Äärmustaimetoitlased kiusavad jälle inimesi

Karismaatilise usukultuse sarnane loomakaitseorganisatsioon PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) on peale karusnahksete riietusesemete mökerdamist ette võtnud uue sihi – liha söövate inimeste ahistamise. Esialgu küll kuulsused, sest nende kiusamisega saab ka mingit avalikkuse tähelepanu.

Esimeseks ohvriks on lauljatar Jessica Simpson, kes kandis T-särki kirjaga “Tõelised tüdrukud söövad liha”, mis võib olla peen vihje tema praeguse poissõbra Tony Romo endise tüdruksõbra Carrie Underwood’i vegetaarlusele.

PETA esindaja Alistair Currie ütles:

Jessica Simpson võib küll kanda, mida iganes ta soovib, aga tal ei ole õigust süüa, mida iganes soovib – liha söömine tähendab kannatust ja surma. Mõni inimene arvab, et selliseid avaldusi tehes seisab ta vastu poliitilise korrektsuse pealetungile, aga tegelikult seisab ta hoopis praeguse olukorra püsimise eest.

Loomaõiguslased sepistasid Jessicast pildi, millelt loeb, et “Rumalad tüdrukud söövad liha” ja esitasid viis peamist põhjust, miks lihasöömisest loobuma peaks:

  • Liha suurendab rinnavähi riski.
  • Tõelised tüdrukud ei poolda loomade julma kohtlemist. Kaastunne on seksikas.
  • Lihatööstus hävitab maailma.
  • Liha teeb paksuks.
  • Lihasöömine röövib toidu nälgivatelt lastelt.
  • Pikaajaline taimetoitlane Paul McCartney algatas kampaania “Lihavaba esmaspäev”, et julgustada inimesi vähendama lihasöömist. Samas näitavad Briti müüginumbrid kauplustes, et lihatarbimine hoopis kasvab.

    Allikas: The Independent

    Varsti on äärmustaimetoitlased restorane piketeerimas ja kuulsuste liharoogi punase värviga üle valamas.

    Kuidas nahkriietes Penn ja Teller PETA-t näitavad:

203 Replies to “Äärmustaimetoitlased kiusavad jälle inimesi”

  1. Ja kui keegi heaks arvab oma naabrimehele purjus peaga kirvega äsada või naabrilapse autoga surnuks kihutada, siis ta seda ka teeb ja looduse jaoks on see hea ja eetiline… Las igaüks teeb, mis tahab!

    Väär antoloogia. Looduses on paljude liikide sees päris keeruliselt reguleeritud hierarhiad ja sotsiaalsed struktuurid. Hullunud mõrvarid kustutatakse igas populatsioonis ära või aetakse välja.

    Hoolimata sellest, et iga päev odavat liha süüa on inimesetel võimalik olnud kõige rohkem 50 aastat

    Vale, see sõltub ajastust ja asukohast.

    küll aga pean ma sügavalt ebaeetiliseks kaasaegset põllumajandusloomade “tootmist”

    Ilma selle tootmiseta poleks lihaloomi üldse sündinudki. Mitte kunagi olemas olnudki. Et siis sa pead ennast pädevaks kuulutama, et neile oleks parem, kui neil üldse poleks oma lühikestki laudaelu kunagi olnud? Mis alusel või mis õigusega?

  2. Viimane argument on üks tüüpilisi demgoogilisi võtteid antud küsimuses tekkivates vaidlustes. Aga mida sa ise arvad — kas sa eelistaksid lühikest elu täis füüsilisi ja vaimseid kannatusi, milledest absoluutselt pääsu pole, lõpuks veel päevikestvat veoautoreisi tapamajja (ilma toidu ja joogita) või siis seda, et sind poleks kunagi sündinudki?

  3. Vaesed bakterid, keda inimesed armutult enda huvides massiliselt tapavad. Vat see on genotsiid suurusjärgus kümme astmes kümme!

    Inimene on juba nii jõhker, et on osad bakterid vangistanud oma kõhtu, et need usinate orjadena inimest teeniksid. Ja siis veel need taimetoitlased, kes on teinud bakteritest täiesti nende tahtevastaselt vitamiini B12 allikad.

    Elagu Bakterite Eetilise Kohtlemise ja Vabastamise Ühing!

    No vaadake neid armsaid lactobacilluseid:

    Tunne oma toitu ja mõtle sügavalt järele, enne kui taaskord oma madalate ihade ja eetikapuuduse ajel jogurti järele haarad.

    Teadlased on meile juba pikka aega ajupesu teinud, et bakterid on meile kasulikud, aga sellele ei mõtle keegi, millist hävingut need kaitsetud ja orjastatud bakterid kannatama peavad. Bakterid ei ole loodud selleks, et inimene neid sööks.

    Häbi Martin! Kas teadusmaailmas on viimase häda korral naeruvääristamine täiesti aktsepteeritud käitumine? See metsik egoism siinsete nn “skeptikute” poolt on skeptitsismi kui sellise täielikuks paroodiaks muutunud.

    Võetakse mingi särgiteema, justkui oleks tegu mingi teadustööle pretendeeriva üllitisega, siis süvenetakse teemasse pealiskaudselt ning hakatakse kohe oma kujutletava kõiketeadmise piiratuses suvaliselt lahmima.. Ja kui esineb teisitiarvajaid, siis langetakse sellisele tasemele, mis lubab oponentide naeruvääristamist.

    Üsna haledad tüübid.

  4. Elmo, mis ta siis nüüd siis viimane häda. Eetika argumendiga üritati siin omnovoorseid inimesi paika panna, no läheme selle argumendiga ikka selle loogilise lõpuni, milleks poole peale pidama jääda.

    Kui eetikaargument enam aktuaalne ei ole, siis miks ka mitte muud arutada.

  5. Viimane argument on üks tüüpilisi demgoogilisi võtteid antud küsimuses tekkivates vaidlustes.

    Mis siin demagoogilist on? Ma lihtsalt viitasin vastuolule sinu eetilises konstruktsioonis. Kas see on sinu definitsioon demagoogiale?

    Aga mida sa ise arvad — kas sa eelistaksid lühikest elu täis füüsilisi ja vaimseid kannatusi, milledest absoluutselt pääsu pole, lõpuks veel päevikestvat veoautoreisi tapamajja (ilma toidu ja joogita) või siis seda, et sind poleks kunagi sündinudki?

    Sa defineerid siin füüsilisi ja vaimseid kannatusi 21. sajandi Lääne heaoluühiskonna liikme antropomorfselt seisukohalt. Seal sigalas ei ole sellist võrdlusmaterjali. Kui sa väidad, et seal sigalas pole ühtegi õnnelikku hetke ja kogu ta elu on ainult üks pikk piin ja kannatus, siis seda väidet peaksid sa küll lähemalt põhjendama. Kindlasti on loomapidajaid, kelle loomade puhul see nii on (ja nende jaoks on ka vastavad paragrahvid olemas). Aga kui sa räägid lihasöömisest kui sellisest, siis pead sa ka näitama, et pidev lihaloomade piinamine on reegel, mitte erand. Ning näitama seda loodusteaduslike vahenditega, mitte lähtuvalt oma isiklikust ettekujutusest mugavast elust.

    Meie praegune elu on õndsus võrrelduna mõne varasema sajandiga või mõne teise riigi reakodaniku eluga. Meie praegune elu on tõenäoliselt solgiauk võrrelduna mõne hilisema sajandiga. Mina isiklikult olen tänulik iga hetke eest, ükskõik kui pikaks või lühikeseks see ka ei kujuneks.

  6. Naabermaal Soomes, kus avalik arvamus on samuti olnud seda meelt, et pole neil loomadel häda midagi, võibolla kusagil Ameerikas on nende olukord tõesti halb, äratas suurt tähelepanu järgmine film, mida saab vaadata siit:

    http://www.oikeuttaelaimille.net/ttnet/

    Muuhulgas Yle 2 pidas vajalikuks näidata mõned kuud tagasi.
    Tasub vaadta , tuletab meelde, et vanaisa seapõrsal ja lammastel maal laudas ei ole mingit seost selle lihaga, mida poest osta saab.

    Selle ingliskeelne pressiteade:

    The reality of Finnish animal farming revealed!
    – Undercover investigation at 101 Finnish farms shows the horrors behind closed doors

    Finnish animal rights organisation Oikeutta Eläimille has published an undercover investigation about Finnish animal production. Shocking video material and photos can been seen at http://www.tehotuotanto.net

    During the investigation 21 Finnish broiler farms, 60 pig factories and 20 egg farms (most of them battery units) were visited and filmed during a year-long period between 2006 and 2007. The visited broiler farms make up 16 % of the 124 Finnish broiler farms, and 25% of Finnish broilers live their five-week long lives in these enormous sheds. The piggeries represent the different forms of pig farming. The size of the egg farms varied from thousands to hundreds of thousands of individuals.

    In all of the broiler farms there were dead, ailing or crippled birds.
    The injuries were usually leg or wing injuries and wounds, bruises or injuries in the plumage. In all the farms the birds were kept in huge factory sheds, each containing 15,000-25,000 animals.

    Nearly all the farms had several sheds. One farm could thus have well over 100,000 birds. Individual care and attention in these circumstances is therefore impossible. This leads inevitably to an immense amount of suffering.

    In almost all pig farms breeding sows were kept in farrowing crates.
    Also gestation crates were used in most farms. Pigs kept for meat production were all held in very confined pens. The pigs had scars and injuries and tail-biting was common. The conditions were often filthy.
    The investigation found dead pigs in every third visited piggery. Often the carcasses were just left to rot among others in pens, on the floor or in the yard.

    In many of the chicken farms there were dead hens in the cages or lying on the floor. In some places the corpses were decayed and it was obvious that they had been there for a long time. In all the visited chicken farms the birds looked very stressed and they had been pecking each other.

    The results from the investigation show that suffering animals are not an exception but a rule in Finnish animal production. This material shows that animal suffering is an inseparable part of the production:
    animals are seen as products and commodities instead of sentient beings.
    _________________

  7. Kusagil ehk propageerib mõni grupp ka meie kohta, et hukake nad viimaks ära, kaua te neid seal ühel planeedil isoleerituna hoiate ja piinate; kas te ei tea, kui hirmus on aastatuhandeid eraldatuses sitsida?

  8. Kui suure hulga need 101 vaadeldud farmi Soome farmidest kokku moodustavad?

    Ma olen seda filmi varem näinud. Siin näib olevat peamine küsimus ruumis, mida igale loomale eraldatakse. Selle jaoks ongi kõikvõimalikud regulatsioonid olemas. Asjakohane reaktsioon sellisele materjalile oleks, et regulatsioonide täitmist tuleb paremini kontrollida või et nõudeid tuleb muuta, mitte et lihasöömine tuleb järele jätta.

  9. Stjuuv kirjutas:

    Kui inimene kui liik on oma lähiajaloos olnud praktiliselt eranditeta kõigesööja, siis võiks pigem öelda, et tema surumine taimetoitlase rolli on sama suur ebainimlikkus, kui sigade ja lehmade kasvatamine vangistuses.

    Siin see konks ongi. Inimene on loll, vaidleb vastu, kui taimetoitlustroll kampaaniat teeb. Siga on targem ja vastu ei vaidle.

    Ja sellepärast on sigadele igav taimetoitlustrollkampaaniat teha.

  10. Riina Ree kajas:

    … lõpuks veel päevikestvat veoautoreisi tapamajja …

    Niipalju siis Ameerika-spetsiifilisest propagandast.

    Euroopa kandis ei ole nii pikki vahemaid, et farmist tapamajja päevade kaupa sõitma peaks.

  11. Kriku kirjutas:

    Aga kui sa räägid lihasöömisest kui sellisest, siis pead sa ka näitama, et pidev lihaloomade piinamine on reegel, mitte erand.

    Muide, kurjad keeled on pajatanud, et piinatud looma liha pidavat ebameeldiva maitsega olema. Teoreetiliselt on seega natuke lootust, et turusurve sunnib loomakasvatajaid investeerima parematesse maitseainetesse.

  12. Nagu meil siin isolatsioonis ainult kodumaist liha söödaks. Ja nagu vanaks jäänud eesti hobuseid Itaaliasse tapamajadesse ei veetaks. Või ameerika kanakoibi sügavkülmas ei müüdaks.

  13. Elmo kirjutas:

    Häbi Martin! Kas teadusmaailmas on viimase häda korral naeruvääristamine täiesti aktsepteeritud käitumine?

    Teadusmaailma kohta ei oska ütelda, aga minule kui veendunud ateistile on Eris ise ilmutanud, et naeruväärsete asjade andekas naeruvääristamine on püha sakrament. Häbi Sulle, et Sa niisugusele tähtsale toimingule vahele julged segada!

  14. Nagu ma ütlesin, on loomapidamistingimused puhas veterinaarameti või ükskõik millise sarnase organisatsiooni teema. See ei ole mitte kuidagi seotud lihasöömisega, ei eetiliselt ega ühelgi muul viisil.

  15. Kui loomapidamistingimused on seotud sellega, et lõppprodukt (liha või lihatoode) oleks võimalikult odav, siis kuidas need omavahel seotud ei ole?
    Ja nõudeid loomakasvatajatele muudetakse ka ainult tänu aktivistide kampaaniatele ja sihikindlale selgitustööle. Tavatarbijat ei huvita miski muu kui ainult odav vorst.
    Ma ei saa aru, mismoodi tarbijat see ei puuduta, kuidas temani jõutud toode valmistatud on ja mis kõik sellega seotud on.
    Fair Tradest olete näiteks kuulnud?
    Või võitlusest lapstööjõu kasutamise vastu?

  16. Kui loomapidamistingimused on seotud sellega, et lõppprodukt (liha või lihatoode) oleks võimalikult odav, siis kuidas need omavahel seotud ei ole?

    Ei ole vältimatut seost lihasöömise ja halbade loomapidamistingimuste vahel. Loomi annab ka heades tingimustes pidada ja seda on paljudes kohtades kogu aeg tehtud ja paljudes kohtades tehakse ka praegu.

    Ja nõudeid loomakasvatajatele muudetakse ka ainult tänu aktivistide kampaaniatele ja sihikindlale selgitustööle.

    Kena on, jätkake siis seda selgitustööd. Minu toetusavaldused.

    Tavatarbijat ei huvita miski muu kui ainult odav vorst.

    Mind näiteks ei huvita odav vorst, sest selles pole märkimisväärses koguses liha.

    Ma ei saa aru, mismoodi tarbijat see ei puuduta, kuidas temani jõutud toode valmistatud on ja mis kõik sellega seotud on.

    Aga ma pole väitnudki, et ei puuduta. Ma väidan, et tarbija hurjutamine terve tootegrupi tarbimise eest on väär, muud midagi. Toota, nagu sa väga hästi tead, saab mitut moodi ja kui agressiivsed taimetoitlased oma energiat selles sihis suunaksid, oleks neist midagi kasu ka.

  17. Selle hinnaga liha, nagu sa siin poes müügil näed, ei ole päris kindlasti saadud lihaloomi hästi koheldes. Miks peaks? Nagu sellestki kommentaariumist näha, ei huvita enamikku muu, kui et saaks häirimatult oma seniseid harjumusi jätkata. PETA, keda te siin sarjate, ei teinud muud, kui kommenteeris ühe staarikese T-särgil olnud kirja. Kui sa tänapäeva maailmas ostad supermarketist liha, paratamatult oled seotud kõigega, mida selle liha sellise hinnaga tarbijani jõudmiseks tehakse.
    Ägedad vastuväited, mis tegelikult PETA väidetega ei tegelegi, näitavad siiski, et päris ükskõikseks see asi inimesi ei jäta. Alateadliku süütundega, mida mainisin, tundubki see seotud olevat. Ausalt öeldes, kellelgi, kel süda sees, ei saa päris ükskõik olla kasvõi sedasama soomlaste tehtud filmi või PETA leheküljel olnud filmi vaadates. Oma südametunnistuse rahustamiseks võib muidugi seda äärmusluseks, propagandaks, sektiks sõimata või lolli nalja teha. Või väita, et see kõik toimub mujal, mitte meil siin. Meil on loomapidamine ikka nagu maal vanaema juures. Sama arvas üldsus muuseas Soomes, sellepärast mu viidatud film seal nii suurt vastukaja tekitaski. Vanaema laudas ei olnud elavad ja surnud kanad segamini, emis mädanevate haavandite ja lahtise luumurruga. See, kas me peame selliseid tingimusi loomadele paratamatuks ja normaalseks või peidame pea liiva alla või silmakirjatseme (viitan eelmistele kommentaatoritele ja nende väidetele, et see kõik on veterinaarameti ülesanne, mitte tarbija; on kohti, kus loomi koheldakse hästi ja kohti, kus halvasti jne).
    Paraku tänapäeva maailmas tegeletakse mõne probleemiga ainult siis, kui see on meedias nähtaval ja jõuab seega võimalikult paljude inimeste teadvusse. Seda arvestades on ju loomaõiguslased kõik õigesti teinud.

  18. Selle hinnaga liha, nagu sa siin poes müügil näed, ei ole päris kindlasti saadud lihaloomi hästi koheldes.

    Mis meetoditega sa selles veendunud oled?

    PETA, keda te siin sarjate, ei teinud muud, kui kommenteeris ühe staarikese T-särgil olnud kirja.

    Kommenteeris valeväidetega ning keskendudes pigem lihasöömisele, mitte lihaloomade kasvatamise tingimustele. Nimelt noidsamu PETA väiteid ongi ülaltoodud lõngas põhjalikult lahatud.

    peidame pea liiva alla või silmakirjatseme (viitan eelmistele kommentaatoritele ja nende väidetele, et see kõik on veterinaarameti ülesanne, mitte tarbija; on kohti, kus loomi koheldakse hästi ja kohti, kus halvasti jne).

    Jah, töötada välja loomapidamisnorme ja nende täitmist kontrollida on veterinaarameti või mõne sarnase organisatsiooni ülesanne. Täpselt samamoodi on näiteks saasteainete piirmäärade kontrollimine keskkonninspektsiooni ülesanne. Kas sa tõesti arvad, et tarbija peaks isiklikult läbi käima iga sigala, kaevanduse, naftapuuraugu, linapõllu, ketrusvabriku, valukoja ja nii edasi??

    Ja mis alusel sa ikkagi väidad, et kõiki lihaloomi igal pool koheldakse halvasti?

  19. Aga mis “meetoditega” sa ise veendunud oled, et kõik on korras, loomi koheldakse hästi, et lihasöömine on OK, ükskõik, kuidas see saadud on? Miks sina midagi tõestama ei pea? Sest sa teed asju nii, nagu see on “loomulik”?
    Minu jaoks pole asi nii lihtne, et kuni pole kindlat veendumust, et KÕIKI lihaloomi halvasti koheldakse, nagu väidad, pole loomakaitsjate tegevus õigustatud. Nn orgaanilist liha (küsimus, milline on anorgaaniline, nagu siin oli), on saadud loomi nii palju kui võimalik väljas pidades, ka jõusööda andmist vältides. Viimane, nagu teate loodetavasti, on osaliselt ka tapamajade jäätmeid sisaldav ning muu hulgas Inglismaa hullulehmatõveepideemia põhjustaja.
    Sellist orgaanilist liha Eestis ei müüda.
    Ei olegi vaja teada, et KÕIKI loomi ja linde halvasti koheldakse, piisab kui neid, kelle liha siin müügil on.
    Ja loomapidaminorme jms muudetakse ainult siis, kui tarbijad või loomaõiguslased seda nõuavad. Niisama ei muutu midagi.

  20. Aga mis “meetoditega” sa ise veendunud oled, et kõik on korras, loomi koheldakse hästi

    Nagu sa tead, on tõendamiskoormus sellel isikul, kes väidab, et rikkumine on toimunud, mitte vastupidi.

    Võtame Eesti näiteks.

    Kas sa oled kursis, millised normid kehtivad Eestis lihaloomade kasvatamisele? Kas sa leiad, et need on piisavad? Kui ei, siis miks? Mida tuleks nende juures muuta?

    Kas sa oled kursis, kas neid norme Eestis täidetakse? Kui ei, siis kuskohas neid rikutakse ja milles seisneb rikkumine? Kas neid norme kontrollitakse piisavalt? Kui ei, siis milles seisneb kontrolli ebapiisavus ja kuidas annaks kontrolli tõhustada?

    Nendele küsimustele vastuseid otsides on sul võimalus midagi reaalselt parandada. Kahjuks aga kipub suurem osa rohelisi piirduma üldsõnaliste loosungitega nagu “lihatööstus hävitab maailma”. Ja siis satuvad nad loomulikult skeptik.ee lehele :)

  21. Kas sa algatuseks seda Soome filmi vaatasid?
    Mina ei pea siin põllumajanduseksperti mängima. Ma olin lihtsalt antud küsimuses pigem PETA poolt, kui nende seisukohtade üle ilkujatega ühes mestis.
    Kas sa oled näid Talleggi kanu, kui neil veel suled seljas on? Oled üldse puurikanu lähedalt näinud? Seda, kui vähe neil sulgi seljas on ja kui vähe nad vanaema aias ringi siblivaid kodulinde meenutavad?
    On olemas sellised asjad nagu kaastunne ja eetika. Sellised üsna lihtsad asjad. Aga just neid üritatakse siin kõrvale lükata, minult põllumajanduslikku statistikat nõudes, ironiseerides, ilkudes. Tegelikult end kõigest distantseerides. Sest reaalsus, mis meid kõiki supermarketite ja külmkapis olevate poolfabrikaatide kaudu puudutab, on ikka jube küll.
    Vaadates neid filmijuppe, peaks selge olema, esimesest pilgust, et sellised tingimused ei ole OK ja et loomadele väärilised on neist ikka väga kaugel. Mitu lahtise jalaluumurruga emist võiks ühel ajahetkel sigalas olla, samuti mitu surnud kana või mitu mädanevat põrsast — tõesti ei oska öelda.

  22. Ja mis puudutab norme, siis ma olen põhimõtteliselt seda meelt, et sellist tööstuslikku loomakasvatust ei tohiks olemas olla, müüa võiks ainult vabaltpeetavate kanade mune ja liha ning nn orgaanilist või nn mahepiima ja -liha. Ja et loomsed produktid peavadki kallid olema, nagu see enamuse inimkonna ajaloost olnud on. Mitte midagi, mida igal söögikorral konsumeerida. Ja et see, mis näiteks USAs toimub, kus liha on odavam kui salat, on midagi perversset ja inimeste tervisele hukatuslikku.

  23. Riina Ree kirjutas:

    Ja mis puudutab norme, siis ma olen põhimõtteliselt seda meelt, et sellist tööstuslikku loomakasvatust ei tohiks olemas olla, müüa võiks ainult vabaltpeetavate kanade mune ja liha …

    Püha Eris on end minule ilmutanud!

    Tööstuslikku arvutitootmist ei tohiks üldse olemas olla!

    Internetti tohiks lasta ainult käsitsi kokku pandud arvutite kasutajaid!

  24. Kas sa algatuseks seda Soome filmi vaatasid?

    Ma ütlen juba teist korda, et ma olin seda juba enne näinud.

    Mina ei pea siin põllumajanduseksperti mängima.

    Jah, muidugi on ju palju lihtsam pimesi uskuda kõike, mida prohvetid räägivad. Ära siis ainult imesta, kui sõna “sekt” kasutatakse.

    On olemas sellised asjad nagu kaastunne ja eetika. Sellised üsna lihtsad asjad. Aga just neid üritatakse siin kõrvale lükata, minult põllumajanduslikku statistikat nõudes

    Mitte sugugi. Ma üritasin sulle näidata, mismoodi sa võiksid lahmivast kriitikast konstruktiivse kriitika juurde jõuda. Mis aga nähtavasti sinu eesmärkide hulka ei kuulu.

    Vaadates neid filmijuppe, peaks selge olema, esimesest pilgust, et sellised tingimused ei ole OK ja et loomadele väärilised on neist ikka väga kaugel.

    Aga selle vastu ju keegi ei vaidlegi. Tuleb pärida, kui laialdane selline olukord on, kuidas selline olukord on tekkida saanud ja mida tuleks teha sellise olukorra lõpetamiseks. Ning täpselt sellele mu küsimused suunatud olidki.

    Ja mis puudutab norme, siis ma olen põhimõtteliselt seda meelt, et sellist tööstuslikku loomakasvatust ei tohiks olemas olla, müüa võiks ainult vabaltpeetavate kanade mune ja liha ning nn orgaanilist või nn mahepiima ja -liha.

    Siin paned sa mitu asja kokku (tööstusliku loomakasvatuse & mahetootmise). Katsuks ikka teemas püsida? See, kui inimesel on seisukohad, on iseenesest sümpaatne, kuid mittesektantliku argumentatsiooni juurde kuulub ka oma seisukohtade põhjendamine.

  25. Ning samas, sina ei taha kuulda mitte kui midagi põllumajanduslikust statistikast ega ka sellest, kuidas Eestis olukord reaalselt on, vaid ajad oma joru edasi.

    Ja “mina olen põhimõtteliselt seda meelt”, et kui loomakasvatuses esineb teatud puudusi, ei tule lihatööstust kiviaega tagasi saata, vaid need puudused likvideerida.

    Esimene asi selleks on vastata Kriku esitatud küsimustele. Ehk siis- sa teed endale probleemi selgeks, sa otsid sellele lahendusi, valid parima välja, üritad seda teoks teha. Mitte ei seisa seebikasti otsas ja kuuluta maailmale, kui ebaeetiline see kõik on, kasutades selleks vaid retoorikat ja demagoogiat. Mina olen põhimõtteliselt seda meelt, et kui sa ei tea, millest sa räägid, siis mina põhimõtteliselt ei võta sind tõsiselt ning ma usun, et samamoodi suhtuvad sinusse ka paljud teised inimesed.

  26. Kas need “mina ja lõvi kohtame metsas piisonikarja”-tüüpi näited ei ole demgoogia ja “seebikasti” otsas seismine?
    Mille pärast kogu see iroonitsev soga ei leia mingit kriitikat? Ja mispärast ei ole keegi nõus neid filme kommenteerima? Minu käest nõutakse statistikat, aga inimesed, kes on suure töö ära teinud ja kogunud palju videomaterjali, nende tehtu kohta mitte ühtegi sõna? Püsiks tõepoolest teemas, arutleks nende olemasoelvate materjalide üle, selle kohta, mida on kogunud PETA ja näiteks seesama soome loomaõiguslaste organisatsioon. PETA avaldusest kõik ju algaski.
    Mina olen oma seisukoha öelnud, ülejäänutel ei tundu konkreetses asjas neid tegelikult olemas olla.
    Mina ei iroonitse iga eelpoolkõnelejate väite üle (kuigi üsna lihtne oleks– millist põllumajanduslikku statistikat teiel välja tuua on, mille baasil ütlete, et loomakaitsjad ajavad jama — bakterite analoog ei tööta, ausalt), vaid ütlen, mida mina arvan. Nagu öeldud, “olen põhimõtteliselt seda meelt”, et PETAl on mitmes punktis õigus ja minu meelest odav liha pole väärt sellist loomade koonduslaagrit meie kõrval.
    Paluksin kõigilt iroonitsejatelt loogilisi arutluskäike, mispärast pole need täistuubitud kanalad ja surnud ja mädanevad sead elavate hulgas sigalates kõne väärt. Paluksin põhjendusi, miks loomade kanantused pole olulised, ausalt.
    Mitte “tervameelsusi” ja “ärapanemist” ja “huumorit”.

  27. Minu käest nõutakse statistikat, aga inimesed, kes on suure töö ära teinud ja kogunud palju videomaterjali, nende tehtu kohta mitte ühtegi sõna?

    Meil ei ole siin vist filmikriitikute foorum, mh, ah? Ma ütlen vist juba kolmandat korda, et olen teadlik filmis kirjeldatud probleemist ja tunnistan seda. Nüüd on küsimus, mis selle teadmisega edasi peale hakata. Kas üritada leida reaalseid viise niisuguses olukorras loomade elu parandamiseks või abstraktsete loosungite juurde jääda? Valik on sinu.

    Kui sa leiad, et sinu seisukohad ei vaja põhjendamist või et sulle piisab mõne kaheldava usaldusväärsusega organisatsiooni avaldustest või ühest dokumentaalfilmist, siis on see sinu õigus. Selliselt platvormilt aga ei tee sa kunagi midagi nende loomade heaks tegelikult ära. Rääkimata sellest, et skeptikuid on niimoodi raske veenda.

    Paluksin kõigilt iroonitsejatelt loogilisi arutluskäike, mispärast pole need täistuubitud kanalad ja surnud ja mädanevad sead elavate hulgas sigalates kõne väärt.

    Aga täpselt neist ma tahangi ju kõnelda. Kolmandat korda – kas Eestis on samasuguseid kanalaid ja sigalaid ja milline ametkond peaks mida tegema, et enam ei oleks?

    Või ootad sa ainult reaktsioone stiilis “uhh, kui jube” ja “võehh, kui kohutav”? Mida sellistest reaktsioonidest loomadele abi on?

  28. Või ootad sa ainult reaktsioone stiilis “uhh, kui jube” ja “võehh, kui kohutav”? Mida sellistest reaktsioonidest loomadele abi on?

    Algatuseks oleks päris hea. Sellised reaktsioonid, mitte meeleheitlik iroonia, naljad, vastuvaidlemine, kodukootud versioonid evolutsiooniteooriast… “Ebausaldusväärsed” organisatsioonid küll, aga kas arvate, et kõik neis filmides on lavastus? Tänu sellistele reaktsioonidele on paljudes Euroopa riikides karusloomakasvandus nüüdseks keelatud, järgmisest aastast pole lubatud kosmeetikatooteid loomade peal testida EUs, iga 10. britt on taimetoitlane. Olen päris palju reisinud ja võin öelda, et erinevalt väga paljudest riikidest Eestis pole praktiliselt ilma lihata valmistoite, eriti kui silmas pidada väiksemate linnade kohvikuid, sööklaid, valikut bensiinijaamades. Ehk siis, taimetoitlasi siin praktiliselt pole.
    Selliselt kasvatatud loomade lihast keeldumine on kõige otsesem asi, mida igaüks loomade heaks teha saab. Päriselt ka.
    Me “hääletame” selles küsimuses oma ostukorviga. Kui enamus inimesi leiaksid, et “oh, kui kohutav” ja et nad sellist tööstust oma rahaga toetada ei taha, siis olekski varsti olukord teine. Siinses kommentaariumis on esindatud Eestis tüüpiline suhtumine. Aga see ei ole ainuvõimalik. See, kui vähe võib siin poodides ja toitlustusasutustes näha taimetoitlastele mõeldud tooteid, on teiste Lääne riikidega võrreldes siiski erandlik.

  29. Tänu sellistele reaktsioonidele on paljudes Euroopa riikides karusloomakasvandus nüüdseks keelatud

    Millest on väga kahju, sest kunstkarusnaha tootmine koormab keskkonda palju rohkem ja põhjustab elusorganismidele kokkuvõttes palju rohkem kannatusi.

    Selliselt kasvatatud loomade lihast keeldumine on kõige otsesem asi, mida igaüks loomade heaks teha saab. Päriselt ka.

    Vale. Kõige otsesem asi, mida igaüks loomade heaks teha saab, on osaleda konkreetsete loomade konkreetse piinamise lõpetamises.

    Mis aga sinu jaoks on liiga tüütu. Sina otsid pigem grupiidentiteeti ja “ma-olen-nii-õilis” tunnet. Vabanda, kuid kuna sa järjekindlalt loovid Eesti loomapidamise reaalsuse käsitlemisest kõrvale, jääb sinust täpselt selline mulje.

  30. Riina Ree postitusi lugedes tekkis küsimus, mida ta piinamiseks peab. Kas looma kõige ratsionaalsem konserviks pressimine (mille kõrvalnähtused võiks olla valu ja kannatused loomale) on piinamine?

    Mina näen piinamisena ennekõike tegevust, mille peamine eesmärk on valu ja kannatuste põhjustamine. Efektiivset loomakasvatust ei saaks seega piinamiseks lugeda.

  31. Selliselt kasvatatud loomade lihast keeldumine on kõige otsesem asi, mida igaüks loomade heaks teha saab. Päriselt ka.

    Kui sa tahaksid loomade heaks midagi tõesti ära teha, siis on selleks palju paremaid võimalusi kui liha mitteostmine ja meiega vaidlemine.

    Näiteks- tee sait aitaloomi.ee ja hakka koguma juhtumeid loomade väärkohtlemisest Eestis. Saadud andmed edasta politseile ja veterinaariaametile. Kogud tuntust, päästad loomi, saad meediasse kui loomade päästja, inimesed hakkavad sinu arvamusega arvestama. Tule välja seadusmuudatusega, mis tunduvalt parandab loomade elamistingimusi.

    Ning nii oled palju rohkem ära teinud kui grillkana ostmatajätmisega. Päriselt ka.

  32. Kas see pole laiskus — las keegi teine tegeleb asjaga, näeb vaeva, peaasi, et keegi minu ja mu grillkana vahel ei tuleks?
    Laias laastus ei ostusta mitte paari konkreetse loomapiinamisjuhtumi väljaotsimine, vaid see, kas inimesed on nõus suurtööstuse loomade liha ostma või ei.
    Efektiivne loomakasvatus paraku toob valu ja kannatusi kaasa, sest seal on loomad mingite tootmisüksuste taolised asjad, kelle ainus eesmärk on võimalikult kiiresti biomassi toota. Too bad, et neil on närvid ja psüühhika.
    Fakt on see, et moodsas kanalas on ühe linnu jaoks A4 paberi suurune pind ette nähtud. Vaadates fotosid või videomaterjali Talleggist, on selge, et seal ei ole asjad teisiti. Selle üle võib nüüd mõelda, kas karjalindudele nagu kanad , kellel on sotsiaalsed hierarhiad ja nokkimisjärjekord, peale selle instinkt pidevalt siblides toitu otsida, toob see olukord kannatusi kaasa või mitte. Kes see ütles, et efektiivne loomakasvatus ei too automaatselt valu ja kannatusi kaasa?

    Tänu sellistele reaktsioonidele on paljudes Euroopa riikides karusloomakasvandus nüüdseks keelatud

    Millest on väga kahju, sest kunstkarusnaha tootmine koormab keskkonda palju rohkem ja põhjustab elusorganismidele kokkuvõttes palju rohkem kannatusi.

    Ja Kriku, need on nüüd väga tugevad väited, samas üks levinumaid klisheesid. Kus on su põhjendused, viited uurimustele ja statistikale? Tõesti tahaksin teada. Miks inimesed, kes leiavad, et loomakaitse on nonsenss, ei pea midagi tõestama? Sest neil on Eestis tugev grupiindentiteet?

  33. Selle peale jääb mulje, et Riina Reed ei huvita mitte konkreetne tegevus konkreetsete loomade olukorra parandamiseks, vaid ajupesu tegemine inimestele. Kumbki tegevus pole kergete killast, aga Kriku ja hjargi poolt soovitatud konkreetsed tegevused on minuarust kindlasti palju tulemuslikumad ja tekitaks inimestes kaastunnet ning soovi kaasa tegutseda.

    Puhtalt ajupesuga, lihasöömise demoniseerimisega, liha söövate inimeste hurjutamisega sa kuigi palju sõpru ega kaasalööjaid ei leia, pigem vastupidi.

  34. iga 10. britt on taimetoitlane.
    Olen päris palju reisinud ja võin öelda, et erinevalt väga paljudest riikidest Eestis pole praktiliselt ilma lihata valmistoite, eriti kui silmas pidada väiksemate linnade kohvikuid, sööklaid, valikut bensiinijaamades. Ehk siis, taimetoitlasi siin praktiliselt pole.

    Oled sa tähele pannud, et mida suurem laiuskraad, seda vähem taimetoitlasi? Äkki meie taimetoitlased on lihtsalt välja surnud? Aga see selleks, näiteks indias on täiesti võimalik taimetoitlane olla, aga kahjuks eestis pole see võimalik, päike annab meile liiga vähe energiat, et seda kõike kasvatada. ( indialaste kõrge osakaal UK rahvastikus seletab ka sealse kõrge taimetoitluse protsendi ) Pealegi on meil olemas selline asi nagu “talv”, kus värskeid taimi hankida pole võimalik.

    Selliselt kasvatatud loomade lihast keeldumine on kõige otsesem asi, mida igaüks loomade heaks teha saab. Päriselt ka.
    Me “hääletame” selles küsimuses oma ostukorviga. Kui enamus inimesi leiaksid, et “oh, kui kohutav” ja et nad sellist tööstust oma rahaga toetada ei taha, siis olekski varsti olukord teine.

    Aga kui inimesed leiavad, et neid see ei huvita ja, siis ei tohiks sa väga solvunud olla. Tegelikult ei ole ka piimatoodete tootmine väga sõbralik loomade vastu ja villa tootmine jne jne. Ja toidutaimede kasvatamine üleüldse suretab välja tuhandeid ilusaid ja haruldasi loomi, sest võtab ära nende elukoha. Kui sa tahad loomadele heategu teha, siis kõige parem lahendus selle heaks on – ÄRA SIGI. Kui see otsus vastu on võetud, sõida arengumaadesse ja hakka kondoome jagama.

  35. Riina Ree retooris:

    Kas see pole laiskus — las keegi teine tegeleb asjaga, näeb vaeva, …

    Ei. Tsiviliseeritud ühiskonnas nimetatakse seda tööjaotuseks.

    Ja tööjaotus on väga fundamentaalne tsivilisatsiooni alustala.

  36. See esimene punkt oli küll oma kodukootud filosoofiaga väga mööda. Asi pole laiuskraadides, pealegi veedab nii keskmine britt kui keskmine eestlane enamuse oma rohkem või vähem külmast talvest keskküttega korteris või kontoris või autos. Reaalse kliimaga puutuvad tänapäeval üsna vähesed inimesed pidevalt kokku.
    Inglismaal on olukors muutunud konkreetselt alates 1970ndatest, suur osa on Paul ja Linda MacCartney tegevusel, üldse kogu hipipõlvkonna ja neile järgnevate huvil idamaade filisoofia, alternatiivse eluviisi jms vastu. Eesti kuulus sel ajal NSVLi, kus muuhulgas taimetoitlus ise oli keelatud. Niisiis, teatav mahajäämus,mille põhjustas Eesti kuulumine totalitaarsesse impeeriumi, millega seoses tunduvadki näiteks minu vaated (üsna tolerantsed sellised, kui võrrelda veganitega, keda juba Soomes on päris palju) selles kommentaariumis inimestele liig mis liig ja ajupesu ja kohe on vaja mind kollektiivselt kottima hakata.
    Iga inimene, kes leiab, et kaasaegne efektiivne loomaksvatus on kurjast ja kes ei osta poest liha, ei ole ekstremist ja fanaatik. Ja ei pea enda ülejäänud massile tõestamiseks mitte sigima, veterinaarametisse tööle minema või Aafrikasse kondoome jagama sõitma.

  37. Riina Ree kirjutas:

    … pealegi veedab nii keskmine britt kui keskmine eestlane enamuse oma rohkem või vähem külmast talvest keskküttega korteris või kontoris või autos.

    … mis on irrelevantne. Ei keskküte ega kontor ega auto genereeri ultraviolettkiirgust, mille üks füsioloogilisi toimeid inimeses on D-vitamiini produtseerimine. D-vitamiini saadakse toiduga peamiselt loomadest, konkreetsemini meres elavatest rasvastest kaladest.

  38. Eesti kuulus sel ajal NSVLi, kus muuhulgas taimetoitlus ise oli keelatud.

    Et siis ainult porgandite närimise eest 25+5? Või pakud huupi?Ausõna, ma ei mäleta enam ja tunnen siirast huvi, et tõesti?

  39. Mjahh. Mina olen lugenud päris mitmest kohast, et maailm on lapik või loodi kuue päevaga või illuminaadid ja juudid võtavad maailma üle ning tegelikult on Bush sisalik.

  40. Riina Ree ajab pada nagu tavaliselt.

    Porgandite närimist ei keelanud isegi nõukogude võim ära. Seda ei saanudki teha, sest liha sageli ei olnud.

    Aga Lenini ja Stalini püha õpetus käskis konkureerivad propagandistid elimineerida. Ja seega kiusati aeg-ajalt taga inimesi, kes julgesid misiganes mittekommunistlikke kampaaniaid teha või parteifunktsionäride elu ja tegevust kritiseerida.

    See, mida mittekommunistlikuks loeti, varieerus. Stalini ja Brežnevi ajal oli mittekommunistlik enam-vähem kõik see, mida Pühakirjas kirja pandud ei olnud. Hruštšovi sula ja loomulikult Gorbatšovi perestroika ajal jälle lubati “vähetähtsate” asjade — nagu toitlusküsimused või alkoholismivastane võitlus — osas ka “isetegevust”.

    On täiesti usutav, et nõukogude võim represseeris muuhulgas inimesi, kes kõva taimetoitluse-häält tegid, selle eest, et nad kõva häält tegid selle asemel, et Parteid teenida. Aga Riina Ree ajab taimetoitluse ja taimetoitluse-propaganda segamini ning järeldab sellest, et taimetoitlasi taga kiusati.

    Alltekst on muidugi huvitav. “Sööge rohkem taimi, sest kommunistid kiusasid taimesööjaid!” Mnjaa …

  41. Kas sa pead tõesti neid asju võrreldavaks?
    Jah, nagu näha, iroonia päästab alati, võtab vajaduse midagi põhjendada, selgitada või tõestada.

  42. Riina, see isegi ei olnud iroonia ega sarkasm. Lihtsalt masendunud appihüüe terve mõistuse poole.

    Mõeldud näitamaks kahte asja:
    1. Väide, et “mina olen mitmest kohast lugenud” ei ole eriti tõsiseltvõetav
    2. See, et seda kusagilt lugenud oled, ei tähenda just tingimata, et see tõele vastab.

  43. Jeesus Kristus!
    Alltekst oli tausta selgitamine. Kui mujal on taimetoitlusest avalikult räägitud aastakümneid, siis siin seda ametlikult polnud, selle valiku eetilise või mis muu tausta põhjendamine keelatud. Teatav mahajäämus muust Lääne maailmast. Sellepärast ongi võimalik siia lehele üks väike PETAt puudutav uudis panna, et issand, milliseid inimesi olemas on ja et millised ekstreemsed veidrikud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga