Nov 01 2015

Vaktsineerimisest faktipõhiselt

Autor: kell 22:52 teemas vaktsineerimine. Üks kommentaar.

Kirjutas Koit Saarevet

Ajalehes Valgamaalane ilmus 08.10.2015 uudislugu: Vaktsineerimine viis haiglasse jälgimise alla neli last. Nii artiklist kui kommentaaridest oli näha, et hulk inimesi pole võtnud vaevaks tutvuda vaktsiininduse faktidega ning teevad otsuseid emotsioonide ja väärarvamuste pealt. Terviseteemades on väärarvamused eluohtlikud nii väärarvamuste kandjale endale kui ka ümbritsevatele. Vaktsiiniteema mõistmise hõlbustamiseks on alljärgnevalt koondatud olulisemad faktid koos viidetega allikatele.

Taustainfoks veel, et viidete algallikad ei põhine üksikute inimeste jutustustel, vaid hõlmavad sadade miljonite inimeste andmeid ja mitmekümneaastast perioodi. Andmed on kogutud ja töödeldud teadusliku meetodi rangete reeglite kohaselt, seega on nad saadaolevatest parima võimaliku kvaliteediga.

Vaktsiin

Valgamaalase artiklis on öeldud: “Sümptomid olid halb enesetunne, peavalu, iiveldus ja nõrkus. Ühel lapsel esinesid ka vererõhumuutused.” Jutuks olev vaktsiin on MMR ehk Measles (leetrid), Mumps, Rubella (punetised). Selle vaktsiini puhul on need tüüpilised kõrvalnähud, mida esineb keskmiselt 4 juhul 10 000st ehk 0,04% vaktsineeritud lastest [1].

Haigused

Vaatame nüüd neid kolme haigust. Kõik on viiruslikud ja nagu enamiku viirushaiguste puhul, puudub spetsiifiline ravi – sisuliselt peab haige paranema oma jõududega. Enamik paranebki, aga mõnikord komplikatsioonidega. Ja mõned ei parane ka.

Leetrite puhul on komplikatsioone u 30% haigetest ja need varieeruvad kõhulahtisusest kuni kopsupõletiku, nägemise kaotuse ja ajupõletiku ehk entsefaliidini. Leetrihaigete suremus on u 3 inimest 1000 haigest ehk 0,3% [2].

Mumpsi puhul on komplikatsioone kuni 40% haigetest, sh munandipõletik 15-40% meeshaigetest, meningiit kuni 10% haigetest, munasarjapõletik u 5% naishaigetest, kõhunäärmepõletik u 4% haigetest [3].

Punetiste levinumateks komplikatsioonideks on ajupõletik, veritsused, lootekahjustused, nägemiskahjustused, südamekahjustused, kuulmiskahjustused [4]. Punetiste puhul väärib eraldi tähelepanu lootekahjustuste teema, mis tõusetub, kui ema nakatub viirusega raseduse eel või ajal.

Sünnikahjustuste tõenäosus sõltuvalt punetistesse nakatumise ajast:
0-28 päeva enne rasestumist – lootekahjustused 43% haigetest
0-12 nädalat peale rasestumist – lootekahjustused 51% haigetest
13–26 nädalat peale rasestumist – lootekahjustused 23% haigetest

Lootel esinevatest kahjustustest tüüpilisemad on:
kurtus – 58% haigetest
nägemiskahjustused – 43% haigetest
südamekahjustused – 50% haigetest [5].

Vaktsiini tõhusus

Kõik kolm haigust alluvad väga hästi vaktsineerimisele. USAs on võrreldes vaktsiinieelse ajaga saavutatud haigusjuhtude vähenemine mumpsil 95,7%, leetritel ja punetistel 99,9% (sarnaseid tulemusi on saadud ka mitme teise viirushaigusega, vt lähemalt järgnevast allikast) [6].

Kuna vaktsineerimine on muutnud need haigused nii haruldaseks, võib tekkida mõte, et milleks vaktsineerida, kui nakatumisoht on olematu. Paraku on maailmas palju paiku, kus vaktsineeritute osakaal rahvastikus on väike ja seetõttu viirused endiselt vohavad. Globaalse reisimise tõttu kanduvad nad nakkuskolletest välja ja loovad nakatumisvõimalusi ka mujal. Näiteks oli Euroopas aastatel 2013-14 ligi 10 000 leetrite haigusjuhtu, neist enamik viies riigis (sh Saksamaa, Holland, Ühendkuningriik), millega Eestil on väga tihedad suhted – iga päev reisib Eesti ja nende riikide vahel tuhandeid inimesi [7]. Kõnealused kolm viirust levivad kergesti piisknakkusena – nakatumiseks pole vaja enamat, kui sattuda lühiajaliselt nakkusohtliku inimese lähedusse. Seetõttu haigestub Eestis neisse kolme haigusesse keskmiselt 10-15 inimest aastas [8].

Kokkuvõte

Meil on vaktsiin, mis 0,04% vaktsineeritutest tekitab lühiajalise halva enesetunde või palavikuhoo. Ja meil on kolm viirust, mis 5-50% nakatunutest tekitavad komplikatsioone, sh nägemis-, kuulmis-, aju- ja südamekahjustusi. Ja vahel ka tapavad, n leetrite puhul 0,3% haigetest. Teisisõnu:

Leetrihaige tõenäosus haigusesse surra on 10 korda suurem kui vaktsiini saava lapse tõenäosus lühiajalist palavikku põdeda (3 haiget 1000st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).
Mumpsi haigestuva mehe tõenäosus saada munandipõletik on 500 korda suurem kui vaktsineeritava lapse palavikutõenäosus (15-40 haiget 100st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).
Punetistesse haigestuva raseda tõenäosus vigase lapse sünniks on 1000 korda suurem kui vaktsineeritava lapse palavikutõenäosus (23-51 haiget 100st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).

Riskantne on nii vaktsineerimine kui vaktsineerimata jätmine. Meie asi on hinnata, millise riski realiseerumine on tõenäolisem ja tagajärjed valusamad.

Allikad

[1] CDC: Measles, Mumps, and Rubella (MMR) Vaccine Safety

Two recent studies (Rowhani-Rahbar et al, 2013; Klein et al, 2010) indicate that for every 10,000 children who get their first MMR and varicella vaccines as separate shots when they are 12-23 months old, about four will have a febrile seizure during the 7-10 days following vaccination.
Studies have shown that for children younger than 7 years old, there is a very small increased risk of febrile seizures approximately 6 to 14 days after MMR vaccination; this happens in about 1 in 3,000 to 4,000 children.

[2] Wikipedia: Measles complications

Complications occur in about 30% and may include diarrhea, blindness, inflammation of the brain, and pneumonia among others.
Between 1987 and 2000, the case fatality rate across the United States was three measles-attributable deaths per 1000 cases, or 0.3%.

[3] Wikipedia: Mumps complications

Painful testicular inflammation develops in 15–40% of men
Meningitis occurs in up to 10% of cases
Ovarian inflammation occurs in about 5%
Acute pancreatic inflammation in about 4%

[4] Wikipedia: Rubella signs_and_symptoms

Serious problems can occur including the following:
Brain infections
Bleeding problems
Birth Defects (Congenital)
Cataracts
Glaucoma
Heart Defects
Hearing Loss

[5] Wikipedia: Congenital rubella_syndrome

If infection occurs 0–28 days before conception, the infant has a 43% chance of being affected. If the infection occurs 0–12 weeks after conception, the chance increases to 51%. If the infection occurs 13–26 weeks after conception, the chance is 23% of the infant being affected by the disease. Infants are not generally affected if rubella is contracted during the third trimester, or 26–40 weeks after conception.

The classic triad for congenital rubella syndrome is:
Sensorineural deafness (58% of patients)
Eye abnormalities—especially retinopathy, cataract, and microphthalmia (43% of patients)
Congenital heart disease—especially pulmonary artery stenosis and patent ductus arteriosus (50% of patients)

[6] CDC: Epidemiology and Prevention of Vaccine-Preventable Diseases

Many people no longer see reminders of the severity and potential life-threatening complications of these diseases. Recent outbreaks of vaccine–preventable diseases show that even vaccinated people are at risk for disease if there is not adequate vaccine coverage in the population. Parents and providers in the United States may be more likely to know someone who has experienced an adverse event following immunization than they are to know someone who has experienced a vaccine-preventable disease.

Number of cases pre-vaccine era vs 2006:
Measles: 503,282 vs 55
Mumps: 152,209 vs 6,584
Rubella: 47,745 vs 11

[7] Wikipedia: Measles epidemiology

In 2013–14 there were almost 10,000 cases in 30 European countries. Most cases occurred in unvaccinated individuals and over 90% of cases occurred in the five European nations: Germany, Italy, the Netherlands, Romania, and the United Kingdom.

[8] Vaktsineeri.ee (Terviseamet): Leetrid, punetised ja mumps – mis haigused need on?

Jaga rõõmu või murega!

Üks kommentaar

Üks kommentaar loole “Vaktsineerimisest faktipõhiselt”

  1. Martin Vällik 22. september 2016 kell 23:03

    Kommentaarid taastatud veebiarhiivist

    #1 Taivo 01. november 2015 kell 23:50
    “Riskantne on nii vaktsineerimine kui vaktsineerimata jätmine. Meie asi on hinnata, millise riski realiseerumine on tõenäolisem.” – soovitan mitte vaktsineerida, väike tõenäosus, et mõnda neist haigustest jääd, kui tervise eest hoolt kannad ning kui hoolega ravida, ei pruugi tüsistusi olla. Vaktsiin hoiab ära haiguse, aga on samas ebatervislik, osadel vähem, aga omajagu, osadele ebatervislikum.

    Vasta | Tsiteeri
    #2 Klõbistaja 02. november 2015 kell 0:25
    “Punetistesse haigestuva raseda tõenäosus vigase lapse sünniks on 1000 korda suurem kui vaktsineeritava lapse palavikutõenäosus (23-51 haiget 100st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).”

    Ja osa rasedustest katkeb punetiste pärast.

    Mõned küsivad, et milleks vaktsineerida poisse punetiste vastu? Immuunsus on üldine – kui on vaid ühe sugupoole oma, siis see ei toimi.

    Noored inimesed enam ei mäleta laastavaid nakkushaiguseid. Kuid kadunud on vaid rõuged (suurepärane näide vaktsineerimise kasust – ei sutsata selle vastu enam päris ammu mitte kedagi).

    Paljud nakkushaigused on Eestis päris haruldased, seni…

    Tuleks panustada raha uute vaktsiinide väljatöötamiseks – sest profülaktika on alati ravist parem.

    Vasta | Tsiteeri
    #3 Klõbistaja 02. november 2015 kell 19:11
    @ Taivo:
    ” Vaktsiin hoiab ära haiguse, aga on samas ebatervislik, osadel vähem, aga omajagu, osadele ebatervislikum.”

    Räägi seda lastehalvatuse ohvritele. Aa – Sa pole selliseid näinudki. Ja rõugearmilisi inimesi pole näinud.
    Sind/sinu tuttavaid pole hammustanud marutõvekahtlusega loom? Kui palju elusid on päästnud marutõvevastane vaktsiin. Ei jäänud nad ootama “hoolikat ravi”.
    Kust võetakse selline väide, et vaktsineerimine on haiguse läbipõdemisest ohtlikum (antikehad tekivad mõlemal juhul)?

    Kommenteerija Taivo puhul vist see jutt ei aita…

    Vasta | Tsiteeri
    #4 O cookievaba Kameelion 02. november 2015 kell 19:23
    @ Taivo:

    soovitan mitte vaktsineerida, väike tõenäosus, et mõnda neist haigustest jääd, kui tervise eest hoolt kannad ning kui hoolega ravida, ei pruugi tüsistusi olla.

    Tahaksin sellele Teie väitele vastu vaielda, kuna Te unustate maailmas ringirändavad eestlased, samuti Euroopas mässlevad pagulasmassid. Need viimatinimetatud tulnukad ei ole kõik terved, vaid nendega võivad kaasa tulla meie jaoks üpris eksootilised ja ammuunustatud haigused. Seega on meie ajal vaktsineerimata jätmine lausa kuritegelik. Põgenikega võib kaasa tulla näiteks malaariat ja antibiootikumravile allumatuid haigusi. http://novaator.err.ee/v/tervi…..id-haigusi

    Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar toob põgenikega kaasa tulla võiva haiguse näitena välja malaaria, mis on krooniline haigus ning võib ägenedes välja uuesti lüüa. …
    Irja Lutsar toob ühe sellisena välja näiteks leetrid, mille puhang sai Saksamaal alguse just põgenikelaagrist. Praeguseks on seal küll olukord kontrolli alla saadud.

    Kuu aja eest kirjutas terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar väljaandes Med24, et terviseohud pagulasi vastu võtvale riigile on suured eeskätt raskete ja suure levikupotentsiaaliga nakkushaiguste sissetoomise tõttu. Kreeka ja Itaalia kaudu on juba jõudnud mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki – vaatamata pagulaste esmasele tervisekontrollile – täilevitatav taastuv palavik/tüüfus, naha- ja haavadifteeria, sügelised, pedikuloos, Staphylococcus aureus-nakkus, MRSA, hemolüütiline Streptococcus A-nakkus jm.

    Vasta | Tsiteeri
    #5 Klõbistaja 10. november 2015 kell 12:30
    Naistekas on selle nädala teemaks vaktsineerimine. Kas oli eile mõtet avaldada artiklit pealkirjaga: “Vandenõuteooriate uurija Peeter Proos: vaktsiinid on legaalsed mürgid”?

    Aga täna selline lugu, mis tõesti peaks vähendama igasuguseid hirmujutte:
    http://naistekas.delfi.ee/terv…..d=72881755

    Perekoolides vaktsineerimisloenguid pidavad arstitudengid: inimesed on vandenõuteoreetikute poolt ära hirmutatud

    “Millised on kõige levinumad vaktsineerimisega seotud müüdid? Kust need tekivad?

    Kõige levinumad on kindlasti autismi ja MMR-vaktsiini ning autismi ja elavhõbeda seosed. Esimene neist sai alguse Suurbritannias kirurg Andrew Wakefieldi uuringust, mis avalikustati 28.02.1998. Autor väitis nägevat seost vaktsineerimise ning autismi tekkimise vahel. Antud uuringu tulemused on nüüdseks mitmete teiste uuringute, sh suuremate uuringugruppide poolt tühistatud. Seda tõestab lisaks seegi, et ajakiri Lancet võttis avaldatud artikli tagasi ning teadusmaailmas on selline samm üsna erakordne juht.

    Palju on levinud müüte seoses elavhõbedaga. Nimelt kasutati vanasti vaktsiinides parema säilivuse tagamiseks tiomersaali, mis on elavhõbeda ühend. Kui ühest purgist mitu korda vaktsiine välja võeti oli oht, et vaktsiin infitseerus keskkonnast tulevate bakteritega, mistõttu vajas vaktsiin aineid, mis sellist olukorda väldiksid. Kui varem olid vaktsiinid nö ühes suuremas purgis, kust siis võeti ühekordseid doose välja, siis tänapäeval on vaktsiinid pakendatud juba kohe ühekordsete annustena. Elavhõbedaga seostatakse paljudes müütides vaimse arengu probleeme. Seda, et tiomersaal tõepoolest neid probleeme tekitaks, ei ole tegelikult tõestatud, ent kuna vaktsiine oli võimalik toota ka ühekordsete pakenditega, siis parema vaktsineerituse tagamiseks võeti tiomersaal vaktsiinidest välja. Seepärast on ka Eestis nii, et mitte üheski Eestis lastel kasutatavas vaktsiinis ei ole sellist elavhõbeda ühendit enam sees./…/

    Millised on ohud, kui laps vaktsineerimata jäetakse?

    Nii indiviidide haigestumine kui ka haiguste levik populatsioonis.

    Kõige kurvem on, et enim kannatavad need lapsed, kellele on vaktsiinide tegemine nõrga immuunsüsteemi tõttu vastunäidustatud — näiteks keemiaravi saavad lapsed. Ja ka need lapsed, kes on veel liiga noored, et mõne haiguse vastu vaktsineeritud olla. Näiteks tehakse vaktsineerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu lastele 1 aasta vanuselt. Kuni 1-aastaseks saamiseni on kõik need väikesed lapsed haigestumise eest kaitsetud…”

    Vasta | Tsiteeri
    #6 Klõbistaja 17. november 2015 kell 17:08
    Kas ma pooldan kohustuslikku vaktsineerimist?
    http://novaator.err.ee/v/tervi…..ineerimine

    “Puukentsefaliit on raske haigus, millega võib kaasas käia peavalu, kuid ka raske halvatus. Eestis haigestub entsefaliiti 1-2 inimest 10 000 elaniku kohta, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas. Ometi on olemas vaktsiin, mis 97 protsendil juhtudest takistab nakatumist.

    Selle haiguse vastu on võimalik vaktsineerida, kuid Eestis laseb endale selle kaitsepookimise teha vaid kaks protsenti elanikkonnast aastas. Seda on väga vähe, tõdeb Tartu ülikooli rahvatervise lektor Mikk Jürisson.

    Kui suur on vaktsineerimisest saadav tulu ja kuidas seda mõõta?

    „Vaktsineerimise efektiivsuse hindamisel arvutame, kui suur osa haigusjuhtudest rahvastikus on võimalik ära hoida. Kuluefektiivsuse hindamisel arvutame, mis see meile maksma läheb,“ selgitab Jürisson.

    Kui suur on vaktsineerimisest saadav tulu ja kuidas seda mõõta?

    „Vaktsineerimise efektiivsuse hindamisel arvutame, kui suur osa haigusjuhtudest rahvastikus on võimalik ära hoida. Kuluefektiivsuse hindamisel arvutame, mis see meile maksma läheb,“ selgitab Jürisson.

    Tavaliselt hinnatakse kuluefektiivsust välditud haigusjuhu või võidetud elukvaliteedi maksumusena, mis annab võimaluse võrrelda erinevate tervishoiumeetmete (vaktsineerimine, ravimid, sõeluuringud, uued tehnoloogilised lahendused kliinilises meditsiinis jne) maksumust omavahel. See omakorda võimaldab teha tervishoius kaalutletud otsuseid.

    Maailmas on vaktsineerimisvastane liikumine toonud kaasa selle, et lapsevanemad keelduvad laste vaktsineerimisest. Kuidas on see mõjutanud Eestit?

    Nii Kuulo Kutsar kui Mikk Jürisson kinnitavad, et vaktsineerimiskõhklust ja vaktsiinidest keeldumist esineb järjest enam. „Kindlasti on põhjuseks ka see, et noored lapsevanemad ei ole ise enam näinud vaktsiinvälditavaid haigusi. See, et viimasel ajal on ka läänemaailmas esinenud leetrite puhanguid, jääb ilmselt kaugeks,“ toob Jürisson välja ühe põhjuse.

    „Kui see nii jätkub, võib see kogu laste ja täiskasvanute immuunsusfoonile väga negatiivselt mõjuda. Ei ole üllatav, et just nendes arenenud riikides on kostnud hääli, et vaktsineerimine tuleb muuta kohustuslikuks,“ ütleb Kutsar.

    Mikk Jürisson selgitab, et kuna inimesel on suveräänne õigus otsustada oma keha üle ning arstid arvestavad patsiendi autonoomiaga, jääbki osa lapsed vaktsineerimata. Samas on arstid andnud vande ennetada haigusi ja edendada rahva tervist. „Seega tuleb meil lahti mõtestada küsimus, kus on isiku sõltumatuse ja ühiskonna huvide tasakaal.“

    Californias leetrite puhangu järel võetu vastu uus vaktsiiniseadus, mis ütleb, et isiklikud veendumused ei saa selles osariigis enam olla vaktsineerimisest keeldumise põhjuseks. Riigikoolide õpilasi vabastab vaktsineerimisest ainult meditsiiniline vastunäidustus…”

    Vasta | Tsiteeri
    #7 Klõbistaja 19. november 2015 kell 14:06
    Vanasti oli rohi rohelisem ja taevas sinisem – ja vaktsiinivastaseid oli palju vähem.
    http://novaator.err.ee/v/tervi…..oorumitest

    “Perearstid tajuvad, et peavad üha rohkem selgitama vanematele vaktsineerimisega kaasnevaid positiivseid aspekte. Kuna ühiskonnas on pead tõstmas vaktsineerimisvastased, ei suuda perearstid kõikidele vanematele vaktsineerimise olulisust siiski selgeks teha.

    Eestis on tekkinud niinimetatud ökoemade seltskond, kes kahtlevad vaktsiinide toimimises. Sageli arvavad nad, et nende lapsed võivad vaktsineerimise tagajärjel saada autismi või nõrgema immuunsussüsteemi. Kartusi on veel ja veel. Kõik see selgus hiljuti Eesti perearstide seas läbi viidud terviseameti uuringust.

    Selgus ka see, et peamiselt loevad lapsevanemad vaktsiinide negatiivsete mõjude kohta infot internetifoorumidest. Hinnanguliselt kahtleb iga neljanda väikelapse vanem vaktsiinide kasulikkuses.

    „Peaaegu kõigil, kes tegelevad oma praksises laste immuniseerimisega, esineb selles valdkonnas probleeme. Kuigi meil on selliseid põhimõttelisi keeldujaid (perearstidel) suhteliselt vähe, on tendents selles suunas, et neid keeldujaid tekib aasta-aastalt rohkem. Kuigi lapsevanemad, kui neid uurida ja neilt küsida, (siis nad) peavad kõige usaldusväärsemaks infoallikaks siiski perearste, on vaktsineerimisvastaste suur pressing siiski aasta-aastalt suuremaks läinud,“ tõdes uuringu koostanud terviseameti järelevalveosakonna vaneminspektor Juta Varjas.

    Üks levinuim vaktsiinist keeldumise põhjus on see, et seda haigust, mille vastu vaktsineerida tuleks, enam ei esine. Perearstide sõnul on see väär arusaam, sest globaliseerunud maailmas liiguvad inimesed tihti ja see kiirendab ka haiguste levikut. Kuuldes tõenduspõhiseid argumente, otsustavad enamus lapsevanemaid siiski last vaktsineerida.

    „Praegu me muidugi saame rääkida inimestega ja saame tõepoolest tugineda väga põhjalikele teadusuuringutele, mis näitavad seda, et nendel vaktsiinidel, mis on praegu laste immuniseerimiskavades, on tõsised kõrvaltoimed äärmiselt haruldased. Selles osas tõepoolest on aastal 2015 arusaam selge, et laste immuniseerimiskava vaktsiinide kõrvaltoimed on äärmiselt haruldased,“ rõhutas Tartu ülikooli peremeditsiini kliiniku dotsent Marje Oona.

    Aastakümneid Valgas lastearstina töötanud Aasa Põder ütles, et hea on pigem see, et enamus lapsevanemaid siiski saab vaktsineerimise vajalikkusest aru.

    „Te näete ise ajakirjanduses, mis toimub. See on selline tohutu vastupropaganda, erinevad seisukohad, erinevad andmed. Inimestel on tõesti väga raske orienteeruda ja see vajab sellist suurt selgitustööd, et nad saaksid aru ja mõistaksid. Siiski ma imestan, et rahvas on nii teadlik ja me enamuses saame ikkagi vaktsineerida. Aga kõige tõsisem kontingent, kes nüüd jääb Valgas vaktsineerimata, neil on erinevad religioossed põhjused,“ märkis Põder.”

    Vasta | Tsiteeri
    #8 Klõbistaja 26. november 2015 kell 14:37
    Vaktsineerimisest peab rääkima – kuid mitte ainult matemaatiliselt/faktipõhiselt.
    http://novaator.err.ee/v/tervi…..haigustega
    “Ebakindlad, põhjendamatut turvalisust tundvad ja mugavad. Sellistena kirjeldab Tartut külastanud maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ametnik Melanie Marti vanemaid, kes on otsustanud oma lapsi mitte vaktsineerida või kahtlevad selle vajalikkuses.

    Eesti lapsevanemaid iseloomustab Marti sõnul eelkõige see, et neil puudub hirm vaktsiinidega ennetavate haiguste ees. Suure tõenäosusega on see tingitud sellest, et riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid haigusi Eestis enam ei esine või esineb neid väga harva. “Kuna selliste haiguste tegelik olemus hakkab ununema, võivad inimesed hakata alahindama vaktsineerimisest saadavat kasu,” lisas Tartu ülikooli peremeditsiini kliiniku vanemteadur Marje Oona.

    Ent kui vaktsineerimata inimeste hulk oluliselt suureneb on oht, et levima hakkavad taas haiguspuhangud, mis praeguseks täielikult või peaaegu kontrolli alla on saadud. Põhjus on lihtne: vaktsineerimata inimese organismis ei ole antikehasid, mis oleksid haigustekitajaga kokku puutudes kohe valmis nendega võitlusse asuma. Nii on vaktsineerimata organismis haigustekitavatel mikroorganismidel oluliselt paremad võimaluselt hulgaliselt paljuneda ja levida sealt edasi järgmistele inimestele kui vaktsineeritud organismis.

    Kuigi WHO ametnik tunnustab Eesti elanike head vaktsiiniga hõlmatust, on nii Eestis kui mujal maailmas järjest enam inimesi, kes loobuvad nii enda kui oma laste vaktsineerimisest. WHO uuringud näitavad, et selline otsus sünnib väga mitmetel asjaoludel ning põhjused on kogukonniti erinevad.

    Marti toob näiteks bulgaaria romad, kes on hulgaliselt vaktsiinidest loobunud sellepärast, et nad on tundnud, et neid koheldakse arsti juures halvasti. Samas on Aafrikas probleemiks vaktsiini kättesaamatus ja Saksamaal sageli tülikas toimingute jada: arst kirjutab retsepti, millega tuleb minna apteeki ja seejärel suunduda saadud vaktsiiniga tagasi arsti juurde, kes aitab seda õigesti süstida.

    Marti rõhutas, et haiguspuhangute vältimiseks on vaktsineerimine, ja eriti laste vaktsineerimine, oluline. Vaktsiinist keelduvate või selle vajalikkuses kahtlevate vanematega suheldes soovitas ta Tartus toimunud vaktsineerimise konverentsil Eesti tervishoiutöötajatel esmalt välja selgitada, mis on vaktsiinivastaste käitumiste ja hinnangute põhjused.

    Ka Marje Oona usub, et arstidel ja õdedel ei ole mõistlik sellistes olukordades pidada patsiendile faktidest ja numbritest pungil loengut. Selle asemel soovitab ta neid nõustada motiveeriva intervjueerimise kaudu, mille juures on väga oluline inimeste murede ära kuulamine ja oskuslik peegeldamine.”

    Vasta | Tsiteeri
    #9 Klõbistaja 16. detsember 2015 kell 14:17
    Ohh – leetritega on nüüd päris keeruline probleem. Tuleb välja, et kesk- ja vanemaealistele tehtud ühekordne vaktsineerimine pole päris turvaline. Sellest on olnud ka varem juttu, kuid nüüd on reaalsed haigestunud… Mida teha? Vudida kuskile vastavaid antikehi määrama? Jätaks selle käigu vahele – teeks kohe revaktsineerimise? Mõlemad asjad on tasulised. Aga ei peaks olema. See on minu arvamus, mis spetsialistide seisukohaga ei ühti.
    Eile artikkel ERR-is: Leetrid mängivad täiskasvanutega ruletti
    “Kuigi viimastel nädalatel registreerinud leetrijuhtumid ei anna veel paanikaks ja elanikkonna massvaktsineerimisteks põhjust, tuleks noorte vaktsiiniga hõlmatust kasvatada, leiab Eestit külastav John Hopkinsi ülikooli viroloog ja üks maailma juhtivaid leetrite uurijaid Diane Griffin.

    Eestis registreeritud juhtumid muudab esmapilgul kummaliseks asjaolu, et leetritesse nakatusid täiskasvanud, keda oli haiguse vastu lapsepõlves vaktsineeritud. Sarnase probleemi ees seisavad aga ka mitmed teised arenenud riigid sh USA. Veendumuseni, et leetrite vastu tuleks vaktsineerida kaks korda, jõuti alles pärast 1980. aastate lõpus möllanud haiguspuhanguid…”

    Ja üleeile: Üks leetritesse nakatunutest oli ämmaemand
    “Kuni aastani 1979 sündinute hulgas on palju neid, kes on puudulikult vaktsineeritud. See tähendab, et nad on saanud ainult ühe leetrivaktsiini süsti, kuid täielikuks kaitseks on vaja kaht süsti…”

    http://tervis.postimees.ee/343…..sineeritud
    Leetritesse nakatunu: me olime vaktsineeritud
    Hiljuti Indoneesias reisil käinud ja leetritesse nakatunud naine rääkis Postimehele, et tal polnud enne reisi mingit informatsiooni, et peaks tegema veel teisegi vaktsiinidoosi./…/
    Kuna Eestis leetrid enam massiliselt ei levi, pole Saluri sõnul vaja ka mingit vanuserühma teistkordsele vaktsineerimisele praegu kutsuda. «Kui inimesed ringi ei rända ja on Eestis, siis võivad nad väga rahulikud olla. Kui nad aga palju reisivad, siis võiks kontrollida, kas on piisavalt antikehasid või kas on läbi põetud – sel juhul on eluaegne kaitse,» sõnas Saluri.

    Oma vaktsineerimiste kontrollimiseks võib pöörduda perearsti juurde, samuti saab lasta umbes 10 euro eest määrata endal antikehade hulk veres. «Kui ei ole aega jännata ja tahtmist raha raisata antikehade määramisele, siis saab lasta teha teise doosi,» lisas Saluri. Leetrite vaktsiini hinnad jäävad 10-15 euro vahele.”

    Vasta | Tsiteeri
    #10 salvey 17. detsember 2015 kell 12:28
    Imelik lugu, tean, et olen kusagil 70. lõpus (umbes 3.klassis ehk) leetreid põdenud, minu meelest oli neid põdejaid klassis ikka hulgim, st minu meelest ei vaktsineeritud sel ajal leetrite vastu. Minul endal mingeid tüsistusi polnud, aga tean üht poissi, (pärit hoopis teisest kohast ja minust mõni aasta noorem) kellel leetrite tagajärjel tekkis mingi kerge nägemiskahjustus. (Mu nooremale vennale, kes oli tollal üsna väike, tehti miskit ennetavat profülaktikat interferooniga arsti poolt ja ta ei haigestunudki. Nii on mul meeles ja on ka takka järgi juttu olnud)
    Ei tea, kas leetrite läbi põdemine annab eluaegse immuunsuse? Kindlat pole kunagi midagi, selge see.

    Vasta | Tsiteeri
    #11 O cookievaba Kameelion 17. detsember 2015 kell 13:57
    @ salvey:

    Ei tea, kas leetrite läbi põdemine annab eluaegse immuunsuse?

    Haiguse läbipõdenuid premeeritakse tõesti eluaegse immuunsusega. Leetrid levivad taas Euroopas ja Eestis 06.05.11 http://www.terviseamet.ee/info…..estis.html

    Seoses leetrite taaslevikuga Euroopas ja Eestis tuletab Terviseamet meelde, et:

    • Leetrite põdemisjärgne immuunsus püsib eluaegselt.

    • Vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestvus on üle 10 aasta. Vaktsineeritud lastel on see piisava tasemega, kuid keskeas võib langeda vaktsineerimisjärgne immuunsus alla kaitsva taseme ning kunagi lapsepõlves vaktsineeritud täiskasvanud võivad muutuda vastuvõtlikuks leetrite vastu.

    • Kui varem vaktsineeritud inimene haigestub leetritesse, siis on haiguse kulg üldjuhul kergem, kui mittevaktsineeritutel.

    Vasta | Tsiteeri
    #12 salvey 17. detsember 2015 kell 17:15
    @ O cookievaba Kameelion:
    tänan viite eest.

    Vasta | Tsiteeri
    #13 Klõbistaja 17. detsember 2015 kell 22:26
    @ salvey:
    “Imelik lugu, tean, et olen kusagil 70. lõpus (umbes 3.klassis ehk) leetreid põdenud, minu meelest oli neid põdejaid klassis ikka hulgim, st minu meelest ei vaktsineeritud sel ajal leetrite vastu.”

    Vaktsineeriti. Kuid perifeeriasse see siis vist veel ei jõudnud? Mitte ükski minu klassikaaslane leetreid ei põdenud (mina ka). Üks klassivend põdes mumpsi – aga tema oli täiesti vaktsineerimata – tema isa oli kohalik prominent – usklik…

    Ühekordne kaitse leetrite vastu on piisav? Kui poleks neid jobusid, kes jätavad oma lapsed vaktsineerimata… Ja kui Eesti oleks täiesti isoleeritud saar…

    Vasta | Tsiteeri
    #14 O cookievaba Kameelion 18. detsember 2015 kell 0:55
    @ Klõbistaja:

    Üks klassivend põdes mumpsi – aga tema oli täiesti vaktsineerimata

    Vaktsineerimist täpselt ei mäleta, kuid minu arust sain kõik vaktsiinid. Keskkoolis õnnestus mul mumps läbi põdeda, vastik haigus, rikkus välimuse ära – nägin välja nagu punnispõseline hamster. Irw.

    Ühekordne kaitse leetrite vastu on piisav?

    Ühekordne vaktsineerimine ei ole kindlasti piisav.

    Kui poleks neid jobusid, kes jätavad oma lapsed vaktsineerimata…

    Selline süüdistamine on ülekohtune, kuna Euroopasse toovad palju nakkushaigusi kaasa võlts-sõjapõgenikud elik mugavuspabulased ja loomulikult pabulasteks maskeerunud islamistid.

    Mind huvitavad sarlakid. Kas keegi on läbi põdenud? Mina põdesin selle läbi püstijalu, ei saanud isegi aru, et midagi tõsist viga oleks olnud. Avastati peale selle, kui mu sõrmeotstelt hakkas nahk maha kooruma.

    Vasta | Tsiteeri
    #15 salvey 18. detsember 2015 kell 16:30
    O cookievaba Kameelion ütles:

    Vaktsineerimist täpselt ei mäleta, kuid minu arust sain kõik vaktsiinid. Keskkoolis õnnestus mul mumps läbi põdeda, vastik haigus

    Ka mina arvan, et mind ikka vaktsineeriti, nagu tollal pidi, kuid mumpsi olen minagi ca 17 aastaselt põdenud.

    Mind huvitavad sarlakid. Kas keegi on läbi põdenud?

    ei ole. Sarlakeid peeti vanasti ikka väga rakseks haiguseks. (näiteks Oskar Lutsu väike vend suri nendesse, ta ise põdes ka, samal ajal, aga jäi ellu, teatavasti)

    Vasta | Tsiteeri
    #16 K 29. aprill 2016 kell 1:17
    @ Taivo:
    Kollektiivsest immunsusest oled midagi kuulnud?

    Vasta | Tsiteeri

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: