WHO ei kinnita, et mobiilid vähki tekitavad

Viimastel päevadel on lahti läinud suur nõiajaht mobiilide vastu. Näiteks tänase Õhtulehe esiküljel on suur pilt luukerest, kel mobiil käes ja suur pealkiri: WHO KINNITAB — MOBIIL TEKITAB VÄHKI!

Sellised pealkirjad tekivad siis, kui inimene ei oska lugeda või ta tahab meelega kaasinimesi lollitada ja asjatult hirmutada.

Parem ei ole ka Postimees.ee küljel ilmunud õpetus sellest, et Mobiiltelefoni ohutuse üle saab otsustada SAR-väärtuse järgi. Nõiajaht täies hoos — faktiks on võetud, et nõidus ja kuri silm on olemas (mobiilid on ohtlikud) ja juurde antud soovitus praktilist sõna- ja numbrimaagiat kasutada (SAR arvud).

Seekordne paanikahäire sai alguse ühe WHO töörühma pressiteatest, mille peamine sisu seisnes selles, et nad klassifitseerisid raadiosageduslikud elektromagnetlained ohuklassi 2B (võimalik, et tekitab inimestel vähki).

Keskkonnategurid on vähkitõbede tekitamise seisukohast jagatud nelja kategooriasse:

  • Grupis 1 on kõige ohtlikumad tegurid, nt suitsetamine, asbest, alkohoolsed joogid, arseen ja selle ühendid, strontsium-90, UV-, röntgen- ja gamma-kiired, puutolm jne. Nende vähki tekitavate mõjude kohta on piisavalt teaduslikke tõendeid.
  • Grupp 2 on väga laiade piiridega – siin on nii tõendatud vähki tekitavad agendid kui ka sellised asjad, mille kohta piisavalt tõendusmaterjali pole. 2A grupis on asjad, mille kohta on piiratud tõendusmaterjali, et need vähki tekitavad, 2B grupis jällegi need, mille kohta on ebapiisavalt tõendeid, et need inimestel vähki tekitaks.
  • Gruppi 3 satuvad asjad, mille kohta ei pruugi piisavalt tõendeid olla, et seda kindlalt vähki tekitavaks või mittetekitavaks pidada.
  • Grupis 4 olevate asjade kohta on teaduslikke tõendeid, et need ei tekita vähki (ainus esindaja on kaprolaktaam).

Madalsageduslikule raadiokiirgusele, mida eritavad ka mobiiltelefonid ning wifi-ruuterid (mikrolaineahjudest rääkimata), määrati siis grupp 2B. Tekib küsimus, et mille põhjal selline määrang tehti. Kas on mingeid teadusuuringuid, mis andsid selliseks signaaliks alust?

Väide kõlab, et glioom – pahaloomuline ajukasvaja – kujuneb neil inimestel 40% suurema tõenäosusega, kes on mobiili kasutanud 10 aasta jooksul üle poole tunni päevas. Sellise tulemuse on saanud Hardelli uurimirühm 2006. aastal, kuid teised uurijad ei ole oma uurimustega Hardelli tulemusi kinnitanud. Kui uuritavaid subjekte jagada väga spetsiifilistesse alamgruppidesse, siis kasvab tõenäosus leida mingi grupp, kus seos on positiivne. Samas on selle grupi suurus väike ja too seos võib olla tekkinud juhuslikult. Üleüldisem ja laiapõhjalisem teadusuuringute koondtulem näitab siiski, et vähiohu suurenemist ei ole. Lisaks ei ole teada ühtegi võimalikku toimemehhanismi, kuidas madalsageduslik mitteioniseeriv elektromagnetkiirgus vähktõbe suudaks tekitada. Samas uuringuid loomulikult jätkatakse – väga pikaajaliste kasutajate ning väga suurte inimhulkadega. Suur inimeste hulk tähendab aga jällegi seda, et alati on võimalik nende seast leida kitsas alamhulk, kelle puhul on võimalik näidata, et just neile mõjub mobiil kehvasti ja selle pealt suudab avar inimmeel teha laiendatud üldistuse, et mobiil tekitab kõigil kohe kindlasti vähki ja kandke fooliummütsikest.

Nendel uuringutel on muidki puudusi, mis selgitatakse kenasti lahti Briti vähiuuringute organisatsiooni kodulehel.

Hetkel on veel veidi lahtine, et kas WHO grupil on kasutada mingeid uusi tõendeid, et liigitada madalsageduslik elektromagnetlainetus “võimalikuks vähki tekitajaks”, kuid see peaks selgemaks saama niipea, kui ilmub grupi artikkel teadusajakirjas The Lancet Oncology.

Meie kohalik kajastus jäi traditsiooniliselt ebaadekvaatseks. Ilmselt pole keegi viitsinud või jõudnud algdokumentigi uurida, rääkimata otsuse tagamaade selgekstegemistest. Küll aga pasundatakse mõnuga suuri pealkirju stiilis “Mobiil tapab!”. Ei tapa ta midagi.

Isegi teadlasteks nimetatud inimesed ajavad pada. Näiteks kuulutab Tartu ülikooli töötervishoiu dotsent Eda Merisalu ERR vahendusel:

Ta [Eda Merisalu] tõi välja Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri andmed, mille kohaselt on ülimadalsageduslikud elektromagnetväljad (ELF) inimesele võimalikuks kantserogeeniks, põhjustades suurenenud leukeemiariski eelkõige lastel.

Suurenenud vähiriski on tema sõnul tõestanud paljud teadlasgrupid. Ülimadalsageduslikud väljad mõjutavad eelkõige ajukude ja vereloomeorganeid. Nii on töötajatel ja elanikkonnal leitud seos ELF ekspositsiooni ja suurenenud lümfoblastilise leukeemia esinemissageduse vahel. ELF kahjustab ka biomolekule, põhjustades muutusi kromosoomide ja DNA struktuuris, mis on aluseks mutatsioonide ja vähi tekkes.

Hulk tühjasid deklaratiivseid väited, mille eesmärk on vaid sisutut hirmu külvata. ELF ei suuda mitte kuidagi tekitada mittemingisuguseid mutatsioone. See on füüsikaliselt sama võimatu nagu käega tolmutera heites puid langetada. Viited ELF (eelkõige seostatakse neid siiski kõrgepingeliinidega, mille välja sagedus on 50 Hz) kahjulikele mõjudele on ajast ja arust – need on juba ammu ümber lükatud ja unustatud, kuid ilmselt ringlevad vanad mõtteviirused vaktsineerimata elanikkonna seas ja kui üldine immuunsus umbluule alla kriitilise langeb, lahvatab puhang kui säde põuases turbaaunas.

Merisalu meelsust iseloomustab adiklevinlik paranoia:

Merisalu sõnul on mitmed teadlased välja toonud, et kogu inimkond on mobiiltelefonidega katsejänesteks […]

Kokkuvõtteks: mingit põhjust mobiilide pelgamiseks seoses vähiga ei ole. Ajakirjandus ei saanud jälle mitte midagi aru ja ei saanud hakkama inimeste adekvaatse informeerimisega. WHO ei ole kindlalt väitnud, et mobiiltelefonid vähki tekitaksid.

Loe veel:

127 Replies to “WHO ei kinnita, et mobiilid vähki tekitavad”

  1. Madalsageduslik raadiokiirgus peaksid olema pikalaine saatjad (sagedused hertsides). Ultralühilainel juba megahertsides. G3,5 nimi tulbki vsit sellest, et sagedus on 3,5 GHz.
    Mida lühem lainepikkus, seda suurem sagedus, kas pold nii?

    Seleta, et ma eksin.

  2. Metafrast ütles:

    Madalsageduslik raadiokiirgus peaksid olema pikalaine saatjad (sagedused hertsides). Ultralühilainel juba megahertsides. G3,5 nimi tulbki vsit sellest, et sagedus on 3,5 GHz.
    Mida lühem lainepikkus, seda suurem sagedus, kas pold nii?

    Seleta, et ma eksin.

    Tegelikult on see G3,5 hoopis põlvkonna tähis.
    Ehk siis edasiarendatud 3 põlvkond.

  3. λ=v/f, kus
    λ – lainepikkus
    v – laine levimise kiirus (el-mag lainete puhul vaakumis c=300 000 km/s)
    f – sagedus

    E=hf=hc/λ, kus
    E – footoni energia
    h – Plancki konstant
    c – valguse kiirus vaakumis (3×108 m/s)

    Sagedus ja lainepikkus on pöördvõrdelises sõltuvuses. Footoni energia on seda suurem, mida suurem on selle sagedus ehk mida väiksem on selle lainepikkus. Selleks, et aines keemilist sidet lõhkuda, peab sissetuleva footoni energia olema piisavalt suur, kusjuures ei piisa sellest, kui suurendada madala energiaga footonite hulka, vaid just ühe footoni enda energia peab olema piisavalt suur, et keemiat teha.

  4. Hea Skeptik! Kuidas suhtuksid mobiiltelefoni siis, kui Sa ise juhtuksid olema selles “väikeses” inimgrupis, kellel see kiirgus siiski vähi tekitas?

    Anna teada, kui vähk käes ja surivoodil oled. Siis tulen ja küsitlen Sind mobiili kasutamise sageduse kohta jne.;) Võid muidugi ise ka päevikut pidada telefonikasutuse kohta ning uurijate edasist elu kergendada.

    Tähendab, see, et mingi asi või nähtus pole veel leidnud teaduslikku põhjendust, ei tee seda olematuks.

    Ise kuulun selgelt riskirühma, sest pooletunnised kõned pole harvad. Siiski on võimalik riski tunduvalt vähendada kasutades juhtmega handsfreed ehk siis hoida otsene kiirgusallikas kehast eemal.

    WHO ju ei väida, et mobiil tapab (tõsi, Õhtuleht ajab oma rida, aga miks Sa seda loed üldse?!), aga siiski soovitatakse (UK valitsus näiteks) mobiilikasutamist piirata. Kas see soovitus on siis Sinu arvates täiesti asjakohatu?

  5. Kasvajaid on vähemalt sadu erinevaid tüüpe ning kui neid kõiki eraldi kontrollida võib puhtjuhuslikult ka mõni neist sagedasem olla aga kui mõne teise kasvaja esinemist leitakse vähem, siis kas tasuks lehes kirjutada mobiiltelefonide vähivastasest toimest?

    Nähtava valguse puhul toimub üldse 400-790 triljoni hertsine elektromagnetkiirgus ja päikese kätta minnes on üldiselt peaaegu kohe soojenemiseffekt tunda.

    http://en.wikipedia.org/wiki/Visible_light

  6. @Sven:
    ega keegi ei ole ju kunagi kindlalt väitnud, et selles väikses alamgrupis just mobiil selle kõrgenenud ajukasvaja esinemise tekitas. Leiti võimalik korrelatsioon, aga nagu ülal kirjutasin, võib see seos olla juhuslik statistiline müra, aga kindlasti mitte tõendatud põhjus-tagajärg.

    Muidugi ei tee see, et mingil asjal ei ole teaduslikku põhjendust seda asja olematuks, aga antud juhul on tegu kahe asjaoluga – asja ennast ei ole leitud ehk pole tuvastatud, et mobiiliga toimetamine üldse tekitab midagi kahjulikku (välja arvatud tähelepanu hajumine nt autosõidul ja sellest tulenevad riskid), ja teiseks võimaliku toimemehhanismi puudumine. Need kaks asjaolu teevad mobiilide vähitekitamise väite väga väheusutavaks. Ja oleks, et uurimisandemid poleks – on küll ja nende valdav enamus ei kinnita kiirgusest tulenevate riskide olemasolu.

    Seepärast suhtun ma ka vastavatesse soovitustesse kahtlevalt ja pean neid asjatuteks paanikaedendajateks. Küll aga on sinul eraisikuna muidugi täielik õigus kasutada käed-vabad seadmeid, lühendada kõnede kestvust ja ette võtta muidki abinõusid. Aga kindlasti soovitan juurde, et keegi ei hakkaks ostma näiteks Micro Fa tüüpi “kaitseseadmeid” ega tegema kodus kallist remonti, et varjestada end väljast tuleva mobiilikiirguse eest.

    Sellised ilma teadusliku põhjenduseta ametlikud soovitused on viljakaks pinnaseks igatmasti petukaupade ja -teenuste pakkujatele ja kui inimesi on ajakirjanduse vahendusel tõhusalt peedistatud, siis võib arvata, et mingite sellide äril hakkab veidi paremini edenema.

  7. @Martin Vällik:

    Tähendab, UK valitsus tekitab paanikat, aga Sina oled nendest targem, sul on rohkem infot, kui neil ja Sinu jutt on tõesem? Hmm… Ma ei teadnuki, et kellelgi on enesehinnanguga veel suurem probleem, kui minul:)

  8. @Sven:
    just :) Tegelikult jagub mul lihtsameelsust väita isegi seda, et Rooma paavst ajab pada, kuigi tal on omaarust otseliin kõigevägevamaga, ja miks ei võiks siis lihtlabane maine valitsus eksiteel olla? Ega neilgi ole rohkem infot kasutada kui WHO-l või ka nendel, kes sedalaadi uurimuste tõlgendamisi kritiseerivad.

  9. @Sven:

    Minu mäletamist mööda UK valitsus peamiselt üritas wifi vastu võidelda. Samas wifi signaal kannab edasi oluliselt madalamaid energiahulki kui GSM/3G sagedused. Ehk siis jah, miski riigitegelaste poolt välja öeldav asi ei tähenda veel, et asi ka mingist otsast tõene oleks.

  10. See 6lk. WHO tekst ei andnud mingit ülevaadet vaid ainult kirjutas glioomade 40% sageduse tõusust.

    http://en.wikipedia.org/wiki/Glioma
    USAs diagnoositakse aastas 10 000 gliooma juhtumit. 300 000 000/ 10 000 = 1 inimene 30 000’st. Nii haruldaste kasvajate puhul võib 1 lisajuhus kümnete tuhandete uurimisaluste peale anda märgatava tõusu sageduses.

  11. Olgu ära toodud ka graafik senistest mobiiltelefonide ja glioomiriski võimalike seoste uuringute tulemustest:

    Täpid näitavad igas uuringus leitud riskisuhet, vertikaalsed kriipsud selle 95% usaldusvahemikku. Horisontaalne telg on kohal OR = 1 — kui riskisuhe jääb sellest oluliselt ülespoole, põhjustab mobiiltelefonide kasutamine vähki, kui jälle oluliselt allapoole, siis hoiab mobiiltelefonide kasutamine vähki ära. Kui vertikaalne kriips telgjoont lõikab, siis võib 95% kindlusega järeldada, et mobiiltelefonide kasutamine ei põhjusta vähki ega hoia seda ära. See ei tähenda tingimata, et seos puudub, aga see tähendab, seos oli nõrgem kui müra uuringu sisendandmetes. Kui reaalne seos olemas on, peaksid tundlikumad uuringud seda konsistentselt leida suutma.

    Nagu näeme, on 14 uuringust ainult üks leidnud statistiliselt olulise seose. Missugune on tõenäosus, et seda puhtjuhuslikult juhtuda võiks? Arvestades, et igas uuringus kasutatakse 95% usaldusvahemikku, on igas uuringus valepositiivse seose leidmise tõenäosus 5%. Tõenäosus 14 niisuguse uurimuse seas vähemalt üks valepositiivne leida on 1 − (1 − 5%)14 ≈ 51% — veidi üle poole. Niisiis kujutab üks outlier 14 uuringu seas endast tõenäoliselt juhuslikku kokkusattumust. (Seda fenomeni illustreerib kenasti XKCD #882 Significant.)

  12. “madalsageduslik mitteioniseeriv elektromagnetkiirgus” – selguse mõttes oleks tark defineerida, mida antud kontekstis “madalsageduslik” tähendab.
    Ja “mitteioniseeriv” ei ole kindlasti elektomagnetkiirguse omadus (et kas on või ei), vaid sõltub sellesama kiirguse sagedusest, võimsusest ning ainest, mida ta ioniseerima peaks.

    teadlased

  13. Sven ütles:

    Tähendab, UK valitsus tekitab paanikat, aga Sina oled nendest targem, sul on rohkem infot, kui neil ja Sinu jutt on tõesem?

    See ei ole raske. Paanika tegemiseks on tarvis ainult ühte jobu kollektiivis; UK valitsus on kollektiivina natuke suurem kui Martin üksinda ja sellepärast on jobude koguarv ning paanika tekitamise tõenäosus kenasti suuremad.

  14. duhh ütles:

    Ja “mitteioniseeriv” ei ole kindlasti elektomagnetkiirguse omadus (et kas on või ei), vaid sõltub sellesama kiirguse sagedusest, võimsusest ning ainest, mida ta ioniseerima peaks.

    Need sagedused, millest me mobiiltelefoni juures räägime, ei ioniseeri võimsusest ega ainest sõltumata mitte midagi. Intuitiivseks mõistmiseks on kasulik meeles pidada, et nähtavad footonid elavad sadade terahertside maailmas (punane 400 THz juures, lilla 700 THz ümbruses), millest tühipaljas 2,4GHz kaks-kolmsada tuhat korda madalam on. Päris ioniseeriva elektromagnetkiirguse jaoks tuleb ronida veel kõrgemale, röntgenikiirguseni välja — too algab paarikümnest petahertsist, kus footonid on oma veerandsada korda energilisemad kui kõige lillam nähtav valgus.

  15. Mobiiltelefonid võivad surma kaasa tuua ka ilma vähita. Aasta alguses tõi Telegraph uudiseid Moskvast:

    A “Black Widow” suicide bomber planned a terrorist attack in central Moscow on New Year’s Eve but was killed when an unexpected text message set off her bomb too early, according to Russian security sources.

    (Vandenõu-küberpunklased tuletavad muidugi meelde Gibsoni ICE’i.)

    Mõrvarlike mobiiltelefonidega tehtud eksperimente on kajastanud ka Journal of Experimental Psychology:

    This research examined the effects of hands-free cell phone conversations on simulated driving. The authors found that these conversations impaired driver’s reactions to vehicles braking in front of them. The authors assessed whether this impairment could be attributed to a withdrawal of attention from the visual scene, yielding a form of inattention blindness. Cell phone conversations impaired explicit recognition memory for roadside billboards. Eye-tracking data indicated that this was due to reduced attention to foveal information. This interpretation was bolstered by data showing that cell phone conversations impaired implicit perceptual memory for items presented at fixation. The data suggest that the impairment of driving performance produced by cell phone conversations is mediated, at least in part, by reduced attention to visual inputs.

    Olulisemate autojuhtimise ajal telefoneerimise riskide eest hands-free ei kaitse.

  16. Mobiiltelefoni haigusttekitavate omaduste kohta on üldse raske katseid korraldada kuna mobiiltelefoni kasutajate valimi kõrvale on vähemalt eesti süll vääga raske leida kontrollgruppi kes telefoni ei kasuta. Seda enam , et antud katsed on väga pikaajalised.

    Ok see oli veidi naljaga pooleks , aga mõnes mõttes nii ju ongi. Lihtsaim lahendus neile kes kardavad on lihtsalt mitte ise enam mobiili kasutada. Võibolla vähkitekitav toime on , võibolla mitte, aga kindlasti on mobiilidel vahest segav toime. Helistatakse ikka siis kui kiire on ja põhiküsimus on “kaua veel läheb ” . Võiks ju mõista , et kui keegi ei helista läheb tunduvalt kiiremini :))

    Parimat

  17. metsamees ütles:

    Ok see oli veidi naljaga pooleks , aga mõnes mõttes nii ju ongi. Lihtsaim lahendus neile kes kardavad on lihtsalt mitte ise enam mobiili kasutada.

    Aga mis siis, kui mobiiltelefoni kasutamine vähki ära hoiab?

  18. metsamees ütles:

    vähemalt eesti süll vääga raske leida kontrollgruppi kes telefoni ei kasuta. Seda enam , et antud katsed on väga pikaajalised.

    Tegelikult ei pruugi. Mobiilifirmad hoiavad oma raamatupidamise andmed alles ning teevad ka muud statistikat, et kliendisegmente välja selgitada.

    No ja selle põhjal pole kuigi keeruline tagasiulatuvalt kaks kontrollgruppi välja selgitada, näiteks 10 viimast aastat tihedalt telefoni kasutanud ja tänaseks 30 aastased mehed ning 10 viimast aastat telefoni harvalt kasutanud ja tänaseks samamoodi 30 aastased mehed.

    No ja edasi tõbesid võrrelda. Muidugi on probleemiks andmekaitse aga 90date keskpaiku olid mobiilid juba nii laialt levinud, et uuring teostada tagasiulatuvalt ei ole puht tehniliselt võttes eriline töö.

  19. Siiri Erala: mobiilioht ei vaja tõestust

    Aga antud debatis polegi 100-protsendiline tõestus oluline.

    Esiteks on selline asi nagu 100% tõestus ääretult harva esinev nähtus, kui me ei räägi just matemaatiliste teoreemide tõestusest, seda enam selliste keeruliste ja paljude võimalike seostega juhtumite puhul nagu elusloodus ja raadiokiirgus. Seega ei väljenda see lause sisuliselt mitte midagi mõistlikku, vaid üritab heita varju nendele, kes ei nõustu mobiilipaanikaga kaasa hüüdma ja vaidlevad justnimelt olemasoleva teadusliku materjali põhjal.

    Aga kas mingi tõestus on Siiri Erala jaoks oluline? Paistab, et on, kuna ta viitab valikuliselt mingitele uuringutele, mis justnagu annavad alust ettevaatuspaanikaks, aga samas lükkab ta sujuva randmeliigutusega kõrvale need uuringud, mis ei kinnita tema poolt armastatud teooriat.

    Ühelt poolt:

    Teadur Hiie Hinrikus tõi mõni aeg tagasi välja, et ka Tallinna tehnikaülikoolis tehtud katsed noorte tervete inimestega näitasid kiirguse mõju aju rütmidele ja infotöötlusele. Isegi praegustest normidest väiksema kiirguse mõjul muutus oluliselt aju rütmide tasakaal ja vähenes õigete vastuste arv visuaalsetes testides.

    Ja teisalt:

    Ka eile väitis Nokia esindaja toimetusega telefonitsi kõneldes, et ühtegi pädevat uuringut mobiiltelefonide kahjulikkuse tõestamiseks pole.

    Tõepoolest ei ole, Nokia esindajal on õigus, aga noh, ta on ju Nokia esindaja, kel omad ärihuvid…

    Ja muidugi klassikaline “päästke lapsed!” argument:

    Seega on kogu selle kära peamiseks küsimuseks see, kas me oleme valmis praegu pingutama, et hoida ära uut lööki rahva tervisele või ootame, kuni ajukasvajad hakkavad tõepoolest lapsi tapma.

    Aga pea igast Siiri Erala lausest on näha, et arusaam sellest, kuidas teadust tehakse, on üsna õhuke ja ega tahtmist oma arusaama parandada ka ei paista, lihtsam on panikööridega kaasa ulguda kui üritada endale midagi keerukamat selgeks teha.

  20. See, kas tekitab vähki või mitte on kahtlematult väga oluline. Ent ühiskonnakorraldust see siiski ei mõjuta. Seega võiks skeptik tegeleda Tõeliste Teemadega.

    Teema mida ma ammugi oodanud olen, kuid paraku asjatult -on gayaktivistide jutt “kaasasündinud eripärast”, mis ei ole seejuures haiguslik kõrvalekalle vaid midagi “täiesti loomulik”.

    On sellel jutul mingit tõepõhja? Toetub see slõugan geeniuuringutele või arstiteadusele? Ehk on sellise eripära põhjuseks tehiskeskkonna mürgistumine? kas meil on seda juttu alust tõeks pidada?

    Ma isiklikult kahtlen selles, sest näen selgeid sarnasusi muude samalaadsete eripäradega, mis on ilmselt põhjustatud inimese õrnast ajukeemiast.

    Kuid teema ise oleks uurimist väärt, sest mõjutab oluliselt kogu läänemaist ühiskonda.

  21. @Sven:
    Aga mina jälle olen veendunud, et WHO peaks kaaluma divesinikmonooksiidi klassifitseerimist vähemalt gruppi 2A. Kuigi rahaahned farmaatsiakompaniid on suutnud siiani kõik adekvaatsed uuringud peatada, on arstide tähelepanekud näidanud, et kehaosad, millel leidub divesinikmonooksiidi molekule, on kordades suurem risk haigestuda vähki kui kehaosadel, millel divesinikmonooksiidi molekule ei ole. On ka tähendatud, et viies divesinikmonooksiidi taseme ajus miinimumini, langeb vähkkasvaja tekkevõimalus nullini.

    Seega Skeptik! Kuidas suhtuksid divesinikmonooksiidi siis, kui ise juhtuksid olema selles „väikeses” inimgrupis, kellel divesinikmonooksiidiga saastatud kehaosal vähk tekkis.

    Anna teada, kui vähk käes ja surivoodil oled. Siis tulen ja küsitlen Sind divesinikmonooksiidi kasutamise sageduse kohta jne.;) Võid muidugi ise ka päevikut pidada divesinikmonooksiidi kohta ning uurijate edasist elu kergendada.

    Tähendab, see, et mingi asi või nähtus pole veel leidnud teaduslikku põhjendust, ei tee seda olematuks.

    Ise kuulun selgelt riskirühma, sest minu ajus on divesinikmonooksiidi tase küllaltki kõrge. Siiski on võimalik riski tunduvalt vähendada kasutades divesinikmonooksiidi lahuseid päevas keskmisest poole vähem.

    P.S. Divesinikmonooksiid on nii võimas aine, et Jaapani tuumaajärelevalveameti tunnustatud ekspertteadlaste hinnangul oli see sisuliselt ainuke asi, mis suutis ära hoida tuumavarraste sulamise. Mõelge, mis see veel siis meie laste ajudega teha võib.

  22. azok ütles:

    See, kas tekitab vähki või mitte on kahtlematult väga oluline. Ent ühiskonnakorraldust see siiski ei mõjuta. Seega võiks skeptik tegeleda Tõeliste Teemadega.

    Siinkohal ei saa me mööda viitest Diogenesele.

    I have been in service to the Vorlons for centuries, waiting for you: Diogenes and his lamp looking for an honest man willing to die for all the wrong reasons.

  23. Martin Vällik ütles:

    Esiteks on selline asi nagu 100% tõestus ääretult harva esinev nähtus

    Teiseks üritab emand Erala siinkohal salaja sisse tuua vihjet, et mobiiltelefonikiirguse kantserogeensuse hinnang on praegu kuskil 90% kandis ja skeptikud virisevad selle 100% peale ümardamise üle. See on jama — nagu me paljudest uuringutest näha võime, on võimalus, et mobiiltelefonikiirgus üksikutelgi inimestel sadadest tuhandetest veidigi vähki tekitab, tublisti alla 5%. 5% juures “ei peagi ju 100% olema” juttu ajada on umbes sama süüdimatu kui John “Not Intended To Be A Factual Statement” Kyl’i kihutuskõne, kus ta 3% lähima 90% peale ümardas.

  24. azok ütles:

    Teema mida ma ammugi oodanud olen, kuid paraku asjatult -on gayaktivistide jutt “kaasasündinud eripärast”, mis ei ole seejuures haiguslik kõrvalekalle vaid midagi “täiesti loomulik”.

    On sellel jutul mingit tõepõhja?

    Võimalik. Kahjuks ei ole meil praegu käepärast inimest, kes tunneks end piisavalt kindlana sellest teemast lugema ja refereerima. Aga võib-olla see tulevikus paraneb.

  25. Kollitamine jätkub.

    Vähiliidu nõukogu esimees: vältigem mobiili kasutamist liftis, hoones, maapiirkonnas

    “Mobiiltelefoniga sage ja aastaid kestev rääkimine võib mõne vähivormi (näiteks ajukasvajad glioomid ja kuulmisnärvi kasvajad neurinoomid) tekke riski tõsta küll. Kahjuks on meil aga veel suhteliselt vähe teaduspõhiseid andmeid. WHO hoiatus on aga kindlasti omal kohal,” kommenteeris SA PERH Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja, Vähiliidu nõukogu esimees Vahur Valvere Fortele WHO hoiatust mobiiltelefonide ja vähiohu suurenemise asjus.

    “Mobiiltelefoni kasutamist võiks tõepoolest, nagu WHO artiklis väidetud, vältida liftides, hoonetes ja maapiirkondades, kui soovitakse vähendada mobiilsidega seotud radiatsiooni käes viibimist ja seega antud ohuallikaga seotud vähiriski,” lisas ta.

    Ei puudu ka improvisatsioon teemal “will somebody please think of the children!“.

    Täiskasvanutest enam on mobiiltelefonide kahjulikest mõjudest ohustatud väikesed lapsed,” kinnitas Valvere.

  26. Mida see WHO ÜLDSE on kinnitanud? Põhiliselt on hüsteeritsetud siis, kui kellelgi on ürgkallis vaktsiin valmis saadud.
    Varsti on oodata samasugust jura radiatsiooniteemadel, et kui vastutustundetult kõrged on nõuded radioaktiivsuse osas, nagu käib elavhõbeda, käis pliiga, aspartaamiga, fluoriga, sõnaga igasuguse sxxx osas, mida 20 sajandi keemia füüsika ja bioloogia on leiutanud ja leiutamas.
    ei kadesta sellel ajal nn. skeptikuid, ei kadesta. Kuigi terminist on jäänud alles rohkem nagu paroodia.

  27. Mart K. ütles:

    Vähiliidu nõukogu esimees: vältigem mobiili kasutamist liftis,

    Tore, et vähiliit häid kombeid edendab. Inimesi täis liftis on telefoni kasutamine tõesti ebaviisakas.

  28. Olgu viidatud üks pikemat sorti artikkel Science-Based Medicine kodulehel seoses mobiilimõjude uuringutega, kus ka Lennart Hardelli tiimi artikleid vaadeldakse:
    Critique of “Risk of Brain Tumors from Wireless Phone Use”

    Peamine Hardelli jt nõrkus paistab olevat selles, et kui küsitleda inimesi, kel kasvaja on avastatud ja paluda neil meenutada, kui palju nad aastaid tagasi päevas telefoni kasutasid, siis võib kergelt juhtuda, et inimesed mäletavad valesti ja kipuvad oma kasutust üle hindama.

  29. dig ütles:

    Mart K. ütles:

    Vähiliidu nõukogu esimees: vältigem mobiili kasutamist liftis,

    Tore, et vähiliit häid kombeid edendab. Inimesi täis liftis on telefoni kasutamine tõesti ebaviisakas.

    Ma ei taha siin hakata vaidlema selle üle, kas mobiiltelefoni kiirgus on tervisele kahjulik või mitte, kuna ma olen sellel alal ebakompetentne.
    Mis puutub aga liftis telefoni kasutamist, siis seal võib telefoni kiirgus küll olla suurem, kui mujal hoones, kuna lifti metallkonstruktsioonid nõrgendavad signaali levi ning telefoni saatja peab selle kompenseerimiseks “kõvemini karjuma”.

  30. Telefonide “hävitusjõudu” piirab ka nende aku võimsus. Kui need akud või patareid ei töötaks just radioaktiivset lagunemist kasutades.

  31. Märt ütles:

    Telefonide “hävitusjõudu” piirab ka nende aku võimsus. Kui need akud või patareid ei töötaks just radioaktiivset lagunemist kasutades.

    Endiselt ei hakka ma telefoni kahjulikkuse ja/või ohutuse teemal sõna võtma, aga juhin Märdi tähelepanu sellele, kiirgusest rääkides räägitakse siiski GSM telefoni saatja väljundvõimsusest, mis võib impulsis ulatuda 2W-ni. Aku “võimsus” on piisav, et seda saatjat ära toita ning mahutavus määrab tööaja.

  32. vtl ütles:

    Mis puutub aga liftis telefoni kasutamist, siis seal võib telefoni kiirgus küll olla suurem, kui mujal hoones, …

    See ei puutu ju üldse asjasse. Töökorras telefoni raadiovõimsus jääb normide piiridesse nii lifti sees kui sellest väljaspool.

  33. vtl ütles:

    Märt ütles:

    Telefonide “hävitusjõudu” piirab ka nende aku võimsus. Kui need akud või patareid ei töötaks just radioaktiivset lagunemist kasutades.

    Endiselt ei hakka ma telefoni kahjulikkuse ja/või ohutuse teemal sõna võtma, aga juhin Märdi tähelepanu sellele, kiirgusest rääkides räägitakse siiski GSM telefoni saatja väljundvõimsusest, mis võib impulsis ulatuda 2W-ni. Aku “võimsus” on piisav, et seda saatjat ära toita ning mahutavus määrab tööaja.

    Mida sa mõtlesid 2 vatiga impulsi kohta? Vatt on töö ühik sekundis. 2 vatti võib telefoni mõõtu asja kohta võimalik olla aga kindlasti mitte iga hertsi kohta. 1 megahertsi sekundis korda 2 vatti oleks 2 megavatti, millega saaks võimas elektrijaam hakkama aga mitte kaasaskantav telefon.

  34. Märt ütles:

    Mida sa mõtlesid 2 vatiga impulsi kohta? Vatt on töö ühik sekundis. 2 vatti võib telefoni mõõtu asja kohta võimalik olla aga kindlasti mitte iga hertsi kohta. 1 megahertsi sekundis korda 2 vatti oleks 2 megavatti, millega saaks võimas elektrijaam hakkama aga mitte kaasaskantav telefon.

    Vatt on aktiivvõimsust kirjeldav mõõtühik, mida saadakse elektri korral pinge ja voolu korrutisena. 1W=1V*1A.

    1 vatt võimsust on 1 vatt võimsust nii sekundituhandiku kui aasta jooksul. 1W lamp, 1000W või 2W mobiilisaatja on sama võimsusega, olenemata, kas ta on sisse lülitatud pidevalt või ainult hetkeks.

    [b]Töö[/b] hulka [b]ajas[/b] kirjeldab vatt-tund (W/h). Kodusest maailmast on meile tuntud ka selle ühiku tuhande-kordne: kilowatt-tund (kW/h).

  35. dig ütles:

    vtl ütles:

    Mis puutub aga liftis telefoni kasutamist, siis seal võib telefoni kiirgus küll olla suurem, kui mujal hoones, …

    See ei puutu ju üldse asjasse. Töökorras telefoni raadiovõimsus jääb normide piiridesse nii lifti sees kui sellest väljaspool.

    See puutub niipalju asjasse, et kui on ikkagi kange tahtmine või hirmus vajadus mobiili kasutada, aga samas väga kardetakse seda kõrgsageduskiirgust, siis on ju igati mõistlik soovitus telefoni saatja poolt tekitatav võimsus võimalikult madalal hoida.

    Selle kohapealt teevad kõikvõimalikud netis müüdavad “kaitsechipid” ja -kilbid kasutajale hoopis karuteene, kui nad ka mingit kiirgust suudaksid neelata, siis telefoni automaatika kompenseeriks seda omalt poolt võimsuse tõstmisega, mis nullib kogu efekti.

    Aga mis “normi” puutub, siis seegi on ju inimeste poolt kunagi paika pandud ning eks neid norme ole aja jooksul liigutatud siia- ja sinnapoole. Vene ajal olid kesklainesaatjad niivõrd võimsad, et masti alla tõmmatud pika traadiga võis lambi põlema panna ja mõne veterani metallist hambaplommid mängisid Majak-i. :)

  36. Märt ütles:

    @vtl:
    http://en.wikipedia.org/wiki/Watt

    vatt on ikka dzauli sekundis ühik. Vatt-tund näitab mitu vatti teeb miski tööd igas sekundis tund aega järjest. 100 vatine pirn teeb vatt-tunni jooksul 3600x 100 vatti tööd kokku.

    Oehh… Tänapäeval arvavad kõik inimesed, et internet teeb nad kole targaks, suvalise vaidluse peale tehakse Google otsing ja pannakse esimene Wikipedia link argumendiks… asja sisust aru saamata.

    Füüsikas arvutatakse küll võimsust ajaühiku jooksul tehtud tööga (Sinu viidatud džauli sekundis), aga elektrotehnikas nimetatakse hetkevõimsuseks pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutist.

    Kui Sa Wikipediat teadmiste hankimisel armastad, siis vaata palun http://et.wikipedia.org/wiki/Võimsus
    Alajaotuse “Võimsus elektrotehnikas” all olev valem seletab üsna illustratiivselt, kuidas aeg võimsuse valemist välja taandub.

    * Võimsus on töö (A) jagatud ajavahemikuga (delta t)
    * Töö elektrotehnikas on pinge (U) korda vool (I) korda ajavahemik (delta t)
    * Võimsus elektrotehnikas on seega töö (pinge (U) korda vool (I) korda ajavahemik (delta t)) jagatud ajavahemikuga (delta t) ehk delta t taandub välja.
    * Võimsus elektrotehnikas on pinge (U) korda vool (I).

    Alustame siis uuesti sealt, millest meie vaidlus alguse sai.

    Märt ütles:

    Mida sa mõtlesid 2 vatiga impulsi kohta?

    See tähendab seda, et iga sellise pakettside-impulsi ajal kiiratakse antenni võimsust 2W. Kujuta ette seda, et ma vilgutan lühiajaliste impulssidega 2W lambikest.

    2 vatti võib telefoni mõõtu asja kohta võimalik olla aga kindlasti mitte iga hertsi kohta.

    Herts on sagedusühik. Kas Sa tahtsid öelda iga sagedusperioodi kohta?

    1 megahertsi sekundis korda 2 vatti oleks 2 megavatti, millega saaks võimas elektrijaam hakkama aga mitte kaasaskantav telefon.

    2 vatti hetkevõimsust näitab seda, millist võimsust hetkel arendatakse ning ei ole seotud sellega, kui pikalt seda arendatakse.

  37. vtl ütles:

    See puutub niipalju asjasse, et kui on ikkagi kange tahtmine või hirmus vajadus mobiili kasutada, aga samas väga kardetakse seda kõrgsageduskiirgust, siis on ju igati mõistlik soovitus telefoni saatja poolt tekitatav võimsus võimalikult madalal hoida.

    Ei, see ei ole mõistlik soovitus. Samuti ei ole ka mõistlik soovitus käituda mingisugusel konkreetsel viisil sellepärast, et kardetakse telefonis elavaid tonte või seda, et telefon transformeerub Decepticoniks.

    vtl ütles:

    Aga mis “normi” puutub, siis seegi on ju inimeste poolt kunagi paika pandud …

    Ja kindlasti meelevaldselt? Ai-vai, insener.
    vtl ütles:

    … ning eks neid norme ole aja jooksul liigutatud siia- ja sinnapoole.

    Kindlasti. Seoses telefonikasutajate arvu populaarsuse kasvuga on kasutusele võetud kõrgemad sagedused, kus lainete peale rohkem infot mahub, väiksemad mastide teeninduspiirkonnad — ja vastavalt ka nõrgemad signaalid. On alust arvata, et see trend jätkub.

    Muide, kõnealused normipiirid on hulka suurusjärke madalamad niisugustest, mis võiksid inimestele mingisuguseid tervisehäireid tekitada.

  38. vtl ütles:

    Huvitava teate sain praegu igatahes: “Sinu kommentaar ootab moderaatori sekkumist. Moderaator on inimene.”

    Jah, loll masin loeb kohalikke linke ka potentsiaalsete spämmilinkide hulka. Ja igas tsitaadis on vaikimisi üks kohalik link.

  39. Märt ütles:

    Vatt-tund näitab mitu vatti teeb miski tööd igas sekundis tund aega järjest.

    Ermöhh?

    Nii võiks ehk olla, kui vatt oleks töö ühik ja jutt käiks vattidest tunnis…

  40. dig ütles:

    vtl ütles:

    See puutub niipalju asjasse, et kui on ikkagi kange tahtmine või hirmus vajadus mobiili kasutada, aga samas väga kardetakse seda kõrgsageduskiirgust, siis on ju igati mõistlik soovitus telefoni saatja poolt tekitatav võimsus võimalikult madalal hoida.

    Ei, see ei ole mõistlik soovitus. Samuti ei ole ka mõistlik soovitus käituda mingisugusel konkreetsel viisil sellepärast, et kardetakse telefonis elavaid tonte või seda, et telefon transformeerub Decepticoniks.

    Jutt ei käi tontidest, vaid täiesti mõõdetavast ja fikseeritavast EM-kiirgusest.

    Ei pretendeeri siinkohal absoluutsele tõele, vaid räägin nii, nagu minule on mediast mulje jäänud. Vaidlus selle üle, kas “on kahjulik” või “ei ole kahjulik”, alles käib. Ilmselt veel hulk aastaid. Ühest tõendit ohutuse kohta ei ole, nagu ka ühest tõendit ohtlikkuse kohta.
    Kuniks täit kindlust ei ole, on riski vähendamiseks minu arvates täiesti mõistlik soovitus tarbida mobiili nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik.

    Võimalik, et jääme siinkohal eriarvamusele, aga ma ei soovi seda vaidlust vastastiku vaimukuste pildumistega edasi arendada.

  41. vtl ütles:

    Jutt ei käi tontidest, vaid täiesti mõõdetavast ja fikseeritavast EM-kiirgusest.

    Kas kurja silma ebameeldivate mõjude vastu risti ette löömine on lihtsalt sellepärast mõistlik teguviis, et silmi saab mõõta?

    vtl ütles:

    Vaidlus selle üle, kas “on kahjulik” või “ei ole kahjulik”, alles käib.

    Vaata graafikuid. Situatsiooni on uuritud väga tundlike instrumentidega ja praeguseks on samavõrra tõendeid, et mobiiltelefonid vähki tekitavad kui, et nad vähki ära hoiavad. Miks on Sinu meelest mõistlik ilma igasuguste tõenditeta tagasi lükata võimalik vähki ennetav mõju ning sedaviisi risk minimeerimata jätta?

  42. vtl ütles:

    Oehh… Tänapäeval arvavad kõik inimesed, et internet teeb nad kole targaks, suvalise vaidluse peale tehakse Google otsing ja pannakse esimene Wikipedia link argumendiks… asja sisust aru saamata.

    Füüsikas arvutatakse küll võimsust ajaühiku jooksul tehtud tööga (Sinu viidatud džauli sekundis), aga elektrotehnikas nimetatakse hetkevõimsuseks pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutist.

    Ka sina pead sisust aru saama ja amper oli laenguga osakeste hulga läbivus sekundi kohta ühik. See oli vist juba põhikooli füüsika.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga