Kas Kuu on madalal horisondi kohal suurem kui kõrgel taevas?
Lühike vastus kõlab, et madalal asuva Kuu kujutis on hoopis väiksem, kui kõrgel taevas oleva Kuu kujutis.
Klõpsa pildil, näed suuremalt.
Kui Kuu hakkab tõusma ja on alles madalal, silmatorkavalt kollane ja parimal juhul ka täisfaasis, nagu juhtus taaskord olema 8. märtsil 2012, siis ütlevad paljud inimesed, et vaat, kus on suur Kuu, palju suurem kui siis, kui Kuu kõrgel taevas on.
Olen küll lugenud, et selline tunne on vaid illusioon, olgugi, et mulle endale ka kohutavalt meeldib tõusev Kuu, mis moodustab linna- või loodusmaastikuga mitmesuguseid huvitavaid kompositsioone ja tõepoolest tundub see taevakeha maapealsete siduspunktidega vaateväljas olles suurena, palju suuremana kui kõrgel taevas. Aga iga skeptik peaks juba ammugi teadma, et tunne ja tegelikkus ei pruugi alati vastavuses olla ja üks tõe kriteeriumitest on katse ning mõõtmine.
Kuu illusioonile (ingl Moon illusion) on mitmeid seletusi välja pakutud, võibolla töötavad need ka koos, aga mida igaüks tänapäeval teha saab, on Kuu pildistamine eri aegadel, eri kõrgustel ja siis võrrelda tulemust ehk kuuketta läbimõõte.
Tartu Observatooriumi kodulehel on tõusude-loojangute-faaside kalender, kus leiab Kuu tõusuaja (kui faas on 1, siis on täiskuu, 0,01 on väga noor või vana Kuu), sealt vaatasingi, et 8. märtsil Tallinnas tõuseb täiskuu kell 18:50. Sättisin end fotoaparaadiga linnahalli treppidele ja kui me kaaslane üle serva hakkas paistma, siis klõpsisin temast mitu pilti erinevate seadistustega. Olulisim on tähele panna, et kui kaamega on suum-objektiiviga, siis võrreldavad pildid tuleks teha täpselt sama suumiga (lihtsaim viis on suum lõppu keerata).
Klõpsa pildil, näed suuremalt.
Seejärel oodata 4-6 tundi, kuniks Kuu on oma suurima kõrguse saavutanud ja pildistamist korrata (sama suumiga).
Klõpsa pildil, näed suuremalt.
Pilt loo alguses on tehtud sedasi, et esimesele pildile on kleebitud väljavõte teise pildi kuukettast. Esiteks panen tähele, et kuukettad on täiesti isevärvi. Madalal asuv Kuu on kollane samal põhjusel nagu loojuv või tõusev Päike – paks Maa atmosfääri kiht neelab lühema lainepikkusega valguse (sinine, roheline), paremini pääseb läbi pikema lainepikkusega punane valgus.
Teine tähelepanek on, et kollane Kuu tundub olevat lapik ehk tema kõrgus on väiksem kui laius. See on tõeline efekt ja tuleneb paksu atmosfäärikihi valgust murdvast omadusest.
Pildil on kuuketas kopeeritud, keeratud 90 kraadi ja üksteise peale asetatud. Must joon markeerib pööratud Kuu kujutise kontuure.
Kolmas tähelepanek on siis see, et kuuketaste laiused ei erine omavahel.
Kokkuvõtteks võib seega öelda, et madalal horisondi kohal on Kuu kujutis tegelikul väiksem kui kõrgel taevas, kuna atmosfääri valgust murdva omaduse tõttu on Kuu madalamaks vajunud, samas laius on sama, mis ülal taevas oleval kujutisel.
Kui keegi soovib koduseks töötluseks fotode originaale, siis horisondi ligi oleva Kuu pilt on siin ja ülal taevas oleva Kuu pilt siin.
Seda asja on jah parem piltidega tõestada, sest uskumatult paljud inimesed ei taha selles küsimuses ainult sõnalisi väiteid kohe mitte kuidagi kuulda võtta, kuna oma silm on ju nii kindel kuningas.
Päikese kohta käivalt saidilt sain refraktsioonitabeli –
vt http://www.mysundial.ca/tsp/refraction_of_light.html
päris horisondil muutub see nurk 0.5 kraadise tõusu kohta umbes 3 kaareminutit, s.t.1/20 kraadi. See siis, kui Kuu päris horisondil on. (kuu näiv diameeter on pool kraadi, 0.5 kraadi). Nii et võib küll olla, et Kuu võib umbes 10% ulatuses lopergune olla, päris tõusualguses, aga tabelist järgneb, et see kaob juba mõne kraadise tõusu peal pea olematuks efektiks.
Kuid rangelt võttes ka LAIUS võiks erineda, sest horisondil olev Kuu on vaatlejast Maa raadiusega võrdelise suuruse võrra KAUGEMAL. Päris seniidiga võrdluses (aga sinna Kuu ei tiku sattuma) tuleks raadius. Huvitav, et kuu illusioone käsitlevad saidid seda isegi ei maini. Kui päris täpseks ära minna, siis Kuu, sõltuvalt asendist orbiidi ellipsi pooltelgede suhtes, kas siis lähemal Maale või kaugemal, kas kaugeneb Maast või läheneb sellele. See parand muudab ka umbes 6 tunni jooksul Kuu kaugust 43000 km (ligikaudne pooltelgede vahe) jagatud 28-ga (ligikaudne Kuu tiirlemisperiood, siin ei viitsinud juuksekarvu lõhki ajada), s.t. umbes 1500 km. Nii et võib sama välja teha – Kui horisondilt kõrgemale taevasse jõudmise aja jooksul Kuu samal ajal ka kaugeneb, tulebki täpselt sama laius välja.
Aga võib ka kaugeneda veelgi, maksimaalselt vast umbes 8000 km, s.t.umbes 2 % võiks ketta laius tulla horisondil väiksem. See võiks olla täitsa mõõdetav asi.
Tere Martin.
Kas täna 13.03 õnnestub kuskil Tallina piirimail teleskoobiga tähti ka planeete natuke piiluda. Kas keegi vaatleb kuskil sooviksin üritusest osa võtta.
Terv,
K
@kris:
Aga tule täna õhtul kell 19:00 paiku aadressile Lagedi tee 17.
Minu nr 5289895.
aitäh, Martin – ilus lugu ja kena tõestus selle igihalja visuaalse illusiooni kohta.