Foolium, seemned, püramiid ja muud lood veebruaris (+video)

207 Replies to “Foolium, seemned, püramiid ja muud lood veebruaris (+video)”

1. @…:

   Samas, öelge ausalt, kes siinses keskonnas on ACTA-ga tutvunud.

   Viskasin pilgu peale ja avastasin väga erineva sõnastusega variante. Lõplik on enam vähem talutav. Kui ei teaks tagamaid ei oskaks kahtlustada.

   Häirib algne üleolev suhtumine autoritesse: ACTA variant 23. august 2011 näiteks välistas autorid!!! Autor võis selle variandi järgi muru süüa, tema õigusi ei kaitsnud keegi.

   2. JAGU ARTIKKEL 5 Üldmõisted
   l) „õiguste omanik” – hõlmab liitu või ühingut, kellel on õiguslik alus kasutada intellektuaalomandi õigust;

   artikkel 23 punkt 1: “1. Each Party shall provide for criminal procedures and penalties to be applied at least in cases of wilful trademark counterfeiting or copyright or related rights piracy on a commercial scale”. On arusaamatu mõiste „commercial scale“. Mida sellega mõeldakse? Eesti keelde tõlgiti see kui „kommertseesmärgil“. Kas tahtlik vassimine?

   Mis põhjustas raportööri tagasiastumise? Miks räägib ta manipulatsioonidest? Europarlamendi raportöör mõistis ACTA läbisurumise hukka ja lahkus ametist http://www.delfi.ee/archive/ar.....d=63835272

   „Ma tahan kõige karmimal võimalikul viisil hukka mõista kogu protsessi, mis viis selle kokkuleppe allkirjastamiseni: sellesse ei kaasatud ühiskondlikke organisatsioone, läbirääkimiste algusest peale puudus läbipaistvus, kordagi seletust andmata lükati teksti allkirjastamist edasi, mitmel korral meie istungitel väljendatud Euroopa parlamendi nõudmised jäeti välja,“ ütles Arif TechDirti vahendusel.
   „Raportöörina selle teksti kohta olen ma kokku puutunud ennenägematute manöövritega parlamendi paremtiivalt kiirustatud ajagraafiku kehtestamiseks, enne kui avalikku arvamust hoiatatakse, mis jättis parlamendi ilma eneseväljendamisõigusest ja tema käsutuses olevatest vahenditest kodanike seaduslike nõudmiste edasiandmiseks,“ jätkas Arif.
   ………………………..
   ACTAst natuke teise kandi pealt ka – üks vanem uudis (kas seal ei või peituda peaministri enesest väljamineku põhjus?):

   Estonia Next In Line To Receive US ‘Encouragement’ To Adopt Harsher Anti-Piracy Laws http://www.techdirt.com/articl.....laws.shtml

   Vasta  |  Tsiteeri

2. Unustasin!

   23.11.2010 Euroopa Parlamendi resolutsioon võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta http://www.europarl.europa.eu/.....anguage=Et

   Euroopa Parlament,
   ………….
   võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA läbirääkimiste läbipaistvuse ja praeguse olukorra kohta(2);

   võttes arvesse oma kirjalikku deklaratsiooni nr 0012/2010 võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepinguga seotud läbipaistva menetluse puudumise kohta;
   …………..
   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust kaebuse 90/2009/(JD)OV kohta, mis käsitleb juurdepääsu ACTA dokumentidele;

   Vasta  |  Tsiteeri

3. @…:Üritasin praegu silmadega nö ülelibistada ja tõesti kuidagi umbmäärane ja väheütlev tundus (no ma ei väidagi, et see mulje ei saa tuleneda mu vähestest teadmistest ja pealiskaudsusest) nii et pole IMHO teatud paranoia tekkimises imelikku väga midagi.
   Aga targemad inimesed on Vikipeedias taolise kokkuvõtte teinud ja kahtlusi väljendanud.

   Vasta  |  Tsiteeri

4. Intellektuaalkopiraidihuviline Adrian Hon paneb Telegraph’is ette sisse seada igavesti kehtivad autoriõigused.

   Imagine you’re a new parent at 30 years old and you’ve just published a bestselling new novel. Under the current system, if you lived to 70 years old and your descendants all had children at the age of 30, the copyright in your book – and thus the proceeds – would provide for your children, grandchildren, great-grandchildren, and great-great-grandchildren.

   But what, I ask, about your great-great-great-grandchildren? What do they get? How can our laws be so heartless as to deny them the benefit of your hard work in the name of some do-gooding concept as the “public good”, simply because they were born a mere century and a half after the book was written? After all, when you wrote your book, it sprung from your mind fully-formed, without requiring any inspiration from other creative works – you owe nothing at all to the public. And what would the public do with your book, even if they had it? Most likely, they’d just make it worse.

   However, to make it entirely fair, Eternal Copyright should be retroactively applied so that current generations may benefit from their ancestors’ works rather than allowing strangers to rip your inheritance off. Indeed, by what right do Disney and the BBC get to adapt Alice in Wonderland, Sleeping Beauty, and Sherlock without paying the descendants of Lewis Carroll, the Brothers Grimm, and Arthur Conan Doyle?

   Vasta  |  Tsiteeri

5. Postimees räägib Venemaa teadlaste uuest avastusest — lillest, mida ei ole geneetiliselt modifitseeritud juba viimased kolmkümmend tuhat aastat.

   Vene teadlased leidsid Siberi igikeltsast jääaja orava peidupaiga, kuhu ta oli kogunud mitmesuguseid seemneid.

   Vene teadlastemeeskonnal õnnestus jääs säilinud viljast ellu äratada terve taim, edastab foxnews.com.

   Silene stenophylla on vanim taim, mida on suudetud uuesti kasvatada. Tegemist on viljaka taimega, sel on valged õied ja seemned paljunemiseks.

   Miks eraldi ära mainida, et seemned on paljunemiseks ja mitte oravatele söömiseks või ärapeitmiseks, ei ole päris selge, aga asjasse võib puutuda IKH.

   Vasta  |  Tsiteeri

6. Konspiraator ütles:

   inglise keeles common sense.

   Tundub, et enne suhete kogukond-autokraatia-demokraatia-omand suhete selgeks rääkimist on vähe mõtet seaduste kallale asuda. Igaüks krooksub oma mätta otsast. Moodsatel aegadel peaks interneti-kogukond-autokraatia-demokraatia-omand ka ühtsesse ühiskonnaettekujutusse ära mahutatud saama.

   Vasta  |  Tsiteeri

7. K_V ütles:

   Igaüks krooksub oma mätta otsast.

   Tõsijutt. Meile siin meeldib see mätas, kus faktid pesitsevad.

   Vasta  |  Tsiteeri

8. @K_V:

   Igaüks krooksub oma mätta otsast.

   Miks Te ei maininud veel, et mullivannis, fooliummüts peas ning krõbistades neid teistsuguseid seemneid süüa – „see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame“.

   Aga nii on hea olla ja abi ei tahaks otsima minna!

   Vasta  |  Tsiteeri

9. Oakrock ütles:

   Miks Te ei maininud veel, et mullivannis, fooliummüts peas ning krõbistades neid teistsuguseid seemneid süüa – „see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame“.

   Siin võib mingit rolli mängida tähelepanek, et need olevused, keda tavaliselt krooksumisega seostatakse, toituvad peaasjalikult putukatest ja teistest loomadest. Seemned jätavad nad lahkesti oma tõenäolisele jahisaagile söömiseks.

   Vasta  |  Tsiteeri

10. @dig:

    et need olevused, keda tavaliselt krooksumisega seostatakse, toituvad peaasjalikult putukatest ja teistest loomadest

    Oh, arvestades viimasel ajal toimuvat, ei ole midagi võimatut. Must ei ole ammu must ja valge valge. Värv oleneb meie maailmanägemust suunavast ajupesust. Mind isiklikult ei üllata vist enam mitte miski. Võimalik, et varsti söövad krooksujad ka seemneid, eriti neid teistsuguseid.

    Vasta  |  Tsiteeri

11. Guardian räägib, et Heartland Institute’i dokumente ei lekitanud mitte mõni anonüümik vaid tunnustatud veeteadlane Peter Gleick:

    In the latest revelation, Peter Gleick, a water scientist and president of the Pacific Institute who has been active in the climate wars, apologised on Monday for using a false name to obtain materials from Heartland, a Chicago-based think tank with a core mission of dismissing climate change.

    “My judgment was blinded by my frustration with the ongoing efforts – often anonymous, well-funded and co-ordinated – to attack climate science,” Gleick wrote in a piece for Huffington Post.

    Kus tüli, seal anonüümikuid.

    Bast also disputed Gleick’s account that he had received the first document – the faked two-page memo – from an anonymous source.

    Vasta  |  Tsiteeri

12. Kopiraitistide rent-seeking behaviour‘i oleme juba näinud, nüüd pajatab Wall Street Journal, et järgmine grupp seltsimehi tahab õigust seaduse jõuga korjata raha viisidel, mida turg muidu ei lubaks.

    On Feb. 27, a diplomatic process will begin in Geneva that could result in a new treaty giving the United Nations unprecedented powers over the Internet. Dozens of countries, including Russia and China, are pushing hard to reach this goal by year’s end. As Russian Prime Minister Vladimir Putin said last June, his goal and that of his allies is to establish “international control over the Internet” through the International Telecommunication Union (ITU), a treaty-based organization under U.N. auspices.

    Today, however, Russia, China and their allies within the 193 member states of the ITU want to renegotiate the 1988 treaty to expand its reach into previously unregulated areas. Reading even a partial list of proposals that could be codified into international law next December at a conference in Dubai is chilling:

    • Subject cyber security and data privacy to international control;

    • Allow foreign phone companies to charge fees for “international” Internet traffic, perhaps even on a “per-click” basis for certain Web destinations, with the goal of generating revenue for state-owned phone companies and government treasuries;

    Vasta  |  Tsiteeri

13. dig ütles:

    Meile siin meeldib see mätas, kus faktid pesitsevad.

    Miks te neid fakte siis maailma juristidega ei jaga?
    Kaua nad niimoodi nõutult käsi laiutavad…

    Vasta  |  Tsiteeri

14. Kust tuul, sealt meel! Sõnatuks võtab ….

    Paet: ACTA võib kujuneda hoopis piduriks http://www.postimees.ee/746874.....-piduriks/

    Vasta  |  Tsiteeri

15. Ühesõnaga, keegi ei tea ACTA`st midagi.
    Kuid vaidlema ja tõlgendama peab.
    Jälle üks olukord, et kes kõige rohkem kisa teeb sellel õigus.

    @ dig
    Seaduse mitte tundmine ei tähenda seda, et ma ei oleks seda lugenud ja uurinud. Lihtsalt ei vii seda teiste seadustega kokku ning ei huvitu ka hetkel sellest.

    Vasta  |  Tsiteeri

16. @…:

    Lihtsalt ei vii seda teiste seadustega kokku ning ei huvitu ka hetkel sellest.

    Häid lugemiselamusi! Tõlgendamiste kohta on seal sõnaselgelt kirjas … mis täpselt?

    Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/12863800

    Kuid vaidlema ja tõlgendama peab.
    
    Tõlgendamine käib läbirääkimisdokumentides kirjapandu järgi. Ametlikult on need salastatud! Seega pole võimalik tõlgendada, uskuda saab vaid Wikileaksi kaudu avalikuks saanut.

    Jälle üks olukord, et kes kõige rohkem kisa teeb sellel õigus

    Ida- ja Kesk-Euroopa maad loobuvad järjest ACTA ratifitseerimisest.

    Vasta  |  Tsiteeri

17. Oakrock ütles:

    Tõlgendamine käib läbirääkimisdokumentides kirjapandu järgi. Ametlikult on need salastatud! Seega pole võimalik tõlgendada, uskuda saab vaid Wikileaksi kaudu avalikuks saanut.

    Teil on seadustest imelik arusaam.
    Ärge ajage segi seda, mis keegi kuskil arvab ja mis on must valgele kirjapandu.
    Mida rohkem on asju konkreetselt kirja pandud, seda vähem saavad teie kardetud maailmavalitsejad maailma oma voli järgi valitseda.

    Ida- ja Kesk-Euroopa maad loobuvad järjest ACTA ratifitseerimisest.

    Muidugi arvate, et seaduse enda pärast. Ma olen aru saanud, et te ei saa demokraatiast midagi aru. Lahtiseletatult on see käik demokraatia üks omapärasid – kuulatakse rahvast. Mis sest, et “rahvas” on mõnikord loll (antud juhul ma siiski täpselt ei tea). Kuid ikkagi tehakse järelandmiseid.

    Kuid paranoiade käes vaevlevad (nn kõikededjate) tulevad varsti nii kui nii selle peale, et selle varjus tehti salaja veel hirmsamaid tegusid.
    Teatmatus ja rumalus ning kuulujutud on üsna mõjuvõimsad. Olen isegi proovid seda neti vahendusel, kus siis minulegi ootamatult läksid kaks rivaalitsevat Eesti poliitorganisatsiooni karvupidi kokku (K ja R, kuid oli ka põhjust mis tegelikult lõpuks enam kedagi ei huvitanud) – meedias oli kõminat mitu nädalat. Üsna lihtne on inimesi anonüümselt manipuleerida, luues endast võlts isiku või nn organisatsiooni.

    —
    Aga äkki teen seda praegugi – lihtsalt ajan soga, luues mulje kellegist, keda otseselt ei eksisteeri või viin valedele jälgedele?

    Vasta  |  Tsiteeri

18. Kati Saara Vatmann kirjutab Delfis Pärnu noortest ekstreemsportlastest ja põlistab selle käigus üht rumalat meemi.

    Tegelikult on vist nii, nagu iga inimesegagi – igaühes meist on 49:51 head ja halba, aga hea kasuks. Kui halb hakkab prevaleerima, sureme ära. Ka maailmas on see suhe 49:51 ja kui asi vajub vastupidiseks, tuleb maailmalõpp.

    Kuulsin taolisest hüpoteesist kunagi Nõukogude ajal kelleltki, kes oli seda enda väitel kuulnud Gunnar Aarmalt. (Vaevalt see siiski hr Aarma väljamõeldis on; sama väidet kohtab ka “Maagide koolis”, kus see omistati guru Mihkel Ram Tammele — kui õigesti mäletan. Rami versioonis tegelevad “hea” ja “halva” täpselt õige tasakaalu säilitamisega temasarnased kõrgemale teadvustasandile kerkinud bodisatvad.)

    Paraku pole see pr Vatmanni heietuses ainus veider eeldus. Näiteks paistab ta arvavat, et äärmusspordiga tegelemine mõjutab aju nii, et sellega tegeleja ei saa enam hukka minna.

    [Parkuurimine] on ülimalt täpne, üldfüüsiline ja teatud määral muidugi ka ohtlik ala. Fakt on, et see, kes valdab oma keha, organiseerib ka ajutegevust. Kes organiseerib ajutegevust, ei saa endale pahelisust lubada ega uppuda sellesse virtuaalmaailma, millesse kadumist vanemad generatsioonid noorte puhul nii väga kardavad.

    Lingin siia video, kust on näha, millisel määral võib parkour ohtlik olla. Kaastundlikel inimestel ei soovita vaadata.

    Äärmuslikku kehakultuuri nooruse hukustpäästjana reklaamiv kirjatükk lõppeb koolnumanamisega.

    Ema Elvi, ma näen alati just siis, kui tundub, et noorus on hukas ja mokas, mõnd sellist seltskonda ja tasandit, mis veenab: noorus pole hukas, uut põlvkonda võib usaldada ja maailmalõppu päris kindlasti ei tule. Sina ja teised sealpoolsed – tulge varsti tagasi ja vaadake meie Head Uut Ilma.

    Vasta  |  Tsiteeri

19. @…:

    Teil on seadustest imelik arusaam.

    II Eesti algusajal lauldi õigusriigi laulu söögi alla ja peale. Seega on minu vaade adekvaatne, kuna lähtun õigusriigi põhimõtetest, tõsi seadused suures osas meie ajal enam ei kehti. So?

    Ärge ajage segi seda, mis keegi kuskil arvab ja mis on must valgele kirjapandu.

    Tõestage, et ma midagi segi ajan!

    Mida rohkem on asju konkreetselt kirja pandud, seda vähem saavad teie kardetud maailmavalitsejad maailma oma voli järgi valitseda.

    Selle väitega peab kahjuks nõustuma (selle üle olen väga õnnetu!!!). Miks arvate Te, et ma kardan? Vastupidi, ma ei jõua ära oodata, millal ilmuvad rambivalgusse imaam Mahdi ja Messias. Need peaksid omavahel karvupidi kokku minema.

    Muidugi arvate, et seaduse enda pärast.

    Just ja ainult seaduse pärast!

    te ei saa demokraatiast midagi aru. Lahtiseletatult on see käik demokraatia üks omapärasid – kuulatakse rahvast

    Ma ei mõnita Teid, kuid sellise jutu peale võib väita, et Te olete naiivik! Originaalne demokraatia oli haritud meeste võim (orjad elik meie aegne töölisklass oli õigusetu!).

    Mis sest, et “rahvas” on mõnikord loll (antud juhul ma siiski täpselt ei tea)

    Mis on rahvas? Manipuleeritav mass ….

    Kuid paranoiade käes vaevlevad (nn kõikededjate) tulevad varsti nii kui nii selle peale, et selle varjus tehti salaja veel hirmsamaid tegusid.

    Te mõtlete false flag operatsioone? Infot nende kohta ikka tilgub.

    Teatmatus ja rumalus ning kuulujutud on üsna mõjuvõimsad

    Kas Te arvate, et nüüd Te avastasite Ameerika? See on ammu teada.

    Olen isegi proovid seda neti vahendusel, kus siis minulegi ootamatult läksid kaks rivaalitsevat Eesti poliitorganisatsiooni karvupidi kokku

    Ei viitsi otsida, kuna selline kisklemine jätab mind külmaks.

    Aga äkki teen seda praegugi – lihtsalt ajan soga, luues mulje kellegist, keda otseselt ei eksisteeri või viin valedele jälgedele?

    Igav? Mind on ka lakke sülitamine ära tüüdanud (lagi juba plekiline!), seega oleme sarnased.

    Vasta  |  Tsiteeri

20. The Guardian kirjutab HIV ja AIDSi seose eitajate süngest pärandist, mis ei kipu ega kipu kõngema.

    Death by denial: The campaigners who continue to deny HIV causes Aids

    As each of their followers dies, those who campaign against HIV treatments simply move on to the next level of denial /—/

    Here are intelligent, well-educated, idealistic people who wrestle their freedom from the grip of morbid sickness, big pharma products and despair. There’s a heroic quality about storming towards your destiny, arms outstretched, eyes wide.

    These crusaders’ passing, however, gives paradoxical power to those who ushered them along in their journey. Like many health and science cranks (and shrewd defence lawyers), those who persist in the assertion that Aids isn’t infectious brandish their embarrassments, thrust them in your face, before moving to the next level of denial.

    Shenton, who is now archiving a quarter century of uninterrupted campaigning, assures me on the phone that “Karri is very important”.

    “I think she died from the side-effects of the drugs. She’d stopped taking them, but she’d been taking them for about 10 years before.”

    There’s no answer to that, of course, but while Shenton comes across as the queen of denial, its pharaoh also has some words on Maggiore’s fate. According to Peter Duesberg, the scientist who fathered this philosophy, about 6% of deaths in the over 50s are from pneumonia, and “she is one of those.”

    “Big deal,” he snaps about her death, in a frankly barking podcast interview. “It’s nothing. It’s consistent with everything I know.”

    Vasta  |  Tsiteeri

21. Neurobonkers vahendab ja kommenteerib ClinicalPsychology.net-i infograafilist plakatit, millest nähtub, et suur osa teadlasi vassib.

    The first reference is a famous paper published in PLoS Medicine controversially titled “Why Most Published Research Findings Are False”. The paper (PDF) is “the most downloaded technical paper that the journal PLoS Medicine has ever published” and has been cited over 1000 times. The paper outlines an extraordinary range of statistical flaws common in a lot of scientific research that still manages to get published. The key observation is that p-values alone should not be used to interpret research. The discussion is something of a must-read for academics. There is little dispute that the paper highlights a number of statistical truths that scientists often forget and that journalists are often never even made aware of /—/

    The underlying argument of the paper is irrefutable, all research should be taken with a pinch of salt until the study is repeatedly replicated. There are countless analyses of the paper that expand upon the debate and are well worth reading but first, check out the original paper. It is more readable than you might expect /—/

    If you have 15 minutes to spare for an excellent lesson in stats (of course you do) , kick back and watch this video which outlines the paper and how it has been misrepresented by science-deniers /—/

    Ioannidis, the author of the original paper went on to publish another fascinating paper that makes the point that current publishing models have unintentionally created an environment for academic malpractice to thrive. The paper provides a bombshell of empirical evidence for this theory /—/

    The conclusions are striking. The tendency of null and negative findings to be rejected creates an artificial incentive for scientific malpractice and results in meaningful data become buried. Journals that proudly announce that they reject over 92% of papers as a badge of honour potentiate the incentive causing a “winner’s curse”.

    Vasta  |  Tsiteeri

22. Mihkel Kunnus: Humanism sööb oma lapsi

    Ometi on üks eluliselt tähtis valdkond, kus poolinimsus ning õiguste ja kohustuste asümmeetria annab eriti valusa tagasilöögi ja ühtlasi modelleerib väga hästi üht ilmalikustumise põhipinget. Inimene kui õiguste ja kohustuste subjekt pole mõistagi bioloogiline kategooria, bioloogilises mõttes on iga inimesest sündinud organism inimene, aga kultuurilises mõttes (loe: õiguste ja kohustuste subjektina) on laps poolinimene — tal on küll hunnik õigusi (ja õilsad õiguslased avastavad neid üha juurdegi), ent kohustusi tal pole, sest tema töö ja amet on võõrandamatud. Last ei saa õpilasstaatusest vallandada. Saab üha suuremaks paisutada kohustuslike nõuete ja omaduste hulka, mis peab olema mingis ametis töötajal (nt õpetajal), et ei kuulutataks: “See inimene ei sobi sellesse ametisse!”, aga kes söandaks öelda: “See inimene ei sobi õpilaseks. Järgmine!”

    Olen äsja läbi lugenud SOTSIAALSUS JA SOTSIAALSED OSKUSED
    Autor: LIISA KELTIKANGAS-JÄRVINEN
    Autor väidab uuringutele tuginedes, et (kooliea) agressiivsuse juured asuvad varases lapsepõlves – alla 3 aastaste lasteaeda panekus näiteks (tema ei pea heaks tegelikult alla 4 ja poole aastaste laste kollektiviseerimist, sain ma aru) Ka märgib ta, et mida agressiivsemaid kasvatusmeetodeid vanemad kasutavad, seda agressiivsemaks muutub laps.
    Kui nüüd keegi kurvastama peaks, sest kolmas eluaasta on ammugi möödas ja tulevik paistab tume, siis raamatu andmeil pole kõik nö kaugeltki veel läbi – lisaks suurtele muutustele ajus murdeea vältel, mis isiksust muuta võivad, on oodata veelgi suuremaid muutusi vanuses 20-24. Lisaks möönab autor, et vähemalt teatud määral toimub arenemine ju siiski inimese elu lõpuni.

    Vasta  |  Tsiteeri

23. @…:

    Ma olen olnud pime ja loll! Kõrvutage tegelikke sündmusi usuhullude ennustuste tõlgendustega: http://vod-2.tv7.fi/vod2/ylilu.....5-n-ee.srt

    178 Me näeme lähiaastatel Põhja kuningriigi tõusu. Sinna kuuluvad Türgi,
    179 Iraan, Süüria ja arvatavasti ka Afganistan ja Pakistan.
    180 Lõuna kuningriiki kuuluvad Egiptus, Liibüa ja Sudaan.

    Vasta  |  Tsiteeri

24. Näide:

    Oakrock ütles:

    … Tõestage, et ma midagi segi ajan! …
    Mis on rahvas? Manipuleeritav mass ….

    Vasta  |  Tsiteeri

25. @…:

    Armetult hale näide! Tuletage meelde eelmistele valimistele eelnenud skandaale ja skandaalikesi. Ajupesu oli vinge ja kajastus valimistel.

    Praegu on KAPOs järjekordne „paha poiss“ kinni võetud, samas kui Eesti garanteerib Kreekale antavat laenu – meie osa on kolossaalne – kuni 357,24 miljonit eurot ja seda sisuliselt pankrotis riigile! Kreekat selle nn. laenuga ju ei päästeta. Inimesed ei pane seda garanteerimist eriti tähelegi.

    FOTOD: Valitsus kiitis Kreeka abipaketi heaks http://www.delfi.ee/archive/ar.....d=63956661

    Esialgu on Eesti abi laenugarantiide kulul, tegelikku raha tuleb maksta, kui Kreeka ei maksa garanteeritud laene tagasi.

    E 24 on fantastiline pilt! Ligi: Kreeka aitamine ei tee kellelegi rõõmu http://www.e24.ee/748470/ligi-.....egi-roomu/

    Nüüd võiks hakata kihlvedusid sõlmima, kaua Kreeka lekkiv laevuke vee peal suudab püsida!

    Vasta  |  Tsiteeri

26. No nii, üllatus tuli nurga tagant ja hullem veel kui ACTA! Varsti võib oma laptopidega hakata lutsu viskama …

    Venemaa ja Hiina püüavad interneti ÜRO organisatsiooni kontrolli alla saada http://www.delfi.ee/archive/ar.....d=63956231

    USA föderaalse kommunikatsioonikomisjoni liige Robert M. McDowell kirjutab Wall Street Journalis, et 27. veebruaril algab Genfis diplomaatiline protsess, mille tulemus võib olla uus leping, mis annab ÜRO-le enneolematu võimu interneti üle. Selle eestvedajad on Venemaa ja Hiina.

    Vasta  |  Tsiteeri

27. Ateistiks hakkamine või siis selle tunnistamine oma perele, tuttavatele võib Ameerikas maksma minna suhted perekonnaga, tutvused, äri. Mustanahalisi ateiste süüdistatakse takkaotsa veel oma rassi reetmises, kirjutab The Washington Post:

    For atheists of color, ‘coming out’ can be painful

    Vasta  |  Tsiteeri

28. Oakrock ütles:

    Armetult hale näide!

    See näide on ainult teile armetult hale näide, kuna iseloomustab siiski otseselt teie vasturääkivusi.
    Esitan endale küsimuse, millele võiksite teie vastata, et miks ma peaksin edaspidi teiega arutelu pidama, kuna olete teadlikult valelik?

    Vasta  |  Tsiteeri

29. Etiketiõpetaja Maaja Kallast annab Delfis Stella K. Wadowskile nõu, kuidas kasvatada lastest Eesti patrioote. Täitsa arusaadavate soovituste hulgas õpetada lapsi riigilippu austama, vaatama sõjaväeparaadi ja presidendi kõnet (ning mitte arvustama teiste inimeste riideid) hämmeldas teine punkt:

    2. Minge jumalateenistusele

    “Jumalateenistusel käimine on traditsioon ja aupaklikkus elu vastu. Jumalateenistusse ei saa suhtuda nii, et jumalat ei ole ja meie ei lähe. Piibel on kõikide filosoofiate alus ja seda on tähtis tunda,” kinnitab etiketiõpetaja.

    Ma saan aru, et lühikesse veebiveergu põhjalikum selgitus mahtuda ei pruugi, aga siinkohal oleks ajakirjanik minu arust küll võinud etiketiõpetajalt täpsemat selgitust paluda. Miks on (kristlikul) jumalateenistusel käimine elu vastu aupaklik? Miks ei peaks saama suhtuda nii, et j.-d pole ja meie ei lähe? Kuidas saab piibel olla antiikhellenistlike, Babüloonia, Egiptuse, muistsete Aafrika, Hiina, India ja Pärsia filosoofiate alus? Ja kõige tähtsam — kuidas lastega jumalateenistusel käimine peaks neisse patriotismi süstima?

    Vasta  |  Tsiteeri

30. Mart K. ütles:

    Ma saan aru, et lühikesse veebiveergu põhjalikum selgitus mahtuda ei pruugi

    Loe siis peale Delfi uudiseid presidendi kõne ka läbi, temagi ütles muuseas, et ehk tuleks rohkem kirikus käia ja vähem iroonitseda, või miskit sellist.
    Sest vaata, Sinu sekundid, minutid ja päevad on loetud: TULNUKATE EMALAEVAD RÜNDAVAD NOVEMBRIS 2012?
    
    P.S. Teen jah /tobedat/ nalja, ja kes võiks/saaks vaeselt kodanikult tema vähese meelelahutuse röövida? Võimalikud vastuse variandid: ristiusk, islam, ACTA või miski muu globaalne kokkulepe, tsensuur? No maha siuke värk, ma ütlen :) Jumal armastab küll nalja, miks muidu on ta inimesele huumorimeele loonud? Arvatavasti naerab ta taevas ise pidevalt valjusti oma vähem/rohkem napaka loomingu üle ;)

    Vasta  |  Tsiteeri

31. salvey ütles:

    Loe siis peale Delfi uudiseid presidendi kõne ka läbi, temagi ütles muuseas, et ehk tuleks rohkem kirikus käia ja vähem iroonitseda, või miskit sellist.

    Ironiseerimist (koos sõimamise, solvamise ja kirumisega) Ilves tõesti taunis, aga mulje jäi, et eelkõige poliitilist diskursust silmas pidades. Retoorilist küsimust “Või tuleneb ükskõiksus eetika suhtes sellest, et me pole enam suured kirikuskäijad?” koos ümbritseva kontekstiga saab kindlasti tõlgendada mitut moodi, aga selleks, et lugeda sealt välja, et kirik on lastesse patriotismi süstimisel asendamatu tööriist, peab ikka väga palju juurde mõtlema.

    Ironiseerimise ja etiketiõpetajanna Kallasti juurde tagasi tulles jääb mind aga esialgu vaevama küsimus, kas Juhan Liivi teksti sisaldanud, meeleolult ja tundetoonilt vägagi juhanliivilikku aastapäeva-eeskava mõningase kunstipärase rusuvuse pärast halvustades kasutas Kallast Juhan Liivi teksti iroonilisest teravmeelsusest või lihtlabasest juhmusest.

    Vasta  |  Tsiteeri

32. Mart K. ütles:

    Ironiseerimist (koos sõimamise, solvamise ja kirumisega) Ilves tõesti taunis, aga mulje jäi, et eelkõige poliitilist diskursust silmas pidades

    Küllap on sul õigus.
    P.S. Aastapäeva kontsert mulle isiklikult küll meeldis.

    Vasta  |  Tsiteeri

33. @salvey:

    Sest vaata, Sinu sekundid, minutid ja päevad on loetud

    Kas ei ole see uudis samast ajast, kui väidetavalt liikusid Maa poole 2 suurt kosmoselaeva 2011 a lõpus kusagil??? Tegelikult oli pildistatud 2 vaala, kes muudeti arvutis fototöötlusega UFO-deks. Muideks ennevanasti sai UFO pilte alumiiniumpoti kaant keerutades!

    Arvatavasti naerab ta taevas ise pidevalt valjusti oma vähem/rohkem napaka loomingu üle ;)
    
    Seda arvan mina juba pikka aega. Kuidas saaks armastada vähkkasvajat – millega inimesed oma loomastunud käitumisega – alles oli uudis elevantide tapmise kohta!, sarnanevad.

    Vasta  |  Tsiteeri

34. @…:

    See näide on ainult teile armetult hale näide, kuna iseloomustab siiski otseselt teie vasturääkivusi.

    Milliseid vasturääkivusi? Rahvas on olnud manipuleeritav kogu aeg, nn. demokraatias on see eriti jõhker; kurb on, kui inimene sellest ise aru ei saa. Te sarnanete Märdile, kes ka uljalt sapöörilabidat liigutab, põhjendamata oma väiteid.

    Esitan endale küsimuse, millele võiksite teie vastata, et miks ma peaksin edaspidi teiega arutelu pidama kuna olete teadlikult valelik?

    Kas Te olete Märdi sugulane? Ka temal on luulud, sest ta sonib mingist oakrocki/konspiraatori sündroomist. Teie süüdistate mind valetamises .. Irw, irw, irw. Kas Te lugesite „jõulu-uuringut“, et inimesed netis valetavad? Mille poolest olete Teie nii huvitav, et Teiega suhelda?

    Vasta  |  Tsiteeri

35. Oakrock, selle looma nimi on kameeleon.

    Vasta  |  Tsiteeri

36. @O cookievaba Kameelion:

    Valetasin lausa häbematult, pistsin pool aastat omale taskusse: kui väidetavalt liikusid Maa poole 2 suurt kosmoselaeva 2011 a lõpus kusagil. Tegelikult oli uudis mais/juunis 2011 ja laevu oli samuti 3. Pildi pealt jäi meelde 2 „laeva“. Sorry!

    Jamauudis ise on siin: 13. juuni 2011 Tulnukate hiigellaevad varitsevad Pluuto taga? http://www.ohtuleht.ee/430849

    Vasta  |  Tsiteeri

37. @Mart K.:

    Tore, kui vigasida tähele pannakse!

    Mu arvuti sarnanes lõbumajaga, kus ukse taga oli prõmmiv järjekord kiimalistest kosilastest, viirusetõrjest uksehoidja raporteeris liialt tihti, et on potentsiaalselt kahjulikud kosilased vaeseomaks peksnud ja ukse tagant minema löönud. Cookievabalt on uksetagune rahulik, rahulik …

    Vasta  |  Tsiteeri

38. @O meelitatud Kameeleon:
    Ole hea, palun püüa püsida ühe nime juures, kuna jube tüütu on iga uue nime puhul käsitsi modereerimisnimekirja klõbistamas käia.

    Vasta  |  Tsiteeri

39. O cookievaba Kameelion ütles:

    Kuidas saaks armastada vähkkasvajat – millega inimesed oma loomastunud käitumisega

    No minu jaoks ei ole küll naermine ja vihkamine samad tunded.
    Pealegi, eks ta nutab ka sama tihti kui naerab.
    Ja inimesed võivad ju päris kenad olla (mis sest, et nad ongi loomad).
    Elevantidest on kahju muidugi.
    (Ja Jumalasse mu jutus võib ka lihtsalt kui metafoori suhtuda, katsuge mitte kõike alati nii sõna-sõnalt võtta.)

    P.S. Lahe uus nimi, jääge selle juurde, mis sest et pole päris õigekiri.

    Vasta  |  Tsiteeri

40. @Martin Vällik:

    Ole hea, palun püüa püsida ühe nime juures

    Ma harjutan totaalse tsensuuri tingimustes ellujäämist! Ja see on lahe!!! Hi, hi, hi ….

    Vasta  |  Tsiteeri

41. @salvey:

    P.S. Lahe uus nimi, jääge selle juurde, mis sest et pole päris õigekiri.

    On küll, nii armas on vahel sõnu väänata!

    Lisaks terrorismile hirmutatakse inimesi nüüd ka kosmosest tulevate rünnakutega (järsku mõeldakse ka tulnukaid???)

    Briti kaitseministeeriumi süüdistatakse kosmoserünnaku ohu alahindamises http://forte.delfi.ee/archive/.....d=63958421

    Vaenuliku riigi või terroristide kosmosest lähtuv rünnak võib lüüa rivist välja Suurbritannia energiavarustuse ning seda ohtu peaks võtma tõsisemalt, öeldi kriitika korras Briti kaitseministeeriumile.

    dig! Küsimus: Kas on võimalik maad kaitsta kosmosest maale jõudva kiirguse eest (nt. gammakiirgus) või geomagnetilisete tormide puhul? Kui siis kuidas? Kas tuleks fooliummütsikesed varakult pähe panna?

    Vasta  |  Tsiteeri

42. O cookievaba Kameelion ütles:

    dig! Küsimus: Kas on võimalik maad kaitsta kosmosest maale jõudva kiirguse eest (nt. gammakiirgus)

    Ei ole. Aga ära muretse, kui gammakiirgus kõike elavat ära ei tapa, siis see pool, kes maakera taha jääb, jääb ehk ellu.

    või geomagnetilisete tormide puhul?

    Võta suur magnet ja suuna laetud osakesed planeedist mööda.

    Vasta  |  Tsiteeri

43. @salvey:

    Siin on selle jama autor!

    SETI@home Classic: In Memoriam http://setiathome.berkeley.edu/classic.php

    The idea for SETI@home originated in a conversation between David Gedye and Craig Kasnov late in 1994 in Seattle. Gedye ran with it, and contacted UW astronomy professor Woody Sullivan, who led him to Dan Werthimer from the UC Berkeley Space Sciences Lab (SSL), whose SERENDIP SETI project provided a potential source of data from the Arecibo Observatory. Gedye also contacted Berkeley computer scientist David Anderson, a specialist in distributed computing.

    ABOUT CRAIG KASNOFF http://www.ckmc.com/about_.htm

    Craig also conceived, with David Getty, the SETI at Home project which has attracted tens of thousands of people to help look for life on other planets. This project is sponsored by Sun Microsystems, The Planetary Society, Fuji Film and many others.

    Vasta  |  Tsiteeri

44. Kas 245 päeva pärast ründavad meid tulnukad? Õhtuleht

    “Maale on lähenemas kolm hiigelemalaeva,” rääkis Maavälise Elu Uuringute Keskuse ehk SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence) ufospets John Malley jaanuaris. Tema sõnul on teised kaks emalaeva veidi väiksemad kui suurim, 322kilomeetrine, vahendab Weekly World News (WWN) “Praegu liiguvad need objektid Jupiterist mööda. Kui kiiruse järgi otsustada, peaksid nad Maale jõudma 2012. aasta sügiseks.” Väidetavalt

    ootab maalasi kohtumine emalaevadega selle aasta novembris.

    Vasta  |  Tsiteeri

45. Ene Ergma saab täna 17, välja ilmuvad kadunud asjad… Õhtuleht

    Astroloog Igor Mang kinnitab, et veebruari liigpäeval sündinutele on saatuse poolt eluteele kingitus kaasa antud. Meediumina tuntud Ragna Aavamägi selgitab, et liites 2 + 9, saame kokku 11, mis on numeroloogiliselt meistrinumber: “Selles märgis sündinud inimesed on positiivse eluenergiaga, elujõulised ning nende emotsioonidesse pääseda on kõrvalistel inimestel väga raske.”

    Selgeltnägija Kristi arvates tasuks vabadel ja vallatutel eesti naistel kasutada 29. veebruaril kehtivaid õigusi: “Just sel päeval võivad vanatüdrukud ja lesknaised meesterahvale abieluettepaneku teha, keegi ei tohi selle peale viltu vaadata” Mujal Euroopas on kombeks, et kui mees ettepanekust keeldub, tuleb tal naisele maksta trahv. Inglismaal on selleks kuuldavasti tubli musi, paar kindaid või naelane rahatäht. Öösel üle lahe Tallinna koju jõudnud Kristi teab, et Soomeski on taoline tava kombeks ning küllap on mõnel Eestigi mehel täna põhjust mobiil välja lülitada.

    Eriline kuupäev, eriline saatus

    Mida kasulikku annab 29. veebruaril korraldada ja millisest toimingust tasuks loobuda? Vastuse saab astroloog Edda Pauksonilt. Igatahes ei maksa päeva alustada tormakalt, eriliselt ettevaatlik tasub olla ka liikluses. Hoidke silm peal oma maisel varal, sest on oht, et see võib kurikaelte saagiks langeda.

    Kuigi planeetide seis soosib pidutsemist ja reisimist, tasub oma sõidud seada nii, et õhtuks ikkagi oma koju jõuate. Folkloristide sõnul on liigpäeva ammusest ajast peetud ka vanatondi päevaks, kus võib kummalisi asju juhtuda ka siis, kui teil reisikindlustus taskus.

    Ühel viimaseid päevi rasedal naisel oli juba nädal aega tagasi suur hirm sünnituse ees: “Peaasi, et laps ei sünniks 29. veebruaril! Sündigu päev varem või paar päeva hiljem!” Tervendaja Ragna Aavamägi ütleb selle kohta: “Iga laps valib oma saatuse läbi oma vanemate ja siia ilma sündimise kuupäeva.”

    Vasta  |  Tsiteeri

46. dig ütles:

    The Economist räägib, kuidas teadlased boikoteerivad suurt kopiraitistlikku ajakirjakontserni Elsevier.

    Samal teemal: teaduspublitsistikagigant Elsevier loobus akadeemikute boikoti tõttu toetamast eelnõud, mis oleks piiranud valitsuse rahastatud uurimustega seotud teadlaste voli avaldada töid avatud juurdepääsuga ajakirjades; eelnõu kukkus seepeale kokku. Kirjutab ulmik Cory Doctorow BoingBoing.net-is:

    Science publishing giant Elsevier has pulled its support from the Research Works Act, a bill that would have restricted the ability of scientists doing government-funded work to place their papers with open access journals. The action follows a scholarly and scientific boycott of Elsevier, and has led to the collapse of the bill.

    I believed from the start that Elsevier would be vulnerable to a boycott threat. The Research Works Act was a desperate bid to eliminate competition arising from the scientists and scholars who supply Elsevier with an endless stream of free work that Elsevier then charges high fees to access, generally charging the institutions whose scientists produced the work to begin with. The question isn’t whether Elsevier deserves to make money, or makes too much money: the question (for institutions, scholars and scientists) is whether paying Elsevier is the best way to do science and scholarship. Elsevier isn’t a charity, and there’s no reason to expect institutions to pay for its journals if they can get better science and scholarship for less through the open access movement.

    The increasing trend to open access is fueled by this dynamic, and it’s only going to get more pronounced as time goes by. Elsevier is vulnerable, and their overreaching legal proposal just accelerated the pace at which scholars and scientists turned to open access.

    Vasta  |  Tsiteeri

47. salvey ütles:

    Weekly World News

    Neil on ka veebileht.

    Vasta  |  Tsiteeri

48. Detroit News räägib 29. veebruaril tähtsatest sündmustest Mackinac’i maakonnas, kus keegi silmatorkavalt usklik presidendimetakandidaat olevat valimistel teise koha saanud. Ei tea, miks see küll uudis on?

    GOP presidential candidate Rick Santorum has spoken of Satan attacking America, but during Michigan’s primary on Tuesday the number 666 marked him.

    In a tight race against former Massachusetts Gov. Mitt Romney, Santorum lost the overall state vote.

    He also lost to Romney by one vote in Mackinac County in the state’s Upper Peninsula. Romney garnered 667 votes to Santorum’s 666 — a number cited in the Bible’s book of Revelations that is associated with the Antichrist.

    Vasta  |  Tsiteeri

49. Tähtsatest sündmustest täna Eestis:
    OTSE: Avalik arutelu internetivabaduse teeside üle ERR

    ERRi uudisteportaal ja poliitikauuringute keskus Praxis korraldavad täna Solarise keskuse Apollo raamatupoes avaliku arutelu internetivabaduse teeside üle.

    Vasta  |  Tsiteeri

50. Vallo Tillmann: Haruldane 29. veebruar osutab tuhandetele haruldastele haigustele

    29. veebruar on üleeuroopaline haruldaste haiguste päev. See haruldase kuupäevaga ära märgitud tähtpäev paneb enamuse meist ilmselt õlgu kehitama. Ilmselt taas üks veider komme ning mis asi see „haruldane haigus“ võiks veel olla? Kuid vaadakem sellele kõigele veidi teise nurga alt ning usutavasti muutub seeläbi esmapilgul kauge ja hoomamatu teema lähedasemaks. Mõnele kahjuks väga elulähedaseks.

    Kui Delfit loeb päevas üle 300 000 inimese, siis statistiliselt vaadates on nende seas haruldaste haiguste põdejaid umbes 20 000 inimese ringis (6-8% rahvastikust). Seda polegi ju nii vähe, lausa rohkem kui Rakvere linnatäis rahvast. Seega pole haruldased haigused sugugi nii haruldased kui esmapilgul tundub. Ja haruldased haigused tabavad muuhulgas täpselt samamoodi ka teistest ettevõtlikumaid, andekamaid, rohkem silma paistnud (mõne jaoks haruldasemaid) inimesi kui teisi. Siin ei ole küsimus selles, kui tihti käsi pesta ning millise kvaliteediga vett juuakse. Praegu teadaolevast ca 6000 haruldasest haigusest neli viiendikku on geneetilise algupäraga. Paljud neist on kasvajad.

    Vasta  |  Tsiteeri