Usk “alternatiivmeditsiini” on tervisele kahjulik +üleskutse

“Alternatiivmeditsiin” on lodev kogum tegevusi, filosoofiaid, arusaamu, mõtteviise, loitsusõnu, maagilisi vormeleid, ravimiteks nimetatud nostrumeid jne, mille kohta mõned väidavad täiesti alusetult, et nende abil on võimalik diagnoosida haigusi ja ravida kedagi terveks. Teinekord on erinevad süsteemid teineteisega karjuvas vastuolus.

Liitsõna “alternatiivmeditsiin” on praeguses keelekasutuses paremal juhul suhtekorralduslik sõnamäng, mille abil püütakse luua muljet, nagu oleks selle valdkonna harrastajatel midagi olulist ja tähelepanuväärset öelda, millega päris meditsiin ja avalikkus arvestama peaksid, kehvemal juhul aga eksitav vale ja tähendab konkreetsele inimesele enneaegset surma haigusesse, mis tänapäevase tõenduspõhise meditsiini abil ravitav on.

Meditsiinist eristab neid tegevusi ja mõtteviise asjaolu, et mitte ühegi nn “alternatiivse” kohta pole olemas sellist tõendusmaterjali, mis nende toimet kinnitaks. Veelgi enam – paljude kohta on piisavalt tõendusmaterjali, et need ei toimi ja on otseses mõttes kahjulikud (nt paljud taimetuletised).

Suhe risk/kasu on alati ebasoodne, kui kasu=0.

Näiteks on homöopaatia, mis naudib küll suurt populaarsust ja isegi seaduslikku soodustavat erikohtlemist paljudes Euroopa riikides (ka Eestis), läbi kukkunud kõigil korralikel uuringutel ja pole ühtki näidustust, mille puhul selle mõju erineks platseeboefektist.

Selleks, et oma ussiõli müügile, šarlatanlusele, posimisele, umbluu-teadusele, libameditsiinile, nõidusele, soolapuhumisele, nurgaarstlusele (inglise keeles quackery) positiivsemal energiatasemel resoneerivat aurat kanaldada, mõeldi välja üldsust eksitavad terminid nagu alternatiivmeditsiin (alternatiiv millele?), täiendmeditsiin (mida täiendamas? alternatiivmeditsiini?), holistiline meditsiin (“ravime kogu inimest, mitte haigust”), täiend- ja alternatiivmeditsiin (ingl complementary and alternative medicine – CAM, ka so-called complementary and alternative medicine – SCAM), integratiivne meditsiin (oskab keegi ette kujutada näiteks astroloogia integreerimist astronoomiasse?). Tõenduspõhisele koolimeditsiinile on antud sellised aunimetused nagu ortodoksne (vanaaegsed dogmaatikud), tavameditsiin (igav), allopaatia (vs homöopaatia), konventsionaalne (konservatiivsed ja jäärapäised), Lääne meditsiin (vs avar Ida), “tablett ja nuga”… elav fantaasia tuletaks kindlasti veel hulga.

See terminoloogiline segadus väärib kindlasti pikka ja põhjalikku omaette artiklit, aga peamine on see, et “alternatiivmeditsiini” ennast ei ole olemas; olemas on tõenduspõhine arstiteadus ja siis need teised tegevused, mille skaala ulatub tegevustest, millest võib peale korralikke uuringuid ja arendustegevust saada meditsiini pärisosa (mingi potentsiaal on selleks näiteks kiropraktikal), kuni täieliku udujutuni (nt reiki).

Nüüd siis pealkirja juurde. Teaduspõhise meditsiini blogis Science-Based Medicine räägib vähiarst David Gorski dokumenteeritud loo sellest, kuidas usk niinimetatud alternatiivse meditsiini võimesse vähki ravida võib inimese väga täbarasse olukorda seada.

Oma erialast tulenevalt on David Gorski mitmete vähikomisjonide liige. Komisjonides arutletakse kolleegidega konkreetsete juhtumite üle ja püütakse leida parim viis patsiendi aitamiseks. Ühe juhtumi peategelane oli varajastes kolmekümnendates naine, kes avastas rinnas väikese kombatava tüki. Esmatasandi arst suunas naise mammogrammi ja ultrahelisse. Tuvastati u 1 cm suurune moodustis, aga pahaloomulikkuse kindlakstegemiseks pidi veel koeproovi tegema, peale mida sai rinnavähi diagnoos lõpliku kinnituse.

Prognoos täielikult terveks saada oli u 93%, kuna kasvaja oli veel väike – alla 1 cm ja polnud märki sellest, et siirded oleksid ulatunud lümfisõlmedesse. Raviarstidele sellised juhtumid istuvad – piisavalt varases staadiumis avastatud rinnavähk on tänapäeval suhteliselt hästi ravitav ja tõenäosus, et patsient terveneb lõikuse ja kemoteraapia toel täielikult, on väga suur.

Kogu teave muidugi edastati naisele, kes aga kadus arstide vaateväljast kolmeks aastaks ja oli vahetult enne seda vähikomisjoni istungit taas välja ilmunud. Vahepeal oli ta proovinud mitmeid “alternatiivseid” ravimeetodeid – homöopaatiat, Gersoni teraapiat, reikit, külastanud mitmeid hiilereid ja palju muudki.

Tulemus? Kasvaja oli jõudsalt edasi arenenud, nüüdseks läbimõõduga 5-6 cm, haavandiga nahal, mis veritses, rinnanibu kuju moondunud, kaenla all olid kombatavad lümfisõlmed ja patsient kaebas luuvalu üle, mis viitas võimalikele metastaatilistele siiretele luudesse. Sellises olukorras on paranemislootus muidugi juba tunduvalt väiksem. Siirded luudesse oleksid juba parandamatud.

Sedasi oli kolme aasta jooksul tulemuslikult ravitavast I astme rinnavähist saanud väga raskelt ravitav staadium IIIC.

Kas patsient võttis nüüd aru pähe ja pöördus tulemusetust posimisest tõenduspõhise meditsiini poole? Kaugel sellest. Ta keeldus kategooriliselt lõikusest, kemoteraapiast, kiiritusravist. Vaatamata ilmselgele tõdemusele, et ta senised valikud polnud teda tervemaks teinud, eelistas ta siiski veel proovida mitmeid “alternatiivseid” meetodeid ja uskus, et ta hiiler suudab ta elu päästa.

Haiguse progresseerumine, adekvaatsest ravist keeldumine avaldas mõju ka naise pereelule. Peres on kolm last ja mees oli algatanud lahutusprotsessi nõudega laste hooldusõigus endale jätta, sest progresseeruva haiguse tõttu pole naine varsti suuteline kellegi eest hoolitsema ning vaatamata pidevatele veenmisüritustele oli naine keeldunud ravist. Dr Gorski võrdleb alternatiivmeditsiiniusklikku religioosse inimesega, kes keeldub ka surmasuus reaalsusega arvestamast ning kes pigem sureb oma uskumuste pärast kui tunnistab oma eksimust. Selline olukord on täiesti lootusetu, frustreeriv ja inimene on võimetu ja jõuetu oma lähedase vältimatu huku ees.

Lugu võtab veel ühe ootamatu pöörde, aga keda huvitab, saad siit edasi lugeda:
Death by “alternative” medicine: Who’s to blame?, kommentaarid on ka huvitavad ja mõtlemapanevad… patsiendi vabadusest, arstieetikast…

Üks lugu veel.

Kutsun üles Eesti arste ja teisi inimesi üles tähendama sarnaseid lugusid inimlikust traagikast. Anonüümsus muidugi tagatakse soovi korral.

69 Replies to “Usk “alternatiivmeditsiini” on tervisele kahjulik +üleskutse”

  1. Stjuuv kirjutas:

    Minu mäletamist mööda öeldi TÜs esimeses mikrobioloogia loengus, et kui perearst kirjutab antibiootikume ilma mingit vereproovi tegemata, siis neid võtta ei maksa, ja tuleb arstile selgeks teha, et niisama huupi ravida ei saa.

    See sõltub olulisel määral kontekstist. Vereproovitsi nakkuse määramise raskustest M juba kirjutas; mina lisan siia juurde, et nakkushaigustel on ilmsetel põhjustel kalduvus tulla karjakaupa — seega, kui perearst märkab, et üks konkreetne patsient ilmutab haigusnähte, milliseid juba paar tosinat teadaoleva nakkusega patsienti hiljuti ilmutanud on, siis on arvestatav tõenäosus, et tal on sama nakkus. Raskusi tekib muidugi juhul, kui mitu sarnaste haigusnähtustega nakkust korraga liikvel on; sel puhul aitab kogenud silm või muud diagnostilised võtted. Vereproovid — erinevaid proove on tuhandeid, meditsiin on ajast, kui laborant veresetet uuris ja arst selle põhjal tuvastas, et põletik on, üsna palju edasi kõndinud — kuuluvad nende hulka, aga pole kaugeltki ainsad.

    Muide, Delfis on mõnedel inimestel kombeks järeldada, et kui arst diagnostikat ilma vereproovita teeb, koonerdab ta laborile maksmisega. Tegelikult on — peale selle, et meditsiinilise näidustusega analüüside eest maksab Eestis Haigekassa, mitte arst — vereproovidel hulka ebamugavaid omadusi. Meditsiini seisukohalt arvatavasti tähtsaim neist on, et kui arst just labori külje all ei praktiseeri — ja laboreid ei ole Eestis just palju — võtab vereproovi tegemine hulka aega; tunde või koguni päevi. Kui arst saab mõistliku kindlusega diagnoosi panna patsiendi vaatlemise teel — ja kogenud arst sageli saab –, tähendab see ravi kiiremat algust, haiguse kergemat kulgu, paremat paranemislootust ja muid toredaid asju. Loomulikult tunneb kogenud arst ka ära, kui ta piisavalt kindel ei ole, et vaatlemise teel haiguse üle otsustada.

    Teistpidi ka — kui patsiendil on ilmselgelt haruldane haigus, võivad vere- ja muud proovid olla diagnostikaks asendamatud. Aga seda, et patsiendil haruldane haigus oleks, juhtub harva.

  2. Ja päris teistpidi ka – “imearstide” kuldreegel on, et ükskõik mis moel nende haardeulatusse sattunud inimesele tuleb kohe mingi “analüüs” teha, reeglina siis vereproov.

  3. Kriku kirjutas:

    Ja päris teistpidi ka – “imearstide” kuldreegel on, et ükskõik mis moel nende haardeulatusse sattunud inimesele tuleb kohe mingi “analüüs” teha, reeglina siis vereproov.

    Ei, vereproove teevad meditsiinialternatiivikutest üldiselt ainult pseudoteaduslikud arstid. Imearstid kalduvad imeproove tegema, aurapiltidest kuni energiakanalite joonistamiseni.

    Kuna aga mõlemal juhul on proovi väärtus sama, on see, kumba sorti proove tehakse, ainult stiili küsimus. Mõned ohvrid eelistavad valges kitlis ja teravate riistadega ravi alternatiivi täideviijaid, teised jälle hallis hõlstis, kätega vehkivat ja Rasputini silmavaatega ravi alternatiivi täideviijaid.

    Tõsi aga on, et inimesed kipuvad seda, et neile “proov” tehakse, ülemäära selle, et arst nüüd informeeritud otsuseid teeb, on, märgiks pidama. (Paistab, et eriti teevad seda need inimesed, kes ka muudel põhjustel meditsiinialternatiivide ohvriks kipuvad kergemini sattuma.) Meditsiinialternatiivikud ei jäta loomulikult seda ära kasutamata.

  4. See terminoloogiline segadus väärib kindlasti pikka ja põhjalikku omaette artiklit, aga peamine on see, et “alternatiivmeditsiini” ennast ei ole olemas; olemas on tõenduspõhine arstiteadus ja siis need teised tegevused, mille skaala ulatub tegevustest, millest võib peale korralikke uuringuid ja arendustegevust saada meditsiini pärisosa (mingi potentsiaal on selleks näiteks kiropraktikal), kuni täieliku udujutuni (nt reiki).

    Mõte:

    Udujutuks tituleeritud reiki (aga ei pea olema reiki) on tegelikult üsna toimiv. Nagu iga ravim ei garanteeri 100 %-list tulemust, ei anna ka reiki või ükspuha milline “alternatiivne” meetod sellist tulemust.
    Aga kuna olen ise abi saanud ja suutnud teisi abistada (teaduslikult ei suuda seda vast keegi tõestada), siis räägin vaid kogemustest (ja tegemist ei ole siin platseeboefektiga, või siiski? :-)

    Usun, et kui skeptik.ee loojale peaks kunagi mingi vastav “alternatiivne” kogemus osaks saama ja muljet avaldama, siis muutuvad siinsed tekstid tõeliselt objektiivseks – nagu ka teadus seda eeldab. Seda lehekülge sirvides tundub, et kõike, mida seletada (verifitseerida või falsifitseerida) ei saa, on jama/ohtlik.

    Jään erapooletuks. Oleneb vaatevinklist ja vaatajast – kõigil on õigus.

    Rõõmu tegijatele! :-)

  5. Teaduslik mõtlemine on lihtsalt viis asja töötamises veenduda. Kui mingi asi töötab, siis töötab see ka teadlase jaoks. Ka siis, kui teadlane kübetki aru ei saa, miks see asi töötab.

    Nii et Teil on vaja ainult demonstreerida, et Teie poolt kirjeldatud praktika töötab, st. et praktika ning soovitud tulemuse vahel on põhjuslik seos. Ongi kogu “teaduslik tõestamine”.

  6. Tänapäeval on meedia kõigile kättesaadav. Oleme palju lugenud, kuidas viimases hädas mõni inimene tahaks minna kusagile kaugesse maale ravile. Pole aga ühtegi lugu lehes olnud, et keegi oleks (lootusetust) haigusest paranenud sellises kohas. Tõsi, nende kliinikute lehekülgedel on imelisi lugusid tervenemisest, aga need inimesed on meile tundmatud ja elavad teisel pool maakera. Eestlaste hulgas on ju palju päris varakaid inimesi, keda näit. vähk tabanud ja kellel poleks majanduslikku takistust kusagil Mehhikos või Norras ravida.

    Sama on lugu siinsete ravitsejatega. Ajalehes oleks ju võimalik ka oma nime nimetamata kirjutada sellisest asjast, üldiselt inimene tahab ju oma rõõmu jagada. Peale selle on ju Eesti nii väike, et jutud leviksid.

    Aastaid tagasi sain ühelt turumüüjalt teada, et meie ühisel tuttaval on rinnavähk. Mõni aeg hiljem kuulsin temalt, et see on kadunud – mingit ravi ta endale teha ei lasknud, käis posija juures. Varsti kuulsin tema surmast.

    Ma heameelega usuksin selliseid paranemisi, aga ainult sel juhul, kui inimesele on haiglas diagnoos pandud, aga ta on ravinud ennast muude meetoditega ja tervenenud. Kui siin keegi kirjutaks, mina see ja see haigestusin sellisesse haigusesse, ravisin ennast selle ja selle abiga sellisel moel!

    Ma küll absoluutselt ei eita neid eluviisi- ja toitumisharjumuste jälgimist. Ka on palju räägitud B17, NONIst, vitamiinidest ja muust seoses vähiga. Võiksid kirjutada need inimesed, kes abi saanud.

  7. Ma küll absoluutselt ei eita neid eluviisi- ja toitumisharjumuste jälgimist. Ka on palju räägitud B17, NONIst, vitamiinidest ja muust seoses vähiga. Võiksid kirjutada need inimesed, kes abi saanud.

    Asi on lihtne – selliseid inimesi lihtsalt ei ole. Ja sugulased üldiselt vaikivad, sest ei taha nii valusat teemat puudutada. Kuna haige ise on surnud ja need “raviseansid” toimuvad tavaliselt privaatselt, siis pole isegi mingit tõendusmaterjali ega tunnistajaid.

  8. Mul seisab ees keemiaravi. lähen! Olen palju uurinud ka alternatiivravist, ka nüüdseks vä’ga moodsast vitamiin B17 -st, samuti taimetoitlusest. Teistega on kuidas on, tõsi loobusin lihast täiesti, tarbin piimatooteid. Uskuge või mitte mul ei ole isu liha järgi vastupidi mingi heaolutunne sellest, et ma liha ei söö aga ma ei oska veel seda lahti seletada mis tunne see täpselt on, justkui mu keha ei tahagi liha. Ma poleks seda varem uskunud, et minuga see juhtuda võib ja et see nii lihtne. Muidugi asi võib olla väga individuaalne. Posijatest käin laia kaarega mööda. Keemiaravisse lähen – ei loobu. Meditsiini ja teadust usaldan rohkem igal juhul. Ja ei soovita ühelgil vähihaigel loobuda operatsioonist ja hakata nõidade pidi jooksma ja usku tootma, see kõik kurnab keha, vaimu ja rahakotti, lõpptulemus on ikkagi skalpelli alla minek või surm. Üks minu sõbranna loobus rinnaoperatsioonist, käis aina kõikide alternatiivitsejate pool ja kui ma üks päev talle helistasin – teatati et ta on surnud. Eriti rinnavähk on hästi ravitav meditsiiniliselt, milleks siis jamada?! JA ÄRGE UNUSTAGE SEDA, ET VÄHK ON SALAKAVAL JA KASVAB ALGUL VAIKSELT, VALUTA. KÄIGE AEG-AJALT IKKA KONTROLLIS.

  9. Olen palju uurinud ka alternatiivravist, ka nüüdseks vä’ga moodsast vitamiin B17 -st

    Väike täpsustus – B17 ei ole vitamiin.

    Wiki amügdaliinist:

    Though it is sometimes sold as “Vitamin B17”, it meets none of the criteria of a vitamin. Amygdalin/laetrile was claimed to be a vitamin by Ernst Krebs, Jr in the hope that if classified as a nutritional supplement it would escape the federal legislation regarding the marketing of drugs. He could also capitalise on the public fad for vitamins at that time.

    Ehk siis, Krebs nimetas selle vitamiiniks, lootuses, et nii pääseb see mööda ravimitele kehtestatud rangetest nõuetest ning klassifitseeritakse toidulisandina. Tegelikult pole B17-l ühtegi vitramiini omadust.

  10. Skeptik, miks iga kord, kui ma tahan mõnda linki panna, saan postitamise järel valge ekraani ja mu kommentaar ei ilmu, ilma linkide postitamiseta aga ilmub?

  11. Üks minu sõbranna loobus rinnaoperatsioonist, käis aina kõikide alternatiivitsejate pool ja kui ma üks päev talle helistasin – teatati et ta on surnud.

    Kahjuks ei ole see mitte ainuke näide. Kui sa hakkad otsima kedagi, kedagi keda alternatiivmeditsiin oleks vähist päästnud, siis saad kahjuks äärmiselt lühikese nimekirja, mis faktide ülekontrollimisel täiesti tühjeneb. Aga igal juhul palju edu ja jõudu. Iga kord kui jõud hakkab otsa lõppema, mõtle sellele, et see läheb mööda ja seda on isegi võimalik unustada.

  12. Pealtnägijas olla olnud lõik, kus posija üritas AIDSi ravida.

    Ametnikud ravitseja eluohtlikku tegevust peatada ei saa

    Et Eesti seadused alternatiivmeditsiini ei reguleeri, siis võib iga põrunud professor oma korteris inimeludega eksperimenteerida.

    «Tervishoiuametil ei ole seaduslikku tuge temaga midagi ette võtta,» ütles tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna.

    Tema sõnul saavad nad tegeleda ainult nende tervishoiuteenuste osutajatega, kellele on väljastatud raviluba.

  13. njah…järgmiseks võiks leida sellise seaduseaugu, millest järelduks, et politsei kohtud saavad tegeleda ainult selliste mõrtsukatega, kellele on väljastatud tapmisluba.

  14. Nataly

    Uskuge või mitte mul ei ole isu liha järgi vastupidi mingi heaolutunne sellest, et ma liha ei söö

    Usun küll.

    Ole tubli!

    Kui sa hakkad otsima kedagi, kedagi keda alternatiivmeditsiin oleks vähist päästnud, siis saad kahjuks äärmiselt lühikese nimekirja, mis faktide ülekontrollimisel täiesti tühjeneb.

    Ei tohiks unustada, et igast haigusest, ka vähist, toimub iseeneslikke paranemisi. Nii et päris tühjaks see nimekiri tühjeneda ei pruugi. Aga põhjusliku seosega niinimetatud ravi ja tulemuse vahel läheb raskeks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga