna, kus ta kogu aeg jalus ei oleks, sest kasu sest mõttekonstruktsioonist ju pole — haigusi sellega ei ravi, teadust sellega ei edenda.
Said nüüd veidi aimu, miks kosmilisi kiiri ei saa päriselt eriti võrrelda selle metafüüsilise qi-ga?
Sõna vitalism pole ma varem kuulma juhtunud (nüüd olen jälle targem) Sõnu vitaalne ja vitaalsus küll, aga nendega ilmsesti küll miskit müstilist silmas ei peeta :))
@Martin Vällik:
ma ei sidunudki seda otseselt, vaid tõin paraleeli, see et midagi veel mõõta ei osata, ei tähenda, et seda olemas ei ole.
vabandust ! paralleeli
See paralleel oli äärmiselt ebaõnnestunud põhjustel, mida Martin selgitas.
Üks labane, aga samas lihtne argument.
Igasuguse alternatiivmeditsiini või nn pseudoteadusega käib alati kaasas võrkturunduse ja õhu eest raha küsimise element. Miks see nii on?
Sest lolle leidub ja lollidelt tulebki raha ära võtta. Vaat kui lollilt raha äre ei võta – saab veel targaks ja hakkab hoopis ise ravitsejaks.
@vabatmees:
“taevasfääride kristallstruktuuri jäikust ka ei osata mõõta, ega see ei tähenda, et seda olemas pole”
“roosade ükssarvikute suguelu pole ka keegi näinud ega isase seemnevedeliku hulka mõõtnud, aga see ei tähenda, et neid olemas pole”
“Russelli teekannu mustrit pole ka keegi näinud, aga see ei tähenda, et seda teekannu olemas ei ole”
jne kuni lõpmatuseni ja sealt ka veel edasi. Neid asju, mida inimmeel oskab välja mõelda, aga mõõta ei suuda, ei ole seepärast veel olemas.
Elujõu kohta ei saa ka väita, et “veel ei oska mõõta”, sest omadustele, mis varem elujõule on omistatud, on leitud keemilis-füüsikalised seletused. Nt haiguste pisikuteooria, ainevahetus, rakkude energiasüsteem, vereringe, geneetika jne jne.
Elujõudu pole lihtsalt vaja, nagu polnud keemia arenedes enam vaja flogistoni või astronoomia arenedes taevasfääre, füüsika arenedes eetrit jne jne.
Kui ikka mõõta ei saa, siis pole ka olemas.
Küsimus ei ole ju selles, et me seda mõõta ei oskaks. Kui asi on eksisteerinud juba sajandeid ja lugematu arv “meistreid” valdab ja tajub seda, siis võinuks teadlastega koostöös selle mõõtmiseks juba ka aparatuuri leiutada. Nii see üldjuhul käib teaduses.
Paraku objektiivsetes tingimustes kaob see nõiavägi kui vits vette. Kas tegemist on miksi häbeliku energiaga, kes kui väike laps, teadlast nähes ema selja taha peitu poeb?!
Ehk väärib äramainimist ka sihuke eksperiment Therapeutic Touch’ist. Sellel eksperimendil oli muuhulgas niisugune põnev omadus, et omal ajal oli tema autor kõige noorem JAMA’s avaldatud teadlane — ainult kümme aastat vana. Eksperiment ei leidnud TT’d praktiseerivatel tegelastel oskust, mida TT teooria väidab neil olevat — elujõu tunnetamist — sõltumata kogemuse pikkusest.
@Martin Vällik:
gamma kiirgust ei nähtud ka, aga näe ikka oli olemas. see tähendab, väita et chid olemas ei ole on sama jabur nagu väita, et see on olemas.
salvey ütles:
Minu mäletamist mööda on vitalism ära mainitud keskkooli keemiaprogrammis umbes sealmaal, kus orgaanilise keemia ajaloost räägitakse. Üks vitalismiteooria ennustusi oli nimelt, et ained jagunevad elulisteks ja mitte-elulisteks ning nende klasside vahelised siirded on kas võimatud või rangelt ühesuunalised. Aga ühel ilusal päeval leidis saksa keemik Wöhler protsessi, mis “mitte-elulistest” lähteainetest uureat toota suutis ja seega vitalismi oluliselt raputas. (Seda protsessi hüütakse tänapäeval Wöhleri sünteesiks ja põhimõtteliselt on tema kordamine tänapäeva koolilastele jõukohane.) Nagu säärastel puhkudel ikka, üritasid vitalismi proponendid kõigepealt teooriat parandada, klassifitseerides uurea kui elu jääkprodukti ümber “mitte-eluliseks”, aga veel enne, kui sajand läbi sai, olid teised keemikud õppinud tootma ka niisuguseid aineid, mida “mitte-elulisteks” liigitada ei õnnestunud — ning vitalism vajus ja orgaaniline keemia tõusis. Päris hulka tänapäevast “koledat” toidukeemiat on just tollest ajaperioodist pärit, näiteks margariin leiutati konkursi korras Prantsuse keisri militaarvajadusteks.
vabatmees ütles:
Ei ole sama jabur. Väita jonnakalt olevaks midagi, mida on korduvalt üritatud uurida, mõõta, kuid alati edutult, on tunduvalt jaburam kui väita, et tegelikult pole seda otsitavat olemas. Seda enam, kui need elunähtused, mida otsitavale on omistatud, seletuvad hoopis muul moel ära.
Mart K. ütles:
Viidatud wikipedia artikkli, mis peaks tõestama klistiiri meditsiinilist protseduuri, teine lõik on sõnastatud järgmiselt:
Eelnevast tulenevalt ei ole vahet, kas kutsuda klistiiri jämesoole vesipesuks või colon’i hüdroteraapiaks. Mõte jääb samaks. Iseküsimus on muidugi selles, et mille jaoks seda kasutatakse.
Sama kehtib ka aadrilaskmise kohta- olenemata kuidas seda kutsutakse või milliste (selleks ette nähtud) meditsiiniliste vahenditega seda läbi viiakse, on selle koht tänapäeva teaduspõhises meditsiinis olemas. Seega on vale faktiväide, et aadrilaskmisest on teadusliku meditsiini arenemise käigus loobutud.
@Tuus:
poolteist aastat tagasi otsisin aktiivselt mõnda sellist kohalikku meistrit, kes seda värki näitaks. alustasin muidugi sooviga seda õppida ja küsisin, kas ikka päriselt toimib. räägiti, et sitta kanti toimib ja neil vot nii- ja naasugune meistrimees seda õpetab. kui aga mainisin, et enne õppimist tahaks ka enese peal demonstreerimist (noh, mõtlesin, et kui toimib, sis miks mitte ka ise õppida?), siis oli kogu pakkumisentusiasm kuhugi kadunud. nii see asi jäigi mul avastamata.
@Martin Vällik:
palju selle tõestamiseks on pandud ressursse ? kui tõsiselt võetavad teadlased sellega üldse tegelenud on ? kui arvestada kvantmehaanika väidet, et kogu mateeria on energia võnkumise illusioon, siis on ka orgaanika lihtsalt energia. ja võib olla seda sama need lollid ja rumalad hiinlased kirjeldasidki.
@lnc:
Nagu sa algusepoole ka ütlesid, ei ole tänapäevasel verelaskmisel (kuidas selle protseduuri tänapäevane nimetus ongi?) midagi pistmist vitalismist tuleneva vajadusega “eluenergiat” tasakaalustada.
Vanasti oli põhjuseid aadrilaskmiseks väga mitmesuguseid ja kasutati üsna laialdaselt kui standardset protseduuri, tänapäeval vaid mõne haruldase haiguse korral.
Selle kohta aga väitnud keegi eelnevalt, et see on olemas. Keegi ei mõelnud seda oma peast välja enne kui teadus selle tuvastas.
@Kriku:
mis vahet sellel on ?
@Kriku:
tumeaine olemasolu väideti ka enne, kui selle tõestamiseni jõuti. ok! lõplikult ei ole see siiani tõestatud.
@vabatmees:
gammakiirgusega arvestamine on teatud elualadel väga oluline — tuleb rajada kiirguskaitserajatisi, gammakiirgust kasutatakse desinfitseerimisel, teatud tuumaprotsesside uurimisel, astrofüüsiliste protsesside uurimisel, tuumajärelvalves jne.
Elujõu asjus ei ole ühtegi praktilist tulemit, millega arvestama peaks.
Oskad nüüd ehk isegi näha, milles vahe seisneb?
Tumeaine hüpotees tuletati vaatlustest. See on üks tõenäolisemaid viise vaatlusandmeid seletada. Täpselt samamoodi nagu gravitatsioon on üks tõenäolisemaid viise seletada, miks õun puu otsast alla kukub. Näpuga katsunud pole gravitatsiooni ka keegi.
@vabatmees:
tumeaine postuleerimiseks oli aga hulk uurimismaterjali ette näidata — nt tähtede pöörlemiskiirused galaktikates ja galaktikatevahelised gravitatsioonilised vastastikmõjutused.
Selmet ebakohaseid võrdlusi tuua, võiks hoopiski keskenduda asjale endale – kust ja kuidas seda elujõudu leida ja tuvastada, kasvõi selle kaudset mõju mõõta.
@Martin Vällik:
elujõu alusel on hiinas haigusi ennetatud tuhandeid aastaid.
@Martin Vällik:
kas on olemas tehnoloogia selle mõõtmiseks ?
Selle tõendamiseks tuleks näidata, et tuhandeid aastaid on hiinlased olnud tervemad kui mujal ja et seda pole võimalik seletada muude teguritega nagu näiteks keskkond, kliima, toit jne.
@vabatmees:
kristalliliste taevasfääride teooria alusel ennustati taevakehade positsioone ka üsna pika aega, kusjuures eelduseks oli Maa asumine universumi keskpunktis. Päris täpselt saadi hakkama.
See aga ei tähenda, et taevasfäärid on kristalsed või Maa asuks universumi keskel, lihtsalt meie teadmised on edasi arenenud ja taevaseid nähtusi osatakse hoopis täpsemalt ja kooskõlalisemalt seletada.
@vabatmees:
Jah, on küll. Gravitatsioonilisi vastastikmõjusid uuritakse teleskoopide ja nende külge ühendatud spektroskoopidega. Sedasi saab teada tähtede ja galaktikate liikumiskiirused, mille kaudu saab arvutada vajalikku raskusjõudu ja kui sedasi on selgunud, et suur osa massi, mis vastavaid liikumisi peaks esile kutsuma, paistab puudu olevat ja kustunud tähed, uitavad tolmu-gaasipilved seda ei suuda kompenseerida, siis sellest ongi liikvele läinud kuuldus tumeainest, sellele on rajatud testitavaid oletusi, mida üritatakse CERN-i põrgutiga ka testida.
Jne, kuid see kõik ei tähenda “elujõu” otsimise kontekstis mitte midagi. “Elujõu” leidmiseks peaks sel asjal endal olema mingeid omadusi, mida saaks mõõta, tuvastada. Ja isegi ületamatud raskused tumeaine olemuse tuvastamisel ei ole argument “elujõu” olemasolu kohta.
@Martin Vällik:
ma pidasin silmas, kas on olemas tehnoloogiat chi mõõtmiseks ?
Selle eest ongi miljon välja pandud.
*Having a reasoned, intelligent debate about religion with a religious person is a lot like having a reasoned, intelligent debate with a child about unicorns.
*Fairytales: Failed attempts at starting a religion
*If mountain doesn’t come to Muhammed…
…faith apparently can’t move mountains.
*Science flies you to the moon.
Religion flies you into buildings.
*My gran is donating her body to medical science….
She’s hoping it will help provide a breakthrough in nanatechnology.
@Jason:
Tahtsin sulle juba Tanel Lihtmaad soovitada, aga see mees on juba teistele võitluskunstidele ümber orienteerunud. Kui sa aga sellise imemehe peaksid leidma, siis hoia kindlasti keel suus otse ja varbad paigal. Tundub, et ka suurimad chi gurud jäävad selliste võtete puhul hätta – http://www.youtube.com/watch?v=JM_qg5d1YGI
@vabatmees:
Pakutud ju on — aura vaatlemine, pendliga, nõiavitsaga, tundliku käega. Ajal, mil elekter ja magnetnähtused alles hakkasid moodi minema, uuriti ka nende nähtuse võimalikku seost võimaliku eluenergiaga. Galvani konnakoibi ehk mäletame kõik, aga see elektriga ergutamise kunst arendati üpris võikaks vaatemänguks, kus hukatud vange elektriga “ellu äratati”.
See kõik andis omakorda ainest Mary Shelleyle kirjutada Frankensteini lugu.
@Martin Vällik:
ma ikka tahaksin teada kas on olemas tehnoloogiat millega chid mõõta ?
@Martin Vällik:
Olgu veel näidatud üks vastav koomiks.
@vabatmees:
Kuidas sa nüüd nii pika seletamise peale küll ise aru ei saa?
Ütleme sedasi, et kuivõrd qi-d pole olemas, siis pole olemas ka tehnoloogiat selle mõõtmiseks :)
@uljas grusiin:
see on jah hea mõte. tuleb enne võitlust vastast täpselt instrueerida, kuidas keelt hoida ja kindlasti mängib vajadusel määravat rolli ka see, kas sa kannad paremas või vasakus sääres.
@Martin Vällik:
kui ei ole olemas tehnoloogiat selle määramiseks, kuidas saab siis öelda, et seda olemas ei ole ?