Sambaseis: Eesti Kunstnike Liidu volikogu avaldus

Eesti Kunstnike Liidu volikogu avaldus

Eesti Kunstnike Liidu volikogu kogunes 6. märtsil 2008 oma liikmete nõudmisel, et arutada Vabaduse väljakule rajatava monumendi praegust seisu.

Leiti, et valminud lahendus on esteetiliselt ebaprofessionaalne ja mastaabilt üledimensioneeritud ning selle tehnilise teostuse õnnestumine kaheldav. Eesti Kunstnike Liit ühineb Eesti Kunstiakadeemia üleskutsega Eesti Vabariigi valitsusele arvestada riigile oluliste otsuste langetamisel professionaalide arvamusega ning soovitab veelkord kaaluda Vabadussõja võidusamba lahenduse sobivust praegusse aega ja Vabaduse väljaku linnaruumi. EKL volikogu kutsub üles korraldama uut konkurssi, saamaks Eesti Vabariigi esindusväljakule väärikas ja meie ideaale ja püüdlusi adekvaatselt tähistav monument.

Lisateave:
Anu Kalm
EKL asepresident
56463147

Be Sociable, Share!

20 Replies to “Sambaseis: Eesti Kunstnike Liidu volikogu avaldus”

  1. Perspektiivid on inimestel erinevad. Mulle istuvad
    Pronto
    ja Maitla
    seisukohad tunduvalt paremini.

    Arvestades Foorumi saates näha olnud hääletuse tulemusi ei ole ma ilmselt mingi erangd ja võib vist loota, et sammas saab siiski sügiseks üles.

  2. Maitla arvamus parasiteerib järjekordselt juba tavaliseks saanud “intelligentsia” ja (ülla) tavainimese vastandusel. Kusjuures intelligentsiale omistatakse enamik klassikalisi, juba NSVL-ist tuntud süüdistusi.

    Nende vihatud loomeinimeste, sotsiaalteadlaste ja oma ala tundvate inimeste (kunstiloolased, arhitektid) mure ei tule mitte mingist alaväärsuskompleksist või trotsist. Mure tuleb enamikel inimestel südamest – nii monumendi (monument ja sammas pole sünonüümid!) sisu kui ka välimuse pärast.

  3. Oh, ära nüüd nii üle kah pinguta. Maitla kirjutis on sisuliselt emotsionaalsevõitu vormis esitatud küsimused-seiukohad, mis üsna suurel hulgal inimestel hingel kripeldavad (hulga suurust võid küsitluste tulemuste alusel ise arvutada). Pronto võtab sama teema kokku vähemate emotsioonidega, aga mõte on sama.

    Ma ei näe mitte kusagil viha loomeinimeste vastu, pigem nördimust selliselt käitumisest, mida nad viimase paari nädala jooksul viljelevad.

    Mulle hakkab vähehaaval tunduma, et praegu toimuv on lihtsalt poliitiline vägikaikavedu ja soov kevadise sambaloo revanshiks. Ei ole küll kontrollinud ja ega tegelikult ei viitsi kah, aga kõhutunne ütleb, et kui vaadata kevadise värgi aktivistide nimekirju ja praeguste sambavastaste nimekirju, siis on tegu arvestatava kattuvusega :)

    Ah, tegelikult ei ole sellel teemal skeptitsismiga mitte kõige vähematki pistmist. Sharlatanide kottimine on tunduvalt asjalikum tegevus, jätkagem pigem selles liinis :)

  4. Siin on veel see vastik nüanss, et tegelikult on sambaküsimusel vähemalt kaks dimensiooni. Ühest küljest: kas teha sammas või mitte? Teisest küljest: kui sammas teha, siis kas niisugune, nagu see Kuulus Plaan ette näeb?

    “Kuri intelligents” kipub olema seisukohal, et samba tegemine iseenesest ei ole paha mõte, aga Kuulus Plaan evib tõsiseid puuduseid. “Üllas tavainimene” kipub olema seisukohal, et samba tegemine on hädavajalik, ükskõik, kuidas ta välja näeb.

    Intrigaanid sosistavad nüüd “kurjale intelligentsile”, et rahvas on loll ja ei mõista kunsti, sest tahab kõigest hingest koledat sammast — ja “üllale tavainimesele”, et eliit on õel ja sambavaenulik, sest ei taha üldse mingisugust sammast. Tsirkust kui palju, aga tegelikult räägivad Avaliku Diskussiooni(tm) osapooled agarasti üksteisest täiesti mööda.

  5. Räägitakse jah mööda. On seal rist või ei ole seal risti, see on täiesti kõrvaline teema. Tuleb küsida üks lihtne küsimus: mis lugu see sammas räägib?

    Vastus on ju, et ei räägi mingit lugu.
    Selline sammas on sisutu “mina olin siin” stiilis risu avalikus ruumis, mis kedagi ei kõneta, sest puudub sümboolika, mis seda mõne looga seostaks.

    Sisu ja sümbolismi puudumine saab ilmseks, kui võrrelda teiste riikide analoogsete monumentidega.

  6. Mulle hakkab vähehaaval tunduma, et praegu toimuv on lihtsalt poliitiline vägikaikavedu ja soov kevadise sambaloo revanshiks. Ei ole küll kontrollinud ja ega tegelikult ei viitsi kah, aga kõhutunne ütleb, et kui vaadata kevadise värgi aktivistide nimekirju ja praeguste sambavastaste nimekirju, siis on tegu arvestatava kattuvusega.

    ÕIGE, anonüümne Ivar! Hakkame nüüd praegusi Vabadussamba vastaseid Pronkssõduri pooldajatega ühte potti panema ja keedamegi valmis pisikese vihkamise supi! KUI SA POLE MEIEGA, SIIS OLED SA MEIE VASTU! KUI SA EI TOETA VABADUSSAMMAST, SIIS OLED SA VENEMAA AGENT!

    >:-|

  7. Tubli, mr. Costello! Niipea, kui mõni mõte ei sobi (isegi silmnähtavalt irooniline – sa ikka tead, misasi smiley on?), siis tekib huvitaval kombel mingi “anonüümsuse” argument mängu.

    Tule mõistusele, kulla inimene – ega Sinu “mr. Costello” pole vähem anonüümne kui minu “Ivar”. Seda enam, et see ongi minu nimi. Kui kellegil on hirmsasti tarvis teada minu perekonnanime, isikukoodi ja kuid andmeid, küll ta siis küsib.

    Mis aga puudutab Sinu repliiki “kui Sa pole meiega, siis oled maie vastu”, siis sama tendents on jälgitav ka kõnealuse samba vastaste juures. Nagu (NB!! anonüümne!!) “dig” märkis, on sambaküsimusel mitu dimensiooni ja selles suhtes olen 100% nõus. Kui vaadata juba samba vastu väljatoodud argumente, siis neid on palju, nad on ajendatud erinevatest maailmavaadetest ja kipuvad mõnikord konfliktuma.

    Näiteks siinsamas ütleb Paavo, et sammas ei räägi mingit lugu, s.t. tegu on mittemidagiütleva asjaga. Ja siis on hulk kodanikke, kellele rist samba tipus räägib liiga palju, osadele isegi niipalju, et näevad seal haakristi. Saa siis nüüd aru, milles tegelikult küsimus on. ;)

    Üks mõte veel – kurb on vaadata, kuidas ühel hetkel asjalik veebisait hakkab mingite poliitiliste seisukohtade intensiivse publitseerimise libedale teele minema. minut.ee-ga juhtus kunagi sama lugu – oli päris asjalik tehnoloogiauudiste sait, aga siis muutus mingiks usavihkajate klubiks. Palun ärge skeptik.ee-ga sama tehke.

  8. Ivar,
    mõneti on sul muidugi õigus, et skeptik.ee ei pea poliitikasse niiväga trügima. Samas ei tea ju kunagi, mis mõnele inimesele poliitilisena võib tunduda. Suhtumine homöopaatiasse võib ka vägagi poliitiline olla, kui nt mõni rahvasaadik nende poolt sõna hakkaks võtma ja vastavaid seadusmuudatusi algatama hakkab.

    Liiatigi pole skeptik.ee selline koht, kus peaks eeldama, et kõik kõigest ühtmoodi arvama peaksid :-)

    Ja sinulgi on võimalus siin mõne muu teema juures ‘sharlatane kottida’ mitte sambateemal poliitikat teha, onju.

  9. Eelmine kommentaar läks veidi pahasti, palun kustutada. Postitan uuesti:

    Ivar: Näiteks siinsamas ütleb Paavo, et sammas ei räägi mingit lugu, s.t. tegu on mittemidagiütleva asjaga. Ja siis on hulk kodanikke, kellele rist samba tipus räägib liiga palju, osadele isegi niipalju, et näevad seal haakristi. Saa siis nüüd aru, milles tegelikult küsimus on.

    Loo puudumine tekitabki selle, et juhuslikud elemendid hakkavad oma elu elama ja saavad tähenduse. Tähendmuse muutumine võib lausa nii suur olla, et tähendus muutub üldse vastupidiseks – vabaduse sümbolist saab Saksa Ordu võitlejate obelisk.

    Russalka monumendil on kaks õigeusu risti, aga neid ei hakka ju keegi seostama venestamise ega venelaste rüüsteretkedega Eestisse, sest monumendil on lugu ja see lugu ei lase riste niimoodi vaenulikult tõlgendada.

    Loo olemasolu on elementaarne nõue.

  10. Martin, vaidlused homöopaatia teemal (ja sharlatanide kottimine üldisemalt :) ) baseeruvad üldreeglina teaduslikel alustel. Vaidlused poliitika, kunsti ja veel mõnedel teemadel on aga paraku peamiselt meeldib-ei meeldi tasemel ja objektiivsete kriteeriumitega on sellistes diskussioonides tunduvalt vähem peale hakata.

    Kunstist, selle tajumisest ning tajumise sõltuvusest vastavalt meediakajastusele võiks üsna pikalt arutleda ja see oleks üks vägagi intrigeeriv teemade ring (küll mitte kuigivõrd skeptitsismiga haakuv). Ehk mõni teine kord.

    Mina omalt poolt lõpetaks nüüd ära ja loodaks kõgest hingest, et siin on tulevikus rohkem huvitavat lugemist teadusest ja vähem päevapoliitikast ajendatud sõnavõtte. Isikliku panusena panen nüüd punkti. :)

  11. Paavo, selles ju probleem suuremalt jaolt ongi, et ühed näevad lugu ja teised mitte. Ja terve rida asjpulki teeks sellise, et jumala eest seal keegi üldse mingit lugu ei näeks, muidu mine tea mida lähemad ja kaugemad naabrid meist mõtlevad. Sina tood näiteks Russalkat ja on toodud ka Riia Vabadussammast. Ja samas räägitakse, et me ei tohiks teha mingit vanamoodsat monumentaalarhitektuuri (mida nii Russalka kui Riia sammas vaieldamatult esindavad), vaid peaksime püüdlema modernsemate kujundite poole.

    Ma olen vast vanamoodne inimene, aga enamik moodsat kunsti kipub olema nii abstraktne, et “lugu” nad üldreeglina ei jutusta. On küll visuaalselt atraktiivsed või vähematraktiivsed ja see on ka kõik. Hea näide on Charles Leroux mälestusmärk Pirita tee ääres. Ilus näide abstraktsest kunstist, mis on esteetiliselt igati paigas, aga “lugu” jutustab ainult neile, kes natuke lennunduse ajalugu tunnevad ning kellele Leroux’ nimi midagi ütleb. Minule personaalselt see meeldib, aga olen kulnud ka üllatunud küsimusi, et mis torustik see sihuke on?

    Lapini (Savisaare) kella teemal ma parem sõna ei võta, las selle “lugu” räägib Lapin ise :)

    Kuna ma lubasin enda poolt joone alla tõmmata, siis ma tõesti pikemalt ei arutleks.

  12. Kuna tundub, et Ivar ei suutnud siiski oma punktipanemise lubadust täita, siis luban endalegi vastulause.

    Niipea, kui mõni mõte ei sobi (isegi silmnähtavalt irooniline – sa ikka tead, misasi smiley on?)

    Jumal hoia, ma ei hakka siia tooma viiteid erinevate “smiley”-de tähendusest, aga minule teadaolevalt tähistab irooniat ja sarkasmi küll teine “smiley”, kui see õnnelik naeratus, mis sinu jutu taga oli. Väga hea on tagantjärgi end vabandada, et “ma olin irooniline”. Ei usu!

    ega Sinu “mr. Costello” pole vähem anonüümne kui minu “Ivar”.

    Vaata, on küll vähem anonüümne – nimelt minu mr.Costellol klikkides avaneb minu kodulehekülg, kust võib üsna lihtsalt teada saada, mis mu päris nimi on.

    Üks mõte veel – kurb on vaadata, kuidas ühel hetkel asjalik veebisait hakkab mingite poliitiliste seisukohtade intensiivse publitseerimise libedale teele minema.

    Noh, sellele demagoogilisele väitele Martin juba vastas. Minu meelest isiklikult ei ole aga praeguse Vabadussõja võidusamba puhul problemaatiline mitte niivõrd rist, kui see, et kalduti kõrvale konkursi tingimustest – sammas peab sümboliseerima vabadust ka üldisemalt. Praegu ta seda ei tee ja ma tõesti loodan südamest, et ei hakkagi tegema – uut Vabadussõda pole meile vaja!

  13. Siiski leidsin ühe mõtte, miks ka skeptik.ee sambat peaks tantsima saama.

    Teaduses soovime, et teadus saaks hästi tehtud, meetod teenitud ja tulemused kriitliselt läbi vaadatud enne kui kaugeleulatuvaid järeldusi tegema hakatakse ja vabrik selle võimalike rakenduste peale üles ehitatakse.

    Arstiteaduses soovime, et meetod oleks testitud ning sekkumise kasu-kahju tasakaal oleks kasu poole peal. Et teadus oleks hästi tehtud ning meiega tegeleksid õppinud ja kogenud asjatundjad, keda usaldada saame. Riik ju ei lase igat ravimtaimekorjajat ajuoperatsiooni tegema või ei hakka parteilisest kuuluvusest lähtudes ravimitele näidustusi kirjutama.

    Sama ka samba puhul – ootaks, et asjaga tegelevad asjatundjad, mitte poliitiliselt motiveeritud teerullid ja kopad.

  14. Ja kunstis me soovime ka, et seda teeksid inimesed, kes asja jagavad. Ning muusikas iga jorssi, kes oskab miksimisprogesid kasutada, me ka heliloojaks ei kutsu.

    Miks on nüüd nii, et siin – selle sambamonumendi juures – on populism kuidagi parem ja tervislkum nähtus kui teaduses?

  15. Ivar: Ma olen vast vanamoodne inimene, aga enamik moodsat kunsti kipub olema nii abstraktne, et “lugu” nad üldreeglina ei jutusta.

    Kuidas võtta. Lotmani monument Tartus ja Estonia memoriaalid Tallinnas ja Pärnus on täiesti asjalikud.

    Ivar: Paavo, selles ju probleem suuremalt jaolt ongi, et ühed näevad lugu ja teised mitte.

    Millist lugu sina seal näed? Mis see valge ristiga asi on? Mida see tähendab?

  16. http://vaatenurk.wordpress.com.....a-kellele/

    Antud kavandiu AUTOR sõnastab asja nii: Püstitada Eesti Vabadussõja mälestusmärk ja „avaldada austust ja tunnustust nii neile inimestele, kes relv käes Eesti rahvale oma riigi rajasid kui ka neile, kes sõna või relvaga Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest välja on astunud“

    Ühesõnaga mälestusmärk ja austusavaldus.
    See, mil moel too nimi ja mõte hiljem transformeerus, on hetkel tühine, kuna senikaua, kuni mingi sümbol pole rahva mällu sööbinud, kannab ta endas mõtet, mille tema looja talle andis.

    Vabadussõja võidu sambaks saab asi siis, kui ta juba püsti on ja inimesed seda tunnistavad. Mitte enne…

    Praegune olukord on umbes selline – sammas saagu, ükskõik mis hinnaga! Ükskõik milline ja ükskõik kui mitme laiba üle. Oleme piisavalt kaua oodanud, et enam seda mitte teha.

    Njah. Aga selle hinnaks on üks sitt ja ilma tähenduseta, juurteta sümbol keset linna, kuhu saaks hea ja loova mõtlemise juures palju parema lahenduse.

  17. Natuke irooniat ka asja juure – Vabadussõja mälestusmärk on juba olemas. Reaalkooli juures. Aga Vabadussõja võidusammast me püstitada ei saa – sest kuigi me võitsime Vabadussõjas vabaduse ning sellega lõppes pikk vabadusvõitlus, ei võidetud sõda kui selist.

    Tartu Rahu mäletate? Üha segasemaks läheb asi.

  18. Rikun oma punktipanemise lubadust – ei saa jätta paarile asjale vastamata. Aga see on tõepoolest viimane kord. Ausõna.

    1. mr. Costello ja anonüümsus: Tead, ega ikka ei ole vahet küll, kas Sinu nime tagant avaneb mingi koduleht või mitte. Ka mina võin oma nime taha mingi lehe tekitada, mille sügavusest on üht-teist selle omaniku kohta leida. Ja mis siis? Niikaua, kui esilehel pole kontaktandmeid, on selle väärtus ümmargune null.

    Kui tahad hirmsasti teada, kes ma olen, siis küsi julgesti. Kui avalikult küsida ei julge, siis kirjuta aadressil saast at init punkt ee. Mind isiklikult Sinu persoon sedavõrd palju ei huvita, et ma viitsiks ekstra mingil lehel kaevama hakata, sest minu jaoks pole mingis diskussioonis oluline konkreetne isik, vaid ideed ja seisukohad.

    Smileyde teemat ma parem ei kommenteeri – kui ikka inimene ei usu, siis jumal temaga – meie riigis on seni veel usuvabadus :) Küll aga tahaks juhtida tähelepanu sellele, et juba Useneti aegadest (meil siin hakkas sama asi suuremalt jaolt Fidoneti levikuga), on igasuguste flamewar-ide puhul tuvastatav üks huvitav nüanss – niipea, kui argumendid otsa lõpevad, tõstatatakse anonüümsuse küsimus, mida jõudumööda vürtsitatakse süüdistustega demagoogiast.

    2. Martin ja “mina” – asjatundjatest: Küsiks hakatuseks, kas me praeguse kavandi autoreid ja selle kallal töötanud inimesi võime pidada asjatundjateks või mitte? Tegelikult viib see küsimus meid tunduvalt kaugemale (võib-olla liigagi kaugele), sest kui Martini toodud näide pädeb igati teadusmaailmas (kus teatavasti on olemas objektiivne süsteem tulemuste hindamiseks), siis kunstiga on olukord palju keerulisem objektiivsete kriteeriumite puudumise tõttu. Lõpptulemusena maanduvad need arutelud nii või teisiti omavaheliseks mõõduvõtmiseks, kus rindejoone määravad erinevate koolkonnad ja tsunftisuhted. Uurige kunstiajalugu, kui ei usu.

    EKL-i asjatundjate aastanäitus on praegu Kunstihoones vaatamiseks väljas – minge tutvuge :)

    Paavo ja “lugu”: Mina näen Vabadusristi ja sellega seostub minu jaoks Eesti Vabariigi tekkelugu. Ma seda siinkohal ümber jutustama ei hakkaks. :)

    Aga nüüd küll aitab. Ilusat saabuvat kevadet kõigile!

  19. Ivar:
    Mina näen Vabadusristi ja sellega seostub minu jaoks Eesti Vabariigi tekkelugu. Ma seda siinkohal ümber jutustama ei hakkaks.

    Palun siiski jutusta, sest see lühike kirjeldus ei ütle mulle midagi. Mis see rist on? Miks see klaasist on? Mida sees voolav vesi tähendab? Milliseks looks kõik need detailid põimuvad?

    Ma ei ole seni nendele küsimustele asjalikku vastust saanud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga