Uus aasta algas jaanuaris, kokkuvõte ja lugusid
2012. aasta sai läbi ja allpool lühike kokkuvõte skeptik.ee aastast.
Külastuste tipppäevad olid 5. juuni (Veenuse üleminek), 1. oktoober (miljon eurot) ja 19. november (planeetide seis).
Loetuimad lood 2012. aastal:
- Kuidas Rubiku kuubik kokku keerata (4595)
- Milline on planeetide seis 2012. aasta 21. detsembril? (4494)
- Maailmalõpp aastal 2012 (3579, see lugu on ka kõigi aegade loetuim 27 700 lugemiskorraga)
- 1 miljon eurot, kasvõi nõiavitsaga pildamise eest (2806)
- Maaülikool selgitab Viljo Viljasoo juhtumit (2553)
- Veenuse üleminek 6. juunil 2012 (2292)
Valik populaarseid otsisõnasid: skeptik.ee, viljo viljasoo, aigar säde, elery tammemägi, maailmalõpp, clovis clotilde eesti päritolu, soolalamp, elver loho, jure biechonski, ruubiku kuubiku õpetus, 21.12.12, käejooned, gunnar aarma, saientoloogia, viigi viil, “petri krohn” site:ee, amway site:ee, lille lindmäe, maailma lõpp, revolutsioon majandusteaduses, pesupall, martin vällik, skeptik.ee poliitiliselt korrektne pseudo, neurolingvistiline programmeerimine, maailmalõpp 2012, adik levin, peeter liiv, aspartaam, kirna mõis, kalju paldis, toidutalumatuse test, homoöpaatia…
Visiite kokku 147 098 (u 400 päevas), lehevaatusi 286 846 (780 päevas), unikaalseid külastajaid 88 658 (päevas 240), need numbrid on võrreldes eelmise aastaga languses. Keskmiselt ollakse lehel 4 minutit.
Eelmine kokkuvõte on leida siit.
Kuivõrd oluliseks suhtluskanaliks on skeptik.ee puhul saanud ka Facebook, siis annan teada, et 6. jaanuari seisuga on 2150 inimest ‘Meeldib’ või ‘Like’ nuppu vajutanud. Kui palju seal sissekandeid ja kommentaare on, ei oska välja võtta, aga kohati on tegevus Facebookis aktiivsem ja ägedam kui siin koduküljel.
Sügisel toimus Tallinnas kolm reaalset kohtumist ja püüame sellesuunalist tegevust edasi ajada.
Vahepeal toimus MTÜ Eesti Skeptik üldkoosolek, kus otsustati, et juhatus on üheliikmeline ja juhatuse liikmeks on Martin Vällik. Elver soovis seoses muude tegevustega juhatusest kõrvale jääda.
Tõstan siia loo alla detsembri loo all olevad leiud jaanuari ajakirjandusest.
eilne Postimees vahendab Kas teadlased lahendasid sügelemise saladused?
Postimees:
Postimehes: Looduskatastroofid kasvatavad religioossust
salvey ütles:
Tundub loogiline. Äge stress pärsib kriitikameelt ja mitmed organiseeritud religioonid on üles ehitatud just ägedas stressis inimeste hõlmamisele. Nii palju kui mina isiklikult tunnen endiseid mitteusklikke, on kõik kirikute rüppe sattunud vahetult pärast suuremat isiklikku üleelamist. Mis on ühest küljest tülgastav, teisalt täiesti mõistetav. Mida on skeptikul pakkuda katastroofis pere kaotanud inimesele võrreldes igavese hauataguse elu lubadusega, millega liputavad sektid?
@Mart K.:
Lubadust, et homme paistab jälle Päike ja maailm ei lõpe veel ära?
dig ütles:
Kardan, et drastilisematel juhtudel jääb sellest väheks…
Postimees tutvustab nähtamatut tapjat — deemonit, kelle sir Isaac maailma kutsus.
Mother Jones tutvustab substantsi, mis alandab paljude ameeriklaste IQ’d ja tõstab kuritegelikkust: tetraetüülpliid.
Postimees: Igor Mangi rabav paljastus: maailmalõpp siiski toimus
dig soovib isand Mangile uueks aastaks tuhandet imeilusat maailmalõppu, mida keegi teine ei näe. See teeb ühe maailmalõpu keskeltläbi iga kaheksa tunni ja 46 minuti tagant.
Postimees ajab jälle lolli juttu toksilistest substantsidest.
Postimees kirjutab Schrödingeri omnibussist.
Postimees: Spirituaalsetel inimestel on suurem risk vaimsete probleemide kogemiseks
Tallinna Postimees räägib, kuidas surm võib läbi imelike njutooniliste jõudude ühe inimese küljest teisele nakata.
Missuguste jõududega vana alkeemik küll mänginud on!
dig viitas P-mehele:
Ma küll ladvast laksin, kuna pole uurimuse metoodikaga tutvunud (ega vast pädev seda hindamagi), aga äkki töötab korrelatsioon ka teistpidi — inimestel, kellel on suurem tõenäosus kunagi vaimsete probleemidega kimpu jääda, on ka suurem kalduvus “spirituaalsusele”?
Ehh, selle “spirituaalsuse” jaoks peaks tegelikult olema eraldi omatüveline sõna, mis kellelegi liiga ei tee.
@dig:
Teema täienduseks – Apppiiiii! Järjekordne Meroving ilmus välja. Ma enam ei suuda … Kõrvad lonti ja vasakule ära …
Astroloog Igor Mang peab end Kristuse vereliini pärijaks, ajakiri Naised 03.01.2013 http://naistemaailm.ee/inimesed/persoon/17B1F/#Astroloog%20Igor%20Mang%20peab%20end%20Kristuse%20vereliini%20p%C3%A4rijaks
Mart K. ütles:
Üsnagi tõenäoline
Postimehe nupuke ütleb täpsemalt
nii huvi pärast küsin, kas näiteks kanepi tarvitajad (kellel eeldatavasti on ka “spirituaalseid kogemusi”võiks Sinu meelest teiste vaimsete probleemide all kannatajetega ühte punti jääda ja nende kohta peaks ka ” olema eraldi omatüveline sõna, mis kellelegi liiga ei tee”? Või võiks nende kohta sõna spirituaalne rahus edasi tarvitada? Või peaks mingi kolmanda sõna välja mõtlema?
P.S. Mõtlesin veidi, kuidas ma ennast määratleksin (olen pika elu jooksul (põhiliselt) hea portsu AD-sid ära söönud küll, ei hakka salgamagi) Kuna lihtsalt ei/ja vastamine tundub ülejõu käiv, siis pakun endale väikese skaala 0 – 10 välja (olgu siis hetke seisuga, sest elu jooksul võib ka väikesi kõikumisi siia lisanduda ju)
spirituaalsus: ee… 2/10 meibii
usklikkus: hmm… kas see tähendab mingit kindlat religiooni? mulle kõige lähemal oleks vast panteism, nii palju kui ma neid tean. See läheb ikka arvesse või? Sel juhul… ka vast ca 2,5 tuleb ikka ära.
ateism: jään jälle mõiste defineerimisega hätta (no Dawkinsi raamat ka lugemata ju) aga, ma ei ütleks, et sinna kõik ülejäänu jääb, mis 10-st puudu tuleb. Ateismi sõna kõlab ise liigselt nagu mingi usu moodi, millele ka üle ee… 2 punkti kulutada justkui ei raatsi.
Ülejäänu jätaksin lihtsalt ratsionaalsusele, intuitsoonile ja igapäevasele eluolule, kus ma nende küsimustega liigselt oma peakest ei vaevagi.
@O cookievaba Kameelion:
Kunagi oli üks internetiportaal kuhu sai sisestada sünnikuupäeva ja siis arvutas välja, et millal oli eelmine elu ja kuskohas.
sain vastuseks et olin näitekirjanik või filosoof, u aasta 1000 m.a.j. , asukohaks Austraalia.
Vähemalt oli endal naljakas.
uurija ütles:
mina arvutasin kunagi Milvi Kopluse raamatu järgi. Olin eelmises elus Poola põllutööline, ka vist ca 1000 aastat tagasi. Ei olnud eriti naljakas tookord, sest uskusin neid asju siis märksa enam ja no ikkagi kõigest põllutööline ju :)
@uurija:
Kunagi oli üks internetiportaal kuhu sai sisestada sünnikuupäeva ja siis arvutas välja, et millal oli eelmine elu ja kuskohas.
Netiportaalist ei tea ma midagi, kuid väidetavalt olin mina meessoost kütt, sõdalane 1500 aastate Shotimaal. Ma ei pea seda infot usaldusväärseks, ainult meelelahutuslikuks. Teades mütoloogiat, võib öelda et inimestel ei ole võimalik ajas rändamine, mateeriat muutva maagiaga tegelemine, neil puuduvad need väidetavad “imevõimed”, mida esoteerikud endale külge pookinud on. Esoteerikas on juttu “saladuste valvuritest”, kes takistavad kõigil omakasust lähtuvatel indiviididel saladuste juurde jõudmist. Võimete omandamise ainutingimuseks on omakasupüüdmatus.
Originaal Merovingidel ei ole Jeesusega midagi pistmist. Eestlased ei peaks jaburaid ulmekaid levitama, kuna Merovingide järglaste hulka kuuluv Raivo Seppo kirjutas oma suguvõsa ajaloost raamatu: Fredegunde, Neustria kuninganna https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155440.
Roomlaste järglaste –katoliiklaste jaoks ole pühaduseks kuulumine Rooma ülikute hulka. Selleks lüliks oli paganast Rooma patriits Ricimer. Tema õde oli Püha Clotilde vanaema ja http://en.wikipedia.org/wiki/Clotilde Saint Clotilde (475–545), also known as Clothilde, Clotilda, Clotild, Rotilde or Chroctechildis, was the second wife of the Frankish king Clovis I, and a princess of the kingdom of Burgundy. Venerated as a saint by the Catholic Church, she was instrumental to her husband’s famous conversion to Christianity and, in her later years, was known for her almsgiving and penitential works of mercy. Ricimer abiellus ise hiljem Clotilde vanatädiga.
Ricimerist: http://www.roman-emperors.org/anthemiu.htm
Ricimer’s sister had married Gundobad’s father Gundioc. John of Antioch tells a similar tale, which differs only in the identity of the church: …
This coordinated activity was even reported in Spain in 469 when an embassy to Anthemius returned:
“The legates that had been sent to the emperor returned announcing that, under his authority, a very immense army under three carefully chosen generals had been sent by the emperor Leo against the Vandals, and that Marcellinus likewise had been sent by the emperor Anthemius with an immense force allied to Leo’s army, and that Ricimer had been made the son-in-law of Anthemius and patrician… “
Peedistamisnarratiivi-iharaile võib huvi pakkuda järjekordse WingNutDaily loo anatoomia.
Millest säärane ehholaalia? Küünikud võiksid arvata, et autori pähe ilmub suts dopamiini iga kord, kui ta ütleb “water” ja “pollutant” — aga võib-olla arvab ta hoopis, et see juhtub lugeja peaga?
Washington Post toob meieni Rahvusvahelise Valuutafondi hipide järjekordse matemaatilise följetoni, kus need ilmselgelt puhtpoliitilistel kaalutlustel järeldavad, et valitsussektori kasinusmeetmed ei aita majanduskasvule kaasa.
Süüdi on mutrikesed Valuutafondi masinavärgis!
Postimees kirjutab, et Gruusia siseminister on oma juhiametis nii saamatu, et ei saa isegi otseste asetäitjate kompetentsusest iseseisvalt aru ja peab keemikud appi kutsuma.
UC Irvine teadustab geenialleeli DRD4 7R seostest elueaga.
Varem on DRD4 7R’i seostatud liberaalse maailmavaate, seksuaalse avatuse ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Siinsetel skeptilistel veergudel on mõnedele neist seostest vihjanud keegi Konspiraator, kes loomulikult asjale paraja annuse rassistlikku sousti selga valas.
Postimees: Nõid Nastja: kõige rohkem meeldib mulle inimesi aidata armuasjus
Al Arabiya räägib ketserlikust tööministrist, kes tahab naistele töökohti luua. Tundmatuks jääda soovivad klerikaalid ähvardasid ta surnuks palvetada.
Skeptikute heameeleks on saadaval ka tõend surnukspalvetamise tõhususe kohta:
Atlanta Journal-Constitution toob teateid Atlantast, kus kohalikule lennujaamale on tehtud hambaharjaähvardus.
Lennujaamlased võtsid tarvitusele asjakohased abinõud.
CNN räägib anglikaani preestrite uuest kompromissist gei-, abielu- ja tsölibaadiasjanduse alal.
Kes selle välja mõtles, on vististi enda ilmeksimatuses kindel.
Katrin Buchanani lugu tema blogist/Õhtulehest ma siia linkima ei hakka, sest MV-l on see FB-s. Kommentaariks sobib siin-kohal öelda, et väga tore ju, et inimene abi sai.
Lingin hoopiski ühe teise loo Toomas Pälli kohta Tartu Ekspressis, mis mullegi positiivselt mõjus, kuna naeru peale ajas.
Natuke pani mõtlema ka sellele, mismoodi taolise, tänapäeval paistab, et vägagi levinud elukutse, nagu bioenergeetik, tegevus õieti on – kui on – reguleeritud. Kas nad on FIE-d? Ja kui on, siis huvitav, mismoodi nende tegevus täpsemalt kirjas on. (Või tegutsevad täiesti haltuura korras, mis muidugi tähendab, et ei maksagi äkki makse ja riigil võib hulk raha saamata jääda.) Ei küsi kadedusest, vaid tõesti oleks huvitav teada ja ise ka otsida kusagilt infot ei oska (väga põhjalikult ei viitsi ka)
salvey ütles:
Ma ei leia, et mingite psühhotroopsete ainete tarvitamine või mittetarvitamine muudaks nii drastiliselt spirituaalsuse olemust, et peaks uusi sõnu kasutusele võtma. Kui alkoholi tarvitajal kujuneb skisofreenia, siis ta pole ju kvalitatiivselt teisiti haige kui karsklasest skisofreenik, ega? (V.a ehk juhul, kui psühhotroopse aine tarvitamine on vaimuhaiguse sümptomite ilmnemisega otseselt põhjuslikult seotud; neid häireid tähistatakse ICD-10 diagnoosidega F10–F19, “psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired” ja kõnekeeles öeldakse lihtsalt “jõi/süstis/suitsetas end lolliks”.)
Minu virin ei käinud mitte termini “spirituaalne” olemuse pihta (lõppeks saame me ju kõik aru, mida mõeldud on), vaid selle kohta, et meil pole “spirituaalsuse” asemel kena neutraalset eestikeelset sõna. “Vaimne” tähendab midagi muud ning “umbluutaja”, “uhhuu-usklik” jms on halvustavad.
Mart K. ütles:
Ausalt öeldes, ma ei olegi päris kindel, et ma saaksin päris täpselt igakord (näiteks tolle uuringu puhulgi) aru, mida sõnaga spirituaalne täpsemalt mõeldakse. Kas siingi ei või tõlgendus -võimaluste diapasoon päris lai olla?
Kas inimene, kel on mingit laadi psüühika häireid (no kas või toitumishäire, mida seal ära mainitakse) ei võigi siis vaimne olla või? Miks siis nii? Kas Juhan Liiv ei olnud vaimne inimene? Kui umbluu usklik või uhhuutaja ta oli, selle kohta puuduvad mul andmed. Muide, minu arust on Uhhuutaja päris kena sõna, nagu umbluu usklikki ega halvusta eriti kedagi. Palju neid sõnu siis ikka vaja leiutada on juurde, ajab segased asjad veelgi segasemaks. Ehki alati võib muidugi.
salvey ütles:
Sõna “uhhuutaja” jms on leebelt, kuid siiski ühemõtteliselt halvustav. Spirituaalsus ja vaimsus pole nii vastalised (kui nt spirituaalsus ja religioossus) ja sobiksid kontekstist sõltuvalt paremini ristkasutatavaks.
Öelda uhuutaja on sama kui nimetaksin saientistideks või teadusfundamentalistideks kõiki, kes teadusega tegeledes Objektiivset Reaalsust mainivad.
@snape:
aitähh silmaringi avardamast, püüan meelde jätta :)
Kas Te leiate siis ka, et peaks uusi sõnu leiutama?
@salvey:
Lihtsalt leiutamistuhinast ei jätkuks küll minul lusti, vajadust ma ei näe ka. Lisaks, nime võiks anda see, kes seda kannab. Nt sõna retriit asemel on eestlastel kasutusel selline sõna nagu “süvi”. Süvil osalejad võiksid siis olla süvilased või süvitsejad :P
Ehk, üldmõiste nagu spirituaalsus või vaimsus asemel saab teinekord kasutada täpsemaid määratlusi.
snape ütles:
Mulle meeldib end pidada vaimsete huvide ja püüdlustega inimeseks, aga kindlasti ei taha ma olla spirituaalne, seega teen neil termineil teravat sisulist vahet ja pean “vaimse” (“inimese sisemaailma puutuva; psüühikaga e mittekehalisega seonduv”, vastandsõnad “kehaline”, “füüsiline”) kasutamist tähenduses “spirituaalne” (“üleloomulikesse nähtustesse/olenditesse puutuv”, vastandsõnad “aineline”, “maine”, “mitteusuline”) nii ebaõigeks kui ka ebaõiglaseks.
Kunstnik, kirjanik, filosoof, teadlane jne võivad olla vaimsed, olemata spirituaalsed. Kaardimoor, astroloog, pastor, šamaan jne võivad olla spirituaalsed, olemata vaimsed. Või umbes nii.
snape ütles:
Vaesed öökullid :(
O cookievaba Kameelion osundas Mangi ettekujutust keskajast:
Saksa olmeajaloolane Otto Borst (kelle sugulus tema nimekaimu ja kolleegi Arno Borstiga on mulle teadmata) on raamatus „Alltagsleben im Mittelalter” (ISBN 3458322132 jt) käsitlenud konkreetset teemat, kuidas
lõhnaslehkas keskaegne linn. Neli lehekülge arutleb ja jõuab järelduseni, et umbes nagu loomadega talumajapidamine. Keskaegset õhu- ja veekvaliteeti, raiemäärusi, tervishoidu, sanitaartingimusi ning töökaitset on uuritud rohkem (ikka soovitan sel teemal artiklikogumikku „Mensch und Umwelt im Mittelalter”, ISBN 3898367002), meditsiiniajalugu ei saa keskaja tervishoiust üle ega ümber – ega ka mitte sellest, et näiteks keskaja linn ei suutnud end loomuliku iibe abil taastoota, ka katkude ja sõdadeta. Keskaegseid kalmistuid kaevanud arheoloogid oskavad rääkida maetute vanuselisest jaotusest ja patoloogiatest, mis on hulga proosalisem kui kuvab Mangi vaimusilm.Positiivselt lõpetades: väga elav ja värvikas keskaja elu kirjeldus on inglise ajaloolase Ian Mortimeri raamatus „The Time Traveller’s Guide to Medieval England: A Handbook for Visitors to the Fourteenth Century”, kohe alguses. Palju sellest on Inglismaa-spetsiifiline, aga nii mõndagi saab üldistada ja see on mitmekesisem kui „keskaja turgude” või rahvakirjaniku loodav ettekujutus keskajast.
snape ütles:
Aga spirituaalide lauljad? Neid ju ometi sobib religioosseteks inimesteks nimetada küll? No kas nüüd just igaüht isiklikult, aga põhimõtteliselt, ma arvan?
salvey ütles:
Muidugi võib leida igasuguseid nimepõhiseid seoseid (oletada nt, et spiritism on seotud kuigivõrd spirituaalsusega).
Ega ilmaasjata polnud orkutis valikut “spiritual, but not religious”, st tõepoolest pole need mõisted vastandpoolustel, kuid sageli eelistavad ühelt poolt nii uue vaimsuse kandjad (nn spirituaalsed inimesed) eristada endid religioossetest inimestest, sest juba sõna “religioon” seostub nendele institutsionaalsuse ja dogmaatilisusega. Öelda “vaimne” kummagi kohta oleks vahest kompromiss, kuid seda sagedasti mõtteselguse arvelt.
Mulle tuleb meelde, et üks tore venelasest estofiil pakkus “vaimsete asjadega tegeleja” vasteks eesti keeles sõna “vaimleja”. Kangesti meenutab sõna “võimleja”, aga eks vaimu harjutamine (kr askesis) ja keha treenimine polegi nii erinevad kui kiputakse arvama.
snape ütles:
Huvitav, sest seda sõna vaimleja on ka MV päris tihti kasutanud, ja minu meelest on just see sõna kuidagi solvava maiguga. St ma ise vististi eelistaksin, et mind uhhuuks nimetatakse, kui keegi põhjust leiab olema.
Mart K. ütles:
Mart K. on öelnud
Kas pole endiselt? Ja kui ei ole, miks siis spirituaalsust täielikult enda puhul välistada? Või vastuolu puudub? (millise vastusega olen nõus ka täiesti leppima, küsin lihtsalt huvist)
P.S. ma ei tea, kuidas linkimine õnnestub, sestap panen tsitaadi aadressi kirja ka: “Katsetame pendli väge…” kommentaar nr 71 MartK.
Ega mulle endale ka sõna spirituaalne tegelikult eriti ei meeldi. Mu enda kõige lähedasemaid kogemusi sellele saab vist täpsemalt määratleda sõnaga “hüpnogoogia”.
Snape, kas Sind solvab sõna valik või see, et Sulle meelepärased umbluulased on ebameeldivatega samasse patta pandud tunnuse alusel, mis Sinu meelest üldse asjasse ei puutu?
salvey ütles:
Arvan, et pidasin tookord silmas mõnevõrra kitsamat materialismi määratlust kui üleüldine filosoofiline (“kõik on aine või energia”). Loodan, et meie eluajal tehakse veel avastusi, mis aine definitsiooni (füüsikas) täpsustavad, ja teisi, mis teadvuse olemust senisest paremini avavad. Aga ma kaldun arvama, et nii aine kui teadvuse päritolu on teaduslikult selgitatavad (isegi kui selgitamiseks tuleb mängu tuleb tuua aine ja/või energia senitundmatuid vorme või kui nende selgituste mõistmine pole inimvõimete piires).
Aga ma ei välistagi ju!
Agence France-Presse raporteerib, et Jaapanis on politsei kinni püüdnud mõistatuste-kassi. Süüdlast ei ole tabatud, aga neli süütut inimest on intensiivse ülekuulamise käigus süü üles tunnistanud.
snape ütles:
milline oleks kasvõi üksasinus hea põhjus, miks ei peaks halvustama (kasvõi vähem leebelt) isikuid, kes tihti lausa teadlikult uhhuud ajavad (ilmselged petised ja šarlataanid) ning inimesi, kes mingil põhjusel lihtsalt keelduvad asjade tegelikust olemusest aru saamast – samas kui tegu pole isegi vaimuhaigetega, kelle ajutegevus arusaamist ei võimalda. paljud uhhuutajad on muidu intelligentsed inimesed, mõnel lausa teaduskraad. aga mingil põhjusel lihtsalt keelduvad objektiivset reaalsust tunnistamast. see on nende valik. nad on valinud uhhuutamise. seega on ka piisavalt põhjust neid uhhuudeks halvustada.
Jason ütles:
Objektiivse reaalsuse lippu lehvitavad enda käes kõige uljamini need, kelledele see on jõudnud vahendustarkusena oma ala pastorite ehk teadlaste suust. Sageli vaid mõnest populaarteaduslikust teosest end täis puhudes tehakse kummardusi teadusele, mille keelt (matemaatika) vallatakse keskkooli tuhmunud valemitarkuste tasemel.
Katoliiklased ei lasknud ka piiblit igaühel lugeda – võib asjast valesti aru saada. Teaduse puhul oleks aga koomiline, et uhuutajaid osatakse eraldada lihtsalt pimeda usu pinnalt; eriti juhtumitel kui teaduskraadidega uhuutajad vastas on, peaks olema millegi paremaga vastu tulla kui hämar viide objektiivsele reaalsusele või tervemõistuslikkusele. Keegi pole paika pannud, et reaalsuse olemus peab tervele mõistusele tuginema.
dig ütles:
Indikaatoriks on “umbluutaja” südame hoiak, millised on tema motivatsioonid. Ei peaks hukka mõistma mitte selle pinnalt, kas tema uskumused on tõesed või mitte, vaid kas ta on väljas omakasu peal… lisaks põhjustades teistele kannatusi juurdegi ehk. Seda on raske hinnata, skeptikud on siin seda vahest liigagi püüdlikult teinud.
snape ütles:
Kulla mees, kas Sa meelega kultiveerid imaagot inimesest, kes ei ole võimeline objektiivset reaalsust hindama, vaatab maailma sotsiaalse heuristika kaudu ja on lõpuks säärase vaimse piiratuse üle veel uhkegi?
snape ütles:
Nüüd pean ma end kordama :(
dig ütles:
Usun, et skeptikutele on – eeldusel, et juhtutud on kellegiga dialoogi laskuma, – kunagi ka tutvustatud teadusfilosoofi Enn Kasakut (nt http://www.ylikool.ee/et/13/enn_kasak).
Kui on, huvitaks mind siit poolt, kuidas, milliste argumentidega, kaitstakse ikkagi nii kindlameelselt teaduse tõeseletamise võimu?
teadlased, ehkki nad mõnikord ka eksivad ja vigu teevad ja mõnikord lausa kitsarinnaliselt käituvad, väljutvad siiski regulaarselt käegakatsutavaid tulemusi.
uhhuudel on muidu üldiselt täpselt samad omadused. väljaarvatud see, et nad regulaarselt *keelduvad* käegakatsutavate tulemuste väljutamisest.
isegi kui teadusmehhanism pole ideaalne, on see hetkel neist kahest (ja üldse kõigist parasjagu võimalikest) valikuvariandist siiski ilmselgelt parim.
millest sa veel aru ei saa?
Enn Kasakut on mõnus kuulata. Eks teadlasena näeb ta meetodite piiratust ja suuri küsimusi, aga samas ütleb selgelt, et praktilise elu seisukohalt on teaduslik lähenemine kõige tulemuslikum. Räägib ka pettumustest, mis temal (ja ilmselt tema põlvkonnal) on tulnud kogeda, sest eks tema alustas õpinguid siis kui nõukogude propaganda seletas teaduse võiduikäiku ja lubas suuri saavutusi jne.
Loengu “Universumi mõistmise võimalikkusest” alguses ütleb igasugu pseudoteaduse kohta ikka päris kriitiliselt.
@snape:
Snape, selle demagoogiavõtte nimi on “teeme teist juttu”.
@snape:
kuulasin selle saate praegu ära (saadet ei olnud varem kuulanud, kuigi olin EK-st kuulnud küll)
ma ise sõnastaks vbl nii, et loodan teaduselt võimalikku tõe väljauurimise võimet, tõenäoliselt vahest mitte minu eluea jooksul, aga äkki kaugemas tulevikus siiski ….
puht praktilisest küljest on aga nii, et ma tahaksin teadusesse natuke ka uskuda ses mõttes, näiteks, et: kui ma oma lapse vaktsineerin, nagu vaktsineerimiskava ette näeb, ei kahjusta see tema tervist. (muidugi, ma mõistan, et sellistel puhkudel pole iialgi 100% garantiid) Ja no kuna ma ilmselt oma praegusel kujul tõenäoliselt tänu teadusele eksisteeringi, siis tuleb ju teda ikka tunnustada. Muidugi, ega ainult kõikvõimaliust arstlikkust sekkumisest ei oleks piisanud, läheb väga palju muid asju/ee.. anti-asju veel vaja. Tänu teadus-saavutustele (kuigi jällegi mitte ainult neile muidugi) on mul siin praegu võimalik täita seda nö vaimset plekkpurki, mida endast vaimsesse maailma endast järele jätta. Nagu EK sõnastas. Sain aru küll, et tema seda õigeks ei pidanud, aga kuna ta on nii tolerantne/postmoderne inimene, siis võib arvata, et ta teistele sellist tegevust liiga pahaks ei pane ka.
Ja siis minu puhul see naiselik loogika ka, mida EK heaks tooniks väga ei pidanud. Meeldib/ ei meeldi. Mulle ei meeldi uskuda, et mu küljes ripub 10 vaimolendit ja see tõttu ma posija/bioenergeetiku juurde ka ei lähe. Lisaks, mul pole piisavalt raha (muidu äkki käiks puht uudishimust ära ka) /mul on oma vähese raha kulutamiseks teised prioriteedid/vajadused
Jason ütles:
Üks põhjus, miks leian, et “spirituaalsete” inimeste tähistamiseks on vaja neutraalset terminit, on, et see aitaks kaasa tegeliku mitmepoolse ühiskondliku debati käimalükkamisele ilma silmnähtavate eelarvamusteta. Diskursuse kvaliteet, tead küll; halvustamine pole konstruktiivne.
Iga skeptik peaks endale aru andma, kuivõrd lihtne on siiralt üleloomulikke asju uskuda ja kui raske hakata tahtma asjade tegelikust olemusest aru saada; inimesed lihtsalt on selliseks arenenud. Olukorra muutmine nõuab osavat diplomaatiat, tugevat veenmisoskust ja võltsimatut heatahtlikkust. Halvustava tooniga peale lennates välistad aga üldse igasuguse debati nende jaoks, kelle jaoks toon tähtis on (ja neid pole vähe; nagu Vonnegut kirjutas: “profanity and obscenity entitle people who don’t want unpleasant information to close their ears and eyes to you” — sama võib öelda igasuguse halvustamise kohta.).
Kõlab ehk makiavellilikult, aga kui soovime näha ühiskonnas nihet, tuleb oma väljendusviisi moduleerida sõnumi olulise osa võimalikult tõhusaks edastamiseks. Kui kõhkleja on konstruktiivse retoorikaga “üle jooksma” ahvatletud, on hiljem aega talle üksipulgi selgitada, miks ta varem eksis, miks teadus pole võrreldav organiseeritud religiooniga, mis täpselt on teaduslik meetod, kuidas väidelda, mis on demagoogia, kuidas ära tunda ja vältida arutlusvigu jne.
Õhtuleht promob veidrat linnalegendi.
Kurb lugeda, et ajakirjanik pole ühtki teadusartiklit näinud ja ei oska seega hinnata, kas juhuslik kättesattunud kirjatükk teadusartiklit meenutab.
uurija ütles:
Ma ei tea, kas see on sellest, et ma ise aja jooksul skeptilisemaks muutun, või sellest, et Kasak on hakanud ajapikku üha ähmasemat juttu rääkima, aga kui veel paari aasta taguseid Ööülikooli loenguid Kasakult oli kuulata huvitav ja need panid kaasa mõtlema, siis viimased on küll olnud sellised, et iga paari minuti tagant tahaks esituse peatada ja täpsustada, kas ma ikka sain õigesti aru ja kuulsin prof Kasakut ütlemas seda, mida arvasin kuulvat.
Mul on korduvalt tekkinud tahtmine talle eraviisiliselt kirjutada ja üht-teist küsida, aga ta avalikud esinemised on jätnud mulje, et ta ei talu kriitikat üldse, nii et olen ikka ja jälle käega löönud — ei ole mul tarvis maestrot tülitada.
P.S. Eestikeelsest Wikipediast saan ma praegu aru, et ta ei õpeta TÜ-s mitte teadusfilosoofiat tulevastele teadlastele (mis paljude tema väljaütlemiste valguses oleks natuke murettekitav), vaid õigusfilosoofiat ja filosoofilist loogikat tulevastele juristidele. Mis tähendab, et tema imelikud ideed ei tungi päris teadusetegemisse, kuid võivad mõjutada ühiskondlikke protsesse ja avalikke mõtteviise tulevikus.
P.P.S. Aga “Vaba pattulangemise seadus” on päris vahva ulmeromaan, soovitan.
Mart K. ütles:
Oletame, et debatt on mõnda aega käinud ja õelad eelarvamuslikud skeptikud on esile tõstnud mitu olulist [uus termin] inimeste veidrust, mida mõned aktiivsed isendid esile tõsta ei tahaks. Millal hakkab levima meem, et inimeste [uus termin] hüüdmine on olemuslikult solvav?
Jaapani keeles on sihuke tore sõna olemas nagu 言葉狩り, kotoba-gari. Sellega tähendatakse tegevust, kus inimesed püüavad metsast uue ja neitsiliku sõna ühiskondlikult ebapopulaarse mõiste tähistamiseks, aga — ennäe imet — varsti on vaene sõna solvavast mõistest emaneeruvast hoorusest niivõrd läbi imbunud, et on aeg uuesti metafoorimetsa minna.
Mart K. ütles:
Mis juhtub, kui mõni diskursuse-osaline evib — olgu siis Dunningi ja Krugeri süül või varjatud taotluse läbi — võimetust kriitikal ja halvustamisel vahet teha ning pretendeerib, et üks kujutab endast teist?
dig ütles:
Noh, kui eeldada, et taoline sõnamaagia tõesti töötab, siis tulebki ikka ja jälle minna sinna metsa, arvan ma. Ingliskeelses keeleruumis on seda korduvalt juhtunud nii mitteroosat värvi inimeste kui geide kui muude tagakiusatutega ning praegu paistab küll, et teatud uudisterminitega on läinud nagu selle lossiga Monthy Pythoni graali-filmis: “When I first came here, this was all swamp. Everyone said I was daft to build a castle on a swamp, but I built in all the same, just to show them. It sank into the swamp. So I built a second one. That sank into the swamp. So I built a third. That burned down, fell over, then sank into the swamp. But the fourth one stayed up. And that’s what you’re going to get, Lad, the strongest castle in all of England.”
Ikka juhtub. Aga äkki juhul, kui sõnastada oma argumente nii, et need on võimalikult arusaadavalt mittehalvustavad, juhtub vähem, ja see omakorda aitab akuutselt väitlusvõimetut kontingenti peensõeluda ja marginaliseerida?
Mart K. ütles:
Proovime makiavellinismi.
Kujutame ette, et ühiskonnas on kurjad makiavellilised skeptikud ja suur kari erinevaid umbluulasi. Illustreerimise mõttes võime esimesi joonistada lambakoerte või dobermannpinšitena ja teisi koeralammastena. See ei ole muidugi tegelikult oluline millegi muu jaoks, kui et seda kommentaari lugevad lambad end solvatuna tunneksid ja lugemise katki jätaksid. Kui juba vana printsiuurija välja kutsutud sai, siis on defence in depth täiesti omal kohal. Pealegi on koeravileretoorika nii makiavellilik kui veel olla saab.
Nüüd panevad skeptikud tähele, et A: tegelikult ei ole kõik umbluulased ühtemoodi ja B: keskmisel kodanikul on abstraktsioone raske mõista ja umbluulasel võib-olla veel enamgi. Niisiis võtavad koerad kätte ja eraldavad suurest lambakarjast väikese hulga iseäranis põikpäiseid ja mitte eriti populaarseid lambaid, kellega lambakarja suurel osal vähe empaatiat on, ja võtavad need rahva ees nende veidruste eest korralikult läbi. Mis juhtub?
Digghiavelli julgeb spekuleerida, et suur osa ülejäänud lammastest ignoreerib säherdust juhtumist, aga väike osa vaatab juhtumisele otsa ja tänab kohalikku jumalat või tema asetäitjat nii, nagu Luuka evangeeliumi 18:11 õpetab. See tähendab, et nende peas hakkab idanema asi, millest võib lõpuks välja kasvada arusaamine, et umbluu näol on tegemist jamaga või kõige vähemalt millegi poliitiliselt ebakorrektsega.
Miks on makiavellilikele lambakoertele oluline, et bully’takse mitte-eriti-populaarseid lambaid? Ikka sellepärast, et kogemus näitab, et mõned postmodernistlikud lambad kipuvad vahele segama ja pretendeerima, et nemad kaitsevad Avalikku Üldsust(tm) Kurja Vähemuse(r) tagakiusamise eest. Kui Avalik Üldsus(tm) ei suuda end ettesattunud maailmalõpu-usklike või risti “valesti” ette lööva vähemusega samastada, kukub see manööver läbi ja kõnealused postmodernistid kaotavad tükikese kredibiilsust, mille mõni lendavat taldrikut taga ajav koer lohutuspreemiana üles korjata võib.
Nüüd võib üles kerkida mõni veider lambakoer, kes küsib, kas lambakoerte eesmärk ei ole mitte lambaid karjatada selmet neid taga kiusata. Võib-olla kannatab vaeseke südametunnistuse või õiglusmeele all, mida makiavellilik meditsiiniteadus veel välja ravida ei oska. Aga pole hullu, säherdustele võib selgitada, et tegelikult ei kiusata taga mitte vähemust vaid vähemuse peas parasiteerivat veidrat meemi. Õiglustundlikule karjavalvurile võib öelda, et isendid, kes pattu kahetsevad ja enam ei tee, jäävad oma häbimärgist ilma ja võivad suure karja sekka naasta.
Mart K. ütles:
Too näide.
SEN toob meieni neistilikke looduspilte asteroidilt Vesta.
@dig:
sügan mõttes/vaimusilmas Su kõrvatagust. Sihuke hästi pehme heledam, pruun karvkate on :)) Paistab, et Sa ei hammusta ka.
P.S. Palun mitte seda juttu, kel iganes, mitte võtta, kui mingit selgelt nägemise näite väljapakkumist. No mis tähendab, et pole tarvis uudissõnu rakendada, kuigi kui soovi on, siis võib ju ka:P
(Ma ise pean seda niisama lobaks)
dig ütles:
Nojah, niiviisi sõnastatuna kõlab see halvaendeliselt küll. Aga Sa ei taha ju öelda, et skeptik ei peakski püüdma “spirituaalsete” kaaskodanike meelt muuta või et varjamatu ilkumine selleks tõhus viis on? Seega — mida?
Proovime. Arusaadavalt halvustav sõnastus: “Höpaatiausklikud on ajupestud teadusvõhikud”. Mitte nii halvustav (ja loodetavasti kaitsepositsioonile asunud väitleja jaoks seedimiskõlbulikum) sõnastus: “Kuna homöopaatilise printsiibi toimivuse põhjalik uurimine on enamasti näidanud, et see ei toimi paremini platseebost, ning samuti pole keegi suutnud nüüdisteadusele kättesaadavate teadmiste kontekstis veenvalt selgitada, kuidas homöopaatia üldse toimima peaks, on nüüdseks mõistlik eeldada, et tegelikult see ei toimigi.”
Praegu palavikuga libedamat juttu ei tule, aga saad vast aru küll — hillitsetud, viisakas toon, mis peaks peegeldama siirast soovi aidata vestluspartneril uusi (ja võimalik, et emapilgul ebameeldivana tunduvaid) teadmisi omaks võtta.
Mart K. ütles:
Puhtalt üksikisiku tasandil jääb mingi sarnasus alles, sest
inimene paratamatult kasutab info hankimiseks allikaid ja toetub autoriteetidele. Sealjuures ei ole ta võimeline kõike ise üle kontrollima vaid ikka on keegi, kes on pädevam seletama, kuidas “asjad tegelikult on”. Lisagem siia juurde vana teadmine, et paber (ja seda enam veebileht) kannatab kõike ning igasugu kahtlused on kerged tulema.
uurija ütles:
Kus see sarnasus siis on? Ma ei aru; organiseeritud religioon ei ole ju süsteem info hankimiseks, pigem vastupidi.
Edasine jutt läheb minu arust üldse antud küsimusest kaarega mööda (või ma kerge palavikuga ei suuda seost olvata). Kas see, kui ma ei mõista praegu Einsteini teooriate matemaatilisi aluseid, tähendab, et ma ei saagi neid kunagi mõista ja seepärast on füüsika sisuliselt sama, mis pime usk? Ei ole ju nii. Kahtlused annab pealegi alati taandada Descartes’i stiilis rekursiivse absurdini — miks peaks veebileht või paber midagi rohkem kannatama või vähem kahtlusi tekitama kui ükskõik millised vaatlusandmed nn kokkuleppelisest tegelikkusest?
Mart K. ütles:
Ma ei usu, et umbluulaste meele muutmisele aitab kaasa umbluu-framing‘uga kaasaminek. Umbluu-mindset‘i mõistmine küll, aga mitte tingimata järeleandmine. Tõsi küll, seda mõttetera omistatakse pigem Sun Tzule kui Niccoló Machiavellile.
Mis varjamatusse ilkumisse puutub, siis ütleb minu kogemus, et ilkumine on vaatleja silmades. Küllap on mõistlik taodelda väljendusviisi, mida mõistlik ja neutraalne vaatleja ilkumiseks ei peaks, aga püüe väljendada umbluu-vaenulikke mõtteid niisugusel viisil, mida ükski umbluulane ilkumiseks ei kuulutaks, on juba ette nurjumisele määratud.
Kui ma teaksin, oleks karta, et kirjutaksin rohkem skeptilisi artikleid …
Jätame halvustamiskriteeriumi kui halvasti defineeritu hetkeks kõrvale ja paneme tähele, et see lause ei ole problemaatiline mitte sõnastuslikult vaid sisuliselt. Selle tähendusväli seab kõrgele kohale väite, et keegi on höpaatiausklike isendite kallal toimetanud pikki ja põhjalikke protseduure, mida ajupesu kujutavates filmides näidatakse. Säherdune väide on ilmselgelt absurdne ja halvustab lugeja intelligentsi.
Sellel lausel on olulisi vormilisi puuduseid. Kõige silmatorkavam on muidugi see, et temas on nelikümmend sõna. Muist neist on veel võõrad ja muist mitmeosalised. Interneti keele natiivsed rääkijad on sellele arusaamise barjäärile isegi nime pannud, seda sõna spellitakse TL;DR.
(Mitte, et ma ise sellest patust puhas oleksin. Juhtub pahatihti, et lühikese kirja kirjutamiseks pole piisavalt aega ja siis kukub välja pikk.)
Ma kujutan ette, et töötav retoorika näeks kurja vaeva kritiseerimaks homöopaatia ideid ja veidrusi ilma usklikke masse nende ideedega samastamata — aga torkaks aeg-ajalt sisse konstruktsioone tüüpi Armas diskussioonipartner, me teame, et Sina ei ole nii loll, et säherdust jama uskuda. Kui mitte otse, siis memeetiliste prekursoritena.
Kui nüüd makiavelli mütsi uuesti proovida, siis seda lähenemist hüüavad mõnede mütside kandjad hate the sin, love the sinner. Viide paavstimütsile on nii ilmne ja asjassepuutumatu, et jäetakse lugejale koduseks ilmutamiseks ja puutumata jätmiseks.
Mart K. ütles:
Info hankimise all pidasin silmas, et inimene suhtleb oma ümbritseava keskonnaga ja saab seal igasugu infot, nt kuuleb jutlusi ja loenguid, loeb erinevat kirjandust (piibel, umbluukirjandus, teaduskirjandus). Info selle kohta, mida ta ise näinud pole, jõuab temani teiste isikute kaudu. Mõtlemise tasandil on võimalik teha mingi valik ja elada sellega terve elu, ilma et see elukvaliteeti mõjutaks. Näiteks uskuda et maakera on 6000 (või palju rohkem) aastat vana.
Rein Lang räägib Postimehele, kuidas kommunistlikust printsiibist järelduvad majanduslibertaarlikud printsiibid.
Skeptikute huvi pälvib aga supply-side economics tüüpi jama:
IKH kirjutab Postimehes Daily Mail’i artiklist Siberi sõltuvusravist.
Jah, tõepoolest, artikkel vihjab, et heroiin on stimulant.
salvey ütles:
Proovi selliseid asju nagu:
# Äriregister
# emateab.ee
Maksuvõlgade kohta saab infot (FIE-de kohta vist tasuta ei saa) maksehäireregistrist
Teie juttus esinenud Toomas Pälli kohta ühtki kannet ei leidnud.
India guru: vägistamisohver on ise samuti süüdi, sest ei palunud halastust Delfi
uurija ütles:
Tahad Sa tuua näiteid teaduslikust jõulumissast, teaduslikust kirikust, teaduslikust altarist, teaduslikest reliikviatest, teaduslikust palverännakust, teaduslikust palvushommikusöögist, teaduslikust ristisõjast, teaduslikust šamaanitrummist ja teaduslikust enteogeenist? Kolm igast sordist oleks hakatuseks kena.
@Mart K.:
Ise kipun arvama, et lähenemisi võib olla erisuguseid, kuna ka inimesi, keda umbluupimedus löönud on, on erinevaid. Pole olemas ühtmoodi uskuvat inimest ja ühtmoodi toimivat kommunikatsioonistiili.
Mis jällegi ei tähenda, et kommunikatsioon kui selline ei saaks efektiivsem olla. Mõnda kõnetab see, kui talle otse välja öeldakse, mis ta uskumustest arvatakse, mõnda teist kohutab esimene pingeline või vähegi hinnangut sisaldav sõna, aga seejuures, arvan, tuleks siiski lähtuda iseenda olemusest ja sisetundest. Ausus oma tunnete suhtes on aus ka oponendi suhtes.
Teine asi on teadusuuringut teha. Sel juhul tõesti üritatakse vältida hinnanguid ja kirjeldatakse toimuvat, või vähemalt peaks see sedasi olema, kui uuritakse inimesi ja nende uskumusi.
“Homöopaatiat on uuritud. Teadus on 18. sajandist palju edasi arenenud ja kui asendada teadususklike poolt omistatud negatiivse varjundi saanud sõna ‘homöopaatia’ 21. sajandile sobiva mõistega “adaptive network nanomedicine [palun eestikeelset vastet]”, siis suudame veel mõnda aega tõsist nägu manada.”
See oleks sügavalt ebaaus, kui esilepürgivat naerupurtsatust, mis viidatud teksti lugemisel peale tuleb, maha suruda seepärast, et äkki keegi solvub ja ta nimme homöopaati (nanomeedikut) otsima läheb. No las ta siis läheb, mõnda inimest ei saa kohe millegagi teistmoodi mõtlema veenda ja hea läbisaamine iseendaga maksab ka midagi.
Adaptiivse võrguga nanomeedikud on need inimesed, kes kujutavad ette, et nendes sisaldub Väga Väike Kogus Arsti ja kes võrku, mida nad patsientide püüdmiseks kasutavad, igal sajandil kohendavad.
“kohastuva võrgustikuga pisimõõdutervendus”
Peaks patendi võtma.
Homöopaatiakiriku koguduseliikmed juba rõõmustavad:
salvey ütles:
Ehkki see on tõesti väga kurb lugu, pole pelk tsitaat kuigi kõnekas.
See tähendab, siit hinduismi kohta induktiivselt lihtjäreldusi teha oleks vale.
Palun näita näpuga selle peale, kes esimese järelduse tegi.
@snape:
ma ei teegi siit mingeid järeldusi hinduismi kohta. Juhtusin lugema ja lugu paistis siia linkimiseks sobiv olema.
India presidendi poja ütlusest järeldan küll üht-teist rohkem (olgu siis tema isiku või ka üleüldise ühiskondliku olukorra kohta)
Ja kuigi see on õudne lugu, on laialdane hukkamõist teole endale (ma mõtlen neiu õudset surma) ehk märk sellest, et asjad paranevad pikapeale.
Ja muidugi on hea ka see, et guru arvamus hukkamõistmist vääriv arvati olema.
dig ütles:
Pole kõnekas, ütlesin. Ja tõepoolest jätab mulje pealispindusest kui ei suvatseta suuveerestki sõnu seada, et mõtet juurde anda. Saan aru, et seinapostitused ja säutsud on andnud täiesti omaette žanri suhtluskultuuri ja selliste arengute üle üleliia nuriseda ei maksa. Siin jätkuks aga rohkem ruumi ja ehk isegi konteksti artikuleeritu üle arutleda.
@snape:
nojah, õige küll, aga nüüd sai ju kohe mitu postitust ritta ja arvamust ka juurde, nii et tore, et sa meiega liitunud oled, snape, kohe palju huvitamaks läks, mu arust. Nii et räägi aga, kui midagi ei meeldi. Mina olen enam-vähem alati vastama valmis :)
snape ütles:
Ah soo, nii et ise tegid järeldusi, aga keegi teine ei teinud. Näpuga näidata kuhugi pole. See on kindlasti see kõige õigem hetk virisemiseks, et järelduste tegemine on paha.
Kas Sul on tõendeid andmaks põhjust kahtlustada, et skeptik.ee lugeja on niivõrd kirjaoskamatu, et tema jaoks tuleb eestikeelne jutt eesti keeles lahti seletada?
Ehk muretsed Sa hoopis selle pärast, et juttu Sulle meelepärases suunas raamitsetud pole?
dig peidab näpu selja taha, et mitte kellegi peale kogemata näidata, ja tunnistab üles, et lõikab tsitaate aeg-ajalt meelega just sedamoodi, et need silmatorkavalt poolikud oleksid ja kutsuksid lugejat originaali lugema. Muidugi eeldusel, et lugeja kõnealusest teemast huvitub. Näiteks just sellepärast on ära toodud mõnede Vesta reljeefide kirjeldused, aga pilt lisamata jäänud.
dig ütles:
Mulle oleks India teemal keskustelu meeldinud, kuna sellega seonduv on mulle pikalt erialast ja isiklikku huvi pakkunud. Tunnistan, et selles lõimes polnuks selleks ehk kõige parem koht ja ei alustanud ma ka kõige viisakamalt.
Samas pole harjunud ega taha harjuda linkidega tühja lehvitamisega, mistap tundubki olevat sobilik hetk taanduda.
Siin on tükike India triviat:
Diskuteerigem! Vaielgem! Põlegem!
dig ütles:
Pooltõde. Juba mitu aastat on kaheruupiased Indias ringikujulised.
@snape:
Väga kena, väga kena. Aga kus on põlemine? Kus on vaimustus?
snape ütles:
Ma ei lisanud alul sellele lingile omapoolset kommentaari, sest mida tarka mul ikka öelda olnuks. Aga alati võib ju leiduda keegi teine, kel on/tekib tahtmine midagi omapoolset öelda
Mina olengi just see harimatu tüüp, keda te mainisite (vestluses Jasoniga, kel endal, ma arvan, võib kraad olemas olla küll) kes elus mõned populaarteaduslikud raamatud (ja ka mõned veelgi vähem teaduslikud) läbi lugenud ja nüüd siin skeptitseerib/avaldab arvamust/lobiseb.
Ja lihtsalt omapoolseid emotsioone lisada sel hetkel ei tundunud ka väga sobilik olema.
Uue aasta puhul uue skisofreeniapuhanguga õnnistab meid kaitseomatervis.ee.
Postimees: Politsei ja tarbijakaitse soovitavad tuluskeemiga ette vaadata
Veebileht lubab muuhulgas haritust.
Harju maakohtus algas kohtuprotsess Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi hagis Õhtulehe vastu Postimees
Lang: see, et riik hakkas raamatukogudele raamatuid ostma, oli vale otsus Postimehes
Hirm Cartlandi ees on loomulikult sama tüüpi nähtus nagu vanade kirikutegelaste hirm selle ees, et somebody, somewhere, in some way, may be having fun! We must do something about it!
Martin Vällik ütles:
Mina ei tea ühtegi inimest, kes oleks oma vaateid või uskumusi muutnud sellepärast, et teda naeruvääristati või muul moel rünnati. Pigem vastupidi — see on aialkõlkujaid mõistuspärast eemale tõuganud.
Igasugune avalik suhtlus on kompromiss iseenda sisetundelise olemuse ja parasjagu käibivate käitumisreeglite vahel. Ebaviisakus tõrjub osa inimesi debatist süvenemata eemale ning umbluu nimetamist umbluuks peetakse ebaviisakaks, olgu siis põhjendatult või mitte.
Ma ei taha öelda, et “spiritualiste” tuleks valskusega meelitada, aga samamoodi ei pea ma mõistlikuks nende tõrjumist halvustava sildistamisega. Oma seisukohti peaksime suutma edasi anda ka ilma sapita.
dig tsiteeris tervisekaitse-entusiasti:
Ma ei teadnudki, et mesilastel vaba aega on.
Mart K. ütles:
nimetame siis metaumbluuks. Hoopis peenem ja segasem, mis tundub ju ühtlasi põnevam ja veenvam. Ja uues saabunud dimensioonis kohasem muidugi ka ;)
Strateegilise kommunikatsiooni konsultant Uudelepp heietab Maalehes:
Artikli kommentaariumis leiab mainimist siinnegi keskkond. Kommenteerija Ain Alles leiab nii:
Kas just uudis kuid umbes kuu tagasi leidis algust väike projekt mis üritas tasakaalu pakkuda Burzynski vähi “imeravi” kuuri läbinud inimeste kiidulaulule aadressil http://www.burzynskipatientgroup.org/
Too vastassuunaline jutukogu on siin: http://theotherburzynskipatientgroup.wordpress.com/
Umbes nädal tagasi kirjutati seal:
“we have gathered as many failed treatments in a month here as he has gathered ”successes” in over 35 years”
dig ütles:
Umbes nädal tagasi leiutas kodune sõnaleiutajate kollektiiv uue mõiste „homöopaatiline hambaravi”. Mina pakkusin, et see on, kui puuri näidatakse hästi kaugelt, ja proua, et plomm pannakse kellelegi teisele. :)
Kardemoni linna rahvas ja röövlid – ettevaatust! vahendab Killukesi Skandinaavia kohta vahendab Sofia Jupitheri
kui lugu ei meeldi, kirjutagu enda oma, mitte ärgu virisegu vana armsa klassika kallal, no tõepoolest :O
Aga ilmas ongi igasugu naljakaid inimesi.
salvey ütles:
Kui talle Rootsi lasteetendus ei istu, vaadaku siis Korea animet või Leningradi tsirkust.
Tõel on pruunid silmad teadus.ee
targad lapsed, rumalad kirjanikud ja kõrgkultuur industrial lumehelbekese blogis räägitakse Peeter Sauteri uuest väidetavalt lasteraamatust (kaanel on nii kirjas) „Wanradt-Koelli katekismus ehk targa lapse rumal raamat”.
tõepoolest hakkab.
Physics Buzz kirjutab crank’idest, kes on suure hulga järgijaid ja rahastajaid magnetiseerinud oma uue vändateooriaga jalgratastel kasutamiseks.
Kõnealune füüsika on nii lihtne, et seda tundis isegi tuntud kangispetsialist Archimedes.
EPL: Mobiiltelefon – mõrvar või abimees?
Devra Davis’e raamatu kohta on saadaval Lorne Trottier’i ülevaade.
Jänenene, jänenene, jne.
BBC esitleb küberkartulit Oktoobri Punane.
Üks vaikselt nurgast kostuv piiksuv küsimus: „Kas skeptikud lõpetasid oma konsukriivse? konksupriivse? uups, konstruktiivse dialoogi uhhuunduse küsimuses. Kui küsida tohib, millised on tulemused? Kas ma võin oma lemmiksõna ka tulevikus kasutada? Või varitseb keegi sapöörilabidaga nurga taga?
Muide eestlane on ikka ülipüüdlik ja tubli! Hurraaa!!! 5aastak 6 kuuga …. Tuleb välja, et ajalooga on EL juba pikaajalised probleemid. (pikk jutt, kuid olulise nokkisin välja!)
Eesti-Vene piir, Setu küsimus ning Euroopa ajalugu Euroopa Nõukogu arutlusainetena Pariisis ja Strasbourgis 1994. ja 1995. aasta vahetusel. Mati Hint RiTo 26, 2012 VII Riigikogu liige, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16229
5.– 6. detsember 1994: Rahvusassamblees (Assemblée Nationale) kollokvium „Ajaloo õpetamine Euroopas” („The learning of history in Europe”).
………………….
Tähtsaim oli ehk esimese õhtupooliku tööistung teemal „Ajaloo kasutamine ja väärkasutamine”, kus ülddiskussiooniks oli ette valmistatud olulisi ja tundlikke teemasid: eri rahvaste ajalugude erapoolikus, uute riikide ajalugu ja nende konflikt varasemate ajalugudega, ajalugu kui poliitika õigustus.
………………….
Teisipäev, 6. detsember
Metrooga Assemblée Nationale’i. Juta läheb Eiffeli torni, sest on päikseline päev. Konverentsil on kolmas ja neljas tööistung, mille põhjal tahetakse määratleda ajalooõpetuse sisu: kuidas tasakaalustada rahvuslikku, piirkondlikku, Euroopa ja maailma võimalikke vaatepunkte ajaloosündmustele? Kuidas valgustada tundlikke teemasid? Kuidas vastu seista ja reageerida valijate manipuleerimisele ajaloo abil? Mis on ajalooalane kirjaoskus?
Pearaportöör Marc Ferro eksalteeritud kiirkõne pani mu pea valutama. Muidugi tuleb ka see teadlane Raspail’ bulvarilt, sotsialistlike sotsioloogide pesast. Muidugi on ka tema Venemaa ajaloo spetsialist ja tunneb eriti hästi menševike ja bolševike erinevusi. Tema arvab, et üks üldine ajalugu on võimalik kõigi jaoks (kas ehk marksismi meetodil?). Ta leiab õigustusi ka Stalinile ja arvab samas, et nii töölisklassil kui ka juutidel ja kodumaalt väljaaetud vähemustel peab olema õigus oma ajalooversioonile. (Kuidas see kõik mahuks ühte õigesse ajalukku?)
Ferro sõimas mu peaaegu läbi. Kõik on süüdi, mitte venelased üksi. Ka kaardid Venemaa ajalooatlases ei tõesta midagi! Venemaale ja Stalinile ei tohi midagi rohkem ette heita kui teistele. Lluís Maria de Puig kommenteerib Ferrod ja temagi hoiatab rahvuslikke ajalugusid natsionalismi langemise eest.
Medical Xpress vahendab autismiuurijate uusi avastusi.
O cookievaba Kameelion ütles:
Skeptikud on kroonilised prokrastinaatorid, kes ei lõpeta kunagi midagi ära. Täna võivad tõendid ju kinnitada, et nurga taga sapöörilabidaga mehikest ei varitse, aga kes teab — võib-olla ilmuvad homme uued tõendid.
dig ütles:
Selline valvsus on vaid tervitatav, eriti kui seda rakendatakse refleksiivselt. Üks suur teoloog on kunagi öelnud, et kahtlus ise on Tõe element.
snape ütles:
Bioloog saab suureks bioloogiks, kui ta teeb tähtsa avastuse, näiteks kirjeldab uut põnevat loomaliiki. Kuidas saab teoloog suureks teoloogiks?
Postimehes kirjutavad karskusliiklejad, et on paha, kui pimedaks ajaks alkoholi varuvad inimesed käivad poes hilisõhtul — nad peaksid käima kaheksa paiku, et peredega koos poodlevad lapsed ikka näeksid, kuidas viina ostetakse.
Mainimist leiab ka kummaline meem, et kui alkoholi müük osal
päevastaastast keelatud on, arvavad inimesed, et ülejäänudtundidelpäevadel on alkoholi tarbimine soosingu all.Postimees räägib, et telefonidele meeldib kehasoojus.
Postimees kirjutab, et Inglismaa teadlased on avastanud uue meditsiiniaparaadi.
Atlantic populariseerib kosmonautilise nutmise teadust.
dig ütles:
Albert Suur Vikipeedias
no näiteks nii ilmselt.
@snape:
Üks suur teoloog on kunagi öelnud, et kahtlus ise on Tõe element.
Mis on tõde? Seda nagu polegi ju? Kõik pidavat ju suhteline olema. Aga teadus on tõeliselt imeline! Minu kõige kurjemad kahtlused said kinnituse: TOP 10: Nendes ametites on kõige rohkem psühhopaate http://majandus.delfi.ee/archive/article.php?id=65522366
Kümne ameti seas, kus leidub kõige rohkem psühhopaate, on nii firmajuhte, ajakirjanikke kui ka juriste.
NB!!! 8 kohal on vaimulik.
Kas ei peaks hakkama kaaluma Tartu Ülikooli usuteaduskonna tasuta õppe likvideerimist, kuna sealt saadavad teadmised on kahtlased ja teaduskonna lõpetajad omandavad ainult meister-valetaja kvalifikatsiooni.
Businessweek pajatab järjekordsest liigist, kelle hoolimatud inimesed elukeskkonna hävitamise teel väljasuremise äärele viinud on. Tegemist on, nagu arvatagi võib, kubemetäiga.
Vaeseid elukaid on evolutsiooni survel nähtud kolima ebasoodsamatesse kasvupiirkondadesse.
aga mina nägin täna ufot! juba päev otsa püüan selgusele jõuda, millega tegu võis olla.
lühidalt siis, kuskil lõuna paiku vaatasin pilvitusse taevasse ja ots minu ees, teadmata kauguses ja kõrguses ilutses süsimust ümmargune objekt. ütleme et kui see oleks olnud käeulatuses, siis oleks ta läbimõõt olnud 1cm.
seisis muudkui aga paigal. ei töllerdanud ringi, ei liikunud mingis suunas.
esimene mõte oli, et helikopter. neid siin lendab pidevalt ringi. aga helikopter sellises kauguses oleks selgelt kuuldav olnud, millele ka kohe tõestus saabus – paremalt poolt lendas mööda mingi kopter umbes vastavs kauguses ja mürises väga ilusasti.
hakkasin juba kahtlustavama pilguga seda junni vaatama, ise ikka edasi jalutades. ja siis äkki pani objekt ennast kinni. teisiti ei oskagi seletada. kui kujutate ette avatud püksilukku, siis just sedasi kaduski ära nagu oleks keegi selle kinni tõmmanud. või kujutage ette musta õhukest ketast ning pöörake seda oma silme ees 90 kraadi nii, et see teie poole oma serva pöörab.
jõudsin teda kokku võibolla 2 minutit vahtida.
ühesõnaga niimoodi kaduski. täiesti selgest, päikesepaistelisest taevast. ilma mingit jälge jätmata.
loo kroon saabus aga mingi minut-kaks hiljem. hakkasin juba paanitsema, et mis see kurat siis oli. aga äkki tulid minust vasakult (põhja poolt) paaris kaks hävitajat. sealpool on umbes 10-15km kaugusel miramari merejalaväe lennuväli, kus igasugu ägedaid lennumasinaid kohata võib. loode poolt nad igatahes tulid ja sinnapoole suundusid, kus see mumm enne hulpis. võibolla olid ka mereväe lennukid, ega ma tea.
kui need lennukid juhtumis tõesti mummu endisele asukohale lendasid ja ma kõike seda takkajärgi kaardilt vaatan, siis võiks oletada, et mumm võis algselt olla minust 3-5km kaugusel. mõõtudelt seega võibolla midagi korraliku kuumaõhupalli taolist. aga ma pole veel süsimusta õhupalli näinud ja õhupallid ei paki end ka tavaliselt õhus kokku.
vot nisukesed lood
@Jason:
Kas sellest mobiiliga pilti poleks andnud teha?
mäh….kuni selle hetkeni, mil see lihtsalt haihtus, polnud mul eriti mingeid ufomõtteid. lihtsalt keskmiselt veider tundus. no ei tulnud pähegi, et võtaks ja filmiks kohe.
dig ütles:
Tjahh, olgu nende eesmärgid, millised tahes, aga neil on üks hea trump varuks — kellaajalise alkoholimüügipiirangu kehtestamisele on järgnenud soovitud tulemused (mida on küll keeruline eristada majanduslanguse mõjudest, aga see praegu selleks), samas kui hirmsaid asju, mida kriitikud prognoosisid (nagu takso- ja korteriviina tagasitulek, solkpiiritusse suremuse hüppeline kasv jne), pole seni juhtunud.
Ma ei ütle, et ma neile nüüd kaasa kiidan; enne tahaksin näha ekspertanalüüsi hüpoteesile, et kellaajapiirangu kahetunnine karmistamine samuti soovitud tulemusi annab ega soovimatuid kaasa ei too.
Mis puutub Digi tähelepanekusse, et viinamüügikeelu keeramine varajasemasse õhtusse võib soodustada halva tarbimiseeskuju ülekandumist alaealistele — eks nad näe seda alkoholimüüki praegugi lähedalt. Mulle tegelikult meeldiks, kui tarbe-/toidukaup ja narkootikumid poleks Eestis müügil samas poes, aga ma ei tea, kas süsteemi muutmine oleks kokkuvõttes rentaabel.
Mart K. ütles:
Alkoholimüügi monopoliseerimine tooks poodide kaupa eraldamise kaasa küll.
Aga see ei tähenda, et lastel jääksid nägemata õllepurkidega täidetud lapsevankrid tänavatel.
Olen ükskord hommikul millalgi enne kümmet Maximas osteldes valjuhääldist kuulnud meeldetuletust, mille mõte oli, et tuleb veel pisut kannatust varuda, alkoholi praegu ei müüa.
Natuke naljakas ja kurb ühteaegu. Ja ilmselt siis ka praktiline ja vajalik ülekordamine.
Kui alkoholi pruukimine on lubatud tegevus, siis peab olema ka seda võimalik väärikalt ja ilma üleliigse vaevata hankida. Mõistetav oleks veel, kui kange alkohol oleks eradli poes aga õlled-veinid mida tavaliselt tarvitatakse terve pudel korraga ära ja sageli ka toidu kõrvale, peaks küll olema toidupoes saadaval.
Mõtlesin ka seda, et õlu-vein peaks olema saadaval normaalsel poe lahtiolekuajal kl 22-ni nagu praegu, nii et normaalne inimene ei peaks hakkama rabelema, et saada näiteks pudel veini õhtuks. Pealegi kl 18-20 on poeskäigu tippaeg. Kui alkoholi müük lõpeks kell 20, siis lisaks tavalistele pealetööd poeskäijatele tunglevad seal ka alko huvilised nagu praegu enne 22.
eln ütles:
Just-just. Mitte nii, et alkoholi ostmiseks peab kunde kõigepealt valehabemete laenutusest rekvisiidi võtma ja selle ette panema.
Michael Savage kirjutab WingNutDaily’s, mida ta gripivaktsiinist arvab.
Hurriyet Daily News räägib Türgi valitsuse salakavalast plaanist eluteaduste populariseerimiseks — nimelt keelavad nad evolutsiooniteooria õpetamise ära.
Kui uimastavaid substantse ära poleks keelatud, kas oleks professor Shulgin siis kirjutanud armastusromaani Phenethylamines i Have Known and Loved? Tuleb tunnistada, et keelustamine on igati tõenduspõhine populariseerimisviis.
Maximas ei saa näiteks maksta kliendikaardile kogunenud rahaga alkoholi eest, sedasama boonust alkoholi ostes jällegi vist saab. Tuleb välja, et mingisugune pood eeldab sinus sõltlast ja üritab “kasvatada”.
eln ütles:
See ei ole Maxima iseärasus, see on rahavoogude rehkendamise üsna loomulik tagajärg. Kliendikaardil ei ole ju “päris” raha, kliendikaardil on soodustus, mida pood jagab. Aktsiisiga maksustavate kaupadega ei saa triviaalselt niimoodi raamatut pidada, sest “tasuta” viinapudeli eest peab pood maksu ikkagi ära maksma.
Iirimaal on üsna tavaline, et sedalaadi soodustused ei kehti alkoholile, tubakatoodetele ja loteriipiletitele.
dig ütles:
No näiteks mõjutades raskekaallase kombel filosoofilise mõtte arengut. Kõne all olev teoloog on Paul Tillich.
O cookievaba Kameelion ütles:
Jah. Kuid miks piirduda sellega? Mine oma mõtlemises loogilise lõpuni – kõik teoloogid tuleks põletada.
Selveris jälle saab kaardile kogunenud summat kasutada kassas maksmiseks mille iganes eest.
Aga üldiselt on need kliendikaardid kõik üks enda seeklite eest müümine.
Teoreetiliselt on kaubandusettevõttel võimalik isikustatud klendikaardi omaniku ostukäitumise järgi arvata nii mõndagi ja seda infot ka müüa.
@dig:
snape ütles:
skeptik.ee rahvas, selgitage mulle võhikule, kas see retoorikavõte on Strawman või ad hominem?
Snape, mul on südamest kahju, et Sa elad maailmas, kus inimese elusalt põletamine ja tema erahobide riiklik mitterahastamine üksteisest niivõrd eristamatud on.
@snape:
Mine oma mõtlemises loogilise lõpuni – kõik teoloogid tuleks põletada.
Mõtlemises loogilise lõpuni???? Ega ma kristlane ei ole. Teisitimõtlejate grillimisega tegelesid Teie kallid kristlikust armastusest pungil usuvendadest mõttekaaslased: hävitades muistseid teadmisi, tarku inimesi, asendades selle harimatuse ja silmakirjalikkusega.
Kui teoloogid peaksid mingi ime läbi uuesti täieliku võimu saama, siis on tõenäoline, et alustatakse uute grillipidudega keskväljakutel. Kas pole nii?
http://www.epl.ee/news/arvamus/korgharitud-noore-lugu-kuidas-ma-tood-otsin.d?id=65529908
Noor filosoof kurdab, et ei leia erialast tööd. Olen ikka mõelnud, et miks ei ole filosoofilise konsultatsiooni firmasid. Inimesed on ju alailma kimpus elu mõtte jm filosoofiliste probleemidega ja siis lõpuks suures hädas satuvad umbluulaste lõugade vahele, kes väidavad lahendusi pakkuvat. Võiks ju aga olla mõni firma, kus valid spetsialisti, kes valdab sinu filosoofilist probleemi ja lähedki konsultatsioonile nagu käiakse psühholoogi juureski. Filosoofid peavad vist madalaks sellist nõustamist. Nali naljaks aga tegelikult, miks mitte?
@Andres Valdre:
Äkki hoopis slippery slope?
Sagan
dig ütles:
Sa mõtled teoloogiat erahobi all? Kaldun miskipärast arvama, et see pole seda. Ja kuna loodus ei salli tühja kohta, siis ilmuks haritud teoloogi asemele harimatu, mis ei ole küll hea asjadekäik.
Kas tegemist on hariduse ülejäägi või puudujäägiga, ma ei tea, aga lõbus on.
Karm Elu Ise http://teadusuudised.blogspot.com/
Raua omadused on head. Vasel ka. Tinast saab õngetina ja tina ka.
Metallidel on ültised ja eetilised omadused. Mis ned on ma ei tea.
Laama vajutab magmat nagu jalg paska.
Metall pantakse 3 kihtimust sis onta iseki kulikindel.
Martin Vällik ütles:
See käib küll – kui naljatlevat utreerimist omatahtsi demagoogiavõtteks toppida. Ma teadsin küll, et sealt hakkab sügelema.
Õlemehikest ei võta omaks. Muide, toosama Tillich on Einsteini “Religion and Science” sõnavõttu just sellelt võttelt tabanud:
“Secondly I want to ask Einstein and every critic of theology to deal with theology in the same fairness which is demanded from everyone who deals, for instance, with physics — namely, to attack the most advanced and not some obsolete forms of a discipline. “
Üritasin kunagi nt Dawkinsi puhul leida mõnda diskussiooni, mida ta oleks pidanud mõne vähegi jumekama teoloogiga. Ei leidnud – aina kreatsionistide ja dogmaatikute jada. Saab vaid järeldada, et Dawkinsis pole materjali sellel tasemel diskuteerimiseks. Rääkimata Bill Maheri filmist “Religolous”.
See oleks sama kui teoloogid võtaks ette sugeda Kopernikuse-eelse mõtteviisiga füüsikuid või meedikuid, kes ei tunnista vereringet.
Kui keegi leiab, et usuteadust peaks enam kuidagiviisi toetama, siis uurigu enne välja, mida seal õpetatakse. Dialoog saab toimuda teineteist tõepoolest mõista püüdes.
salvey ütles:
Missuguseid riske Sa näed, kui L. Ron Hubbard või Fred Phelps teoloogiat tegema hakkavad?
dig ütles:
milliseid Sa siis ei näe?
Saientoloogia kiriku tegevuse kohta näiteks olen dokfilmi näinud, sealt just head muljet ei jäänud, et mitte öelda – jäi väga halb mulje.
@salvey:
Kas saientoloogiakirik oleks viisakam, ilusam, parem jne., kui Hubbard oleks riikliku militaarkogemuse asemel saanud riikliku teoloogiahariduse nagu Jossif Vissarionovitš?
@dig:
Vaata, dig, meil on ju kirikud olemas,oled kindlasti näinud, sellised suured kivist majad ja mõned inimesed käivad seal ja tahavad oma tseremooniaid toimetada. (näide:MV on ise öelnud, et soovis kiriklikku laulatust) Ja kõige parem on ju, kui seda teeb keegi, kes räägib sealjuures seda juttu, mis on kõige kohasem taolisel puhul, seega seda ristiusuvärki ikka, ja kõik need altarimaalid ja ikoonid ja värgid, särgid seejuures. Ei saa ju ometi ilmalikku jutlustajat kantslisse panna või misiganes teise usu esindajat. Niimoodi ei tehta.
@snape:
Saab vaid järeldada, et Dawkinsis pole materjali sellel tasemel diskuteerimiseks. Rääkimata Bill Maheri filmist “Religolous”.
Kas Dawkins on ainuke ateist? Kuidas oleks, kui Te tutvuksite tarkade meeste ütlustega kristliku usu – elik Pauluse luulutuste kohta: Historical views on Paul http://www.atheists-for-jesus.com/paul.php
siis uurigu enne välja, mida seal õpetatakse.
Noh, eks tutvume siis: Usuteaduskonnas õpitavast lähemalt http://www.us.ut.ee/et/Sisseastumine/441448
Dialoog saab toimuda teineteist tõepoolest mõista püüdes.
Jah, dialoog saab toimuda ainult sel juhul, kui kristlased tunnistavad, et nad on ligi 1700 aastat lihtsalt valetanud.
@salvey: kas on alust arvata, et kui kirik teolooge ei finantseeriks, siis jääksid jutlustajad ilmumata?
@salvey:
meil on ju kirikud olemas,oled kindlasti näinud, sellised suured kivist majad ja mõned inimesed käivad seal ja tahavad oma tseremooniaid toimetada.
Aga kes neil keelab seda teha? Oma kulu ja kirjadega palun väga. Seda enam, et meil on palju rikkaid usklikke, ehk teeksid nemad kirikule annetusi, et kiriklased ei peaks käsi pikal riigi käest raha nuruma.
Teil on vist meelest maha läinud, et Eestis puudub riigikirik. Põhiseadus § 40. Usk peaks olema igaühe eraasi.
dig ütles:
Jutt käib ju ikka riigipoolsest teoloogiaõpingute finantseerimisest.
Aga õigupoolest pole selle lõpetamine ju praegu nagunii aktuaalne, pole nagu kuulnud, hoopis raamatukogusid tahetakse vist ju kinni panna, või mis jutt see viimane oligi nüüd. Nii et mille üle me üldse vaidleme.
salvey ütles:
Õigus küll, minu viga.
@eln:
no kui nüüd nii pool naljaga öelda, siis kui läheksin filosoofi juurde konsultatsioonile, ja seda raha eest, nõuaksin minagi temalt kõigepealt magistrikraadi ja töökogemust, ei pea just päris erialane olema. (Sest milline täpsemalt filosoofi erialane töökogemus üldse olla võiks?) Noorele bakaharidusega filosoofile ei julgeks küll panustada, kui arutluse alla tuleb niinõrd tähtis küsimus nagu elumõte.
salvey ütles:
Natuke hingelisema abi koha pealt eksisteerib hingehoidja ametikoht: http://teoloogia.ee/wb/pages/ee/taeiendkoolitus/hingehoidja-baaskoolitus-1213.php
@snape:
Huvitav, kes siis mittereligioossele inimesele hingehoidu on ette nähtud osutama? Psühholoogi niisama lihtsalt surivoodile või haiget lohutama ei ole vist kombeks kutsuda ja ei tea ka, kas nad selleks üldse ettevalmistuse saanud on. Ilmalikud matjad on enamasti üldse mingid isehakanud jutumehed, kes peavad ühtlasi ka pulmavanema ametid jms.
Usuinimeste auks peab ütlema, et nad selliste tõsiste teemadega tegelemist ilma spets. ettevalmistuseta inimeste kätte ei jäta.
eln ütles:
Hingehoiuks ei pea olema religioossne inimene. Lisaks saab seda vajadusel ka tasuta.
@snape:
Kui hingehoidjaid koolitab teoloogiaakadeemia ja sisseastumiseks on nõutav koguduse vaimuliku soovitus, siis jääb ju mulje, et tegemist on religioosse taustaga õpetusega. Ja kui ka see koolitus on usuneutraalne, siis ei oskaks vist neid inimesi mujalt ikka otsida kui koguduste kaudu.
Kuhu läbinisti ilmalik inimene peab siis pöörduma?
Teoloogia-alase hariduse omandamiseks ei pea ju (risti)usklik olema. Või peab?
Mart K. ütles:
Ma arvan, et ei pea (kuigi viidatud õppeasutuses oli nõutav koguduse vaimuliku soovitus)
Ma küsin siis nii, et kas hingehoid kuulub teoloogia valdkonda? Miks mitte filosoofia? Filosoofiaõppeasutused võiksid ju siis ka korraldada nö ilmalike hingehoidjate koolitusi, pädevus peaks ju piisav olema.
@Mart K.:
arvan, et ei pea.
@eln:
psühholoogi oled proovinud? filosoofia kohta täpselt ei tea, aga äkki on asi selles, et nad tegelevad rohkem üldiste küsimuste, mitte indiviididega.
salvey ütles:
See oli mul rohkem teoreetiline küsimine. Esimesena tuleb muidugi psühholoog meelde aga see pole vist mitte päris see mis hingehoid, kuigi alusharidusena oleks ju psühholoogia väga hea. Endal õnneks ei ole seda abi veel vaja läinud. Rasketel hetkedel oskan ehk lohutust leida mõnest raamatust (ikka päris kirjandusest, mitte mõnest Pilgrimi üllitisest :)) ja tegelikult olen natuke ka filosoofiat õppinud oma lõbuks (põhieriala on prktilisema poole pealt)
Filosoofia võiks minuarust küll tegeleda palju rohkem, kui praegu praktiliste küsimustega. Heaks näiteks on Alain de Botton’i raamatud, mis on osad ka eesti keeles ilmunud.
eln ütles:
See oleneb usuinimestest. Näiteks elusõnalased on selle üle uhkedki, et nende jutlustajad on “inimesed rahva seast”. Kõnevennad ise sümboliseerivad seda talaari mittekandmisega. (Googlesõna on lay preacher.)
Valerie Tarico kirjutab AlterNetis, kuidas internet tema arust organiseeritud religioonide hääbumist soodustab.
Vähemalt esimest pakub jõudumööda ka Eesti Skeptik, eh?
Kaks aastat tagasi levisid kuuldused Fukushima tuumakatastroofist. Nature uurib nendest põhjustunud tervisekahjustusi.
Miinimumpalga eest töötamine sunnib kodutuks Päevaleht
BBC räägib, mis kõik pihvidest välja tulla võib, kui nende peal DNA teste teha.
eln ütles:
Ju siis Selver jaksab korralikku raamatupidajat palgata.
Abdul Turay selgitab Postimehes, mis asi on tegelikult feminism.
Väidetavalt toetuvad kõik Turay väited tõsiseltvõetavatele uuringutele, aga peale Warren Farrelli ei viidata kahjuks ühelegi autorile, nii et veidi raske on kontrollida.
Mind võttis see jutt üsna pahviks küll.
New Statesman avaldab tõenduspõhise horoskoobi.
@Mart K.:
Mind võttis see jutt üsna pahviks küll.
Pole ju mingit põhjust! Feminismiga on maailmas natikene probleeme, kuna naised ise ka ei tea, mis see täpselt on. Selle juured pesitsevad nii judaismis kui UT Pauluse luulutustes (naine peab olema madalam kui muru!), kuid seda isegi ei teadvustata. Sellise suhtumise naisepoolseks näiteks: Eva printsiip ehk natside perepoliitika ülistamine http://www.ainosiebert.de/index.php?option=com_content&view=article&id=114:eva-printsiip-ehk-natside-perepoliitika-uelistamine&catid=33:ee-politik-2008-xxxx&Itemid=113
See, et vaesed mehetaolised olendid kaitset vajavad, ilmneb alljärgnevast : Naine ründas meest pannitäie tuliste vorstidega http://www.ohtuleht.ee/506961
Los Angeles Times valgustab uusi tulemusi fekaalide siirdamise alal.
Universe Today räägib, miks kuundumist ei võltsitud.
Satiiri Karnatakast, kus ausad astroloogid nõuavad liba-astroloogide paljastamist ja keelustamist. (Hartosh Singh Bal @ NY Times blog)
Postimees Lätis kuulutati välja gripiepideemia
Postimees illustreerib intsidenti, kus tähelepanelikkus tõi kaasa olematute reeglite avastamise.
Teen ettepaneku kirjutada sellest viimasel ajal pidevalt käiatavast väljarände teemast. Registritest saab ju vaadata, palju mingis vanusegrupis (isegi aastate kaupa) elab naisi ja mehi, linnas ja maal… tundub, et meedias keeratakse seda statistikat kord nii kord naapidi.
Postimees tutvustab uut vandenõuteooriat vabamüürlastega.
Õhtuleht esitleb uut ettekäänet ealiseks diskrimineerimiseks.
snape
Siin on midagi Teie jaoks! Praegu tapavad koeri, võimaluse tekkides hakkavad tapma ateiste ja teiseusulisi …. Nende sõnum on väga selgelt religioosne.
HOIATUS! Kiili vallas liiguvad ringi koeravihkajast naine ja mees http://eestielu.delfi.ee/eesti/archive/article.php?id=65562364
Ingvar Luhaäär – kunagine Eesti tantra liikumise isa – jäi tänu samal reisil käinud kaasreisija kommentaarile Eesti Ekspressi artiklis valetamisega vahele. Hale.
Sellise tasemega esoteerik endale lihtlabast valetamist lubada vist ei tohiks. Vanades õpetustes on kõikjal sees aususe nõue!!! Valetada võivad uhhuulased.
Olin Türgis sufi.Reisijutt http://www.ekspress.ee/archive/article.php?id=65539648
@O cookievaba Kameelion:
Mitut linnalegendi tunnust märkasid?
O cookievaba Kameelion ütles:
Õige teravapilguline! Induktsiooniahel on vägev. Teen uuesti selle retoorikavõtte ehk dedutseerin välja loogilise järelduse (su enda väljaütlemata sõnu esile manades) – neid tuleks esimesena rünnata.
@dig:
Mitut linnalegendi tunnust märkasid?
Ei pruugi olla linnalegend, kuna mürgist liha aeda visates on koeri ennegi mürgitatud. Leian, et hoiatus on omal kohal. Parem karta, kui kahetseda. Seda enam on hoiatatult võimalik need vabandust! idioodid ka teolt tabada.
@snape:
Teen uuesti selle retoorikavõtte ehk dedutseerin välja loogilise järelduse (su enda väljaütlemata sõnu esile manades) – neid tuleks esimesena rünnata.
Kus näete Te rünnakut ja üleskutset kristlasi esimesena rünnata?
Mina juhin ainult tähelepanu usuhullude tegevusele, kelle jaoks on koerad saatanast!!!! Saatan, kui kurjuse kehastus, on teadupoolest kristlaste vaimusünnitis keskajast. Selline teave sai inimesteni jõuda ainult läbi kristlike kanalite. Kurb, aga nii see on. Seega, kristlased on potentsiaalselt ohtlikud. Inimesed, olge valvel!
O cookievaba Kameelion ütles:
Kristlusest pärit sõnakasutus on eesti keeles sügaval sees. Võta kasvõi see endale lugeda: http://www.folklore.ee/~kriku/ALLIK/allik3.htm
Mitte igamees, kes vannub “kuradi värdjas!”, pole kristlane, eks. Pigem vastupidi. Artiklis vihjati, et tõenäoliselt on tegu vaimse vajakajäämistega. See, et miski on kellegi arust saatanast, ei näita kristlaseks olemise kohta suuremat.
O cookievaba Kameelion ütles:
Kas ka siis, kui jutt käib näiteks tänavat mööda tatsava dinosauruse kartmisest?
@dig:
Kas ka siis, kui jutt käib näiteks tänavat mööda tatsava dinosauruse kartmisest?
Kus on see koht kus Te dinosaurust nägite??? Iirimaal? Kus? Tahan kaaaa näha, elusat loomulikult.
Linnalegendidest: Kassitädid (2 tk.) rääkisid tõemeeli, et hulkuvad koerad olevat ära söönud 2 maja juures elanud kassi. Kui on toimunud mõrv, siis peab seal ka vereloik olema – aga … väidetavalt toimus kassimõrv maja ees parkimisplatsil. Juurdluse läbiviimiseks ukerdasin ma autode vahel, vaadates ka nende alla, aga mida ei olnud, see oli veri. Kassitädid ei osanud seletada, kuidas oli võimalik kassid tappa ja ära süüa ilma verd laskmata ja jälgi jätmata. Linnalegend õnnestus igatahes paljastada.
„Surnud kassid“ ilmusid järgmine päev maja juurde tagasi. Mõni päev hiljem kohtusin muide ka nende 2 „mõrvarkoeraga“ – sõbralikud penid olid.
BBC tutvustab hiljuti avastatud uut kemikaali, mida kurjad farmavabrikandid juba sajandite kaupa inimestele pähe määrivad tervisekahjustustest täiesti hoolimata. Seekord on tegemist atsetüülsalitsüülhappega.
Mis siis nüüd saab? Kas korjatakse müügilt ära nagu Vioxx?
Tegemist ei ole esimese teadaoleva aspiriiniga seotud ohuga.
O cookievaba Kameelion ütles:
Hea, et kassitädid tunnevad kasse, mitte koeri! :) – nt kuidas koer murrab või kuidas inimeste suhtes nunnu ja sõbralik koer võib suhtuda potentsiaalsetesse saakloomadesse – nagu loomakliiniku sabas juhtunu, kuidas koer vingerdab, vahib kassi poole ja ütleb peenikese häälega “auh!”, mis koera keeles tähendab “olen leidnud saaklooma”, kass vahib hirmust pärani silmadega vastu, aga kassi omanikud, kes koerte käitumist ei tunne, kiidavad: “Kutsu tahab kiisuga mängima tulla!” – “mängima”, jaah… (kui guugeldada fraasi “is that a face of a cat killer”, võib hea õnne peale leida ühe Larsoni pildi just samal teemal).
Kasse on päästnud see, et asjaomast koera ei ole mitte kunagi kassiga kokku lastud – vastutustundlik lemmikloomaomanik jälgib, mida ta loom teeb.
@Andres Valdre:
ei kehti alati, vähemalt mitte ühepere loomade puhul, lapsepõlves olid meil koer ja kass, kes lustlikke ja sõbralikke koosmängimisi harrastasid, täiskasvanu põlves on mul endal koer ja kass olnud, kes rahus talvisel külmal ajal eeskojas üksteise kaisus põõnutasid.
Iga koera ja kassi läbisaamine pole muidugi nii hea olnud, üks on võimaluse avanedes ka kohe suure hasardiga kassi taga ajanud ja ta lähima puu otsa peletanud. Aga seda koera sai ka vahepeal ketis hoitud, samal ajal lui kass oli vaba alati, nii et eks koera vaatepunktist vaadates oli tegu ka selge ebaõiglusega.
@Andres Valdre:
Hea, et kassitädid tunnevad kasse, mitte koeri! :) – nt kuidas koer murrab või kuidas inimeste suhtes nunnu ja sõbralik koer võib suhtuda potentsiaalsetesse saakloomadesse
Need konkreetsed „mõrtsukkoerad“ ei olnud näljas, vähemalt figuur oli neil normaalne, mitte düstroofiku oma. Seega vaevalt nad kasse ära süüa tahtsid. Puu otsa ajada? Arvatavasti. Mis selles halba oleks? Fakt on see, et väidetavat kassimõrva ei toimunud.
Kas koerad peaksid nälga kustutama alljärgneval viisil elik tsiviliseeritult: http://www.worth1000.com/contests/2455/unauthorized-far-side-tribute-5
Kasse on päästnud see, et asjaomast koera ei ole mitte kunagi kassiga kokku lastud – vastutustundlik lemmikloomaomanik jälgib, mida ta loom teeb.
Pool-maakohas teevad koerad vahel jalutuskäike ilma peremeesteta, jooksukate perioodil ei hoia kiimalist isast kinni ükski aed. Looduse vastu ei saa ju. Need armuvalus neljajalgsed valvavad andunult emaste jooksukaga koerte majade uste taga.
Niipalju kui mina tean, murravad teisi loomi koerad, kelle närvisüsteemi on peremehed ära rikkunud. Uudistest on nii silma jäänud.
Postimees räägib, et tervislikud eluviisid on elukardetavad.
Lugejale pakutakse võimalust tunda süümepiinu sõltuvuse suhtes:
O cookievaba Kameelion ütles:
Mida sõid hundid enne, kui nad leidsid endale peremehed, kes nad ära rikkusid ja teiste loomade murdmise kunsti kätte õpetasid?
@dig:
Mida sõid hundid enne, kui nad leidsid endale peremehed, kes nad ära rikkusid ja teiste loomade murdmise kunsti kätte õpetasid?
See oli nii ammmuuuuu, kes seda enam mäletab. Mis puutuvad siia hundid???? Koerte teemal las muljetavad asjatundjad:
mida teha kui koer tahab kassid ära süüa? http://www.uniteddogs.com/et/forum/254/78300/mida-teha-kui-koer-tahab-kassid-ara-suua/
Anna | Tsiteeri | 1 aasta tagasi
Meie koerale on huvitavad kassid ainult niikaua, kuni nad eest ära jooksevad. Kui on selline julge ja iseteadlik kass, kes plehku ei pane, siis koer julgeb ainult teda meetri kauguselt vaadata. No ok, kui koera poole kass seljaga, siis julgeb sabaalust ka nuusutada. Käpaga pole vastu nina õnneks saanud. Aga kui koer ikka paar korda vast küüntega saab, siis enam kasse taga ajama ei kipu.
Kohutavalt kuri koer http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?24,9978532
teemaalgataja 13. september 2008, kl 17.54
Aga kõrvaltvaatajad on meid mõlemaid vist ammu debiilikuteks tembeldanud, no võib olla ikka üsna veider vaatepilt, kui tee peal seisab suur hirmust vappuv koer ja eemal seisab kontsakingadega naisterahvas Ragni Sellsi prügikasti kõrval, silitab prügikasti ja räägib meelal häälel “tubli prügikast, pai prügikast, Nelly tule vaata kui pai prügikast on, ta ei taha sulle halba teha, sa ei pea kartma” :D :D :D Ja täpselt sellised meil päevad välja näevadki, mina käin ees (nii toas kui õues), paitan esemeid ja kiidan neid, siis vaatab koer, et kõik on OK ja tuleb mulle järgi. Ma ise ikka naeran, et kui kuskil kiirabiauto signaal on, siis ma alati korraks mõtlen, et ega äkki valgetes kitlites onud mulle järgi ei tule, sest no kui mina näeksin mööda muru käpuli kõndivat ja rehaga vestlevat inimest ja tema järel roomavat koera, siis vist küll helistaks hullumajja :D
Postimehe andmeil ähvardavad Tartu lasteaialapsi toksiinid.
Enne antibiootikumide leiutamist võisid sarlakid ka tappa. Tänapäeval juhtub seda harva.
Postimees kirjutab, et olümplaste jaoks pole Vene aeg piisavalt hea:
Kui huvitav! dig tahab kohe sellest teemast lähemalt teada ja googeldab Sochi time:
Kurb, et Postimehe ajakirjanikud enne uudisnuppude treimist googeldama ei vaevu.
@dig:
Koerte mürgitamise linnalegendi kohta kinnitusi otsides sattusin Vanurite välimäärajasse, http://lassie.wordpress.com/category/liigirikas-loomaaed/page/12/, kus otsitakse subliminaarseid sõnumeid. Selle peale ei oska võtta ei seisu- ega istekohta.
@O cookievaba Kameelion:
see inimene seal teeb nalja, see ei ole ju päris vandenõuteooriate ega sublimaarsete sõnumite otsimise blog, O küpsistevaba, saate aru ju isegi?
Rahva Raamat saatis teate, et müügile on ilmunud teos pealkirjaga “Universumi suurejooneline ehitus. Uued vastused elu põhiküsimustele”. Esimene mõte oli, et jälle mingi esoteeriline soust, aga autorite nimesid nähes hakkas koitma, et hoopis korralik aime. Tsiteerin tutvustust:
@O cookievaba Kameelion:
Tegemist on horoskoobiga. Horoskoopide tõsiselt võtmine võib kahjustada Teie vaimset tervist.
Postimees:
@salvey:
see ei ole ju päris vandenõuteooriate ega sublimaarsete sõnumite otsimise blog
Mina vanurina annaksin autorile karguga piki pead, kui kätte saaks. See nn. nali ületab kõik sündsuse piirid.
@dig:
Horoskoopide tõsiselt võtmine võib kahjustada Teie vaimset tervist.
Suurimad tänud ja sügav kummardus; hea, et keegigi teiste tervise pärast mures on. Meie valitsejad ei ole sellisest hoiatusest vist kuulnudki ja rikuvad rõõmsalt meie vaimset tervist – järjekordne skandaal minevikust: Eesti pankades pesti 10 miljonit dollarit Sergei Magnitski surmaga seotud raha http://www.epl.ee/archive/article.php?id=65573576
Teeks korjanduse, et pankadele kinkida moodsad rahapesumasinad, siis ei jääks ehk vahele. Irw, irw, irw.
@salvey:
Mis tõugu ja sorti, kas valve- või jahikoer? Ennist jutuks olnud jahikoera lihane (sama pesakonna) õde murdis esimese kassi 8-kuuselt ja selle tarkuse võrra targemana ongi kokkupuudet välditud.
Ja teisele kirjutajale: looduse vastu võib saada küll, seda nimetatakse kultuuriks ;) (nt lemmikloomade steriliseerimine, kui neid peetakse seltsi, mitte aretamise pärast).
Andres Valdre ütles:
kaks esimest koera, kes kassiga sõbrustasid, olid täiesti krantsid ja teadmata tõugu. Kolmas koer, kes kassi taga ajas, oli pooleldi saksa lambakoer. Ma ei usu, et ta kassi siiski päriselt murdnud oleks, ta oli hästi arukas koer muidu. Aga kindel olla ei saa muidugi.
@Andres Valdre:
looduse vastu võib saada küll, seda nimetatakse kultuuriks ;)
Kultuur? Mis asi see veel on? Meil laiutab siin nn. “läbu-kultuur”, millest ei tahaks midagi teada.
nt lemmikloomade steriliseerimine, kui neid peetakse seltsi, mitte aretamise pärast
Mõte on ilus, aga … selleks on raha vaja. Mitte kõik ei ole võimelised tasuma steriliseerimise opi hindu, inimeste sissetulek on Eestis häbematult väike. Ka on Eestis hinnatõus Euroopa kiiremaid. Kas vaene maainimene või üksik pensionär ei võigi siis koera pidada?
HINNAKIRI (kehtib alates 1.01.2013.a) http://www.loomaarst.com/#!hinnakiri/c1vpd
Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal kuuendik elanikest http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/19/suhtelises-vaesuses-elas-2011-aastal-kuuendik-elanikest/
Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
Tallinna Postimees räägib, kuidas asjast mitte midagi teadnud kodanikule räägiti politseis pähe auku, et just tema on süüdi kirikule tule otsa panemises.
Skeptikute huvi pälvib aga viis Eesti inimeste arvu kasvatamiseks:
Ebaloomulikul viisil hukkunutest kolmandik tegi enesetapu Postimehes
Keskus: uus vaenu õhutamise seaduseelnõu kaitseb ka vähemusgruppe Delfi
Ohio kommunikatsiooniuurijad näitasid, et faktid ei kipu veenma inimesi, kes eelistavad uskuda midagi muud, vahendab Phys.org. Selle teadasaamiseks tuli neil paraku katsealuseid tüssata.
Tarbijakaitseamet: imetooted imesid ei tee Postimees
Apteeker: käsimüügiravimite müük kauplustes võib tuua mürgistuste kasvu Postimees
salvey tsiteeros:
Et see konteksti panna, meenutagem, et tuntumateks trombolüütilisteks ravimiteks on aspiriin suures koguses ja vana rotimürk varfariin. (“Tuntuim” ei tähenda muidugi tingimata “enimkasutatav”.)
Phys.org räägib, et füüsikud on välja otsinud Väga Väikese Mõõdulindi ja prootoni üle mõõtnud. Prooton osutus üllatavalt väikeseks.
Guardian edastab konservatiivseid uudiseid Westminsterist, kus kohalik konservatiivne partei on kavandanud abielude arvu tõstmise meetme.
B17. no comments
sõna otseses mõttes – kommenteerimist pole.
@Jason:
saatsin ravimiametile selle kohta kirja
@Martin Vällik:
cool. ootame vastust ja tulemusi.
DELFI Naistekas on asunud lausa kriminaalse süüdimatusega amügdaliini propageerima:
http://naistekas.delfi.ee/tervis/vitamiinieri/mustiline-vitamiin-b17.d?id=65582088
Toodet müüb sojapood.
Skeptik võiks ehk selle peale ametlikult reageerida, sest surmava mürgi müümine toidulisandi ja vitamiini pähe kaldub juba kriminaalsesse valdkonda.
salvey ütles:
:D
Vabandust, et ära märgin, aga koos sõnaga “Postimees” omandab lause huvitava varjundi.
PS. Panin tähele, et amügdaliinile on juba eespool reageeritud. Loodetavasti tehakse mürgimüümisele lõpp.
Postimehes on lugeda : Ilona Kaldre: selgeltnägija pole mustkunstnik!
@salvey:
Saatesse läks ta ju ikka millegi/oma võimete tõestamiseks,
mitte lihtsalt kui mustkunstnik, kes oma trikkide/ülesannete lahendamise tausta ei selgita ?
Pärismaailma mustkunstnikud ei näita, kuidas nad oma trikke teevad mitte vaataja soovidele vastu tulles vaid ikka sellepärast, et metatrikk võib olla naljakam kui algupärane trikk ise.
Postimees:
salvey ütles:
Artiklist loeme:
Ei vasta tõele. Medscape räägib dekstrokardia esinemissagedusest lähemalt:
Üks sajandik protsenti on üks kümnest tuhandest, mitte üks miljonist.
Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Haidi Kanamäe selgitab Maalehes, miks terviseväidete esitamist on vaja reguleerida ja kuidas see käib.
Eluloofilmis Steve Jobsi kehastav Ashton Kutcher proovis karakterisse sisse elamise korras sama puuviljadieeti, mida Jobs olla harrastanud. Tagajärjed polnud meeldivad, vahendab US Magazine.
Ühendkuningriigi tervishoiunõunik võttis juhtida valitsuse tähelepanu kahele enesestmõistetavale tõsiasjale: homöopaatia on jama ning uimastipruukijate kohtlemine kurjategijatena on kontraproduktiivne. Valitsust ei paista faktid ja loogika eriti huvitavat, kirjutab Tom Chivers The Daily Telegraphi blogis.
Postimees räägib, et teadlased saavad miljard eurot kleeplindiga pliiatsisöe vastu hõõrumise eest.
Tuleb jälle tuld ja tõrva välja sülitama hakata (kahju, et põrgut väävlijärvega olemas ei ole, see oleks usuhulludele paras soe koht peesitamiseks!!!) – vastikud wahabistid/salafistid käituvad analoogselt vara-keskaegsete kristlastega, hävitades väärtuslikke iidseid käsikirju. Allikad: Mali islamistid põletasid maha iidsete käsikirjade hoidla http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=65592504
FWIW, instituudi täisnimi mainib islamiuuringuid ja mitmed selles hoitud käsikirjad kujutasid endast koraane. Niipalju siis islamistidest.
O cookievaba Kameelion ütles:
Väävli sulamistemperatuur on 115 °C, mille talumine on saunarahvastele käkitegu. Saksa ajaloolane Norbert Ohler väidab raamatus Tod und Sterben im Mittelalter, et kõnekäänd, nagu kostvat põrgus pidev ulgumine ja hammaste kiristamine, olnud varem „ulgumine ja hammaste plagistamine”: põrgus arvati olevat ühekorraga nii kuum, et võtab ulguma, ja nii külm, et võtab hambad plagisema.
@dig:
kurioosne on siinkohal märkida, et olen viibinud just sellise isiku lahangul. suht noor inimene oli. varajastes kahekümnendates. lahangut viis läbi patoloogia resident. lahanguabiline oli juba sisikonna lauale tõstnud kui lahkaja asja kallale asus. alustas traditsiooniliselt…liikus traditsioonilist rada pidi edasi kuni äkki…jõudis esimese vidinani, mis poleks tohtinud olla seal, kus see sedapuhku oli. oh, kus preilil oli üllatust ja suuri silmi ja elevust!
kõige huvitavam (lahanguvälises aspektis) oli aga see, et keegi ei teadnud lahangut, et tegu oli tagurpidi-antsuga. polnud teda kunagi lõigutud ega x-kiirtega kiiritatud. või arvati kiiritamise järel, et kiiritaja oli need R-tähekesed fotoplaadile kogemata valesti pannud :-D
Andres Valdre ütles:
tegelt meenub kuskilt isegi selline kirjeldus, et mingi aja pidid olema ahjus ja seejärel mingi aja jääsupis. tsüklite pikkus ulatus minu mäletamist mööda sajanditeni.
@Andres Valdre:
põrgus arvati olevat ühekorraga nii kuum, et võtab ulguma, ja nii külm, et võtab hambad plagisema.
Tänan info eest! Oma skeptiku lehel toimunud usulise eksirännaku käigus ma põrgusse ei jõudnudki, seega on mu teadmised lahjavõitu. VT järgi oli põrguvürst Saatan punktuaalne käsutäitja, kelle põhitegevuseks paistis olevat universumis käske täites ringi sibada, nii et vesi alumises mõtlemisorganis kees. Ka puudus seal põrgu. Väävlijärv on UT järgses kristluses.
Naljakas, aga islami põrgus kasutatakse tuld ja pigi: 7. Põrgu http://www.islam.pri.ee/index.php?id=675
Ma edasi parem ei loe, kuna ei hooli õudusjutukestest. Julged vennad need ketseritest wahabistid/salafistid, midagi pole öelda.
@dig:
Mitte eriti ammu tõin ju välja uudise, et Meccas ja Medinas on hävitatud süstemaatiliselt vanu arhitektuuriväärtusi ja pühapaiku, ehitades sinna asemele kaubanduskeskusi, pilvelõhkujaid ja hotelle. Panen uuesti viite, ehk jõuab ka meie lollkommentaatoritele kohale, et salafistidel ei ole islamiga mingit sidet.
Al Saud plans to destroy remaining Islamic monuments in Medina: Report http://www.presstv.ir/detail/2012/10/28/269150/saudi-regime-to-demolish-islamic-sites/
Timbuktus oli keskajal ülikool, kus põhirõhk oli usul, kuid seal õpetati ka teadust, matemaatikat ja meditsiini.
Tõstamaa Keskkooli direktor räägib Postimehele oma edust raskesti kasvatatavate laste kasvatamisel.
Juba on ka otsustatud, kuidas karistada õpetajat, keda kõurikud kiusasid:
Evelin Sepa lapsesuud vahendab Delfi Publik:
Mensa Magazine’i novembrinumber kirjutab Brian J. Ford’i eksperimentidest ülemäärase atsetoonisisaldusega inimeste isesüttimise alal.
Religion News Service räägib teravatest küsimustest usuvabaduse alal Ameerikas.
PZ Myers tutvustab ristiuskliku vuuduu uuemaid avastusi deemonite väljatohterdamise alal.
Skeptikute lõbustamiseks on virtuaalsed uksed avanud absoluutselt läbipaistev meediatoode nimega Telegram, mis lubab pakkuda “mitmetahulist pilti välisilmas toimuva kohta”, mida peavoolumeediast ei saavat. Näiteks pole seni keegi vaevunud meile rääkima allmaapüramiidist Alaskal.
Uuest lehest leiab veel palju jahmatavat; kõige põnevam info on koondatud rubriikidesse “Maaväline”, “Vaimsus”, “Tervis”, “Teadus” ja “NWO”.
Nutikas uuring õpetab, kuidas mittekummitavaid maju kummitama panna.
Drew tutvustab blogis The Worst Things for Sale üsna tülgastavat jälkust: vaktsiinivastast lastekirjandusteost “Melanie suurepärased leetrid”.
@Mart K.:
Üldisemalt on sedasorti nähtuse nimi Hawthorne’i efekt.
Ma ikka tükk aega nuputasin, kuidas arusaam, et leetrid on tervisele kasulikud, vaktsiinid aga mitte, Hawthorne’i efektist johtub, kuni taipasin, et Dig pidas silmas hoopis tondijuttu.
Viitasin eespool vaktsiinivastasele lasteraamatule “Melanie’s Marvellous Measles”.
Austraalia tervishoiusüsteemi ebakohti esile tõstev blog valgustab natuke autori tausta: tuleb välja, et too kaotas ühe lapse pärast vaktsineerimist ning süüdistab selles vaktsiine, mitte aga lapse isalt päritud ränka geneetilist haigust.
Postimehes kirjutab Kristjan Vällik, õpetaja Tartus, Laevas ja Puurmannis : mitte kellegagi ei tohiks nii käituda!
Postimees:
ERR, Kristjan Port Eksamiperiood harvendab vanaemade ridu
Postimehe artikli Mis vahe on erinevatel sooladel? kommentaariumist:
dig ohkab.
dig osundas:
Mul kui sõnaleiutajal on jälle siiralt kahju, et Kreutzwald jõudis elementidele eesti nimetuste leiutamisega ainult hapnikuni. Kui oleks jätkanud, oleks NaCl kindlasti soodikrohend.
Selgeltnägijaid tekib juurde hämmastava kiirusega, nagu seeni pärast vihma. Irw, irw, irw. Tuleb välja, et üks rakukene pesitseb Eesti Ekspressi katuse all. Pole teada, mitmes selgeltnägemise seanss see neil on, või alles esimene …
Kallas Brüsselist: te närite oma eliidi kõri http://www.ekspress.ee/archive/article.php?id=65605286
Volinik Kallase mõtteid luges Eesti Ekspressi selgeltnägijate rakuke.
Discovery News teatab, et Erise tahtel on inimesed Ahmed Baba Instituudi hindamatud käsikirjad ära varastanud enne raamatukogu mahapõlemist, mistõttu enamik kirjutisi tulekahju üle elasid.
Küllap jõuab ükskord kätte päev, kui Star Wars’i originaaltriloogia ustavad fännid põletavad Jar-Jar Binksi Memoriaalfilmiarhiivi maha. Annaks Eris ka, et The Pirate Bay selleks ajaks piisavalt tagavarakoopiaid teinud oleks.
@dig:
Antud juhul oli vist samuti tegemist selgeltnägijaga. Lihtsam on infot saada otseallikast – Timbuktu käsikirjade projekti lehelt: Timbuktu Update http://www.tombouctoumanuscripts.org/blog/entry/timbuktu_update/ Viimane sissekanne on 30 jaanuarist. Seal on lubadus:
Päevaleht: vitamiinikokteil Kyäni hullutab eestlasi
Endel Lippmaa eitab jätkuvalt kliimasoojenemist (Eesti Ekspress).
Päevaleht: Glenn D. Wilson: Geenius või hull?
Tiina Kangro kirjutab Postimehes, et neurotüüpilistele inimestele intuitiivselt selge usk, et kõik inimesed on neurotüüpilised, on kahtlase väärtusega.
Valimisvõitluse avapauk on käinud; kes korjas kunagi populaarsust jagades kartuleid ja puid, nüüd on see üle trumbatud – FOTOD: Reformierakondlased jagasid Pirita-Kosel tasuta kruusa http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=65619608
Tänavad on ju auklikud, mis siis ikka hädaga teha. Irw, irw, irw.
New Scientist kirjutab bakteritest, kelle soolestikus esinemine toob kaasa alatoitumist.
Jared Diamond kirjutab New York Times’is eluohtlikest riskidest ja sellest, kuidas inimese intuitsioon nende tähtsust valesti hindab.
Kommenteerib Bruce Schneier:
RH Reality Check tutvustab juturadisti Kevin Swansoni uut teooriat rasestumisvastaste vahendite kasutamise tagajärgedest.
Kuidas väike Kevin nii targaks sai?
Alternet tutvustab veidraid ideid günekoloogia ajaloost.
New York Times räägib teadlastest, kes kolme ajukahjustusega naist eksperimentaalselt hirmutasid, mis ei õnnestunud, ja lämmatasid, mis õnnestus.
Avastus algas eksperimendist, mis püstitatud hüpoteesi ei kinnitanud:
ABC teatel on Austraalia Reservpank kätte võtnud ja uurinud, kui täpseid ennustusi kohalikud majandusteadlased väljastanud on. Tulemused on hämmastavad.
Postimees tutvustab uut toidufundamentalismisorti:
Ka teised artiklis sisalduvad väited on veidravõitu.
Postimees tutvustab veel ka uusi avastusi stomatoloogia vallast:
Noormees kaotas karastusjookide tõttu kõik oma hambad
Pärismeditsiinis on mäda muidugi spetsiifiline mõiste, mis hambavärgindusega kuigivõrd kokku ei puutu, juured välja arvatud. Kirjaajanik on toorelt tõlkinud ingliskeelset ekspressiooni rotting teeth, mille implitsiitsed konnotatsioonid on signifikantselt diferentsed.
Seekord polegi süüdi kodumaine ajakirjanik, toimunud on lihtsalt telefonimäng. Pärisinimestel on jäävhambaid umbes 32. Statistiliselt mõned neist — iseäranis tarkusehambad — tõmmatakse muidugi välja, aga üheksa on keskmiseks väärtuseks kõrgevõitu. Ilmselt on keegi numbrid ära vahetanud ja mitte tähele pannud.
Piimahambaid, muide, on inimesel umbes 20.
@dig:
Et nüüd….ma ise kasutan ka meresoola:D Polegi siis rohkem mikroelemente seal kui tavalises peensoolas?
JSiim Kala ütles:
Praktilist vahet ei ole, jood võib-olla välja arvatud. Soolasordi valik on eeskätt maitse asi.
Peale II MS kokku kirjutatud ajalugu sarnaneb joodikuga, kes kolistab oma kronuga ühest kraavist teise. Nõukogude ajaloost ei üritatud eestlasi vähemalt välja kirjutada, asendades nad ma ei tea kellega, ka olid paganlikud pühapaigad kaitse all. Ajaloolased????? Irw, irw, irw.
Nüüd on siis teoks saanud hr. Aaviksoo ettekuulutus Diplomaatias:
Muistse vabadusvõitluse ristisõjastajad pidasid maha sõnalahingu Vahtrega http://arvamus.postimees.ee/1123866/muistse-vabadusvoitluse-ristisojastajad-pidasid-maha-sonalahingu-vahtrega/
Ülaltoodud geniaalsuse allikas ja põhjus on siin: Estonian Science Foundation Grants http://www.tlu.ee/?LangID=2&CatID=4488&ArtID=6667&action=article
Leidsin hea ja kokkuvõtliku kommentaari puuduvate eestlaste kohta (loodan, et selle autor andestab näppamise) Puudutab see Salme muinaslaevaga seonduvat http://et.wikipedia.org/wiki/Salme_muinaslaev
Marek Tamm: Vahtre loeb Henriku kroonikat kui üleeilset ajalehte http://arvamus.postimees.ee/1128058/marek-tamm-vahtre-loeb-henriku-kroonikat-kui-uleeilset-ajalehte/
Frontiers in Personality Science and Individual Differences on avaldanud vandenõuteooria-uurijate värske uurimuse sellest, kuidas kalduvus vandenõuteooriaid leiutada aitas kaasa kliimaeiardite uskumisele, et nende vandenõuteooria-uurijate eelmine teadustöö kliimaei’amise ja vandenõuteoretiseerimise vahelistest seostest kujutab endast vandenõud.
Chris Clarke kirjutab Pharyngulas, kuidas loomi Nevadas kaitstakse.
O cookievaba Kameelion viitas:
HCL Kleisi tõlkest on kolm pisut erineva sõnastusega trükki (1982, 1993, 2005). Henrik ei osanuvat ladina keelt eriti hästi ja toimetaja on heaks võtnud lähendada tõlke keelekasutust Henriku veidratele grammatikavormidele, samuti on neist trükkidest ühes kasutatud Koiva liivlaste asualal tänapäevaseid läti kohanimesid (ja ühes hilisemas trükis on nii detailsed ja ebatäpsed illustratsioonid, nagu oleks raamat keskmisele koolieale). Mägiste võrdlemisi kirjanduslikust 1962. a tõlkest on paremini kättesaadav 2008. a teine trükk, aga soovitaksin hoopis tugineda esimesele, Jaan Jungi tõlkele „Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat” (4 vihku, 1881–1884) ja mille elektrooniline versioon on olemas rahvusraamatukogu digiarhiivis. See on ajastuhõngulises fraktuurkirjas, kohati vana kirjaviisi jäänustega ja saksapäraste kohanimedega, ent esimese tõlkena värske ja vaba hilisema traditsiooni kammitsaist – näiteks Raikkülas toimub Jungil „pidu” ja kohas, kus Henrik mainib, et eestlased ei tundnud raudrüid nagu teised rahvad, mis tavaliselt tõlgitakse patsifistlik-rahvusromantilises laadis hoopis relvadeks, on Jungil „raudriided”. Jung on lisanud ka rohkesti allmärkusi, nagu et Lembitu linnus ei saanud olla Põltsamaal, nagu tollal arvati (vrd Pala ~ Oberpahlen), vaid pidi olema Lätile lähemal, et Lembitu sinna nii kiiresti astuda jõudis.
@Andres Valdre:
Tänud info eest!
Probleem on pigem selles, et selle kroonika originaali pole leitud, siis on praegune kokku pandud erinevatest koopiatest.
Seda kajastati juba EW ajal XI osa Eesti Kirjandusest nr. 10/1926 Läti Hendriku kroonika kriitika http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=194
1983.a. lahati Henriku Liivimaa kroonikat “Keel ja Kirjandus” 5 numbris. Seal toodi välja probleemina üksikud kohad, mida ei mõisteta; sellest ka erinevad tõlgitud mõisted, ka juhtus käsikirjade ümberkirjutamise käigus vigu, mõni täht moondus ja järgmine kirjutaja originaalist aru saamata, tuletas ligilähedase sõna. Ebatäpsused on paratamatud.
toimetaja on heaks võtnud lähendada tõlke keelekasutust Henriku veidratele grammatikavormidele,
O cookievaba Kameelion ütles:
Tänud vastu! HCLi käsikirjade sugupuu on kaunis keerukas (see on skeemina vist saksa 1957. a tõlke eessõnas (Bauer), aga olen seda näinud ka kuskil eesti allikas) ja eri tõlgetes on kasutatud eri tekste. 1955 ilmus Arbusowi rekonstrueeritud ja tekstikriitiline ladina tekst ja kõik hilisemad tõlked on sellest (võib-olla v.a inglise tõlge (Brundage, 1961) ja kindlasti v.a praegu tõlkimisel olev prantsuse, mis lähtub autoriõiguste tõttu mingist XIX saj versioonist). Arbusowi tekstis on peatükkide piirid pisut teises kohas ja lõikude nummerdus võib seega olla teistsugune.
Üks parimaid tõlkepirakaid on aga soome täielikus tõlkes (Sarasti ja Kahlos-Wilenius, 2003), kus on (XXVI:9) sakalaste tõotuse küünrapikkusest poisikesest saanud „kyynärluu pystyssä” (vrd sks „solange ein Knabe ein Jahr alt oder eine Elle hoch im Lande übrig wäre”).
@Andres Valdre:
Ma langetan kurbuses kõrvad ja tunnistan, et mind võib saksa keeles maha müüa, kuna ma ei valda seda. Tean vaid üksikuid sõnu, aga sellest on vähe.
Üks parimaid tõlkepirakaid on aga soome täielikus tõlkes (Sarasti ja Kahlos-Wilenius, 2003), kus on (XXVI:9) sakalaste tõotuse küünrapikkusest poisikesest saanud „kyynärluu pystyssä”
Braavo! Hi, hi, hi
Nature teatab, et Düsseldorfi Ülikool on föderaalselt haridus- ja teadusministrilt doktorikraadi ära võtnud. Vaesekesele pannakse süüks plagieerimist eetika-alases dissertatsioonis südametunnistuse kohta.
Ars Technica toob meieni plagiaadi-uudiseid Indiast, kus kuulus uudistefirma Indias plagieeris hulka teadusteemalisi artikleid, deklareeris seepeale originaalid plagiaatideks ja laskis need Meerikas asuval hosteril DMCA alusel veebist maha korjata.
salvey ütles:
Reklaam missugune; tasuta pealekauba.
Science Magazine’i teatel on entomoloogid avastanud, et sipelgavastsed mängivad hädasituatsioonis kammipilli. Kui vastne kiskja lähenedes kõhu peale kasvanud kammi tagumise koivaga kratsib, jätavad täiskasvanud sipelgad oma päevatöö sinnapaika ja ruttavad vastseid päästma.
Naljakaid lisandusi meie varastatud ajaloo üle muljetamisele: Pekka Erelt: Ka eestlased vajavad kuulsusrikast ajalugu http://www.ekspress.ee/archive/article.php?id=65647530
• lugege 08.02.2013 11:03
ajaloohuvilinekirjutas:
Tahaks ikka enamvähem tõepärast ajalugu, soomlaste mahukas teos “Talvesõda” kirjutati …
1 vastus
Jüri Härmatare raamatut “Sumeri kilde” (Toronto 1976). Tallinna Keskraamatukogus peaks mõni eksemplar raamatust veel lugemissaalis lugemiseks olema.
Selle geniaalse soovituse peale ei oska midagi kosta. Las parem räägib asjatundja: Hitiidid eesti pseudoteaduses ja üldisemalt Jaan Puhvel http://my.tele2.ee/rein_sepp/puhvel.htm
Sumerite sugulasteks trügisid ka soomlased: Eestikeelne assürioloogiakirjandus: http://www.ut.ee/muinasteadused/ee-est_bibl.html
Skeptiku lehel valitseva talveune peletamiseks juhin tähelepanu raamatule “Eestlane ja tema isand” Talupoegade majandusliku olukorra ja nende seisundi valgustamiseks Eestimaal. Kirjutanud keegi, kes pole eestlane ega tema isand. Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1959.
Originaal on aastast 1861 Der Ehste und sein herr. Berlin. (19 sajandi agraarpoliitika ebaõiglust paljastav ülevaade)
Sissejuhatuseks, lk 16: 19 saj keskel toimunud talurahvarahutuste julm mahasurumine ja järgnenud karistused vapustasid ärksamaid linnakodanikest haritlasi, kes koostasid anonüümselt olukorrale tähelepanu juhtimiseks “Märgukirja Eestimaa talupoegadest”, kus tunti rõhutud talupoegadele kaasa, õigustati nende vastuhakkusid, paljastati mõisnike julmusi rahutuste mahasurumisel.
Ka 13-16 sajandini toimunu kohta pole midagi head öelda: Eesti rahva olukord enne alistumist Venemaale.
Tallinna Postimees räägib, kuidas loomaaednikud loomadele inimesesöömist õpetavad.
The Tennessean kirjutab numeroloogiahuvilisest mehest, kes otsustas töökoha üles ütelda, kui tema maksudeklaratsiooni peale sattus järjekorranumber 0000000666.
Postimees:
Õhtuleht: paavst Benedictus XVI läheb pensionile
Minut külvab segadust:
Valvevandenõuteoreetik:
Pärismaailma tagasi tulles on jutt suure hulga SNP’de tuvastamise kiipidest. Tehnoloogia on nii uus ja spetsiifiline, et eestikeelset nime ei paista sellel veel olevat; inglise keeles on asja nimi DNA microarray. A. Malcolm Campbell on joonistanud õpetliku filmi. Geenikiipi “tehakse inimesele” umbes nii, nagu vaktsiini või veresuhkru testi “tehakse inimesele”, aga vandenõuteoreetik konfirmeerib muidugi oma eelarvamust.
Neuroloog Dean Burnett esitab avalduse paavsti ametikohale kandideerimiseks.
Juhuks, kui eestimaalastest inglismaalastest katoliiklased ei peaks teadma, mida uskuda, ütleb kohalik usutegelane neile seda Postimehes ette:
Associated Press teatab New York Times’i vahendusel, et Mount Hagen’i linna rahvas on kinni püüdnud ja elusast peast surnuks põletanud kurja nõia.
Valitsus on otsustanud fakte ei’ata, kirjutab Herald Sun.
Erinevalt katoliiklastest, kes põletasid oma nõidu tsiviliseeritult tuleriida peal, on paapuad metslased, kes põletavad nõidu prügihunnikus, nagu raporteerib Daily Mail.
Herald Sun räägib edasi, missuguste nõiarohtudega nõidu välja aetakse:
@dig:
Artiklis öeldakse:
Hm, mul on olemas dokumentaalsed tõendid, et keegi siiski pöördus ravimiameti poole otseselt just sellesama (ja veel mõne sojapood.ee lehel oleva) toote pärast. Aga lõppkokkuvõttes pole vahet, peaasi, et tegeletakse.
Postimehes: Urmas Nõmmik: «Zeitgeist» – tõe kunst?
Õhtulehes piltuudis: pärast paavsti tagasiastumisteadet tabas Vatikani kiriku torni välk
Siseminister räägib Postimehele, kuidas kulgevad plaanid Pahade Inimeste(tm) peedistamiseks.
Kurb lugu, kui justiitsministeeriumit ei kihuta tegudele mitte positiivsed eesmärgid vaid ärapanemistuhin.
salvey ütles:
Lugu on päevselge: Benjamin Franklin teisest ilmast karistas uskmatuid, kes keeldusid oma majale piksevarrast paigaldama.
Cleveland.com pajatab kooliparkla tulistamisintsidendist, kus kurjategijaid polnudki.
Surma sai kaks inimest, kes mitmete politseinike sõnul tulevahetust alustasid. Küllap kasutasid nad luuavarsi, sest tulirelvi nende juurest ei leitud.
Las Vegas Sun räägib, kuidas kuulsa grillrestorani Südameatakk mitteametlik eest
kõnelejasööja asutuse nimitõppe ära suri.Meditsiinist innustuvat lugejat huvitab kindlasti patsiendi perekondlik taust.
ERR räägib sõnumitooja avalikust hukkamisest.
Järgmine kord on targem ja ei lähe kooli peale ühes asitõenditega avalikus juutjuubis kaebama, kui direktor oma tööga toime ei tule.
Virumaa Teataja meelelahutusrubriik ajas juttu usklike inimestega. Midagi eriti huvitavat seal kahjuks ei kohta. Kui ehk:
Nõnda kõneles Kadrina juurtega muusik Ahto-Lembit Lehtmets, keda kutsutakse Lembetuks.
Pharyngula vahendab krüptozooloogia-uudiseid Ameerikast, kus Melba Ketchum on trükki andnud artikli sellest, kuidas ta Ameerika lumeinimese DNA ära sekveneeris.
Hoopis huvitavam on, kuidas ta oma artikli teadusajakirja sokutas.
Postimees:
Tõepoolest, kus oleks selle tüli ots, kui leopardidele hümni lauldes Suur Koiott välja kutsuda.
Postimehes Martin Vällik, kolmanda salmi vaikija: vaikigem hümni jumalasalmi ajal!
Puhtalt teaduslikust vaatevinklist on teisedki salmid samuti kahtlased- pöördutakse seal ju isamaa kui isiku poole (sa oled… jne).
Kui ikka tahta sellist laulu teha mis kõigi tõetunnetusele vastaks, siis selline laul jääb kirjutamata.
Postimehes: Jaan Kaplinski: asendagem Jumal hümnis taevaga
Kahtlustan, et tõelise ateisti jaoks võib lihtsalt taeva poole pöördumine ka kahtlasevõitu tegevus ja sõnade tühja kulutamine olla.
O cookievaba Kameelion viitas:
Kommentaarides on mainitud Edgar V. Saksa „Eesti viikingeid”, aga on jäänud mainimata tema veel põnevam teos „Esto-Europa” (1966), vast kehva kättesaadavuse tõttu (seda eesti keelde tõlgitud ei ole). „Esto-Europas” üritab Saks nimelt tõestada, et paljud Lääne-Euroopa seletamata päritoluga kohanimed on „tegelikult” läänemeresoome (st eesti) päritolu: näiteks Saksamaa nurgas Saarimaale nime andnud jõgi Saar on Saksa arvates nime saanud sõnast saar, Münchenis voolav Isar on Saksa meelest olnud alguses Isaraba ja kõik ham-algusega kohanimed viitavad ambumisele, näiteks Hamburg ja Soome Hamina (Saks ei ole nähtavasti teadnud, et Hamina rajati alles 1653). Raamatu vahel on kaks suurt koha- ja hõimunimede maakaarti ja, kui õigesti mäletan, on raamatus kohanimede läänemesoome sõnatüvede tabel, mis annab rahvaetümoloogia iga huvilise fantaasiale tiivad! :)
NBC News edastab energilisi uudiseid Tšeljabinskist, kus plahvatus tuhandele inimesele häda teinud on. Plahvatas kosmiline kivi, keda Maa atmosfäär vastukarva hõõrus.
Kommentaare jagab ka Neil deGrasse Tyson.
@Andres Valdre:
Ugri-mugri keele ülimuslikkust kuulutavaid entusiaste on päris arvukalt, nad on välja toodud Maarja Villandi magistritöös: Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15131/villandi_maarja_MA.pdf?sequence=1
Erinevad teooriad alates lk 32 kuni 68.
Eestlased on kurva saatusega rahvas: geneetiliselt oleme me lähedased indo-eurooplaste lätlaste, leedulaste ja slaavlastega, aga oma keele me mingil põhjusel kaotasime. Ju olid ugri-mugrid tugevamad.
@O cookievaba Kameelion:
Tänan, väga huvitav. Rõõmustasin seda sirvides ennatlikult, et ka Kalevi Wiigi teooria on liigitatud ebateaduse hulka, aga ei, siiski mitte (vahest juhendaja meeldumuse tõttu). Wiigi Eurooppalaisten juuret nimelt väidab jutustavat Euroopa viimase 40 000 aasta ajaloo nii arheoloogia, keeleteaduse kui ka geneetika põhjal. See, kuidas XX sajandi Euroopa geenipilt jutustab rahvaste „algsest” asukohast, on võrdlemisi mõistetamatu, sest eeldab, et sellest 40 000 aastast toimus liikumist ainult viimase 2000 a jooksul, aga sellele eelnenud 38 000 a istuti vagusi paigal. Ei usu! :) Mida sama lähenemisega oleks saanud arheoloogiast, on ennustamatu, aga õnneks näib olevat Wiik selle valdkonna pärast sissejuhatust unustanud.
Wiik teoretiseerib seal ka sellest, kuidas keelevahetus toimub.
@Andres Valdre:
Wiigi Eurooppalaisten juuret nimelt väidab jutustavat Euroopa viimase 40 000 aasta ajaloo nii arheoloogia, keeleteaduse kui ka geneetika põhjal.
Raamat on ilmunud ka eesti keeles, kunagi sai loetud. Siis teadsin ma suhteliselt vähe indo-eurooplastest, seega olin ma kahtleval seisukohal, aga praegu olen ma veendunud indo-eurooplaste fänn.
Üheks teooriaks arktilise indo-euroopa ühiskodu kohta võiks olla: The Hyperborean origin of the indo-european culture http://www.systematics.org/journal/vol1-3/SJ1-3c.htm. Ka propageeris Arktika versiooni, toetudes Vedadele Lokamanya Bâl Gangâdhar Tilak. The arctic home in the Vedas. Being Also a New Key to the Interpretation of Many Vedic Texts and Legends http://www.vaidilute.com/books/tilak/tilak-contents.html Ta on kirjutanud ka: Orion or the antiquity of the vedas. (1893) http://ia700304.us.archive.org/19/items/orionortheantiqu021979mbp/orionortheantiqu021979mbp.pdf
Ülaltoodu valguses tundub loogilisem, et eesti aladel ja ka Karjalas (võimaliku Hüperborea asukoht!) elanud indoeurooplased lahkusid siit enne ugri-mugride tulekut. Näiteks võis see juhtuda peale mõnda Läänemere piirkonnas toimunud meteoriidi langemisest põhjustatud katastroofi. Järsku oli hr. Meril õigus ja see oli Kaali katastroof. Eesti meteoriidikraatrid http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINAL_EST_062011_100dpiS.pdf Miks? Sest indo-euroopa mütoloogiasse on sisse kirjutatud hirm, et ilmapuu võib kokku kukkuda, keldid kartsid taeva kaela kukkumist!
kuidas XX sajandi Euroopa geenipilt jutustab rahvaste „algsest” asukohast, on võrdlemisi mõistetamatu, sest eeldab, et sellest 40 000 aastast toimus liikumist ainult viimase 2000 a jooksul, aga sellele eelnenud 38 000 a istuti vagusi paigal. Ei usu! :)
Neid viimase 2000 aasta vältel toimunud rahvasterändamisi on arheoloogid kenasti tõendanud. Ja leidub ka mõningaid kirjalikke tõendeid. Eh, Te räägite siin 38 000 aastast. Aga kullake, mõelge sellele, kuidas ühe käeviipega kadusid ajalooareenilt eesti rahvusest hõimud 13 sajandi alguses. Ja sellest on möödas vaid 800 aastat. Teie poolt mainitud 38 000 aasta sekka mahuvad ka erinevad katastroofid. Näiteks: peale jäämasside sulamist, kui lömmis maakoor ennast õigesse asendisse pressima hakkas, kutsus see esile vulkaanilise aktiivsuse tõusu. Nii toimus Euroopas mitmeid katastroofe, Laachi vulkaanipurse 12 900 kuni 11 200 aastat tagasi: http://et.wikipedia.org/wiki/Laachi_j%C3%A4rv).
Ulmi vulkaanipurse: Karu ja inimese ühine teekond jääjätumaale http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel61_41.html Kesk-Euroopas võisid (karude) hübriidistumist edendada ka vulkaanipursked 13 000 (Laach) ja 11 000 (Ulm) aasta eest, mis sundisid korduvalt nii loomi kui ka inimesi katastroofipiirkonnast lahkuma, millele järgnes iga kord selle ala taasasustamine.
On tõenäoline, et nende…
AlterNet räägib Meerika edukate töökohaloojate uuest töövõidust — nüüd töötab rohkem noori keskkooli mittelõpetanud pruuni nahaga meesterahvaid vangidena kui kõigis teistes ametites kokku.
O cookievaba Kameelion ütles:
Ütleksin pigem, et Wiigi mainitud 40 000 aasta sekka.
@Andres Valdre:
Ma niisama norisin, sorry. Mõtlesin ajalooga katmata perioodi. Lisaks kipub mul meelest minema, et meie ajalugu ongi ainult 6000 aastat pikk. Teaduseks on ajalugu keeruline kutsuda.