May 19 2008

Läkaköhapuhang Waldorf-koolis

Autor: kell 8:37 teemas usk, vaktsineerimine, Waldorf/Steiner. 33 kommentaari.

Kalifornia terviseametnikud sulgesid õpilaste seas leviva läkaköha-puhangu tõttu ajutiselt East Bay Waldorf-kooli. Haigus diagnoositi 16 lapsel, neist pooled lasteaialapsed. On tõenäoline, et tegelikult oli haigeid rohkemgi.

Peale taasavamist lubatakse kooli need lapsed, kelle vanemad suudavad tõestada, et lapsed on läbinud antibiootikumikuuri. Need lapsed, kelle vanemad keelduvad lapse antibiootikumikuurist, saavad kooli tagasi peale 21 päeva möödumist.

Läkaköha võib inimest vaevata kuid ja võib laste puhul olla isegi surmav. Selle kooli õpilastest on läkaköha vastu vaktsineeritud alla poole, samas on kogu osariigi vaktsineeritus 98%.

Waldorf-koolid on väikesed eraõppeasutused, mille õpetus baseerub Rudolf Steineri filosoofial. Maailmas on selliseid koole kokku 800 ringis. Austria päritolu Steiner pidas end selgeltnägijaks ja rajas uue religiooni nimega antroposoofia, biodünaamilise põllumajanduse ja antroposoofilise meditsiini. Steiner vastustas vaktsineerimist, kuna see sekkuvat inimese “karmilisse saatusesse”.

Lapsevanemad, kes panevad oma lapsi Waldorf-koolidesse, usuvad sageli nn alternatiivsetesse ja looduslikesse ravimeetoditesse ning keelduvad lapsi vaktsineerimast.

Madalat vaktsineeritust Waldorf-koolides seostatakse ka 259 leetrijuhtumiga Austrias, Saksamaal ja Norras selle aasta märtsis. Sellest tulenevalt soovitavad uurijad inimestel end kindlasti enne juunis algavatele Austrias ja Šveitsis toimuvatele jalgpalli euroopameistrivõistlustele sõitmist leetrite vastu vaktsineerida.

Allikad:
Whooping cough outbreak closes El Sobrante school
Eurosurveillance, Volume 13, Issue 16, 17 April 2008
Via Quackwatch

Jaga rõõmu või murega!

33 kommentaari

33 kommentaari loole “Läkaköhapuhang Waldorf-koolis”

  1. Sirje 19. mai 2008 kell 10:47

    Sa oled enne ka nendest koolidest kirjutanud. Oled sa vahepeal uurinud, kas Eesti omad sarnanevad USA omadele? Arvestades USA haridussüsteemi võib seal teha igasuguseid koole, mis kellelegi meeldivad. Eesti lapsevanemad peaksid USA omadest ju veel natuke erinema?

    Mulle on pealiskaudsel vaatlusel jäänud Eesti Waldorf koolidest täitsa sümpaatne mulje. Kui ntx Tallinna eliitkoolid täidavad lapsevanemate nõudmist kasvatada lapsest edukas täiskasvanu, siis seal Waldrorfis ei tundunud edukultus ja üle laipade minemise algõpetus esikohal olevat.

  2. Celtic 19. mai 2008 kell 10:51

    Surmav võib läkaköha olla alla aastaste laste puhul.
    Samas aga ei anna ka vaktsineerimine mitte mingisugust immuunsust läkaköha vastu, seega kahe otsaga asi. Miks süstida, kui ei mõju?

  3. M 19. mai 2008 kell 12:16

    No ikka annab immuunsuse küll – kaitsefektiivsus haiguse ärahoidmisel on tõendatult ca 85% (tõsi, mitte 100%). Ja kui ka vaktsineeritud laps haigeks jääb, siis ei teki tal rasket hingamisseisakutega haiguskulgu, haiguse kulg on kergem ja lühem.
    Eestis hakati läkaköha vastu kaitsesüstima 1957.a., enne seda olid keskmiselt iga 4 aasta järel haiguspuhangud, suremus oli suur, ca 1%. Viimane läkaköha surmajuht Eestis oli 1964.a.
    Läkaköha ja selle tüsistuste tõttu hukkunutest on enamus olnud alla aastased lapsed, kuid surnajuhtusid on olnud ka vanemate hulgas (pleuropneumoonia, õhkrind, ajuverejooks jne).

  4. Martin Vällik 19. mai 2008 kell 14:06

    Mõnes Eesti Waldorf-koolis tegutseb arst, kes nimetab end antroposoofiliseks arstiks. Ametlikult ilmselt jäetakse lapse vaktsineerimine lapsevanema otsustada, kuid mul pole aimugi, kui paljud lapsevanemad oma lapse karmat sellega rikkuda riskivad. Olles mõnikord sattunud lugema vaktsiinivastaste ja W-koolide lapsevanemate jutuajamisi avalikes foorumites, on jäänud mulje, et negatiivne suhtumine vaktsineerimisse ja W-kooliga seotud olemine on omavahel seoses.

    Lisaks asjaolu, et W-koolide personal üle ilma suhtleb omavahel kursuste ja kohtumiste kaudu, mis loob igati sobiva kanali haigustekitajate impordiks viljakasse mittevaktsineeritud elanikkonda. Ilmselt on see vaid aja küsimus, mil meil Eestis mõni vaktsiinennetatava haiguse puhang puhkeb. Parandagu mind asjatundjad.

    Teine näide ju puudutas Euroopat – Austria, Norra, Saksamaa. Need riigid pole meist sugugi kaugel. Kui hulk jalgpallihuvilisi suvel Austriasse ja Šveitsi sõidavad, siis on pisikud juba valmis neile kostiliseks kargama.

  5. dig 19. mai 2008 kell 14:48

    Martin kirjutas:

    Ametlikult ilmselt jäetakse lapse vaktsineerimine lapsevanema otsustada, kuid mul pole aimugi, kui paljud lapsevanemad oma lapse karmat sellega rikkuda riskivad.

    See ongi mitut sorti pseudoteadlaste leivanumber. Kõigepealt räägivad nad hirmu ja õuduse jutte, vahepeal patravad, et tahavad, et “kogu informatsioon” lõpptarbijani jõuaks, ning lõpuks ütlevad, et nüüd peaks lõpptarbija “ise otsustama”.

    Muide, sotsioloogiliselt tähendab see lõpptarbija otsustamisel ühiskonnast eraldamist. Normaalses inimühiskonnas rakendatakse juba pea kümme tuhat aastat tööjaotust — muuhulgas tähendab see, et teadusetööd teevad teevad spetsialistid, kes on selles enamasti nii vilunud kui osavad, ja seejärel tarbib nende töö tulemusi ühiskond tervikuna. Aga sebrajahi käigus on esimene, mida lõvid tegema peavad, mõnede sebrade karjast eemaldamine, kuna üksikut sebrat on oluliselt hõlpsam kinni püüda ja maitsvaks roaks konverteerida.

  6. Kerstin 19. mai 2008 kell 16:41

    On lapsi, kes läkaköha vaktsiini tõttu jääbki läkaköhasse ja ma tean ka juhtumeid, mil vaktsineerimine pole aidanud. Lugege Postimeest

    http://www.postimees.ee/180508.....331293.php

  7. Oudekki 19. mai 2008 kell 16:53

    Mina ka leian, et enamiku otsuseid peaks tegema lõpptarbija ise ning teda tuleb varustada piisava hulga adekvaatse infoga.
    Ühiskond tuleb siis mängu, kui lõpptarbija otsus hakkab kahjustama teiste ühiskonnas toimijate vabadusi. Samuti võiks olla üldine otsus see, kas on ohutum ja odavam üldiselt vaktsineerida või pärast haigusi ravida ja koole aeg-ajalt kinni panna (sest see otsus puudutab paljusid)

    Vaktsineerimisega kipub väga lihtsustatult olema nii, et kuni üldpopulatsioonist on 80% vaktsineeritud, siis see, et 20% on vaktsineerimata ei tekitagi probleemi. Seda aga juhul, kui need 20% on ühiskonnas suhteliselt ühtlaselt jaotunud. Kui kõik vaktsineerimata inimeed kokku kogunevad (waldorfkoolidesse), siis võivad nende hulgas tekkida haiguspuhangud. Mitte muidugi alati: sest kui 80% või rohkem on pikka aega olnud vaktsineeritud, siis võib eeldada, et haigustekitaja on selles piirkonnas praktiliselt välja surnud ja siis enam uuesti vaktsineerida pole vaja. Tüüpnäide on rõuged, mille kohta minu vaktsiinisertifikaat ütleb mulle üldinfo osas, et rõuged on alates 1980. aastast saadik WHO poolt kuulutatud hävitatuks ning seega ei ole rõugevaktsiin vajalik ning see võib olla isegi ohtlik.

    Muide nii 15-20 aastat tagasi oli Itaalia reaalsus selline, et kui sa jätsid lapse vaktsineerimata, siis tulid carabiniered ukse taha ja viisid lapse kohustuslikus korras vaktsineerimisele (ja kui sa last kooli ei pannud, siis sama lugu). Nüüd ollakse natukene leebemad, kuid teatud hulk kohustuslikke vaktsiine on ikka olemas.

  8. Martin Vällik 19. mai 2008 kell 17:12

    Ukraina juhtumi kohta kirjutasin kommentaari, mida saab lugeda siia klõpsates.

  9. Kerstin 19. mai 2008 kell 17:16

    Miks ei teki pärast kaitsesüstimist kõigil immuunsust?

    Esiteks pole ükski vaktsiin sajaprotsendiliselt efektiivne. Riiklikus immuniseerimiskavas on neist enamik suure, vähemalt 95–97protsendilise efektiivsusega. Ainult läkaköhal on see väiksem, 80–84 protsenti.

    Teine põhjus on see, et kas haiguste või vanuse tõttu ei reageeri immuunsüsteem vaktsiinile ega tooda antikehi. Näiteks gripivaktsiin annab kaitse 70–90 protsendile täiskasvanutele, kuid ainult ­30–40 protsendile üle 60aastastest.

    Lugeda tasub sedagi.

    http://www.zone.ee/vaktsineeri.....mustoo.htm

  10. Kerstin 19. mai 2008 kell 17:26

    See kommentaar on jama faktide kõrval, et nii palju lapsi haiglasse sattus.

  11. Kerstin 19. mai 2008 kell 17:27

    Vaktsineerimisel on varjuküljed ja vaid rumal eitab neid.
    http://www.zone.ee/vaktsineeri.....mustoo.htm

  12. Martin Vällik 19. mai 2008 kell 17:28

    Ja mis need faktid on? Tead sa neid? Tead rohkem kui kohapealsed uurijad?

  13. Oudekki 19. mai 2008 kell 17:31

    Mida see Ukraina juhtum praeguse info kohaselt näitab? Seda, et teatud tingimustel teatud vaktsiinid teatud inimestel võivad tekitada ägedat reaktsiooni. See ei ole mitte midagi uut ja seda ei eita ükski terve mõistusega inimene.

    Kuna antud juhul oli äge reaktsioon enam kui ühel inimesel, siis on loomulik oletada, et sellel vaktsiinil ja millelgi muul, millega need inimesed pidevalt kokku puutuvad /või ei puutu/ on seos ja see tuleb kindlaks teha. Selliste asjaolude pärast on loomulikult väga oluline, et meil kõigi vaktsiinide kohta oleks kättesaadav võimalikult lai info – s.h selle kohta, mis tingimustes on neid testitud, millega tekivad kõrvalreaktsioonid jne jne

    Seda, et mõned inimesed on mõnede vaktsiinide vastu resistentsed, seda me teame ka ammu. Küsimus on ainult, mis on kõige mõistuspärasem viis selle kindlakstegemiseks.

    Selleks, et väita “igasugune läkaköha vaktsiin on enamikule inimestest ohtlik” tuleks näidata juba palju tõsisemaid tõendeid: näiteks kõigis läkaköhavaktsiinides sisalduvat ainet, mis enamikul inimestest tekitab ägeda reaktsiooni.

    See ei tähenda, et Ukraina juhtumit ei peaks uurima. See võib vabalt olla tingitud ravimifirma kuritahtlikust hooletusest vaktsiini väljatöötamisel, aga ka millestki täiesti muust.

  14. dig 19. mai 2008 kell 17:40

    Oudekki kirjutas:

    Mida see Ukraina juhtum praeguse info kohaselt näitab? Seda, et teatud tingimustel teatud vaktsiinid teatud inimestel võivad tekitada ägedat reaktsiooni.

    Ei pruugi. Kuivõrd ootamatult sage puhang toimus vaktsiiniga, mille varasemal kasutamisel niisuguseid täheldatud polnud, on tõenäolisem, et häda on “teatud protsessis”, mitte “teatud vaktsiinis”.

  15. Kerstin 19. mai 2008 kell 17:46

    Kinni võib mätsida mida iganes ja mätsitaksegi. Skeptikud on eriti spetsid seda tegema. Vaktsiiniäri õilmitseb rumalate ja hirmunute abiga niikuinii.

  16. M 19. mai 2008 kell 17:47

    Oudekkile: Need protsendid siiski ei ole mitte 80% ja 20%, vaid 95% ja 5%. Kui aga need <5% mitte vaktsineeritud osana elanikkonnast moodustavad omavahel tihedalt suhtlevaid klastereid (s.t. ei ole ühtlaselt jaotunud), võivad ikkagi tekkida puhangud, õnneks küll väikese ulatusega.

    Kerstinile: läkaköha vaktsiinist läkaköhasse jääda ei ole lihtsalt võimalik, tegu on komponentvaktsiiniga. Küll aga ei ole välistatud, et mõni vaktsineeritud laps läkaköhasse jääb (kuna erinevalt paljudest teistest vaktsiinidest ei ole läkaköha vaktsiini kaitseefektiivsus 100% lähedal, vaid “kõigest” ca 85%.) Kuid vaktsineeritut, kui ta ka põeb, ei ähvarda põdemise korral tüsistused (hullem neist surm).

    Ukraina osas ootaks jah täpsemaid andmeid.
    Lihtsalt taustateadmiseks, et esimese leetrivaktsiini süsti järgselt võib 2. nädalal teatud osal kaitsesüstitutest tekkida lööve ja palavik (ca 3-5%), mõnikord see lööve võib olla üsna intensiivne, meenutades päris leetrite löövet (NB! ei ole nakkusohtlik teistele!, möödub kiiresti). Iseenesest haiglaravi see ei vajaks, aga teades veidi Ukraina meditsiini, võidakse sellised lapsed haiglasse kontrolli viia küll.

  17. Oudekki 19. mai 2008 kell 18:11

    M – minule ütles neid protsente üks vaktsiinidega seotud arst (ja kordas et lihtsustatud ja sõltub olukordadest), ega ma ise ka täpselt ei tea, aga see tundub loogiline küll. Aga kui sul on mingi täpsem info, kui “üks arst ükskord rääkis” – siis oleksin viite eest tänulik :)

    dig – seda ma ju räägingi: kui puhang toimus vaktsiiniga, mille varasemal kasutamisel niisuguseid täheldatud polnud, on tõenäolisem, et häda on “teatud protsessis”, ehk siis, selles piirkonnas on mingi mõjutegur, mida muudes piirkondades ei olnud. Selleks teguriks võib olla ka näiteks säilivusaja ületanud vaktsiin või ebamõistlikult hoitud või administreeritud vaktsiin vms.

    Kerstin, kinni võib mätsida iga asja küll ja kui tegemist on kuritahtliku hooletusega, siis on neid, kes tahavad kinni mätsida ka küllalt. Kuid sellest, et miski kinni mätsitakse, ei saa ikkagi teha järeldust, et “vaktsineerimine kui niisugune on kuritahtlik ja kahjulik”. Kui meil infot ei ole, siis me ei saa ka midagi kindlat väita. Isegi siis, kui me täpselt teme, kes infot kinni hoiab, ei pruugi me teada, miks. Samas – üldiselt pika aja jooksul kipub tõde ikka päevavalgele tulema. Kui tegemist on mingi laialdasema probleemiga, siis see kordub ja uurijaid tuleb aina juurde, alates ajakirjanikest kuni meditsiinitöötajateni.

  18. Martin Vällik 19. mai 2008 kell 18:19

    Fantaseerin ja spekuleerin pisut, sest andmeid vähe:

    * Ukrainas vaktsineeriti neil päevadel 60 000 last;
    * M ütles, et lööve või palavik võib tekkida 3-5%, see teeb 1800-3000 juhtu;
    * üks poiss suri ajaliselt peale vaktsineerimist, kuigi põhjuslikku seost ei pruugi olla;
    * osad, kelle lapsel lööve või palavik oli, tundsid muret ja viisid lapse igaks juhuks haiglasse (eri andmetel umbes 20-90 last).

    Kuidas tegelikult oli, püüan silma peal hoida.

    Ei, Kerstin, selliseid asju ei mätsita kinni, sest on piisavalt jõudu ka neil, kes ravimifirmadelt ja riigilt kahjutasusid oskavad välja nõuda. Kuni sinnamaani, et ravimifirma pannakse kinni või majanduslikesse raskustesse sattudes teistega ühineb. Ja kui küüniliseks sa ühe riigi tervishoiuametnikke suudad pidada?

    Eksid veel selles, et vaktsiiniäri kuidagi eriti tulus oleks. Ei ole see enam ühti. Kui teema huvitab, siis siingi on seda väidet puudutav lugu ilmunud:
    http://www.skeptik.ee/index.ph.....d-maailma/

  19. Kerstin 19. mai 2008 kell 18:57

    No ja minu tütar viidi haiglasse 8 kuuselt (ise tegin riigieksameid ülikoolis) ja pärast ütles arst, et see oli läkaköha, aga diagnoosi kui sellist nad välja panna ei tohi, see oli 80ndatel keelatud, sest läkaköha olla ei tohtinud.
    Laps põdes haiguse kenasti läbi. Nüüd on eluaegne immuunsus ka nendel waldorfkooli lastelgi . Teada on see, et taolise haiguse läbipõdenu on oma immuunsüsteemilt palju vastupidavam kui vaktsineeritud.

  20. Kriku 19. mai 2008 kell 19:56

    Kui ntx Tallinna eliitkoolid täidavad lapsevanemate nõudmist kasvatada lapsest edukas täiskasvanu, siis seal Waldrorfis ei tundunud edukultus ja üle laipade minemise algõpetus esikohal olevat.

    Vaevalt et üheski koolis edutuid lapsi kasvatada üritatakse. Ning vaevalt Tallinna niiöelda eliitkoolid edu üle laipade minemisena defineerivad.

    Üldistusi tuleks ikkagi pakutava hariduse kvaliteedi pealt teha. Millise kooli lõpetanud kui palju ja mida teavad.

  21. Martin Vällik 19. mai 2008 kell 20:13

    Väike lisakild Ukraina teemal:

    Leetrite vaktsiin ZA 26-X oli toodetud firmas Serum Institute of India Ltd. Immunoloogid on varem öelnud, et pole vältimatut vajadust massvaktsineerimist läbi viia, lisaks ei pruugi Indias tehtud vaktsiin sobida eurooplase genoomiga.

    Vaktsineerimine alustati WHO nõudmisel ja pidi hõlmama 16-29-aastasi kodanikke. Selleks oli Ukrainasse saadetud 9 miljonit tasuta vaktsiinidoosi.

    http://en.for-ua.com/news/2008/05/19/165546.html

  22. Tonda 19. mai 2008 kell 20:35

    Aga Kerstin paku välja alternatiiv vaktsineerimisele? Mul on kodukohast hunnik näiteid, kuidas inimesed puukentsefaliidi tagajärjel on surnud ja eluks ajaks vigaseks jäänud. Korralik vaktsineerimine oleks nad kõik päästnud ja ükski alternatiivmeditsiini praktiseerija ei oleks midagi suutnud teha. Difteeriaga on enam-vähem nii, et 10% inimestest sureb, moodsa meditsiini tingimustes üksikjuhtudel on surevus väiksem. Isegi kui Ukraina näide oleks tüüpiline difteeriavaktsiini tagajärg oleks see tühine võrreldes sellega, mida difteeriaepideemia korda saadaks. Mine otsi mõni vanem elusolev sugulane üles ja küsi kui hästi difteeriat esimese eesti vabariigi ajal taluti.

  23. M 19. mai 2008 kell 21:12

    Oudekki.
    Vaktsineerimisega kipub väga lihtsustatult olema nii, et kuni üldpopulatsioonist on 80% vaktsineeritud, siis see, et 20% on vaktsineerimata ei tekitagi probleemi. Seda aga juhul, kui need 20% on ühiskonnas suhteliselt ühtlaselt jaotunud.
    M – minule ütles neid protsente üks vaktsiinidega seotud arst (ja kordas et lihtsustatud ja sõltub olukordadest), ega ma ise ka täpselt ei tea, aga see tundub loogiline küll. Aga kui sul on mingi täpsem info, kui “üks arst ükskord rääkis” – siis oleksin viite eest tänulik.

    See % ei ole loomulikult ühesugune iga haiguse korral igas ühiskonnas kõigi vaktsiinide korral:) Milline on haiguse leviku püsivaks katkestamiseks piisav kaitsesüstidega hõlmatuse %, sõltub haiguse levikuteedest, replikatsioonikoefitsiendist, vaktsiini kaitsefektiivsusest, vaktsinatsioonijärgse immuunsuse kestusest elanikkonna hulgas, jne. Kuid laias laastus on see pigem 95% kui 80%.

    Muidugi, kui kaitsesüstidega hõlmatus on 80%, siis haigestumus loomulikult oluliselt väheneb, aga sellest üldjuhul ei piisa haiguse nii-öelda väljajuurimiseks.
    Näiteks leetrite osas on 80% hõlmatuse korral tulemus selline: http://www.journals.uchicago.e.....086/381592.
    Siin on globaalseid andmeid – kui DTP vaktsiini 3 doosiga (vajalik laste esmaseks immuniseerimiseks nende haiguste vastu) hõlmatus on ca 80%, siis ei hoia see kahjuks ära kaugeltki mitte kõiki difteeriast, teetanusest ja läkaköhast põhjustatud surmasid…
    http://www.cdc.gov/mmwr/previe.....5518a4.htm

    Kerstin 19 mai 2008 kell 18:57
    No ja minu tütar viidi haiglasse 8 kuuselt (ise tegin riigieksameid ülikoolis) ja pärast ütles arst, et see oli läkaköha, aga diagnoosi kui sellist nad välja panna ei tohi, see oli 80ndatel keelatud, sest läkaköha olla ei tohtinud.
    Laps põdes haiguse kenasti läbi. Nüüd on eluaegne immuunsus ka nendel waldorfkooli lastelgi .

    Seda keeldu , et läkaköha diagnoosida ei tohi, polnud 80ndatelgi. Ei saanud arst ehk seetõttu läkaköha diagnoosida, et laboratoorsed kriteeriumid ei andnud välja ja kliiniliselt ei olnud ilmselt ka selline klassikaline juhtum, et oleks saanud selle järgi kindlalt diagnoosida (klassikaline haiguskulg on ikka vaktsineerimata lastel)? Nojah, see selleks, mis me siin ikka vaidleme. Mind ennast lihtsalt ajab veidi muigama jutt, et on keelatud midagi diagnoosida…
    Läkaköha läbipõdemine ei anna (kahjuks) eluaegset immuunsust, läkaköha läbipõdemise järgse immuunsuse kestus on 7-20 aastat.

  24. Jüri 19. mai 2008 kell 21:15

    Mõnikord on probleem mitte vaktsiinis, vaid selle kasutamises.

    Meie kampa vaktsineeriti 1997a. hoogtöö korras, 120 tegelast ühe hommikupoolikuga ja pärast oli jama. Pilt virvendas ja süda oli paha, enam vähem kõigil.

    Asja hakati muidugi uurima ja selgus, et ühte vaktsiini ei tohi süstida mitte suurde lihasesse kus ta kohe vereringesse läheb, vaid ettevaatlikult naha alla. Asi , mida 2 nädalat õppinud parameedik ei teadnud ja medteenistuse boss öelda unustas.

    See 60 000 ütleb ise ära juba, et sellist kogust nii lühikese ajaga vaktsineerida eeldab paraja hordi süstijate olemasolu, kes kõik ei pruukinud tasemel olla.

    Selle esmaabiga üldse nii, et kui kursustel mõnda asja öelda unustatakse, siis toob see kasu asemel kahju. Näiteks autokoolid õpetavad verejooksu korral zgutti panema, aga jätavad mainimata, et kui see liiga lõdvaks jääb, siis verekaotus suureneb. Veen pigistatakse kinni aga arter mitte ja seega süda pumpab verd välja aga veeni kaudu tagasi see ei pääse. Zguti õige panemine on psühholoogiliselt raske, sest korralik paigaldamine on kannatanule väga valus. Ja tulemus on, et selle esmaabiga on rohkem maha löödud kui päästetud.

    Morfiinisüstiga sama lugu, kui süstal lihase asemel veeni satub, siis või see süst hingamiskeskuse välja lülitada. Asi, mille ehmunud esmaabistajad tihtipeale ära unustavad. Vandenõuteooria väidab, et printsess Diana abistati selle trikiga surnuks. Osalt toetab seda ka asjaolu, et peale šokisüsti passis kiirabi ligi 40min. , selle asemel, et verest tühjaks jooksva kannatanuga haiglasse kihutada. Sõidu pealt elustada paraku ei saa.

    Kokkuvõtteks, tegijatel juhtub ja isegi kui kõik vaktsiinivastaste argumendid õiged on, siis vaktsiinide tagajärjel kannatanute arv on ikkagi maailma laastanud epideemiates surnutega võrreldes kaduvväike.

  25. M 19. mai 2008 kell 21:45

    Asja hakati muidugi uurima ja selgus, et ühte vaktsiini ei tohi süstida mitte suurde lihasesse kus ta kohe vereringesse läheb, vaid ettevaatlikult naha alla.

    Lihtsalt täpsustuseks, et enamikku vaktsiinidest tuleb süstida mitte naha alla ega nahasisesi, vaid lihasesisesi. Kuid on muidugi erandeid.
    Aga antud juhul ei saanud probleem tõenäoliselt olla süstetehnikas, sest haiglasse pöörduti 10 päeva peale leetrite-punetise kaitsesüsti. See on just see keskmine ajavahemik, mille möödudes võib teatud väikesel osal kaitsesüsti saanutest tekkida lööve ja palavik (isemööduv!).

  26. M 19. mai 2008 kell 21:46

    Huvitav, minu vastus Oudekkile läbi ei läinud…:(

  27. Celtic 19. mai 2008 kell 21:49

    Ja vaadake kuhu me nüüd jõudnud oleme – demograafiline plahvatus sööb maa paljaks.

  28. M 19. mai 2008 kell 21:58

    Proovisin oma postitust taastada.

    Oudekkile:
    See % ei ole loomulikult konstant iga haiguse korral igas ühiskonnas kõigi vaktsiinide korral, milline on haiguse leviku püsivaks katkestamiseks piisav kaitsesüstidega hõlmatuse %, sõltub haiguse levikuteedest, replikatsioonikoefitsiendist, vaktsiini kaitsefektiivsusest, vaktsinatsioonijärgse immuunsuse kestusest elanikkonna hulgas, jne. Kuid laias laastus on see pigem 95% kui 80%.

    Muidugi, kui kaitsesüstidega hõlmatus on 80%, siis haigestumus loomulikult oluliselt väheneb, aga sellest üldjuhul ei piisa haiguse nii-öelda väljajuurimiseks.
    Näiteks leetrite osas on 80% hõlmatuse korral tulemus selline: http://www.journals.uchicago.e.....086/381592
    Siit on jälle näha, et ca 80% hõlmatus difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiini esmase immuniseerimisega (3 doosi) ei väldi kahjuks kõiki difteeriast, teetanusest, läkaköhast tingitud surmajuhtusid (ohjah, celticuid teevad sellised tabelid ja joonised vist hoopis õnnelikuks):
    http://www.cdc.gov/mmwr/previe.....5518a4.htm

    Kerstinile: seda keeldu , et läkaköha diagnoosida ei tohi, polnud 80ndatelgi. Ei saanud arst ehk seetõttu läkaköha diagnoosida, et laboratoorsed kriteeriumid ei andnud välja ja kliiniliselt ei olnud ilmselt ka selline klassikaline juhtum, et oleks saanud selle järgi kindlalt diagnoosida (klassikaline haiguskulg on ikka vaktsineerimata lastel). Nojah, see selleks, mis me siin ikka vaidleme. Mind ennast ajab veidi muigama jutt, et on keelatud midagi diagnoosida…
    Läkaköha läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust, läkaköha läbipõdemise järgse immuunsuse kestus on 7-20 aastat.

  29. M 19. mai 2008 kell 23:12

    Proovin uuesti ja veidi teisiti:

    Oudekkile:
    See % ei ole loomulikult ühesugune arv ükspuha millise haiguse korral igas ühiskonnas kõigi vaktsiinide korral. Milline on haiguse leviku püsivaks katkestamiseks piisav kaitsesüstidega hõlmatuse %, sõltub haiguse levikuteedest, haigustekitaja replikatsioonikoefitsiendist, vaktsiini kaitsefektiivsusest, vaktsinatsioonijärgse immuunsuse kestusest elanikkonna hulgas, jne. Kuid laias laastus on see pigem 95% kui 80%.
    Muidugi, kui kaitsesüstidega hõlmatus on 80%, siis haigestumus loomulikult oluliselt väheneb, aga sellest üldjuhul ei piisa haiguse nii-öelda väljajuurimiseks.
    Näiteks leetrite osas on 80% hõlmatuse korral tulemus selline: http://www.journals.uchicago.e.....086/381592
    Veidi globaalsemaid andmeid (lõpus on tabel DTP hõlmatuse ja vastavate haiguste surmajuhtude kohta regiooniti): http://www.cdc.gov/mmwr/previe.....5518a4.htm
    celticuid teeks selline tabel võib-olla et isegi õnnelikuks…

    Kerstinile:
    Läkaköha läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust, läkaköha läbipõdemise järgse immuunsuse kestus on 7-20 aastat.

  30. stella 23. mai 2008 kell 20:06

    Kuna teema oli algselt seotud waldorfkooliga, siis tahaksin teada, kas keegi Eestis on täpsemalt uurinud, milline osa waldorflastest vaktsineerimata on? Ja kui, siis millised tagajärgi sellele oletatavale “ohule” asjatundjad ennustavad? Enne põhjalikku analüüsi pole ju mõtet lahmida. See, et mõni kardab Euroopasse jalgpalli vaatama minna, on natuke kurb küll…

  31. Ants 29. mai 2008 kell 20:38

    Ärge siis ära unustage, et kui vaktsineeritud ei ole, siis ei pea veel kohe haigeks jääma. Enamus inimesi ei puutu läkaköhaga kokku ja kannavad vaktsiini niisama veres. See on kindlasti hea ais?

  32. Martin Vällik 30. mai 2008 kell 15:39

    Paraku olid ka siin teemas mõned kommentaarid otseteed spämmi sõitnud. Taastasin need ja kuuldavasti spämmifilter õpib sellest.

  33. […] Läkaköhapuhang Waldorf-koolis […]

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: