Paavst hoidub USAs kohtust kõrvale

Praegu on paavst ajaloolisel visiidil USA-s. See visiit poleks saanud võimalikuks, kui seadused kehtiksid üheväärselt kõigile. Nimelt on kodanik Joseph Ratzinger nimetatud ühe Texase pedofiilia- ja vandenõu-varjamise-juhtumi asjaosaliseks ning seaduse kohaselt peaks tunnistaja riiki sisenemisel kohtu ette viidama. Aga paavsti ei saa sellise pisiasjaga nagu alaealiste seksuaalne ahistamine ometigi koormata.

Süüdistuse kohaselt punus praegune paavst, tollane kardinal, vandenõu, mille eesmärk oli kaitsta pedofiilias süüdistatud preestreid ilmaliku kohtumõistmise eest. Ratzinger oli eelmise paavsti ajal otseselt vastutav pedofiiliajuhtumitega tegelemise eest ja saatis piiskoppidele kirja, milles öeldakse, et alaealiste seksuaalse ahistamise juhtumid tuleb lahendada koguduse sees ja lahenduse käik on kiriklik saladus.

Immuniteeti põhjendatakse sellega, et paavst on riigipea ning kohtujuhtumi edasiarutamine oleks vastuolus USA välispoliitiliste huvidega.

Allikad:
firstamendmentcenter.org
law.com

89 Replies to “Paavst hoidub USAs kohtust kõrvale”

  1. Umbluu on umbluu, ükskõik, kas teda parajasti mittefalsifitseeritavuse taha peidetakse või mitte.

    Mittefalsifitseeritava väite umbluuks kuulutamine ei ole enam faktipõhine hinnang, sest faktid on juba definitsiooni järgi alati verifitseeritavad.

  2. salvey ütles:

    Kõik pedofiilid pole katoliiklased ja vastupidi ka mitte, aga arvatavasti üritavad kõik pedofiilid ennnast varjata. Ja pole põhjust arvata, et katoliiklus muudaks pedofiiliks selle, kes seda muidu poleks, ma arvan.

    ütleks, et eestis on olemas konkreetne kohtupretsedent usuühingu kuritegelikuks kuulutamise või vähemalt millegi äärmiselt sarnase osas.

    tsitaat äriregistri vastusest usuühingu registreerimisavaldusele:

    Satanistliku koguduse “Musta Veenuse Ordu” põhikirja punkti 1.1. kohaselt ühendab ja teenib nimetatud kogudus kõiki Eesti Vabariigis elavaid sataniste. Ühendades ja teenides kõiki sataniste on “Musta Veenuse Ordu” loodud seega ka sisuliselt kuritegelike kavatsustega isikute ühendamiseks. (http://liin.saadanas.org)

    seega, kuivõrd katoliku kirik on samuti loodud ühendamaks…kas just kõiki, aga kindlasti paljusid katoliiklasi, kelle seas kindlasti leidub kurjategijaid ja, nagu selgub, ka pedofiile, siis kommentaarid on üleliigsed :-)

  3. Jason
    Ma ei kujuta muidugi täpselt ette mis see “Musta Veenuse Ordu” endast kujutab, aga lugesin just läbi P.J. Carolli “Liber Kaose”:”Maag on see, kes on müünud maha oma hinge võimaluse eest osaleda intensiivsemalt reaalsuses.Ainult siis kui miski pole tõeline ning idee tõelisest saab hüljatud, muutub kõik lubatuks.”
    (Meie Taudis Kaose Paavst Pete I, Suurmaag IOT Pakt) (?)

    Kui selliseid asju ei akstepteerita kuskil ametlikul tasemel, on see minu meelest ainult mõistlik.

  4. Kriku ütles:

    …skeptikud tegelevad siiski falsifitseeritavate väidetega.

    Esietks on ka mittefalsifitseeritavaid väiteid, mille suhtes skeptiline saab olla. Teiseks, kui veidi süveneda, siis ei tegele ka teadus ainult falsifitseeritavate väidetega.

    Kolmandaks. Väites, et jumalal on reaalses maailmas sõna sekka öelda, muudavad monoteistid religiooni vägagi falsifitseeritavaks. Usutakse, et moraal tuleb kõrgemalt, ent on seega absoluutne. Viimane konstruktsioon on positivistlikus pildis muidugi täielik absurd. Kirik ei põhjenda oma otsuseid ratsionaalselt, mistõttu omavad kiriku kuriteod skeptikute teemavalikus täiesti põhjendatud kohta.

    Antud teema mittekäsitlemine ei tekitaks vast skeptik.ee-sse auku. Samas sellele kategooriliselt vastu olla… ?

  5. Kirik ei põhjenda oma otsuseid ratsionaalselt, mistõttu omavad kiriku kuriteod skeptikute teemavalikus täiesti põhjendatud kohta.

    Ustimenko ka ei põhjendanud oma otsuseid ratsionaalselt. Kas on varsti siin tema kohta lugu oodata?

  6. Kriku ütles:

    Ustimenko ka ei põhjendanud oma otsuseid ratsionaalselt. Kas on varsti siin tema kohta lugu oodata?

    Kui Ustimenko oleks institutsioon, mis “esindab” miljonite inimeste maailmavaataeid, siis minugi poolest.

  7. Kriku ütles:

    Jason, mingi äriregistri ametniku poolt kokkukirjutatud jutt ei ole meil siin suurt midagi väärt. Õigust mõistab Eestis kohus.

    hehe, eesti kohus mõistis äriregistri ostused igati pädevaks, nagu selgub esitatud linki lähemalt uurides.

  8. Kui Ustimenko oleks institutsioon, mis “esindab” miljonite inimeste maailmavaataeid, siis minugi poolest.

    Ühesõnaga siin siis peaks idee poolest kirjutama kõikidest organisatsioonidest, mis esindavad miljoneid inimesi ja mis ei käitu ratsionaalselt või mille tegevuse põhjendused pole märkimisväärselt sageli ratsionaalsed?

    Ilmselt kuuluvad sinna siis kõik suuremad usuorganisatsioonid, suurriikide erakonnad ning paljude riikide valitsused, ükskõik mida nad ka ette ei võtaks, koristaja palkamisest sõja alustamiseni.

    Paljuks ei lähe vä?

  9. Jason

    Kohtumääruse argumentatsioon on siiski oluliselt põhjalikum sinu poolt tsiteeritud ÄR ametniku tekstist:

    Tartu Ülikooli eksperthinnangu kohaselt sisaldab koguduse õpetusliku alusena “Saatanlik Piibel” ka peatükki “Inimohvri valikul”. Kuigi inimohvrid on satanistide praktikas olnud haruldased, on neid siiski ette tulnud. Ka leiab Tartu Ülikool oma arvamuses, et vaimselt tasakaalututele inimestele mõjub satanistlik filosoofia laastavalt, mistõttu nende tegevus võib muutuda ettearvamatuks ja ohtlikuks nii enda kui ka teiste suhtes

    Justiitsministeerium oma arvamuses on leidnud, et tuleks kaaluda Musta Veenuse Ordu usulise ühendusena registreerimata jätmist tulenevalt KKs § 14 Ig2 p2. Satanistlik ideoloogia ei austa ega arvesta teiste inimeste õigustega põhiseaduse §19 kohaselt (inimväärikus, piinamise julmuse keeld), seetõttu on satanismi koguduse registreerimisest keeldumine Õigustati usuvabaduse piirang mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja ei moonuta usuvabaduse olemust.

    Aga kardetavasti on ka see arutelu teemaväline, mistõttu lõpetan.

  10. @Kriku – Su kirjeldus on kõvasti ülelihtsustatud, kuid kui nii küsid, siis vastan jaatavalt. Nagu öeldud on iratsionaalne käitumine liiga üldine kriteerium. Lisades kompotti reaalsele maailmale mitte vastava maailmapildi propageerimise, hakkame juba kuhugi jõudma.

    Nagu isegi aru saad, on kirikul peale irratsionaalne mõtlemise teisigi iseärasusi. Ei ütleks, et irratsionaalne mõtlemine kirikus reegliks on. Kiriku irratsionaalsus seisneb pigem selles et, kui usk terve mõistusega konflikti satub, eelistatakse usku. Just selles kontekstis ma seda sõna hetkel ka kasutan.

    Öeldes, et kirik kui selline, ei peaks skeptikutele huvi pakkuma, oled oma kriitika ehk veidi valesse kohta sihtinud. Nagu aru sain, siis ei väitund sa, et kiriku seisukohtade ja argumentide suhtes pole võimalik skeptiline olla, vaid seda, et antud kuritegelik käitumine pole skeptik.ee-le sobiv teema?

    Vastuseks su argumentidele:
    Ustimenko pole antud teemaga tegelikult seotud. Koristaja töölevõtmine pole üldjuhul mainimistväärt, kuid suurriikide erakondade ja valitsuste otsusted võiksid skeptikute lehel oma koha leida küll.

    Jään juba esitatud argumentide juurde. Saan aru, et oleksin võinud veidi konkreetsem olla, kuid ehk suutisn selle vea nüüd parandada.

  11. Nagu öeldud on iratsionaalne käitumine liiga üldine kriteerium. Lisades kompotti reaalsele maailmale mitte vastava maailmapildi propageerimise, hakkame juba kuhugi jõudma.

    Ma arvan, et tuleks öelda veel täpsemini – falsifitseeritavate ja väärate väidete esitamise. Suur osa niiöelda usutõdedest ei ole põhimõtteliselt falsifitseeritavad. See vahetegu eristab muuseas agnostikut ateistist.

    Öeldes, et kirik kui selline, ei peaks skeptikutele huvi pakkuma, oled oma kriitika ehk veidi valesse kohta sihtinud. Nagu aru sain, siis ei väitund sa, et kiriku seisukohtade ja argumentide suhtes pole võimalik skeptiline olla, vaid seda, et antud kuritegelik käitumine pole skeptik.ee-le sobiv teema?

    Ma väitsin, et kirikul on palju erinevaid seisukohti, argumente ja tegevusi. Mõned neist on skeptik.ee teema ja mõned mitte. Vt. mu varasemat postitust.

    Jah, ma arvan, et skeptikud ei peaks arutama falsifitseerimatute väidete üle nagu väärtushinnangud või jumala olemasolu. Jätaks selle delfistidele? Põhjuseks on asjaolu, et neile väidetele pole juba definitsiooni järgi võimalik faktipõhist hinnangut anda. Kütuselisandimüüjad ja muu selline rahvas aga esitab massiliselt falsifitseeritavaid ning vääraid väiteid, olles ise samal ajal tihtipeale teadlik nende väärusest või vähemalt neid kinnitavate katsete puudumisest.

    Kui järgida veel seda ebaratsionaalselt käituva organisatsiooni esindaja pahategude kajastamise liini, siis ma pakun välja Eesti Vabariigi valitsuse. Teatavasti on Vabariigi Valitsus kohustatud tegutsema Põhiseaduse preambulat järgides, mis muuseas ütleb, et Eesti Vabariik “peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Seda viimast võib vaadelda kui märkimisväärselt ebaratsionaalset ning kulukat eesmärki, mida ei õigusta miski peale traditsiooni. Kuna Vabriigi Valitsuse tegevus on seadusandja poolt sellisele eesmärgile allutatud – ja VV liikmed on valis iga kell kinnitama, et nad seda eesmärki ka järgivad – siis peaks skeptik.ee-le kindlasti huvi pakkuma VV liikmete kõikvõimalikud kahtlased teod. Mistõttu jääme huviga ootama artikliteseeriat maadevahetuse afäärist :)

  12. Kriku ütles:

    Tartu Ülikooli eksperthinnangu kohaselt sisaldab koguduse õpetusliku alusena “Saatanlik Piibel” ka peatükki “Inimohvri valikul”.

    selle kõrvalepõike lõpetuseks mainin ära, et ei kohtunik ega ekspert pole nimetatud peatükki pealkirjast kaugemale suvatsenud lugeda…

  13. Volli ütles:

    Ustimenko pole antud teemaga tegelikult seotud. Koristaja töölevõtmine pole üldjuhul mainimistväärt, kuid suurriikide erakondade ja valitsuste otsusted võiksid skeptikute lehel oma koha leida küll.

    Sõltub. Kui kohus otsustab Ustimenko karistust muuta näiteks põhjusel, et too oli kurjast vaimust vaevatud ja nüüd tänu nõiale sellest prii või koristaja valitakse välja U MAN,i teenuseid kasutades siis võib see väga vabalt skeptikute teema olla.

    Ja valitsuste sigadustega sama lugu. Sniffeksi jura näiteks. Aga muus osas võiks küll nii olla, et ükskõik mis organisatsiooni maapealsed tõpratembud pole skeptik.ee rida. Kui hästi otsida siis ilmselt võiks teadlaste, professorite ja akadeemikute hulgast ka igasugu tegelinskeid leida. Aga mis see skeptikasse puutub ?

  14. @Kriku – Religioon on falsifitseerimatu samas kontekstis nagu astroloogia – liialt ebamäärane. Reaalsusele pretendeerivab muinasjutud võivad olla skeptikute teemaks.

    Omad hoiakud on ka skeptikutel ning skeptikute teemaks võib olla kõik, mis nende hoiakutega konflikti satub.

    Väärtushinnangute argument on sisutu, kuna see on rakendatav põhimõtteliselt igale teemale, mille tuumaks on mõne isiku või organisatsiooni otsused. Näiteks otsus müüa kütusetablette või otsus võtta vastu Eesti vabariigi põhiseadus.

    Jüri ütles:

    Sõltub.

    Tundub, et pean nõustuma.

    Artikkel “Homoöpaat ajas inimese alla” räägib küll homoöpaadist, kuid muud seost sel homoöpaatiaga pole. Samamoodi on antud artikkel suunatud kiriku vastu skeptikaga mitte seotud teemal. Ehk Vällik üritaski kirikuvastast propagandat? Kuulub ju viimane nii mõnegi skeptiku “kohustuste” hulka. Mida sellisest tegevusest arvata on juba igaühe enda väärtushinnangute küsimus.

  15. Religioon on falsifitseerimatu samas kontekstis nagu astroloogia – liialt ebamäärane. Reaalsusele pretendeerivab muinasjutud võivad olla skeptikute teemaks.

    Astroloogia puhul on väide, et astroloog teeb tulevikuprognoose paremini kui suvaline inimene tänavalt, suurepäraselt falsifitseeritav. Jumala olemasolu aga näib olevat põhimõtteliselt falsifitseerimatu väide.

    Väärtushinnangute argument on sisutu, kuna see on rakendatav põhimõtteliselt igale teemale, mille tuumaks on mõne isiku või organisatsiooni otsused. Näiteks otsus müüa kütusetablette või otsus võtta vastu Eesti vabariigi põhiseadus.

    Ei ole nõus. Väide, et kütuselisand paneb mootori paremini tööle, on falsifitseeritav väide. Väide, et eesti keel väärib säilitamist, on väärtushinnang. Neil pole raske vahet teha.

    Ehk Vällik üritaski kirikuvastast propagandat? Kuulub ju viimane nii mõnegi skeptiku “kohustuste” hulka. Mida sellisest tegevusest arvata on juba igaühe enda väärtushinnangute küsimus.

    Jah, mulle tundus küll, et üritas. Väärtushinnangu küsimus on antud juhul nii see, mida arvata kirikuvastasest propagandast kui ka see, mida arvata faktipõhisest diskussioonist eemaldumisest. Kui see muidugi käesoleva lehekülje väärtuste hulka kuulub.

  16. @Kriku – 1. Jumala olemasolu on samamoodi falsifitseeritav, kui me eeldame, et jumal vähimalgi moel reaalsesse maailma sekkub. Astroloogia mittefalsifitseeritavys seisneb selles, et olgugi, esitatud väidet kontrollida saab, ei lükka see astroloogias endas midagi ümber. Religioonis, astroloogias, ufoloogias jne: mittefalsifitseeritav = liialt ebamäärane.

    Sellest tulenevalt: kriteeriumi järgi – skeptikud peavad käsitlema ainult falsifitseeritud (= falsifitseeritav ja väär) väiteid – räägivad enamik skeptik.ee artikleid teemast mööda.

    Samas pole ülalseisev antud hetkel absoluutselt oluline, sest tegelikkusele pretendeerivad muinasjutud (ehk ebamäärasusse tõttu mittefalsifitseeritavad teooriad) peavad kuuluma skeptikute temaatikasse.

    2. Väide ja otsus on erinevad asjad.

    3. Faktipõhine diskussioon kaotab igasuguse väärtuse kui sel puudub ratsionaalne element. Igasugune “müüdimurdjate teadus”, kus luuakse üksikuid, nõrgalt seostatud fakte, on maailmamõistmisel sama kasutu kui näietks ülal nimetatud astroloogia.

  17. 1. Jumala olemasolu on samamoodi falsifitseeritav, kui me eeldame, et jumal vähimalgi moel reaalsesse maailma sekkub.

    See eeldus nõuaks ka kirjeldust sellest, kuidas täpselt see sekkumine toimub. Selle kirjelduse võimalikkust tavaliselt eitatakse, kuna jumaliku entiteedi võimed käivad inimeste omast nii palju üle.

    skeptikud peavad käsitlema ainult falsifitseeritud (= falsifitseeritav ja väär) väiteid – räägivad enamik skeptik.ee artikleid teemast mööda.

    Nii hull see asi vast siiski ei ole.

  18. Muide, jumala olemasolu võib kahtlemata esitada nii reaalsuse kohta käiva väitena kui ka kuidagi teisiti. Suur osa usklikke usub jumalasse mitte sellepärast, et nende arust oleks see kõige parem viis objektiivse reaalsuse kirjeldamiseks, vaid seetõttu, et neile meeldib jumalasse uskuda. Tüüpiliselt ei ole nende väited falsifitseeritavad ja nendega vaieldes vaieldakse pigem väärtushinnangute üle.

    Teine seltskond arvab, et Piibel kirjeldab objektiivset reaalsust täies ulatuses ning tüüpiliselt on just nende väited täiel määral falsifitseeritavad.

  19. @Kriku
    Nõus.

    Mis väärtustesse puutub, siis seisukoht, et kõik väärtushinnangud peavad tulenema Piiblist, võib kuuluda skeptikute teemavalikusse, kuna taolised põhjendused pole kooskõlas teaduspõhise maailmavaatega.

    Seisukoht, kus kellegi väärtushinnangud kattuvad Piiblis esitatuga ning piiblit hinnatakse, kui “tarka” raamatut, on igaühe isiklik asi.

    Kokkuvõtteks nõustun ma enam-vähem su seisukohtadega antud teema suhtes. Loeks selle arutelu ehk lõppenuks?

  20. Mis väärtustesse puutub, siis seisukoht, et kõik väärtushinnangud peavad tulenema Piiblist, võib kuuluda skeptikute teemavalikusse, kuna taolised põhjendused pole kooskõlas teaduspõhise maailmavaatega.

    […]

    Kokkuvõtteks nõustun ma enam-vähem su seisukohtadega antud teema suhtes. Loeks selle arutelu ehk lõppenuks?

    Olgugi, et mul on raske mõista, kust siis peaks eelduslikult tulenema teadusliku maailmavaatega kodaniku väärtushinnangud ja mis seos on teaduslikul maailmavaatel ja sellel allikal, kust oma väärtushinnanguid ammutatakse (Piibel? vanaema jutud? unenäod? “Kommunismiehitaja moraalikoodeks”?), võime lõpetada küll. Vaevalt et kumbki meist siin enam midagi väga uut ütleb.

  21. Kriku deklareeris:

    Jumala olemasolu aga näib olevat põhimõtteliselt falsifitseerimatu väide.

    Samamoodi on mittefalsifitseeritav väide, et Martini aiamajas elab nähtamatu draakon, kelle olemasolu mitte ühegi võttega tuvastada ei saaks. So what? Skeptikud on täiesti õigustatud seda väidet jamaks pidama ning — kui proponendid aktiivselt kihutustööd teevad — tolle jamasuse erinevaid detaile sügavuti analüüsima.

  22. Skeptikud ei ole õigustatud Martinile ütlema, et temast on vale uskuda oma aiamajas elavasse draakonisse. Kui ta tahab arvata, et selline draakon on ja selle järgi oma samme seada, on see tema isiklik asi.

    Kui Martin hakkaks näiteks nõudma, et tema majast mööda minev tee mujale tehtaks, sest autod ei lase draakonil magada, peaks skeptikud midagi ütlema.

  23. Kriku kirjutas:

    Skeptikud ei ole õigustatud Martinile ütlema, et temast on vale uskuda oma aiamajas elavasse draakonisse.

    Skeptikud on täiesti õigustatud deklareerima, et jutud olematu draakoni olemasolemisest Martini aiamajas on ebaratsionaalne jama. Ja loomulikult sellesisulisi artikleid kokku panema.

    Kui ta tahab arvata, et selline draakon on ja selle järgi oma samme seada, on see tema isiklik asi.

    Ma tean küll, et Sulle meeldib irratsionaalseid tahtmisi ja irratsionaalseid uskumisi ühte patta panna, aga need on kaks ise asja.

    Näiteks ei ole midagi paha selles, kui keegi peaks irratsionaalselt tahtma lohelepitusvihmatantsu maha pidada. Aga kui ta sinna juurde valjuhäälselt pajatab, kuidas just too olematu lohe olemas on ja võib-olla uskmatuid lohetulega ähvardab, astub ta irratsionaalsete tahtmiste juurest irratsionaalse usu propageerimisse — ja see on juba kurjast.

  24. dig ütles:

    Kriku kirjutas:

    Skeptikud ei ole õigustatud Martinile ütlema, et temast on vale uskuda oma aiamajas elavasse draakonisse.

    Skeptikud on täiesti õigustatud deklareerima, et jutud olematu draakoni olemasolemisest Martini aiamajas on ebaratsionaalne jama. Ja loomulikult sellesisulisi artikleid kokku panema.

    Kui ta tahab arvata, et selline draakon on ja selle järgi oma samme seada, on see tema isiklik asi.

    Ma tean küll, et Sulle meeldib irratsionaalseid tahtmisi ja irratsionaalseid uskumisi ühte patta panna, aga need on kaks ise asja.

    Näiteks ei ole midagi paha selles, kui keegi peaks irratsionaalselt tahtma lohelepitusvihmatantsu maha pidada. Aga kui ta sinna juurde valjuhäälselt pajatab, kuidas just too olematu lohe olemas on ja võib-olla uskmatuid lohetulega ähvardab, astub ta irratsionaalsete tahtmiste juurest irratsionaalse usu propageerimisse — ja see on juba kurjast.

    Te peate minu aiamajas elulevale lohele homme lõikamata küüntega ning kolm nädalat pesemata inimese tooma! Lohe nimelt vajab lepitamiseks maniküüri-pediküüri tegemist ja aiamaja all olevas saunas kellegi selja küürimist. Vastasel korral läheb Eesti rahval kehvasti ja sa ometigi ei taha seda vastutust enda peale võtta, et teadsid, aga ei teinud midagi.

    Kumb on mõistlikum strateegia – kas teha nii nagu nõutud ja päästa kõik kindla peale võimalikust hädast või irvitada üleolevalt, et “pole olemas, pole olemas” ja võibolla ei juhtugi midagi? Aga võibolla juhtub?

    Kusjuures arvan, et leptitusohvri peab kohale tooma president isiklikult, kuna jõuluajal läheb ta ristikirikusse seda jumalat teenima, täna käis juutide hanukkat tähistamas. Mille poolest minu draakon kehvem on?

  25. Näiteks ei ole midagi paha selles, kui keegi peaks irratsionaalselt tahtma lohelepitusvihmatantsu maha pidada. Aga kui ta sinna juurde valjuhäälselt pajatab, kuidas just too olematu lohe olemas on ja võib-olla uskmatuid lohetulega ähvardab, astub ta irratsionaalsete tahtmiste juurest irratsionaalse usu propageerimisse — ja see on juba kurjast.

    Kuna lohe olemasolu on loogiliselt lohe lepitamise eelduseks, on mul ülaltoodud arutluskäiku raske jälgida.

  26. Kriku kirjutas:

    Kuna lohe olemasolu on loogiliselt lohe lepitamise eelduseks, …

    Ei sugugi. Jõuluvana ka ei ole, aga see ei takista kedagi, kes peaks tahtma Jõuluvanale salme lugeda — olgu lepituseks või muul eesmärgil.

  27. Näedsasiis, Jõuluvana mitteolemasolemine ei sega protsessi, mille nimi on ‘Jõuluvanale salmide lugemine’.

    Protsessiga, mille nimi on ‘lohetaltsutustants’, on täpselt samamoodi.

  28. Kus on kirjas, et Jõuluvanale salmi lugemine Jõuluvana olemasolu nõuab?

    Või, et vihmatantsu esitamiseks vihm sadama peab?

    Või, et pudrule või silma panemiseks pudrul mingisugused silmad olema peavad?

    Jätkuvalt on point, et rituaal on üks asi, rituaali nimi ja teoloogiline või teoreetiline taust aga hoopis midagi muud.

  29. Rituaalid lähtuvad tüüpiliselt maagilisest mõtlemisest. Jah, muidugi ei eelda meieisapalve lugemine seda, et lugeja tingimata eeldaks Taevaisa olemasolu. Aga ei saa eitada, et suuremal osal juhtudest see nii on ning et palvelugemise rituaal on alguse saanud sellisest uskumisest. Praktiline vahetegu on raske ja ausalt öelda on mul raske mõista, mida see nii väga annab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga