Äärmustaimetoitlased kiusavad jälle inimesi

Karismaatilise usukultuse sarnane loomakaitseorganisatsioon PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) on peale karusnahksete riietusesemete mökerdamist ette võtnud uue sihi – liha söövate inimeste ahistamise. Esialgu küll kuulsused, sest nende kiusamisega saab ka mingit avalikkuse tähelepanu.

Esimeseks ohvriks on lauljatar Jessica Simpson, kes kandis T-särki kirjaga “Tõelised tüdrukud söövad liha”, mis võib olla peen vihje tema praeguse poissõbra Tony Romo endise tüdruksõbra Carrie Underwood’i vegetaarlusele.

PETA esindaja Alistair Currie ütles:

Jessica Simpson võib küll kanda, mida iganes ta soovib, aga tal ei ole õigust süüa, mida iganes soovib – liha söömine tähendab kannatust ja surma. Mõni inimene arvab, et selliseid avaldusi tehes seisab ta vastu poliitilise korrektsuse pealetungile, aga tegelikult seisab ta hoopis praeguse olukorra püsimise eest.

Loomaõiguslased sepistasid Jessicast pildi, millelt loeb, et “Rumalad tüdrukud söövad liha” ja esitasid viis peamist põhjust, miks lihasöömisest loobuma peaks:

  • Liha suurendab rinnavähi riski.
  • Tõelised tüdrukud ei poolda loomade julma kohtlemist. Kaastunne on seksikas.
  • Lihatööstus hävitab maailma.
  • Liha teeb paksuks.
  • Lihasöömine röövib toidu nälgivatelt lastelt.
  • Pikaajaline taimetoitlane Paul McCartney algatas kampaania “Lihavaba esmaspäev”, et julgustada inimesi vähendama lihasöömist. Samas näitavad Briti müüginumbrid kauplustes, et lihatarbimine hoopis kasvab.

    Allikas: The Independent

    Varsti on äärmustaimetoitlased restorane piketeerimas ja kuulsuste liharoogi punase värviga üle valamas.

    Kuidas nahkriietes Penn ja Teller PETA-t näitavad:

203 Replies to “Äärmustaimetoitlased kiusavad jälle inimesi”

  1. Lisaks on mulle seda kinnitanud üks 60ndates aastates inimene.
    Ausalt öeldes, teades NSVLi ametlikku ideoloogiat ning kõige sellest erineva vaenamist, ikkagi vägagi loogiline.

    Üldse on teie “terve mõistuse poole püüdlemine” üsnagi ebaloogiline, segamini lollide naljade, padukonservatiivsuse ning lihtsalt kitsa silmaringiga.
    Nii palju lahmimist skepetikute seltskonnalt küll ei ootaks.
    Kuna olen öelnud välja, et mina eetilistel põhjustel liha ei söö, olen kuulnud, et ajan pada, teen ajupesu, olen äärmuslane, mingu ma Aafrikasse kondoome jagama, ärgu sigigu, asutagu oma loomakaitseorganisatsioon ja kui viitan Soome filmile, mis toob esile hirmsad tingimused sealses loomakasvatuses (ka meie naaberriigis arvas üldsus, et neid see ei puuduta, halbu asju tehakse kusagil mujal — mis võiks olla põhjus, et siin, Eestis on loomadel paremad tingimused — kas eriline hoolivus ja eetika kui meie rahvuslik omapära? Need ajad on möödas, kui oma laudas pulli või seapõrsast kasvatati, et see siis lihakombinaadile müüa), siis, et meil pole siin pole filmikriitikute blogi.
    Seda seltskonnalt, kes peab end terve mõistuse apologeetideks.
    Sellised kaine mõistusega avarapilgulised isikud võiksid kursis olla, et eetilistel põhjustel lihasöömisest loobumine on maailmas vägagi levinud seisukoht. Millele on päris palju põhjendusi, see ei ole asi, mida peab absoluutselt iga sõna põhjendades nullist nagu lastele seletama hakkama.
    Ja sellest, üsnagi levinud seisukohast võttes on inimene, kes on kursis selelga, mis tingimustes loomi peetakse, aga on veendunud, et sel pole mingit tähtsust, sest liha on maitsev ja piisavalt odav, et seda iga päev süüa, tõepoolest mõnes mõttes moraalne värdjas.

  2. Põhjendamine oli siis keelatud, mitte porgandinärimine? Tegelikult vahet pole, see on minu poolt pigem tähenärimine ja see pole eriti toitev tegevus.

    Aga me ei urise sinu peale mitte sellel põhjusel, et sa eetilistel kaalutlustel liha ei söö. See on sinu otsus ja ei puutu meisse. Kui sa veel aru ei ole saanud, on meile vastukarva pigem see, et sa tahad, et meie loobuksime täpselt samadel eetilistel kaalutlustel lihasöömisest ja et meie jagaksime sinuga neidsamu eetilisi kaalutlusi. Lisaks, me uriseme sinu peale, sest leiame, et sinu ja PETA meetodid loomade olukorra parandamiseks ei ole need kõige õigemad.

  3. Kes see ütles, et efektiivne loomakasvatus ei too automaatselt valu ja kannatusi kaasa?

    Seni ei ole seda igal juhul õnnestunud tõendada. Ning kui küsimus on ainult ruumis ja jäätmete äraveos, siis ongi seda sisuliselt võimatu tõendada, sest tootmise organiseerimisel saab ju igale loomale ette nähtud ruumi reguleerida.

    Millest on väga kahju, sest kunstkarusnaha tootmine koormab keskkonda palju rohkem ja põhjustab elusorganismidele kokkuvõttes palju rohkem kannatusi.

    Ja Kriku, need on nüüd väga tugevad väited, samas üks levinumaid klisheesid. Kus on su põhjendused, viited uurimustele ja statistikale?

    Mul ei ole allikaviited peas, aga leian & postitan siia. Luban.

    Teatav mahajäämus muust Lääne maailmast. Sellepärast ongi võimalik siia lehele üks väike PETAt puudutav uudis panna, et issand, milliseid inimesi olemas on ja et millised ekstreemsed veidrikud.

    Vale. Võimalus tekkis ikka seeläbi, et PETA postitas oma leheküljele valeliku ning demagoogilise teksti.

    Sellised kaine mõistusega avarapilgulised isikud võiksid kursis olla, et eetilistel põhjustel lihasöömisest loobumine on maailmas vägagi levinud seisukoht.

    Ma usun, et sellega on kõik siinsed kommentaatorid kursis. Me üritame leida selle seisukoha ratsionaalseid põhjendusi. Kahjuks peab märkima, et ses osas pole eriti olnud abi ei sinust ega PETA-st.

    on inimene, kes on kursis selelga, mis tingimustes loomi peetakse, aga on veendunud, et sel pole mingit tähtsust, sest liha on maitsev ja piisavalt odav, et seda iga päev süüa, tõepoolest mõnes mõttes moraalne värdjas.

    Minu arust on moraalne värdjas ka selline inimene, kes on kursis sellega, mis tingimustes loomi peetakse, aga on veendunud, et sel pole mingit tähtsust, sest et tema liha ei söö ja teda see sellepärast ei puuduta. Tarbimisharjumuste demoniseerimine või propageerimine on korporatiivses kapitalismis võitlus tarbijate, mitte looduse või keskkonna eest. Täpselt sama võib näha tooraine sertifitseerimise juures – puhas turujagamine, ei midagi muud.

  4. Kas kaastunne on ratsionaalne asi? Kui, siis väga pikas perspektiivis, kui mõelda, et see, et ühiskonna enamus mõtleb, et näiteks loomade kannatused pole olulised, siis võib see paratamatult ja kaude mõjutada ka suhtumist inimestesse.
    Kas eetika on ratsionaalne?

    Niisiis, mina olen moraalne värdjas, kui kohe oma loomakaitseorganisatsiooni ei asuta ja oma elu loomade väärkohtlemise vastasele võitlusele ei pühenda.
    Ma pole kusagil öelnud, nagu ma arvaks, et mind loomade väärkohtlemine ei puuduta, kuna ma ei söö liha. Olen öelnud ainult, et ma teen ühte potentsiaalselt mõjuvõimsamat asja, mis, juhul, kui see laieneb massidesse, midagi muudab. Kui inimesed ei ole nõus selliselt koheldud loomade liha ostma, siis see tööstusharu ei saa niimoodi jätkata. Rahulikult poes vorsti korvi tõstes ja mõeldes, et see on tööjaotus, tsivilisatsiooni alustala, kui osad, keda huvitab, asjaga tegelevad, ei muuda loomulikult mitte midagi.

    P.S. Need, kes räägivad, kui keskkonda kahjustav on kunstkarusnahk, tarbivad rõõmsalt kõike muud, mida naftast teha saab. Bensiinist plastmassini.

  5. Riina,

    kaastunne ja eetika on muidugi kenad asjad, aga kahjuks olete sina ja PETA need kenad sõnad enda jaoks omal moel ära defineerinud ja nüüd leiad, et sellest peab saama üleüldine moraalikoodeks. Mina võiksin ka öelda, et loomade söömine tuleb nende armastamisest ja “kas ARMASTUS teile siis korda ei lähe?!”

  6. hjarg küsis täpsustavalt:

    Põhjendamine oli siis keelatud, mitte porgandinärimine?

    Ei, Partei-väline agitatsioon oli keelatud. Kommunistid tahtsid agitatsiooni monopoli endale. Kui kanget monopoli, see kõikus koos Partei Peajoonega(tm).

    Kuni umbes Stalini surmani vaadeldi igasuguseid Partei-välised agitaatoreid, ükskõik kas nad müüsid seitsmenda päeva adventismi või Valget Laeva(tm), ideoloogiliste konkurentidena ja lahterdati nad kontrrevolutsionäärideks ja riigivastalisteks. Hruštšovi tulekust peale hakkas ametlik vaade nihkuma, kuni lõpuks sai sellest ideoloogilise puhtuse küsimus ja Seltsimees Majesteedi Lojaalne Opositsioon mõeldavaks muutus.

  7. See viiamne on täiesti mõttetu võrdlus ju!

    Jah, muidugi võib nii öelda aga loogilise fallacy-na samalaadne sinu omale. Sa oled oma seisukoha “kaastundlikuks ja eetiliseks” defineerinud ja eeldad seda ka kõigilt teistelt ja kui nad sinu seisukohta ei jaga, siis puudub neil järelikult kaastunne ja eetika. Ja just nimelt seda sinu seisukoha alust siin inimesed sinu käest välja selgitada ongi uurinud ja pole seda teada saanud. Nagu ka mina…

  8. Ei, Partei-väline agitatsioon oli keelatud.

    Tegelikult oli asi veelgi piiritletum – keelatud oli parteiväline IDEOLOOGIA. Taimetoitluse kui tervisliku (?) propageerimine jne. ei olnud tol ajal mingi probleem. Küll aga toetub väga suur osa taimetoitlust teatud ideoloogiale või ususuundadele ja nende massidesse levitamine (misjonitöö?) oli see, mis kommarite harja punaseks ajas

  9. Kas eetika on ratsionaalne?

    Nii nagu irratsionaalne teoloogia on vilets teoloogia, on ka irratsionaalne eetika vilets eetika. Irratsionaalsete vahenditega on raske oma eesmärke saavutada, isegi kui eesmärgid ise ratsionaalsed.

    Niisiis, mina olen moraalne värdjas, kui kohe oma loomakaitseorganisatsiooni ei asuta ja oma elu loomade väärkohtlemise vastasele võitlusele ei pühenda.

    Seda seisukohta pole peale sinu keegi väljendanud.

    Ma pole kusagil öelnud, nagu ma arvaks, et mind loomade väärkohtlemine ei puuduta, kuna ma ei söö liha. Olen öelnud ainult, et ma teen ühte potentsiaalselt mõjuvõimsamat asja, mis, juhul, kui see laieneb massidesse, midagi muudab.

    Toome võrdluse lapstööjõuga. Kui Eestis oleks vabrik, milles 5-7-aastased lapsed ebainimlikes tingimustes töötaksid, siis mida peaks sinu meelest Eesti kodanik tegema, kui ta sellise vabriku olemasolust teadlikuks saab? Kas keelduma selle vabriku toodete ostmisest või tegema politseisse avalduse?

    Need, kes räägivad, kui keskkonda kahjustav on kunstkarusnahk, tarbivad rõõmsalt kõike muud, mida naftast teha saab. Bensiinist plastmassini.

    Ma tarbiksin hea meelega naftavaba arvutit, kui see võimalik oleks.

  10. Olgem ausad, kuna mina olen siin vähemus, siis ei proovi keegi aru saada, mida ma ütlen , vaid üritavad kasvõi kahte sõna kontekstist välja kiskuda ja keskenduda neile, mitte mu mõttele.
    Ok. Veel üks kord. Ma arvan, et kaasaegne loomakasvatus sunnib põllumajandusloomad ja -linnud neile absoluutselt ebaloomulikesse ja nende instinktide ning põhivajadustega vastuolus olevatesse tingimustesse, põhjustades neile sellega suuri kannatusi. Ma arvan, et kanal, kes on sunnitud elama A4 suurusel pinnal, suures liigikaaslasi tuubil täis hallis, kus isegi tulesid ära ei kustutata ööseks… jah, ma eeldan, et sel kanal on paha olla. Miks? Olen kõik lapsepõlve suved maal veetnud, näinud kanu nende loomulikes tingimustes, olen näinud ka surnud linnuvabriku kanu, seda, kui viletsad, sulgedeta ja rääbakad nad välja näevad. Kui erinevad maa-kanadest. Ja ma ei saa midagi parata, ma tunnen neil põllumajandusloomadele kaasa. Ma ei arva, et see asi on nii suhteline ja igaühe isikliku otsustuse asi — loomad kannatavad reaalselt ja pidevalt. Nagu ütles Isaac Bashevis Singer : “Loomade jaoks ei ole holocaust kunagi lõppenud.”
    Ma arvan, et ühiskonna eetilisuse üks indikaator on see küll, kuidas loomi koheldakse.
    Kui ratsionaalselt veel põhjendama peaks?
    Ja mis on teie, mu oponentide antud küsimuses, ratsionaalne põhjendus sellele, et see kõik pole oluline?

  11. Ja mis on teie, mu oponentide antud küsimuses, ratsionaalne põhjendus sellele, et see kõik pole oluline?

    Ega sulle vist kohale ei jõua, et keegi pole väitnud, et loomade kannatused pole olulised?

    Sa oled näinud filmi loomapiinamisest ja jõudnud järeldusele, et lihatootmine ilma loomapiinamiseta ei ole üldse võimalik. Selline järeldus on meelevaldne ning loogikaseadustega vastuolus. See on kõik, mida sinu “oponendid” väidavad.

  12. Kriku kirjutas:

    Ma tarbiksin hea meelega naftavaba arvutit, kui see võimalik oleks.

    Tegelikult ongi, aga kuna selliste ehitamiseks masstehnoloogiat veel eriti ei ole, on see röögatult kallis.

    Tänapäeva arvutiehituse põhilised naftast pärinevad koostisosad on plastmassid ja energia. Kui Sul oleks käepärast võtta suures koguses näiteks päikeseenergiat, metallimaake ning vajalik oskusteave, ei oleks üldse võimatu otsast peale omaenda transistoreid toota ja arvutiks kokku panna. Ja mõnevõrra suurema kapitalimahutusega saaks neid ka mõnevõrra väiksemates mõõtudes toota.

    Professor Harry Porter on kokku pannud sihukese arvuti, mille põhikomponendiks on releed. Releesid ei ole sugugi keeruline põlve otsas ilma naftata toota. Ainult et … resultaat on suur, kallis ja aeglane.

  13. Riina Ree kirjutas:

    Olgem ausad, kuna mina olen siin vähemus, siis ei proovi keegi aru saada, mida ma ütlen , vaid üritavad kasvõi kahte sõna kontekstist välja kiskuda ja keskenduda neile, mitte mu mõttele.

    Need kaks sõna ongi see, mida Sa ütled.

    Tegelikult saavad kõik aru, et see, mida Sa mõtled, on:

    * Mina ei söö liha.
    * Maailmas on palju vastikuid inimesi, kes liha söövad.
    * Neid teenindab suur tööstus.
    * Vihakem neid lihasööjaid ja nende tööstust!
    * Viva la revolucion!

    Aga kuna säherduse emotsionaalse argumendi vastu ratsionaalselt vaielda ei saa, siis löövad kaasinimesed aega surnuks selle, mida Sa mõtled asemel sellega, mida Sa ütled vaidlemisega. Või lihtsalt irvitavad sihukese häbituse üle — ja ei tunne selle üle mingit häbi. Eris ise käskis irvitada!

    P. S. Enamik inimesi ei armasta kedagi ega midagi abstraktselt vihata, rääkimata niisugusest sotsiaalselt aktsepteeritud institutsioonist nagu põllumees või lihunik. Ka vihkamisest hoidumine on üks olulisi tsivilisatsiooni alustalasid.

  14. Kui sa sellest, mida ma mõtlen, niimoodi aru saad, oled sa küll rumal. Päris siiralt kohe!
    Irvitamine irvitamiseks, see, kes viimasena naerab, naerab tavaliselt paremini.

  15. Kuidas tuleks loomade ja lindude eest seista:
    Surnud kajakas võib tuua noortele kaela uurimise

    Lõbusad noored tulistasid õhupüssist purke ja pudeleid, kuid panid internetti välja ka pildi, kus nad poseerivad surnud kajakaga.

    Kui lindu õhupüssist lasti, on see kindlasti kriminaalkorras karistatav tegu, ja kui on teada teo toimepanijad, tuleks sellest kohe politseile teatada,

    ütles Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) projektijuht Liivi Kassihhin, nimetades võimalikku laskmist jõhkraks loomapiinamiseks.

    Kui nüüd on fakte, et Eesti farmides loomi piinatakse, siis meil on olemas vastavad seadused, mille alusel tegutseda, ja huvigrupid, kes tegutsevad. Konkreetselt, mitte aga üldist eetikamulli puhudes.

  16. Seda, kuidas loomade olukord suurfarmides on, peetakse millegipärast normaalseks. Ka karusloomakasvatust peeti, kusjuures asja muutsid just teie poolt naeruvääristatavad loomaõiguslased.
    Ja seda, et loomade kannatused pole olulised… noh, enamus postitusi väidab otseselt või kaudselt seda, kaasaarvatud blogi omaniku bakterinaljad.

  17. Riina Ree:

    Ja mis on teie, mu oponentide antud küsimuses, ratsionaalne põhjendus sellele, et see kõik pole oluline?

    Kriku:

    Ega sulle vist kohale ei jõua, et keegi pole väitnud, et loomade kannatused pole olulised?

    Riina Ree:

    Seda, kuidas loomade olukord suurfarmides on, peetakse millegipärast normaalseks.

    Ja seda, et loomade kannatused pole olulised… noh, enamus postitusi väidab otseselt või kaudselt seda

    Paistab, et ikka tõesti ei jõua kohale.

    Mina olen ennast loomapiinajatest korduvalt distantseerinud ja soovinud arutada konkreetseid abinõusid, mida annaks Eestis rakendada. Kodanik Ree keeldub järjekindlalt sellisest arutelust ja omistab jätkuvalt oma oponentidele – sealhulgas ka mulle – seisukohti, mille kohaselt “loomade kannatused pole olulised”.

    Ma ei hakka ennast üle 3 korra kordama. Loen arutelu kodanik Reega selles küsimuses enda jaoks ammendatuks.

  18. Olen 10 x öelnud, siinsamas, et suurtööstuslik loomapidamine võrdub minu jaoks loomapiinamisega. Kannatuste ja valu põhjustamine, loomade ebaloomulikes tingimustes ja väiksel territooriumil pidamine võrdub piinamisega. Piinamisena ei kvalifitseeru ainult tegevus, mille lõppeesmärgika on valu tekitamine, ka siis, kui viimane on nn kõrvalproduktina, on piinamine.

  19. Eelmisele.
    Just. Ja kui keegi heaks arvab oma naabrimehele purjus peaga kirvega äsada või naabrilapse autoga surnuks kihutada, siis ta seda ka teeb ja looduse jaoks on see hea ja eetiline…

    Las igaüks teeb, mis tahab!
    Hea on elada lihtsustatud maailmapildiga. Kus põhilised argumendid on “loodus”, “toitumisahel” ja “loomulik”, sekka “nagu see on alati olnud”. Head argumendid, mida lahti

    seletama-mõtestama ei pea, sest kõik ju saavad aru, mida mõeldi…

    Normist hälbivaid isendeid on kõigis populatsioonides, mitte ainult inimeste hulgas. Enamasti on olemas ka populatsioonisisene kontrollmehhanism kahjuliku mõju kõrvaldamiseks,

    et vältida kahju. Antud teemas pole aga keegi rääkinud normist hälbimisest, vaid meelevaldsete argumentide toel loodusliku normi muutmisest. Valdav enamus inimpopulatsioonist on

    ja on alati olnud kõigesööja, kelle menüüsse kuulub ka liha ja muud loomsed saadused, ja selle võrdlemine naabrilapse tapmisega on parimal juhul “think of the children”

    emotsioonidele rõhumine, ja halvimal juhul lihtsalt seosetu.

    Hoolimata sellest, et iga päev odavat liha süüa on inimesetel võimalik olnud kõige rohkem 50 aastat, et kana oli kunagi kallis ja luksuslik toiduaine, enne

    tööstuslikku broilerikasvatust ja kanaliha igapäevatoiduks muutumist. Ühest tünni soolatud seast talupere peale ei piisanud ju kaugeltki igalõunaseks praeks.

    Inimajalugu ei piirdu paraku Eesti lähiajalooga. Samuti ei tähenda kõigesööja olemine, et kõik inimesed peaks iga päev odavat liha sööma. Ja pealegi, äärmustaimetoitlased ei

    protesteeri mitte iga päev odava liha söömise vastu, vaid loomse toidu igasuguse tarbimise vastu, ja see on juba hoopis teine asi.

    See, et PETA tegutsemisviis on äärmuslik, on puhtalt nende stiili küsimus.

    Minu arvates pole siin küsimus mitte äärmuslikkuses või stiilis, vaid absoluutselt vales rõhuasetuses. Loomade õiguste eest võitlev organisatsioon võiks pigem keskenduda loomade

    õiguste eest võitlemisele, mitte inimeste õiguste piiramisele. Loomade kehvade elutingimuste avalikkuse ette toomine ja nende parandamise nõudmine oleks midagi, mis jõuaks

    kohale praktiliselt igale inimesele, ja mingi reaalse tulemuse saavutamine oleks ehk võimalikki. Kui aga selle asemele hakatakse probleemi lahendama täiesti valest otsast, ja

    üritatakse kuulutada, et inimene ei peakski ja ei tohikski liha süüa, siis on 90% inimeste arvates tegu idiootidega, ja loomade kehvad elutingimused kaovad kogu selle lolluse

    taha ära.
    Ebahumaansetes tingimustes pole süüdi mitte inimene, kellele meeldib süüa liha, vaid inimene, kes loomi ebahumaansetes tingimustes hoiab.
    (Edasi lugedes selgub, et Kriku on sellest ka enne mind kirjutanud)

    Ma ei saa aru, mismoodi tarbijat see ei puuduta, kuidas temani jõutud toode valmistatud on ja mis kõik sellega seotud on.
    Fair Tradest olete näiteks kuulnud?
    Või võitlusest lapstööjõu kasutamise vastu?

    Ja oled sa kuulnud, et lapstööjõu vastu võitlejad kutsuksid inimesi üles riideid ja saapaid üldse mitte kasutama, kuna mõned nende tootjad kasutavad lapstööjõudu? Ei, nad

    kutsuvad üles paremale regulatsioonile ja kontrollile, ja samas üritavad tarbijat teavitada, kui mõne toote valmistamisel on kasutatud ebaeetilisi meetmeid, lootuses et pika

    peale muudab see ebaeetilise käitumise ebaotstarbekaks.
    Kui aga PETA selle teemaga tegelema hakkaks, oleks põhirõhk rääkimisel, et inimene polegi mõeldud jalanõusid kandma, ja et jalanõude kandmine on tegelikult tervisele kahjulik,

    ja et vanasti küll niipalju jalanõusid ei kantud.

    Aga mis “meetoditega” sa ise veendunud oled, et kõik on korras, loomi koheldakse hästi, et lihasöömine on OK, ükskõik, kuidas see saadud on? Miks sina midagi

    tõestama ei pea? Sest sa teed asju nii, nagu see on “loomulik”?

    Mina polegi veendunud, et kõiki loomi koheldakse hästi. Küll aga olen ma veendunud, et probleemi lahendamiseks oleks tunduvalt efektiivsemaid meetodeid, kui lõpptarbija

    ründamine.

    Kas need “mina ja lõvi kohtame metsas piisonikarja”-tüüpi näited ei ole demgoogia ja “seebikasti” otsas seismine?

    Kas see vaidlus ei ole juba edasi liikunud teemalt “lihasöömine on saatanast” ja jõudnud selle arutamiseni, mil moel midagi reaalselt loomade elutingimuste parandamiseks saaks

    ära teha? Sest need lihasöömise vastased argumendid olidki kõik sellised, millele sel viisil vastata. Ja “mina ja lõvi” näited olid nii või teisiti täiesti asjakohased ja

    loogilised.

    Selliselt kasvatatud loomade lihast keeldumine on kõige otsesem asi, mida igaüks loomade heaks teha saab. Päriselt ka.

    Sellisel juhul peaksid sa asuma koostama dokumenteeritud nimekirja Eestis müügil olevate lihatoodete tootjatest ja nende loomakasvatustingimustest, et inimestel oleks võimalik

    loobuda justnimelt “selliselt kasvatatud loomade lihast”, mitte liha söömisest täielikult. Taimetoitlastele mõeldud toidu levitamine ei ole probleemiga tegelemine, vaid

    vastutuse edasi lükkamine nende inimeste kaela, kes ei ole nõud lihast täielikult loobuma.

    Üldse on teie “terve mõistuse poole püüdlemine” üsnagi ebaloogiline, segamini lollide naljade..

    See, mida sina naljategemiseks nimetad, on enamusel juhtudest reductio ad absurdum, ja see, et mõni asi naljana tundub, on sel juhul märk sellest, et väide, millest mõttekäiku

    alustati, on lõppkokkuvõttes absurdne. “Mina ja lõvi” argumendid näitasid üsna edukalt, et väide “lihasöömine kui selline on ebaeetiline” on üsna ebaloogiline.

    Sellised kaine mõistusega avarapilgulised isikud võiksid kursis olla, et eetilistel põhjustel lihasöömisest loobumine on maailmas vägagi levinud seisukoht. Millele

    on päris palju põhjendusi, see ei ole asi, mida peab absoluutselt iga sõna põhjendades nullist nagu lastele seletama hakkama.

    Kreatsionism on ka kuulu järgi maailmas väga levinud seisukoht. Kui sinu argument pidi midagi ütlema taimetoitlaste seisukohtade tõeväärtuse kohta, siis oli see läbikukkunud

    üritus.

    Ja sellest, üsnagi levinud seisukohast võttes on inimene, kes on kursis selelga, mis tingimustes loomi peetakse, aga on veendunud, et sel pole mingit tähtsust, sest

    liha on maitsev ja piisavalt odav, et seda iga päev süüa, tõepoolest mõnes mõttes moraalne värdjas.

    Ei maksa isiklikuks muutuda. Pealegi pole ma siin arutelus veel kordagi näinud seisukohta, et loomade pidamise tingimustel pole tähtsust. Pigem keskendutakse sellele, et PETA

    argumendid ja meetodid pole mitte ainult kaheldavad, vaid ka ebapraktilised ja oma eesmärkide saavutamisel suhteliselt kasutud.

    P.S. Need, kes räägivad, kui keskkonda kahjustav on kunstkarusnahk, tarbivad rõõmsalt kõike muud, mida naftast teha saab. Bensiinist plastmassini.

    Kas argumendi esitaja silmakirjalikkus või muud väidetavad isikuomadused on mingil moel seotud argumendi väärtusega?

    Ja seda, et loomade kannatused pole olulised… noh, enamus postitusi väidab otseselt või kaudselt seda, kaasaarvatud blogi omaniku bakterinaljad.

    Enamus postitusi, kaasaarvatud bakterinaljad, väidavad otseselt või kaudselt seda, et loomade kannatuste vähendamiseks või kaotamiseks oleks olulisem probleemiga reaalselt tegeleda, selle asemel, et liha söövaid inimesi süüdistada. Meediakajastust oleks võimalik saada ka vähem idiootsete seisukohtade väljendamisega, ning sealjuures säiliks enamuse inimeste silmis ka antud organisatsiooni tõsiseltvõetavus.

  20. Loomaarstid tegelevad regulaarselt valu põhjustamisega loomadele. See ei ole muidugi eesmärk, vaid näiteks mõne protseduuri kõrvalnähtus.

    Kas loomaarstid on seega loomapiinajad? Kust jookseb piir?

  21. Ütlen ka sõna sekka. Olude sunnil töötan põllumajanduse asjatundjana, nimelt saan palka Eesti kariloomade (mitte küll karilindude) pidamistingimuste tundmise eest.

    Kinnitan täie vastutustundega, et keskmiselt pole Eestis kariloomade eluolul suuremat häda. Neid peetakse võrdlemisi viisakates tingimustes. Inimväärsetes loomulikult mitte, aga lehma- ja lambaväärsetes küll. Seetõttu pean mina eetiliseks liha süüa. Otsimise korral leiab erandeid, kohti, kus loomi halvasti peetakse, aga keskmiselt on olukord rahuldav.

    Kuidagi ei saa ma nõustuda väitega, et kariloomade masspidamine võrdub loomapiinamisega. Mitte tänapäeva Eestis.

  22. Vabandan, et siin kõrvalist juttu ajan, aga kasutaja dig on silma paistnud laialdaste teadmistega meditsiinivaldkonnast. dig, kas sa oskad öelda, kust ma leiaksin tabeli veresuhkru tasemest (%) ja vajalikust insuliinikogusest?

  23. kt,
    kas selline info mitte arsti ja patsiendi vaheline asi pole? Kas vajalik insuliinikogus väga individuaalne pole? Sõltub see ehk ka konkreetsest tootest?

    Arvan, et selliste küsimustega peaks ikka oma raviarstiga asju ajama.

  24. kt küsis:

    Vabandan, et siin kõrvalist juttu ajan, aga kasutaja dig on silma paistnud laialdaste teadmistega meditsiinivaldkonnast. dig, kas sa oskad öelda, kust ma leiaksin tabeli veresuhkru tasemest (%) ja vajalikust insuliinikogusest?

    Seda ei saa lihtsalt tabeldada. Insuliini doseerimine sõltub ühest küljest konkreetsest insuliini vormist, teisest küljest patsiendi üldisest seisundist — sealhulgas sellest, kui palju ta enda kõhunääre insuliini toodab ja kui tugev tema võimalik insuliiniresistentsus just on — ning kolmandast küljest ka patsiendi suurusest.

    Kõige mõistlikum on, kui Sa küsid arsti käest, kuidas konkreetse insuliinpreparaadi doosi konkreetse patsiendi jaoks rehkendada. Tänapäeval võib juba ka perearstil sellealaseid kogemusi olla, aga kindlasti oskab nõu anda endokrinoloog.

  25. # Riina Ree ESTONIA 03 juuli 2008 kell 17:26

    Viimane argument on üks tüüpilisi demgoogilisi võtteid antud küsimuses tekkivates vaidlustes. Aga mida sa ise arvad — kas sa eelistaksid lühikest elu täis füüsilisi ja vaimseid kannatusi, milledest absoluutselt pääsu pole, lõpuks veel päevikestvat veoautoreisi tapamajja (ilma toidu ja joogita) või siis seda, et sind poleks kunagi sündinudki
    ************************

    Kulla inimene küsi endalt kus sa elad? Kas planeedil maa kus kehtivad vääramatu jõuga loodusseadused või omaenese maailmas. Kui iseenda maailmas siis ära palun seda teistele peale suru. Sest loodusseadustes ei ole kuskil kirjas et lehm või inimene PEAVAD elama x arvu aastaid ja seda ilma valu ja kannatusteta. Valu ,kannatused ja surm ongi looduse arengu katalüsaatorid. Ja kui sa arvad et kirjutad mõne loodusseaduse ümber siis ma ütlen et arva veel üks kord.

  26. Mul ei ole allikaviited peas, aga leian & postitan siia. Luban.

    Ei leidnud siiski kõnealust artiklit üles. Loeme, et ma ei suuda praegu oma väite kinnituseks tsitaati pakkuda. Mul oleks hea meel lugeda teemakohaseid usaldusväärseid materjale olenemata nende lõppjäreldusest.

  27. Sellest rüüpe-loost riburada pidi mööda minnes jõuab välja sihukesse kohta kivitalu.ee sees:

    Toiduainete valikul
    peame teadma, et mitte kõik toidus sisalduvad ained ei lõhustu ega imendu soolestikus täielikult.
    Lihatoidud seeduvad 40-70% ja sedagi ainult taimse toidu lisamisel. Tihti liha roiskub seedekulglas
    enne, kui jõuab ära seedida.

    Loomulikult on see jama, nagu ka järgnev soovitus:

    Kes soovib täpsemalt oma veretüüpi ja sellest tulenevat varjatud toidutalumatust teada, siis pöörduge
    ROLE meetodit praktiseerivate arstide poole (üks neist Dr.A.Levin Tallinnas).

  28. Kas Sa näe, limajas katt mainitakse ka kohe ära.

    Roiskuv toit kleepub jämesoolte
    seinte külge ning ükski klistiir ei suuda seda sealt kõrvaldada.

    Kui palju erinevaid pseudomeditsiinilisi ideid peaks ühes artiklis leiduma, et sellele kõlbaks Doktor Trummi nimelist Suurt Papist Kuldauraha anda?

  29. Kes soovib täpsemalt oma veretüüpi ja sellest tulenevat varjatud toidutalumatust teada, siis pöörduge ROLE meetodit praktiseerivate arstide poole (üks neist Dr.A.Levin Tallinnas)

    See lausa kahekordne jama – esteks ei tegele Levin veretüübipõhise toitumise määramisega ja teiseks muidugi see, et kui ka tegeleks, oleks see samasugune jama, mis Roles praegu ilma selletagi toimub.

  30. Nüüd siis korraldas PETA aktsiooni karujahi vastu Tallinnas Briti saatkonna ees. Paljaste tissidega tibi ja veel kaks alastikultuuri viljelejat pisteti sinise vilkuriga autosse. Iseloomulik, et aktivistid tulid raja tagant.

  31. Arvestades, et Eestis on õiguskantsler üllitanud seisukoha, mis avalikku alastust legitiimseks eneseväljendamisviisiks hindab, oleks huvitav teada, milles neid nudiste seekord süüdistatakse. Saatkonna rahu rikkumises ilma nõuetekohase etteteatamiseta?

  32. PETA kui showbisnise üks haru teab väga hästi – miski ei müü paremini kui seks ja vägivald. Natuke tissi ja tussi annab ikka bisnisele kohe õige vungi sisse.

  33. oleks huvitav teada, milles neid nudiste seekord süüdistatakse

    Antud juhul piisab minu meelest liiga rippuvatest tissidest :)

  34. dig:

    Minu arusaamist mööda on showbiz PETA’st üsna väike osa ja need demonstrandid on enamasti lihtsalt usklikud.

    Ära usu hundi juttu.

    Paljaste tisside ja säravate silmadega entusiastid kuuluvad PETA juurde umbes nagu “cheerleader”-id ameerika jalgpalli juurde. Kui asi lõhnab nagu s**t ja maitseb nagu s**t, siis ta on S**T – mis siis, et purgi peale on kirjutatud mustikamoos.

  35. Tere talv, jätame jah kõik liha nälgivatele lastele..ja nälgime ise?…Siis söövad end paksuks ja ..elavad head elu..aga siis sureme meie(nälga)(A)…where is loogika?

  36. Siin kommentaarides on liigse vee joomise ohtlikusest juttu olnud, seega siia otsa lugu tänasest Postimehe online uudistest:

    Vesi tappis naise

    Oluline tegur on siinjuures ka nn dieedipaketi müüja, kes loomulikult end igasugusest vastutusest eemaldada püüab.

    Henson suri pärast seda, kui oli vähem kui kahe tunniga järjest ära joonud neli liitrit mineraalvett.

    Naise lahkamine näitas, et liigse veejoomise tagajärjel tekkis tal ajuturse, mis põhjustas surma.

  37. Kas tõesti kahe tunniga neli liitrit vett võib ohtlik olla…? Ma olen ise pealt näinud, kuidas kahe ja poole tunniga joodi viis liitrit õlut ja oldi pärast seda veel küllaltki reibas.

  38. Kriku küsis:

    Kas tõesti kahe tunniga neli liitrit vett võib ohtlik olla…?

    Enamike mürkide korral sõltub toksilisus olulisel määral mürgikoguse ja ohvri kehamassi suhtest. Tõenäoliselt on vee puhul samamoodi — suurem inimene võib rohkem vett juua ilma surma kartmata.

    Ma olen ise pealt näinud, kuidas kahe ja poole tunniga joodi viis liitrit õlut ja oldi pärast seda veel küllaltki reibas.

    Õllele on omane võrdlemisi tugev diureetiline toime, mistõttu tema abil elektrolüütilist tasakaalu kiiva saada on märgatavalt raskem kui palja vee või mineraalvee abil.

  39. PETA on oma jutu järgi siis see asutus, mis omaarust seisab loomade õiguste ja nende eetilise kohtlemise eest.

    Tuleb välja, et PETA on aina enam saamas silmakirjalikkuse etaloniks. Ülal võime Bullshit videost näha, kuidas PETA koduloomi tapab, aga samas kriiskab koleda häälega, kui mõni lemmiklooma või loomade varjupaika peab.

    Center for Consumer Freedom raporteerib, et 2008. aastal tappis PETA 95% nende hoolde viidud koduloomadest. Tarbijaorganisatsioon pöördus nende andmete valguses Virginia osariigi veterinaariateenistuse poole, et see klassifitseeriks PETA tapamajaks.

    Loe lisaks: Consumer Freedom: PETA Killed 95 Percent of Adoptable Pets in its Care During 2008
    PetaKillsAnimals.com

  40. Üks tuttav tõi oma dementse isa hooldekodust ära, kuna too unustas juua ning hooldajad unustasid meeldetuletada! Mis toimub vangistuses looma peas? Kas ta näeb und vabadusest? On ju teada, et puurilinnud tihtipeale ei kohane eluga vabaduses ning pöörduvad puuri tagasi. Kui jälgite lapse kasvamist, siis näete kindlasti, et probleemid arenevad koos lapsega, ning mida suuremaks ta saab, oma mõtestatuses, seda suuremaid jamasid ta enesele kaela võib tõmmata. Seega võib vist väita, et indiviidi õnn on kogemuspõhine. MIDA TA EI OSKA TAHTA, SEE TEDA ÕNNETUKS EI TEE. Sama puuriloomadega. Kui nad on füsioloogiliselt võimelised väikesel pinnal elama, ilma, et see neile piina tekitaks, siis nad on rahul. Põhiline, et vajadused oleksid rahuldatud. Loomasõbrad võiksid hoopis mõelda, kas on tark tegu vangistuses kasvanud ja inimestega harjunud karude laskmine vabadusse, kus nad peavad ise toitu hankima.

  41. päris koom lugu ja ärapanemine neile nn.loomakaitsjatele,midagi nii humoristlikku pole ammu näind,igal juhul põnev ettevõtmine-

    http://www.tallinn.ee/est/g1535s42000

    22.05.2009

    23.05.2009

    24.05.2009

    15.00-21.00

    12.00-21.00

    13.00-18.00

    Saku Suurhalli esine trollipeatus

    Koosoleku teemaks on uskumus, et kõik taimed väärivad tähelepanu ja hoolitsust ning et taimede ärakasutamine on vale. Taimede Nimel peamiseks eesmärgiks on inimeste harimine, veganite taimevastase julmuse paljastamine, vabatahtliku töö propageerimine. Samuti koostöö teiste organisatsioonidega, mis võitlevad keskonna ja sotsiaalse õigluse eest. Kampaaniaid korraldatakse kõigi Taimede väärkohtlemise nähtuste vastu ja propageerimaks taimesõbralikku elustiili.

    Tauno Prangel

    5179070

  42. Hoolimata sellest, et iga päev odavat liha süüa on inimesetel võimalik olnud kõige rohkem 50 aastat

    Vale, see sõltub ajastust ja asukohast.

    Fakt tänasest loengust: keskajal oli eurooplase lihatarbimine keskmiselt 100 kg. aastas, mis varauusajal langes kiiresti 15 kg.-le aastas. Tänapäeval ca. 90 kg. aastas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga