Suurbritannias levib wifi-paanika

wifiBriti ringhäälingukompanii BBC saade Panorama püüdis uurida, kas ja kuidas wifi-ruuterid inimeste tervist mõjutavad. Saadet saab näha Google video vahendusel. Panorama algab kell 2:45.

Saates kasutatud niinimetatud uurimismetoodika on enam kui kahtlane, kogu saate eesmärgiks näib olevat vee sogaseks ajamine, hirmude üleskütmine, et väheste teadmistega inimesi endast välja ajada. Aegajalt vilksab läbi mõiste ‘elektromagnetiline hüpersensitiivsus’, mis peaks tähendama inimese ülitundlikkust elektromagnetlainetele. Mõned inimesed väidavad, et nad tunnevad kohe ära, kui toas on sisselülitatud mobiiltelefon või wifisaatja (kuigi vastavad pimekatsed sellist võimet ei kinnita) ja nüüd kiiritatakse meid laialdaste wifilainetega küll tänavatel ja mis eriti hirmus – ka koolides süütutuid, õrnu lapsukesi!

Juba on liikvel aktiivsed lapsevanemad, kes nõuavad koolides wifisaatjate väljalülitamist, osad inimesed maksavad hirmkalli remondi eest, et varjestada end väidetavalt ohtlike raadiolainete eest.

Kui osad linnad näevad kodanikele ja külalistele tasuta wifi-side pakkumises edumeelset sammu, siis neoludiitlikud paniköörid süüdistavad valitsusi kodanikevastases vandenõus.

Asjad paneb mingissegi mõistlikku perspektiivi Guardiani Bad Science kolumnist Ben Goldacre, kes tutvustab vastaval alal tehtud uuringuid ning paljastab mõnede aktiivsete hirmulevitajate tegelikke tagamaid ja huvisid – sularaha, mida koorida hirmule aetud inimestelt oma kasutute ‘kaitsevahendite’ müügiga.

Ja miks ma ei imesta, et vähemalt üks sellistest ‘leiutajatest’ on homöopaat?

5 Replies to “Suurbritannias levib wifi-paanika”

  1. Vähemalt on nad tänakseks WiFi avastanud.

    Paari aasta eest vaadati kohvikus WiFi kohta pärinud kliendile otsa, et “Wi… what?”

  2. Lehel http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html on selline lõik Ülo Kristjuhani ergonoomikaõpikus (2000):

    Elektri- ja magnetväljad
    Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10-30 kV pingest elektronkiiretoru sees, ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade kombineeritud mõju kohta pole teaduses lõppenud diskussioonid, mistõttu ei saa tervisele ebasoodsat mõju välistada ka siis, kui elektri- ja magnetväljade tugevus vastab normidele.

    Sellest ajast on 7 aastat möödunud ning sellele väidetavale elektrilisele ülitundlikkusele on ka tõsiteaduslikku tähelepanu pööratud, millele ka Badscience autor Goldacre viitab. Ta kirjutab, et inimeste sümptomid ja kannatused on küll reaalsed, aga nende põhjuseks ei ole elektromagnetlained.

    Tsiteeritud õpiku lõigust meile ei selgu, et milles need terviseprobleemid võiksid seisneda ning milline see toimemehhanism välja võiks näha. Ja millistel tingimustel magnetväli kahjulik on? Kas peaks äkki MRI uuringutele piirangud määrama?

    Kõrvutada ioniseerivat UV- ja röntgenkiirgust raadiolainete ning optilise kiirgusega (valgus) on ilmselge pealiskaudsus.

    Minmeelest on veidi äraspidise loogikaga ka tsitaadi viimane lause. Midagi siin ilmas välistada on ääretult raske, tihti lausa loogiliselt võimatu – olematuse olematust polegi võimalik tõestada, aga kuivõrd on meil tänaseks päevaks üsna kindlaid andmeid selle kohta, et puudub seos inimeste tervise ja igapäevaste elektrinähtuste (kõrgepingeliinid, mobiilid …) vahel, siis igaks juhuks irratsionaalse hirmu ülevalhoidmine pole kuigi produktiivne tegevus.

    Loodetavast saab see lõik õpikus ringi muudetud või varustatud kaasajastatud märkustega.

  3. Sattusin ühele euroliidu publikatsioonile, kus kirjutatakse elektromagnetlainete kohta järgmist:

    Tervishoiuga seoses on komisjon oma teaduskomiteede[14] kaudu pikka aega jälginud elektromagnetväljade mõju inimese tervisele; loodud on ka õiguslik raamistik töötajate ja kodanike kaitseks. Selle raamistiku kohaselt on soovitatav piirata elanikkonna kokkupuuteid elektromagnetväljadega (praegu läbivaatamisel olev nõukogu soovitus 1999/519/EÜ[15]) ning on ette nähtud ranged nõuded töötajate kokkupuute suhtes elektromagnetväljadega (direktiiv 2004/40/EÜ[16]). Peale selle on nii kasutajate kui ka teiste isikute turvalisuse tagamiseks kehtestatud piirangud ELi turul olevatest toodetest tulenevatele elektromagnetväljadele (direktiiv 1999/5/EÜ[17]).

    14
    http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/committees_et.htm
    15
    http://europa.eu.int/eur-lex/lex/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31999H0519:EN:HTML
    16
    http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2004:159:0001:01:ET:HTML
    17
    http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:13:23:31999L0005:ET:PDF

  4. Need piirangud tunduvad olevat seatud igaks juhuks, kuna minuteada pole selliseid teadusandmeid, mis kinnitaksid mitteioniseeriva kiirguse tarvist kahjustavat mõju.

    Siin kokkuvõte WHO leheküljelt:

    Conclusions from scientific research
    In the area of biological effects and medical applications of non-ionizing radiation approximately 25,000 articles have been published over the past 30 years. Despite the feeling of some people that more research needs to be done, scientific knowledge in this area is now more extensive than for most chemicals. Based on a recent in-depth review of the scientific literature, the WHO concluded that current evidence does not confirm the existence of any health consequences from exposure to low level electromagnetic fields. However, some gaps in knowledge about biological effects exist and need further research.
    Allikas: http://www.who.int/peh-emf/about/WhatisEMF/en/index1.html

    Samas teemas öeldakse meile, et nii nagu me võime täitsa turvaliselt süüa üle müügitähtaja läinud maasikamoosi, ei ole ka soovitustest-piirangutest kõrgem ekspositsioon tegelikult ohtlik. Ja tundub, et vaatamata nendele 25000 uuringule ei tea mitte keegi, millisest piirist see oht peale hakkab. Kui üldse hakkab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga