Lapsed ja nn alternatiivmeditsiin ei sobi kokku
Niinimetatud alternatiivmeditsiin, moodsama väljendiga integratiivne meditsiin ehk täiendmeditsiin on tänapäevane nimi igiaegadest pärit posimisele — tervisealastele tegevustele, mis uuringute järgi ei toimi, on tervisele lausa ohtlikud või mille mõju pole piisavalt uuritud.
Paljusid neid tegevusi võib iseloomustada kui uskumusmeditsiini, kuna inimesed usuvad mingite tegevuste (nt homöopaatia) mõju olemasolusse isegi siis, kui parimad ja uusimad teaduslikud andmed hoopis mõju täielikku puudumist näitavad. Usk võib kohati olla lausa religioosne ja nii mõnigi inimene pigem sureb uhkelt ja usumärtrina, kui pöördub tõenduspõhise arstiteaduse poole.
Skeptik.ee küljel on on juttu olnud Hollandi telestaarist Sylvia Millekamist, kes oma rinnavähki homöopaatia ja paljude muude toimimatute tegevustega tervendada üritas, kuid enneaegselt ära suri, ning ühest ravitsejast, kes gangreeni meega üritas ravida.
On olemas ka rahvusvaheline andmebaas what’s the harm, kus on kokku kogutud hulk ajakirjanduslikke lugusid ja need teemade järgi süstematiseeritud, milliseid hädasid on usk olematusse inimestele ja nende lähedastele kaela toonud.
Üks asi on see, kui täiskasvanud inimene otsustab iseenda kohta, millist ravi ta soovib või ei soovi kasutada, keda uskuda ja kuidas surra. Olukord on aga keerulisem, kui lapsevanem otsustab oma lapse usulistel põhjustel adekvaatsest ravist ilma jätta ning põhjustab sellega kannatusi ja surma inimesele, kel puudub võimalus enda eest seista. Sellised juhtumid tekitavad õigustatult hulga küsimusi, pahameelt ning tegutsemistahtelistemate inimeste nõudmisi, et midagi peaks ette võtma. Aga mida?
Laste meditsiiniline väärkohtlemine ei ole ainuüksi jehoovatunnistajate, “teadusliku kristluse”, saientoloogia või muude kirikute pärusmaa. Sarnaseid religioosseid ja reaalsusest eemaldunuid kinnisideid leiab homöopaatide, luuleviilmade, toidulisandajate ja muude niinimetatud alternatiivsete meditsiinivõtete harrastajate ning muidugi ka vaktsiinivastaste juures.
Näiteks mõisteti üks Austraalia isa kuueks kuuks vangi, kuna ta ei viinud südamehaigusega last haiglasse, vaid “ravis” teda mingi alternatiivmeditsiini möginaga (Mannatech), mis kleepus lapse hammastele ja ummistas suu. Kui 42-kraadise palavikuga laps lõpuks arstide hoolde jõudis, tehti talle raske südameoperatsioon. Komplikatsiooniks oli veel ajuverejooks ja kulus umbes aasta, kuni laps lõpuks poopimedana ja ulatusliku liikumispuudega koju lubati.
11-aastane Kara Newmann suri diabeedi tagajärjel, kuna tema vanemad ei viinud last arstide hoole alla. Vanemad arvasid, et vaid jumal ravib ja arstide poole pöördumine oleks nad jumalast eraldanud. Vanemad püüdsid end kaitsta sellega, et põhiseadus tagab nende usuvabaduse, kuid vabadus uskuda ei taga vabadust kõike teha. Süüdimõistmise korral võivad nad kuni 25 aastaks vangi minna. Otsus tehakse teatavaks 23. juunil.
Sarnaseid juhtumeid ei pea sugugi kaugele maailma otsima minema, piisab ehk ka mõnest kodumaisest näitest.
Aastaid tagasi suri lahendamata reesuskonflikti tõttu vastsündinud tüdruk, kuna vanemad olid (on vast siiani) jehoovatunnistajad ja ei lubanud vereülekannet teha.
Kommenteerijale Nirti sattus ette selline tekst:
Lapse nabasong, 09.09.2008
Mu lapsele tuli umbes paarinädalaselt nabasong, kohe korralik pumps. Kas keegi oskaks aidata selle energeetilise põhjuse mõistmisel.
Lapsest niipalju, et ta jäi mu kõhus olles ilma emalikust armastusest, kuna ma sel ajal tegelesin peaasjalikult tema vanema õega. Seetõttu sündis ta ka enneaegsena ning tugevalt alakaalus, lisaks veel põletik ja nõrkus. Ühesõnaga, ma tegin ta elu väga keeruliseks. Tugev emaarmastus tekkis mul ta vastu alles siis, kui ta sai kuu vanuseks. Nüüd olen temalt selle pärast andeks palunud, olen oma vigadest teadlik ja neist ka õppust võtnud…. nabasong aga püsib.
Palun abi, tahaks oma lapse terveks aidata.
Ja siis muidugi need “ökomammad”, kellest mõnda meile Pealtnägijas näidati. Nad hoiduvad kõrvale vaktsineerimisest, “ravivad” lapsi uriiniga, on homöopaatiameelsed ja mõned arendavad paranoilisi vandenõuteooriaid kurjadest ravimifirmadest ja arstidest, kes saavad rahulduse laste mürgitamisest.
Vanemaid on lollitanud ka kohalik homöopaat:
Kui minu laps alles haigestus [diabeeti] (ca 9a tagasi), siis algul käisime [homöopaadi juures].
Aga tuu homöopaat arvas, et võtku neid jubinaid sisse, mida tema välja kirjutab…ja et insukat [insuliini] polegi enam eriti vaja süstida. Sain juba esimesel päeval aru, et suhkrud laes ja homöopaadi jutt jama (oli aru saada, et see inimene diabeedist küll midagi ei tea).
Sellega jäigi homöopaatia-kogemus meil katki ja muude “ime-ravitsejate” poole pole ka enam pöördunud.
Küllap on neid näiteid veel ja küllap on igaühe valulävi eri kohas. Kas meie arstidel on tänapäevaks olemas juhendid, kuidas elu päästvast vereülekandest keelduva jehoovatunnistajast lapsevanemaga toime peab tulema? Kanadas näiteks võtab kohtunik kiirkorras vanematelt ajutiselt vanemlikud õigused ära, kuniks vajalikud protseduurid tehtud saavad.
Kas lastekaitse või politsei või keski-miski saab ja peab sekkuma, kui näiteks luuleviilma või perekooli foorumis on näha, et on toimimas võimalik lapse tervise tõsine rikkumine adekvaatsest arstiabist kõrvalehoidmise teel? Või kelle asi see olema peaks?
Rootsis kehtib nn posijaseadus, mis sätestab, et need nn alternatiivmeedikud ei tohi tegeleda laste ega tõsiste haigustega (sh diabeet). Meil on alternatiivikud täiesti ulapeal ja võivad teha peaaegu mida iganes.
Vaktsineerimisest keeldujatega pole vist midagi peale hakata. Teavitustöö usklikele teatavasti ei mõju. Avalik hukkamõist paneb nad end märtritena tundma ning vastuseis ja eneseõigustus sellest aina suureneb.
Kahjuks vist on sedasi, et välismaised lood ei tähenda Eestis suurt midagi. Justkui oleks vaja veel mõnd kohalikku tragöödiat, et keegi midagi liigutama hakkaks. Riskikäitumine on hea pinnas selleks, et see riskantne asi ükskord ka juhtuks.
Kohustuslike vaktsiinidega oli Itaalias kunagi nii, et kui sa ei vaktsineerinud, siis tulid karabinjeerid koju ja viisid lapse haiglasse vaktsineerimisele. Täpselt samamoodi juhtus ka siis, kui su laps kooli kirja ei olnud pandud.
Kahjuks pole meie liberaalsel ajastul vist enam kuskil niimoodi.
Samas üks kivi ka meditsiinkorralduse kapsaeda. Iga ravimiga koos tuleb andmeleht, kus on loetletud tõenäolisemad kõrvalmõjud ja vastunäidustused. Kui me ostame rohu apteegist, saame me sellega tutvuda ja kuigi loetu võib rohutarvitamise isu päris ära võtta ei jää muljet salatsemisest.
Lastele mõeldud vaktsiinide puhul pole vist kombeks seda andmelehte vanematele eelnevalt tutvumiseks anda? Lisaks veel mõnede meditsiininimeste pehmelt öeldes üleolev suhtumine, kui lapsevanem sel teemal julgeb mõne täpsustava küsimuse esitada.
Selle vaksiini andmelehe vanematele andmise ja muidu lahkema infojagamisega oleks võimalik tugevasti vähendada muljet, nagu oleks vaktsineerimine on üks suur susserdamine.
p.s. Kui peaks olema küsimusi, siis minu pesakond on süstitud.
Kriku, see kehtis kindlasti üheksakümnendateni, praegu ma pean üle kontrollima. Teoreetiliselt on neil kohustuslike vaktsiinide puhul õigus vist ka praegu, kas see praktiliselt toimub, ei tea.
Oudekki… ma ei teadnudki, et sind tõmbab fašistliku riigikorra poole :shock:
madis ütles:
Toda asja hüütakse infoleheks. Käsimüügiravimite korral on selle sihtlugeja patsient ise, retseptiravimite ja vaktsiinide korral arvestataval määral arst.
Tüüpilise vaktsiini infolehest ei pruugi meditsiinilise taustata inimene korralikult aru saada. Sellepärast ei loeta talle keerulise jutu vägisi pihku pistmist eriti viisakaks. Aga see ei tähenda, et nad salastatud oleksid — Eestis on ravimite ja vaktsiinide infolehed saadaval näiteks Ravimiameti veebilehelt.
Tõeliselt depressiivne teema .(
iccc….adekvaatne arstiabi…See artikkel sobiks edukalt 1.aprilli artikliks selle väljendi poolest.
Lapsed ei ole küll milleski süüdi, aga süüdistada kedagi selles et see ei allu lääne-maailma idiootsustele, massipsühhoosile ja kapitalistlikule rahamasinale, sest mis muud see farmaatsiatööstus on, kui üks suur ja edukas äri. Kõik mis toodetakse, müüakse edukalt maha. Eriti veel vaktsiinid, ei mingit muret, et su kaup seisma jääma. Selle äri eest hoolitseb tänapäeva arstiteadus, mis tegelikult ongi ise alles lapsekingades. Heal juhul satub sulle arst, kes on sinust huvitatud ja püüab sind aidata, ravimine algab katseeksitusmeetodist, kõigepealt alustatakse ühest rohust, alles 10-s või 20-s rohi on see mis sind sellest tõvest ravib, aga kõik eelnevad? Kuid lisandid? ÜHest tõvest saad lahti, 10 tuleb juurde, tänu rohtudele. Mis on lääne-meditsiin tuhandeid aastaid olnud rahvameditsiini kõrval? – äri
heal juhul ka abitsioonikas teadus, mis püüab oma üllitisi praktikasse rakendada ja neid katsetada.
Ikka ja jälle on kuulda, kuidas mingi rohi turult ära korjatakse, ssest leitakse see ikka piisavalt kahjulik olevat tervisele, aga sinnani? kui seda väga paljud sõid? Mitte keegi nagu ei vastuta. Ja nii ikka jälle!
Ega vaktsiinid ei ole muud, kui see sama keemia koos säilitusainete ja metallidega ja jumal teab missuguste kahtlaste viirustega, mis on kaasa haaratud sellest materjalist (looma jäätmed näiteks), millel vaktsiini baktereid kasvatatakse.
@typ –
See on ju täiesti selge ,et õhumüüjad ei suuda konkureerida reaalseid ravimeid pakkuvate ettevõtetega. Ja vaimsete puuete või kergestimõjutatavad inimesed on kliendibaas mis ei laiene.
Sul pole häbi propageerida selliste enda eest mitte seista suutvate inimeste ärakasutamist ?
Celtic – kas see kui sulle kiiruseületamise eest trahvi tehakse on kah fašistlik? Kui last kooli ei saadetud, siis viidi kah kohustuslikus korras, sest seesugune oli seadus :)
typ ütles:
Suudad ehk mulle tuua näiteid mateeriast, mis ei koosne keemilistest elementidest?
Seega kui on seadus, siis peab täitma ja vait olema ning edasi teenima? Kui seadus näiteks ütleks hommepäev, et Eestis võivad elada ainult eestlased ja ülejäänud veetakse loomavagunitega minema, kas sa siis ei protestiks selle vastu? Vist mitte, kuna see on ju seadusesse kirjutatud…
Mitte kellelgi ei ole õigust minu lapsele nõela sisse torgata. MITTE KELLELGI! Ja ma tahaks näha seda, kes julgeb… Täpselt samamoodi ei ole see ka kellegi asi otsustada, kas minu laps peab koolis käima või ei pea.
Ja sellise kõva avaldusega esinev isik ise muidugi ei tarbi ühtegi selle rahamasina toodet?
Vaadake, noor inimene, vaktsineerimine leiutati Läänes juba 18. sajandi lõpul, Idamaades kardetavasti sajandeid varem.
Rahvameditsiini vahendeid ei kontrolli aga üldse keegi, võimalikust ärakorjamisest rääkimata. Ning kui ravivea teinud arstidelt ikka aegajalt kompensatsioone välja nõutakse, on gangreeni meega ravinud posijat vastutusele võtta on peaaegu et võimatu.
Seda leiba, mida te poest ostate, kasvatatakse ka sõnniku abil.
Elektromagnetväli, gravitatsiooniväli, elektron, footon jne jne jne.
Siin riigis tehakse sulle trahvi, kui sa lapse kooli saatmata jätad.
Üldiselt ei ole laps sinu omand, kellega sa võid teha, mida pähe tuleb. Vanemate suhtes, kes oma lapse normaalse arengu ohtu seavad, on võimalik algatada menetlus vanema õiguste äravõtmiseks.
Celtic ütles:
Pea nüüd, inimene, pole mõtet paanikasse sattuda.
Esiteks võrrelda vaktsineerimist küüditamisega on ülim küünilisus nii küüditatute kui artiteadlaste suhtes. Esimene on toonud palju põhjendamatuid kannatusi paljudele sõltumata rahvusest. Teine on päästnud miljonite laste elusid sõltumata rahvusest.
Teiseks ei hakka nt hädaolukorras mitte keegi sinu käest küsima, kas teha lapsele elupäästev süst, või mis mõne arvates veel hullem – vereülekanne, kui olukord sedasi ette näeb.
Aga sa võid ju lapsele sildi kaela panna, et saadetagu sulle enne e-kiri, kui mingit meditsiinilist protseduuri tegema hakatakse.
Sa võid muidugi vabalt plõksida ja oma õigust nõuda, aga narriks jääd muidugi sa ise ning kannatajaks jäävad ka su lapsed.
Täpsustan – isegi kui küsitaks, oleks vastuse alusel protseduuri tegematajätmine kuritegelik. Vanemad ei otsusta Eesti Vabariigis laste elu ja surma üle.
Õnneks tõesti ei otsusta. Aga täpselt samamoodi nagu Martin väidab, et ei saa küüditamist kaitsesüstiga võrrelda võin ma väita, et ei saa kaitsesüsti vereülekandega võrrelda.
Vereülekanne on loogiliselt vajalik teatud tingimustes, kaitsesüstimine aga mitte.
Võibolla väljendasin ennast ise enne natuke valesti ning nõelaga torkimise all pidasin siiski silmas aastakuplaani järgi tehtud vaktsineerimisi.
Celtic ütles:
Hmm,hmm. Teatud tingimustes ikka saab küll. Marutõbi ja teetanus tulevad nagu kõige esimesena meelde.
Inimene arvab ikka et on jumalast targem ja võimsam. iccc. Inimesele on antud suurim ja võimsaim relv haiguste vastu – immuunsus. Kui seda juba imikueas igasuguse rämpsu ja mürgiga hakata hävitama, eks siis kindlustab see ka edaspidise vajaduse abi järele mida suudab farmaatsiatööstus edukalt pakkuda. iccc
Risk jääb alati, kas oled vaktsineeritud või mitte. Usaldada saab vaid iseennast.
VAlik on ju vaba, keda usaldada. Ja kas arvate, et laps, kelle te olete väevõimuga tema vanematelt võtnud ja talle omasoodu oma solki talle sisse toppinud, kas kasvatate ta ise üles õnnelikuna mõnes lastekodus?
Inimene on üks suur loll paradoks oma mõistuse mõtlemises: ta arvab et on jumalast võimsam, samas aga ei näe et suudab mõelda vaid lihtsustatud versioonis, väga primitiivselt.
Parim mis saab toimuma on see, kui lääne meditsiin ükskord taipab, et ilma iidsete tarkusteta on ta nagu maja ilma vundamendita kanajalgadel, ja hakkab misiganes rahvameditsiini jms koostööd tegema. Edu! Seni katsetatakse veel palju ja mürgitatakse veel paljusid inimesi, aga inimene on loodud oma vormilt küllaltki täiuslik, ju ta elab kõik üle.
@typ – Lääne meditsiin seisab kindlalt iidsetel tarkustel, ainult et iidseid lollusi on neist tarkustest juba iidsetest aegadest tasapisi välja roogitud.
typ ütles:
Neid iidseid tarkusi on praktiseeritud 5000 aastat juba, kahjuks ÄÄRMISELT HALEDATE TULEMUSTEGA. Iidsed tarkused ei saanud hakkama, marutõve, katku, gripi, koolera, diabeedi, hüpertoonia, maohaavde, pimesoolepõletiku, bakteriaalsete infektsioonide ja veel sadade ja sadade haigustega. Eluiga oli kuni eelmise sajandi keskpaigani suhteliselt närune. Kahjuks ei suuda tänapäeva meditsiin veel hakkama saada internetist omandatud debiilsuse sündroomiga.
Vaktsineerimine ongi üks iidsemaid ravivõtteid. Esimene teade rõugete vaktsineerimise kohta pärineb Indiast 8 saj. meditsiiniõpikust ja legendi kuningas Mithradates,est, kes ennast mürgiga ära harjutas, oleme me ka kuulnud. Too elas sajand enne Kristust ja isegi kui legend tõele ei vasta, siis näitab see vähemalt et immuunsuse tekitamise põhimõte oli juba 2000 aastat tagasi teada.
Kriku ütles:
wikipedia arvab:
ma arvan samamoodi. seega paluks kõiksugu vastastikmõjusid ja footoneid mitte mateeria alla pakkuda
Üle kümmekonna aastat tagasi soovitas tunnustatud lastearst raadios lastele palaviku alandamiseks aspiriini ja analgiini korraga anda. Ennast selle nõuande järele ravides palavik muidugi alanes, kuid järgnesid tõsised tüsistused. Hea, et laste peal ei katsetanud. Järeldus on ,et arsti nõuanded võivad vabalt sama eluohtlikud olla kui alternatiivmeditsiini esindajate omad. Oma elu ja tervise eest vastutab ja tagajärgi kannab alati inimene, pole võimalik seda arstide kaela veeretada. Sestap on ka oma mõistust ja kriitikameelt kasulik ikka töös hoida. Nagu siin juba kirjas on olnud, mis täna teaduses heaks kiidetud, ei pruugi homme seda enam olla.
Väga õige. Ning vaktsineerimisega antaksegi immuunsüsteemile teada, et vaktsineeritav haigus on olemas ja lastakse organismil eelnevalt kaitsekehi moodustada, et reaalne haigestumine ei tabaks immuunsüsteemi ootamatult, mille tulemused võivad olla organismile hävitavad.
Vähemalt pole tal võimalust lastehalvatuse tõttu sandiks jääda. Minu meelest on see üsna oluline õnne komponent.
Nii et siis aatom on mateeria, prooton ei ole mateeria ning osakesed, millest prooton koosneb, ei ole ammugi mateeria?
@Kriku
Laiema definitsiooni järgi kuuluvad mateeria alla massiga osakesed. Kas vastastikmõju vahendavatel osakestel on mass? Kas footonil on seisumass?
Nii. Jõudsimegi siis “iidsete tarkusteni”. See on paljusid alasid läbiv motiiv. Ikka leidub inimesi, pealtnäha täitsa arukaid ja kirjaoskajaid, kes arvavad (on veendunud), et inimesed pole viimase tuhande (2000, 5000 vms.) aasta jooksul suurt midagi õppinud. Enamgi veel – nad on palju unustanud. Nibiru on selle nähtuse üks aspekte.
Ja tõsi ta on – palju ongi unustatud! Ent, uurides neid iidseid tarkusi, jõuame tihti arusaamisele, miks nad unustatud on – nad pole enam kellelegi vajalikud või pole nad kuigivõrd tarkused.
Miskipärast pole solkimata imuunsus minevikus kuigi palju aidanud näiteks katku või rõugete vastu. Ilma penitsilliinita surid inimesed veel üsna hiljuti hädadesse, millest tänapäeval kerge vaevaga jagu saab. Jne.Jne.
Vaadake pisut enda ümber – te ei leia kuigi palju sellist, mida ka 1000 aastat tagasi oleks teha suudetud. See muidugi ei tähenda, et kõik need asjad PAREMAD oleksid, kui muistsed:)
Kõigepealt räägid massist, siis eraldi seisumassist…
Mitte et see kõik üldsegi teemasse puutuks.
Huvitav, mida osati 1000 aastat tagasi paremini teha kui tänapäeval?
Kriku ütles:
Näiteks kala püüda, metsas orienteeruda :-)
Aga seegi pole antud teema puhul kuigi oluline.
Vaidlen vastu. Niiöelda keskmine inimene pole lihtsalt tänapäeval neis asjus enam nii vilunud, kuna tal ei lähe neid vaja. Küll aga leiab tänapäevalgi hulgaliselt isikuid, kes ei tee seda kindlasti mitte halvemini, kui nende kolleegid 11. sajandist.
1000 aastat tagasi oskasid inimesed hoopis paremini kõiksugu haigustesse surra…
Celtic ütles:
Kaitsesüstimise kohustuslikkus teatud haiguste puhul tuleb sellest mõtteviisist, et selle tegematajätmine on ohtlik teistele inimestele (teatud nakkushaigused). Sinu vabadus on piiratud sellega, et sa ei rikuks teiste vabadust. Samamoodi sul ei ole õigust oma maatükile püstitada mingit ehitust, mis võib osutuda teistele inimestele eluohtlikuks. Sul ei ole õigust tänaval suvaliselt tulirelvast lasta. Nakkushaigete inimeste isoleerimine on kah üks vabaduse piiramise viise. On riike, kuhu ei lubata siseneda ilma teatud kaitsesüstideta, see on ka lubatud vabadusepiiramine.
Samamoodi on leitud, et koolis mittekäimine (erandid jätame kõrvale) piirab lapse valikuvabadust ühiskonnas osalemisel, kooli mittepanek võimaldab vanematel liiga lihtsalt lapse huvisid rikkuda. Vanematel ei ole õigust oma lastega kõike teha.
See, kui mõni kaitsesüst teatud tingimustes kohustuslik, ei tähenda, et kõik kaitsesüstid peaksid olema kohustuslikud ja see ei tähenda, et vaktsineerimine iseenesest oleks “piece of cake”. See ka ei tähenda, et neil ei võiks olla põhimõtteliselt ebasoodsaid kõrvalmõjusid, ma arvan, et päris ilma põhjuseta alumiiniumist säilitava ainena ei loobutud suure hulga vaktsiinide puhul.
Kriku ütles:
Eh, Kriku, loe too definitsioon uuesti läbi – prooton läheb ilmselt mateeria alla. Teisest küljest on too määratlus nii kentsakalt sõnastet, et esimese poole järgi kuulub mateeria hulka ka kvark, teise poole (pärast “meaning”) järgi mitte. Ja ma veel arvasin, et ainult bioloogias on viljakam täpsetest definitsioonidest hoiduda, kui ei taha teaduse asemel vilusohvijasse laskuda :)
Miks inimesed siis tuhandeid aastaid tagasi välja ei surnud? Point oligi iselles, et osati ikka ravida küll, aga seda vana raviviise hävitati üsna sihikindlalt. Ja ka seetõttu, et lääne meditsiin ja kristlus peale tungis. Vanad eestlased ravisid edukalt taimedega. isegi kasvajaid. Muidugi oli tetaud haiguspuhanguid, mille vastu ei suudetud seista (rõuged jne) aga tegu oligi looduslike protsessidega rahvaarvu korrigeerimiseks. Täna päeval see enam nii pole, ja jälle põhjus, miks rahvaarv nii tugevalt kasvab. Looduses on ikka nii old, et tugevam jääb ellu. Muidugi on humaansus printsiibid jms oluline, aga samas see, kuidas aafrikas praegu aidsi jms ravitakse võib kunagi suht julmalt kätte maksta. Ja just rahvastiku kasvamisega. Ise virisetakse ju, et inimesed on seal näljas, ja et lääs peaks muudkui toitu ja raha saatma kohtadesse, kus iive vohab aga mullad viljakad ei ole. Suht surnud ring.
Lisaks see, et on legende, kus väidetakse, et enne kui linna katk tabas, nähti vikati sarnase esemega tumedaid tegelasi vilja sees millegagi toimetamas. Üsna astronaudite moodi olid. Sealt ka see vikatimehe ja surma seos.
Samal põhjusel, miks hiired, rebased või metskitsed välja ei sure.
Ja kustkohast sellised andmed pärinevad?
Ühesõnaga sinu arvates oleks hea, kui suur osa inimkonnast loodusliku valiku korras mõnda nakkushaigusse maha sureks.
Ei vasta tõele. Aafrika toidaks ennast kenasti ära, kui suures osas sõda ei käiks ja mingi elementaarne kord valitseks. Aafrika hädadel on sotsiaalsed ja poliitilised põhjused, mitte vähene mullaviljakus.
MM ütles:
Sest et paljuneti piisavalt kiiresti?
Yks v2ga hale artikkel. Selle kirjutise autor on tyypiline 6nnetu linnainimene, kes ei usalda ega austa oma keha ja vaimu. Arstid ei eksi mitte kunagi? Teaduslikult t6estatud fakte ei lykata ymber uute teaduslikult t6estatud faktidega?
@minaise – tänan huvi tundmast. Minu tervis on korras. Ma tõesti ei külasta arsti kuigi sageli. Tegelikult ei suudagi meenutada, millal tervishoiuteenust viimati vaja läks ja mis põhjusel.
Apteegist ostsin viimati hoopis homöopaatilisi terakesi, kuid seda demonstratsioonesinemise pärast ja sugugi mitte tarbimiseks mingi tervisehäda puhul.
Kokkuvõtteks ei ole maailm nii mustvage, nagu mõni inimene näidata üritab, et on puruterved alternatiivmeditsiinist abi saavad isendid ja puruhaiged, kes pidevalt tõenduspõhisest meditsiinist sõltuvuses on, kusjuures see sõltuvus on kunstlikult tekitatud ja oma hädadest saaks see inimene kui nõiavitsa väel lahti niipea, kui ta alternatiivmeditsiini poole pöörduks.
Meenutades professor Kaasiku sõnu on enamus haigusi niiehknaa iseparanevad ja lõpuks sureme ikka neisse tõbedesse, mida ravida ei osata. Mis muidugi ei tähenda, et arstiabi mõttetu oleks, aga nende nn alternatiiviusklike panus üldisesse heaolusse ja tervise edendamisse on olematu.
Olen kuulnud, et ebola ei levi, kuna ta tapab liiga tõhusalt! Haigestumist aitavad vältida niisiis väledad jalad! Alternatiivmeditsiini alla see vist ei käi.
typ ütles:
Tõepoolest, vaktsiinide osas valitseb maailmas alatootmine. :-(
See tuleb peamiselt sellest, et vaktsiiniäri ei ole võrreldes paljude teiste farmaatsiaharudega eriti kasumlik.
Minnes vandenõuteoorialisemaks võiks mainida ,et vaktsiinide jagamise varjus on inimeste peal katsetatud ka mitmesuguseid biorelvade komponente ja muud vastikut.
See aga ei puutu vaktsiinide toimivusse vaid on juba riikide poliitika.
Kriku ütles:
Vehklemiskunsti. Pärast musketite leiutamist jäi see kaunis kunst unarusse.
Ka hobuserautajat tuleb tänapäeval tikutulega otsida. Omal jalal oli igas korralikus asustatud punktis mõni sepp olemas.
1009. aasta münte osati ka täiesti adekvaatselt teha. Tänapäeval tee kuidas tahad, ikka kukuvad välja valerahad :-(
MM ütles:
Suridki. Külade kaupa. Linnade kaupa. Kõiksugustesse hädadesse — kes sõdadesse, kes tõbedesse, kes nälga, kes põuda.
Aga inimeste ületootmine oli suur ja mõned hõimud jäid alles ning nende lapselapselapselapse…lapselapsed elavad tänini. Kuid kergesti oleks võinud teisiti minna; terved inimeste liigid on viimase saja tuhande aasta jooksul täielikult välja surnud.
Kriku ütles:
Siis on veel olemas sihukesed probleemid nagu Sahara. Mitte väga kaua aega tagasi oli enamik sellest viljakas ala, täiesti sobilik põllumajanduseks. Aga siis tulid sotsiaalsed ja poliitilised põhjused ning nüüd on temast saanud üks maailma kiiremini kasvavaid kõrbeid.
Kriku ütles:
Ahh Kriku! Ei öelnud ma, et midagi osati paremini teha. Tehniliselt võttes on isegi käsitöölised, kes kasutavad 1000 aastat vanu töövõtteid, tihti paremad, kui muistsed. Põhjusi on mitmeid.
Viitasin lihtsalt sellele, et asjad pole iseenesest paremad lihtsalt seetõtu, et neid vanasti nii teha ei osatud.
Otsustades relvade järgi, polnud vehklemiskunst 1000 a. tagasi kuigi arenenud:)
Muide – ma ei vaidle ei digi ega Kriku vastu, ma pigem vastasin “iidsete tarkuste” ihalejale, Kriku lihtsalt keskendus mingile pisikesele kõrvalisele mõttele.
Aga tegelikult osati vist jumalasse küll paremini uskuda, ses osas pole just kuigi suurt progressi olnud:D
Muide, keskendudes pisikesele kõrvalisele mõttele, ma olen päris kindel, et need tulnuka välimusega mehed ja naised, kes, juhe taga ja korv peas, kitsal poodiumil teineteist oraga susata üritavad, tunnevad vehklemiskunsti tublisti paremini kui nende 1000 aasta tagused eelkäijad. Kui mitte muul põhjusel, siis seepärast, et toona nii intensiivselt harjutada üritanu vaevalt kuigi kaua hinges püsida sai.
Ma viskasin oma väikese provokatiivse küsimuse õhku ka justnimelt seoses iidse tarkuse ihalejatega. Ei ole sellist iidset tarkust, mis tänapäevasest millegipoolest üle oleks. Ei ole. Mitte ühelgi elualal ei ole.
Jah, tänapäeval tuleb hobuserautajat tikutulega otsida, aga seda eelkõige seetõttu, et hobuseid vähe on. Seppasid, kelle töö omaaegsetele kriipsugi alla ei jää (kuid kes kvaliteetsemaid materjale kasutavad), leiab ka tänapäeval. Jällegi, neid on vähe, sest inimesi, kes on nõus nende töö eest korralikult maksma, on vähe. Sama käib näiteks ka ornamental turning‘u (ma ei tea, kuidas seda eesti keeles öeldakse – ornamenttreimine?) kohta.
Erna retke võitjad ei jää alla ükskõik mis ajastu metsameestele.
Jah, moest läinud relvade käsitsemist võib näiteks tuua, aga ainult seetõttu, et nende asemele on asunud palju tõhusamad. Samas kasutatakse neid taaskehastamise seltsides, spordiklubides ning filmistuudiotes.
Ravimtaimede kasutamist on samuti tihti kujutatud kui mingit iidset ja kadumakippuvat tarkust – aga see on siiski pika aja jooksul akumuleerunud teadmistekogum, millele iga järgmine praktiseerijate põlvkond midagi lisab. 19. ning 20. sajandi jooksul on väga paljusid raviomadustega taimi väga põhjalikult uuritud ja suur osa farmaatsiatööstuse toodangust pärineb sellest allikast – tuntuim näide on ilmselt aspiriin.
Veel enam, see punkt ajaloos, millest edasi võis kõik varasemad ajastud teadmiste ja oskuste poolest ületatuks lugeda, saabus arvatavasti millalgi 18. sajandi alguses koos esimese laialt levinud aurumasinaga. Täpse piiri üle võib vaidlema jäädagi, aga igal juhul näib, et oleme juba vähemalt kaks sajandit oma ükskõik kus maailma paigas ükskõik millal elanud eelkäijatest targemad ja osavamad. Kui keegi tahab seda väidet vaidlustada, siis tehku seda konkreetsete tehnoloogiate näitel.
Ülalöeldu ei puuduta loomulikult rahvaluule rikkust, moraaliküsimusi jms.
Muide, repliigi korras veel Aafrikast – Aafrika pindala on umbes 10 Indiat, aga Indias elab ikkagi rohkem rahvast.
Ingmar ütles:
Ma küll pisut hilinenult sekkun, kuid:
paluks jääda füüsikaliste terminite puhul LOODUSTEADUSLIKE definitsioonide juurde. Antiikajast pärit definitsioonid võivad olla küll muidu võluvad ja pisut lünklik haridus ei pruugi lubada neil kahel selget vahet teha, aga paar tuhat aastat aastat tagasi ei lubanud tolleaegsed piiratud tehnilised vahendid säravaimatel mõtlejatel mateeria sisemusse veel küllalt sügavale sisse kiigata.
Ehk siis: mateeria ja aine (matter vs. substance) definitsioonid ei ole kattuvad. Näitena astrofüüsikast tunneme objekti mida nimetatakse neutrontäheks. See objekt ei saa meile tuntud füüsika printsiipide põhjal koosneda ainest selle enimlevinud definitsiooni järgi. Küll aga pole kahtlust, et tegemist on mateeriaga.
@kuuba – Tjah, inglise keele “matter” kipub pigem aine kui mateeria olema. Muteada jagatakse fundamentaalosakesi spinni järgi – poolarvulise spinniga on aineosakesed, täisarvulisega jõuväljaosakesed (ei garanteeri, et viimane termin täpne on), üks mateeria ta kõik.
Ingmar ütles:
Parem oleks neid vist ikka fermionideks ja bosoniteks nimetada. Viimaste hulka kuulub siis ka footon, mis on elektromagnetvälja vahendav osake. Kuivõrd bosonid mittemateeria on, ma ei oskagi mittefüüsikuna öelda. Kohati tundub, et see on pigem filosoofiline küsimus, aga kindel on see, et wikipediat sedasorti küsimuste puhul enam üleliia usaldada ei maksaks. Ehk tuleb elementaarosakesi sedasorti küsimuste lahkamiseks veelgi peenemateks jubinateks lahti võtta kui seni on suudetud.
@Tonda –
kahjuks on see hale propaganda, mis ei vasta tegelikkusele
SEe on sama, kui toodetakse igasugust inimesele mittevajaminevat kaupa aga samas tehakse tohutut reklaami, justnagu oleks see sulle eluks hädavajalik.
See vaid peenelt peidetud propaganda ja usk, mida juba emapiimaga sisse söödetakse.
Mina ei tunne ühtegi vanaks elanud inimest, kes oleks arstiabi kasutanud või arstirohtusid tarvitanud ja vanaks elanud. irw Need inimesed, kes on juba üle 80 ja 90 on enamasti arsti ainult piltidelt näinud või minimaalselt. Samas on nende seas aga palju, kes oskavad end turgutada ravimtaimede ja muu staffiga. Kõige suurem on muidugi USK.
Kui teis on tugev usk meditsiini, ehk see aitabki!
typ ütles:
Seega, kuna ma ei tunne ühtegi mustanahalist, siis küllap neid ei eksisteeri.
teine loogikaviga: kas sulle pole pähe tulnud, et arstimeid vajavad inimesed üldiselt siis, kui tervisliku seisundiga midagi korrast ära on? Ma ei ole siin kuskil näinud seisukohta, et ravimite regulaarne (põhjuseta?) tarvitamine on pikaealisuse saavutamise saladus.
Typ ütles:
Tutvustame siis mõnda. Dalai Laama,t näiteks. Too peaks iidsete tarkustega ja ravimtaimedega võrdlemisi hästi kursis olema ja sellegi poolest eelistab ravitsejatele arste.
http://www.epl.ee/artikkel/457296
http://www.minut.ee/article.pl?sid=02/01/28/1458209
Kui tema ka iidseid tarkusi ei tea, kes siis veel?
See on juba rohkem Teie probleem.
Kriku ütles:
On küll. Seejuures olulisimas. Kooselus loodusega nimelt. Meie vägev keemia ja võimas tehnika on üksikindiviidide elu pikendades kasvatanud inimkonna, kes on lõpule viimas endale sobiliku elu hävitamist maa pealt. Ehk hakkavad prussakad otsast peale ja saavad meist paremini hakkama vastutustundetu arengu pidurdamisega. Aga mis meil sest. Meil on intellekt ja läänelik arengumudel – kogu aeg kiirustada kuhugi, kuhu ei oleks vaja minna, kogu aeg tahta lisa asju, mida just vältimatult ei peaks omama ja kogu aeg katsetada piire, mille taga ootavat koletist me ei oska näha. GMO on tulnud. Head isu! Lihtsalt näiteks.
Keegi vanakreeka filosoofidest arvas, et eksperimendid ja katsetused on mittevajalikud. Et piisab vaid õietimõtlemise kunsti omandamisest ja tõesed teooriad tulevad ludinal. Tõsiselt räägiti tol aal kolmest elemendist nagu tuli, vesi ja maa. Edasine loodusteaduste areng näitas siiski, et keemiat lihtsalt lambist välja mõelda ei saa. Minuteada apteekrid olidki esimesed keemikud. Loodusest saadavaid ravimeid, mida ka tänapäeval kasutatakse on palju. Kõik me esivanemad teadsid mille vastu on hea tammekoor, pajulill, raudrohi või palderjan. Et liigesepõletikule on leevenduseks haige koha nühkimine vastu raudkivi (magnet), siis veel kupud, kaanid, aadrilaskmine, hammaste väljatõmbamine jne. Mõnelgi juhul pole tänapäevane farmaatsiatööstus leidnud tõhusamaid aineid, kui looduses saadaval. Paraku ei tea ma, et keegi ravitsejatest seljataks puukentsefaliidi või lõikaks välja teie pimesoole. Seda veel, et ka inimene on osa loodusest. Aeg, kus kooskõlas loodusega kanepit saab popsida, kestab veel. Valikuvõimalusi on.
typ ütles:
Sellele on väga lihtsad seletused. Kas sinu valim on väga väike (tunned 1-2 90 aastast) ja/või sa lihtsalt ei tea, et keegi ravimeid võtab. Need inimesed, kes praegu on 80-90-100 aastat vanad, on sellise kasvatusega, et nad üldjuhul ei reklaami, et võtavad regulaarselt mingeid ravimeid ( ja lisaks veel, et miks peaks mõni soliidses eas vanahärra/daam mõne nolgiga oma terviseprobleeme arutama). Arvestades sinu veendumusi ( ja ka keelekasutust), siis vaevalt sa arstide seltskondades liigud, nii et sinu reaalsus on tugevasti moonutatud ehk sa usud eelkõige seda, mida ise tahad.
Ma ei tea, kuipaljudel siinkirjutanuist (ja kuipalju) on lapsi või kogemusi nende ravimisega. Minul on kogemusi. Ja väidan, et reeglina jõuab “posijateni” – kelleks iganes neid ka pidada – lapsevanem siis, kui ta on ummikseuisus “tavameditsiiniga”. Loendamatud kõrvapõletikud, astmaeelsed bronhiidid, allergiad jne. Paljud neist krooniliseks muutunud just tänu “tavaravimite” üleannustamisele. Ja arstid tõstavad käed üles ja kuulutavad olukorra lootusetuks.
Mida siis teha? Ehk mida soovitaks tõsiusklik teadusejünger?
inz ütles:
Muideks. Oled kindel, et see oli teadlik harmooniline kooselu loodusega, mida inimesed harrastasid? Et siis 1000 aastat tagasi elav murumütsiga toorukummardajast ning parasjagu metsa raiuma minev eesti mees poleks andnud poolt kuningriiki võimaluse eest kasvõi pool päeva kasvõi vana hea “Družbaga” töötada, selle asemel et kirvega neid va puid langetada? Ning oleks vaid sülitanud moodsa traktori peale ning kindlalt hobusega oma põllule läinud? Või ikka eelistanud ise sõuda, mitte poleks rõõmust lakke hüppand, kui keegi tema laevukese päramootori oleks paigaldanud?
Neid näiteid võib veel ja veel tuua- aga minul on küll tunne, et kooselu loodusega oli pigem toonase tehnoloogilise arengu juures ainuke võimalus, mitte vaba ja teadlik valik. Ning ausalt öeldes, kui kooselu loodusega tähendab alati nurga taga luusivat võimalikku näljahäda (sa isegi ei kujuta ette, mida see tähendab, eks?), ohtu metsas lillikesi korjates looduslike huntide poolt sööduks saada ja kõike muud taolist, siis tänan, ei. Andke mulle GPO-d ja püss! :P
typile- mina aga näiteks olen inimene, kellel tänu moodsa meditsiini sekkumisele on siiani võimalik seda maailma nautida ning kes teab, äkki isegi 80-90 aasta vanuseks elada. Ning ma usun, et kui sa oma tutvusringkonnas natuke ringi küsid, leiad sa üllatavalt palju samasuguseid inimesi…
See ei ole teadmiste küsimus. Inimkond liigina on paljunenud nii hoogsalt, kui keskkonnatingimused on paljunemist lubanud ja teinud seda täpselt samuti kui teisedki liigid. Inimese ainus eripära on ainult see, et inimene on levinud üle terve planeedi. See on puhas instinktidele allumine, millel pole teadmiste ega tarkusega midagi ühist.
1000 aastat tagasi üritasid inimesed loodust allutada täpselt samamoodi nagu tänapäeval, ainult et neil ei olnud veel selleks eriti häid vahendeid.
Mis mõttes?
@inz – Kooselu loodusega, jah. Soovituslikku lugemist: Lihavõttesaare ajalugu, Islandi ajalugu. Siis tasub pilk visata Eestimaa metsasuse arengukäigule (okei, selle suuremad fluktuatsioonid on jäänud viimastesse aastasadadesse, nii et tuhande aasta argumendina see arvesse ei tule). Tasub ka lausa tõsimeeli muinasjutte lugeda – näitavad ilmekalt meie esivanemate suhtumist loodusesse.
A’ nagu Kriku juba sõnastas, küsimuse all ei olegi mitte niivõrd suured keskmised, vaid tänapäevased tipud vs. 1000 aasta tagused tipud, ja väide on, et tänapäevased on omal alal eelkäijatest kaugelt üle – niiviisi igal alal. Ma ei julge lausa raudkindlalt raiuda, et erandeid pole, aga ühtki pähe küll ei tule ja keegi teine pole ka siiani ühtki nimetada osanud.
Kas üle või vähemalt samal tasemel. Kindlasti on asju, mida viimased x tuhat aastat on juba osatud väga hästi teha ja mida polegi enam võimalik eriti paremini teha.
@Kriku –
Täpselt nii ongi. Korduv antibiootikumide kasutamine peidab haiguse “teki alla”, selleks et ta mõne aja pärast saaks sealt uuesti välja pugeda. Ja siis juba kroonilisemas vormis. Ja nii, et on tekkinud resistentsus eelmisele ravimile.
Minu lastel on katkenud korduvad kõrvapõletikud ja bronhiidid peale seda, kui lõpetasin perearsti poolt soovitatud ravimite andmise ja valisin loodusravi.
Tavaravimitel on ju sageli kõrvaltoimed. Neist eriti ei räägita, aga kuipaljud emad vaevlevad oma laste lõputul ravimisel just seetõttu…Nokk kinni, saba lahti.
Antibiootikumidega on inimkond lollusi teinud küll (loomasööta segamine ilmselt kõige ogaram näide) ja teeb mu arvates ka praegu; olen ise ka hambaarstilt profülaktika korras antibiotsikuuri saanud, mille mõistlikkuses ma pehmelt öeldes kahtlen. Siiski, akuutsed antibiootikumidest tingitud probleemid on reeglina seotud poolelijäetud raviga – kui kuur kenasti lõpuni teha, siis puristad veidi aega potti ja pärast ei tohiks suure tõenäosusega probleeme olla, v.a. juhul, kui oled sama antibiotsi kuuri varem pooleli jätnud.
Muidugi juhtub ka äpardusi; kui sind vaevav bakter konkreetse aine vastu resitentne on, siis keerad seda tarbides ainult sisemust sassi ja tervis läheb vaid hullemaks. Aga haiguse pelk allasurumine antibiootikumi mõjul on muteada jamajutt – antibiootikum kas toimib ja teeb puhta töö või ei toimi üldse. Seda eeldusel, et alustatud ravi lõpule viiakse. Mööndes, et ma pole kaugeltki selle ala spetsialist; kui meil mõni arst läbi astub, paluks ümber lükata või takka kiita :)
Esiteks ei jäta antibiootikumravi pooleli ükski hooliv ema.
Teiseks ei tee enamus perearste 90% juhtudest enne ab väljakirjutamist mingit bakteri tundlikkuse testi.
Kolmandaks puristab peale ab-d potti vaid täiskasvanu. Lapsed on tundlikud ja neil on tagajärjed pahatihti palju pikemaajalisemad ja kurjemad.
Kogemusi, palun kogemusi oma laste ravimisest! Enne, kui tulete sõna võtma.
Liiga kergekäeline antibiootikumide välja kirjutamine on probleem küll.
Kui lapsed suuremaks kasvavad, siis sellised asjad lähevad tihti ka leebemaks ja lakkavad. Mul olid ka mingis eas sagedased kõrvapõletikud.
Mida see loodusravi siis endast kujutas, mis aitas?
Ma arvan, et mina oleks esiteks mõne teise arstiga konsulteerinud ja siis edasi vaadanud.
Ingmar ütles:
Puust harjutusmõõgad ei ole sugugi uus leiutis.
@inz –
Lääne tsivilisatsioonil on niisugune põnev omadus, et ta on kasvanud suureks ja keeruliseks. Keerulisemaks, kui paljud inimesed mõistavad. Tervet hulka läänetsivilisatsioonile omaseid detaile ei pruugi üksik lihtinimene elus kordagi näha.
Mõned nendest inimestest, kes enamikku tsivilisatsioonist ei mõista, hakkavad siis kummalist filosoofiat tegema. Kes leiab, et kui nad bioloogiat ei mõista, siis ei ole tüvirakke tarvis uurida; kes avastab, et kui nad pangandusest aru ei saa, siis ei ole raha olemas …
hjarg ütles:
Klassikaline näide: Lihavõttesaar. Elasid-elasid selle asukad harmooniliselt koos loodusega, kuni ühel päeval enam ainsamatki puud järel ei olnud.
Aga muidugi on Lihavõttesaar nii äärmuslikult läänemaine, et ta Lõuna-Ameerikast veel tuhandeid kilomeetreid lääne pool asub. Küllab see lääs ikka üks paha ilmakaar on.
inz, sa võiksid lugeda näiteks, näed, sellist raamatut, et saada veidike perspektiivi, mis on meie environmentaalias müüt, mis tegelikkus:
http://www.amazon.com/Skeptical-Environmentalist-Measuring-State-World/dp/0521010683/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=books&qid=1239013846&sr=1-1
Üks asi, mida sagedaste tervise probleemide puhul tasuks teha on allergiatest. Allergilised reaktsioonid kutsuvad ka põletikke esile. Tihti inimesed isegi ei tea, et nende igapäevane tervislik seisund pole normaalne. Nad arvavad, et nad on lihtsalt teistsugused.
ei õigusta siin homöopaate või kedagi kes ei vaktsineri, kuid autori kirjutisest on näha, et inimene on äärmiselt kitsa silmaringiga ja suht teadmatuses lahmija. elu ei ole must-valge. naljakas lugedagi kui ühehülbaliselt antud probleemi on kajastatud. kulla autor, alun ära kirjuta enam, tegid niigi endal margi väga täis.
@omanimi –
Minu arust teevad enda margi täis inimesed kes uriini joovad usus et see ravib midagi paremini kui mõni muu mürgine aine.
Maailm ei pea olema mustvalge et jama ära tunda.
Minu arvates on lahmimine kellegi kohta millegi ütlemine ilma argumentatsioonita. Omanime viimane postitus mahub ilusti sellesse määratlusse. Milles avaldub autori teadmatus? Millised probleemi tahud on jäetud kajastamata?
Laske ma ka kirjutan natuke. Teema on mulle tuttav.
Ühel heal õhtul meile uksekell. Abikaasa läheb avama – võõras neiu ukse taga. Ütleb – tema tuleb nüüd meile elama. Et üks inimene olla talle ütelnud, et tema peab nüüd meie juures elama hakkama. Tuli välja – see inimene ekstrasenss olevat. Ja neiu muudkui trügis sisse. Abikaasa võitles vastu. Lõpuks tuli välja – vastaskorteris elav ektsrasenss oli SKISOFREENIAT põdevale neiule suutnud selgeks teha, et tema haigus on kinni tema vales mõtlemises ja mingites energiates, et too peab nüüd hakkama õigesti mõtlema ja omapead elama (mingi probleem neiu emaga?). Neiu oligi jätnud rohud võtmata ja loomulikult täiesti segi läinud. Aga selle asemel, et oma autoriteeti kasutada neiu mõjutamiseks (võta rohtu, mine arsti juurde), palus too ekstrasenss MEIL teha nägu, justkui oleks MEIL vaja koos kiiresti kuhugi minna ja päästaksime ta niimoodi tülika patiendi eest. Toona olin loll, sõna otseses mõttes, noor ja loll, ei ütelnud sõnagi vastu – jätsimegi neiu sinnasamasse trepikotta seisma, ise sõitsime ekstrasensiga linna peale. Aga neiu oleks võinud meeltesegaduses mida iganes teha, temaga oleks võinud mida iganes juhtuda! Pärast olla ta oma “õpetajale” helistanud ja oma halva käitumise pärast vabandanud – aga tema polnud ju süüdi! Ja sarnane situatsioon kordus minu teada veel vähemalt korra.
Sama ekstrasenss on juttude järgi üritanud ka “päästa” vähihaiget last. Laps veeti arstide vastuseisust hoolimata haiglast minema ja hakati “puhastama”. Olevat teise “peaaegu puhtaks saanud”. Aga siis tulid arstid vahele, viisid lapse haiglasse tagasi. Laps suri. Loomulikult olid selles süüdi arstid, mitte esktrasensid, kes vähist ja vähiravist midagi ei teadnud ja katkestasid raviskeemi. Vähk on väga raske haigus, on paranemisperioode, on haiguse progresseerumise perioode. Ravi on raske ja sellel on rängad kõrvalmõjud. Ehk oleksid arstid suutnud lapsele anda lisaaega nädala, kuu või aasta, ehk oleks ta terveks saanud. Iga võidetud päev oleks olnud võit tema vanematele. Aga ehk ongi hea, et laps, kes niikuinii oli surmale määratud, sai ravi kõrvalmõjudest puhkust ja suri tänu ekstrasenssidele nö halastussurma? Igal juhul oleks huvitav teda (tegelikult mitte), mis tunne on elada teadmisega, et oled mõne inimese surma põhjustanud?
Minu oma lapsel oli kurk haige (muid hädasid sinna juurde, mida mina teadsin, aga esmakordse emana ei osanud väga hulluks pidada). Ekstrasenss pakkus lahkelt abi – kõrvad olevat haiged, vaja kõrvavaiku eemaldada, nende vaigutorudega, teate küll. Mul polnud toona aimugi, et neist midagi tolku pole ja et nad lausa ohtlikud võivad olla. Tegime torusid, abi ei olnud. Auras olevat olnud mingi ring kuklas. Võtsin omaenese teadmised kokku, vaatasin lapsele kurku ja viisin ta kiiresti arstile. Mandlipõletik ja suurenenud adenoidid. Paari kuu pärast olid tal mandlid ja adenoidid eemaldatud, öine norskamine kadunud, söögiisu tagasi, kaaluiive positiivne ja kasvu viskas kuu ajaga mitu sentimeetrit (aasta vältel polnud kasvanud sentimeetritki). Ta oli siis kolmene. Aitäh arstidele ja mu oma emale, kes oli mulle suutnud natuke kainet talupojamõistust ja laste ravimist õpetada – hea, et see mulle õigel ajal meelde tuli. Väikese sarkastilise vahemärkusena võib lisada, et ekstrasensi enda kõrvad ei näidanud teravneva kuulmise märke ka peale pikaajalist pidevat “torutamist”…
Näiteid võin tuua palju. Ühte asja olen mõistnud, vaadates seda “arsti” ja tema “patsiente” – enamasti need inimesed ei olegi füüsiliselt haiged ja vajavad vaid seda, et keegi neid ära kuulaks ja nendega tegeleks. Teiseks – nad nopivad tema jutust välja just selle, mis “täppi” läheb ja mis neile sobib. Valed diagnoosid nad unustavad ära. Aga kui mulle öeldakse, et “Ma näen – sul hammas valutab”, ja mul hammas teps mitte ei valuta ja pole viimased 5-6-7 aastat enam ükski hammas valutanud, siis mina ei unusta seda ära. Ja kui ekstrasenss väidab, et mu abikaasal olevat stenokardia – ja ma ütlen et ei, ta on arstil käinud, tal ei ole süda haige, siis öeldakse mulle – jah, aga stenokardia ei olegi südamehaigus, see on rinnaangiin… (abikaasal tegelikult roietevaheline närvipõletik). Kes viitsib, võib välja uurida, mis stenokardia on – südamehaigus või… Mulle õpetati seda omal ajal koolis. Sellise “arsti” kätte usaldavad inimesed südamerahuga oma tervise, kes ei suutnud iseendal haigust diagnoosida. Käis ja lonkas, käis ja lonkas, kurtis – istmikunärvi põletik, valutab, käia ei saa. Nojah, istmikunärvi põletik raviti uue puusaliigese panemisega. ;)
Oijah. Mis vaktsineerimisse puutub, siis siin on üks väga lihtne põhjus, miks inimesed sõna otseses mõttes lolli juttu suust välja ajavad (Nagu üks ema ütles – meie elame siin aasade ja metsade keskel, meil ei ole siin mingeid koledaid haigusi, miks ma peaksin teda vaktsineerima? Tea, kas ta laps jääb elu lõpuni metsade ja aasade keskele, ei lähe lasteaeda ega kooli, ei õpi ametit ega lähe turule ega poodi?). Tänu vaktsineerimisele ei ole meil enam rõugeid, lastehalvatust, sarlakeid, leetreid. Enamik meist ei tea, mis on tuberkuloos ja mumps või läkaköha. Aga see on ainult tänu sellele, et valdav osa elanikkonnast on mitme põlve vältel vaktsineeritud. Lastehalvatuse epideemia möllas Eestis alles hiljuti, möödunud sajandi keskel. Lugege Oskar Lutsu – kuidas terved külad tühjenesid inimestest sarlakiepideemia ajal. Me võtame enesestmõsitetavana, et neid haiguseid enam ei ole, aga see on ainult ja ainult tänu vakstineerimistele. Ja kui need lõpetada, siis – egfa haigused maailmast kadunud ei ole. Haigustekitajad on maailmas alles, piirkonnad, kus levivad rõuged, tänaseni alles ja ootavad inimmaterjali, mida mööda levida. Kui elanikkonna vaktsineerituse tase langeb alla kriitilise piiri, siis on oht leida ennast taas keset epideemiat. Ja kui mitte enne, siis just siis hakkavad inimesed jälle aru saama, et vaktsineerida on vaja. Kui oma laps on puukentsefaliidist pooleldi halvatuna voodis või läkaköhas, siis jõuab vajadus kohale. Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimed on kõik võimalik leida intenetist, seda saab küsida arstilt. Lastele on tänapäeval oluliselt ohutumad ja puhtamad vakstiinid kui nõukogude ajal, kui keegi ei küsinud vanema nõuskolekut vakstineerimiseks, ega küsinud, ega tal mõnda allergiat ei ole – arst tuli kooli ja torkis kõik lapsed läbi. Ravimitööstus loomulikult teenib vaktsiinide tootmisega raha, aga kahjuks ei mõtle keegi sellele, kui palju KULUB ravimitööstusel raha vaktsiini väljatöötamiseks. Ja et vaktsiinidest ei tule mitte ravimitööstuse põhikasum – ma pakun, et põhikasum tuleb vitamiinide ja muude toidulisandite tootmisest ja aspiriinist.
Oma lapse esktrasensi hoolde usaldamisega näitavad vanemad, et neil pole päris kõik asjad ülemisel korrusel kombes ja et nad on iseenese mugavuse nimel valmis ohvriks tooma lapse tervise (loomulikult on mugavam vedada last ekstrasensile, lasta talle käsi peale panna ja tema kohal kristallpulgakesi hõõrutada, kui viia ta arsti juurde ja asuda koostöös arstiga last ravima – see viimane eeldab tavaliselt ka seda, et vanem teeb ndale selgeks, mis tema lapsel viga on ja järgib teadlikulr arsti näpunäiteid. Ekstrasensi juures aga piisab vähesest – tsiki-priki, tinn-tinn, panime auras augu täis, nüüd põletage kodus viirukit ja tulge nädala pärast jälle. Ja jootke talle seda vett, kus on Atlantise kristallid sees olnud – teil ei olegi Atlantise kristalle – ma annan teile, aga te võite need muidugi ka päriseks osta, need on väga head, ühendavad teie ajuvõnked kõrgemate sagedustega, vastavalt kvantmehaanika seadustele…).
@karukell –
Loodusravimitel, st kui silmas on peeetud ikka ravimtaimi, mitte kritalle ja püramiide, siis ka neil on kõrvalmõjud ja sageli väga tõsised, näiteks surm. Ka loodusravaimite puhul peab väga hästi teadma, mida teha – millal koguda, kuidas töödelda, kuidas valmistada ja MIDA valmistada, kui palju anda. Kõige lihtsamad näited on maikelluke ja paiseleht. Ravimtaimede kasutamise oskus ei erine millegi poolest kaasagsest ravimikunstist – selle vahega, et ravimataimi katsetasid inimesed iseendi peal, mitte loomadel või bakterikultuuridel või viirustel katseklaasis. Nende teadmiste omandamine võttis tuhandeid aastaid ja talletati inimeste peades, aga toimeained nendes taimedes on sagedasti just needsamad, mida kasutatakse ka apteegi pillides – viimastes vadi puhastatud kujul või sünteetilistena, mistõttu nende toime on tugevam ja sageli paljud kõrvalmõjud just nimelt elimineeritud või vähendatud, võrreldes loodusliku analoogiga. Ma esitan nipiga küsimuse – kas sina annaksid oma lapsele pigem aspiriini või pajuoksaleotist? Vastuse leidmiseks soovitan lugeda viimast “Horisonti”.
Antibiootikumidest – olen ema, mul on laps. Antibiootikumi on talle 8 eluaasta jooksul välja kirjutatud ÜKS kord, alati on arst leidnud muu variandi ja soovitab eelkõige kõige leebemaid ravimeetodeid – kui need ei aita, saab alati kangematele üle minna. Kurk haige, nina kinni – astelpajuõli, saialilkletinktuur, mesi, kuum tee. Palavik – viinaga määrimine, jõhvikamahla.
Aga ma olen kindel, et kui lapsel OLEKS antibiootikumiravi tõesti vaja, siis ma seda ka teeksin. Ja tänapäeval annab ka apteeker koos antibiootikumidega soovitused, kuidas võtta ja mida teha, et loomuliku mikrofloora tasakaalu sälitada. Kui seda juba arst ei rääkinud. Sest antibiootikumide kõrvalmõju tuleneb sellest, et need hävitavad ka organismi “oma” baktereid, mis toimivad kaitsekilbina tõvestajate vastu – selle tulemuseks võivad olla seedehäired (näiteks jämesooles on meil hulk baktereid abiks seedeprotsessi lõpetamisel) või mikroseente vohamine (soor, tupeseen – bakterite ja seente vahel käib pidev võitlus ruumi pärast ja loomulikult seen vallutab koha, kui see bakteritest vabaneb). Neid asju õpetatakse põhikooli bioloogiakursuse raames ja terviseõpetuses, nii et põhikooli lõpetanud inimene peaks põhimõtteliselt oskama selliste kõrvalmõjude kohta arstilt ka ise küsida, kui arst nii tume on, et ei märka rääkida. Resistentsus on muide enamasti justnimelt ebaõigelt läbiviidud antibiootikumiravi tulemus – tuleb järgida skeemi, sest katkestused ja pausid raviskeemis annavadki ellujäänud bakteritele võimaluse paljunemise käigus muteeruda ja soodsal mutatsioonil levida, ja paljunevad nad imekiiresti.
http://www.reporter.ee/2009/04/15/vanemate-pisarad-kalmukunkal-miks-suri-meie-vaike-karolina/
väga masendav lugu,aga oma kogemustest perearstide ja nende soovitustega, oleks ma kohe nii väikse lapse ja nii kõrge palaviku puhul kiirabi kutsunud.
muide kui vaadata seda töömeest basseini ääres tatsamas siis on selge et see juhataja valetab,neverever ei usu et seda venda pestakse ja ta nende saabastega väljas ei käi.
@circles:
Mainiks ära,et keemial ja keemial on ka vahe….saab liigitada kaht sorti keemiat,ehk siis looduslik keemia ja nn sünteetiline keemia.
Need inimesed kes ütlevad,et kõik looduslik on ka keemia..neil on mõneti õigus ja samas pole ka. Erinevad ravimid näiteks ja vaktsiinid sisaldavad sünteetilist keemiat,mis võib tervisele kahju teha.
PS. Maailm pole must ja valge,skeptikutel ja samas ka paadunud nn usuhulludel tasuks olla avatud meelega ja vaadata maailma erinevatest vaatevinklitest. Mina ei asu kummalgi poolel,vaid olen natuke mõlemat,sest see avardab maailma vaadet. Kumbki äärmus pole hea,tõde võib olla kummagi äärmuse vahepeal ! Ideaalne oleks inimeste tervisele see kui nii alternatiivmeditsiin kui ka nn päris meditsiin teeksid koostööd-neid kahte peaks võtma ühtse tervikuna,mitte kalduma ühte äärmusesse ja teist poolt maha materdama!
mari ütles:
Tõsi ka või?