Maikuu meediast minimalistlikult
Käes on maikuu. Seekord on meedialõim minimalistlik — kõik uudisnupud on kommentaarides.
Artiklis näitame lugejale hoopis maikellukest, ilusat kuid mürgist kevadlille, millega prantslased maipäeva tähistavad. Siinmail olla vanarahvas piibelehega kõiksugu hädasid tohterdanud — nii tõsiseid kui müütilisi —, tänapäevase tõendusmaterjali põhjal saab arst selles lilles ainevahetuse käigus moodustuvate tosinate glükosiidide abil mõnesid patsiendi südametegevuse probleeme reguleerida. Tõsi küll, enamasti on praktilisem noid muresid leevendada väiksema arvu täpsemini läbi uuritud keemiliste ühenditega. Päris kindlasti ei tohi maikellukese õisi, lehti või risoomi omapäi sisse võtta. Pärast lillekimbu korjamist, kokkupanemist või muudmoodi käitlemist on mõistlik käed korralikult ära pesta.
Kriku ütles:
Inna-Katrin on täna aga hakkama saanud miniuurimusega, au ja kiitus talle: Miks 13. ja reede hirmu tekitab?
Ei jää alla ka eelpoolviidatud “teadusuudiste portaal või asi”.
Kuidas 13. kuupäevale langev reede üldse “halva õnne päevaks” muutus?
Tundub, et artikli koostaja teadus-veebisaidilt inspiredgiftgiving.com, kust lugu paistab pärinevat, ei tea, mida tähendab tehnilises kõnepruugis 13. kuupäev. Igatahes ei suuda ta seda eristada 31. ja 27. kuupäevast.
Isegi RAW Fortean Timesis ilmunud heietused arvu 23 teemal on järjekindlamad.
New Statesman kirjutab WikiLeaks’i edusammudest alternatiivjuura rakendamisel jõudmaks transparentsuse vallas seninägematutesse kõrgustesse.
Inna-Katrin vist tundis ennast puudutatuna, sest on ka oma neandertaallaste loo hakkama pannud:
Teadlased avastasid paiga, kuhu neandertallased surema läksid
Lugu on tema tavapärasel tasemel.
Yahoo / AP kirjutavad, kuidas Osama bin Laden pani kokku nii kõrgtehnoloogilise andmesidevõrgu, et CIA sellesse tungida ei suutnud.
Selle peale loeme pühakirja.
Ron Paul kandideerib USA presidendiks
Eks siis ole oodata ka Eesti ronpaulispämmeri aktiveerumist.
Saksa teadlane hoiatab: suur osa Eestist jääb vee alla!
Kriku ütles:
Ainult ühe? Ma arvan, et Sa alahindad isand Pauli populaarsust Eestis umbes 50% võrra.
Võimalik.
Antropomorfistlikku jama ajab Eesti Loomakaitse Selts:
Juhul, kui loomadel on tsirkuses halvad elutingimused, siis tuleb sellele muidugi tähelepanu pöörata. Aga “alandustest” soigumine on jama.
Looduses ei too ka koer ajalehte ning veiseid ei lüpsa masin. Eks sedagi või hea tahtmise korral vägivallaks nimetada.
Rõhutan, et ma ei taha midagi öelda juhtude kohta, milles loomade elutingimusi tõesti parandada tuleb, aga nii radikaalsed loomapidamisevastased seisukohad on küll jama mis jama.
dig ütles:
Chicago Tribune kirjutab, kuidas Geieri apellatsioon kulges.
Ega Geieril ei jäägi nüüd muud üle kui Wakefieldi raamatust leht võtta ning märtri-impeeriumit ehitama hakata.
Nädalavahetuse puhul on WingNutDaily üllitanud näitliku õppematerjali spinni teemal. Alternatiivuudislikku käsitlemist leiavad alternatiivseadus, alternatiivteadus ning alternatiivusk.
“Teadus on ainult üks vaade teiste seas” tüüpi jama ei olegi juba mitu päeva skeptik.ee’s näha olnud.
Nende jaoks, kes pikka teksti lugeda ei viitsi, on saadaval ka propagandavideo.
Reuters kirjutab tuntud lääneliku dekadentsi spetsialisti Osama bin Ladeni põhjalikest uuringutest selles vallas.
Lõhnab PSYOP järele. Ilmselt varsti kuuleme, et vanamehel oli nurgas kast viina ja pannil seapraad.
Roswelli juhtum oli Nõukogude Liidu vandenõu?
Konspiraator ütles:
Muidugi mõista. Isegi jihadnik peab ju ometi oma vaenlast tundma. Või tahad Sina väita, et Aasia maismail sõdu pidanud vanamees ei olnud vana asiaadi Sun Tzu kirjatükkidega tuttav?
New York Times kirjutab, kuidas filosoofiaprofessor kreatsionistide väikesi räpaseid tundekesi riivas ja mis pärast juhtus.
Kriku ütles:
dig teeb ettepaneku sääraseid artikleid edaspidi refereerida niimoodi:
neljapäev 19 mai Kanal 2
eesti rahvas on haritud rahvas
http://www.elu24.ee/?id=440090
pontu ütles:
Miks see intsident skeptikutele huvi pakub?
Sellepärast, et vaidluse aluseks on üsna sarnane mõttetegevus kui see, mis lubab umbluus augud tähele panemata jätta. Kõnealune avaldis on üles tähendatud ebakorrektsel — see tähendab, mõnesid reegleid eiraval — viisil ning paljud inimesed üritavad toda ebakorrektsust intuitiivsetel viisil lappida. Kuna erinevate inimeste intuitsioon töötab erinevatel viisidel, eiravad erinevad inimesed lappimiseks erinevaid reegleid ja saavad erinevaid rehkendustulemusi.
Pärismatemaatikas loomulikult sedasorti formaalset reeglilappimise-metaprotseduuri ei ole. Korrektne lahendus on: avaldise üleskirjutaja käest tuleb küsida, mis värk on.
Postimees kirjutab järjekordsest väljamõeldud haigusest ja selle mürgisest ravist:
Äratundmishetk.
Eelmisel nädalal kuulis Kriku juhuslikult pealt, kuidas kaks naisolevust vaidlesid poes, kas tehete järjekord on vasakult paremale või ei. Kriku imestas ja läks edasi.
Niinimetatud teadusuudiste portaal “Novaator” jätkab neandertaallaste teemal:
Inimesi meelitatakse imeaparaadi ja tervisekeskuse mainimisega
Paar nopet:
***
Postimehes omistab väidetavale füüsikule kummalist juttu:
Selleks ajaks, kui telefon võib kasutajale piiksumise teel teatada, et teises otsas telefon heliseb, on tugijaam ammu kätte saadud, kommunikatsiooninüanssides kokku lepitud ning saatja võimsus parajaks reguleeritud.
Risk, et tänaval kõndivale inimesele lennuk pähe kukub, on kaunis ebatõenäoline. Kas see “ebatõenäolise riski maandamine” nõuab aju allasadavate lennukite eest kaitsmiseks ka mingisuguste põnevate isiklike meetmete rakendamist?
Teadupärast on olemas säherdune põnev terviseriski võimalus, et kui ajalehes loll artikkel ilmub, saavad mõned lugejad kreepsu. Miks Postimees säärast riski siis asjatult välja kutsub?
Postimees taob kiirgavate mobiilide kuuma rauda täna kahe kirjutisega, millest huvitavam on „Teadur: ka piirmäärast palju väiksem kiirgus mõjutab ajutegevust”, millest siin PM-kokkuvõte:
Empiiriline tähelepanek: kui Maailma Terviseorganisatsioon lühendatakse WHO asemel MTO, siis ei ole kirjutis väga tõsine. Loodan, et siin sai ajakirjanik teostada ajakirjandusvabadust ja need ei olnud kõik päris teaduri enda mõtted ja sõnad.
Postimees kirjutab koledast leiust: lihatüki seest tulid päevavalgele C-vitamiin ja piimhape.
Erinevalt inimestest on sigadel C-vitamiini sünteesiva gulonolaktooni oksidaasi geen reeglina suurepärases töökorras ja siga, millest see kaelakarbonaad tehti, sünteesis askorbiinhapet terve elu. (Geenimutatsiooni läbi 14. kromosoomis on võimalik saada skorbuudis sigu, aga Suure Lombi idakaldal ei läbiks need üldiselt veterinaarset kontrolli ja kommertskarbonaadi nendest teha ei tohi.) Ka piimhapet — ainevahetuse normaalset kõrvalprodukti — tootis sea iga rakk niikaua, kuni ta ära suri.
Sakala tunneb huvi inimeste delikaatsete meditsiiniliste avaldamise seaduslikkuse üle:
Postimees avaldab tundmatust allikast pärinevate tuntud inimeste delikaatseid meditsiinilisi andmeid:
Postimees pajatab ristisõdade keskkonnamõju-uuringust:
Artikkel kirjutab ka muust Eesti arheoloogia vallas toimuvast.
Postimees kirjutab, et emand Ilves ajab nüüd projekti, millel ilmseid umbluu tundemärke ei ole:
Loodetavasti on asjad paranemas ja varsti saab Ilves vedada heategevust ilma, et uudisväärtusest olulise osa annaks märkus “seekord ilma umbluuta”.
dig ütles:
Terviseameti andmetel ei tee Jaan Mell neil mitte füüsikat vaid juhib kvaliteeti.
dig ütles:
Andres Raid kirjutab Ekspressis abstraktsest paranoiast hariduse aadressil.
(Alljoon originaalis, mida artikkel omistab kellelegi Jaak Hohenseele.)
Artikkel meenutab oma kompositsioonilt mõnesid segasemaid kirjutisi endises Hariduslistis, nüüdses Eesti Haridusfoorumi listis. (Tõsi küll, Peeter Liiv lööks selle kergema vaevata üle. Kahjuks ei oska ma peast öelda, kas too on praeguse seisuga jälle listist minema löödud või sinna tagasi lubatud.)
Postimees kirjutab hiidlaste uuest lobajutust: laevast, mida on odavam sõitmas pidada kui tal sadamas seista lasta.
Vana kombe kohaselt on see, mis värk tegelikult on, kirjas ridade vahel.
Science-Based Medicine kirjutab Interneti kaudu nakkavast parasiithaigusest.
Mustrid ei ole Saatanast. Nad võivad inimesele küll pilvedesse Saatana näo maalida, aga õigesti rakendatuna aitab mustreid otsiv primaadiaju ka aru saada, et tegemist on illusiooniga.
Kui tänapäeval on Morgellons’i peamiseks vektoriks Internet, siis vaid üheksa aastat tagasi nakatas see raske tõbi inimesi tolmuste raamatute vahendusel.
Lugu on pikk ja lugemist väärt.
Mark Crislip mainib kõrvalepõikena:
Miks ainult “most” ja “unlikely”? Ühest küljest on tegemist ettevaatliku kõneviisiga. Teisest küljest on mõningaid märke, et antipsühhootilised ravimid võivad aidata parasiidiga Toxoplasma gondii nakatumise vastu. Loeme näiteks Stanfordi Ülikooli õppematerjalist edukate parasiitide kohta:
Loomulikult on elu keerulisem, kui künka tagant paistvate kõrvade põhjal arvata võiks.
Kui lugeja tahab saada teada, mis värk on toksoplasmoosi ja abordivastase tegevusega, peab ta iseseisvalt edasi lugema, sest kõrvalmärkuse kõrvalmärkusena jääb see siinsest teemast vist natuke kaugele.
dig ütles:
Emand Jacobsen on eilses TDS’s ilmunud.
dig ütles:
Õpetlik tsitaat ka:
Maailmalõpu algus: usklikud saavad laupäeval taevasse
Marko Kivimäe ütles:
Kui lähemalt uurida, mis tähendab tehniliselt keerukat ning kaugeltki mitte igale jobule kättesaadavat protsessi teadusliku nimetusega googeldamine, leiame imeaparaadi Amazonist müügilt. Tegemist on vannikaaluga, millele on lisatud oommeeter1 ning mis maksab £76 (ca. 86€). Mõminograaf pole riistapuusse kahjuks mahtunud.
Muidugi on huvitav tähele panna, et herbalaifistide kirik on saientoloogidele sammu järele astunud ja juurutab nüüd evangeelseid elektrilisi mänguasju. Well, vähemalt tuleb vannikaaluga kaasa kolmeaastane garantii, mõne teise kiriku mänguasjade sekka kuuluvat maailmalõppu aga niimoodi ei garanteerita.
____________
1 Täpsuse huvides olgu ära mainitud, et kõnealune seade kasutab vahelduvpinget ja ei pruugi mõõta üksnes lihtlabaseid reaaloome vaid võib ka imaginaaroomidega toime tulla, kuna näivtakistuse suurus on kompleksne. Tõsi küll, tootja veebileht ei kirjuta detailidest just eriti detailselt.
Kodanik Mets, kelle avaldused tihti skeptikut kulmu kergitama panevad, on asunud võitlusse trollidega.
Juristist geiaktivist andis ligi 20 solvajat kohtusse
Kriku arvates väärib räige sõimaja igal juhul korralekutsumist, ükskõik kes sõimatav ka poleks.
Kriku ütles:
dig kergitab kulmu niisuguse tähelepaneku kohta:
Maalt pärit? Nende andmete põhjal ei saa ta otsustada, kust valimisse kuuluvad kostjad pärit on, ainult seda, kus nad elavad. Linnade lähiümbruse asustustiheduse viimaste aastakümnete kiiret kasvu arvestades võivad siin mitmed põnevad mehhanismid mängu tulla.
Kriku ütles:
No siin on see probleem, et avalik ruum kujundab väga palju noorte ja ka mittekompetentsete inimeste arvamust.
Tõsised väärnähtused väärivad ühiskonna väga üheselt mõistetavat hukkamõistu. Nii, et see ka noorte välja kujunemata ja akadeemilise keelekasutusega mitte kursis olevatele inimestele arusaadav oleks.
Ma kunagi jälgisin hetero ja homomeditsiinispetside väitlust sealtsamast Pealtnägijast ja heteromeditsiini esindaja oli nii soliidne ja viisakas, et võhikule võis väga vabalt jääda mulje, et need kaks ongi sama efektiivsed ja üksteist täiendavad nähtused. Jutt käis mingist Lõuna Ameerikas pesitsevast kätega operatsioone tegevast vähiravitsejast, kelle kohta Pealtnägija mingi heterokirurgi arvamust küsis.
Tõpratempude hukka mõistmiseks on laussõim sama hea kui kõik muud meetodid. Me ei hakka ju kurikamõrvari puhul inimese kolju ja pesapalli füüsikalisest, keemilisest ega kultuurilisest erinevusest viisakalt väitlema.
eesti chemtrail
Lisaks Reimo Metsale näidati eilses “Pealtnägijas” ka lingitud blogi tegijaid ja räägiti nende arvamistest. Kui lennukite lendamine ära ei lõpe, lubasid nad Eestist sootuks ära kolida. Kus kohas selline koht maa peal siis asub, mille kohal ei lennataks, ei täpsustatud. Lenduri poolt antud selgitused (et lennukisabadest jäävad valged jutid sisaldavad kõigest jäätunud vee kristalle) mis mulle küll kõlbasid, neid muidugimõista ringi ei veennud.
salvey ütles:
Täpsemalt üteldes lubasid nad taolist tegevust „poikoteerida”.
Meil on sellise värgi kohta ütlemine „jaa, me oleme sellest lugenud!” (jätan praegu ütlemata, mis oli selle silmaringi avardanud raamatu pealkiri).
Peaaegu iga noor ja kogenematu inimene oskab viisakalt rääkida, kui vaid tahab. Võimalik küll, et mõni erand leidub – lõppude lõpuks on ju ka selliseid õnnetuid lapsi, kes kooli minnes üldse rääkida ei oska. Üldjuhul ei ole aga sõimamisele õigustust ja “akadeemiline” keelekasutus ei puutu absoluutselt asjasse.
Sellisel juhul on tegu kahe tõpra omavahelise röhkimisega, mille jaoks on loodud aedikud.
Issand aitab ikka:
Konspiraator ütles:
Laussõim võib vanale madrusele kõlvata, aga džentelmenid väljendavad hukkamõistu söör Winstoni kombel.
Kriku ütles:
Täiesti nõus. Aga ega üldjuhul ei sõimata ka. Ikka siis kui ühiskonnal kapitaalselt kops üle maksa läheb.
Isand Metsa tegevus vähemalt minu silmis kvalifitseerub koos muude kultuurimarksismi ilmingutega erijuhu alla.
Konspiraator ütles:
Ühiskonnal tervikuna ei lähe kunagi kops üle maksa; alati on neid, kes on ühiskonna liikmed ja keda nähtus, mille suhtes sõimajad sallimatust üles näitavad, ei häiri. Seega tähendab ülaltsiteeritud lause lihtsalt seda, et sõimajad hakkavad sõimama, kui arvavad, et on põhjust sõimata.
Kui valdav enamus ühiskonnast hakkab sõimama üht osa iseendast (ja mõnel juhul ei piirdu ainult sõimamisega), on sellel ühiskonnal midagi viga küll, aga kas vastavaks diagnoosiks on “kopsu minek üle maksa”, pole mina pädev ütlema.